valdavalt vaimulik muusika (ilmalik), valdavalt polüfooniline (homofooniline) Sonaadivormi skeem ekspositsioon (teema tutvustus), töötlus (teema arendus)+kulminatsioon, repriis (teema esitlus algkujul), kooda (lõpuosa) Muutused instrumentaalmuusikas: kammermuusikas tekib klaveri trio, keelpillikvartet, klaveri kvintett; orkestrimuusikas klassikaline sümfooniaorkester Ooperiliigid: Opera seria G.F.Händel, tegevus toimub antiiklegendis; Opera buffa räägib linnaühiskonnast, tegevustoimub reaalelus, tegelasteks on vanahärra, teener; Singspiel Saksamaa, Austria, oopereid etendati saksa keeles, W.A.Mozart "Võluflööt", "Teatri direktor" Üldiseloomustus nõrgenes õukonna ja kiriku võim, tähtsamaks klassiks sai haritud kõrgkodanlus, elavnes avalik kontserdielu, nooditrükindus, muusikaajakirjandus; harmoonia lihtsustus, vormiskeemid...
Romantilisi jooni on ka kolme Viini klassiku teostes. Nüüd saavutas ilmalik muusika võidu vaimuliku üle, homofooniline polüfoonilise üle. Lihtne on ka rütm: valitsesid motoorsed rütmid. Klassitsismi ajal on esikohal instrumentaalmuusika. Armastatud muusika liigid olid ka laul ja koomiline ooper opera buffa. 18.saj algul valitses Euroopas Itaalia tõsine ooper opera seria . Klassitsismi ajal läks opera seria pankrotti. 1728. Aastal lavastati Londonis palju kõmu tekitanud "Kerjuste ooper", mis oli opera seria mahategemine. Tegelasteks olid põhjakihi esindajad, kelle abil naerdi välja barokkooperi üles puhutud paatos. Vaheldusid tuntud laulud kõne ja tantsudega. (Bertrolt Brecht tegi 1928 "Kerjuste ooperi" ainel näidendi "Kolme krossi ooper"). Esimene klassikaline opera buffa on Pergolesi "Teenija käskijanna" 1733. See oli aastakümneid rändnäitlejate kavas...
Tõsise ooperi kõrvale sündis koomiline rahvaooper see sündis 18. saj algul (hilisbarokk). Opera buffa oli vastuvõetav ja huvitav lihtrahvale. Ainestik võeti rahva elust, kangelane oli tavaliselt lihtne teener, sõdur või talumees, kes oma kavalusega rikka üle trumpab. Koomiline ooper ei olnud virtuooside ooper. Aariad olid lähedased rahvalauludele ning tehniliselt kerged. Esialgselt sündis opera buffa opera seria vaheaegadest. Esimene koomiline ooper (OPERA BUFFA) oli Giovanni-Battista PERGOLESI (1710 1736) "Teenija- käskijanna" esietendus 1733. Hilisbaroki üks nimekamaid ooperiloojaid oli Jean-Philippe Rameau (1683 1764), kes on kirjutanud üle 20 ooperi, sealhulgas suuri ballette oopereid. KLASSITSISMIAJASTU (18.saj II pool) kandus juhtpositsioon ooperi arengus Itaaliast Austriasse. Heliloojaid Cristoph-Willibald Gluck (1714 1787) ja Wolfgang Amadeus Mozart (1756 1791) taotlesid...
*lauto, klavessiin, klavikord, *täiust. keelpille- viiul (tähtsaimaks instrum. spinett, viola da gamba, soolopilliks), vioola, tsello, kontrabass pommer, trompet, tsink, *konstrueeriti põikflööt, fagott krummhorn. *võeti kasut. haamerklaver *Täiuslikuks peeti inimhäält. *Popul. oboe, plokkflööt Zanrid, *Ilmalikus motett, madrigal, *Ooper (opera seria , opera buffa), vormid caccia, sansoon, frottola, oratoorium, kantaat, passioon, villanella, balletto, instrument. kontsert, concerto grosso, instrumentaalne tantsumuus. instrumentaalne tantsusüit, fuuga *Vaimulikus missa (reekviem), madrigal, motett, saksam. luteri koraal. Heliloo- *Guillaume de Machaut *Johann Sebastian Bach...
AJASTUL poliitiline elu rahutu. Ususõjad prot,kat. vahel. FRA priiskav abs. monarhia (raha õukonnale). Kolooniatest rikkus Euroopasse. Monarhiavastased kodanlikud rev. Inglismaal ja Madalmaades. Bar ajastu muus dünaamiline, rahutu, liialdav, teatraalne, tugevalt emo. Puudus muus.sisemine areng. Muusik.bar. kodumaa Itaalia (enamik uusi zanre). Senisest õukonnakesksem.Tekkis kontsertstiil.Muusika pingsaks kuulamiseks.Kujunes välja prof. muusikute klass. Vok.muus.varjust tuli instrum.muus. Pillide areng(Amatid, Guarnierid,Stradivari). Uued puhkpillid (põikflööt, fagott), haamerklaver. Tavaline ansambel: barokktrio. Orkestrimuusika buum (esinesid igal pool). Bar.triost kasvas välja bar.orkester. Võitis populaarsust homof.mitmehäälsus. Vok.muus. kasvas teksti osatähtsus. Muusika muutus rõhutatult tonaalseks. UUED ZANRID Ooper: 1.op.JacopoPeri"Daphne"(1597). Eelkäijad: vanakr.trag., keskaegsed liturg.dr.ja müst.,renes.õukonna...
Muusikat lauljad. Saksamaal luteri koraal tellisid ja rahastasid rikkad linnakodanikud; kodune musitseerimine. Barokk (17.-18. saj. I Muusika kui Muusika muutus Polüfoonilise Täiustati keelpille(viiul, Ooper(opera seria ja Johann Sebastian bach pool) emotsionaalne koosmusitseerimise mitmehäälsuse kõrvale vioola, tsello, kontrabass), opera buffa), Georg Friedrich Händel mõjutusvahend, objektist astus homofooniline tähtsaimaks soolopilliks sai oratoorium, kantaat, Claudio Montoverdi...
Igas ooperis olid peatähelepanu all nais- ja meespeategelane. Meespeaosad olid tavaiselt kirjutatad kastraatlauljatele. Draama jäi napoli ooperis tagaplaanile ning lavategevus oli napp. Seda kompenseerisid toretsevad dekoratsioonid ja kostüümid. Kõrvuti domineeriva tõsise ooperi - opera seriaga, loodi ka koomilisi oopereid opera buffa ning meelelahutuslikke vaatemänge intermeediume, mida etendati opera seria vaatuste vahel. Koolkonna juhtiv helilooja oli Alessandro Scarlatti. OOPER PRANTSUSMAAL Prantsuse barokkmuusikat tutntakse oluliselt vähem kui itaalia heliloojate teoseid ning see vähenegi pärineb enamasti hilisbaroki perioodist, 18.sajandi algusest. 1570.aastal tegutses Pariisis Firenze Camerataga sarnanev haritlastering, mille nimetus oli Académie de Poésie ey de Musique. Erinevalt firenzelastest polnud tulemuseks mitte...
ROMANTISM- Poliitiline olukord segane, kasvav linnastumine, viimane ühtne esteetiline ajastu ROMANTISMIS ESTEETIKA-rahvusliku enedeseteaduse tõus, üksikisik ja tema läbielamised, unistuste-ja fantaasiamaailma, müstika, kangelaslikkus, loodusihaldus, vastandus valgusajastule. ROMANTISMI MOTO- Mõistus võib eksida, tunded mitte iialgi ROMANTILINE MUUSIKA- alles jäid paljud senised vormid ja esitlus koosseisud. Vormide piirid jäid häguseks Esiplaanile tõusis meloodia Ilmaliku muusika osatähtsus kasvas. Huvi rahvamuusika ja vaenam kuntstimuusika vastu. Muusika kannab mingit kindlat süzeed. KÜSIMUSED JA VASTUSED 1)Mis on ooper? Muusikaline lavateos. Sisaldab avamängu, mis häälestab publiku. Proloog, pildid, stseenid, aariad(soolonumber), retsitatiivid, duetid, triod, kujutav kunst.Ühendab muusika, drama ja kujutava kunsti. 2)19 saj. ooperi ainestik? Pärineb antiikajast. Lähtutakse eksootikast ja ulmest. 3)Kirjelda 19. saj Itaalia ooperielu....
Peetri Põhikool Wolfgang Amadeus Mozart Referaat Koostaja: Mihkel Majori Juhendaja: Leili Valdas Peetri, 2007 Wolfgang Amadeus Mozart sündis 27.jaanuaril 1756 aastal Salzburgis. Mozart oli juba väiksena väga andekas. Märganud poisi erakordset musikaalsust, hakkas isa kolmandast eluaastast alates talle vastavat õpetust andma, ja väike Wolfgang tegi lausa uskumatuid edusamme. Isa oli silmapaistev viiuldaja, helilooja ja orkestrijuht . Nelja- aastasel Wolfgangil kulus üksnes pool tundi selleks, et õppida ära menuett ja seda siis lausa võluvalt ning rangelt ettenähtud rütmis esitada . Wolfgang polnud veel kuueaastane, kui ta hakkas juba ise muusikat komponeerima, ehkki ei osanud seda veel noodikirja panna. Juba kuueaastase poisikesena viidi Mozart Viini, ühe tolle aja suurimasse muusikakeskusesse, kus ta esines keiserlikule perekonnale . Juba siis- muidu...
Hilisbaroki tähtsaim ooperimeister Rameau- 20 ooperit, sh. suured ballett-ooperid. Inglismaal kirjutati 16.saj. mütoloogilise sisuga vaatemänge, millesse ikka tugevamalt tungis muusika.Tuntuim Inglise helilooja oli Purcell. Napolis viljeldi opera seria (heroilised süzeed) kõrval ka opera buffat (paroodialik või koomiline süzee, rahvalik, tüüpkarakterite e. maskidega). Napoli ooperi tüüpi jälgis põgusalt ka Händel. 2.Üldmõisted.: Basso continuo, tabulatuurid, afektiõpetus, stiili üldiseloomustus. Basso continuo (it. k "katkematu bass")ehk saksapäraselt generalbass on muusikat pidevalt saatev bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia. Lk.9...
Ooper sündis muusikalise draamana Esialgu oli tähtsaim tekst, muusika ainult ilmestas seda. Laul retsitatiivne (kõnetaoline), pillisaade lihtne ja tagasihoidlik. 17.sajandi ooper oli juba eelkõige muusikateos, milles voolavat meloodiat kaunistasid rohked keerulised käigud (Bel canto stiil). 17. ja ja 18.sajandil tegutses palju ooperiheliloojaid ja loodi mitut laadi oopereid. Tekkisid toretsev õukonnaooper opera seria ja koomiline rahvaooper opera buffa. Tollane ooper oli enamasti numbriooper See koosneb iseseisvaist iseseivaist muusikanumbreist: : aariatest, ansamblitest, koori- ja orkestriepisoodidest ning tantsudest. 19.sajandil hakati numbriooperist loobuma, sündmustik ja muusika areneb katkematult. Tegelasi võivad iseloomustada juhtmotiivid, orkestri osatähtsus suureneb. Põhiliselt sellisena ongi ooper püsinud tänapäevani, kuigi temas võib leiduda numbriooperi sugemeid....
Teatraalne Kiriklik Kammerstiil stiil Sooloaariad;duetid; stiil Varane ooper Teosed soolopillidele polüfooniline Väikestele kirjaviis orkestritele OOPER BAROKKOOPER RENESSANSSI ÕUKONNAETENDUSED Müsteerium KESKAJA LITURGILINE DRAAMA ANTIIK-KREEKA TRAGÖÖDIA Opera seria Bel canto ilus laul Tõsise sisuga Intermeedium Opera Buffa Alessandro Scarlatti Pier-Francesco Cavalli (Monteverdi õpilane) Eeskuju: Firenze toretsevad kostüümid, dekoratsioonid, lavatehnika Milleks?:Ballide (10 päeva) sisustamiseks Õukonnapidustuste ja koolielu- hariduse rikastamiseks Steafano Della Bella (1658) Cavalli ooperis "Hypermestra" Tähtsamad esindajad....
orkestrile. 3-osaline. Vaimulik ja ilmalik kantaat. A. Scarlatti(it). 2) oratoorium sama koosseis mis kantaadil, lisandub jutustaja roll. Puudub lavaline liikumine, dekoratsioonid, mõõtmetelt nagu ooper, lähedane suhe piibli vaimuliku tekstiga. Jesus christ superstaar-tänapäevane oratoorium. J.Peri muusikalised draamad. 3). Ooper. Esimene ooper 1607 c.monteverdi ,,orpheus". A)opera buffa-koomiline ooper B)opera seria tõsine ooper. Kaunis, võimas, suurejooneline ülepakutud. 1637. avati esimene ooperiteater Veneetsias. Ooperis valitseb bel canto stiil- ilus laul e laulev stiil. Primadonna- ooperi esilaulja, primo uomo-esimene armastaja-meesroll. Numbriooper- ooper koosnes terviklikest numbritest e osadest(aariad, duetid, tantsud). Instrumentaalmuusika hulka kuuluvad ka intermeedium ja intermezzo, mis olid ooperi vahemängud. Kasutati ka singspiele-tõsise ooperi vahemäng. Inst...
k. kaunis laul) kõrge laulukultuur, mille tähtsamad jooned olid nüansirohke toon, väljendusrikkus, virtuooslikkus primadonna ooperi naispeaosaline kastraat kunstlikult säilitatud poisihääl ühendatud täiskasvanu hääle jõulisuse ja varjundirohkusega opera seria domineeriv tõsine ooper opera buffa koomiline ooper intermeedium meelelahutuslik vahemäng, mite etendati opera seria vaatuste vahepeal Olulisimad ooperid: J. Peri "Daphne", Monteverdi "Orpheus", "Odysseuse kojutulek", Händel "Rinaldo", "Julius Caesar" Barokiajastu vokaalmuusikazanrid: · Kammerlaul muusikapala solistile või väikesele koorile ja ansamblile · Kantaat mitmeosaline suurteos solisti(de)le, koorile ja /või orkestrile, mis sarnaneb...
Igas ooperis olid peatähelepanu all nais- ja meespeategelane. Meespeaosad olid tavaiselt kirjutatad kastraatlauljatele. Draama jäi napoli ooperis tagaplaanile ning lavategevus oli napp. Seda kompenseerisid toretsevad dekoratsioonid ja kostüümid. Kõrvuti domineeriva tõsise ooperi - opera seriaga, loodi ka koomilisi oopereid opera buffa ning meelelahutuslikke vaatemänge intermeediume, mida etendati opera seria vaatuste vahel. Koolkonna juhtiv helilooja oli Alessandro Scarlatti. J. B. Lully (1632-1687), sünnipärase nimega Giovanni Battista Lulli. Pärit Itaaliast, Firenzest. Alustas oma karjääri 1646.aastal Orléansi printsessi toapoisina. Andeka viiuldajana võeti ta varsti majakapelli ja 1653.aastal nimetati juba õukonna heliloojaks. Temast sai ka kuninga orkestri viiuldaja, varsti rajas ta selle 16 parimast mängijast uue orkestri, mis oli kahtlemat ajastu parimaid. 1660...
detsembrit 1895. Siis toimus Pariisis esimene filmiseanss. Kinematograafia leiutasid vennad Louis ja Auguste Lumiére-d. Millal valmis esimene helifilm? Esimene helifilm valmis 1927.aastal. Millist helisalvestamise põhimõtet kasutatakse filmis? Filmis kasutatakse heli fotograafilise salvestamise põhimõtet. Selle avastas Tartu arst A. Wikszemski 1889. aastal. Nimeta tuntumaid eesti filmimuusika loojaid. Olav Ehala (s. 1950) "Nukitsamees", "Eine murul", "Kapsapea". Erkki-Sven Tüür (s. 1959) "Vernanda", "Tants aurukatla ümber". Leo Sumera (s. 1950) "Suur Tõll", "Põrgu", "Vaatleja", "Kõrboja". Sven Grünberg (s. 1956) "Hundiseaduste aegu", Hukkunud Alpinisti hotell", "Näkimadalad". Milliste filmide muusika on sulle eriti meeldinud? ... Tähtsamad punktid Filmikunsti algus...
Lisaks sooloosadele on ansambleid, koore, tantse. Solist esitab: aaria, retsitatiiv-kõnelaul, viib sündmustikku edasi. Ansambel esitab ansamblit. Koor esitab koori. Orkester esitab avamängu, vahemänge: intermezzo, riternell. Ooperit, kus kõik muusikalised numbrid on lõpetatud tervikud, hakati nimetama numbriooperiks. Opera seria - tõsine ooper Opera buffa - koomiline ooper 1607. aastal valminud Orpheus on esimene terviklik ja väljendusrikas ooper. Barokk saab virtuoosse soololaulu kuldajastuks. Selles ooperis on esimene tõeliselt virtuoosne aaria. Monteverdi on niinimetatud erutatud laulustiili rajaja. Barokkajastu kunstile iseloomulikud jooned kandusid ka ooperisse: lopsakalt dekoratiivne lavakujundus; uhked kostüümid; võimsad lavaefektid; keeruliste kaunistustega meloodiad, mis...
Temaatika ainestikku võttis põhiliselt antiikmütoloogiast, palju kujutatakse antiikkangelasi. Olulisemad ooperid ,,Orphens", ,,Odysseuse kojutulek", ,,Poppea kroonimine"; bel canto laulmisviis, millele on omane meloodiline laulvus, kergus, kanduvus, väljendusrikkus; primadonna ooperi naispeategelane kastraat meeslaulja, kes kõrge poisihääle säilitamiseks on enne murdeiga kastreeritud; opera seria Itaalia stiilis tõsine ooper; opera buffa Itaalia stiilis koomiline ooper; intermeedium meelelahutuslik vahemäng tõsises ooperis OOPER: zanri üldnimetus: vokaalne lavamuusika; iseloomulikud tunnused: solistid, koor, süzee, lavaline tegevus, tegelased, nais ja mees peategelane, dekoratsioonid, aariad, retsitatiivid, saateorkester ooper lavateos, milles on ühendatud vokaal ja eriinstrumentaalmuusika, kirjandus, näite ja kujutav kunst...
17. sajandi lõpul tekib Itaalias Napoli ooperi koolkond. Valitses keskpaigani enamuses Euroopa linnades. Kaunis hääl, laul- Bell canto ideaaliks. Napoli koolkonnas olid suure tähelepanu all naisosatäitjad- primadonnad ja meesosatäitjad primaunod. Lavalist tegevust peaaegu ei olnud. Tähtsad olid rikkalikud efektid ja kostüümid. Tõsise ooperi kõrval opera Seria . Koomilised ooperid- opera duffo. Intermeedium- lavastati ooperiga seotud naljanumber. Helilooja Scarlatti kirjutas üle 114 ooperi ja üle 800 kammerkantaadi. Barokkajastu vokaalmuusika jaguneb kolmeks: 1. kirikumuusika. Kontsertstiili tulek 16.-17. sajandi vahetusel päädis sellega, et Monteverdilt ilmub esimene tõsiselt võetav vaimulike laulude kogumik ,,Maarja vespel" (1610). Barokiajastu kirikukontserte esitasid solistid, koor ja orkester...
instrumentaalkontsert- sonaadivormis teos soolopillile ja orkestrile, 3-osalised. 4. trio- sonaadivormis teos kolmele pillile- viiul, altviiul ja tsello 5. kvartett- 4-osaline sonaadivormis teos. Uued suunad 18. sajandi ooperis Tekkisid esimesed avalikud ooperitemajad, sinna sai minna ka lihtinimene. Sajandi algul valitsest Itaalias tõsine ooper opera seria , mille tegelasteks olid kas ajaloolised või mütoloogilised kangelased. Selle kõrvale tekkis opera buffo- koomiline ooper tõi vaataha reaalse elu keskele ning tegelased ja süzeed olid võetud tolleaegsest linnaühiskonnast. Tüüpilised tegelased on rikas ihne vanahärra, kes ihaldab noort teenijatüdrukut, ja teravmeelne linnasulist teener. Ooperite vaheaegadel etendati laval intermeediume- pilkas ooperit. Esimeseks...