Kunstiõpetuse konspekt (4)

Tallinna Polütehnikum
Kunstiõpetuse konspekt
Õpilane: ****
Õpetaja: ****
Tallinn 2008
Mis on kunst ?
Üks paljudest definitsioonidest ütleb, et kunst on inimtegevuse eriline loom, milles maailma kunstiline tunnetamine on orgaaniliselt seotud loomisega ilu seaduste järgi.
Kunst jäädvustab elu selle esteetilises mitmekesisuses. Kunsti vaimne ja peegeldav iseloom on tema tähtis erijoon, mis eristab kunstiloomingut materjaltootlikust tegevusest. Ilma subjektiivse esteedilishinnagulise maailmasuhtumise väljendamiseta, ei saa olla täisväärtuslikku kunstiteost. Näiteks mis teeb fotograafia kunstiks? See et fotograaf mitte ainult ei peegelda nähtusi ja nende väärtusi, vaid väljendab ka oma suhtumist sellesse mida ta fotografeerib. Erinevates kunstiliikides on oma konkreetne meeleline ilme, mis on tingitud antud kunstiliigi materjalist. Kujutavas kunstis on selleks värvid, paber, kivi jne.
Muusikas muusikaline heli, kirjanduses sõna jne. Kunstniku oskus anda oma loomingulisele kavatsusele nõnda nimetatud liha ja veri , mis teeb tema fantaasia inimestele kätte saadavaks, ongi kunsti avalduseks.
Kunst laiemas mõttes on sama vana kui inimühiskond ja iseloom väga keeruline ning pidevas muutumises ajas ja ruumis. Kaasajal võib öelda, et kunst on see, mida kunsti institutsioonid kunstiks nimetavad, mida teatud hetkel domineeri kamp kunstiks peab.
Kunsti liigid
1. KUJUTAV KUNST
a) maalikunst
b) Graafika
c) skulptuur
2. ARHITEKTUUR
a) sakraalarhitektuur - on usuga seotud ehitised.
b) profaanarhitektuur - ilmalikud ehitised.
c) militaararhitektuur
(nende juurde kuulub sisearhitektuur ja maastikuarhitektuur )
3. TARBEKUNST
a) keraamika
b) tekstiilikunst
c) klaasikunst
d) metallehistöö
e) nahkehitustöö
f) puittehistööd
4. TÖÖSTUSKUNST e disain
5. MUUSIKA
a) vokaalmuusika
b) instrumentaalmuusika
6. ILUKIRJANDUS e. Belletristika
a) lüürika
b) eebika
c) dramaatika
7. TEATRIKUNST
a) näidend
b) ooper
c) operett
d) ballett
8. KOREOGRAAFIA
a) rahvatants
b) peotants
c) estraaditants
d) klassikaline tants
9. ESTRAADIKUNST
a) muusika
b) tants
c) sõnakunst
d) tsirkus
10. TSIRKUS
akrobaadid, klounid , illusionistid, dresseriad,
ekvilibrist, zonglöögrid, kunstratsutajad.
11. FOTOKUNST
12. FILMIKUNST
a) mängufilm
b) multifilm
c) dokumentaalfilm
13. TELEVISIOONIKUNST
14. ARVUTIKUNST
Kujutav kunst
I-Maalikunst
Maalikunsti väljendusvahendiks on värvus. On olemas tahvelmaal ,
monomentaalmaal ja miniatuurmaal.
Tahvelmaali tehnika - tahvelmaal on ümberpaigutatav ja maalitakse
tahvli kujulisele materjalile.
Tempera - vanim maalitehnika , maalitakse vees lahustuvate värvidega,
väga erinevatele materjalidele.
Akvarell- värvitakse vees lahustuvate ja läbipaistvate värvidega
spetsiaalsele paberile.
Quašš - vees lahustuvate värvidega erinevatele materjalidele.
Pastell - maalitakse pastell kriititega.
Enkaustika - väga vana tehnika. Vahamaal . Kuumade vahavärvidega
kuumale puidule.
Alrüül - sarnane õlivärvile, aga värv lahustub vees.
Seinamaali tehnika ehk monumentaalmaal valmistatakse kindlasse kohta, seinale või lakke ja segeli ka ette antud teemal.
Fresko – maalitakse märjale krohvile spetsiaalsete värvidega. Üks vanimaid tehnikaid.
Sekko – maalitakse kuivale krohvile, tähtis hea krunt .
Sgrafiito – sein krohvitakse kahe või kolme kihiliselt, iga kiht eri värvi. Viimasesse kihti süvendatakse teos nii, et alumine värviline kiht paistma tuleb.
Mosaiik – spetsiaalsesse mördi kihti surutakse keraamika, klaasi, merevaigu, kivi jne. Tükikestest teos.
Vitraaž – kunstiliselt kujundatud klaasaken.
II-Graafika väljendusvahendiks on joon. Graafikat võib jagada vabagraafikaks ja rakendus graafikaks. Vabagraafikas on kunstnik vaba nii tehnikates kui teemades. Rakendusgraafikas määrab tehnika ja teema teostamise koht. Vabagraafika tehnikad jagunevad:
1. Joonistus – esineb ainult ainueksemplarina.
2. Estampgraafika
Estampgraafika tehnikad:
1)Kõrgtrükk(valgeks jäävad kohad lõigatakse välja – trükib kõrge pind):
1. Puulõige
2. Puugravppr
3. Linoollõige
4. Plastikaatlõige
2)Sügavtrükk(kõrgemad kohad valged – trükib süvendatud pind):
Mehhaanilistest:
1. Vasegravüür
2. Kuivnõel
3. Metsotinto
4. Kartontrükk
Söövitus tehnikad:
1. Oport
2. Pehme lakk
3. Akvatinto
3)Lametrükk
1. Litograafia
2. Süditrükk
3. Monotüüpne ehk klaasitrükk
III-Skulptuur on tahke marterjali kolmemõõtmeline vorm. Olenevalt töötlemisviisist ja materjalist, jagatakse skulptuur raidkunstiks ja plastikaks. Põhizanriteks on portree, figuur, loomaskulptuur ja abstraktneskulptuur. Materjalid: marmor , graniit ja liivakivi, kips, puit, pronks, savi, keraamika, portselan.
Skulptuuri õitseaeg oli vanas Egiptuses. Antiikaja tähtteosed kuuluvad vanasse Kreekasse . Skulptuuri uus tõus on Renessansis. 19. sajandil tekib juurde palju erinevaid stiile.
Eesti tunutmad vanad skulptorid on: A. Weizenberg, J. Koort, L. Annamees, A. Adamson.

Arhitektuur

Inimüiskonna ajaloolise arengu kõik etapid on kajastunud arhitektruuris. Ta annab mulje linnadele ja küladele. Arhitektuur see on ehtituskunst ja juba vana rooma teoreetikud sõnastasid arhitektuuri kolm omadust.

vastupidavus e kontruktiivsus

Kasulikkus e funktrisionaalsus

Ilu esteetilisus
Konstruktsioon sõltub antud aja tehnoloogilisest arengust, looduslikest tingimustest.
Funktsionaalsus on vastavalt sellele, kas ehitis on elumaja, ühiskondlik hoone või tööstushoone.
Kindlad ehitustüübid arenesid välja ajaloolises, poliitilises religiooses rahvuslikkus arengus.
Esteetiline väärtus seisneb tema sisu ja välimuse ühtsuses, kompositsiooni täiuslikkuses ja üksik osa suhtes kogu kompositsiooni näol.
Arhitektruur väljendab oma aja stiili.
Ajalugu näitab arhitektruuri pidevat arengut, pidevat uue ja vana võistlust, üldise stiili ja rahvusliku omapära suhet.
Arhitektruuris on kõige iseloomulikum isepära selles, et ta kätkeb endas tehnika ja kunsti koostööd. Ta on kunstide süntees. Erinevad kunstiliigid tekkisid kõige rohkem renessansist.
Kunsti mõisted:

Süžee – sisu, mida kujutatakse

Teema – mida kujutatakse

Motiiv – põhjus mis seda tehakse

žanr – kunsti liigitamise katekooria

Kompositsioon – esemete paigutus

Kunsti perspektiiv - mitme mõõtmeline(3d)

Koloriit – stiilne ja moderne interjör

Proportsioon – terviku ja temaüksikute osade suursuhted

Exterjoor - väliskujundus

Interjöör - sisekujundus

Ürgaja kunst

Kus on avastatud kõige kuulsamad koopamaalid Euroopas? Kui vanad need on? Umbes 32 000 aastat vanad

Mida kujutati tavaliselt koopamaalidel?

Millega need valmistati?

Milline vahe on Menhiril, Dolmenil ja Kromlehhil ja millist kunstistiili nad esindavad?

Kus saab tänapäeval imetleda megaliitseid rajatisi?

Prantsusmaal, Cueva de las Monedas

Piisoneid, hobused , kitsi ja ka inimkäsi

Punase ja kollase ochre, hematite, manganese oxide ja charcoal

Menhiril on kõrge, püstiseisev kivi( viikingite ajast)
Dolmen on algelised hauapaigad, mis meenutab suurt lauda ja mis oli tavaliselt ümbritsetud kividega( 3000-4000 EKr)
Kromlehh on Menhirist ja Dolmenist ehitatud keerukas ehitisi

Maltal , Ggantija megaliit , umbes 3600 Ekr

Mesopotaamia kunst

Mesopotaamia on kahe jõe( Tigrise ja Eufrati) vaheline maaala, mis asus tänapäeva Iraagi territooriumil.
Juba üle 5000 aasta tagaso elasid Lõuna-Mesopotaamias sumerid, kes kasutasid kiilkirja ning kellel oli kõrgetasemeline niisutuspõllundus, keraamika jametallurgia. Sumereid peetakse ka ratta ja vankri leiutajateks. Selle aja kohta kõrgel tasemel olid neil ka matemaatika ja astronoomia . Nad püstitasid suuri astmelisi torne, niinimetatud tsikuraate.
18. saj. eKr. ühendas suur valitseja Hammurupi ja Põhja- ja Lõuna-Mesopotaamia Babüloonia riigiks. Babüloonlased võtsid omaks sumerite saavutused kunsti ja teaduste vallas. Nad rajasid korrapärase tänavavõrguga linnu, kus oli isegi kanalisatsioon.
9. saj. eKr. saavutasid Mesopotaamias ülemvõimu assüürlased. Assüürlastel oli võimas armee , arenenud piiramistehnika, loodi suurejooneline teedevõrk. Nad oskasid laduda kaari ja võlve ning kumeraid tellistest laotud lagesid. Tellist kasutati sellepärast, et Mesopotaamias ei leidunud ei looduslikku kivi ega kasvanud metsa, leidus aga palju savi. Suurte kuningalosside seinu katsid marmorist või astrist relieefid piltidega õukonnaelust või jahitseenidega, mille loomakujutus on äärmiselt loomatruu.
7. saj. eKr. -uusbabüloonia
Linna ümbritses kahekordne kaitsemüür tornide ja 8 väravaga. Muljetavaldav oli Ištori värav – sadade härja ja lohekujutistega, mis suundus kuningalossist ja Semiramise rippaedadest möödudes 91m kõrguse tsikuraadi-nn. Paabeli torni-juurde. Protsessioonitänava seinad olid kaetud glasuuritud relieefidega. Värvid olid valge ja kollane sinisel taustal. Kahjuks ei põletanud babüloonlased telliseid , vaid lasksid neil üksnes päikese käes kuivada, mistõttu sealsed ehitismälestised on enamjaolt hävinud. Säilinud on üksnes pronksist või (mujalt toodud) kivist skulptuurid : valitsejate kujud, reljeefid . Uusbabüloonia kõrgkultuurile tegi lõpu pärslaste kallaletung 6. saj. eKr.

Mida tähendab mesopotaamia ja millistel tänapäevaste riikide territooriumil see asus?

Sumeritelt pärineb inimkonna suurim tehniline leiutis , milline?

Mis liiki ehitised olid mesopotaamia kunsti suurimateks saavutusteks?

Milliseid Babüloonia linna rajatisi pidasid vanad kreeklased maailma imeks?

Mida tead Paabeli tornist?

Miks pole Babüloonlaste ehitistest palju järgi?

Millisesse ajajärku paigutad Mesopotaamia kunsti ja mis tegi selle lõpu?

Mesopotaamia on ajalooline piirkond Lähis-Idas, Türgis ja Iraanis

Ratas

Tsirkuraat (astangutega ülespoole ahenev torn. Tipus oli tempel, kus oli jumala elukoht), Lossid( suurim oli Assüüria kuningas Sargon II oma)

Rippaed

See on peajumala Marduki tempe

Kuna Babüloonias ei olnud kive siis ehitati see põletatud savi peale, aga see ei säili hästi

Egiptus

Egiptuse ajalugu jaotatakse kolmeks:

Vana riik 2900 - 2200 Ekr

Keskmine riik 2100-1600 Ekr

Uusriik 1600-1000 Ekr
Egiptuses valitses läbi aegade 30 dünastiat ja 332 aastal Ekr vallutas Aleksander Suur Egiptuse Pärslastelt ja Egiptus helleniseerus(muutus Kreeka päraseks).
Egiptlased uskusid hingede rändamisse, et hing elab edasi kehas ja hinges ja et hing saaks edasi elada samas miljöös ehitati suuri hauakambreid, kuhu pandi kaasa kõik eluks vajalik.
Vanimad säilinud hauakamber on Mastaba . Mälestuspaik
Hauakamber
Nendele järgnes astmikpüramiid. Püramiidid on vana Egiptuse täiuslikumad ehitised.
Kuulsamad püramiidid on:

• Chephreni
  
• Checpsi ( 146 m kõrge)
  
• Mykerinos
  

Vanaaja lõpul ilmub uus ehitustüüp; päikesetempel. Templiehitises tekkisid samba tüübid. Mis järgisid loodusvorme(sarnaseid papüürusele, palmile). Sambad olid kogu ulatuses kaunistatud reljeefide ja maalingutega. Egiptuse kunsti täiuslikumad tööd ongi seinamaalid ja reljeefid. Kunstnikud püüdsid objekti kujutada tema iseloomulike kontuuridega. Välditi mitme plaanilisust ja perspektiive. Kõige iseloomulikumat Egiptusele on kujutatud inimest (pea külgvaates, silmad otsevaates, õlad otse, keha pöördes, jalad külgvaates). Reljeefid olid peenelt viimistletud ja säravalt värvitud. Kujutamisviis kehtis läbi sajandite muutumatuna. Vanas riigis pandigi alus Egiptuse kultuurile .
Ka skulptuur oli läbi sajandite muutumatu. Valmistati suuri skulptuure templite ja väravate kaunistamiseks. Vaaraode austamiseks valmistati elusuuruses skulptuure, või isegi suuremaid nende austamiseks, kus neid kujutati väärikate ja rahulikena, kas istuvatena või astuvatena. Väga palju valmistati pisiplastikat, kus kujutati igapäevast tegevust, jumalaid, kus põhikujutiseks püha Skarabeus(sitikas). Templiehituses oli kõige märkimisväärsemad sambad, millele toetusid talad. Akent polnud olemas. Tempel oli jaotatud paljudeks ruumideks , kuhu suurem osa ruumidesse tavakodanik ei pääsenud. Templeid ümbritses ka tavaliselt kaitsemüür, sisse pääses läbi väravate büloonide. Templi juurde kuulus kindlasti aed ja väravatest templini viis tavaliselt skulptuuride allee.
Teiseks tähtsamaks ehitustüübiks on amfiteater . Mis rajati loodusliku orgu. Istmed rajuti kivisse. Etendus toimus all ümmargusel orkestral. Orkestra taga olid näitlejate ruumid, mida nimetati skeeneks. Teatril oli väga hea akustika ja rolli mängis ümbritsev loodus. Õitseajal kujunes tähtsaks linnade ehitus ja kolossaalse ansamblite ehitus.
Kreeka skulptuuris olid esimesteks kuurosad ja koored . Edasi muutus skulptuuri esmatähtsaks hea proportsioon ja inimese kujutamine taolisena nagu ta peaks olema mitte nagu ta on. Kaunis oli atleetlik alasti mehe figuur oletatavasti jumalale sarnane. Naisskulptuurid olid alati rõivastatud ja väga hästi osatud kujutada nõnda nimetatud märja riide efekti.
Hellenistlikul ajal muutus tähtsaks emotsiooni edasi andmine ja ka sarnasus portree kunstidel. Figuraalsed konstruktsioonid muutusid keeruliseks ( laokooni grupp). Skulptuuridega kaunistati templeid ja linnaväljakuid. Materjaliks oli marmor, pronks või kasutati mitut erinevat materjali korraga.
Väga kaunid olid reljeefid. Teemaks mütoloogia ja igapäevane elu. Reljeefid peenelt töödeldud, eriti võimas, erineva kõrgusega anti edasi ruumilisust.
Nii templeid, skulptuure ja reljeefe värviti.
Kreeklased ise pidasid parimaks maale. Kreeklased kasutasid valguse ja varju efekte ning tundsid perspektiivi. Kreeka maal on hetkel jälgitav vaasimaalidel. Algsed vaasimaalid olid mustfiguurilised hiljem punasefiguurilised. Kreeka kunsti kohta on säilinud palju kirjutisi ja näha saab Roomlaste tehtud koopiatelt.

Kordamisküsimused

Millised ajalised piirid on vanaegiptuse kultuuril ? (3 aega)

Mida tead vanade egiptlaste religiooni kohta?

Nimeta kolm kuulsamat püramiidi.

Nimeta egiptuse haudehitisi

Kuidas kaunistati hauakambreid.

Kuidas kujutati inimest(egiptuse poosis )?

Mida ütled egiptuse sammaste kohta?

Kuidas iseloomustada vaaraode skulptuure?

*Vana riik 2900-2200 Ekr
*Keskmine riik 2100-1600 Ekr
*Uusriik 1600-1000 Ekr
2. animism , fetišism, totemism ja loomadekultus
3. *Chephreni ( 142 m kõrge)
*Checpsi ( 146 m kõrge)
*Mykerinos
4. mastabat, püramiid, päikesetempel
5. Hauakamber kaunistati värviliste maalingutega
6. pea külgvaates, silmad otsevaates, õlad otse, keha pöördes, jalad külgvaates
7. Egiptuse sambad olid kõrged ja jämedad, kaunistatud täpsete maalingutega
8. Need olid suured ja uhked

Kreeka kunst

Kolm ajastut kreeka kultuuris:

Parhhailine e. vana aeg (600-480 Ekr)

Klassikaline e. õitseaeg (480- 323 Ekr)

Hiline e. hellenistlik aeg ( 323- 30 Ekr)
7 ja 6 saj. Ekr esines Kreekas kolm tähtsamat koolkonda :
1) Dooria – arenes välja Sparta ümbruses. Need templid on kõige lihtsamad, rangemad, väheste kaunistustega ja kõige jõulisemad. Dooria stiilis on tunda sallimatust idamaise luksuse vastu
2) Joonia koolkond – arenes välja Väike- Aasia rannikul. Ta on mõjutatud idamaisest kunstist, põhitunnuseks sambal on voluut kapiteel ja levis kahe sambareaga tempel. Siit said alused saledad sambad. Sammuti levisid rõõmsa ja jutustava kujutamisviisiga vaasid .
3) Korintose stiil – arenes välja Kesk-Kreekas. Ta on kõige vähem iseseisvam. Ta on kõige dekoratiivsem ja luksuslikum. Ta ühendas endas kõik teised stiilid.
Kreeka esimest õitsengut iseloomustab iseseisva templitüübi väljaarenemine. See on sammastega ümbritsetud hoone, mis oli mõeldud kattena ühele jumalat kujutavale skulptuurile. Amfiteater rajati looduslikku orgu. Istmed rajati kivisse. Etendus toimus ümmargusel orkestral(platsil). Orkestra taga olid näitlejate ruumid( skeene ). Teatril oli väga hea akustika ja rolli mängis ümbruse loodus.
Hellenistlikul ajal kujunes tähtsaks linnade ehitus ja kolossaalsete ansamblite ehitus.
Kreeka esimesed skulptuurid olid kuurosed ja koored. Edasi muutus esmatähtsaks skulptuuris hea proportsioon ja inimese kujutamine taolisena nagu ta peaks ta olema, mitte niisugune nagu ta on. Kaunis oli atleetlik, alasti mehe figuur. Naisskulptuurid olid alati rõivastatud ja väga hästi osati kujutada nn. märja riide efekti. Skulptuuridega kaunistati linnaväljakuid. Materjaliks oli marmor, pronks või kasutati mitut erinevat materjali korraga. Reljeefid olid peenelt töödeldud, eriti rõivas. Erineva kõrgusega anti edasi ruumilisust. Kreeklased pidid ise parimaks maali. Kreeklased tundsid perspektiivi ja oskasid kujutada varju efekte. Kreeka maal on hetkel jälgitav vaasimaalidel. Algsed vaasimaalid olid mustafiguurilised hiljem punaskulptuurilised.

Millised kolm stiili valitsesid vana-kreeka kunstis, iseloomusta.

Kirjelda kreeka templi üksikosi

Templi tähtsus

Kuidas periodiseeritakse kreeka kunsti?

Milliseid materjale kasutati skulptuuride valmistamisel?

Mis oli tähtis kreeka skulptuuris

Kus näeme kreeka maale?

Dooria ; Joonia ; Korintose

Kreeka templite talad toetusid sammastele. Seinad olid relieefidega kaunistatud. Nad ei kajastanud kunstis reaalsust, vaid ideaali . Kreeka templitel on stiilitunnused olemas: Dooria, Joonia, Korintose.

Tempel oli tähtis pühapaik

Parhhailine e. vana aeg (600-480 Ekr)
Klassikaline e. õitseaeg (480- 323 Ekr)
Hiline e. hellenistlik aeg ( 323- 30 Ekr)

marmor, pronks või kasutati mitut erinevat materjali korraga

Kõrgused, varju efekt

Kreeka maal on hetkel jälgitav vaasimaalidel

Rooma kunst

Kust sai alguse rooma riik?

Millised ehitustehnikad ja ehitusmaterjalid võtsid roomlased kasutusele?

Mida tähendab foorum?

Milleks ehitati trumfikaari?

Millised lõbustusasutusi ehitasid roomlased

Kuidas veedeti aega termides

Kirjelda basiilikat.

Rooma riik sai alguse väiksest külast keset Itaaliat ja kasvas kiirest suureks linnaks.

Nad võtsid kasutusele võlvid, kuivatatud tellised , tsemendi ja betooni

Foorum oli suve väljak, mida ääristasid kaunid ehitised ja avalikud hooned. See oli linna haldus ja kaubanduskeskus. Seal peeti ka pidusid ja poliitikud pidasid oma kõnesid

See oli monumentaal, mis tavaliselt tähistas sõja võitu.

Nad ehitasid amfiteatreid

Käidi saunas , ujuti baseinis ja käidi ka mašaasis

Basiilika (kreeka 'kuninglik koda') on pikliku põhiplaaniga samba- või piilariridadega löövideks jaotuv hoone, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja niipalju kõrgem, et saab valgust külglöövide katustest kõrgemal asuvaist aknaist, mis moodustavad akenderea – valgmiku
Kordamisküsimused
1)Menhiril on kõrge, püstiseisev kivi (viikingite ajast)
Dolmen on algeline hauapaik, mis meenutab suurt lauda
Kromlehh on Menhirist ja Dolmenist ehitatud keerukas ehitis
2)Tsirkuraat ehk astmiktempel - astangutega ülespoole ahenev torn. Tipus oli tempel, kus oli jumala elukoht.
3)Egiptuse relieefid- olid peenelt viimistletud ja säravalt värvitud. Kujutamisviis kehtis läbi sajandite muutumatuna. Kunstnikud püüdsid objekti kujutada tema iseloomulike kontuuridega.
4)Egiptuse tempel - templiehituses oli kõige märkimisväärsemad sambad, millele toetusid talad. Sambad olid kogu ulatuses kaunistatud reljeefide ja maalingutega. Templitel akent polnud olemas. Templil oli palju ruume, kuhu tavakodanik ei pääsenud. Templeid ümbritses ka tavaliselt kaitsemüür, sisse pääses läbi väravate büloonide. Templi juurde kuulus kindlasti aed ja väravatest templini viis tavaliselt skulptuuride allee.
5)Egiptuse skulptuur - valmistati suuri skulptuure templite ja väravate kaunistamiseks. Vaaraode austamiseks valmistati elusuuruses skulptuure, või isegi suuremaid nende austamiseks, kus neid kujutati väärikate ja rahulikena, kas istuvatena või astuvatena.
6)Kreeka vs Rooma teatriehitised. Mõlemad tegid amfiteatreid, mis rajati nõkku, et loodus tekitaks ruumi ümber teatri, seal oli hea akustika. Amfiteatrid olid mõeldud esmajoones gladiaatorite võitluste pidamiseks ning merelahingute ja kiskjate ajujahtide
lavastamiseks. Roomas Colosseum . Kreekas Dionysose teater(4saj. eKr). Epidauros (3saj. eKr): Skeene – lavaehitis, kus asusid rõivistu ja rekvisiitide ruum;
proskenion - esinemiskoht.
7)Kreeka vs Rooma skulptuur ja relieef. Kreeklased armastavad kõrgkvaliteetset relieefi. Relieef oli neil peaaegu nagu skulptuur, väikene sarnasus Egiptuse skulptuuriga. Mehed alasti, naised riides. Riided ja juuksed olid detailselt toodud. N: Myroni “ Kettaheitja ” oli kuulus, seal oli hästi näidatud lihaste ja liikumise mängu. Praxiteles `e “Hermes”, Polykleitose “Odakandja”. Naise ilu ideal Milose “ Venus ”. Rooma skulptuur ja relieef on ajalooline, vähem mütoloogiline. Kompositsioonid on lihtsamad, keisrite ülistamine(keiser Augustus, Caesar).
8)Kreeka vs Rooma templid. Kreeka templite talad toetusid sammastele. Seinad olid relieefidega kaunistatud. Nad ei kajastanud kunstis reaalsust, vaid ideaali. Kreeka templitel on stiilitunnused olemas: Dooria, Joonia, Korintose. Roomlased võtsid Kreeklastelt kapiteeli üle. Kreeklaste templil oli kõrgrelieef. Roomas oli tempel mitmele jumalale ehitatud. Sammas oli kaunistuseks, tempel asus kõrgemal tasemel, kui Kreeka oma.
9)Kreeka klassikaline ehk õitseaeg 5-4. saj. eKr.
10)Roomlaste ehitustüübid jne – kasutasid lubjamörti, telliseid, rooma betooni, mida vahest kaeti marmoriga. Tavaks oli ka võlvide ja kuplite laiaulatuslik kasutamine ehituskunstis .
11)Kreeka-Rooma jumalad: Zeus - Jupiter (peajumalad);Aphrodite-Venus(armastuse jumalannad );
Poseidon- Neptuun (merejumalad); Ares -Mars(sõjajumalad).
12)Kreeka maalikunst - kreeklased pidid ise parimaks maali. Kreeklased tundsid perspektiivi ja oskasid kujutada varju efekte. Kreeka maal on hetkel jälgitav vaasimaalidel. Algsed vaasimaalid olid mustafiguurilised hiljem punaskulptuurilised. Tegid ka amforali(sangad üleval), hüdria(sang keskel) ning krateeri(veini-vee joogi jaoks) peale maale. Rompei seinamaalid.
14) Amfora - oli Vana-Kreekas ja Vana-Roomas kasutatud kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutati õli, veini, vee, teravilja jm. säilitamiseks ja transportimiseks.
15)PROPORTSIOON – terviku ja temaüksikute osade suursuhted
KOMPOSITSIOON – esemete paigutus KARNIIS – katuseäär(alt poolt), horisontaalne
FRIIS – horisontaalne kaunistatud riba, tavaliselt lae all, maja katuse ääre all
KAPITEEL – iluotstarbeline samba või pilastri ülaosa, samba tüvese ning kantava osa. Kapiteelile toetub talastik , kaar või võlv. Eristatakse kuupkapiteeli, karik-, ja lehtkapiteeli, kapiteelide ehitusel oli sõltuvalt ajajärgust erinev laad : dooria, joonia ning korintose stiil.

Vara-kristlik kunst

Millal tekkis ristiusk ja kus?

Mille poolest erines ristiuks senistest usunditest?

Kes ja millal kuulutas ristiusu lubatuks?

Milliste sümbolitega tähistati Jesus-Kristust?

Mida tead raamatukunsti algusest?

Milline ehitustüüp võeti kasutusele kirikuna, mis ei sobinud templina?

Mis on lööv, transept , apsiid , valgmik , kampawiil, aatrium

Nimeta tähtsaim riik, mis tekkis Euroopas pärast Rooma riigi kokkuvarisemist.

Millised kunstialad olid 5-9 saj. esikohal?

Frangi riigi kuulsam esindaja.

Ristiusk tekkis meie ajaarvamise alguses Rooma riigi idaosas Ees-Aasias

Ristiusk kuulutas, et kõik inimesed on jumalast ees võrdsed.

Keiser Constantinus aastal 313

Jeesus Kristust tähistas lambatall õlal kandev karjane.

Merovingide dünastia ajastu tähtsaimaks kunstipärandiks on käsikirjad, neis leiduv kirjakunst ja illustatsioonid. Sellega tegeldi kloostrites, igas kloostris arenes kunst ise rida ja nii tekkis palju raamatumaali koolkondi. Raamatute pilte nimetatakse miniatuurideks, Merovirgide ajal olid need veel lihtsustatud ja varjudeta.

Kirikuna võeti kasutusele basiilika. Templile ei sobinud kuna see ei olnud piisavalt kaitstud.

Lööv on kahe pikuti sambarea poolt jagatud kiriku üks osa.
Transept on ristlööv, pikihoonet risti läbiv kirikuosa.
Apsiid on poolringkujuline nišš altari paigutamiseks.
Valgmik on keskmise löövi ülaosa, mille müürides on aknad.
Kampaniil on kellatorn
Aatrium on laes asuva valgusavaga pearuum , mille kaudu pääseb teistesse ruumidesse.

Frangi riik

5-9 saj olid kunstialadest esikohal kunstkäsitöö ja vähesemal määral ehituskunst .

Frangi riigi kuulsaim valitseja oli Karl Suur. Ta oli üks väheseid varakeskaja valitsejaid.
Pärast Theodosius I surma 395 aastal jagati Rooma riik kaheks – Lääne ja Ida-Rooma riigiks. Kui oli kukutatud viimane Lääne-Rooma Keiser Romulus Augustulus lakkas Rooma riik olemast. Ida- Rooma riigi aladel säilis 1453 aastani Bütsantsi riik. I sajandil tekkis Rooma riigi territooriumil Palestiina ümbruses Kristuse usk. Algul kristlaste tagakiusamine , kuni 313 kuulutab Constantinus Suur ristiusu lubatus. Esimesel perioodil kristlikust kunstist rääkida ei saa, sest kristlased pidid end peitma . Peale lubatusk kuulutamist hakkasid kristlased ehitama kogudusehooneid ja võtsid eeskujuks Rooma basiilika. Frangi riigis Merovingide ja Karolingide dünastia. Karolingide ajal hakkas arenema kirjandus kunst, kultuur ja haridus .

Romaanika

Romaani kunst on saanud oma nime ladina keelest arenenud romaani keeli rääkivate rahvaste järgi. Romaani keeled on näiteks itaalia, prantsuse ja hispaania keeled. Teisalt viitab nimetus teatud sarnasustele vanarooma kunstiga.
Mõnel poole kasutatakse ka teistsuguseid nimetusi. Näiteks Inglismaal nimetatakse seda normanni stiiliks - Põhja-Prantsusmaalt tulnud viikingite järeltulijate järgi, kes selle Inglismaale tõid.
Romaani stiili algus paigutatakse tavaliselt 10. sajandisse, lõpp aga 12. sajandisse. Eri maades on selle kestus erinev, Prantsusmaal sai see otsa juba 12. sajandi esimesel poolel, Saksamaal seevastu alles 13. sajandi keskpaiku.
Pärast Karl Suure impeerimi lagunemist killunesid ka sellest tekkinud riigid. Iga feodaal oli muutunud nii võimsaks, et suutis ise oma alamaid ohjes hoida ja kaitsta. Kuningas või keiser valitses riiki ainult vormiliselt, oli esimene võrdsete seas. Kaubavahetus oli pea olematu, kõik vajalik valmistati kohapeal. Isegi ülikud elasid siis veel üpris lihtsalt.
Sellegipoolest tekkisid ja arenesid linnad ning pisitasa elavnes kaubandus.
Uusi tuuli tõid Euroopasse 11. sajandil puhkenud ristisõjad Püha Maa - Palestiina vabastamise pärast. Nende käigus imbusid Euroopasse Idamaa kultuuride mõjud.
Üldise killunemise taustal sai Euroopa ühendajaks katoliku kirik . Kiriku võim muutus nii suureks et paavsti, piiskoppide ja vaimulike paindusid kõik, nii ülemkiht kui alamrahvas. Usk haaras praktiliselt kõik elualad. Nii ongi romaani kunst eelkõige kiriklik.
Romaani - Paljude erinevate mõjude risttules sündis romaani stiil Itaalias. Siin säilinud antiigi pärand ei lasknud itaalia ehitusmeistreid mitte kunagi täiesti vabaks. Bütsantsile kuulunud aladel võidutsesid bütsantslikud jooned. Lõunast peale tungivad maurid tõid endaga kaasa islami kunsti. Nii võimegi osal kirikutest leida bütsantslikke liseene, petikuid ja kääbusgaleriisid, mis itaallaste kaudu leidsid tee ka Saksamaale. Täiesti bütsantsipärane on Püha Markuse kirik Veneetsias.
Osa kirikuid kaeti eri värvi marmorist mustritega ja sellisena meenutavad nad roomaaegseid hooneid. Vast kauneim selletaolistest on tumerohelisest ja valgest marmorist fassaadiga väike San Miniato al Monte Firenzes.
Itaalia kirikutel polnud torne. Neid asendas eraldi kiriku kõrvale ehitatud kellatorn. Praegu teatakse kahtlemata kõige enam viltuvajunud Pisa katedraali kellatorni, mille edasine viltuvajumine on lõpuks ometi peatatud.
Saksamaal töötati prantsuse ja itaalia mõjud ümber oma monumentaalseks ja raskepäraseks stiiliks. Väliskaunistustest torkavad silma liseenid, petikud ja kääbuskaleriid. Saksa kirikute omapäraks on see, et mõnikord ehitati neile läänepoolsesse otsa veel teinegi kooriruum .
Saksa romaani arhitektuuri tipuks on St. Michaeli kirik Hildesheimis, Mainzi, Speyeri, Wormsi katedraalid (pea- ehk toomkirikud) ja Maria Laachi kloostri kirik Reini jõe ääres.
Romaani stiil püsis Saksamaal kaua, ka siis veel, kui Prantsusmaal valitses juba uus - gooti stiil.
Romaani Arhitektuur
Romaani ajastu eripära väljendub kõige paremini ehituskunstis. Kõikvõimsaks muutunud katoliku kirik vajas pühakodasid ja kloostreid. Paneb imestama millise innuga iga pisike mõnetuhande elanikuga linnake ponnistas ehitada tohutusuurt katedraali, mis siis et selle valmimine sadu aastaid võis võtta. Samas ei suuda aga meie ajastu inimene täiel määral mõista usu tohutut mõju tolleaegsele inimesele. Kirik oli siis ühteaegu nii paradiisiks kui kindluseks kurjas maailmas.
Romaaniaegsed ehitajad tundsid kaarte ja võlvide ladumist, nagu juba varem olid tundnud roomlasedki, ometi arendasid nad välja täiesti omanäolise ehitusstiili. Selle kõige ilmekamaks tunnuseks oli ümarkaar, mida võib kohata akende, ukseavade ja muude ehitusosade juures. Enamik meieni säilinud romaaniaegsetest ehitusmälestistest on kirikud. Enim ehitati basiilikaid. Romaani ajastu leiduste hulka kuulub kirikuhoone ühendamine tornidega; neist asusid kaks tavaliselt läänes sissekäigu juures üks piki- ja põikhoone ristumiskohal, mida nimetatakse nelitiseks . Sellega ei tarvitsenud tornide arv veel piirduda. Rahutute aegade tõttu tuli isegi kirikute ehitamisel silmas pidada kaitse-eesmärke, sest tugevad tornid võisid vaenlase kallaletungi korral veel viimast pelgupaika pakkuda.
Romaani - Ilmalikust arhitektuurist (st. mittekiriklikust ehituskunstist) on vähe säilinud. Tolleaegsed linnad olid enamasti puidust. Küll on aga säilinud hulk feodaalide kindlusi - linnuseid. Linnuste vanimad osad on tavaliselt jämedad kivitornid (Prantsusmaal donjon, Inglismaal keep , Saksamaal bergfried) milles elas feodaal oma perekonnaga. Hiljem ümbritseti tornlinnused järjest keerukamaks muutuva kaitsemüüride ja -tornide süsteemiga ning ehitati avaramad eluruumid .
Skulptuur ja maalikunst
Lahutamatult kuulus ehitiste juurde skulptuur. Eelistati just reljeefe piiblisündmuste ja pühakulegendidega. Peale kaunistamise oli reljeefidel veel teinegi ülesanne: tolleaegne lihtinimene oli kirjaoskamatu ning tema harimiseks loodigi see kivine ”vaeste piibel ”. Meie ei saa nendest kirikukaunistustest enam samamoodi aru kui keskaegsed inimesed, kes oskasid neid “lugeda”.
Igal piiblitegelasel või pühakul oli oma tunnusmärk, mille abil ta ära tunti. Teati, et näiteks võtmega mees on Peetrus , et Püha Barbara kannab käes väikest tornikest- teda piinati ühes tornis- , et mõõgaga poolekslöödud mantel kuulub Püha Martini juurde, kes poole oma rüüst kerjustele andis, jne. Selliseid märke oli keskaegses kunstis väga palju ning kõiki neid ei osatagi tänapäeval enam seletada.
Romaani skulptuur. Kõige enam kaunistati kirikute sissekäike, nn. portaale, samuti esikülgi - fassaade ja sambakapiteele.
Kuigi romaaniaegsetes skulptuurides püüti edasi anda imelisi või siis õpetlikke ja hirmutavaid lugusid pühakirjast, pääses teinekord nende tööde hulka ka päris elulisi stseene, vahel isegi natukene naljakaid. Kohati mõjuvad need tööd kohmakalt ja abitult, ent ega romaani kujurid püüdnudki loodust täpselt matkida. Nende eesmärgiks oli usuliste elamuste väljendamine ning nii mõnegi töö mõjukust näib ebatäiuslikkus just suurendavat.
Väga elavad on reljeefid ühel varasemal romaani kunsti teosel - nn. piiskop Bernwardi väravatel St. Michaeli kirikus Hildesheimis Saksamaal. Hoolimata sellest, et inimese kehaehitusest ja proportsioonidest pole meistril korralikku aimu olnud, annab ta väga elavalt edasi näiteks piiblilegendi Aadama ja Eeva paradiisist väljaajamisest - nii väljenduslikud on süüdistava ingli ja häbenevate Aadama ning Eeva poosid.
Romaani basiilikad olid põhiplaanilt keerulisemad kui varasemad basiilikad. Et nüüd võttis jumalateenistusest osa suurem hulk vaimulikke, ehitati nende mahutamiseks kiriku idaossa veel eraldi kooriruum. Nii muutus basiilika põhiplaanilt ladina risti kujuliseks (ladina risti püstharu on pikem kui põikharu).
Oli saanud tavaks austada pühakuid – inimesi, kes usu nimel olid kannatanud või korda saatnud suuri tegusid . Iga kirik tundis uhkust , kui talle kuulus pühakute säilmeid - reliikviaid. Need paigutati kastikestesse, mis kujutasid endast tolleaegse kunstikäsitöö tippu. Mõnikord ehitati suurematele kirikutele reliikviakastide jaoks poolkaares ümber kooriosa rida kabeleid (kabelitepärg). Need avanesid koori poole. Et usklikel oleks parem kabelite juurde reliikviakaste vaatama pääseda, tehti kabelite ette veel poolkaarekujuline kooriümbriskäik.
Põhjapoolses Euroopas levis basiilika kõrval teinegi kirikutüüp - kodakirik. Kodakiriku kesklööv on külglöövidest ainult pisut kõrgem ja selle ülaosas aknaid ei ole. Suur osa Eesti maakirikutest on just seda tüüpi.
Romaani Kirikute seinu katavad maalingud olid samuti naiivselt tõsised, pinnalised ja varjuteta. Tänapäevaks on nad enamasti hävinud või on nende värvid tuhmunud.
Erilise pühaliku ja salapärase võlu andsid kirikute poolhämarale sisemusele värvilisest klaasist aknad, nn. vitraaþid, mis tol ajal katusele tulid. Eri värvi, sügavates ja küllastunud toonides klaasist moodustati pildid, kus piirjoonteks olid tumedad tinaraamid. Vitraaþide tõeline hiilgeaeg saabus küll järgmisel - gooti ajastul
Omapärane kunstimälestis on nn. Bayeux ' vaip , nimetatud nii oma asukoha järgi Bayeux linna muuseumis Prantsusmaal. Sellele üle 70 m pikkusele linasest riidest seinakattele on villaste lõngadega tikitud lugu sellest, kuidas Põhja-Prantsusmaal elanud viikingite järeltulijad normannid hertsog Guillaume 'i juhtimisel 1066. aastal üle La Manche 'i väina purjetasid ja Inglismaa vallutasid.
Vaip on ilmselt loodud ajal, mil muljed sellest sõjakäigust olid väga värsked - niivõrd täpses järjekorras on kujutatud sõjakäigule eelnenud sündmused ja selle käik - näiteks Halley komeedi ilmumine , La Manche'i ületamine ja Hastingsi lahing. Kokku on vaibal 623 inimest, 202 hobust, 52 koera , 505 muud looma, 37 ehitist ja laeva. Vaip pakub iseenesestmõistetavalt väga väärtuslikku informatsiooni selle aja sõjatehnika ja eluolu kohta.
Romaani kirikud olid massiivsed paksude kiviseintega ehitised. Lööve katsid rasked silindervõlvid või siis kahest risti asetatud silindervõlvist moodustuvad ristvõlvid. Niisuguste kivimasside raskuse tõttu ei saanud seintesse teha suur aknaid ning toetamiseks läks vaja tõepoolest tugevaid sambaid. Tihtipeale asendasid neid hoopis 4-või 8-nurkse läbilõikega tugipostid, nn. piilarid . Lihtsaim kapiteel oli kivikuup, mille alumised nurgad ümardati. Mõnikord tehti külglöövide peale veel kesklöövi poole avanevad käigud, mis tõi vaheldust kiriku kitsavõitu sisemusse . Väikestest kaarekestest ja sambakestest koosnevad käigud võisid kaunistada ka kiriku välisseinu, sel juhul kannavad nad nimetust kääbusgalerii.
Romaani ajastu lõpuks õpiti võlve toetama kivikaartele, nn. roietele. Nii sai võlvide raskust tunduvalt vähendada ja ehitada suuremad aknad.
Romaani kirikud
Kirikud on massiivsed, paksude seinte ja väikeste akendega, et hoone suudaks kanda kivivõlvi raskust. Suur osa kirikutest olid basiilikad, millel oli lai kesklööv ja kitsamad külglöövid. Lööve eraldasid tugevate kivisammaste või nelinurksete tugipostide – nn. piilarite read, millele toetusid kesklöövi seinad.
Romaani stiilis basiilikad olid keerukama põhiplaaniga kui varasemad. Endiselt on sissepääs läänes, suurematel kirikutel ka põiklöövi põhja- ja lõunaotsas (esinduslikke kirikuuksi nimetatakse portaalideks). Põikhoonest idasse jääb kooriruum, mis oli mõeldud vaimulike mahutamiseks. Koori olemasolu muudab kiriku põhiplaani ladina risti kujuliseks (selle püstharu on pikem kui põikharu). Koori idaseina lõpetas poolringjas niðð apsiid. Siin oli kiriku kõige püham paik, sest siin asus altar . Vahel ümbritsesid apsiidi poolringis väikesed kabelid (kabelitepärg) ja nende esine kaarjas kooriümbriskäik. Kabelites hoiti kaunites laegastes pühakute säilmeid; teine koht nende jaoks oli koori all asuv keldriruum krüpt.
Nüüd hakati kirikutele ehitama ka torne; need olid suhteliselt madalad, nende arv võis vahelduda, kuid enamasti oli kaks torni läänefassaadil.
Romaani ajastu skulptuur ja maalikunst
Skulptuur oli lahutamatult arhitektuuri teenistuses. Kirjaoskamatu rahvas sai kivisse raiutud reljeefidelt tundma õppida Vana Testamendi sündmusi, Jeesuse elu ja pühakulugusid. Kõige enam kaunistati portaale.
Seinad kaeti maalidega, mis võivad meile tunduda naiivsed ja kohmakad, kuid tol ajal ei olnud eesmärgiks loodust matkida, vaid elamusi väljendada.
Nimeta romaani ehitisi Prantsusmaal ja Inglismaal
Prantsusmaal: Vézelay katedraal Burgundias, Notre-Dame-la- Grande ’i kirik Poitiers ’ linnas; Arles ’i kirik, Touluse kirik.
Inglismaal: Toweri linnus
Nimeta romaani ehitisi Itaalias ja Saksamaal
Itaalias: Püha Markuse kirik Veneetsias, Pisa toomkirikSaksamaal: Mainzi, Speyeri ja Wormsi toomkirikud

Gootika

Ajajärku 12. sajandi teisest poolest kuni 15. -16. sajandi nimetatakse Gootikaks. Kunstialase tegevuse aluseks on ikkagi Religioon. Kaubanduse ja teaduse elustumise saab hoogu ka ilmalik kultuur. Kunsti tuleb jälle looduslähedus.
Uus ellusuhtumine leiab väljenduse Gooti katetraalides. Gooti katetraalis pürgib kõik üles. Nõnda nimetatud „Taevalikku kõrgusesse”. Ehitus on avar, kerge ja valge. Romaani ümarkaar asendub teravkaarega. Teravkaarel ei ole nii tugevat survet seintele ja saab ehitada suuri vitraaž aknaid. Väljas poolt aitab seinu toestada tugipiilarid. Sammuti aitas survet vähendada võlvide keerukus, see tähendab roiete süsteemi. Gooti katetraalid mõjuvad nii seest kui väljas nõiduslikena. Ka nimetatakse katetraali arhitektuuriliseks sümfooniaks.
Katetraalil on alati sisse käik läänes. Ja fassaadi kompositsioon jaguneb kolmeks. Alumine on portaalide tasand. Portaale raamivad kõrged teravkaared, millede tümpanone täidavad roosaknad. Portaali palesitkel asuvad pikaks venitatud lahke naeratusega skulptuurid.
Fassaadi teises vööndis kordub portaalide vorm akendena. Keskel tohutu suur roosaken. Lisanduvad veel väikesed tornikesed, skulptuurid niššides.
Kolmas vöönd on kuningate galerii ja selle tagant tõusevad kaks võimsat kõrgete teravatipuliste tornikiivritega kellatorni. Nad on kõrged, eriti torni kiivrid.
Kui romaani kirikus olid aknad ainult valgusallikateks siis kootikas on seinad teravkaarelisi säravadi vitraaž aknaid täis. Sein on nagu läbipaistev pitskude.
Interjööris on toetuvaid osi raske eraldada tugedest. Loobutud on üleni kivist seinapinnast.
Skulptuurides ja reljeefides kujutatakse uue ja vana testamendi lugusid ja legende. Skulptuurid tavaliselt pikaks venitatud ja seotud arhitektuuriga. Toosid tagasihoidlikud. Rüütlikujudes nähakse kõigepealt kangelast. Kõikjal kohtab jumalaema kujusid. Nõnda nimetatud trooniv Madonna.
Kiriku interjööri tuuakse ka žanri tööd. Näiteks kujutatakse erinevaid talupoegade töid. On kadunud romaani kunsti õudus, rõhutatakse paradiislikust.
Et kooti miniatuur maal saavutab kõrgpunkti 13. sajandiks on väga värviküllane, ornamendi rohke. Ikka veel ei kasutata valguse varju mängu ja perspektiivi.
Gootikas toimub tahvelmaali sünd, esimesed nendest valmistatakse tiib altaritele.
Gooti ARHITEKTUUR
Ka gootikas oli kunstidest esikohal arhitektuur. Kõige väärtuslikum osa ehitistest koondus nüüd linnadesse. Seepärast on gootikat ka linnade kunstiks nimetatud. Keskaegsed linnad olid kaitseks vaenlase vastu müüriga piiratud. Müür takistas aga linna laienemist. Seetõttu tuli niigi piiratud ruumi kokkuhoidlikult kasutada. Linna keskuseks sai ruudu- või ristkülikukujuline turuväljak, kust hargnesid tänavad linnamüüri suunas. Turuväljaku ääres paiknesid linna tähtsamad hooned - kirik ja raekoda, samuti tsunfti- ja gildihooned. Viimaseid püüti ehitada eriti uhketena, sest nad olid linnakodanluse jõukuse väljendajad. Majad olid suhteliselt kõrged ja kitsad ning asetsesid oma teravaviiluliste fassaadidega tihedalt üksteise kõrval tänava ääres. Heaks näiteks keskaegsest linnast on Tallinna vanalinn.
Nagu romaani stiil, nii oli ka gootika eelkõige sakraalne , st kiriklik kunst. Kirkikute ja katedraalide ehitamise loovutasid nüüd mungad linna käsitööliste tsunftidele. Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani stiili süsteemist. Gootikat iseloomustab vertikaalsus, püüd kõrgusesse. Põhiprobleemiks jäi ka nüüd kiriku katmine vastupidava laega. Kõige olulisemaks teguriks gooti süsteemi väljatöötamisel oli teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Roidvõlvi ehitamine - raidkivist või tellisest laoti valmis võlvikut raamivad tugevad vööndkaared. Vööndkaartele toetatakse diagonaalselt roided , nende ristumiskoht "lukustatakse" päiskiviga. Roiete vahele ehitatakse õhukesed ja kerged võlvisiilud. Kandvad osad on seega vööndkaared ja roided. Teravkaare raskus on suunatud rohkem ülalt alla, aga mitte niipalju külgedele kui ümarkaarel. Teravkaar ongi gooti stiili kõige silmatorkavam tunnus. Traveesid kaeti endiselt ristvõlvidega, kuid võlv ei olnud kõikjalt ühepaksune. Tema "skeletiks" said kaks diagonaalset , travee kohal ristuvat teravkaart, mida nimetatakse roieteks. Nendevahelised osad (võlvisiilud) võis laduda hoopis õhukesed. Sellega vähenes tunduvalt võlvide kaal ja raskus koondus põhiliselt ainult võlviku nelja nurka. Sinna ehitati võimsad piilarid, mis võtsid vastu võlviroiete vertikaalse surve. Võlvide külgsurve tasakaalustamiseks ehitati vastu kiriku välisseina traveede nurkade kohale tugikaared, mis andsid surve edasi massiivsetele tugipiitadele.
Kokkuvõttes meenutas gooti kiriku konstruktsioon nagu mingi hiigelloma skeletti. Ehitist kandsid piilarid, tugipiidad , tugikaared, vööndakaared ja võlviroided.
Gooti kirikute põhiplaaniks jäi juba ammu tuntud pikihoonest ja transeptist (põikhoone) moodustuv ladina rist . Vahel jäi transept aga nii lühikeseks, et ei eendunud peaaegu üldse pikihoonest (näiteks Notre-Dame Pariisis). Pikihoone oli 3- või 5- lööviline ja basilikaalse ülesehitusega. Ka transept oli tavaliselt mitmelööviline. Kesklöövi tähtsus tõusis, ta oli külglöövidest tunduvalt laiem ja kõrgem, sest gooti konstruktsioon võimaldas võlvida ka laiu lööve. Külglöövid oli nii kitsad ja madalad, et ei vajanud erilist tugisüsteemi. Külglöövid jätkusid teisel pool transepti, kooris, moodustades nn kooriümbriskäigu. Koor lõppes tavaliselt polügonaalselt - mitmetahuliselt. Krüpte enam ei ehitatud ja koori põrand oli samal tasapinnal pikihoone põrandaga. Ühe või paari apsiidi asemel oli kooril mitu väikest väljaehitist - kabelit , mis kokku moodustasid kabelitepärja. Keskmine kabel oli teistest suurem ja kandis nime - Maarja kabel.
Ruumi selline jaotus sidus kogu kiriku ühtseks tervikuks. Võrreldes romaani kirikuga mõjus ruum palju õhulisemana, avaramana ja vabamana. Teravad kaared , kõrged võlvid ja kõikide muude detalide suundumus ülesse nagu kaotaks kivide raskuse. Kõik lausa tormab ülespoole ja mõjub avara ning õhulisena. Ka valgusel oli tohutu mõju gooti kiriku interjööris. Et konstruktsioon ei vajanud enam massiivseid seinu, võis suurema osa neist asendada akendega. Vertikaalne suunitlus valitses ka kirikute välisilmes. Tugipiilarite ja tugipiitade raskust varjasid nende tippudelt üles pürgivad tornikesed ( fiaalid ) ja paljud raiddetailid (ristlillikud, krabid jm). Kirikutel oli tavaliselt kaks suurt torni peafassaadi (läänefassaad) kõrval ja veel üks väike haritorn nelitise kohal. Peafassaadis oli ka kolm suurt teravakaarelist portaali. Vastavalt löövidele oli keskmine portaal avaram. Portaalide kohal kõrgusid teravad kitsad ehisviilud (vimpergid). Keskmise portaali kohal asus ümmargune roosaken. Tornikiivrid jäid sageli lõpuni ehitamata.
Gooti SKULPTUUR
Gooti skulptuuri peaülesandeks oli endiselt ehitiste, eelkõige kirikute kaunistamine. Käsikäes ehitusmeistritega töötasid kiviraidurid, kes raiusid välja kõik kirikut kaunistavad plastilised ehitusdetailid - ehisviilud, palestikufiguurid, konsoolid , kapiteelid jne.
Gooti skulptuuri arenemise tähtsamaks jooneks on püüd suurema eluläheduse poole. Selleks hakkasid kiviraidurid üksikuid inimfiguure ümarplastilistena, kiviseinast eraldiseisvatena välja raiuma. Inimese keha proportsioonid muutusid õigeks, liigutused ja poosid loomulikumaks. Siiski jäi gooti plastika veel täiel määral keskaja kunstiks, tarvitseb kas või vaadelda riietuse kujutamist. Rõivad - reeglina ulatuvad need maani - katavad keha endiselt täiesti kinni. Riidevoldid mõjuvad väga loomulikuna, kuid nende vormid, suund ja rütm sõltuvad vähe nende all olevast kehast. Seda parem aga oli kasutada riietust skulptuuri ja arhitektuuri sidujana. Ka skulptuuri temaatikas toimus suur muutus. Gooti plastika lõi imekauneid naisekujusid. Naistele ja armastusele loodi kauneid ülistuslaule.
Gooti skulptuur tegi läbi pika arengutee, milles võib üldjoontes eraldada kolme etappi :
Gooti skulptuur 13. sajand, nn klassikaline ajajärk, millal valmisid kuulsaimate Prantsusmaa katedraalide (Reims, Chartres , Amiens jt) skulpturaalsed kaunistused, samuti mitmed teosed Saksamaal. Prantsuse 13. sajandi plastikas peetakse kõige kaunimaks Reimsi katedraali portaalidel paiknevaid skulptuure, eriti läänefassaadi peaportaali palestiku "Külastusgruppi ". Sageli lõi kiviraidur religioossed tegelased oma kaaskodanike näo järgi, seetõttu näeme gooti skulptuuris eelkõige keskaegset inimset.
Selle perioodi plastika on eriti suursugune , pidulik ja pühalik ning selles mõttes võrreldav kreeka aegse plastikaga. Skulptuuridel oli monumentaalne iseloom ja neid kasutati peamiselt välisarhitektuuri ilmestamiseks.
14. sajandi plastikas võib täheldada teatud paralleele mitmesuguste usuliste ja müstiliste liikumistega. Usuliste motiivide hulgas hakkavad sagenema sellised, kus räägitakse kannatusest, surmast ja piinadest. Eriti innukalt viljeleti Kristuse kannatusloo stseene. Süvenes ka Neitsi Maarja kultus. Kõige levinumateks skulptuurigruppideks saavad Maarja Kristuse surnukehaga nn (Pieta). Kunstis vähenes mõistusliku jutustuse osa ja tugevnes tunnete väljendus. 14. sajandi plastika oli üldiselt väiksemamõõtmeline ja arhitektuurist palju vähem sõltuv kui eelmise perioodi oma.
15. sajandil tugevnesid uuesti realistlikud tendentsid. Itaalias oli sel ajal keskaja kunst juba kadunud või kadumas. Usulise motiivi sisuline tähtsus vähenes. 14. sajandi laad jõudis oma äärmuslikumate avalusteni. Seda perioodi iseloomustab pessimistlik ja meeleheitlik põhitoon. Kannatuste ja piinade kujutamisel jõuti naturalismini, nii et mõni Pieta mõjub lausa võikalt. Eelistati motiive, mis rõhutavad inimese surelikkust ja kaduvikumeeleolusid - sageli kohtame pooleldi lagunenud laipade või skelettide kujutisi.
14. sajandil domineeris kiviplastika, aga 15. sajandist hakkas juhtivale kohale jõudma puunikerdus, eriti Saksamaal, seoses suurte nikerdatud altarite moodiminemkuga.
Varakristlik

• Lööv
  
• Apsiid
  
• Galerii
  
• Valgmik
  
• Arkaad
  
• Kampaniil
  
• Sakraalehitis
  
• Konsool
  

Romaanika

• Ladina rist
  
• Kreeka Rist
  
• Katetraal
  
• Toomkirik
  
• Kirik
  
• Kabelite pärg
  
• Kooriruum
  
• Petik
  
• Nisi
  
• Minuskel
  
• Majuskel
  

Gootika

• Portaal
  
• Fiaal
  
• Roie
  
• Roosaken
  
• Baldahhiin
  
• Etik
  
• Diele
  

Renessanss

Renessanssi sünnimaaks on Itaalia 14. sajandil, sest Itaalia on sellel ajal tõusujoones minev maa. Arhitektuuris saab aluseks Kreeka order . Algab vaimne ja kultuuriline areng linn riikides. Renessanss on vastuolude aeg – ühelt poolt humanismi idee teiselt poolt julmus. Renessansi saab jagada kolme perioodi :

eelrenessanss (13. ja 14. sajand)

vararenessanss (15. sajand)

kõrgrenessanss(16. sajand)
Algul kunstikeskuseks Firenze , siis Rooma ja hiljem Veneetsia . 16. sajandiks
jõuab renessanss ka mujale Euroopasse.
Arhitektuuris suureneb ilmalike ehituste osatähtsus ja tugineb Vana-Rooma saavutustele . Tuntav on horisontaalsus, levib mansard ja kelp katus. Levib jälle ümarkaar, populaarselt tahutud kividest. Tavaliselt ruudu kujuline sisehoov. Põhikorpus kõrgem kõrval korpustest. Kirikutel kuppelkatus. Sisekujunduses kassett laed .
Eraldub maal ja skulptuur arhitektuurist. Areneb kiiresti tahvelmaal. Kunstnikud otsisid ikka ja aina uusi kunstilisi väljendusvahendeid. Uue käsitlusviisi tähtsamaks tunnuseks sai perspektiiv. Perspektiiv sai teadusliku lähenemise. Maalikunsti dekoratiivsusele andis löögi heletumeduse ja valgusvarju tarvituselevõtt.
Tekib maastikumaal ja natüürmort ja ka aktimaal. Hakatakse uuesti maalima teemasid antiikajast.
Renessanssi tähtsamad kunstnikud:
Giovanni Boccaccio ( 1313 –1375)
Alessandro Botticelli (1444– 1510 ) – Venuse sünd, Primavera
Dante Alighieri (1265–1321)
Leonardo da Vinci ( 1452 –1519) – Mona Lisa, Püha õhtusöömaaeg, Mona Litta
Filippo Brunelleschi (1377–1446)
Michelangelo Buonarroti (1475–1564) – Taavet, Mooses skulptuurid ja osa Sixtuse kabeli laemaalist, selle altarisein samuti.
Raffael (Raffaello Santi ; 1483– 1520 ) – Ateena kool, Sixtuse madonna
Niccolò Machiavelli (1469– 1527 )
William Shakespeare (1564– 1616 )
Josquin Desprez (u 1440–1521)
Giovanni Pierluigi da Palestrina ( 1525 või 1526–1594)
Mikołaj Kopernik (1473- 1543 )
Andreas Vesalius (1514-1564)
Renessanss madalmaades
Jan Van Eyck (1370-1441) – Kenti altar, Arnolfinija tema naise kaksikportree
Rogier Van Der Weyden (1399-1467)
Hieronymus Bosch (1450- 1516 ) – Lõbude aed, Heina kuhi
Seenjor Piter Bruegmel (1525- 1569 ) – Jahimehed lumes , Talupoja pulm
Matthias Grünewald (1470-1528)
Albrecht Dürer ( 1471 -1528) – Ema portree, autoportree
Hans Holbein(1472-1543)

Impressionism

Impressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast ühendusest.
Vool sai nime Claude Monet ' maali " Impression , soleil levant " ("Impressioon. Tõusev päike") järgi. Sõna "impressionism" laskis kogemata käibele kunstikriitik Louis Leroy, kes kasutas seda ühes satiirilises retsensioonis väljaandes Le Charivari.
Impressionismi ideed levisid kujutavast kunstist muusikasse ja kirjandusse, nii et tekkisid impressionism muusikas ja impressionism kirjanduses.
Impressionistlikule maalikunstile on iseloomulikud muuhulgas nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud kompositsioon, rõhuasetus valgusele ja selle muutumisele, igapäevased teemad ja ebatavalised rakursid.
Impressionismiks nimetatakse ka selle stiili hilisemaid jäljendusi.
Impressionismi tehnikad
Lühikesed paksud visandlikud pintslitõmbed, mis võimaldavad objekti detailide asemel tabada ja rõhutada selle olemust.
Nad jätsid pintslitõmbed lõuendil nähtavaks, võimaldades vaatajal nautida tutvust kunstniku isiksusega.
Värve segati nii vähe kui võimalik, lastes neid segada vaataja silmal.
Varjutamiseks (tumedama tooni andmiseks ) ei seganud impressionistid värve mustaga , vaid komplementaarvärvidega. Musta kasutati ainult omaette värvina.
Nad ei lasknud värvikihtidel kuivada, vaid katsid märja pinna uue värviga. Nii saavutati pehmemad üleminekud äärtel.
Impressionistid vältisid õhukesi värvikihte, mis varem olid kasutusel läike saavutamiseks. Nad panid alla paksu värvikihi.
Impressionistid avastasid loomuliku valguse mängu või rõhutasid seda. Nad jälgisid täpselt, kuidas värvid peegelduvad ühelt objektilt teisele.
Vabas õhus maalisid nad varje julgelt taevasinisega. See tekitas värskuse ja avatuse tunde, mida varem polnud saavutatud. Seda tehnikat inspireerisid sinised varjud lumel.
Nad töötasid vabas õhus (plenäärmaal).
Impressionistid kasutasid ära 19. sajandi keskel kasutusele tulnud ettesegatud värve tuubides, mis meenutavad tänapäeva hambapastatuube. See võimaldas neil paindlikult töötada nii vabas õhus kui ka siseruumides. Varem tegi iga maalikunstnik oma värvid ise, jahvatades ja segades kuivi pigmendipulbreid linaseemneõliga.
Kuulsamad kunstnikud sellest perioodist:
Paul Cezanne 1839-1906
Edgar Degas 1834- 1917
Claude Monet 1840-1926
Camille Pissarro 1830-1903
Pierre -Auguste Renoir 1941-1919