Soomes, seal kannab ta nime jouhikko. Vilepill Flöödi tüüpi puhkpillid on kõik erinevad vilepillid. Neid valmistati puukoorest (pajupill), männikasvust (vilepill), putkest(putkepill), linnuluudest(peibutusviled jahimeestele) ja savist (savipiilud). Lihtsamad neist võimaldasid tekitada ainult mõnda heli ja olid mõeldud rohkem väikelaste mänguasjaks. Samas oli ka täiuslikumaid mitmete sõrmeavadega pille, mis võimaldasid mängida meloodiat. Põhja Tartumaalt on teada vilepill, mida puhuti keskelt. Kahele poole jäid sõrmeavad ja see võimaldas mängida kahehäälselt. Selliseid pille nimetati piibariks või venevileks. Setumaal oli kasutusel valipill, mis koosnes kahest vilepillist, mida korraga suul hoides mängida sai. Roopill Klarneti tüüpi puhkpillid on kõrrepill ja roopill. Need valmistati vastavalt viljakõrrest või pilliroost. Neile lõigati peale keeleke, mis võnkudes andis heli. Need pillid võimaldasid mängida üsna keerulisi viise
Gümnaasiumi lõputöö, mis koosneb Eesti rahvapillide liikidest (puhkpillid, keelpillid ja helisevad pillid) ja nende ajaloost.
NORRA RAHVAMUSIKA · Lauldi peamiselt üksi. · Ballaad- pikk jutustava sisuga laul. RAHVATANTS · Halling - rütmikas ja akrobaatiline norra meestetants. RAHVATANTS · springar ¾ taktimõõdus kiire jooksutants, paaristants · gangar- 2/4 taktimõõduga kõnnitants, paaristants. · Uuemate rahvatantsude hulgast on populaarsemad valsid, reinlendrid (saksa päritoluga tants) ja polkad RAHVAPILLID KANNEL PARMUPILL RAHVAPILLID VILEPILL OINASARV HARDANGERI VIIUL Edvard Grieg (1843-1907) tuntuim professionaalne helilooja ja pianist. · Griegi peetakse norra rahvamuusika rajajaks. · Olulisemaks inspiratsiooniks oli talle kaunis Norra loodus. · Tema tuntumad teosed on klaverikontsert a-moll ja süit ,,Peer Günt". · Alexander Rybak 2009. a võitis Eurovisiooni laluvõistlust lauluga ,,Fairytale" · Edvard Grig "Liblikas"(2:01) ·...
RAHVAPILLID Koostaja : Juhendaja : SISUKORD : Sissejuhatus...................................................................................3 Parmupill, sarvepill, vilepill, viiul................................................ 4 Kannel, torupill, moldpill..............................................................5 1 Hiiu-kannel, põispill, jauram.........................................................6 Kasutatud allikad...........................................................................7 2 Rahvapillide liigid
· regilaulu ehitamise aluseks on värss · viisid on hästi lühikesed · regivärsile on omane algriim · rütm on vähe vahelduv · värsile lisandub refrään v pikendatud lõppheli p.l-eestis Regilaulu liigid: a) töölaulud b) tavandi ja kombelaulud (kalendritähtpäevad, üleminekurituaalid, lüüriline) Rahvapillid · torupill mängiti enamus Euroopa riikides · kannel eestlased, soomlased, lätlased, leedukad · vilepill · roopill valmistatud pilliroost · vilepill sirgest pajulepast · torupill tuulekott, torud · karjapasun puust v puukoorest, tehti igapäev uus · sikusarv e sokusarv sarvest, signaalpill · kannel keelpill mängitakse sõrmedega, tehti ühest puutükist, 6-7 keelt · hiiukannel e rootsikannel seda mängitakse poognaga · põispikk põiest, poognaga · parmupill suuõõnega · tuhapill puust pulgaga
LÄTI · Läti rahvalaul on ühehäälne, ülesehituselt sarnaneb Eesti regilauluga ja Soome runolauluga. · Rahvalauludest suurima rühma moodustavad töö- ja tavandilaulud. · Lätis tähistatakse Jaanipäeva, ning selle ajal lauldakse liigolalule ehk jaanilaule. · Burdoonlaulud-läti mitmehäälse rahvalaluliik. RAHVAPILLID VILEPILL KANNEL VIIUL TORUPILL · Trideksnis -Läti omapärane pill, mida kasutati pulmalaulude saateks ,,Sudmalinas" (veskitants)- läti rahvatants · Raimonds Pauls on Läti helilooja, pianist ja poliitik. Algatas noorte artistide konkursi "Uus laine", mis toimub igal suvel Jrmalas.
Armastus Armastus, mis püsib kui kalju. Armastus, mis ei küsi luba, armastus, mis vajab südames tuba. Armastus, mis ei ole valju. Seda kõike ei ole ju palju. On armastuseks vaja vaid koda, kus on kallimaga koos kõike juba. Armastust pole nagu metsas marju. Su armastavad silmad säravad suurelt, kui mullas sirguvad juured. Su käte vahel on soe. Pole olemas teiste sõimu. Kui soovid, mu kaissu poe. Armastus vaid annab jõudu. Eliise Vilepill 10.a
Karin Aus LI11a inseparable from cultural tradition a sonic toy a signal information Estonian ethnomusicologist Herbert Tampere (19091975) categorised musical instruments: 1) traditional instruments 2) popular instruments wind instruments (puhkpillid) stringed instruments (keelpillid) bellows instruments (lõõtspillid) percussion instruments (löökpillid) Flute type wind instruments Willow bark (pajupill) Pine shoot (vilepill) Clarinet type wind instruments Bagpipe Reed pipe (roopill) Trumpet type wind instruments Herdsman`s horns and trumpets Zither Fiddle Psalmodikon (moldpill) Bumbass (põispill) Guitar and mandolin Estonian bellows August Teppo(18751959) from Võrumaa Teppo's lõõts had great volume Libliklõõts accordions made in Russia providing also butterfly ornaments that inspired the name Accordion ...
SOOME MUUSIKA · Soome Vabariik on meie naaber · Soomlased on meie lähim sugulasrahvas: meie keeled on sarnased ja ka meie rahvamuusikas on ühiseid jooni. RAHVALAUL · Soome vanim rahvalaul on runolaul. · Iseloomulik algriim ehk sarnaste algushäälikutega sõnade kasutamine värsireas Näiteks: Õit-se, õit-se, õi-e-ke-ne, Kas-va- kas-va, kau-ni-ke-ne. · Laule esitatakse eeslaulja ja koori vaheldudes. · 18-19. sajandil asendus vanem rahvalaul uuema rahvalauluga · Lõppriim- on sõnade lõpphäälikute kooskõla, mida kasutatakse poeetilise võttena. RAHVATANTS · Soome rahvatantsud on rahulikud ning neis on tunda naabrite Rootsi ja Vene tantsude mõjutusi. RAHVAPILLID · KANNEL PARMUPILL VILEPILL LÕÕTSPILL · Eesti ja Soome hümnil on sama viis, mille autoriks on saksa päritolu Soomes elanud ja töönanud helilooja Friderik Pacius · Soome kuulsaim professionaalne hel...
saanud vähe või mitte mingisugust väljaõpet. Uued tantsijad õpivad tantsu mitteametlikult, jälgides teisi tantsijaid ja/või teistelt tantsijatelt saadud õpetuse kaudu. Tavaliselt esitatakse rahvatantse rahvamuusika või rahvamuusikast inspireeritud muusika saatel. RAHVATANTS RAHVAPILLID EESTIS ON PALJU ERINEVAID RAHVAPILLI, MIS SAAME KASUTADA: Lõõtspill,Torupill, Kannel, Moldpill, Hiiu kannel, Setu kanne,l Parmupill, Vilepill, Karjapasun, Roopill, Lehepill , Põsepill Kilk, Põispill, Sarvepill, Jauram, Savipiilu, Huik RAHVAPILLID Lõõtspill on vaba ehk läbilööva keelega vabade aerofonide rühma kuuluv kaasaskantav muuskiariist. Kannel on näppekeelpillide hulka kuuluv muusikainstrument. AITAH TÄHELEPANU EEST! https://www.wikipedia .org/
Norra popmuusika lipulaevadeks on sellised bändid ja esinejad nagu Röyksepp, Turbonegro, Serena Maseeh, Sissel, Annie, Madrugada ja Jaga Jazzist. Norra on esitanud oma lugusid eurovisioonidel ja saavutanud esikohti kolm korda. https://www.youtube.com/watch?v=KKGQdapez3E (1985) https://www.youtube.com/watch?v=26HL7P_pXgE (1995) https://www.youtube.com/watch?v=uiH4BFTELME (2009) Norra Rahvapillid Kannel Oinasarv Parmupill Vilepill Norra Tants Halling- Rütmikas ja akrobaatiline norra meestetants Uuemate rahvatantsude hulgast on populaarsemad valsid,polkad ja reinlendrid(saksa päritoluga tants)
Trad.Attack! (2013-...) Koosseis: Sandra Vabarna, Jalmar Vabarna ja Tõnu Tubli Valisin selle ansabli, kuna olen kuulnud selle kohta kõige rohkem. Sandra Vabarna mängib ansamblis torupilli, parmupilli ja erinevaid vilesid. Jalmar Vabarna mängib kitarri ning Tõnu Tubli löökpille. Rahvamuusikast traditsioonilised pillid, mida mängitakse on torupill, parmupill ning vilepill. Trad.Attack! eksperiminteerib erinevate muusikaliste suundadega. Nad võtavad aluseks pärimusmuusika alustades mõnel juhul sahisevate salvestustega ammu kadunud külalaulikute häältest ning ehitades sinna ümber pulseerivad rütmistruktuurid. Kõik ansabliliikmed kasvasid ülesse pärimusmuusika keskel ning olid ennem koosseisu kokkupanemist juba vähemalt 15a muusikamaailmas tegutsenud.
● Runolaul ● 16. sajandil muusikakeskus Turu linn ● 19. Sajandil saab muusikakeskuseks Helsingi: Loodi Helsingi Akadeemiline Muusikaselts Helsingi Ülikoolis hakati õpetama muusikat ● Sibeliuse Akadeemia Soome rahvapillid ● Soome siiani vanemaid ja siiani armastatumaid rahvapille on kantele ● Vanemate pillide hulka kuuluvad: jouhikko, vilepill, sarv ja karjasepasun ● 19.sajandil levisid Soomes ka viiul ja lõõtspill ● Pelimanni muusika ● ● Jean Sibelius ● 1865-1957 ● 65 aastat abielu ● Helsingi muusikakool, Viin, Berliin ● Põhjamaade suurim sümfoonik ● Sibeliuse kodust on nüüdseks saanud tema majamuuseum Sibeliuse looming ● Seitse sümfooniat “Esimene sümfoonia” ● Sümfoonilised poeemid, “Finlandia”
on paljud raamatud pokudest. Pokukoda pokumaal Need on mõned Edgar Valteri raamatute tegelased ,,Pokud". Ta on kirjutanud lastele: Kassike ja kakuke Pokuraamat Ahaa, kummitab! Pintselsabad Kullast vilepill Ikka veel kummitab! Pokulood Pokuaabits Aga need ei ole kõik tema raamatud. 2007 a. ilmus album ,,Edgar Valter. Maalid 1983-2005". Albumist leiab üle 160 maali, mis valdavalt valminud Võrumaal. Siin mõned neist. Edgar Valter on kirjutanud raamatud täiskasvanutele: Kaugel naljast Pildiraamat
Mõisted 1) proffessionaalne kunst vastava eriala diplomi omandanud kunstniku poolt loodud teos(maal, graafika, arhidektuur, skulptuur jne) Näited: a) Leonardo Da Vinci ,,Mona Lisa." Töö asub Prantsusmaal kunstimuuseumis Louvre[Lu:vr] b) Evald Okas, Elmar Kits ja Richard Sagrits Estonia teatrisaali laemaal. c) Yuri Gorbachev ,,Kõndiv tiiger" (1999.a.). 2) iseõppinud autorite kunst Näited: a) Toomas Vint autoportree ,,Hetk" b) Herlet Evisto pulmamaalid. c) Edgar Valter ,,kullast vilepill" 3) Marinist meremaalija a) Aili Vint ,,kivine meri" b) Ivan Aivazovski ,,üheksas laine" c) William Turner ,,kuutõus mere kohal" 4) molbert tehtava maali alus 5) palett- värvisegamise alus 3 palettiga seonduvat tööd a)Caterina van Hemessen ,,autoportree" b)E. Vigee-Lebrun ,,Autoportree" c) Adriaen van Ostade ,,kunstnik oma ateljees" ...
Konspekt Eesti rahvamuusikast Eesti rahvapillid Primitiivsed Palju teistest kultuuridest laenatud Olulisemad puhk-ja keelpillid Löökpillid rohkem meelelahutuseks (jauram, pingipill) Puhkpillid- sarved, karjasepasun, vilepill, torupill, parmupill Keelpillid- kandled, hiiukannel, viiul, moldpill, lõõtspill Kapell- rahvapillidest moodustatud orkester. Rahvuslik ärkamine Seotud kultuuri ja hariduse edenemisega Hariduse aluseks kihelkonnakoolid Koolide juurde tekkisid esimesed koorid Cimse e Valga seminar koolitas välja õpetajaid (juht J.Cimse) Olulisel kohal õppekavas oli muusika Esimesed orkestrid e pasunakoorid tekkisid 19.sajandil. Suureks
1869,1879,1880,1891,1894,1896,1910,1923,1928,1933,1938 Vanem rahvalaul regivärsiline rahvalaul muutumatu 18.sajandini .Regilaul e. Rundelaul on laulnud naised ,keda on nimetatud leelotajad. Regivärsil on kasutatud algriime. LõunaEestis kasutati ka refräänsõna(kaske,ülesüles) Lääneja PõhjaEestis pikendatud lõppe. Laululiigid: 1)Töölaulud 6)Matuselaulud 2)Vokilaul 7)Mängituslaul 3)Karjaselaulud 8)Kalendritähtpäevalaulud(mardi 4)Nektrutilaul kadrilaulud, jõululaulud,vastlalaulud jne,) 5)Pulmalaul Setolaulud: 1.Eeslaulja, 2.torrõ (koor) 3. Killõ(naine kes laulab peenikse häälega) Uuem rahvalaul 18.saj. keskpaigast 20,sajandini. Tõuseb meesteosatähtsus. Teemadeks: päevasündmused, vabadus...
? ? ? muinasjutud regilaulud vanasnad muistendid lppriimilised mistatused naljandid rahvalaulud kneknud pajatused >>MUINASJUTU LIIGID<< 1. Imemuinasjutud tegelasteks imelised olendid (haldjad, niad, libahundid jne), thtsal kohal mitmesugused vluesemed (iseenesest kattuv laudlina, tantsimapanev vilepill, nhtamatuks muutev kntest kbar jne) 2. Loomamuinasjutud tegelasteks loomad, kes kituvad nagu inimesed 3. Tsielulised muinasjutud tegelasteks arukad ja kavalad talupojad, kes tnu oma nupukusele saavad rikkaks >>MUINASJUTTUDE TUNNUSEID<< *headuse ja kurjuse vaheline vitlus *arvude 3 ja 7 sage esinemine *nnelik lpp *sarnased algused ja lpud (Oli kord..., Elas kord...) TNAPEVA RAHVALUULE JAGUNEMINE ?
Neid valmistati enamasti kodus. Selleks kasutati looduslikke materjale: nahka, puukoort, pilliroogu, sarvi, putke, puulehte, kõrsi Tunti nelja liiki pille : Puhkpillid pajupill, vilepill, roopill, kõrrepill, torupill, karjapasun, karjasarv. Keelpillid kannel, väikekannel, viiul, hiiukannel, põispill. Lõõtspillid Löökpillid krapid, karjakellad, helirauad, pingipill, jauram. Parmupill anti teateid edasi, mängiti tantsuks, saadeti tavandi ja maagilisi toiminguid, mängiti ajaviiteks või laste lõbustamiseks. Pillimuusika oli olulisel kohal inimeste elulaadis. Uuemad rahvalaulud olid tavaliselt pikad,
rahvalauluga. Levinud kaks rahvalalude gruppi: nukrad balladid, mis jutustasid loodusest, armastusest ja kodust. Laulud tantsude saateks. RAHVATANTS Rootsi rahvatants on ¾ taktimõõdus paaristants polska Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level RAHVAPILLID Vilepill Parmupill Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Click to edit Master text styles Fifth level Second level Third level Fourth level Fifth level LÕÕTSPILL Click to edit Master text styles
terviku. Algriim.Viis lihtne, järgib teksti, heliulatus väike.Enamasti ühehäälsed.Esitus:Eeslaulja ja koori vaheldumine;Lauldakse ilma pilli saateta;Esitajateks rohkem naised. Uuem rahvalaul-Tekkis 18.saj. Liigid:Tantsulaulud,laulumängud,sõjalaulud,armastuslaulud.Tekst jaguneb tavaliselt 4- realisteks salmideks.Lõppriim.Viiside heliulatus suureneb, viisid palju hüppeid.Esitus:Lauldakse koos või üksi, laulmine pilli saatel, esitajate hulgas suureneb oluliselt meeste osakaal. Pillid: Vilepill,sarved,parmupill,torupill,kannel,jauram,pingipill,pesulaud
REGILAUL tunnused : esikohal sõnad ehituse aluseks värss (põhivorm 8silbiline, igale silbile vastab viisi 1 noot) viis: lihtne, heliulatus väike (35) lauldakse koori ja eeslaulja vaheldumisel rütm on vähe vahelduv neljajalgne trohheus kindel autor puudub parallelism e mõttekordus naiselik alg riim arhailine keel Eesti rahvalaul on ühehäälne, setu lauludes mitmehäälsus liigitus: töölaulud (suvised tööd nt viljalõikus, õitsilkäimine – lauldi raskest tööst, oodati selle lõppu või kiideldi virkusega) tavandilaulud (pulmad, kalendripühad, itkud) jutustavad laulud lüürilised laulud (eluolud, tunded) laste ja hällilaulud 1. Talgulaulud a) lõikuslaulud b) künnislaulud 2. Karjaselaulud (ilusa ja halva ilma meeleolud, kuri peremees, karjase raske põli) 3. Tubaste tööde laulud UUEM RAHVALAUL Tekke põhjuseks pärisorjuse kaotamine, hariduse levik, linnastumine tunnused: eepiline sisu ja ...
üksikud vokaalesitused. Üheks instrumentaalpalaks kasutati aiavoolikust tehtud pilli, mis oli Jalmari enda tehtud. Selle pilli kohta kehtib reegel: mida pikem, seda madalam heli tuleb. Esitatud loos oli tunda mõjutusi iiri muusikast, see oli tantsuline ja kiire ning meloodias esines palju kaunistusi ja sünkoope. Loo teises pooles toodi saateks kitarr: algul toetas see akordidega, hiljem täitsa oma viisiga. Isiklikult poleks ma uskunud, et kitarr ja vilepill omavahel kõlalt sobivad, kuid selles lood lõid need hea terviku. Vokaalesitused tõmbasid mind rohkem kaasa. Üheks neist oli regilaul, mis rääkis kuidas noor tüdruk mehega ümberkäis. Selle oli Sandrale pärandanud tema vanaema. Eeslauljaks oli Sandra ise ning järellauljaks Jalmar. Laulu kõla oli pigem õrn, jutustav ja vaikne, millega püüti endasi anda noore tüdruku teadmatust ning haprust. Saateks mängiti kitarri
refrään. · 20.sajadil levib uuemates rahvalauludes mitmehäälsus · Uuemat rahvalaulu hakatakse saatma (rahva)pillidega · Laulmisel tulevad sisse uued teemad · Mehed hakkavad samuti rahvalaule laulma 19. Nimeta eesti rahvapille keelpille. · Näppepillid: kannel, kitarr · Poogenpillid: hiiu kannel, viiul, moldpill, põispill 20. Nimeta eesti rahvapille puhkpille. · Flöödi tüüpi: vilepill, pajupill · Klarneti tüüpi: roopill, torupill · Trompeti tüüpi: pasunad, sarved
· trompeti tüüpi Flöödi tüüpi puhkpillid on kõik erinevad vilepillid. Neid valmistati puukoorest (pajupill), männikasvust (vilepill), putkest(putkepill), linnuluudest(peibutusviled jahimeestele) ja savist (savipiilud). Lihtsamad neist võimaldasid tekitada ainult mõnda heli ja olid mõeldud rohkem väikelaste mänguasjaks. Samas oli ka täiuslikumaid mitmete sõrmeavadega pille, mis võimaldasid mängida meloodiat. Põhja Tartumaalt on teada vilepill, mida puhuti keskelt. Kahele poole jäid sõrmeavad ja see võimaldas mängida kahehäälselt. Selliseid pille nimetati piibariks või venevileks. Setumaal oli kasutusel valipill, mis koosnes kahest vilepillist, mida korraga suul hoides mängida sai. Klarneti tüüpi puhkpillid on kõrrepill ja roopill. Need valmistati vastavalt viljakõrrest või pilliroost. Neile lõigati peale keeleke, mis võnkudes andis heli. Need pillid võimaldasid mängida üsna keerulisi viise
,,Me kõik elame sama taeva all, kuid meil kõigil ei ole üks ja sama silmapiir." (Konrad Adenauer) Öeldakse, et igal inimesel on oma soovid ja sihid, kuhu jõuda, oma silmapiir, mida vallutada. Nagu on öelnud Arnold Bennet: ,,Üks inimene ei saa ju teisele öelda, kuhu teine tahab minna." Ometi, miks peetakse vaidlusi, streike ja isegi sõdu, et allutada kedagi oma tahtmisele? Kuidas on nii, et vanem generatsioon ei mõista noremaid ja vastupidi? Kuidas suhtuda õigesti, kui midagi on vastumeelt ja erinev enda silmapiirist? Terve ajaloo vältel on teada suuri vaidlusi, arupidamisi, isegi sõdu. Kunagi ei ole maailm suutnud rahus ja üksmeelselt olla. Alati on olnud teatud hulk inimesi, kes ei saa olla ilma enda tahtmisteta ning isegi teiste inimeste surm ei ole piisav, et lõpetada. On sõlmitud rahulepinguid ja siis neid rikutud, uuesti sõlmitud ja nii läbi aegade. Osa inimesi püüdleb vaid oma un...
Lisaks oli rohkesti kõnesid Hurdalt. Jannsenile heideti ette saksameelsust, valitsevate ja kirikuringkondade soovide arestamist. Rahvale sisendas laulupidu usku ja lootust, andis hoogu koorilaulu edasiseks arenguks. Segakoorid jäeti eemale. Innustus luua uusi oma laule. Jakobson oli kuri saksaliku kava pärast, tema arvates sobisid eesti laulude eeskujuks soome viisid ja vanad eesti rahvalaulud. 6. Rahvapillid Kannel, torupill, lõõtspill, parmupill, jauram, hiiu kannel, lokulaud, vilepill, pasunad 7. Rahvatants Labajalavalss, voortantsud, söörtantsud, kaerajaan, reinlender, harakatants, mustlaspolka 8. Regi- ja uuema rahvalaulu tunnused Liigid: töö-, kalendri-, tavandi-, laste-, kiige- ja lüroeepilised laulud Tunnused: *aluseks värss (8silpi), refräänisõna võis lõpetada (kaske, jaani, alee-aa) *algriim *ühehäälne (v.a setud) *meloodia lihtne, lühike, väikese ulatusega *eeslaulja + koor *rõhk sõnadel *naised laulavad enamasti *üks mõte mitu korda
Edgar Valter Koostanud : Egon Meigas Klass : 8a. Kool : Pärnu Vanalinna Põhikool Teema : Edgar Valteri elulugu, näitused, lemmiktöö analüüs ja arvamus Edgar Valter sündis 21. Septembril 1929 Tallinnas ja suri 4. Märtsil 2006 Tartus ning ta maeti Metsakalmistule.Õppis Tallinnas, töötas mitmes ametis ja töö kõrvalt õppis ise kunsti. 1950. aastast vabakutseline kunstnik. Viimased poolteist aastakümmet elas Edgar Valter Võrumaal, kus hakkas ka lasteraamatuid kirjutama. Sai kunsti- ja kirjandusloomingu eest mitmeid tunnustusi. Edgar Valter oli maalikunstnik, graafik ja karikaturist. Ta tegi plakateid, filmi- ja lavakujundusi. Ta illustreeris ajakirju ja mitusada raamatut, nii ilu-, aime- kui tarbekirjandust, enamasti aga lasteraamatuid. Ta lõi Sipsiku, Krõlli, naksitrallide, Kunksmoori, Aatomiku ja veel mitme eesti lastekirjanduse...
HUVITAVAT Huvitava elukäiguga isuri mees oli Fjodor Safronov, kes sündis 1886. aastal Ingeris, Soikkola poolsaarel Viistina külas. Saatus viis ta Soome, kuhu ta peale I Maailmasõda alatiseks elama jäi. Ta suri Helsingis 1962. aastal ja seal kutsuti teda juba Teppo Repo. Ta sai tuntuks kui ingeri rahvapillide tegija ja mängija. Tema lugusid on avaldatud mitmel heliplaadil. Üht omapärast isurite rahvuspilli nimetas ta jalutuskepiks kävelykeppi. See oli pikk puust vilepill, mis oli pealt kasetohuga mähitud Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Isurid http://www.fennougria.ee/?id=10528 http://www.erm.ee/et/Avasta/Soome-ugri-rahvakultuur/Isurid http://soomeugri.weebly.com/vadjalased-ja-isurid.html http://www.folklore.ee/tagused/nr1/tonuris.htm
kannel, torupill, parmupill); rahvalikud pillid rahvatraditsiooni tee leidnud professionaalse muusika pillid, põhiliselt vabrikutooted, mida rahvas edasi ei kujunda (nt. viiul, kitarr) Puhkpillid Heli tekitamise põhimõtte järgi võib eesti rahvapärased puhkpillid jagada kolmeks põhiliseks rühmaks: 1) flöödi tüüpi puhkpillid - erinevad vilepillid, mille heli tekib õhujoa põrkumisel vastu teravat serva. N: pajupill, vilepill, putkepill, savipiilud. 2) klarneti tüüpi puhkpillid heli tekitab õhu toimel võnkuma pandud keeleke N: kõrrepill ja roopill 3) trompeti tüüpi puhkpillid - heli tekitab mängija pingul huultega puhumisel võnkuma pandud õhuvool. Mitmesugused sarved ja pasunad N: karjapasun (2m) Roopillist on välja arenenud torupill Torupill oli praktiliselt ainuke puhkpill, mida võis kasutada aastaringselt! Koosneb tuulekotist ja torudest
fagott, metsasarv, trompet, tromboon ja tuuba on mitmel instrumendil omakorda väisemaid ja suuremaid ,,sugulasi", näiteks flöödi ,,vennaks" on pikoloflööt, oboel temast veidi suurem inglisarv, klarnetil bassklarnet. Kõiki neid ,,sugulasi" kaasatakse vajadusel samuti orkestrisse ja selle nimel on muusikud juba mitu sajandit vaeva näinud, et neid kõiki kokku sobitada. Lisaks klassikalises sümfooniaorkestris kasutatavatale puhkpillidele on olemas Eestis rahvapillidena tuntud vilepill, pajupill, piiber, putkevile, savipill, sikusarv, pasun, torupill jne. Puhkpillid on kõige arvukam pillirühm eesti rahvapillide seas. Enamik neist pillidest olid tööriistad, omades kindlat funktsiooni ja neid tohtis kasutada ainult karja väljasoleku perioodil - jüripäevast (23. aprill) mihklipäevani (29. september). Muul ajal oli nende kasutamine keelatud. Nende valmistamiseks kasutati käepärast looduslikku materjali (puukoor, puit,
2001. a. omistati talle Valgetähe kolmanda klassi orden. 4 III Looming Autoriraamatud lastele: Pokuraamat (1994; 1. koht kirjaniku- ja kunstnikutöö eest Nukitsa konkursil 1996) Kassike ja kakuke (1995; 2. koht kunstnikutöö eest Nukitsa konkursil 1996) Lugu lahkest lohe Justusest ja printsess Miniminnist (1995) Ahaa, kummitab! (1995) Pintselsabad (värsslugu, 1995) Kullast vilepill (1996) Iika: nii noor, aga juba nõid! (1997) Isand Tuutu ettevõtmised (1997) Pintselsabad (1998; 1. koht kunstniku- ja II koht kirjanikutöö eest Nukitsa konkursil 2000) Metsa pühapäev (1999; 2. koht kunstnikutöö eest Nukitsa konkursil 2000) Kuidas õppida vaatama? (2000, 2. koht kunstnikutöö eest Nukitsa konkursil 2002) Pokuaabits (2002; täiskasvanute auhind Nukitsa konkursil 2004) Natuke naljakad pildid (2003; 3. koht kunstnikutöö eest Nukitsa konkursil 2004)
Rahvatantsude liigid Eesti rahvatantsud jagatakse liikideks, arvestades liikumise iseloomu, osavõtjate hulka ja paigutust. Voor- ja sõõrtantse esitatakse hulgakesi. Üksiktantsijad või paarid asuvad üksteise taga reas (kolonnis, vooris, rongis) või kinnises ringis (sõõris). Akrobaatilised ja imiteerivad tantsud Paaristantsud Linnade tantsurepertuaari ilmus esimese paaristantsuna 18. sajandi teisel poolel valss, mis oli välja kasvanud austria, tšehhi ja saksa rahvatantsudest. Uus tants sai 19. sajandi jooksul ka Eesti maarahva seas harukordselt populaarseks, kohati isegi ainuvalitsejaks.Võimalik, et Eestis oli juba varem tuntud üks valsi vanematest kujudest – labajalavalss, mis erineb päris valsist viisi, rõhutamiste, liikumiste ja kehahoiaku poolest. Labajalavalsi muusika on suuresti pärit endisest poloneesitaolisest tantsust. Oma lihtsa ehituse ja hoogsa liikumise tõttu sai rahvale eriti meelepäraseks polka. “Kaerajaan” sai 19. ja 20. ...
Erinevalt rahvalaulust on muusikainstrumendid palju rahvusvahelisema iseloomuga. Võisid ühelt rahvalt teisele rännata. Kuni 20.saj alguseni oli pillimäng valdavalt meeste ala, naistele ei peetud seda sobivaks. Enamik varajaseid pille valmistati kodus, keerulisema ehitusega pillid (viiul, lõõts) tulid osta poest või tellida meistrilt. RAHVAPILLID: Roopill tehti pilliroost, sai mängida lühikesi lugusid, eriti tantsulugusid. Vilepill tehti paju või lepaoksast Torupill koosneb tuulekotist ja torudest, ühest torust puhutakse õhk tuulekotti ja teine toru on aukudega, millel mängitakse viisi. Võib olla ka kolmas bassitoru mis mängib ühte ja sama madalat heli. Bassitorusid võis olla rohkem kui üks. Karjasepasun enamuses tehti puukoorest, sai mängida nii kaua kui ära kuivad, pill tuli hoida vee sees, siis ei kuivanud ära. Valmistati loomade sarvedest sokusarvest
Referaat Kaksteist olümplast- taevalik perekond. Nende ülesanded, tähtsamad teod ja vastsed Rooma mütoloogias Eliise Vilepill 10.a Pärnu Hansagümnaasium Kaheteistkümneks olüplaseks nimetati kõige tähtsamaid titaanidele järgnenud jumalaid. Neid kutsuti olümplasteks selle tõttu, et nendeelukohaks oli Olümpos. Selle asukohta ei teata veel tänapäevalgi, kuigi arvatakse, et silmas peeti Kreeka kõige kõrgemamäe,Olümpose, tippu.
Sisukord lk 2 Sissejuhatus lk 3 Kannel lk 4 Torupill lk 5 Viiul lk 6 Lõõts lk 7 3 Sissejuhatus Rahvapillid rahva kollektiivne looming või ka professionaalse päritoluga pillid, kus rahvas kasutab viimaseid traditsiooniliselt ning ühtaegu arendab neid spontaanselt edasi. Vanad rahvapillid olid lihtsad puhkpillid (sokusarv, karjapasun, vilepill, roopill) ning 67 keeleline puust õõnestatud kannel. 13.14, sajandist alates hakkas levima torupill, 19. sajandil said tuntuks viiul ning uut tüüpi kandled. LääneEestile olid iseloomulikud hiiu ehk rootsi kannel ja moldpill. 19. ja 20. sajandi vahetuse paiku omandas tähtsa koha lõõtspill. Mitmed Eesti rahvapillid olid ehituselt väga lihtsad ja neid valmistati kodus. Siiski on kohalikud külameistrid teinud ka küllalt keerukaid pille nagu viiul, lõõtspill ja isegi koduorel
Pärnu Hansagümnaasium Referaat Võrkpall Eliise Vilepill 11.a Sissejuhatus Võrkpalliks nimetatakse sportlikku pallimängu, kus võistlevad kaks võistkonda võrguga poolitatud väljakul. Võrkpalli eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijatele nii, et see maanduks vastase väljakul, läheks vastasmängija puudutusest auti ehk väljakust välja või et vastasmängija eksiks reeglite vastu. Samas on väga tähtis kaitsta enda ala ja jälgida palli
sõnavara ning väljenduse loomulikkus ja lihtsus samal ajal ; Eesti Kirjanikkude Liidu liige. Ta oli luuleühingu Arbujad liige. kujutab irooniaga tõusikute ebavaimset seltskonda, realistlik olustikukujutuse ja legendipärane esitus. ,,Võlg" Kas iial saab tasa mu hingevõlg? Alul võeti ära mu sõba, mu võlupeegel, mu imeloll, mu hõbehäälega vilepill. Siis nõudja võttis ka joomenõu, võttis ära mu rõõmu ja elujõu, võttis minult kodu, lambi ja lee- kuid mu võlga see tasa ei tee. Kui lootsingi eile, siis täna ma tean, mida nõudja veel nõuab, miks pantima pean ka viimase valu ja silmavee- kuid võlga, mu võlga see tasa ei tee. Unes tundub küll võimatu võimalik, mu oma siis äkki on igavik, mu päraslt kõik õnned ja õiemaad, maailma müntide müriaad, kõik laulud, lennud ja Linnutee- kuid võlga, mu võlga see tasa ei tee.
Pärnu Hansagümnaasium Referaat Jalgpall Eliise Vilepill 11.a Sissejuhatus Jalgpall on sportlik pallimäng, milles kahe 11-liikmelise võistkonna eesmärk on toimetada kerakujuline mänguvahend ristkülikukujulisel muru- või kunstkattega väljakul vastase väravasse. Üldjuhul on keelatud mängida palli käega, kuid erandina on see lubatud väravavahile. Võidab enim väravaid löönud võistkond. Olenevalt võistluse formaadist võib kohtumine lõppeda ka viigiga. Kaasaegne jalgpall kujunes välja 19
saamiseks laulsid ja tantsisid. Kadriemal oli tihti süles "kadrititt" - kaltsudest jm valmistatud nukk, kes toas tingimata pissis (viljakusega seotud tava, nuku sisse oli peidetud veega täidetud põis, pudel või veeprits) ja keda sai etenduses osavasti kasutada, nagu ka kadriisaks riietunud kaaslast. Kadriperega võis kaasas olla loomamaskides tegelasi. Sageli oli kambas ka pillimees või mitu. Tänapäeval on tihti igal kadril kaasas näiteks vilepill või plokkflööt, millega pererahvale mängida. Kadrihaned Lääne-Eestis ja Saaremaal liikusid ringi kadrihaned, kes välimuselt ja käitumiselt sarnanesid jõuluhanedega. Haneks maskeeriti end kasuka, suurräti, lina ja patjade abil, lisaks paistis suur nokk või linnupea. Hane kombel häälitsedes käidi laste lugemisoskust kontrollimas, vitsahoopidega tagati pererahvale tervis. Muhumaal on näiteks eraldi tähistatud kadrihane seisusesse
Muinasjutt on rahvajutu üks peamisi liike ehk zanreid. Erinevalt müüdist on muinasjutt teadlikult väljamõeldisele rajatud või meelelahutuslik jutustus, mis ei pruugi arvesse võtta loogikat, loodusseadusi ega kindlat ajaloolist keskkonda (tegevuskoht ja -aeg võivad olla imepärased). Imemuinasjutud tegelasteks imelised olendid (haldjad, nõiad, libahundid jne), tähtsal kohal mitmesugused võluesemed (iseenesest kattuv laudlina, tantsimapanev vilepill, nähtamatuks muutev küüntest kübar jne) Loomamuinasjuttudeks - Loomamuinasjutte on lihtne määratleda kui jutte, milles mets- ja koduloomad, harvem linnud, isegi putukad ja taimed on inimlikustatud: nad ehitavad maju, käivad kosjas ja katsikul, sõbrustavad ja tülitsevad ning muidugi kõnelevad nii omavahel kui ka inimestega. Naljanditega ühendab neid asjaolu, et loomamuinasjuttudeski on kilbile tõstetud sageli üpris moraalitu kavalus.
(Vastlapäevade ärasaatmine). "Sadko"-Novgorodi osavast guslimängijast. S. mängib ja soovib samaaegselt minna reisima. Iga laev pakub oma maad. Võidab kihlveoga laeva ja satub merehätta. Vee all mängides kõik laevad hukkuvad. Sadkole antakse naine, kes veepeale tõustes muutub jõeks. *Karjuslelli laul - sopran, vene Lumivalguke, taustaks klarnet, orkestriga, imiteerib vilepilli, vahepeal jutustav, nagu gusliga. *Skoparohhide tants - kiire, lauluta, keelpillid, kiire, hoogne, tantsuline, vilepill. *Külmataadi aaria - madalahäälne mahe mees, taust mahe. *Lumivalgekese aaria - palju vokaliise, vahepeal kena vahemäng, kõrge ja unistav, paeluv naishääl, aegajalt kiirenevad sõnad. *Vastlapäevade saatmine - ka kurb hetk juures; nais- ja meeskoor; väga kiire, nagu lükataks kelku, jääb seisma, uuesti; mehed nagu saateks - mahedad. Allikas: Muusikakooli konspekt.
Pärnu Hansagümnaasium Referaat Korvpall Eliise Vilepill 11.a 1 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Tutvustus................................................................................................................................ 3 Ajalugu....................................................................................................................
referaat «Püstolid» Tartu 2012 Püstol on kompaktne peamiselt poolautomaatne või ühelasuline tulirelv (käsitulirelv) või õhkrelv, mis on mõeldud tulistamiseks ühe käe abil lühikestele laskekaugustele. Valmistatakse ka automaatse tulereziimi võimalusega püstoleid ehk automaatpüstoleid. Püstol leiutati 15. sajandil. Leiutaja on teadmata. 18. sajandiks hakkas see tähendama käsitulirelvi üldse. Revolver leiutati 19. sajandil. Arvatakse, et sõna "püstol" pärineb tsehhi sõnast písala ('vilepill'). Varem seostati seda Itaalia linna Pistoia nimega. Enamikus keeltes, kus seda sõnatüve kasutatakse, on selle sõna teine häälik 'i'. Eesti keel on ainus, kus teine häälik on 'ü'. Selle häälikuvahetuse põhjustas sarnasus sõnaga "püss". Esimesed püstol Napoleoni sõdade ajal hoogustus kõikides Euroopa riikides relvade tootmine. Ratsaväepüstoleid vajasid või arvasid vajavat kõik sõdivad pooled: kaks igale rats...
põhiliselt kultuslikku funktsiooni, kõlas aga ka tantsu, võistluste ja söömaaegade saateks. Täiusliku kuju saavutas antiikmuusika antiikmuusika V-IV saj. e.m.a. Kreekas. Muusika oli kreeklaste jaoks jumaliku päritoluga. Esimesteks muusikuteks pidasid nad Zeusi poegi: Apollonit, keda kujutati tihti lüüra käes ja Amphioni. Samuti oli muusikaga tihedalt seotud veinijumal Dionysos, kelle pilliks oli aulos kileda tämbriga vilepill. Muusikaga on seotud ka Vana-Kreeka kõige imetlusväärsemad kunstivormid - tragöödia ja komöödia. Varakristlik muusika Kristluse sünd Palestiinas oli meie ajaarvamise algus kõige sügavamas mõttes. Esimese aastatuhande jooksul kujunes välja universaalne kristlik kultuur, mis sidus enesega palju jooni vanemast Lähis-Ida made ja vanakreeka kultuurist ning elas läbi dramaatilisi muutusi Rooma impeeriumi lagunemise ja Suure rahvasterändamise ajal.
Muusikaajalugu Rahvalaul · Palju tõdesid, mis pole otse välja öeldud · Peab võrdselt kunstmuusikaga austama · Iga laul on kordumatu · Sisaldab kogu ajalugu · Aitavad maailma lahti mõtestada · Oluline: · Tekst põlvkondade teadmised, väljendusrikas, peast lauldud, mõttekordus ehk parallelism ehk ümberütlemine, peidus kombed ja tavad, oma tõlgendus · Vorm korrastajaks värsimõõt, esimene silp tugev, teine nõrk · Rütm mõjutab viisi ja meloodiat ehk tooni ehk mõnu ehk häält, viisi vähem kui teksti · Algriim alliteratsioon (konsonantide kordumine) või assonants (täishäälikute kordumine); ei pea olema kõikides värssides · Skandeerimine teksti sobitamine värsireale · Retsitatiivsed ehk kõnelähedased laulud · Muusika intanatsioon kasvab välja kõne intanatsioonist · Palju improviseerimist · Legaius ettehaarav sisseas...
I rida. Eesti rahvalaul, rahvalaulu vanimad liigid. 1)Vanem ja uuem rahvalaul (värss, rütm, teemad, esitajad VÕRDLUSES VANA JA UUS). V: Eesti rahvalaulul puudus kindel autor (folkloor on põlvest-põlve edasi antud). Teosed on lihtsad nii sisu kui ka viiside poolest. Suur osa rahvaloomingust on säilinus tänu üles kirjutatud tekstidele. Laulude sisud on tulnud nende eludest, unistustest, mõtlemistest. Rahvalaul jaguneb vanemaks ehk regivärsiliseks ja uuemaks rahvalauluks. Regivärsiline kujunes välja meie ajaarvamise esimestel sajanditel (tekstil oli väga oluline osa, koosneb värssidest (mis jaguneb omakorda 8-silbiliseks värsireaks), iseloomulik algriim (õitse, õitse, õiekene) ning kasutati mõttekordusi. Vanemat rahvalaulu esitasid ainult naised. Uuemas rahvalaulus said valdavaks lõppriimilised stroofilised rahvalaulud, mis on saanud mõjutust saksa, rootsi, soome, läti ja slaavi muusikast. Uuem rahvalaul on värsimõõdult j...
laulsid ja tantsisid. Kadriemal oli tihti süles "kadrititt" - kaltsudest jm valmistatud nukk, kes toas tingimata pissis (viljakusega seotud tava, nuku sisse oli peidetud veega täidetud põis, pudel või veeprits) ja keda sai etenduses osavasti kasutada, nagu ka kadriisaks riietunud kaaslast. Kadriperega võis kaasas olla loomamaskides tegelasi. Sageli oli kambas ka pillimees või mitu. Tänapäeval on tihti igal kadril kaasas näiteks vilepill või plokkflööt, millega pererahvale mängida. Maskeerimine Kadrisandid on läbi aegade kandnud valgeid ja ilusaid rõivaid, soole vaatamata on riietutud eeskätt naisteks. Maskid ei ole olnud reeglina jõulised ega koledad, vaid eeskätt nägu varjavad varem oli väga oluline, et tulijaid ei tuntaks ära. Pererahvas omakorda püüdis igati mõistatada, kes neile saabusid. 20. sajandi linnaoludes on äratundmine raskem, ehkki püütakse liikuda tuttavamas piirkonnas oma tänaval,
4 värsirida on rühmitatud salmidesse. 20. saj levis ka mitmehäälsus. Ettekande viis: pilli saatel (kannel, lõõtspill), mehed laulsid Rahvalaulu teemad: uute laulude sisus on kesksel kohal tegevus. Laulu tuli uued teemad nagu tunded, sõda, vangipõlv, poliitika Esitajad: (nii üksi kui ka koos,) eeslaulja kui ka koor, esitajaks mehed Eesti rahvapillid: lauldi ka pilli, nt kandle või lõõtspilli saatel/ keelpillid: kannel, jauram, põispill õhkpillid: vilepill, sokusarv, lõõtspill, torupill, karjapasun ise helisevad pillid: lokulaud, parmupill, käristi, pingipill 7. Esimene Eesti üldlaulupidu - toimumise aasta, mitu päeva, millal midagi ette kanti, laulupeo repertuaar, osavõtjad, dirigendid. Tähtsus Eesti muusikale. Eesti esimene üldlaulupidu toimus 1869. a Tartus, kestis 3 päeva (18. - 20. juunil.) Esimene päev: vaimulikud laulud Teine päev: ilmalikud laulud (mõlemal päeval kõlas Vene keisririigi hümn ja saksa autorite
Erinevad pillid: · KING- löökpill Hiinas. Koosnes 16 erineva suurusega kiviplaadist, mida mängiti puust haamritega. · Mitm. VILEPILLID- valmistati loomakontidest, mammuti sarvedest ja kihvadest. · VINA- kitarri eelkäija, tekkis Egiptuses. Legendi järgi koosnes surnud kilpkonna kestast ja pingul soolikatest. · Mitm. FLÖÖDID- teada on vaid põikiflööt ja otseflööt Vaid Kreekas ja Egiptuses: · LÜÜRA- keelpill · AULOS- nagu vilepill, 5-6 auku · KITARA- puhkpill Muusika Vana-Kreeka ja Rooma kultuuriühiskonnas (8 .saj eKr- 395 a pKr) Vana- Kreeka kultuur jaguneb nelja ajajärku: · Arhailine ajajärk: 8.- 6. sajand eKr · Klassikaline ajajärk: 5. sajand- 330. a eKr · Hellenismi ajajärk: 330- 146 eKr · Rooma võimu ajajärk: 146 a eKr- 395 a pKr
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
