· Gooti stiil peaukse kohal roosaken, akendel vitraazid mis kujutasid piibli stseene, sisekujunduses kõrged kaared - roided, puudub värvilisus, hall · Maalikunstis inimene peidetud kangasse, tähelepanu silmadel, mis on täis kannatusi ja usku jumalasse · Inimese eluviis pidi olema askeetlik (ennast piirav), alandlik, täis usku jumalasse · Muusika 1-häälne, ilma saateta, vaimuliku sisuga, ladina keeles Kirikumuusika · Gregoriuse koraalid e gregoriaanid vaimulikud laulud mida Gregorius Suur kogus · Schola kool · Cantorum laul · Koraalid olid aeglased, neil puudus rütm ja taktimõõt, lauldi rõhutamata · Gregorius koostas 1. koraaliviiside kogumiku 604. a Kirikumuusika edendajad · Milano piiskop Ambroosius võttis kasutusele 4 kiriku helistikku D, E, F, G · Rooma paavst Gregorius lisas veel 4 · munk Arezzo võttis kasutusele neumad noodimärgid, tõstis noodijoonte arvu neljale,
ladinakeelne Organum mitmehäälne (põhihääleks Gregooriuse laul, teine hääl laulab kõrgemalt/madalamalt) Motett mitmehäälne, pillid saatsid, tekstid olid sageli eri keeltes Missa katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm, keeruline ülesehitus Reekviem surnute mälestuseks kirjutatud missa Protestantlik koraal ümberseatud tekstidega saksa rahvalaulud, ladina keelest tõlgitud ja kohandatud Gregoriuse koraalid Oratoorium ulatuslik kontserdteos solistidele, koorile ja orkestrile, sisu edastatakse ilma lavastuseta Passioon koorile, solistidele ja orkestrile kirjutatud teos, mille sisuks on Kristuse kannatused Kantaat mitmeosaline teos koorile ja solistidele või ainult koorile Fuuga polüfoonilise väljenduslaadi kõige täiuslikum vorm, mitmehäälne, koosneb kolmest osast
Oreliteosed: Tokaated- tuntuim Tokaata ja fuuga d-moll. Passacagliad- tuntuim passacaglia c- moll. Fantaasiad ja fuugad, prelüüdid ja fuugad. Kammermuusikateosed: ,,Muusikaline ohver"- teos flöödile, viiuline ja basso continuole. ,,Fuugakunst" viiuli ja tsellosonaadid. Orkestrimuusika: 4 süiti e. Uvertüüri, 6 Brandenburgi konsterti, kontserdid soolopillidele orkestriga. Bachi loomingu iseloomustus: Vaimulik muusika, polüfoonilise muusika suurmeister, aluseks lutheri koraalid, kujundid ja sümbolid, üks tempo ja meeleolu. Tähtsamad teosed: ,,Johannese passioon", ,,Matteuse passioon", ,,Jõuluoratoorium", ,,Anna Magdalena Bach", ,,Inglise süidid", ,,Prantsuse süidid", ,,Fuugakunst". Tähtsus muusikaajaloos: Kokkuvõte saksa barokkmuusikale, mitmed stiilid, kõigi aegade suurim helilooja, mõjutanud kõiki heliloojaid, enim mängutuimaid heliloojaid.
Gregorius suur (540-604) Elulugu ja tähtsus Gregoorius Suur sai aastal 590. paavstiks. Viis läbi läänekiriku reformi kasutades ühendamispoliitikat. Tänu Temale muutus kirik väga oluliseks LääneEuroopas. Kirikus kinnitati ühtne liturgia, koos kindlate lauludega. Elulugu ja tähtsus Tema ühehäälne laul sai aluseks LääneEuroopa kunstmuusikale. Paljud heliloojad on tema viise kasutanud oma töödes. Tema laulud ehk koraalid on käibel ka tänapäevastes roomakatoliku kirikutes ja kloostrites. Usk USK OLI ÄÄRMISELT OLULINE. Sellel ajajärgul oli 1 ainujumal. Ainujumaalat teenisid nii kirjandus, maalikunst, arhitektuur ehk kogu professionaalne kunst. Tekst põhines ladinakeelsel Piiblil. Gregoor iuse laul Greogooriuse laulu iseloomustab usk ehk sõnumi tähtsus. Esitajateks olid vaimulik, koor või lauljate rühmad.
Bachi tähtsaim töökoht on kantor ehk organist. Bachi lemmikzanrid: missad ja passioonid.Bachi tuntuim oreliteos: Toccata d-moll Passiooni ja ooperi erinevus: passioonis pole lavalist tegevust, ooperis on. Bachi ilmalik teos: Kohvikantaat. Missa ja oratooriumi erinevus: missa osad on kogu aeg samad. Oratoorium-koorile, solistile või sümf.orkestrile kirjutatud mitmeosaline dramaatilisel sisul põhinev heliteos. Mis allikatele toetub Bachi vokaalmuusika?- Saksa kirikumuusika, lutheri koraalid. Kellel on Anna Mag. noodiv? Naisele.Bachi uuendused:HTK-hästi tempereeritud klaver; helihark 144Hz, pöial, pedaal, kõnelev muusika. JOHANN SEBASTIAN BACH(21.03.1685-1750). 1721 Bach BRANDENBURGI KONTSERDID, pühendatud markkrahvile. Tooma kiriku kantori ja linna muusikadirektor.Igal pühapäeval kantaat. Leipzigi kõrgpunktiks MATTEUSE PASSIOON(1727-29). 1740.eemaldus muusikaelust. Suri pimedana. Üksik ja kinnine pereinimene. Sai kuulsaks peale surma. GEORG FRIEDRICH HÄNDEL (1685-1759)
Renessansi kõlaideaal muusika kõla on meloodilisem ja pehmem. Oluline on polüfoonia. Polüfoonia igal häälel on oma meloodia. Ilmaliku laulu tüübid: villanella, balletto, madrigal, frottola. Mille poolest erines oratoorium ooperis? - oratooriumi puhul on koori tähtsus palju suurem, kui ooperis. Kus tekkis renessanss? - Madalmaades. Orlando di Lazzo kirjutas kirikumuusikat Palestrina tema looming oli vaimulik Lutheri koraalid ld. Keelsed liturgiad asendati emakeelsete tekstidega. Inglise kuningas Henry VIII kirjutas ka ise muusikat Silmapaistvamad Inglismaa heliloojad: Taverne, Tallis, Byrd (missad, motetid) Millal tekkis orkester, millal muutus selle mõiste? - Orkestri esialgne tähendus muutus 16. sajandil. Sellest ajast alates hakkas orkester tähistama lava ja kuulajate vahelist ruumi kui ka seal mängivaid pillimehi. Concerto grosso solistide grupile mõeldud teos
Skaraalarhitektuur – kiriklik Profaanarhitektuur - ilmalik Gooti (12-16 sajand) akRoosen, teravkaar, kõrged ehitised, lääne fassaad kõige ilusam, palju kunsti teoseid. Näiteks: Chartres(pildil), Piisa katedral. Romaani (10.-12. sajand) Basiilikad – kirikute tüüp, ümar kaar, palju torne, palju torne eriti lääne fassaadil. Näiteks: Notre-Dame la Grande. Muusika Keskaja muusika Gregooriuse koraalid: Meloodiaid hakati Gregorius 1 auks kutsuma Gregooriuse koraalideks. Lauldi ladina keeles. Koraalidel puudus kindel taktimõõt ja nad allusid tekstile. Tekstideks palved ja ülistused Jumalale. Mitmehäälne muusika Keskajal Organum – esimene kahehäälne laul keskajal Kuni 12. sajandini olid organumid kahehäälsed ja mille ülemiseks hääleks oli Gregooriuse koraal 12.-13. sajand sa Gregooriuse koraalist alumine
· Mitmehäälse laulukuuri levimine tänu trükikunstile · Orlando di Lasso(zanr kirikumuusika), Giovanni Palestrina (vaimulik muusika), Francesco Landino · Kultuuri ilmalikustamine · Nooditrükitehnika leiutamine · Itaalias esimesed arheoloogilised väljakaevamised · Maailmavaate keskmeks on humanism- veendumus, et suurim väärtus on inimese vaba areng · Oluliseks on isikuvabadus · M.Luther luteri kiriku reformatsioon, luteri koraalid. · Luteri kiriku hümn M.Luthe ,,üks kindel linn ja varjupaik". · Korralik muusikaõpetus koolides · Renessanss jaguneb vara-, kõrg-, hilisrenessansiks. · Stahl andis välja esimese Eesti lauluraamatu BAROKK (17.saj- 18. saj I pool) · Suurvormide ajastu · Muusika kui emotsionaalne mõjutusvahend, dünaamiline, rahutu, peegeldas konflikte ühiskonnas · Puudus muusika sisemine areng · Kontsertstiili teke
Johann Sebastian Bach 1685-1750 Bach J. S. Bach oli saksa helilooja ja organist. Teda peetakse üheks barokiajastu Click to edit Master tex Second level tähtsamaks heliloojaks. Third level Samuti võib vaadelda tema loomingut Fourth level kogu varasema saksa orelikunsti Fifth leve kokkuvõttena. Samuti on teda nimetatud ka klassikalise muusika isaks. Ta on üks enim mängitavaid heliloojaid. Lapsepõlv Tema isa ja onud olid professionaalsed muusikud. Isa õpetas talle viiuli- ja klavikordimängu. 1694-95 surid tema ema ja isa. Peale seda kolis Bach oma vanema venna juurde, kes hoolitses t...
… ära jäävad missa osad Gloria ja Credo … Nende asemel võivad olla: Requiem aeternam, Dies Irae, Confutatis, Lacrimosa … autorid (eestlased) C. Kreek, E. Tubin, E.S.Tüür Missa ... - on katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm - tekstid on ladinakeelsed - tekstid kantakse ette lauldes või retsiteerides - osad tekstid muutuvad vastavalt kirikuaastalelaulud olid algselt ühehäälsed … laulud olid ühehäälsed gregoriuse koraalid … kujunes žanrina välja 14.-15. saj. … on alates 18. saj. tuntud kontsertteosena … esitajaks on koor (võivad osaleda ka solistid, orkester ja orel) … on ladinakeelne ja muutumatu tekstiga … autorid (eestlased) A. Pärt, U. Sisask
Rooma koolkonna nimekaim esindaja oli Giovanni Palestrina, peaagu kogu tema looming on vaimulik. Tal on üle 100 missa, üle 400 madrigali ja tema teoseid iseloomustab tasakaalukus, vaoshoitus ja selge kõlalisus. Tema teoseid võrreldakse Raffaeli maalidega. Saksamaal vallandas 1517 a Marthin Luther protestantlliku reformatsiooni. Ladinakeelsele liturgiale hakati lisama emakeelseid koguduse laule luteri koraale. Tema tuntumad koraalid on ,, ma tulen taevast ülevalt" , ,,üks kindel linna ja varjupaik".
Jakob Westholmi Gümnaasium Hortus Musicus Retsensioon Maarion-Aniita Kivilo 10.a klass õp. Siiri Veskimäe Tallinn 2015 Meie käisime klassiga Hortus Musicuse kontserdil 12.veebruaril, mis toimus Tallinna vanalinna väravatornis. Kontsert oli renesanssi teemaline. Hortus Musicus on Eesti vanamuusikaansambel, mille asutas 1972. aastal ansambli juht Andres Mustonen. Ansamblis on kokku 10 liiget, kõik mängivad erinevaid pille ning kolm nendest laulavad veel lisaks. Andres Mustonen, kes on ansamblijuht, mängib viiulit, vioolat, plokkflööte ja krummhorni. Olev Ainomäe mängib pommereid, oboed ning šalmeid. Imre Eenma mängib violonet, kontrabassi ning gambat. Valter Jürgenson tromboone, Peeter Klaas gambasid ja tšellot. Ivo Sillamaa mängib nii orelit, klaverit kui ka klavessi...
Tõepoolest on, kuid väga vähe on neid, kelle jaoks muusika on tähtsam kui rahapatakas laual. Keskaja muusika erinevuseks on aga kindlasti see, et kõiges üritati näha midagi jumalikku. Ei ohitud lillede ja liblikate ilu juures- nähes ilu, kiideti Loojat. Religioon oli taltsutatud mõistuse poolt valitsetud tunne. Kuulates Gregooriuse laule tunnetame nende vaoshoitust ja tajume mitte midagi ütlevat tundetust. Keskaja tähtsamateks päranditeks on ühehäälsed koraalid ja polüfooniline liturgia, kuid omal ajal vaieldi nende üle tuliselt. Millisel määral võib jumalateenistust muusikaga ilustada? Millisest hetkest hakkab munk tundma rohkem rõõmu muusikast kui Jumala teenimisest? Kuidas saab muusika kõige paremini peegeldada Looja imetegusid? Meie jaoks on neid mõtteid väga raske mõista, kuna praegu tehakse muusikat kõigele, mis iganes pähe tuleb ja inspiratsiooni annab. Olenemata suurest jumalikust sekkumisest keskaja muusikasse on
Saksa helilooja. Bachi suguvõsa oli mitmendat perekonda muusikuid ja ka tuntud. Ka tema poegadest sündisid muusikud. Oma muu õpetuse sai ta vanemalt vennalt. Kuna tema saatuseks oli jääda varakult orvuks, siis pidi ta ise hakkama omale leiba teenima. Tema elu möödus Saksamaal. Oma elu jooksul töötas ta mitmes erinevas linnas õukonna või kirikumuusikuna. Tema loomingust on ,,Johannese passioon", ,,Matteuse passioon" Väga kuulsad on tema oerliteosed:fuugad, koraalid, fantaasiad jne. Väga kuulus oreliteos on ,,Tokoota ja fuuga" d-mol. Bach tõestas teosega ,,Hästi temparameeritud klaver", et kõik helistikud töötavad ja saab neid kasutada korraga. Bachi väga tuntud orkestriteoste sari on ,,Brandenburgi kondserdid". Bach ei ole kirjutanud mitte ühtegi ooperit.
KORDAMISKÜSIMUSED 12.KL. EESTI MUUSIKAST: 1. .Kes ja millal hakkas koguma rahvaluulet? Rahvaluulet hakkas koguma Jakob Hurt 19.sajandil. 2. Millistes muuseumides hoitakse eesti rahvaloomingut? Tartu Kirjandusmuuseum, Eesti Rahva Muuseumi kogud. 3. Vana ja uuema rahvalaulu 4 erinevust. Vanemas rahavalulus algriim, uuemas rahvalaulus lõppriim. Vanem rahvalaul levis suurliselt, uuemas hakati seda levitama ka kirjasõnades. Vanemas rahvalaulus asendub arhailine keel kaasaegse keelega. Vana rahvalaul oli lüürilist laadi ja naiselik, uues on eepiline sisu ja meeste teemad. 4. Mis on algriim, skandeerimine. Algriim on mõnede sõnade algushäälikute kordus värsireas. Skandeerimine on nähtus, kus sõnarõhk ja viisi rõhuline osa ei lange kokku. 5. Millega asendus uuemas rahvalaulus algriim? Asendub lõppriimiga 6. Millised teemad on ülekaalus uuemas rahvalaulus? Uuemas rahvalaulus on ülekaalus seltskonnalaulud, meeste laulude temaatika, võtlus mõisnik...
Bachi poolt läbiviinud klaverireform:see tähendab,et ta jagab klaviatuuri ainult poolteks toonideks ja seda nimetatakse tempereerimiseks.Enne teda kasutati puhast häälestamist,klavituuril oli noontide vahe suurem või väiksem kui pool tooni.Oma reformi tõestab ta 2 kogumikuga: hästi tempereeritud klaver HTK I ja II, mis ilmuvd 25 aastase vahega.Mõlemas HTKs on 24 prelüüdi ja fuugat,seega igast noodist nii duur kui moll.Arvukalt on Bahil oreliteoseid,umb 200,need on koraalid,partiitad-süit,tokaatad- puudutama,see on fantaasiarikas,tehnilidelt keerukas e raske helitöö orelile,prelüüdid-see on sissejuhatav heliteos,mis läheneb ühele motiivile,fuuga-heliteos,kus teemat korraldatakse erihäälte poolt. Tuntakse vähe,olid raskused,pidi isegi vangis istuma,polnud hauakivi,audentne skelett Muusikat, mida kuulata seoses teemaga: 1.Branderburgi kontsert nr 6 2.Klavessiini kontsert nr 6 3.h-moll missa "Gloria" 4.Kandaat N.147 koorikoral "Jesus bleibet meire fleude"
Aegamisi tungisid sisse monoodia elemendid. Eristatakse kahte tüüpi esitusi: a) lavategevusega, läheneb vaimulikule ooperile b) kontsertliku esitusega Muusikaliselt koosnevad oratoorium ja passioon järgmistest elementidest: * sooloaaria (duett jne.), sisult lüüriline vaatlus, tihti obligato- pillidega * retsitatiiv, mida enamasti laulab jutustaja, evangelist, kannab sündmuste arengut * koorid, mõtisklustena vahelepaigutatud koraalid, aga ka dramaatilised massistseenid Passioon on Kristuse kannatuslugu kujutav oratoorium. Madalmaade koolkonnas a capella motetina. Oratooriumi heliloojad: SCHÜTZ, CHARPENTIER, HÄNDEL, BACH Oratoorium, passioon, vaimulik ooper ja vaimulik kontsert on omavahel tugevasti seotud, näit. on Bach'i "JÕULUORATOORIUM" tsükkel kuuest kantaadist. Ilmalik oratoorium (mõistes on sisuline vastuolu) on väga seotud ilmaliku kantaadiga. Vaimulik kontsert
Ta korraldas ümber kirikulaulude tekstid, eesmärgiga luua kõikidele kirikutele ühtne liturgia (teenistuse kord). Gregoriuse koraali tunnused *ladina keeles, *1-häälne, *ilma pillisaateta *proosatekst, *puudub taktimõõt, *kõnelähedane. Grgoriuse koraal on muusikaline palve Jumalale. Missa Missa on katoliku kiriku jumalateenistus. Missa rajanes gregoriuse koraalil Missal lauldakse 5 kindlat palvetekstidel laulu (ladina keeles), mis algselt olid gregoriuse koraalid. Missa osad on järgmised: 1.Cyrie eleison issand halasta. 2. Gloria in exelsis Deo au olgu Jumalale kõrges. 3. Credo in unum Deo mina usun ühtainsasse Jumalasse. 4.Sanctus /Benedictus püha /kiidetud olgu. 5.Agnus Dei Jumala Tall Dies irae Dies Irae (viha päev) see laul tekkis keskajal palju inimohvreid nõudnud katkuga (1347-1351.a. suri katku ~33 miljonit inimest). Silme ette maaliti pilte viimse päeva piinadest, mis ootas patuseid ja usust ärapööranuid
vaimulik. Teda tuntakse eelkõige ta missatsüklite põhjal. Madalmaade muusikastiili alusepanija - Guillaume Dufay 15. sajandi II poole tähtsaim Madalmaade helilooja - Johannes Ockeghem Kõrgrenessansi väljapaistvaim helilooja - Josquin Desprez Martin Luther - luteri koraal. Algatas 16. sajandil reformatsiooni, mille käigus tõi kiriku rahvale lähedamale. Luteri koraal on kirikulaul, mille aluseks oli stroofiline värsstekst ja igas salmis korduv meloodia. Luteri koraalid olid tihti kirikuhümnide rahvalikud variandid, milles meloodia oli lihtsustatud ja mugandatud rahvakeelse tekstiga. Koraali ülemisst viisi laulis terve kogudus, saateviise või akorde mängiti orelil. 36 koraali on Martin Luther loonud ise. Sansoon - prantsusekeelse ilmaliku laulu üldnimetus. Võis eristada kahte laulutüüpi: väga meloodilised ning teised kiiretempolised ja lõbusad, mõlemad enamasti armastuslaulud. Kuulsaim sansoonimeister Clément Janequin.
puritaani (isadpalverndurid), kes 1620. aastal koos perekondadega purjekal M ayflow er saabusid Massachusettsi rannikule ja rajasid seal Uus- Inglismaa. Tulnukad olid emamaal valitseva anglikaani kirikuga vastuollu linud. Oma rangeid usuphimtteid ja kombestikku jrgisid nad ka Ameerikas, surudes neid peale teistelegi. Puritaanide muusikaelust olid vlja llitatud kik ilmalikud vormid, kaasa arvatud rahvalaul. Seda pidid asendama vaimulikud laulud- koraalid. Need omandasid ajapikku olustikulise iseloomu, klades ka lahus kiriklikest talitlustest ja levides koos rahvalauludeta suust suhu, plvest plve. Sel moel muutus koraalide muusikaline klg tunduvalt rahvalikumaks. Kui Uus- Inglismaal arenesid laevaehitus, terasetstus, maakide kaevandamine, siis lunas silus feodaalne maaharimine, mis tugines orjade tle. Puritaanide tkusele vastandus lunaaristokraatide jude-elu ja pillamine. Kuigi nende perekonnad harrastasid muusikat, jeti
läänefassaadil. Massiivsed paksud kiviehitised, koos kooriruumiga. Profaanarhitektuur linnused, tonid kivist. Näiteks: Notre-Dame La Grande, Püha-Markuse kirik Veneetsias, Mainz katetraal Saksamaal, Valjala kirik Saaremaal. · Gooti 12.-16. sajand. Terav kaar, roosaken, kõrged ehitised. Näiteks: Chartres'i katedraal, Niguliste- Oleviste kirik, Pida Katedraal, Saksamaal kuulus Kölni kirik. Keskaegne muusika Keskaegne vaimulik muusika · Eelkõige liturgiline Gregoriuse koraalid. mis kõlas · Ajajooksul meloodiad lihtsustusid ja neid hakati jumalateenistustel nimetama Gregorius 1 auks, Gregoriuse koraalideks. vaimulike koorilt a · Tema käsul koostati ka koraalide kogum, mis valmis cappella. 604. aastal ja sellest ajast peale hakatigi ainult neid · Vaimulik koorilaul viise kasutama jumalateenistustel.
Peale uute kristlike suundade sai sellest alguse ka vastureformatsioon katoliku kirikus, mis sai väljenduse Trento kirikukogu otsustes. Luther ei tahtnud asutada mingit "oma kirikut", tahtis vaid kõrvaldada kirikust mõned väärnähtused. Katoliku kiriku esindajad arvasid Lutheri reformide pooldajad kirikust välja. Lutheri piiblitõlge saksa keelde aitas kaasa ühtse saksa kirjakeele kujunemisele ning pani aluse mitmele uuele põhimõttele tõlkimises. Lutheri koraalid inspireerisid kristliku koguduselaulu arengut. Tema abiellumine 13. juunil 1525 endise nunna Katharina von Boraga (sellest abielust sündis kuus last) pani aluse vaimulike abielule mitmes kristlikus traditsioonis. 1862 püstitati Keilasse Martin Lutheri pronksist mälestussammas, mis hävitati 1949.
veel fragmendid Markuse passioonist, mille muusika on Bach võtnud oma varasematest teostest. Bachi passioonid järgivad vanu traditsioone, need sisaldavad viit eri liiki osi: · evangelisti ehk jutustaja retsitatiivid; · piibliteksti otsekõned, mida esitavad solistid, kes kehastavad ühte kindlat piiblitegelast; · koorinumbrid, kus koori roll on kehastada rahvahulka (jüngreid, ülempreestreid või rahvast); · lüürilised vahepalad, enamjaolt aariad; · koraalid. Bachi üks peateostest Missa h-moll on sarnaselt Markuse passiooonile kirjutatud varasemate teoste põhjal. Ta komponeeris selle oma elutöö kokkuvõttena ega lootnudki seda eales ette kanda. See 24-osaline traditsioonilises missatsüklis teos sisaldab meisterlikke aariad, duette ning koorifuugasid, olles justkui monumendiks kogu barokiajastu vaimulikule vokaalkunstile. Bach kirjutas veel kolm oratooriumi: Jõuluoratoorium, Lihavõtteoratoorium ning Taevaminekuoratoorium
KORDAMISKÜSIMUSED 12.KL. EESTI MUUSIKAST: 1. .Kes ja millal hakkas koguma rahvaluulet? Rahvaluulet hakkas koguma Jakob Hurt 19.sajandil. 2. Millistes muuseumides hoitakse eesti rahvaloomingut? Tartu Kirjandusmuuseum, Eesti Rahva Muuseumi kogud. 3. Vana ja uuema rahvalaulu 4 erinevust. Vanemas rahavalulus algriim, uuemas rahvalaulus lõppriim. Vanem rahvalaul levis suurliselt, uuemas hakati seda levitama ka kirjasõnades. Vanemas rahvalaulus asendub arhailine keel kaasaegse keelega. Vana rahvalaul oli lüürilist laadi ja naiselik, uues on eepiline sisu ja meeste teemad. 4. Mis on algriim, skandeerimine. Algriim on mõnede sõnade algushäälikute kordus värsireas. Skandeerimine on nähtus, kus sõnarõhk ja viisi rõhuline osa ei lange kokku. 5. Millega asendus uuemas rahvalaulus algriim? Asendub lõppriimiga 6. Millised teemad on ülekaalus uuemas rahvalaulus? Uuemas rahvalaulus on ülekaalus seltskonnalaulud, meeste laulude temaatika, võtlus mõisnik...
-16.saj. Seoses ristirüütlite tulekuga 13.saj, kuulutati senised kultuuritraditsioonid paganlikeks. Rahvamuusika sattus põlu alla, seda püüti asendada katoliku muusikaga. Kirikus laulis spetsiaalne munkade koor. Kirikumuusikaga levis ka ilmalik muusika, peamiselt räntruppide näol Saksamaalt. 14) 4 fakti eesti muusika kultuurist 16.-17.saj. Eestis soodne võimalus Luther reformatsiooniusu tulekuks. 1632. avati Tartu Ülikool. Lutheri kirikud hävitasid ulatuslikult katoliku kiriku vara. Koraalid pärinevad Saksamaalt, rahvalaulu töötlused. 15) 4 fakti eesti muusika kultuurist 18. saj. Tänu vennaskogudusele jõudsid Eestisse mitmed uued pillid: kannel, flööt, viiul. Levisid ka Vennaste laulud, millest kujunesid välja vaimulikud rahvalaulud. Keelati ära kirevad riided, ehted ja rahvalaulud. Mõisatesse jõudsid klaverid ja laulma hakati saksa keele kõrval ka eesti keeles. 16) Nim. 4 laulukooride tekkepõhjust. Vennaskoguduse vaheldusrikkad mitmehäälsed laulud
· Väga suur töökoormus · Konfliktid linnavalitsusega · 1729 Collegium Musicumi juhtimine, hea orkester · 1740. aasta paiku aktiivsest muusikaelust kõrvale tõmbuma · 1730. aastate lõpul heideti ette muusika keerulisust ja raskepärasust, peeti ka iganenuks · Vokaalmuusika: põhiosa kirjutatud Leipzigis. · Kantaadid: Üle 300 kirikukantaadi (neist ligi 200 säilinud). Kantaadi osad: aariad, retsitatiivid, koorid, koraalid, ork. osad; tekst piibilist, ka spetsiaalsed luuletekstid, kanti ette jumalateenistustel. · Säilinud ka 20 ilmalikku kantaati, mis mõeldud erinevateks pidustusteks · Vokaal suurteosed: kõik kirjutatud Leipzigis. Passioonid. Passioon-kannatuslugu. Zanriliselt oratooriumid, mille sisuks Kristuse kannatuslugu. Nagu ooper, jutustatakse mingit lugu, olemas on aariad, koorid, ork. osad, retistatiivid, ansamblid, aga pole lavalist liikumist, dekoratsioone, kostüüme.
Barokk 17.saj 18.saj I pool Sõna ,,barokk" on pärit portugali keelest (barocco ,,lopergune pärl"). Barokk kasvas välja renessansist, oli rohkem kokkuvõttev kui uunendav ajastu. Renessansiaegne harmoonilisus asendus rahutu liikumise, teatraalsuse, liialdusega kõkides kunstiliikides. Ehitati suurejoonelisi kirikuid ja losse, mis olid kaunistatud ornamentide, reljeefide, kujude ja sammastega. Rajati uhked pargid kunstipäraselt pügatud põõsaste ja lillepeenardest mustridega. Muusikas arenesid erinevad stiilid nii maade kui muusikaliikide kaupa. Heliloojad pidid oskama kirjutada erinevat muusikat (teatri-, kiriku-, kodumuusika jm). Uued jooned muusikas: · Heakõlalise renessanss-muusika asemel eelistati pingelist, kontrastset muusikat · Muusikas kajastati inimlikke tundeid · Tekkisid uued muusikali...
See on saksa protestantliku kiriku laul, mis sai nime Martin Lutheri järgi, kes viis läbi kirikureformi. (Selle tulemusel tekkis uus usuliikumine – protestantism.) Erinevalt gregooriuse koraalist on luteri koraal värsstekstidega salmilaul (igas salmis korduva viisiga). Jumalateenistusel laulab seda kogudus (rahvas) oreli saatel. Kohe hakati koraalidest tegema ka mitmehäälseid kooriseadeid. Ka Luther ise on osade koraalide autor. Paljud luteri koraalid on tänaseni üldtuntud, näiteks “Üks kindel linn ja varjupaik” või “Püha öö”. Instrumentaalmuusika. Enne 16. sajandit instrumentaalmuusikat kirja ei pandud, kuigi pille oli erinevaid ja neid kasutati palju. Peamiselt mängiti tantsumuusikat ja pillidel mängiti ka laule. Noodid, mis ilmusid olid alati laulutekstidega ja palad olid mõeldud nii laulmiseks kui pillidel mängimiseks. 16. sajandil hakkasid kujunema esimesed pillimuusikažanrid. Heliloojad kirjutasid
Pärnu Hansagümnaasium 11. b klass ,,SOFIA JOONSI ROOTSI PÄRIMUSMUUSIKA" KONTSERDIARVUSTUS MUUSIKAAJALOOS Juhendaja: E. Kesküla Pärnu 2012 Kontsert toimus 3. oktoobril kell 17.00 Pärnu Raamatukogus. Esinejaks oli Sofia Joons, kes on päritolult rootslane, kuid nüüd on ta elanud peaaegu pool oma elust Eestis. Tema muusikalisus pärineb tema vanaemast, kellel oli palju vendi, kes kõik mängisid midagi kes kitarri, mandoliini, viiulit, akkordioni. Sofia isa on eestlane ning ema rootslane. Rootsis õppis Sofia rootsi rahvalaule ning reisis ringi koos tuttavate muusikutega. Sofia esines väga paljudes Rootsi linnades, seega tuli tal suhteliselt palju ringi sõita. Kuna reisid olid vahest väga pikad, jäi palju aega pilli mängimiseks ning harjutamiseks. Sofia enda sõnul, suurest igavusest, mängis ta ükskord viiulit rongi tualetis. Alles 1994 tuli Sofia Eest...
Tõnu Kõrvits s. 9.04.1969 · poeetiline ja nägemuslik muusika, hüpnootilised rännakud looduse ja rahvapärimuse, inimhinge ja alateadvuse maastikel · lummavad meloodiad, tundlik harmooniakoloriit, polüfoonia ja heterofoonia, varjundirikkad orkestrivärvid, eesti rahvaviisi põhjatu allikas, eksootiliste kultuuride peegeldused · ansambli ja orkestrimuusika, teosed sooloinstrumendile, koorimuusika ja ooperid Õppis Nõmme Muusikakoolis. Lõpetas 1987. aastal TMKK Alo Põldmäe kompositsiooniklassi, 1994. aastal Eesti Muusika ja Teatriakadeemias Raimo Kangro kompositsiooniklassi ja omandas 1999. aastal samas professor Jaan Räätsa juhendamisel magistrikraadi. Õpingute ajal osales ta noorte arranzeerijate meistrikursust...
1. Mis lauluga algavad Eesti üldlaulupeod alates 1969. Aastast? (teos helilooja) Mihkel Lüdig „Koit“ 2. Kus sai keskajal Eesti aladel õppida muusikat? Kloostrites, kloostrikoolides, kirikutes 3. Mis keeles toimus õpe keskaja koolides? Ladina keeles 4. Kuidas nimetatakse kirikukoguduse laule? Koraalid 5. 17. Sajandil hakati tõlkima kirikulaule ladina keelest eesti keelde? 6. Kes asutas 1684. Aastal Tartu lähedale Eesti soost õpetajate ettevalmistamiseks seminari, kus sai õppida ka kirikulaulu? Forseliuse seminar 7. Et parandada koguduse lauluoskust, andis kirikuõpetaja J. E. Punchel 1839. Aastal välja Ühtne lihtsustatud viisidega koraaliraamat 8. Usuliikumine 18. saj, mille eesmärgiks oli kõlbeliselt täiusliku, alandliku ja tööka inimese kasvatamine?
jumalateenistusele, osad muutuvad vastavalt missa otstarbele (erinevad kirikuaasta, pühakute päevad). Muutumatud tekstid: Kyrie eleison (kr. keeles, Issand halasta) palve Gloria (ld. keeles, Au olgu jumalale kõrges) kiidulaul Credo (ld. keeles, Mina usun ainsasse jumalasse) usutunnistus (kõige tähtsam) Sanctus/Benedictus (Püha/kiidetud/õnnistatud olgu) kiidulaul Agnus Dei palve Algselt olid missa laulud ühehäälsed gregooriuse koraalid, hiljem lõid heliloojad samadele tekstidele mitmehäälset koorimuusikat. Muusikaliselt tervikliku zanrina kujunes see välja XIV XV sajandil, alates XVIII sajandist on neid esitatud kontsertteostena, kuid siiani peetakse kirikus missasid gregooriuse koraalidega. Kontsertmissat esitab koor (vahel solistid, orkester, orel). Traditsiooniliselt on see ladinakeelne ja muutumatu tekstiga ja kõik missad sisaldavad muutumatuid osi. Eesti autoritest on missasid loonud A
Impulsiivne ja värvikas Üle-Euroopa kogumike trükk Elas jõukalt Viimaste aastate looming on raskemeelne Ilmalik: sansoonid, saksa liederid Vaimulik: missad ja motetid MADALMAADE MÕJU VEEL Hilisrenessanssi kirikumuusika o Lutheri protestantlik reform o Luteri koraalid, saatis orel, tehti mitmehäälseid kooriseadeid Värsstekst Korduv lihtne meloodia Uue tekstiga kohandatud Rooma koolkond o Järgis kirikukogu juhiseid o Giovanni Pierluigi da Palestrina Eluajal ei olnud imetletud Alguses rooma kriku kapelli juht 1555 sai temast paavsti isikliku kapelli laulja Lateraani basiilika kapellmeister lahkus konflikt Oli abielus igast jura Vaimulik looming
mõjutanud protestantismi ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust · Ta kutsus kirikut üles tulema tagasi Piibli õpetuste juurde. · Luther ei tahtnud asutada mingit "oma kirikut", vaid tahtis vaid kõrvaldada kirikust mõned väärnähtused. Katoliku kiriku esindajad arvasid Lutheri reformide pooldajad kirikust välja. · Lutheri piiblitõlge saksa keelde aitas kaasa ühtse saksa kirjakeele kujunemisele ning pani aluse mitmele uuele põhimõttele tõlkimises. · Lutheri koraalid inspireerisid kristliku koguduselaulu arengut. · Tema abiellumine 13. juunil 1525 endise nunna Katharina von Boraga (sellest abielust sündis kuus last) pani aluse vaimulike abielule mitmes kristlikus traditsioonis Luterluse levik. Liivimaa Luterlus levis Põhja-Saksamaalt edasi Preisimaale, Taani (1545) ja Rootsi (1536) Liivimaale · 1521 reformatsioon jõuab Riiga · 1523 Reformatsioon jõuab Eestisse · 1525 esimene teadaolev eesti keeles trükitud
mõjutanud protestantismi ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust · Ta kutsus kirikut üles tulema tagasi Piibli õpetuste juurde. · Luther ei tahtnud asutada mingit "oma kirikut", vaid tahtis vaid kõrvaldada kirikust mõned väärnähtused. Katoliku kiriku esindajad arvasid Lutheri reformide pooldajad kirikust välja. · Lutheri piiblitõlge saksa keelde aitas kaasa ühtse saksa kirjakeele kujunemisele ning pani aluse mitmele uuele põhimõttele tõlkimises. · Lutheri koraalid inspireerisid kristliku koguduselaulu arengut. · Tema abiellumine 13. juunil 1525 endise nunna Katharina von Boraga (sellest abielust sündis kuus last) pani aluse vaimulike abielule mitmes kristlikus traditsioonis Luterluse levik. Liivimaa Luterlus levis Põhja-Saksamaalt edasi Preisimaale, Taani (1545) ja Rootsi (1536) Liivimaale · 1521 reformatsioon jõuab Riiga · 1523 Reformatsioon jõuab Eestisse · 1525 esimene teadaolev eesti keeles trükitud
Viies tase Martin Luther (14831546) Martin Luther oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt mõjutanud protestantismi (eriti luterlust) ja ka teiste kristlike traditsioonide õpetust. Lutheri piiblitõlge saksa keelde aitas kaasa ühtse saksa kirjakeele kujunemisele ning pani aluse mitmele uuele põhimõttele tõlkimises. Lutheri koraalid inspireerisid kristliku koguduselaulu arengut. Tema abiellumine 13. juunil 1525 endise nunna Katharina von Boraga (sellest abielust sündis kuus last) pani aluse vaimulike abielule mitmes kristlikus traditsioonis. Martin Luther Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Christoph Kolumbus(1451
Giovanni Pierluig da Palestrina , kes polnud oma eluajal nii kulus kui Lassus, kuid kelle tehnikaharjutusi kompositsiooni alal kasutatakse kõrgkoolides tänapäevani. Tema muusikateoseid võrreldakse Raffaeli maalidega. Paraku tunnustati teda rohkem pärast surma. 3 Inglismaa lõi lahku roomakatolikust kirikust 1532 poliitilistel põhjustel. .Kirikumuusikasse ilmus lihtne inglisekeelne tekst ja koraalid vahetasid välja polüfoonilise muusika st. juurdus lihtne akordiline stiil. Silmapaistvam esindaja Thomas Tallis, kes omandas koos William Byrdiga nooditrükkimise privileegi ja andis välja selle ajastu tähtsaima motetikogu "Cantiones sacrae". 16. sajandil tekkisid uued ilmaliku laulu stiilid 1. prantsuse shansoon - algselt lihtne karjuselaul, hiljem väljakirjutatud motetitaoline 4-häälne laul 2. itaalia villanella - rõhutatult lihtne, sageli 3-häälne 3
See ei olnud täpne. Tänapäevasele noodikirjale pani aluse munk Guido Arezzost (11.saj). Võttis kasutusele noodijooned, üksteisest tertsi-kaugusel. Guido kasutas veel ebatäpseid neumasid (märk), mis tähistasid mitte üht heli, vaid helide gruppi. 12.saj võeti kasutusele kvadraatneumad, mis märkisid kõiki helikõrgusi üksikult, täpselt. Algul oli joonte arv erinev – enamasti 3-6, hiljem jäädi 4 joone juurde ning tänaseni kirjutatakse gregogriuse koraalid 4 joonele (kuna viisi ulatus ei ole suur) kvadraatkirjas. Suhteliste helikõrguste silpnimetused võttis Guido Püha Johannese hümni (ilmselt lõi ta ise selle laulu, kus iga värsirida algas eelmisest astme võrra kõrgemalt ja värsiridade esisilpidest moodustusid helikõrguste silpnimetused) - UT RE MI FA SOL LA UT, mida oli halb laulda, asendati hiljem DO`ga sõnast Domini. Kaua puudus 7.aste, mille nimetus saadi hiljem sama hümni viimasest värsireast- SI .
Luther ei tahtnud asutada mingit "oma kirikut", vaid tahtis vaid kõrvaldada kirikust mõned väärnähtused. Lutheril ei olnud kavatsust lahkuda kirikust, aga peagi sai selgeks nii talle endale kui ka tema järgijatele, et kiriku seesmine uuendus on võimatu ja lahkulöömine Roomast on vältimatu. Lutheri piiblitõlge saksa keelde aitas kaasa ühtse saksa kirjakeele kujunemisele ning pani aluse mitmele uuele põhimõttele tõlkimises. Lutheri koraalid inspireerisid kristliku koguduselaulu arengut. Tema abiellumine 13. juunil 1525 endise nunna Katharina von Boraga (sellest abielust sündis kuus last) pani aluse vaimulike abielule mitmes kristlikus traditsioonis. Johann Calvin Johann Calvin (teised nimekujud: Jean Calvin, Jean Cauvin, 10. juuli 1509 - 27. mai 1564) oli prantsuse usureformaator, kes pani aluse kristlikule teoloogiasüsteemile, mida hiljem hakati nimetama kalvinismiks. Calvin sündis 1509 Põhja-Prantsusmaal Noyonis
Antonio Vivaldi (1648-1741) - Vivaldi sündis Veneetsias, Isa töötas habemeajajana(Gavelske), Kuid andeka viiuldajana saab töökoha San Marco kirikukapellis. Peagi hakkab ta muusikat ka õpetama oma pojale. Õige pea saab isa aru, et poisi arenguks peab olema hoopis teine õpetaja. Põhjalikud õpingud, aga hakkasid tuntud pedagoogi Legrenzi käe all. Perekonna nõukogu otsustab, et Vivaldist peab saama vaimulik ja ta asub õppima vaimulikku seminari. Vaimuliku elukutse oli sugulaste arvates vägagi austusväärne. Vivaldi eriline andekus eraldub just Viiulimängus. Tulemused ei lastnud ennast kaua oodata. Tänu heale mänguoskusele ja suurele inimlikkusele, määratakse ta 1704 "Ospedale della Pieta" õpetajaks. See oli üks neljast koolist, mida rahastas linn. Kuid see oli mõeldud tütarlastele, kes olid orvud, kodutud. Ta moodustab kooliorkestri, kes aastatega põlvib üle Euroopalise tähelepanu. Õpetaja ametis, avanes Antonio tegelik talent. Viiuldaja osk...
kirikutes tohutlt suur ja vajas ülesmärkimist noodimärkide neumade abil. Gregoorius Suure tähtsus · Gregorius I reformis läänekirikut, viies läbi ühendamispoliitikat. Ta kinnitas ühtse jumalateenistuse korra. · ,,Gregooriuse ühehäälne laul sai aluseks Lääne-Euroopa mitmehäälsele kunstmuusikale"(Siitan,T. ; Sepp, A. lk. 12, 2008). · Gregooriuse laulude viise on kasutanud paljud heliloojad oma töödes. · Gregooriuse laulud ehk koraalid on käibel ka tänapäevastes roomakatoliku kirikutes ja kloostrites. Gregorius I Valitsemisaja algus 3. september 590 Valitsemisaja lõpp 12. märts 604 Eelkäija Pelagius II Järeltulija Sabinianus Sünnikuupäev 540 ? Sünnikoht Rooma Surmakuupäev 12. märts 604 Surmakoht Rooma Gregorius I (Gregorius Suur, õigeusu kirikus ka Gregorios Dialogos, 540 12. märts 604) oli paavst 590604. Ta oli 64. paavst
Ideaaliks sai kõhedu range askeetilku eluviisiga inimene, suurt tähelepanu osutati kannatuste, usulise ekstaasi, ja hingeheitluse kujutamisele kunstis inimese näoilme eriti silmade kaudu. Keskaegset iluideaali väljendab kõige ilmekamalt gooti stiil. Muusikakunstis kehastab askeetliku iluideaali vaimulik saateta koorilaul, mida esitas munkade koor. Algul oli vaimulik koorilaul ühehäälne ja seda nimetati paast Gregoorius I auks Gregoriuse koraaliks. Gregooriuse koraalid olid nukra varjundiga askeetlikud, karmid laulud. Neile andis omapärase tardunud ilme aeglane rütm ja viis kõlas algusest lõpuni ühesuguse tugevusega, välditi isikupärase tundeelu väljendamist. Ei ole täpselt teada kuna mitmehäälne vaimulik koorilaul e. organum tekkis, kuid vihjeid sellele on juba XII saj. Algul olid organumid 2 häälsed ülemiseks hääleks oli gregoriuse koraal ja lihtsamates organumites liikus alumine hääl sellesama koraali rütmis niisis oli
ooperistseeniga. Sisu on ilmalik või vaimulik. Näide: J.S.Bach "Talupoja kantaat" Oratoorium Vokaalinstrumentaal suurteos solistidele, ansamblitele, koorile ja orkestrile. Tekkis Roomas ~1600 a. Oluline sooloaaria solisti üksiklaul, sisult lüüriline vaatlus, mida saadetakse pillidega. Jutustaja e. evangelist kannab sündmuste arendut teoses esinemine retsetatiivne. Koor kehastab massistseene, nö ühiskonda. Kooride vahel koraalid. Esialgselt pühakirja tekstid (Vana testament, lad. k), hiljem luuletekstid ka rahvuskeeles. Kuulsamad loojad Itaalias: Crissini; Saksamaal: Schlütz (jõululugu, Jeesuse ülestõus, kannatus), suurim meister Händel Passioon kristuse kannatuslugu kujutav oratoorium. Põhineb 4 evangeeliumil. Kannab ette tenorsolist (jutustavalt), saateks koor. Ülesehitus: lisanduvad tegelaskujud ja nende otsene kõne; passiooni ava ja lõpukoor
teos on värvika orkest-ratsiooniga sümfooniline skertso "Võluri õpilane"). 1931.a. alates töötas Messiaen organistina Pariisi Püha Kolmainu kirikus. 1942.a.alates oli Messiaen Pariisi konservatooriumi professor. Tema kuulsamad õpilased on P.Boulez, K.- H.Stockhausen, I.Xenakis jt. Messiaeni muusika kolm allikat on religioossus, eksootika ja panteism. Tema muusikat iseloomustab modaalsus st. muusika aluseks on tema enda loodud helilaadid ja rütmid, millede eeskujuks on gregooriuse koraalid, antiik-kreeka luulerütmid ja india rütmid. Heliread ja rütmivõtted on talle omase tehnika abil ühendatud keeruliseks konstrukt- siooniks. Seda on ta selgitanud raamatus "Minu helikeele tehnika" 1944. Messiaeni helikeel on täielikult väljenduslikkuse teenistuses: ta muusika tugineb sageli religioossetele kujutluspiltidele ja sümbolitele. Üle 40 aasta jäädvustas ja uuris ta linnulaulu ning kasutas seda oma teostes. Erinevalt
seda võimendanud sopranirühmaga ja tekstiline plaan, mis oli alguses olemas, hakkab 9 nüüd kõlama.(Bachi kantaadiaariates). Bach kasutab vähe lihtsat, kaunistama meldooiat. Meloodiad on metafoorsed ehk mingi argisema viisikujundi ilustatud ümberütlus. Bach tahab luua kuulajaga kontakti. (Nt: HTK I osa 23 fuugateema mudelid, milles on kõige porulaarsemad koraalid ja vaimulikud laulud.) Algmudeliks on tihti koraal, mis on Bachi tavalisim käibematerjal. Kust tuleb ka tema semantiline mitmekihilisus. Algmudelil võib olla konkreetne tähendus ja ilustused ei ole garneering, vaid nad kommenteerivad seda kas muusikalisretooriliste või piltlike kujunditega. Koraalimeloodiate teisendamine oli Bachi ajal saksa kantorite-oragnistide-heliloojate improvisatsioonis ja loomingus juba vana ja levinud võte.
Orelimuusikas lisanduvad prelüüdid, fuugad, passakaljad, tokaadod ja koraalieelmängud. Orkestrimuusikast on tuntumad 4 süiti ja "Brandenburgi kontserdid", mis on kirjutatud concerto grosso vormis. Samuti on J. S. Bach kirjutanud viiuli- ja klaverikontserte ning kammermuusikat. Bach kirjutas peamiselt vaimulikku muusikat - see oli tema viis jumalat teenida Bach oli polüfoonilise muusika suurmeister Teoste aluseks sageli lutheri koraalid Bach viis fuugavormi kõrgeimale tasemele Kasutas muusikas sageli kujundeid ja sümboleid Ühe osa vältel valitseb üks tempo ja meeleolu Tähtsamad teosed VOKAALMUUSIKA ~300 kantaati (enamuses vaimulikud) säilinud ~200 Matteuse passioon Johannese passioon Missa h-moll 6 motetti INSTRUMENTAALMUUSIKA 1. Orelimuusika ~150 koraaliprelüüdi prelüüdid ja fuugad fantaasiad tokaatad passacaglia c-moll 2. Klaviirmuusika väikesed prelüüdid ja fuugad
teos on värvika orkest-ratsiooniga sümfooniline skertso "Võluri õpilane"). 1931.a. alates töötas Messiaen organistina Pariisi Püha Kolmainu kirikus. 1942.a.alates oli Messiaen Pariisi konservatooriumi professor. Tema kuulsamad õpilased on P.Boulez, K.- H.Stockhausen, I.Xenakis jt. Messiaeni muusika kolm allikat on religioossus, eksootika ja panteism. Tema muusikat iseloomustab modaalsus st. muusika aluseks on tema enda loodud helilaadid ja rütmid, millede eeskujuks on gregooriuse koraalid, antiik-kreeka luulerütmid ja india rütmid. Heliread ja rütmivõtted on talle omase tehnika abil ühendatud keeruliseks konstrukt- siooniks. Seda on ta selgitanud raamatus "Minu helikeele tehnika" 1944. Messiaeni helikeel on täielikult väljenduslikkuse teenistuses: ta muusika tugineb sageli religioossetele kujutluspiltidele ja sümbolitele. Üle 40 aasta jäädvustas ja uuris ta linnulaulu ning kasutas seda oma teostes. Erinevalt
1994:9). 9 3. Esimene üldlaulupidu 4. Laulupeo esimene päev Laulupeole oli saabunud 45 meeskoori ning 5 puhkpilliorkestrit. Lauljate koguarvu saamiseks loetles gümnaasiumiõpetaja Gustav Blumberg kõiki osavõtjaid. Kokku sai ta 822 lauljat ja 56 puhkpillimängijat, kokku seega 878 peolist (Ojaveski, Puust, Põldmäe 2002:11). Pidu algas pihta 18.juunil. Hommikul kell 6 helisesid kirikukellad ka kirikutornidest kõlasid peole saabunud puhkpilliorkestrilt äratusmänguna koraalid. Kolm tundi hiljem kõlasid taas kirikukellad. Nii anti lauljatele märku pidurongi kogunemiseks (Hillar, Hillar 1994:13). Laulupeo jooksul liiguti väga palju rongkäiguna. Läbitud maa polnud sugugi pikk, kuid rongkäik kuulub laulupeo juurde ja teeb selle pidulikumaks. Koguneti Tähe tänaval Vanemuise seltsi üürimaja juures. Tänav oli kaskedega ja maja lippudega kaunistatud. Kaunistatud oli ka raekoda, tähetorn, ja kesklinna eramajad (Hillar, Hillar 1994:13). Ka
komponisti elu ajal kodumaal ette moraalsetel põhjustel. Teoses valitseb rütmipinge ja ekspressiivselt lõhestatud meloodika Olivier Messiaen 1908-92 Messiaeni võib nimetada XX sajandi üheks tähtsamaks muusikuks. Ta oli silmapaistev helilooja, organist ja õpetaja. sündis Avignonis, Messiaeni muusika kolm allikat on religioossus, eksootika ja panteism. Tema muusikat iseloomustab modaalsus st. muusika aluseks on tema enda loodud helilaadid ja rütmid, millede eeskujuks on gregooriuse koraalid, antiik-kreeka luulerütmid ja india rütmid. Heliread ja rütmivõtted on talle omase tehnika abil ühendatud keeruliseks konstrukt- siooniks. Seda on ta selgitanud raamatus "Minu helikeele tehnika" 1944. Messiaeni helikeel on täielikult väljenduslikkuse teenistuses: ta muusika tugineb sageli religioossetele kujutluspiltidele ja sümbolitele. Üle 40 aasta jäädvustas ja uuris ta linnulaulu ning kasutas seda oma teostes. Erinevalt
JAZZMUUSIKA AJALUGU MUUSIKAÕPETUSE KONSPEKT 8 KLASSILE ÕISMÄE HUMANITAARGÜMNAASIUM KOIDU ILMJÄRV SISUKORD 1. Sisukord lk. 2 2. Sissejuhatus jazzmuusikasse lk. 3 3. Jazzmuusika arengulugu lk. 4 4. Töölaulud lk. 6 5. Spirituaalid lk. 8 6. Blues lk. 9 7. Minstrelite etendused lk. 10 8. Ragtime (u. 1890) lk. 11 9. New Orleansi jazz (sajandivahetus) lk. 12 10. Dixieland (20 sajandi esikümme) lk. 14 11. Chicago jazz (kahekümnendad) lk. 15 ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
