Eelmissa Peamissa · Sissejuhatav laul · Rituaalne ohvritalitus altari Introitus(miks) juures · Loetakse apostlite ja prohvetite 1. muutumatute tekstidega osa (meloodia võib muutuda) ordinaarium kirju Kyrie-issand halasta · Loetakse evangeeliumist millest Credo-mina usun tuleneb hilisem jutlus Sanctus/Benedictus-Püha,kiidetud olgu · Lõpeb piduliku eeltunnistusega Agnus dei jumala tall Credoga (mina usun) Ite, missa est missa lõpulaul 2. muutuvate tekstidega osa proprium graduale alleluia kiitkem jumalat
tehnika. Ars nova-Uus kunst 1320-1380, looja Philippe de Vitry.uus rütmisüsteem. Kui senises rütmisüsteemis jaotati vältusi ainult kolmeks, siis nüüd ka 2- ksKolmeseid nim. Perfektseteks ja tähistati O-ga, imperfektse tähis C Johannes de Muris- Muusika teoreetik, pani aluse uuele rütmi süsteemile koos Philippe de Vitry-ga. Iso rütmika- Korduvate rütmijärgnevuste kasutamine. Missa-Hakati komponeerima Missa ordinaariumi osi: 1)Gloria 2)Kyrie 3)Sanctus 4)Credo 5)Angus dei Ilmuvad esimesed anonüümsed missa tsüklid. Motett- Saab kõige esinduslikumaks zanriks, on väga keerukad, loodi pühendatud pidu motette. Kiriku muusika ja motetti kõrvale mitme häälne ilmalik laul: 1)Ballata 2)Verelai 3)Rondeau Ajastu põhihelilooja: Guilaume macheaut Aus subtilior-peen, maitsekas, terav meelne ja täpne kunst 1380-1420, Langeb kokku SUURE SKISMAGA. Sellest tuntakse küll palju heliloojate nimesid, kuid info nende kohta praktiliselt puudub.
sümboliseerib püha õhtusöömaaega.) 4.-5. sajandil hakati neid toiminguid ka lauludega saatma. Missal on kindel üleshitus, selle lõplik väljakujunemine võttis aega sajandeid. Missa osad jagunevad ordinariumiks ja propriumiks. Ordinarium koosneb 5-st osast, mille tekstid ei muutu kogu kirikuaasta vältel: 1) Kyrie eleison (issand, halasta); 2)Gloria in excelsis Deo (au olgu jumalale kõrges); 3) Credo in unum Denum (mina usun ühte jumalat); 4)Sanctus (püha) / Benedictus (kiidetud olgu); 5) Agnus Dei (jumala tall). Propiumi osad sõltuvad kirikuaastast ja pühakute päevadest. Neid esitatakse ordinariumi osade vahel vaheldumisi Evangeeliumi lugemisega. Sisuliselt jaguneb missa kaheks. Eelmissasse jäävad õpetlikud tekstid apstlite tegudest ja see lõpeb piduliku usutunnistusega (Credo). Peamissa algab pärast Credo't altaril ohverdamisega, mis ongi teise osa keskseks toiminguks. Kõige vanemad
sümboolne kordamine. · Missa laulud jagunevad kaheks: laulud, mis vahelduvad iga päev vastavalt kirikukalendri pühadele ja tähtpäevadele, ning laulud, mis kõlavad kõikidel teenistustel. Ordinaarium · Kyrie eleison lauldakse missa sissejuhatavas osas · Gloria in excelsis Deo lauldakse missa sissejuhatavas osas · Credo in unum Deum lauldakse pärast jutlust sõnaliturgia lõpulauluna · Sanctus/Benedictus lauldakse altarirituaali ajal · Agnus Dei lauldakse enne armulaua jagamist
draama- etendus Retsiteerimine- jumalateenistuses kõnelaulu esitamine Aoidid-kutselised Roladni laul- laulikud keskaegne Odrinaarium- kangelaslaul Agnus muutumatu lirutgia Dei- Jumala Tall,Missa osa. osa Dionüüsia-etendus Früügia-keskaegne Dionysose auks helilaad Vagandid- Hironoomiadirigeeri rändavad üliõpilased mine,meloodiakaarte Antifoon-vastulaul näitamine käega Sanctus-Püha Missa Rapsood-rändlaulik osa Vana-Kreekas Troop-pikk kaunistus Huglaarid-rändavad Responsoorium- üliõpilased või Keeruline kainustatud teenistuseta laul vaimulikud Sekvents-vaimuliku luule vorm Leoninus-keskaja helilooja
Raiko Raalik 9a kl. Missa on katoliku kiriku igapäevane tähtsaim liturgia, mille toiminguid hakati 4. - 5. sajandil lauludega saatma. Lõplikult kujunes see välja 11. sajandiks. Missa osad jagunevad ordinaariumiks ja propriumiks. Ordinaariumi osad, millest koosnevad ka tänapäeval kontserdilavadel esitatavad missad: · Kyrie eleison (Issand, halasta) · Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumalale kõrges) · Credo in unum Deum (Mina usun ühte Jumalat) · Sanctus (Püha) · Benedictus (Kiidetud olgu) · Agnus Dei (Jumala tall) Nii kujutati Jumala talle vitraazil. Keskaegne vitraaz Pisa Katedraali Kellatorn Mainz´i Katedraal (romaanistiil) (romaanistiil) Gooti Stiilis Kirikutorn · NELI TEADUSKONDA * KUNSTIDE TEADUSKOND * ÕIGUSTEADUSKOND * ARSTITEADUSKOND * USUTEADUSKOND * ÜLIKOOLI ASTUSID TAVALISELT 1415AASTASED POISID. NÕUTAV OLI LADINA KEELE OSKUS
missa jaguneb sõnaliturgiaks ja armulaualiturgiaks neuma- keskaegse noodikirja märk, mis kirjutati sõnade kohale ning tähistas 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi, mis Prooprium Ordinaarium Sissejuhatu Introitus Kyrie s Gloria Sõnaliturgia Epistel Credo Graduale Alleluia/Sequ entia Evangeelium Jutlustus Armulaualit Offertorium Sanctus/Bene urgia Prefatio dictus Communio Canon missae Pater noster Agnus Dei Lõpetus Postcommuni Ite missa est o või Benedicamus Domino Fiidel- lamedapõhjalise helikastiga (vioola ja viiuli eelkäija) Rebekk- poognaga mängitav, ümarapõhjalise kõlakastiga
noodikirjaga jms. Kantorid 13. Mis on missa? Igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus keerulisem ja seotud paljude rituaalidega. 14. Mis erinevus on propriumi ja ordinaariumi tekstidel? Ordinaariumi tekstid jäävad igal missal samaks, propriumi tekstid muutuvad igal päeval vastavalt kirikukalendrile. 15. Missa ülesehitus Sissejuhatus, sõnaliturgia, armulaualiturgia, lõpetus 16. Missa osad : Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus, Agnus Dei. Mida need osade nimetused tähendavad? Kyrie- Gloria- Credo- Sanctus- Agnus Dei-jumala tall 17. Iseloomusta gregooriuse koraali! Ladina keelne saateta laul 18. Mis tüüpi gregooriuse laul on ,,Veni Creator Spiritus"? Hümni tüüpi 19. Mida tähendab 'Halleluuja'? Kiitkem jumalat 20. Mis on neuma? Noodimärk, 1-4 helist koosneva noodielement. 21. Miks on oma nime muusikalukku jäädvustanud Guido Arezzost?
Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid. Gregorius I Rooma paavst, kes ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid. Liturgia- jumalateenistuse läbiviimise ülesehituse kord Missa- igapäevane keskne jumalateenistus Missa ordinariumi osad: 1) Kyrie eleison/Christe eleison- issand halasta; palve 2) Gloria in exselsis- kiitus; au olgu jumalale kõrges 3) Credo- mina usun(ainsasse jumalasse) 4) Sanctus/Benedictus-püha, kiidetus olgu 5) Agnus Dei(qui tollis)-jumalate all; palve Missa osad: 1)ordinarium 2)proprium 3)epistel/evangeelium Gregoriuse laul Gregoriuse laul: Keel- ladina keele proosa tekst Esituslaad- ühehäälselt, retsideeriv(-kõnelähedane laul) Rütmika- tekstist lähtuv rütm, puudub ühtne taktimõõt Meloodika- laused algavad tõusva meloodilise käiguga(ehk algusvormeliga) ja lõppevad laskuva meloodilise käiguga(lõpuvormeliga)
Hiljem liikus alumine hääl iseseisvalt - vabaorganum. Motett mitmehäälne laul, iga hääl oli erikeeles. Oli mõeldud laulmiseks, mitte kuulamiseks, sest tekstist ei saanud aru Missa on katoliku kiriku jumalateenistus, kus lauldakse 5 kindlatel ladinakeelsetel palvetekstidel laulu. Need laulud on: 1. Kyrie eleison Issand halasta 2. Gloria in excelsis Deo au olgu Jumalale kõrges 3. Credo in unum Deo mina usun ühtainsasse Jumalasse 4. Sanctus püha 5. Agnus Dei Jumala Tall Hiljem ühendati need 5 palvelaulu üheks suureks teoseks, mida ka nimetame missaks. See on vokaal-sümfooniline suurteos, mida esitavad lauljad, solistid ja sümfooniaorkester
tsüklile ka kolmas sari rahvaviisidel põhinev ,,Eesti rahvataevas" · ,,Plejaadid" klaverile, sonaat ,,Linnutee galaktika" kahele klaverile, sonaat ,,Andromeda galaktika" kahele klaverile. · Koorilooming. Huvi gregooriuse koraali vastu, barokiajastu koorimuusika vastu. · Tulemuseks sai viiehelilise rea (cis,d, fis, gis, a). See osutus jaapani muusikas esinevaks kamayoshi laadiks. · Seda laadi kasutas ta teostes ,,Gloria Patri" ja ,,Magnificat" · Kokku kirjutas 4 missat. /K:/ ,,Sanctus" ,,Eesti missast" · ,,12 laulu püha neitsi Maria auks" /K:/ Kantaat ,,Ood armastusele" naiskoorile ja lapssolistile. · Vokaalsümfoonilised teosed. ,,Pro patra" Eesti Kaitseväe orkestri poolt tellitud oratoorium puhkpilliorkestrile ja kooridele. · Orkestriteostest kirjutas konservatooriumi lõputööks sümfoonia ,,Põhjanael" · Sümfoonia ,,Uranus", milles kasutab trompetit, orelit, samaanitrummi ning Austraalia aborigeenide pulli didgeridood. · Tuhala Nõia kaevu loits
kinnor- 5-9 keelega kantav lüüra kitara- suuremõõduline 5-7 keelega lüüra tüüpi pill aulos- vanakreeka puhkpill süürings- paanivile lauto- näppepillide hulka kuuluv keelpill põikflööt- puhkpill mida hoitakse paremale põiki salmei- torupill pentatoonika- viieastmeline diatoonika, puuduvad poolnoodid gregoriuse koraal- ühehäälne kristlik laul missa- liturgilise muusika vorm ja zanr mille aluseks on katoliku kiriku missa tekstid 5 OSA- KYRIE, GLORIA, CREDO, SANCTUS, AGNUS DEI organum- vokaalmuusika zanr , oli esimene kahehäälne laul keskajal motett- kirikumuusika zanr kus iga hääl laulis erinevat vaimulikku luuleteksti madrigal- tõsine itaalia polüfooniline lauluzanr mille sisuks on armastus või loodus neuma- noodikirja märk mida kasutati gregoriuse koraali üles märkimiseks keskajal trubaduur- keskaegne lõuna prantsusmaalt pärit provanssaali luuletaja-rändlaulik .Viljeles eeskätt armastusluulet
Peale seda eelmissa lõpeb. Peamissa jaguneb kaheks: ordinaarium- muutumatute tekstiosadega. Meloodia võib muutuda. Propium- muutuvate laulu osadega, ka tekst varieerub. Ordinaariumi ülesehitus: I Kyrie- Issand halasta II Gloria (in Excelensis deo)- Au (olgu Jumalale kõrges)- pikk, umbes 18 lõiku, psalmoodia karakteriga. III Credo in unum deum- Mina usun Jeesusesse ... - Mikaia usutunnistus, süllaabiline tekst( igale silbile vastab üks noot) IV Sanctus/Benedictus- Püha/Kiidetud olgu- Sanctus valmistab ette missa sisulist kõrgpunkti, meloodia kaunistatud. Täheldatakse läbi komponeeritud meloodiate. V Agnus Dei- Jumala Tall- moodustab koos Kyriega raamistiku. Propium- 1. Graduale- astmealaul, lauldakse pärast epistli lugemist. 2. Alleluia- laul, mida lauldakse väljaspool liturgiat. On aluseks ka vaimulike rahvalaulude tekkele. Palju melisme ning rändavaid meloodiaid.
Rudolf Tobias Eesti esimene sümfonism ,,Julius Ceasar" Esimene professionaalne eesti helilooja. Muusikakriitikuna väga hinnatud mees. Sümfoonikaga mitte eriti rahvuslik. Koorilaulud: ,,Largo" ehk ,,Eks teie tea", (vähe laule koorile) ,,Varas" Talle garanteeris tuntuse Saksamaal ja välismaal ,,Sanctus" Heino Eller Eesti rahvusliku instrumentaalmuusika looja. Arvukama osa tema pärandist moodustab klaverimuusika (umbes 200 teost), kaalukama aga orkestrilooming (ligi 40 teost) Üdini rahvuslik. Tema muusika on eestilik ,,Kodumaine viis"väga tuntud. ,,Viirastused"ekspressionistlik ,,Koit" ,,Liblikas" Eesti rahvuslik vokaalmuusika Mart Saarrahvusliku stiili rajaja eesti koorimuusikas. Ta õppis orelit. Ta käis eestis rahvaviise korjamas, sealt tuleb tema rahvuslikkus.
Missa ja Reekviem Missa on liturgilise muusika vorm (missatsükkel) ja žanr, mis põhineb katoliku kiriku missa ehk armulauaga jumalateenistuse ordinaariumiosade tekstile. Missa ordinaariumiosa tekstide hulka kuuluvad Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus ja Agnus Dei. Pikemad tekstid Credo ja Gloria võivad olla muusikas jagatud ka väiksemateks osadeks. Missa ordinaariumiosade tekste hakati teadlikult komponeerima 14. sajandil Ars nova ajastul. Esimese muusikaliselt tervikliku heliteosena on säilinud Guillaume de Machaut erinevatel andmetel 1340ndatest 1360ndateni loodud missatsükkel Messe de Notre Dame. Alates 19. sajandist võib missa olla ka jumalateenistusest sõltumatu iseseisev muusikateos. Kuni II Vatikani kirikukoguni 1965
Eestisse jõudis kadripäev koos pealesurutud ristiusuga 12. sajandil, kus kohalikust sügistööde pühast sai püha Katariina mälestuspäev ehk kadripäev. Kadripäeva peeti naistepühaks, sest selleks ajaks lõpetasid naised karjakasvatusega seotud välised sügistööd. Kadripäeva lahutamatu osa, kadrisandiks käimine, pärineb ajast, mil mööda maad rändasid ande koguvad kloostrite kerjusmungad, kelle lauludes kõlas ladinakeelne sõna "sanctus" ('püha') ning kes soovisid pererahvale head vilja-, karja- ja pereõnne. Seetõttu arvataksegi, et eestipärane "kadrisant" tuleneb püha Katariina (Kadri) santidest. Eestlastel käisid kadrisantideks tüdrukud, kes olid riietatud puhastesse valgetesse riietesse, mis arvatavalt sümboliseeris piima (legendi järgi voolas pühaku hukkamisel tema kehast vere asemel piim) ja Katariina mõtete neitsilikku puhtust. Piima seostati ka karjakasvatuse ja sünnitajate naistega.
16. Kuidas kõlab mõiste seletusele ’’väärtushinnangute lähtumine inimesest’’? – humanism 17. Üks pill, mis võeti 16. sajandil uudsete pillidena kasutusele. – viola da gamba 18. Mis riik oli renessansiajastu muusikas tooniandev? – Madalmaad 19. Kes vallandas Saksamaal 1517. aastal protestantliku reformatsiooni? – Martin Luther 20. Leinamissa osa, mis tähendab ’’Kiidetud olgu’’. – benedictus 21. Reekviemi osa, mis tõlkes tähendab ’’püha’’. – sanctus 22. Mis riik oli renessansiajastu kujutavas kunstis tooniandev? – Itaalia 23. Riik, kus tegutses Martin Luther. – Saksamaa 24. Mis riigi väljapaistvamad heliloojad olid hilisrenessansi ajastul Thomas Tallis, William Byrd ja John Taverner? - Inglismaa 25. Mis kujunes vararenessansi ajastul Prantsusmaal ordinaariumiosadest lõplikult välja? – missatsükkel
vokaalzanr. 17. sajandi alguses tähistas see lihtsalt vokaalteost, sajandi teisel poolel kujunes umbes kümneosaliseks teoseks koorile ja solistidele väikese orkestri saatel. Koosnes aariatest, retsitatiividest, ansamblitest, seega sarnanes väikese ooperistseeniga. Eesti kantaat on näiteks ,,Ilus maa", selle kirjutas Rein Rannap. 4.Missa- on liturgilise muusika vorm ja zanr, mille aluseks on katoliku kiriku missa ehk armulaua jumalateenistuse ordinaariumiosade tekstid Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus ja Agnus Dei. Pikemad tekstid Credo ja Gloria võivad muusikas olla jagatud ka väiksemateks osadeks. Missa ordinaariumiosade tekste hakati teadlikult komponeerima 14. sajandil Ars nova ajastul.2017 aastal kirjutas Rober Jürjendal ,,Missa Brevis" 5.Reekviem- on liturgilise muusika vorm ja zanr, mis põhineb katoliku kiriku leinamissal reekviemil. Reekviemis on 11 osa. Katoliku kiriku matuseteenistusena lauldakse reekviemi ühehäälselt ladina keeles
Bachi muusika kontrolltöö kosnpekt H-moll missa-vokaal suurteos Bachil kui luterlasel polnud põhjust luu mingit sellist liturgilist teost. Teos koostatud varemloodust elu lõpul. Missa 5 osa: Kyrie-Issand halasta; Gloria-Au olgu Jumalale; Gredo-Usutunnistus; Sanctus-Püha; Agnus Dei-Jumala Tall Kuulasime: Gloria Hästi Tempereeritud Klaviir (HTK) - klaviirimuusika Kummaski vihikus on 24 prelüüdi ja fuugat kõikides mazoor- ja minoorhelistikes. Õpetlik tähtsus: Teosed on mängitavad muusikaõpetuseks ja koduseks musitseerimiseks, püüdis helistike ringi süstemaatiliselt ja täielikult ära kasutada. Tempereeritud häälestus jagab 12-toonise helisüsteemi täpselt võrdseteks
Seda iseloomustab korrapäratu rütm, mis tuleb proosatekstist ja rohketest meloodiakaunistustest. Peamine tekst ja sõnum. Tekkis tänu paavst Gregorius 1., kes ühtlustas liturgia ja kirikulaulu. Rütm – heliväärtuste korrastamine Missa on:1)päevakeskne jumalateenistus roomakatoliku kirikus 2)muusikaline suurteos ordinaariumi tekstidele (5-osaline) Missa ordinaariumi laulud: 1)Kyrie 2)Gloria 3)Credo 4)Sanctus 5)Agnus Dei 8.-9.sajandl, mil kujunes Frangi suurriik , tekkis vajadus ühtlustada litugiline laul tohutu suurel territooriumil. Muusika pandi kirja neumadega (keskaja noodikirja märk), mis kirjutati sõnade kohale. 10.s võeti kasutusele noodijooned, et märkida täpsemalt üles helikõrgusi. 11.s võeti kasutuselekompaksete joonte süsteem, mis on püsind tänase päevani. Mitmehäälsus tekkis kloostri ja kiriku kultuuris u 10.s (impro). 11.-12.s lauldi juba noodist.
M tähendas algselt katoliku kiriku jumalateenistust. M 3 põhiosa: preestri sisenemine; leiva ja veini ohverdamine altarile; armulaud kogudusele. 4-5 saj hakati neid toimingui saatma lauluga. M-l on kindel ülesehitus, lõplikult kujunes välja 14 saj-x. Muutumata M osad: Kyrie Eleison (issand halasta) palve, missa vanim osa; Gloria in excelsis deo (au olgu Jumalale) kiidulaul; Credo in unum deum (ma usun jumalasse) usutunnistus; Sanctus/Benedictus (püha/kiidetud olgu) kiidulaul; Agnus Dei (jumala tall, halasta meile) palve. Propriumi osad sõltuvad kirikuaastast ja pühadest. Neid esitatakse Ordinaariumi osade vahel, vaheldumisi evangeeliumi lugemisega. Reekviem leinamissa. Algselt oli R leina jumalateenistus, kuid hiljem kujunes kontsertanriks. R koosneb lad keelsetest lauludest. Requiem aeternam annab anrile nimetuse; Dies irae
Peamissa – armulaud, altar. Officium – tunnipalvus. Matutinum – enne koitu. Laudes – päikesetõusul. Priima – 1. päevatunnil. Tertia – 3. päevatunnil. Missa – keskpäevane jumalateenistus. Sexta – 6. päevatunnil. Nona – 9. päevatunnil. Vesper - päikeseloojangul. Completorium - öötulekul. Ordinarium Kyrie eleison – issand halasta. Gloria in excelsis Deo – au olgu jumalale kõrges. Credo in unum Deum – mina usun ainsasse jumalasse. Sanctus – püha olgu. Benedictus – kiidetud olgu. Agnus dei qui tollis speccata mundi – jumala lammas, kes sa maalima patud halastad.
Jagune(sõnaliturgiaks ja armuliturgiaks) · Laulud jagunevad kaheks ( missa proprium) ja ( missa ordinarium ) Ordinarium · Kyrie eleison (Issand, halasta) - lauldakse missa sissejuhatavas osas · Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumalale kõrges) - lauldakse missa sissejuhatavas osas · Credo in unum Deum (Mina usun ainsasse Jumalasse) lauldakse pärast jutlsu sõnaliturgia lõpulauluna · Sanctus/ Benedisctus (Püha/ Kiidetud olgu) - lauldakse altarirituaali aja · Agnus Dei (Jumala Tall) - lauldakse enne armulaua jagamist · neumad kirjutati sõnade kohale, kuna noodijooni ei tuntud · · 10. saj võeti kasutusele noodijooned (2-10 joont) · Guido Arezzost võttis 11. sajandil kasutusele kompaktse joonte süsteemi, mis on püsinud tänaseni.
Gregoriuse koraal 7.-9. sajandil tekkinud proosatekstiga korrapärase meetrumita ladina keelne ühe häälne kirikulaul Luteri koraal värsstekstiga kindla meetrumiga ema keelne mitmehäälne kirikulaul Missa jumalateenistus; muusikaline zanr, mis on välja kasvanud jumalateenistusest ning koosneb 5 osast: Kyrie eleison (Issand, halasta), Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumalale kõrges), Credo in unum Deum (Mina usun ühte Jumalat), Sanctus (Püha) / Benedictus (Kiidetud olgu), Agnus Dei (Jumala Tall) Reekviem surnute mälestuseks kirjutatud missa nt W.A.Mozart Reekviem Lacrimosa Oratoorium tekkis 17. sajandil, on vokaalsümfoonilistest teostest mahukaim, lavastamatta ooper, võib olla nii vaimulik kui ka ilmalik nt F.J.Haydn ,,Aastaajad" Passioon koorile, solistidele ja orkestrile kirjutatud teos, mille sisuks on Kristuse kannatused, otseseks eelkäijaks on liturgiline draama nt J.S.Bach ,,Matteuse passioon"
mis aegapidi juurdus kogu Lääne-Euroopas. Ta ühtlustas ja uuendas liturgilised teksid, mis said lääne kirikulaulu aluseks. Gregoriuse koraal on rooma katoliku kiriku ühehäälne, saateta liturgiline laul. Kristlik kirikulaulu on seotud kahte liiki liturgiaga, millest päeva peamine jumalateenistus on missa. Missa osad on ladina keeles, v.a. Kyrie, mis on kreeka keeles. Missa osad: Kyrie-Issand halasta Gloria - Au olgu jumala kõrges Credia-mina usun ainult ühte jumalat Sanctus/Benedictus-Püha/Kiidetud olgu Agnus Dei-Jumala tall Noodikiri ● uus joontesüsteem, helikõrgusi tähistavad nii jooned kui vahet, 4 joont-11 saj ● Neumadest loobuti, iga noot hakkas tähistama üht heli ja kindlat vältust-13 saj ● Liturgilistesse käsikirjadesse hakati kirjutama märke(neumad)-8-9 saj ● Katsed helikõrguste täpsemaks üleskirjutamiseks, noodijoonte arv 2st 1ni-10 saj
Paranda vead! *Gregooriuse lauluks nimetatakse teatud laulmisviisi roomakatoliku jumalateenistusel. Õige *Gregooriuse laul on alati kolmehäälne. Vale, ühehäälne *Gregooriuse laulul on kindel taktimõõt. Vale, taktimõõt puudub *Guido Arezzost oli tuntud helilooja. Vale, muusikateoreetik *Helikõrguste tabamise hõlbustamiseks võeti kasutusele nn Guido käsi. Õige 2. Tõmba maha missa osa, mis ei kuulu 5-osalisse igapäevasesse ordinaariumisse Kyrie, Credo, Introitus, Sanctus, Agnus Dei 3. Kes või mis oli Keskajal Trubaduur- rüütlilaulik (Lõuna-Prantsusmaal) Fiidel-keelpill Menestrel-rändmuusik Salmei-puhkpill 4. Selgita mõisteid või lisa tähendus: Pizzicato-pilli sõrmitsedes heli tekitamine Retsitatiiv-kõnelähedane laulmine Mitmehäälsus, kus kõik hääled on võrdselt tähtsad-polüfoonia Ansamblile või sooloesinejale loodud muusika-kammermuusika 5. Lisa omadussõnu antud muusika väljendusvahendile
alati ühehäälne ladina keelne Austuseks paavst Gregooriusele. Missa & Reekviem Missa on katolikukiriku jumalateenistuse põhivorm. 4.5. sajandist hakati liturgilisi toimetusi saatma ka lauludega ja sellest kasvas välja väljapaistev zanr missa. Missa tekstid on ladina keelsed. Osa tekste muutuvad ja osa mitte. Muutumatud tekstid ehk missa osad: 1. Kyrie ( Issand halasta) 2. Gloria ( Au olgu Jumalale kõrges) 3. Gredo ( Mina usun ühte ainsasse Jumalasse) 4. Sanctus/ Benedictus (Püha/ Kiidetud olgu) 5. Agnus Dei ( Jumala tall) Missasid on kirjutanud: Bach, Mozart, Pärt. Missa alavorm reekviem leinamissa. Kirjutatud surnute mälestamiseks. Mitmehäälne muusika keskajal Ajaloole tuginedes selgub, et ühehäälne muusika pole olnud tegelikult ,,ühehäälne". Pea kõikjal on sellega mingil määral kaasnenud lihtsa mitmehäälsuse tüübid:
12. Liturgia jumalateenistuse läbiviimise kord. 13.Missa katoliku kiriku igapäevane liturgia, mille toiminguid hakati 4.-5. saj lauludega saatma. 14. Ordinaarium missa osa, kohustuslik igal missal. 15. Proprium - missa osa, lisatakse vastavalt kirikukalendri päevale. 16. Missa osad: · Kyrie eleison Issand halasta! · Gloria in exelis Deo Au olgu Jumalale kõrges. · Credo in unum Deum Mina usun ühte Jumalat. · Sanctus Benedictus Püha/ kiidetud olgu · Agnus Dei Jumala tall 17. Keskaegsed helilaadid: · Dooria minoorne · Früügia minoorne · Lüüdia masoorne · Miksolüüdia masoorne 18. Mitmehäälsed kirikulaulud: · Organum saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile (10.saj) · Motett- algeslt kiriku muusika zanr, kus iga hääl laulis erineval vaimulikku luuleteksti
,,lääne" kultuuri rohkem kui idakirik. *Liturgia-jumalateenistuse läbiviimise kord *Tunnipalvus- 8 korda päevas peetav lihtne palvus *Missa-igapäevane peamine jumalateenistus MISSA *Jaguneb kaheks: *Ordinaarium-muutumatud tekstid *Proprium-muutuvad tekstid *Ordinaariumi osad: *Kyrie eleison (Issand halasta) *Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumalale kõrges) *Credo in unum Deum (Usun ainsasse Jumalasse) *Sanctus/Benedictus (Püha/Kiidetud olgu) *Agnus Dei (Jumala tall) *Vox Clamantis (dir: Jaan-Eik Tulve) (Tallinnas tegutsev ansambel) KESKAEGNE NOODIKIRI *Greogooriuse laul levis sajandeid suulisel teel *Tekkis vajadus ühlustada Frangi riigi piires gregooriuse laulu meloodiad *neuma- noodimärk, mis tähistas 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi. *Guido Arezzost (11.saj) võttis kasutusele: *noodijoonte süsteemi *silpnimetuste süsteemi (ut, re, mi, fa, sol, la)
Keskaeg kristlik kirikulaul on tihedalt seotud liturgiaga kristlik jumalateenistus, selle rituaalid ja korraldus. Tähtsaim kristliku liturgia liik keskajal oli Missa 1. sõnaliturgia 2. armulaualiturgia. Missatekstid jagunevad: ordinarium- kõikidel missadel kõlavad laulud. Ja propium- vastavalt kirikukalendrile ja tähtpäevadele lauldavad laulud. Missa osad: 1. Kyrie issand (halasta) 2. Gloria au ( olgu jumalale kõrges). 3. Credo usun (ainujumalasse). 4. Sanctus/benedictus püha/kiidetud olgu. 5. Agnus dei jumala tall. Sakrement jumaliku armu vahendav püha talitlus. Reekviem leinamissa. Sekvents vaimuliku luule vorm. Noodikirja areng millest tulenes vajadus gregoriuse koraali üles kirjutada? Et ühtsustada liturgiline laul tohutu suurel territooriumil.
süsteemi, kus neumasid hakati kirjutama noodijoontele ja heli kõrgusi märkisid nii noodijooned kui nende joonte vahed. Joonte arv sõltus otstarbest. Muusikaline tsükkel MISSA - on üks lääne kirikumuusika põhivorme. Koosneb missa ordinaariumi osadest Missa proopriumi ja ordinaariumi (üldiselt,pole vaja nimetada) I Kyrie eleison - Issand, halasta II Gloria in excelsis Deo - au (Au olguJumalale kõrges) III Credo in unum Deum- usun (Mina usun ainsasse Jumalasse) IV Sanctus/Benedictus -Püha/Kiidetud olgu V Agnus dei - Jumalatall Vagandid - rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud. Sisult võisid nende laulud olla üsna siivutud, parodeeriti ka kirikulaule. Zonglöörid Kangelaslaulude esitajad. Need mehed või naised rändasid ringi üksi või seltskondadena, elatades ennast lauldes, trikke tehes, mängides ja taltsutatud loomi näidates. Nad esitasid enamasti teiste laule, olid elu heidikud, kiriku poolehoiust eemal.
Eelkõige ühtlustas ta liturgilised tekstid, mis said ühtse lääne kirikulaulu ehk gregooriuse laulu aluseks. Missa on igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus on keerulisem ja mis on seotud mitmete rituaalidega. Missa ülesehitus on põhijoontes sama nii roomakatoliku kui ka luterlikus kirikus, jagunedes sõnaliturgiaks ja armulaualiturgiaks. Missa ordinaariumi laulud on Kyrie eleison, Gloria in exelsis Deo, Credo in unum Deum, Sanctus/Benedictus ja Agnus Dei. Alates 9. sajandist kujunes Lääne-Euroopas kiiresti noodikiri. Algul oli seda vaja peamiselt kirikliku laulutraditsiooni ühtlustamiseks hiigelsuurel territooriumil. Edaspidi lõi see eelduse mitmehäälse kunstmuusika kujunemiseks, esmalt kirikus ja õukonnas. Neuma oli keskaegse noodikirja märk. Guido Arezzost võttis 11. sajandil kasutusele kompaktse joonte süsteemi, mis on püsinud tänaseni.
neid ka väljaspool kirikut. Missa. Reekviem - Missa on üks tähtsaim ja ulatuslikum liturgilise ( vaimuliku ) muusika zanr. Missa jaguneb ordinariumiks ja propriumiks. Ordinarium koosneb 5 osast, mille tekstid ei muutu kogu kirikuaasta vältel. Neid esitatakse ordinariumi osade vahel vaheldumisi Evangeeliumi lugemisega . · 1) Kyrie eleison ( Issand, halasta ) · 2) Gloria in Excelsis Deo ( Au olgu Jumalale kõrges ) · 3) Credo in unum Deum ( Mina usun ühte Jumalat ) · 4) Sanctus ( Püha ) / Benedictus ( Kiidetud olgu ) · 5) Agnus Dei ( Jumala tall ) Sisuliselt jagunev missa kaheks. Eelmissaks ( lõpeb Credoga ) ja Peamissaks. Reekviem on surnute mälestuseks kirjutatud missa. Protestantlik koraal - selle eesmärgiks oli saavutada koguduse suurem osalemine jumalateenistusel, selleks loobuti ladina keelsetest tekstidest ja hakati kasutama emakeelt ( Martin Luther'i ajal - Saksa keelt ) Oratoorium - kõige ulatuslikum vokaalsümfooniline teos. Oratooriumi
mis said lääne kirikulaulu ehk gregooriuse laulu aluseks. 3. Iseloomusta Gregoriuse koraali. Gregooriuse laul on ühehäälne, taktimõõduta, vabalt hõljuv rütm jälgib ladinakeelset proosateksti. 4. Loetle missa (katoliku kiriku igapäevane peamine jumalateenistus) ladinakeelsed osad koos eesti keelse tõlkega. Kyrie eleison – Issand halasta Gloria in excelsis Deo – Au olgu Jumalale kõrges Credo in unum Deum – Mina usun ühte jumalat Sanctus – Püha Benedictus – Kiidetud olgu Agnus Dei – Jumala tall 5. Kuidas nimetati noodimärke 8.-9.sajandil ning kes võttis kasutusele noodijoonestiku ja nootide silpnimetused? Noodimärke nimetati neumad-eks. Noodijoonestiku ja nootide silpnimetused võttis kasutusele Guido Arezzost. 6. Kes olid esimeste ilmalike laulude kirjapanijaiks? Esimesed ilmalike laulutekstide kirjapanijad olid goljaarid e. vagandid, kelleks olid aktiivsed noored ehk
8. Gregooriuse koraal on ilma meetrumita, proosatekstiga, ühehäälne, enamasti saateta, ladinakeelne, vaimulik laul. Tekkis 6. - 7. sajandil. Eriti omased on tekst ja sõnum, GK on ühehäälne ja ilma saateta, laulu rütm lähtub kõne rütmist. 9. Missa on igapäevane peamine kristliku kiriku jumalateenistus, millel on keeruline, mitmete rituaalidega seotud ülesehitus. Missa ordinaariumi osad: Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus/Benedictus, Agnus Dei. 10. Keskajal märgiti noodikirja üles neumade abil. Guido Arezzost võttis kasutusele noodijooned ja asetas neile neumad. Helikõrguste meelde jätmiseks valis ta Johannese hümni värsiridade algussilbid. 11. Esimesed ilmaliku muusika üleskirjutised on pärit 11. ja 12. sajandist. Tänaseni on säilunud rüütlilaulud ja kangelaslaulud (,,Rolandi laul"). 12. Saksamaal- minnesingerid; Lõuna-Prantsusmaal- trubaduurid; Põhja-Prantsusmaal- truväärid. 13
11. Nimeta keskaja kuulsamaid heliloojaid! / 1p Lassus, Palestria 12. Kuidas levis ilmalik muusika keskajal? / 2p. Esines rahvalauludena. Kandsid edasi rändmuusikud. Olid väga oodatud külades, lossides. alati olid pillid kaasas ja olid lõbusad. Kirikud kiusasid neid taga. Neid kutsuti pulmadesse. 13. Nimeta suurvorme keskajal! / 2p. Ooper, Missa, Passioon, Reekviem 14. Nimeta missa osad (ladina+ eesti k.) / 2p. Kyrie - Issand halasta Gloria - Au Credo - Uks Sanctus - Püha Agnus Dei - Jumala tall 15. Ooperi sünd. (aeg, helilooja ja ooperi (te) nimi(ed)) / 2p. 1600, Peri "Eyridice" (1594 "Daphne")
kasutatakse enamasti proosatekste või väga vahelduva värsiga vabavärssi koraali esitajaks võis olla üksik vaimulik, koorisolist, lauljate grupp või ka koor 4.Loetle missa (katoliku kiriku igapäevane peamine jumalateenistus) ladinakeelsed osad koos eesti keelse tõlkega. Kyrie eleison - Issand halasta Gloria in excelsis Deo - au (au olgu jumal kõrgel) Credo in unum Deum - usun (mina usun ühte jumalat) Sanctus/Benedictus - püha/kiidetud olgu Agnus dei - Jumala tall 5.Kuidas nimetati noodimärke 8.-9.sajandil ning kes võttis kasutusele noodijoonestiku ja nootide silpnimetused? 8.-9. Sajandil nimetati noodimärke neumadeks. Noodijoonestiku ja nootide silpnimetused võttis kasutusele Guido Arezzost. 6. 6.Kes olid esimeste ilmalike laulude kirjapanijaiks? Esimesed nimepidi tuntud heliloojad lääne muusikaloos on Leonius ja Perotinus. 7
o Aurelius Ambrosius o 4. sajandil o Vabalt voolav, kaunistustega meloodia o Värsstekst · Gregoriuse koraal o Laul o Korrapärane meetrum rütmis puudub o proosatekst o Gregorius I Suur o 6-7. sajandil · Missa o Ulatuslik liturgilise muusika zanr o Koosneb kahest osast Ordinarium · Kyrie · Gloria · Credo · Sanctus · Agnus Dei Proprium o G.P. da Palestrina ,,Missa Papae Marcelli" o Bach, Mozart, Schubert · Reekviem o Surnute mälestuseks kirjutatud missa o Mozarti viimane teos ,,Reekviem" · Protestantlik koraal o Martin Luther o 16. sajand o emakeeles o Bach ,,Üks kindel linn ja varjupaik" · Oratoorium o suurim vokaalsümfooniline teos o Händel ,,Messias" koor ,,Hallelujah"
marss Inglismaa barokkmuusika Henry Purcell - muusika näidendile 'Abdelazar' (Mauri kättemaks), Rondo Kõrg- ja hilisbarokkmuusika Johann Sebastian Bach - 'Prelüüd ja fuuga C-duur', kogumikust 'Hästitempereeritud klaviir' Johann Sebastian Bach - 'Tokaata ja fuuga d-moll', orelile (katkend) Johann Sebastian Bach - 'Brandenburgi kontsert' nr.5, I osa Allegro (katkend) Johann Sebastian Bach - 'Missa h-moll', osa 'Sanctus' Georg Friedrich Händel - orkestrisüit 'Veemuusika', IV osa 'Hornpipe' Georg Friedrich Händel - ooper 'Rodelinda', Bertarido aaria 'Vivi tiranno' (Elagu türann) Georg Friedrich Händel - oratoorium 'Messias', koor 'Halleluja' KLASSITSISM Christoph Willibald Gluck - ooper 'Orfeus ja Euridice', Orfeuse aaria 'Che faro senza Euridice' (Mida teen küll ilma Euridiceta) Franz Joseph Haydn - Sümfoonia nr
Missa 1. katoliku jumalateenistuse põhivorm 2. tsükliline kooriteos Missatekstid jagunevad: ordinarium kõikidel missadel kõlavad laulud ja proprium vastavalt kirikukalendrile ja tähtpäevadele lauldavad laulud Missa osad: 1. KYRIE ELEISON Issand halasta 2. GLORIA IN EXCELSIS DEO au (au olgu jumal kõrgel) 3. CREDO IN UNUM DEUM usun (mina usun ühte jumalat) 4. SANCTUS/ BENEDICTUS püha/kiidetud olgu 5. AGNUS DEI jumala tall Reekviem leinamissa, jumalateenistus surnu(te) mälestuseks Tuntuim sekvents (vaimuliku luule vorm keskajal), mis on kasutusel tänapäevani, on DIES IRAE. MITMEHÄÄLSUSE TEKE Esimesed teated mitmehäälsest muusikast pärinevad 18.sajandist. Juhuslik mitmehäälsus eksisteeris kindlasti juba varem. Varaseimat mitmehäälsuse tüüpi nimetatakse ORGANUM Lääne-Euroopa keskaja muusikas
Endiselt peeti muusikaõpetust väga oluliseks ja tavaline oli 3-4 pilli mängimise oskus. Renessanss jaotub sajandite kaupa: 14saj vararenessanss, 15saj kõrgrenesanss,16saj hilisrenessanss. Vararenessanss-sellel ajal(14saj) paistsid kõige rohkem silma kaks maad: Prantsusmaa ja Itaalia. Prantsusmaal olid kultuurikeskused: Avignon, Pariis. Tarbemissast(jumalateenistus) kasvas välja kontsertmissa. Missa: 1.Kyrie Ellison(issand halasta),2.gloria(au),3.credo(mina usun)4.sanctus(püha),5.agnus dei(jumalatall). Üha rohkem hakati kirjutama polüfoonilist muusikat ja kõige esinduslikumaks zanriks motett. Seda perioodi nim Prantsuse muusikas Ars Novaks. Selle aja kuulsaim helilooja oli Guillume de Machant. Itaalia-itaalias nimetati sama perioodi Trecentoks. Kui Prantusmaallevis vaimulik muusika siis Itaalias ilmalik muusika. Enamasti lauldi madrigali, mis jutustas tavaliselt karjuste elust ja armastusest. Väljapaistev helilooja oli Fransesco Landino
Missa on katoliku kiriku igapäevane tähtsaim liturgia, mille toiminguid hakati 4. - 5. sajandil lauludega saatma. Lõplikult kujunes see välja 11. sajandiks. Missa osad jagunevad ordinaariumiks ja propriumiks. Ordinaariumi osad, millest koosnevad ka tänapäeval kontserdilavadel esitatavad missad: Kyrie eleison (Issand, halasta) Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumalale kõrges) Credo in unum Deum (Mina usun ühte Jumalat) Sanctus (Püha) Benedictus (Kiidetud olgu) Agnus Dei (Jumala tall) Tänapäeva pop-muusikas on gregoorius gregorian. Seda veab rahvusvaheline meeskond, mille müstilin kõla ja kaunis mitmehäälne laul on leidnud kõlapinna terves Euroopas.
tantsulaulud; tekstid pühendatud kiriku v kloostri kaitsepühakule, seetõttu esinevad paikkonniti erinevused; Responsoorium algselt koorirefrääniga soololaul, ekstaatiline, improvisatsiooniline, pikkade kaunistustega. Tekkis missa, mis kujunes lõplikult välja 11. sajandiks. Selle osad jagunevad ordinaariumiks ja proopriumiks. Ordinaariumi osad: Kyrie eleison (Issand, halasta) Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumalale kõrges) Credo in unum Deum (Mina usun ühte Jumalat) Sanctus (püha) Benedictus (Kiidetud olgu) Agnus Dei (Jumala tall) Gregooriuse laul levis suulisel teel. Noodikiri tekkis kloostrites. Noodimärkideks olid neumad, mis algselt tähistasid 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi. 9. 12. sajandini muutus kirikulaul suulisest kirjalikuks. Võeti kasutusele troop, mille baasil tekkis 10. sajandil liturgiline draama. Esimesed tuntumad heliloojad on Leoninus ja Perotinus. Mitmehäälsed vormid organum (10. sajand) ja motett (13. sajand)
officium e. tunnipalvus - lihtne, tavaliselt ilma erilite rituaalideta palvus, peetaks 8 korda päevas, peamiselt kloostrites missa - igapäevane peamine jumalateenistus, koosneb kahest osast. Missa ordinaariumi osad, millest koosnevad ka tänapäeval kontsertilaval esitatavad missad, on: I Kyrie eleison - Issand halasta II Gloria in excelsis Deo - au (au olgu jumal kõrgel) III Credo in unum Deum - usun (mina usun ühte jumalat) IV Sanctus/Benedictus - püha/kiidetud olgu V Agnus dei - Jumala tall Missa viiendas osas loetakse "Meie Isa palve" (Pater noster) 5. Esimesed märgid meloodia kirjapanekuks olid neumad, mis tulid kasutusele alles 7. saj., kuid valdavalt kasutati 8. - 9. sajandil. Franki suurriigi kujunemisel tekkis vajadus ühtlustada liturgilist laulu riigi territooriumil, sest liturgilisi laule oli väga palju ja erinevaid, mis koormas lauljate mälu. Vajati viisi, et olulised laulud kirja panna.
HÜMN on stroofilise värsstekstiga RESPONSOORIUM algselt koorirefrääniga ekstaatilised soololaulud (kaunistatud stiil) Gregooriuse koraal popmuusikas 1. ENIGMA "Sadeness" MISSA KRISTLIK KIRIKULAUL MISSA Traditsiooniline kristliku kiriku jumalateenistus Tunnipalvus MISSA 8x kindlal kellaajal keerulisem seotud rituaalidega MISSA vaheldumisi sõnaliturgia ja armulaualiturgia MISSA ORDINAARIUM- missa KORDUVAD OSAD (Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus/beendictus, Agnus Dei) PROOPRIUM- missa MUUTUVAD OSAD MISSA al. 14. saj. iseseisev muusikaanr KESKAEGSED HELILAADID Keskaegsed põhihelilaadid DOORIA d noodist (II aste) FRÜÜGIA e noodist (III aste) LÜÜDIA f noodist (IVaste) Duur ja moll helilaad ... Kujunesid rahvalikus muusikas Kujunesid vararenessanssi mitmehäälsuses Võeti omaks alles 16 saj. NOODIKIRJA ARENG Gregoriuse koraale hakati üles kirjutama ..
*1-häälne, *ilma pillisaateta *proosatekst, *puudub taktimõõt, *kõnelähedane. Grgoriuse koraal on muusikaline palve Jumalale. Missa Missa on katoliku kiriku jumalateenistus. Missa rajanes gregoriuse koraalil Missal lauldakse 5 kindlat palvetekstidel laulu (ladina keeles), mis algselt olid gregoriuse koraalid. Missa osad on järgmised: 1.Cyrie eleison issand halasta. 2. Gloria in exelsis Deo au olgu Jumalale kõrges. 3. Credo in unum Deo mina usun ühtainsasse Jumalasse. 4.Sanctus /Benedictus püha /kiidetud olgu. 5.Agnus Dei Jumala Tall Dies irae Dies Irae (viha päev) see laul tekkis keskajal palju inimohvreid nõudnud katkuga (1347-1351.a. suri katku ~33 miljonit inimest). Silme ette maaliti pilte viimse päeva piinadest, mis ootas patuseid ja usust ärapööranuid. See meloodia on jäänud muusikas surma sümboliks tänaseni. Mitmehäälsus. Ei ole täpselt teada, millal kirikukoorid mitmehäälselt laualma hakkasid. Viited sellele pärinevad~7. sajandist
) Eesti teatri aastaauhinna lavastaja preemia laureaat 2011 1 Balletijuht Mare Toomingas Tunnustus 1989 Eesti Teatriliidu noore koreograafi aastapreemia lavastuse ,,Koit" ja ,,Valge öö" eest 1992 Eesti Teatriliidu noore balletikunstniku preemia lavastuse ,,African Sanctus. Barcelona" eest 1995 Eesti Teatriliidu muusikateatri aastapreemia muusikali ,,Mees La Manchast" eest 2004 Tartu Kultuurkapitali aasta loominguline stipendium I.D.A. festivali korraldamise eest 2006 Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi orden 2007 Eesti Teatri Aastaauhind parima balletilavastuse kategoorias tantsulavastuse ,,Peer Gynt" eest 2008 Eesti Kultuurkapitali näitekunsti aastapreemia panuse eest Vanemuise teatri balleti arendamise
Männaga. Esimesena saime kuulda Saaremaa meeskoori SÜM, kes esitasid meile viis laulu. Esimene lugu ,,On meile antud lapsuke" oli üks väga ilus laul.Meloodia oli aeglane ning kurb,kuid viis oli meeldejääv ning ilus.Harmoonia oli huvitav.Teine lugu ,,See oli siis" oli juba võimsam.Mehed näitasid oma võimsaid hääli,mida oli hea kuulata, see lugu oli ka nende esitluses minu lemmik.Viies ehk viimane lugu nende esitluses mulle ei meeldinud, selleks oli ,,Sanctus". Harmoonia oli igav,ma ei saanud aru laulu sõnumist ning sõnadest.Rütmika oli uimane ning igav. Järgmisena astusid lavale Segakoor Sauer,kes esitasid kuus laulu.Esimene laul ,,Advendisalm" oli lõbusa rütmikaga,mis mulle väga meeldis.Flööti mängis ka meie oma kooli õpilane:Lisette Toplaan.Tema mängutehnika oli hea ning kooskõlas oreliga.Teise loona laulsid nad dirigent Ester Soe juhtimise all laulu ,,Jõulutervitus".See oli väga ilus ja soe jõululaul
žanri ricercari, veel Canzon ja Sonata(improvisatsiooniline) ans. pillideks olid puhkpillid, tehti tantsumuusika saateks. Paaristantsud – aeglane eeltants Pavaana ja kiire järeltants Galiard ilmaliku vokaalpolüfoonia alaliigid: motett(vaimulik lad.k) ja madrigal caccia- madrigali keeruline vorm, kolmehäälne, kaks häält kaanonis ja alumine saade. reekviem ehk leinamissa – 1. Requiem aeterma – igavene rahu; 2. Dies irae – viimne kohtupäev; 3. Lux aeterna – igavene valgus; 4. sanctus – Püha; 5. Benedictus – kiidetud olgu; 6. Agnus Dei - Jumala Tall. Vararenessanss 14. saj (ars nova) esinuslikum žanr motett, heliloomingus mitmehäälne ilmalik polüfooniline laul. Pr tekib uus muusikastiil Ars nova. Philippe de Vitry – muusikateoreetik, sellele ajajärgule üks alusepanijaid, pani aluse uuele rütmisüsteemile. See võimaldas kasutada erinevaid taktimõõte. Nüüd võis jagada vältusi ka kaheks varasema kolme asemel. Kolmeosalist jagunemist
Ta uuendas tekstid, mis võeti kasutusele lääne kirikulaulus. Tema järgi nim Rooma katoliku kiriku laulu gregooriuse koraaliks. 8. Liturgia- Jumalateenistuse kord. 9. Missa osad: Kyrie elevison (Issand, halasta)- lauldakse missa sissejuhatavas osas. Gloria in excelsis Deo ( Au olgu Jumalale kõrges)- lauldakse missa juhatavas osas Credo in unum Deum (Mina usun ainsasse Jumalasse)- lauldakse pärast jutlust sõnaliturgia lõpulauluna. Sanctus/Benedictus (Püha/ Kiidetud olgu)- lauldakse altarirituaali ajal. Agnus Dei (Jumala Tall)- lauldakse enne armulaua jagamist. 10. Noodikirja kujunemine: 1) Esimesed märgid meloodia kirjapanekuks olid neumad, mis tulid kasutusele alles 7. saj., kuid valdavalt kasutati 8. - 9. sajandil. Neumasid märgiti punktikeste ja tingmärkidega teksti kohale. 2) Esimene noodijoon tuli kasutusele 10. saj., see oli punane ja määras kindlaks FA-
annaabi.ee 
