Impressionism impressiivne improvisatsioon Sellele stiilile pandi alus 19.sajandi lõpus, see pärineb prantsuse maalikunstist. Impressionism kui muusika on rõõmsameelne, värviküllase ja piduliku kõlaga. Impressionistid armastavad õrnu meeleolupilte: looduse muljed inimeses, inimene suhtes loodusega. Nad püüdsid hetkemulje kaudu jõuda asja olemuseni. Impressionism tähendab hingeliste tunnete edasiandmist ja selle vastandiks on ekspressionism. Impressionismi mõiste on kasutusel ka kunsti ja kirjanduse valdkonnas.
Saatana muusika Saatana muusika sai alguse USA-st. Sellise nime sai endale dzässmuusika. Esialgu seostati jazzi mustade muusikaga, sest see sai alguse mustade töölauludest. Dzäss hakkas levima maailmasõja ajal. See muusika oli paljudele vastukarva. Ajakirjandus laitis dzässi täielikult. Otseloomulikult ei lastud lastel seda muusikat kuulata. Dzässi muusika oli improvisatsioon, mis oli sellel ajal täiesti ennekuulmatu. Kuidas saab lugu olla ilma kindla noodi ja helistikuta. Dzässile andis sammuti ka halva maigu see, et kõik kontsertid toimusid klubides, kus tegeleti narkootikumide ja üleüldse musta turu kaupadega. Nimelt kõik dzässi klubid kuulusid gängsteritele. Dzäss muusikat ei lastud esialgu esitadagi kusagil riiklikus hallis või mõnes pidulikumaski kohas. Kardeti, et dzässmuusika tõrjub klassikalise muusika välja.
Rütmiharjutused ühele ja kahele käele. Rütmi koputamine koos taktiviipamisega. Ostinato rütmid - laulusaatega. Saaterütm laulule. Rütmikaanon. Lihtsamad rütmipartituurid. III. Suuline analüüs Rütmianalüüs. Meloodiaanalüüs. Vormianalüüs. Laadi ja/või helistiku analüüs. Intervallide analüüs. Akordide analüüs. Dünaamika analüüs. IV. Diktaat Meloodiline diktaat. Rütmidiktaat. Mäludiktaat. Kiirusdiktaat astmete tabamiseks. Kahehäälne diktaat. V. Improvisatsioon Meloodia improvisatsioon: antud tekstile, läbivõetud teemale (astmed, helistik, akord jne.), antud rütmile. Rütmi improvisatsioon: õpitud taktimõõdus, teatud rütmigruppidega, õpitud meloodia saateks, lihtsamad rütmipartituurid. Saate improvisatsioon: bass antud meloodiale, teine hääl antud meloodiale, põhikolmkõlade bassi saade.
bluusist), harmoonias madaldusi ei kasuta, akordijärgnevused tonaalsed, toetub duurile, madaldatud meloodia koos duuriga annab omapärase kõlavärvi. jazzi sünd 1900a Usa Louisiana osariik pealinn New Orleans, eelkäijad on afroameerika muusika (spirituaalid, gospelid, töölaulud), marsiorkestrid, euroameerika muusika (laulud, tantsud, pillimuusika)ragtime (mustanahalised, kõrtsid, tantsusaalid, toetusid mehhaanilise klaveri rullidele, puudus improvisatsioon, paarisarvuline taktimõõt, marsitempo, sünkoopne meloodia, meetrum, kõikuv rütm, kuningas Scott Joplin (maple leaf rag, the entertainer), bluus (afroameerika, pärast orjuse kaoamist, kitarr, bandz, üksikisiku tunded ja läbielamised, libisev hääl veerandtoonide kaupa, madaldus 3, 5 ja 7 aste, nukrad, improvisatsioon, 12 taktiline akorfijärgnevus, Bessie Smith). new orleans jazz 20 saj algul, rõhutatakse 1 ja 3
19071913 õppis ja töötas Pariisis. 1908 õppis Norras Seejärel õppis ta mõnda aega kunstnik Ants Laikmaa ateljeekoolis Tallinnas ning taas Peterburis, sedapuhku Jakob Goldblatti kunstikursustel. õppis katkendlikult Witte'i eraakadeemias, Hermenegildo Anglada Camarasa ja Kees van Dongeni ateljees. Looming Maastikumaalid Juugendlikud raamatuillustratsioonid Ta kuulub oma akvarellidega 20. sajandi alguse eesti modernismi klassikasse. Tähtis loodusmotiiv. "Improvisatsioon" 1910-1913 (20,6x24,1) "Improvisatsioon" 1910-1913 Akvarell, guass (20,6x24,3) "Kompositsioon" 1910-1913 Akvarell, guass (20,6x24,3) "Virmalised I" 1910-1913 Akvarell, guass (20,7x23,9) "Virmalised II" 1910-1913 Akvarell, guass (20,6x24) "Saint-Cloud' park" 1912 Õli, lõuend (45,2x54,7) "Männid" 1913 Akvarell, paber(32x23,5) "Mänd" 1913 Akvarell, paber(32x23,5) Kavand Fr. Tuglase novellile "Õhtu taevas" 1913 Süsi, kriit, paber(21,9x31,6) Kasutatud allikad http://et
Free Jazz Iseloomustus ● Tekkis 1950. ja 1960. aastatel ● 1960. aastateni olid jazz-improvisatsioonid küllaltki reeglipärased, peeti kinni orginaalmeloodia pikkusest ja akordijärgnevusest ● Sai oma nime Ornette Colemani album: Free Jazz: A Collective Improvisation järgi. ● Vaba improvisatsioon ● Puudub kindel vorm ja taktimõõt ● Loobuti tavapärasest harmooniast, selle asemel tulid juhuslikud kooskõlad ● Radikaalne kõrvalekalle möödunud stiilidest Instrumendid ● saksofon, trompet, klaver, tromboon, kitarr, trummid, kontrabass Cecil Taylor (15.märts 1929- 5.aprill 2018) ● USA pianist ja luuletaja ● Tema muusikat iseloomustab energiline
Jazzmuusika Aleks Post Jazzmuusika USA Euroopa Aafrika Jazzi kujunemine USA mustanahaliste töölauludest Nt: plantation songs istandustelaulud Bluusist Spirituaalidest Euroopa muusikast eristab jazzi kolm põhilist elementi Teatud suhe rütmi, mida nimetatakse "õõtseks" (SWING); Muusika esitamise spontaansus ja vitaalsus, milles olulist rolli etendab improvisatsioon; Helikeel ja fraseerimismaneer, mis peegeldab jazzmuusikute esituse individuaalsust. Jazzi varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime´i mille võidukäik kestis 18971917. Esialgu varase jazzi spetsiifiline klaveristiil, milles vasaku käe ühtlaselt rõhutatud marsirütmis liikumisele oli vastandatud tugevasti sünkopeeritud meloodia paremas käes. Peagi mängiti ragtime´i ka orkestrimuusikana. Tuntumad esindajad: Scott Joplin (18681917),
Peale valguse korrikeerimist ei jälginud saksofonist enam noote edasi vaid vaatas üles lakke või oma pilli. Tunded voolasid esinejates ja läbi instrumentides, nende pühendumus oli suunatud sada protsenti publikule. Bassist Henno Kelp ja trummar Andrus Lillepea kuuluvad Eesti tuntumate rockmuusikute hulka, kitarrist Jaak Sooäär, kes on erinevates koosseisudes jazzrockis ja rockjazzis osalenud, olid seekordki oma loominguga liiderlikud. Puhas improvisatsioon kätega vastu kitarri lüües, sõrmede osav kasutamine, kasutati veepudelit, millega luua veel huvitavamaid kõlasid, selle ühtivus oli oivaline ja kõrvu paitav. Improvisatsioon ja tiimitöö, mis lava peal hästi töötas ja sõbralik suhtlus publikuga, kutsus ning pani tundma publiku kui ühtseks. Plaksutati kaasa, naerdi kui juhtus miskit pillidega või läks kellelgi rütm sassi. Aga see oli loomulik ja sellele muheldi kaasa. Kokkuvõttes 2
Hip-hop jazz 19001920 1930 1950 1970 1990 1920 1940 1960 1980 2000... Euroopa muusikast eristab jazzi kolm põhilist elementi *Teatud suhe rütmi, mida nimetatakse "õõtseks" (SWING); * Muusika esitamise spontaansus ja vitaalsus, milles olulist rolli etendab improvisatsioon; * Helikeel ja fraseerimismaneer, mis peegeldab jazzmuusikute esituse individuaalsust. Jazzi varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime ´i mille võidukäik kestis 18971917. Esialgu varase jazzi spetsiifiline klaveristiil, milles vasaku käe ühtlaselt rõhutatud marsirütmis liikumisele oli vastandatud tugevasti sünkopeeritud meloodia paremas käes. Peagi mängiti ragtime´i ka orkestrimuusikana. Tuntumad esindajad:
Jazz Jazz muusika on tekkinud aafrika rütmidel ja euroopa meloodia põimumisel. Jazz muusika põhitunnused on: 1.Improvisatsioon 2.Tämber-jazz muusika isikupära ja jäljendamatu tämber,mille järgi on ta alati äratuntav. 3.pillikoosseisud- 3-8 liikmeline ansambel kuni 17 liikmeline bigbänd. 4.Ekstaatilisus-tuleneb mustade temperamendist. Alati on olemas meloodia ja rütmigrupp.Meloodia gruppis on puhkpillid ja rütmigruppis on klaver,löökpillid ja bass.
pool paiknevad alad - mustanahaliste põlismuusika. - Laul, tants, pillimäng ja draamaelemendid tihedalt seotud. - Muusika on meelelahutus, inimeste olulised elusündmused, religioossed rituaalid. - Tähtsaim väljendusvahend on rütm. - Laulud on lühikesed. Koori ja eeslaulja vaheldus. - Polürütmika (erineva meetriumiga rütmimudelid), polüfoonia, responsoorne laulmine, ostinaato, grot'd ja meister-trummarid, a capella, variatsioon, improvisatsioon. - Muusikainstrumendid: 1. idiofonid - isehelisev (balafon, mbira, shekere) 2. kordofonid - keelpillid (suu-vibu, xalam, kora) 3. membranofonid - trummid (dunun trummid, džembed, rääkivad trummid) 4. aerofonid - puhkpillid Jazz-muusika põhijooned - Improvisatsioon - Kõlavärv e tämber - Pillikoosseisud: 3-8 mängijast koosnev ansambel või kuni 17 mängijast koosnev bigbänd. Koosneb meloodia- ja rütmigrupist
Ta oli väga produktiivne maalija. Lõi oma kunstikooli, kus hakkas noori kunstnikke õpetama. Sinine- vaigistav ja rahustav Must- kurbus Helesinine- ükskõikne Roheline- passiivsus Punane- positiivne vere vemmeldus värv, eluvärv, armastuse värv Lilla- jahe positiivsus Aja jooksul muutusid motiivid lihtsamaks, värvid sulandusid rohkem ning kujundid muutusid geomeetrilisemaks. Kasutas joonlauda ja sirklit. "Sinine mägi"; "Murnau kirikuga I"; "Improvisatsioon 7"; "Improvisatsioon 5"; "Stuudio kompo- sitsiooniga #2"; "Kompositsioon 4"; "Must laik I" (1912); "Improvisatsioon II nr.28"; "Improvisatsioon nr.31"; "On white II"(1923); "Must sugulus"; "Tõendamine". Paul Klee (1879-1940) Kõige tähtsam liige Sinises Ratsanikus. Tema taiesed on natuke kubistliku alatooniga. Armastab joontemängu. "Täiskuu"; "Villa R"; "Senecio" (1922); "Punane vest" (1928) Franz Marc (1880-1916) Vapustavad, müstilise ja veidrad loomapildid.
JAZZ-MUUSIKA PÕHIKOONED Jazzist Muusikastiil 19. saj lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest Euroopa - 1920 Improvisatsioon Improvisatsioonilisus - sünnib praeguses hetkes Instrumendi valdamine, erakordne musikaalsus Iga kord erinev Akordijärgnevus – 12-taktiline bluusivorm v 32-taktilises AABA- vormis Pillikoosseisud 3-8mängijast ansambel 17 mängijast bigbänd Ansambel – meloodia- ja rütmigrupp Meloodiapillid Vaskpillid Puupuhkpillid Löökpillid Soolopillid Kornet Trompet Saksofon Klaver Klarnet Vibrafon Tromboon
· See ei tähenda, et ainult lauldi · Sama muusikat kanti ette ka pillidega, ei kirjutatud eriti ekstra pillimuusikat · Varasemad pillimuusika näited on enamasti vokaalmuusika seaded. · Lisati pillipäraseid kaunistusi · Ansamblimuusika kõrval hakkas tekkima ka soolorepertuaar · Tabulatuur omapärane praktiline noodikiri, kus mitte noodid vaid pigem mänguvõtted · Pillimuusika oli algul peamiselt improvisatsioon · Toccata Pillid: · Klahvpillid: orel · Erinevat tüüpi klavessiinid · Klavikord · Keelpillid: Lauto, vioolad · Viola da gamba · Viola da braccio · Puhkpillid: plokkflööt, põikflööt, pommer (oboe), dulcian (fagott), krummhorn; trompetid, trobmoonid, tsink Tähtsamad zanrid · Toccata, fantaasia · Ansamblimuusika: · Tantsud (sageli paaris aeglane, kiire) · Pavaan ja galliard
dissonants ebakõla duett teos kahele duo kahe instrumendi ansambel duur rõõmsakõlaline helilaad dünaamika helitugevuse muutumine falsett eriliselt kõrge laulmisviis forte valjusti gigue barrokksüidi kiireim osa Gregoriuse laul roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul harmoonia kooskõla heterofoonia erinevate variantide kooskõla homofoonia mitmehäälsus humanism inimlikkust rõhutav maailmavaade hümn ülistuslaul ikoon pühapilt improvisatsioon muusikapala loomine inspiratsiooni teel instrumentaalmuusika pillidel esitamiseks loodud muusika intermeedium meelelahutuslik vahemäng intervall kahe helikõrguse suhe kaanon mitmehäälsuse vorm kammermuusika ühele esitajale loodud muusika kantaat mitmeosaline piduliku iseloomuga teos kantor kirikumuusik kastraatlaulja meeslaulja, kes on enne murdeiga kastreeritud klassitsism kunstivool 17.-18. saj Euroopas kontratenor falsetiga laulev kõrge meeshääl
Isel. Impvisatsioon. Chacago Blood, Swaet & tears. Disco:70.-datel tänu helitehnika kiirele arengule. Stuudiotes saadi parem kvaliteet, kui kons. Oli odavam palgata plaadikeerutajaid. Täpne rütm esiplaanile roodi basstrumm ja kitarr harmoonias sidemed souli ja kospel muusikaga. ABBA Boney M Soul:aluse pani 50.date keskel Rau Charles ühendatud ilmaliku rütmi blues ja vaimuliku gospeli muusika. 1959 asutati selle plaadifirmad Temmle Motorn ja Stax rütmi keerukus meloodia improvisatsioon solistil. mustanahaliste. Stevie Wonder Charles Black Finranlin
JAZZ-MUUSIKA PÕHIJOONED Improvisatsioon- Jazz'i kõige iseloomulikum tunnusjoon ja peamine omapära on improvisatsioonilisus, mis tähendab, et muusika sünnib praeguses hetkes. Nii kõlab üks ja sama teos samade muusikute esituses iga kord isemoodi värskelt ja spontaanselt. Muidugi pole jazz-muusika improviseeritud, tavaliselt sisaldavad lood ka helilooja poolt komponeeritud ja noodistatud lõike. Improviseerimine nõuab solistilt oma instrumendi suurepärast valdamist ning erakordset musikaalsust.
Avamäng muusikalist lavateost sissejuhatav helitöö Ballett koreograafial põhinev lavateos, mille sisu väljendatakse muusika ja tantsu abil Concerto grosso barokiajastu mitmeosaline orkestriteos Dünaamika helitugevuse muutumine Folkloor rahvaluule Gregoriuse laul ühehäälne liturgiline laul Harmoonia - kooskõla Homofoonia ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas Ilmalik muusika mittesakraalne muusika Improvisatsioon hetkelooming Instrumentaalmuusika heliteos esitatakse muusikainstrumentidega Interpreet muusikateose esitaja Kammermuusika ühele esitajale loodud muusika Kantaat mitmeosaline piduliku iseloomuga teos Kontsert ulatuslik mitmeosaline teos ühele ja mitmele soolopillile, orkestrile Koraal kirikulaul Kvartett 4-mängijast koosnev ansambel Kvintett 4-mängijast koosnev ansambel Libreto muusikalise lavateose täielik sõnaline tekst
annab üle pingutada, seda ka muusika ja väljanägemisega. Kui kõike on liiga palju ning oskusest selle kõigega ringi käia puudub siis näeb asi ikka väga võlts välja. Ehe näide liiga liialdavast ja ebaloomulikust ajastust on barokk. Sõna barokk ise on tekkinud sõnast „barocco“, mis tähendab portugali keeles lopergust ja korrapäratut pärli. Barokkmuusika on väga pingeline ja tundeline ning sisaldab palju kaunistusi. Nendeks on näiteks thrillerid, tremolo ja improvisatsioon. Selle ajastu muusika muutus keerukamaks ka just tänu nendele kaunistustele. Esitusteks oli vaja õppinud lauljaid ja pillimehi. Minu arust just nende kaunistuste liigne rohkus on teinud sellest väga „veidra“ muusika. Tolle aja stiil ja kombed on samuti väga ülepakutud. Õukonna elulaad polnud üldse odav. Erinevad kleidid, parukad, kaabud ja muud aksessuaarid maksid palju raha. Minu meelest selline keerukas ja pidulik riietus eeldab ka teatuid kombeid, kuid nendest ei teatud tol ajal
kopeerimist. Kordumine rajaneb rahvaluule olemuslikule võimele pidevalt uueneda, kohaneda ja muutuda. Rahvaluuleteaduse põhimõisted ongi seotud teksti püsivuse ja muutuvuse vahekorra selgitamisega. Korduvust iseloomustavad mõisted on: traditsioon (traditsioonilisus); stereotüüp (stereotüüpne; stereotüüpsusaste), tüüp ja korduvust või teksti püsivust seletav enesekontrolli (Andersoni) seadus. Muutuvust iseloomustavad mõisted on: improvisatsioon, variant (variaablus). Rahvaluule toimimise ja väljendusviiside seisukohalt on aga oluliseks mõisteks sünkretism. Eelnev on omakorda seotud küsimusega pärimusrühmast, rahvaluule levikuvõimalustest ja inimesest kui loojast või rahvaluulekandjast, millega on seotud mõisted rahvaluule suulisus ja anonüümsus. 3.1. Traditsioon ja improvisatsioon Rahvaluulet võib käsitleda ajateljel: klassikaline rahvaluule -- tänapäeva rahvaluule
Abstraktne kunst (20 saj. algus ~ 1910. a ) - Abstraktsionism tuleneb ladinakeelsest sõnast abstractio mis tähendab eraldamist. Abstraktne on pilt või kuju siis, kui sellel pole võimalik ära tunda ühtegi objekti ümbritsevast keskkonnast. Vassili Kandinsky. Piet Mondrian. Improvisatsioon 7. 1910. Kompositsioon 2: jooned ja värvid. 1913 Kandinsky - Ekspressionistlik (väljenduslik) abstraktne kunst, ei ole mingit sümeetriat piltides, värvid onlihtsalt laiali paisatuid. See kunst tuleb tunnetest, mõistusega pole seotud ja väljendab tundeid. Mondrian Geomeetriline abstraktsionism, sirged vertikaalsed, horisontaalsed jooned. Kasutas 5 värvi- punane kollane mustsinine ja valge. Kazimir Malevitsh.
mängisid ainult mustanahalised,kuid tänapäeval on ka eurooplasi kes mängivad jazz'i. Jazz on suurem osa improvisatsioon,kuid ka olemas bändid,mis mängivad noodi järgi,aga neid on vähem. Jazzi ei saa täpselt noodistada, ta toetub bluusi heliredelile (madaldatakse III ja VII astet) ning armastab erilisi kõlavärve.
Tehnika: maal, kollaaž Värvikäsitlus: värv teisejärguline, sageli pruunid, hallid toonid. Pablo Picasso „Istuv naine”, „Tüdruk pallil”, „Akrobaatide perekond” Georges Braque „Portugaallane” , „Tütarlaps kitarriga” ABSTRAKTSIONISM Eesmärk: loobuda täielikult looduse jäljendamisest, luua puhast kunsti. Vormikäsitlus: abstraktsed geomeetrilised ja vabad vormiga kujundid. Värvikäsitlus: vabad värvid 1.Ekspresiivne suund: Vassili Kandinsky „Improvisatsioon 26”, „Kompositsioon 4” 2. Geomeetriline suund: Piet Mondrian „Punane puu”, „Õitsev õunapuu” EKSPRESSIONISM Eesmärk: kunstniku eneseväljendus. Väljendamine: vormide ja värvide üldistamine ning rõhutamine. Prantsusmaal – elurõõmus, helgemates toonides. Maurice de Vlaminck „Maastik kolme puuga” Saksamaal – pessimistlik, süngemates toonides, ühiskonnakriitiline. Karl Schmidt-Rottluff „Maastik jahtidega”, „Kaks pead” DADAISM
· Esimene riiklik tuur oli 1989. Fourth level aastal. Fifth level · Kontserdid muutusid tihtipeale vägivaldseteks.Palju mis lavapeal toimus oli · improvisatsioon. Kuni 1994. aastani oli Nirvana kõige tuntuim Grunge bänd. · 1994 aasta augustis leiti bändi laulja ja kitarrist, Kurt Cobain, oma aiamajast surnuna. Väideltavalt oli ta teinud enesetappu. Selletõttu läks ka bänd laiali. Alice in chains Click to edit Master text styles · Liikmed on Jerry Cantrell, Sean Second level
Retsensioon. Kontsert ´Jõuluootus´ 14. detsembril toimus aulas pühademeeleolu loov kontsert. mahedaid jõululaule esitas duo Pirjo Levandi ja Kaido Kodumäe. Pirjo Levandi on praegu vabakutseline laulja ja näitleja .Kaido Kodumäe on mänginud paljudes projektibändides ja on hetkel Aruküla huvikooli kitarriõpetaja. Kontsert algas looga 'Jõulutaat on meie poole teel', millele lisas uudsust oskuslik improvisatsioon. Energilisele ja lõbusale laulule lisas kitarrisoolo omapärase varjundi. Kustas kikerpuu kirjutatud 'aiaiai' oli minu jaoks vähemtuntud laul. Tavalise intonatsiooniga esitatud tekstile tõi põnevama tooni rõhutatud ´aiaiai´. esitati Koit toome poolt lauldud lugu 'esimene lumi´. Maheda häälega esitatud tekst manas silme ette rahuliku talvepäeva pildi. Põnevate kordusefektide loomiseks kasutati spetsiaalset masinat. Järgmisena esitati
3. Heterafoonia üks meloodia, erinevate variantide kooskõla Millal me siiski saame rääkida mitmehäälsest muusikast? Selleks peavad olema täidetud 2 reeglit. 1) mitmehäälne muusika on teadvustatud erilise kunstilise võttega 2) seda on võimalik kirja panna. Erinevad näited muuusika kohta pärinevad X sajandist. Sealt näeme, et mitmehäälsuse aluseks on olnud improvisatsioon. Erilise leviku mitmehäälsele muusikale andis oreli levik Inglismaal ja hiljem Briti saarte mitmehäälne rahvamuusika. Organum on vokaalmuusika zanr. Organumid olid esimesed kahehäälsed laulud keskajal. Gregooriuse koraalile lisati madalam hääl. Motett on mitmehäälne vokaalteos. Algselt oli motett vaimuliku sisuga ja ladinakeelse teksiga. Polüfoonia on mitmehäälsus. Seega keskajal Euroopa mitmehäälnemuusika tekkis polüfoonilisena. Tuntumad heliloojad Leonilus, Perotimus.
mis on iseloomulikud jazz muusikale. 5. Bigbändiga esitatakse svingi, seal on rohkem koosseise. 6. Chicago, üheks põhiliseks jazzmuusika keskuseks oli New Orleans, kus toimusid pidustused ja festivalid koos aafrikapäraste tantsude ja muusikaga. 7. Euroopasse levis jazz 1920. aastal, siis jõudis orkester oma tuuriga Euroopasse. 8. 20. sajandi teises pooles tekkisid hip - hop jazz, free jazz, new age jazz ja paljud teised, kõigil oli tähtsal kohal improvisatsioon. 9. Alates bepopi tekkest ei ole enam jazz muusika üldrahvalik meelelahutusmuusika, kua paljudel tekkis uus vaatepilt muusikast ning uus jazzi stiil ei olnud kõigile meele mööda, laulud muutusid kinnisemaks. 10. Elektroonilisi instrumendid võeti kasutusele 1960ndate aastate lõpus tänu jazz rockile, elektroonilisi instrumente kasutati ka drum'nd bass jazzis. 11. Muusikud hakkasid tegema vabamaid meloodiaid, mis meeldisid rohkem noortele. 12
harmoonia on päri põhilisel lääne muusikatraditsioonist; rütm,fraseering,heli kuuldavale oomise viis ning mõned bluusi harmoonia elemendid on aga päri Aafrika muusikast ning afro- ameeriklaste muusikalistest kontseptsioonidest." Euroopa muusikast eristab jazz'i kolm põhilist elemen i,mille eesmärk on in ensiivsuse suurendamine: ·eatud suhe rütmi,mida nimetatakse "õõtseks "(swing ); ·muusika esitamise spontaansus ja vitaalsus,milles olulist rolli etendab improvisatsioon; ·helikeel ja fraseerimismanneer,mis peegeldab jazz -muusikute esituse individuaalsust. Erinevaid stiile ja arenguetappe,mille jazz on läbinud alates selle sajandi algusest,iseloomustab üldises mõttes fakt, et need kolm põhielementi on erinevatel aegadel omanud erinevat tähtsust ning suhe nende vahel on pideval muutunud. 1900-1920 - Jazz'i kujunemine ja küpsemine koos ragtime 'i buumiga. 1920 - Dixieland 'i ehk traditional jazz 'i laine.(dixieland eelkõige valgete poolt esitatud
4 4 MUUSIKATERAAPIA JAGUNEB Ekspressiivne Retseptiivne Võimaldab kliendil Põhineb muusika ennast muusikaliselt aktiivsel kuulamisel. väljendada, musitseerida ja Muusikal on jõudu improviseerida. vallandada emotsioone, laadida Improvisatsioon energiaga keha ja ühendab endas nii suunata see mängu kui loomingu. liikumisse 55 KUS MUUSIKATERAAPIAT KASUTATAKSE? Erinevates haiglates Rehabilitatsiooni Kliinikutes keskustes Koolides Treeninguasutustes Ravipedagoogilistes Lastekodudes asutustes Vanadekodudes Sotsiaalteraapilistes Hooldekodudes
Johann Sebastian Bach (1685 1750) Beethoven: "Mitte Oja, vaid Meri peaks ta nimi olema!" Bach ja Händel viisid lõpule sajandeid kestnud polüfoonilise muusika ajajärgu. Nende loomingus saavutas imitatsiooniline polüfoonia oma täiuslikkuse. Elust Sündis Eisenachis Saksamaal Suguvõsas palju muusikuid Jäi varakult orvuks, kasvas vanema venna käe all (õppis klavessiini, viiulit) Tohutu töövõime Tunnustust leidis orelimängijana, mitte heliloojana, sest tema muusika oli liiga sügavasisuline oma aja kohta Sünnimaja Eisenachis Monument Eisenachis Vokaalmuusika On sügav filosoofiline arutlus elust, õnnest, kannatustest, üksildusest Tema vaimulik muusika pole loodud palvetekstide saateks, vaid sunnib kuulajat mõtisklema sõnade sügavama tähenduse üle Kirjutas kõigis barokiaja zanrides, va ooper (põhjused?) ...
Jazz kujutas endast vabameelset muusikat, mis levis eelkõige Chicagos, New Orleansis ja New Yorgis.Esimene suur jazz'i keskus oli Punase laternate tänaval. Jazz'is olid segunenud mustade rütmi tunnetus ja valgete meloodia tunnetus. See muusikastiil muutus suureks kontrastiks teiste stiilide kõrval.Tähtsaimaks talaks uue stiili loomisel oli bluus, sest jazz toetub bluus'i heliredelile. Jazz'ile on iseloomulikeks erinevad sünkoogid, swing ja muidugi ka improvisatsioon. Jazz on selline muusikastiil, mida ei saa täpselt noodistada. Inimesed, kellele see muusika ei meeldinud hakkasid seda tol ajal maha tegema ja ütlesid, et see muusika on keelatu (tänu zz- idele). See aga ei kõigutanud eriti inimesi ja seetõttu 60 Ameerika osariiki keelustasid jazzi tegemise ja selle kuulamise. Uue muusikastiili vastasteks olid eelkõige vaimulikud, pedagoogid ja lapsevanemad. Nemad olid need, kes hakkasid kõige ägedamalt jazz'i vastu võitlema ja ütlesid, et see rikub
hingega. Esimesed laulmised tekkisid jumalateenistusest 8-9.saj, ning seda toetas kirikuorel. Uue kirikureformiga võeti kasutusele uus kirikulaul – gregooriuse laul. Minu arust just gregooriuse laul tundub väga huvitav ja müstiline. Sellel on palju esitusviise, kuid minu lemmik on responsoorium, kuna soololaule lisaks on refräänis kaasatud koor, mis teeb vaimulikud laulud mõjuvõimsaks. Lisaks on sellel esitusviisil palju kaunistusi ja improvisatsioon mängib suurt rolli. Mulle on alati meelejärgi olnud suursugused ja veidi salapärased vaimulikud laulud. Saatepill orel, mida võis laulu saatmiseks kasutada alates 19sajandist lisas minu arust veel vunki juurde. Üks keskaja muusika žanritest – rüütlilaul on minule arvatavasti kõige hingelähedasem. Tundub kuidagi ilus ja austav, kuidas rüütlid oma südamedaamidele õukondades laulmas käsid ja niimodi daamidele muljet avaldasid
tavaliselt märkamatuks jäävad, kuid kes mängivad olulist rolli meie igapäevases elus. Antud ballett tekitas minus palju mõtteid, nimelt Miks me aina kuhugi kiirustame ja ignoreerime ümberringi toimuvat ega naudi elu? Kas ma olen midagi igast sündmusest kaasa võtnud ja õppinud? Ballett oli huvitvalt lavastatud, kokku olid viidud tants ja muusika. Eriti meeldis vahelõigud, milleks olid luuletused. Muusika ei olnud harjumuspärane ja tihtipeale jäi mulje, et see on hetke improvisatsioon. Tantsijad olid väga proffesionaalsed ja tegid kõik oma keerulised liigutused lausa liueldes, jäi mulje nagu nad on vabad ja tants pole seatud. Robert Schumann (18101856) ühendab endas romantismiajastu geniaalse ja kannatava kunstniku kuju. Tema kunstiline väljendusvorm ja üha süvenev depressiivsus olid omavahel tihedalt seotud. Helilooja kannatas muuhulgas ka kuulmishallutsinatsioonide all. Aegajalt rääkis Schumann oma lähedastele, et tema
Lisaks hakkasid mustanahalised orjad kasutama oma muusikas harmooniat ning tekkis uus zanr nimega spirituaal. Pärast orjanduse keelustamist oli mustanahalistel raskusi töö leidmisega, kuid osad neist said võimaluse pakkuda ,,madal-klassi" meelelahutust ning mängida klaverit baarides ja klubides. Mustanahaliste esinemistega hakkas arenema Scott Joplin uus zanr nimega ragtime, mille eripäraks oli suur sünkoopide kasutus ning improvisatsioon. Ameerika mustanahaliste muusika sai mõjutusi ka kuubalt kui sai populaarseks habanera, kuubas populaarne tantsumuusika. 1920. hakati jazzmuusikat halvustama ning muusikutel oli väga raske oma muusikat lindistada. Esimene mustanahaliste bänd, mis 1922. aastal plaadi väljastas, oli New Orleansis tegutsev Kid Ory jazzbänd. Uueks jazzi keskuseks oli sel ajal saanud New Orleansi asemel Chicago, kus tegutsesid King Oliver, Bill Johnson ja Bessie Smith
Kuna keskkonna ja raha säästmine on väga olulised, näitas Uuspõld, kuidas väheste vahenditega töötava ja laheda kõlaga pilli meisterdada. Kohapeal valmis porgandist pill, mida mängiti loo ,,Jõulutaat on poolel teel" saateks. Laul kõlas kolmel häälel, saksofoni ja süntesaatori saatel. Cole Porteri ,,Let's Do It, Let's Fall In Love" kõlas minu jaoks kõige jazzilikumalt nende esitatud laulude seast. Selle rahulik tempo ja improvisatsioon olid kerged kuulata. Muidugi ei olnud võimalik sel koosseisul mängimata jätta pala ,,Tramm nr. 66". Lugu sai uue lähenemise improvisatsiooni ja jazzi-elementide näol ning on kingituseks Eesti Vabariigile 100. juubeliks. Üks lugu, mille kuulamist ma ei nautinud oli see, kui muusika mängis F-mollis ja lauldi F- duuris need ei sobinud üldse kokku ning lugu ei kõnetanud mind. Arvan, et isegi soome naeru laul oli sobivam siia jõulukontserdi kavasse kui see
aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lööklaulude ilme kujundajaks. Jazzi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist jazzi, svingi ja nüüdisaegset jazzi. Jazzi ei saa täpselt noodistada, ta toetub bluusi heliredelile (madaldatakse III ja VII astet) ning armastab erilisi kõlavärve. Jazzmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil. Jazzmuusika põhijooned: 1) Kindel põhirütm 2) Polürütmika 3) Improvisatsioon Omadused, mis on omased ainult jazzmuusikale: 1) Swingifenomen 2) Ekstaatilisus 3) Individuaalne kood (2/3 loost moodustab improvisatsioon) Algosad: 1) Orjade töölaulud 2) Misjonimuusika 3) Blues 4) Puhkpillimuusika 5) Valgete olustikumuusika 6) Neegrite olustikumuusika Jazzvokalism Sellel pole midagi tegemist klassikalise laulukooliga. Toetub afrolikule vokaalmuusikale ning kaasaegsele (soulile) mustade popmuusikale. Puuduvad sellised hääled nagu sopran ja bass.
,,Catulli Carmina", ,,Aphrodite triumf" (triloogia ,,Triumfid"). 8. Avangardism ja selle olemus, näiteid komponeerimis- ja loomemeetoditest, tuntumad esindajad. Pole ühetähenduslik stiili mõiste, vaid hõlmab endas 1950. aastatel muusikas kasutatud mitmesuguseid kompositsioonitehnikaid ja loomismeetoteid: -serialism: muusikaline materjal on korraldatud süsteemiks -aleatoorika: improvisatsioon etteantud piirides -puäntilism e. Punktmuusika: muusikaline materjal on jaotatud üksikuteks nootideks ehk punktideks -konkreetne muusika: heliteose loomisel kasutatakse salvestatud mittemuusikalisi helisid, mitmesuguseid mürasid ja loodushääli. -elektronmuusika- elektrisignaali mundamine helisignaaliks, kõla- ja müraefektid, süntesaatorid. Edgar Varese, Pierre Boulez, Karlheinz Stockhausen, John Cage. 9. Kirjelda ja püüa analüüsida ühte J. Cage`i teost.
20 saj muusika · Tööstusrevulutsioon, · rahvastiku massiline koondumine linnadesse · maailmasõjad Üldjooned: · Audio ja videosalvestustehnika · Massikultuur · Eristuvad süva- ja popmuusika · Mõiste ,,läänemuusika" saab laiema tähenduse · Stiilide paljusus e. pluraism · XX saj I poolel olid valdavaks stiiliks uusromantism, neoklassitsism, impressionism, ekspressionism · XX saj II poolel muusika stiililine kuuluvus saab olla vaid tinglik · Peamised väljendusvahendid: rütm, tämber Hilisromantism · Romantismi järellainetus · Peamiseks Sks ja Austria · Wagneri helikeelt laiendatakse edasi · Esituskoosseisude suurenemine · Mahler ja Strauss MAHLER · Juudi rahvusest böömlane · Esimese tunnustuse sai dirigendina · Karjääri kõrgpunkt: Viini riigiooperi muusikadirektor · Kolmekordne kodutu: Böömlasena Austrias, Austerlasena Saksamaal, Juudina terves maailmas · L...
Johann Sebastian Bach (1685 1750) Beethoven: "Mitte Oja, vaid Meri peaks ta nimi olema!" Bach ja Händel viisid lõpule sajandeid kestnud polüfoonilise muusika ajajärgu. Nende loomingus saavutas imitatsiooniline polüfoonia oma täiuslikkuse. Elust Sündis Eisenachis Saksamaal Suguvõsas palju muusikuid Jäi varakult orvuks, kasvas vanema venna käe all (õppis klavessiini, viiulit) Tohutu töövõime Tunnustust leidis orelimängijana, mitte heliloojana, sest tema muusika oli liiga sügavasisuline oma aja kohta Sünnimaja Eisenachis Monument Eisenachis Vokaalmuusika On sügav filosoofiline arutlus elust, õnnest, kannatustest, üksildusest Tema vaimulik muusika pole loodud palvetekstide saateks, vaid sunnib kuulajat mõtisklema sõnade sügavama tähenduse üle Kirjutas kõigis barokiaja zanrides, va ooper (põhjused?) Kantaadid Kantaat mitmeosaline teos...
Tänapäeval oreli muusikat saab peamiselt kuulata kirikutes. Bachi orelimuusikat tihti esitatakse Narva Aleksandri kirikus. Tooks näiteks ühte kontserti, kus hakkavad kõlama Bachi teosed, peab toimuma 3, juunil "Laste orelikontsert" seal samas, Narva Aleksandri kirikus. Samas kohas 22. juunil peab toimuma orelikontsert, mis kannab nime ,,Üksnes Bach". Veel üks festival seotud Johann Sebastian Bachiga kannab nime ,,Festivalisuvi- Bach ja improvisatsioon", mis toimub Tallinnas. Mis on orelikontsert. Veel üks festival seotud Bachiga oli avatud sellel aastal eesti pealinnas, mis sai nimeks ,,Johann Sebastian Bach orelimuusika festival." Ta kestis esimesest kuni kuuenda jaanuarini. Ürituse korraldamise idee kuulus organistile ja professorile Andres Uibole. Festival toimus Tallinna keskosas, Niguliste kirikus. Kontserdil esinesid umbes kolmkümmend kohaliku tunnustatud muusikut. Nende seas olid Andres Uibo, Andres Mustonen, Oksana Sinkova ja
panna. Esitus oli minu jaoks väga erakordne ning eriline, sest ma polnud varem sellisel kontserdil käinud. Kõige rohkem meeldis mulle erinevatest lugudest kokku pandud lood. Näiteks oli ühest kuulsast jazz'i teosest võetud osa, mis oli osavalt muudetud ning pandud seejärle uuute laulu Juri Gagari'ga. Kontserdi helilooja ja luuletaja sõnul pole tema stiiliks vaid jazz, vaid ka sünteesida poppi, spoken word'i, folki, bossat - kõike, mis loob õige kujutluspildi ja ruumi. Improvisatsioon, sõna ja heli, tämbrid ja tunnetus on need, millest sünnib tema looming. Kontserdi üldmulje jäi mulle väga positiivseks ning olen väga rahul ja oleksin nõus ka artistide tulevastest üritustest osa võtta. Kuulajad olid väga kaasa elavad ning meeldivad. Polnud ühtegi momenti, kus hakkas igav või tahtmine ära minna, mis on minu arvates ühe kontserdi suureks plussiks, et kogu rahvas jäi ka peale kontserdi lava juurde. Laulud tundusid
18. Sekvents. 1) Värsilise tekstiga. 2) Keskajal üks levinumaid vaimuliku luule vorme, mille ülesehituse eeskujuks olid rahvalikud tantsulaulud. 3) Tekstid olid pühendatud oma kiriku, kloostri või linna kaitsepühakule ja repertuuar erines piirkonniti väga. 19. Responsoorium. 1) Keerulisem laul ja kaunistatud stiilis. 2) Algselt koorirefrääniga ekstaatiline soololaul. 3) Vaba improvisatsioon. 4) Missalaulude hulgas on kaks responsoorset laulu : graduale ja alleluia. Kõik laulutüübid liigituvad kolme laulmisstiili alla: 1. Silbiline(süllaabiline) 1) Igale silbile vastab üks noot. 2) Retsiteerimine, hümn, lihtsaimad antifoonid. 2. Rühmaline(neumaline) 1) Igale silbile vastab 1-4 nooti. 2) Levinuim stiil, eriti antifoonides. 3. Kaunistatud(melismaatiline)
aasta revolutsiooni järel bol evikega, lootes oma ideedele leida praktilist rakendust. Nõukogude võimu algaastatel leidsid nad seda tõesti, üritades tões ja vaimus viia kunsti rahvani ja proovides kunsti abil ümber kujundada elulaadi. Siiski ei kannatanud bolsevike totalitaristlik ideoloogia modernistlike kunstnike vaimuvabadust kuigi kaua. 2. Põhitegijad, nende teosed? V. Kandinsky ,,Kompositsioon nr. 7", ,,Unistuslik improvisatsioon", ,,Sügis Baieris", ,,Väike maal kollasega" P. Klee ,,AD Parnassum", ,,Peatee ja kõrvaltee" P. Mondrian ,,Õitsvad puud", ,,Kompositisoon punase, kollase, sinisega", ,,Kompositsioon 2: Jooned ja värvid", ,,Broadway boogiewoogie" Le Corbusier ,, Villa Savoye" Le Corbusier ,,Modulor" Ozenfant ,, Kitarr ja pudelid" Malevits ,, Puuraidur", ,,Suprematism. Supremus nr. 58", ,,Must ruut", ,,Supermatistlik kompositsioon, must rööpkülik ja punane ruut" 3. Sõnum maailmale, põhimõtted?
loodusesse ning jäädvustada lõuendile oma mulje ümbritsevast valguses ning varju värelusi, värvide muutusi päeva kulgedes jm. Suur tähtsus oli pooltoonidel ja nüanssidel. Impressionismi põhimõtted muusikas: muusika keskendub hetke ilu nautimisele; orkestrikäsitluses oli peatähelepanu detailidel ja peentel nüanssidel; kindlate piirjoontega meloodia asendub sageli kooskõladega, selgepiiriline vorm kooskõlade vaba voolavusega (improvisatsioon); huviorbiiti tõusid funktsionaalse harmoonia asemel pentatooniline laad, täistoonlaad ning polütonaalsed kihistused. Impressionistid kirjutasid palju programmilist muusikat, väga palju oli teoseid, mis peegeldasid inimese suhet loodusega. 5. Ekspressionismi põhimõtted kunstis: väljendati inimese äärmuslikke emotsioone. Ekspressionismi põhimõtted muusikas: ülimalt intensiivne, sageli forsseeritud
Mägi ,,Sinu hääl". See esitus aaras mind täielikult, sest nii südamlikus esituses kui seda tegi Pille-Rite Rei ei ole ma seda teost enne kuulnud. Vokaali koha pealt võiks muidugi natuke norida, aga kuna see pole tema eriala ja minu teada ta muidu laulmisega ei tegele, siis jättis esitus mulle väga sügava mulje. Kontserdi lõpetas G. Barrow, B. Gibbons´i ja A. Utley teos ,,All Mine". Solistideks olid Eva Vaino(laul) ja Keio Vutt(baritonsaksofon). Saksofonimängija soolod ja improvisatsioon olid muidugi igas mõttes muljetavaldavad, kuid jällegi jäi laulja kahjuks oma partneritele kõvasti alla oma vokaalse taseme poolest. Võib-olla ei saagi midagi enamat esimese kursuse alguses nõuda, aga minu arvates oli selle laulja esitus suisa jube. Seepärast jäi mul kontserdilt lahkudes ka kuidagi halb tunne, et ei olnud sellist ilusat lõppu. Aga see näitab, et Otsakooli õpilastel on veel kuhugi areneda ja tuleb näha veel kõvasti vaeva.
vääritimõistmise tõttu. . Aastal 1892 Sibelius alustas Kullervo-sümfooniaga ja tasapisi suundus rahvusvahelisuse poole. Aastal 1904 valminud viiulikontsert kuulub endasuguste hulgas kõige nõudlikumate ja populaarsemate teoste hulka. 1909 aastal valmis tal sügavatundeline viiulikvartett Voces intimae. Muusika on Jutustav, tõsine, põhjamaiselt karm ja rahulik.Esikohal on väljendusrikas, voolav meloodia. Muusika areneb kiirustamata, suursuguse tõsidusega. Sibeliusele meeldis improvisatsioon, seepärast oli talle vastukarva kõik akadeemiline. Suureks eeskujuks pidas Tsaikovski sümfooniaid.Tema muusikale on väga iseloomulikud basside tumedast sügavikust ootamatult kerkivad kõlamassid täis ähvardavat protesti ja äikesemeeleolu. Jean Sibeliuse muusikat austatakse ja armastatakse eriti skandinaavia ja germaani keelte maades, kuid Sibeliuse kohta muusikamaailmas peetakse siiski lahtiseks ja raskesti tõlgitavaks. Kodumaale on tema mõjutus olnud muidugi väga suur.
Polüfooniline(mitmest võrdse tähtsusega häälest) Madrigalid on enamasti tõsised armastuslaulud. Iseloomustab vaba värsivorm, puänt(teritatud lõpplahendus) paaris viimases värsireas. Varajane madrigal oli 4-häälne. Hiljem kirjutati juba 5- või 6-häälsele ansamblile. Madrigal sai alguse 2-häälsest karjuselaulust Missugused olid olulised muutused instrumentaalmuusikas? vokaal-ja instrumentaalmuusika hakkasid omavahel eralduma. algul oli improvisatsioon. võeti kasutusele uued pillid näiteks lauto, klavessiin ja klavikord 17.sajand kujunes välja noodikiri tabulatuur, see ei märkinud helikõrgusi vaid mänguvõtteid. zanriteks oli prelüüd, fantaasia, toccata ja kantsoon.
Tehes seda referaati sain ma teada palju uut ja erilist Duke Ellingtonist, mulle senitundmatust dzässigeeniusest. Ka minu teadmised üleüldiselt dzässi ja muusika kohta suurenesid ja ma usun, et mu silmaring samuti laines. Nüüd, kuuldes nime Duke Ellington, ei jää mu emotsioonid enam tühmiks, vaid mulle meenuvad huvitavad asjaolud selle dzässilegendi elust ja tema saavutustest. Duke Ellingtoni ja tema orkestri eriline klapp ning nende ühine harmooniline improvisatsioon, mille tulemusena tekkisid meistriteosed, on üks omandatud tarkustest, mida ma kindlasti ei unusta. Selle referaadiga kinnistus veelkord minus teadmine, et just loovad inimesed on need, kes maailma muudavad ja elus läbi löövad. Kasutatud kirjandus Internetisaidid: http://en.wikipedia.org/wiki/Duke_Ellington http://www.schirmer.com/Default.aspx?TabId=2419&State_2872=2&composerId_2872=2311 http://www.allaboutjazz.com/php/musician.php?id=6521 Raamatud:
Praegu õpib Leena Tallinna Ülikoolis koreograafiat. ,,Olen alati mõelnud, et lähen õppima riiete disaineriks, kuid järele mõeldes sain aru, et Giorgio Armanit minust ei saa. Olen oma otsusega väga rahul, sest koreograafia õppimine on väga huvitav ja kasulik, nii enda arenguks kui ka tulevikuks. 80% õppimisest on erinevate tantsustiilide trennid. Peaaegu kõik ained on mu lemmikud. Näiteks Broadway hip-hop, kaasaegne tants, klassikaline jazz, improvisatsioon, jooga, pilates, v6istlustants jne. Kõige suurem pluss on selles, et ei ole vaja laua taga istuda ja loengut kuulata. Iga päev kõige selle ja kahe trenni jaoks energiat ei jagu, kuid tavaliselt saan hakkama. Ilmselt seetõttu, et mulle vaga meeldib see, millega ma tegelen. Ülikoolis õpin ka prantsuse keelt ja täiustan inglise keelt," räägib Leena oma tudengielust. ISU rahvusvahelistel võistlustel esindab Leena Eestit alates 2003/2004
sajandi alguseks. Jazzis ei ole küsimus selles, mida mängitakse, vaid kuidas mängitakse. Jazz on esitajate kunst, mille tegelik looja on mängija. Jazzi ei saa päris täpselt noodistada. Jazzis kõlab iga heli nii, nagu mängija hetkel tajub, kord pikaksvenitatult, kord vajudes, kord tõustes, nii nagu iga inimene on erinev, nii on ka iga jazzmuusika helikõne erinev. Niisiis, improvisatsioonita ei oleks jazzi ollagi. Jazzpala aluseks on tavaliselt teema, millel põhinebki improvisatsioon. Varasem jazzmuusika põhineb bluesile, milleks on tavaliselt duuri teisend, kus kasutatakse 3. ja 7. astme madaldusi. Jazz armastab erilisi kõlavärve. Sageli mängitakse vaskpuhkpilli sordiiniga, tekitades omanäolisi tämbreid, sainaid j a urinaid. Iga mängija juurde kuulub ta isikupärane toon, ning tihti tunnevad asjatundjad mängija isiku just tooni järgi ära. Jazzmuusika on seotud eeskätt linnakultuuriga, konkreetsemlat isegi New Orleansiga. New Oreleansis alustas
annaabi.ee 
