Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"mastaba" - 156 õppematerjali

mastaba - > astmikpüramiid -> püramiidid Säilinud on u. 100 püramiidi, mis moodustavad u 70 km pikkuse rea. Tuntuimad asuvad Giza püramiidideväljal. • Cheopsi püramiid (146 m kõrge, külg 230m, 2 300 000 kiviplokki.
thumbnail
1
doc

Kunsti mõisted

Akropol ­ Vana-Kreeka kõrgendikul asuv kindlus Arkaad ­ sammastele toetuv kaarestik Atlant ­ meesfiguurina kujutatud sammas Kaeüantiid ­ naisfiguurina kujutatud sammas Dekoor ­ ehituse- või eseme pinnakaunistus Diptur ­ Kreeka templi tüüp Empoor ­ kirikurõdu, kus asub orel ja koor Epifaat ­ kiriku seinale kinnitatav surnu mälestusmärk Eskiis ­ algne visand, kavand Fassaad ­ hoone esinduslik väliskülg Ikoon ­ pühakut kujutav tahvelmaal Kampaniil ­ kirikust eraldi ehitatud kirikutorn Kontuur ­ piirjoon Kore/kuros /­ V-Kreeka pühakutest ehitatud naise/mehe figuur Sfinks ­ inimese peaga lõvi kuju Minusteel ­ väike algustäht Majuskel ­ suur algustäht Mastaba ­ V-Egiptuse H-nurkse põhiplaaniga kaldus seintega hauaehitus Mosaiik ­ Erinevatest värvilistest tükikestest kokku pandud kujutis Pannoco ­ ehisraamistuses seinapinel Portaal ­ ehitise lustiliselt kujundatud peasissepääs Propileed ­ V-Kreeka monumentaalne värava ehitis Püloor ­ V-Egiptus...

Kunstiajalugu
131 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Arhitektuuri ajalugu sõnad

Agoraa ­ peaväljak-turuplats ja rahvakoosolekute pidamise koht Antiik-Kreeka linnades, suurus tavaliselt 1,5-2,5 ha. Akropol ­ linnade kindlustatud osa Kreekas (Kr.keeles akropolis-kindlus, ülalinn) Akvedukt ­ rennikujuline veejuhe, mille abil varustati Rooma riigi linnu veega. Amfiteater ­ vaatemänguehitis, kus pealtvaatajate istmeread asetsevad ellipsi kujuliselt ümber ovaalse platsi (areeni). Amon ­ Egiptuse peajumal uue riigi ajal Arhitektoonika ­ ehituskunst, kandvateja kantavate osade seostus, mõõdusuhe ning vormirütm Basiilika ­ piklik täisnurkne, enamasti mitmelööviline hoone, algselt arvatavasti Roomlaste turu- või kohtuhoone. Dolmen ­ hauakamber, hauamärk Doodz ­ itaalia keeles doge ­ juht, riigipea nimetus veneetsias Etruskid ­ kõrge majandus- ning kultuuri tasemega Kesk-Itaaliasse sisserännanud teadmata päritolug...

Arhitektuur
90 allalaadimist
thumbnail
6
doc

90´ne Mõiste seletused Kunsti ajaloost

72. Ümarplastika igast küljest töödeldud kuju, vastand reljeefile. 73. Megaliit suur kiviplaat. 74. Keraamika savitöö, savitöökunst, savitooted, nõud, esemed. 75. Reljeef skulptuurteos, milles figuurid asetsevad pinnal kõrgendina v. süvendina. Kunstiteos, millel figuurid/ ornamendid on kuj. Pooleldi ruumiliselt: enamasti nad eenduvad kivist, savist, metallist vm. materjali pinnalt. (lame, pool ja kõrgreljeef) 76. Mastaba kandeehitis vanaaja Egiptuses. 77. Obelisk ülalt ahenev 4 kandiline püramiidtipuga kivisammas, esinesid eriti Vana Egiptuses mälestussambana. 78. Terrakota põletatud savi, põletatud ja glasuuriga katmata väike savinõu v. skluptuur. 79. Arkaad taaristu, ehitiste laevõlve, seinamüüre vm. kandev kaarte rida koos seda kandva sammaste v. tulpade reaga. 80. Mosee islami pühakoda. 81. Minarett mosee torn, millelt muezzin hüüab muhameedlasi palvele. 82...

Kunstiajalugu
128 allalaadimist
thumbnail
61
ppt

Egiptus

Osiris Isis Anubis Horos Seth Sahmet monoteism polüteism Egiptuse samba kapiteelid püloon mastaba Giza püramiidid Cheopsi püramiid Vaarao Mykerinose ja ta naise kuju Gizast Chephreni püramiid staatua Vaarao Ramses II tempel Abu Simbelis Ehnaton (Nofretete abikaasa) Nofretete Nofretete tütar statuett Tutanchamon skarabeus ...

Kunstiajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Vana-Egiptus

Tähtsad olid õigus, tõde, harmoonia. NOOMID ­ maakonnad NOMARH ­ noomide asevalitsejad, viisid kohapeal ellu vaarao korraldusi, kogusid makse, korraldasid ehitustöid, värbasid vajadusel sõjaväe. TEMPLID ­ peamised pühapaigad. SKARABEUS ­ egiptlaste püha mardikas, kelle sõnnikupalli veeretamine meenutas neile päikese päevast teekonda, sümboliseeris Ra'd tõusva päikesena MASTABA ­ VanaEgipuse aegne tähtsate egiptlaste lubjakivist laotud längseinte ja lameda katusega hauaehitis, mille maapealne osa on piklik kamber. Maapealse kambri all asub hauakamber sarkofaagiga. SADUFF ­ vanaegiptlaste leiutis vee liigutamiseks, tänapäeva mõistes pump PEREKOND Naise ja mehe roll sisuliselt võrdsed nii õiguste kui vara poolest. Meestel oli õigus haridusele. Mees kandis oma seisuse ja ameti pojale üle....

Ajalugu
27 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Mesopotaamia ja Egiptuse kunst

Milliseid loomi, linde või putukaid peeti Vana-Egiptuses pühaks? Vana-Egiptuses peeti pühaks kasse, mardikaid (skarabeused). 5. Milliste vahenditega püüdsid vaaraod ja teised ülikud kindlustada endale igavest elu? Vaarao ja teised ülikud proovisid püramiidide ehitamisega tagada endale igavene elu. 6. Kirjelda erinevaid vanaegiptuse haudehitisi. Mastabad - need on väiksemad haudehitised. Mastabasid ehitati kiviplaatidest. Mastaba maapealne osa on piklik, längus seinte ja lameda katusega kivikamber; maa all aga asub hauakamber kirstuga. Idaseinas asub ni ja selles petikuks. Uks on väga sümboolne, sealt sai käia sisse ja välja, aga samas oli see uks vajalik selleks, et teada, kus pool asub lääs. 7. Kirjelda lühidalt Gizas olevaid kunstimälestisi. Cheops ­ kõrgus umbes 140m, ruudukujulise aluse pindala on üle 5 hektari. Chefren - kõrgus umbes 142m. Mykerinos - oli neist kõige madalam, kõrgus üle 40m. 8...

Kunstiajalugu
100 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Inimese kujunemine, varajased tsivilisatsioonid

Hierootiline kiri (preestritel) Arkadi riik, Vana-Babüloonia, Assüüria, Uus-Babüloonia 3. Demootne kiri (rahval) 18. Mesopotaamia eluolu Kuninga võim oli piiramatu 15. Egiptuse arhitektuur ja kujutav kunst Mesopotaamias oli linnatsivilisatisoon. Kitsad kõverad tänavad, Algeline püramiid mastaba , pärast seda Dzoseri astmikpüramiid, küllaltki ruumikad elamud, põletamata tellistest majad ühe- ja siis murd- ehk kaldpüramiid ning siis Cheopsi püramiid. Karnaki ja kahekorruselised. Luxori templid. Püloon- värav+ sambad mõlemal pool. Mehel oli võim naise üle; naistel polnud sõnaõigust Sammasõu (peristüülõu)- pealt avatud. Hüpostüülõu- pealt kaetud Ühiskondlik kihistatus...

Ajalugu
26 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Christo ja Jeanne-Claude, elu ja looming

(Miller, Crow 20.11, 2009) Christo ja Jeanne-Claude'i sõnul on oluline on mõista, et kohad mida kunstnikud oma projektide jaoks kasutavad, linnas või maal, on inimeste poolt kasutusel olevad kohad. Nad ei tee kunagi ühtegi projekti, mis oleks inimtühjas või maha jäetud kohas. Isegi Mastaba , Abu Dhabi kõrbes, ei ole tühjusesse planeeritud projekt, selle kõrval asub kiirtee. Kõikide projektide kohad on valitud nii, et inimesed neid näeksid. Nad on planeeritud sinna, kus inimesed elavad. Inimesed kasutavad ruumi--maju, kirikuid, postkontoreid, monumente. Kõik projektid on tehtud kohtades, kus inimesed kasutavad ruumi. Ruum, mida nad kasutavad on inimeste jaoks juba mingi eesmärgiga kasutusel. Kunsnike paar tuleb kohale,...

Meediakunstiajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
39
odt

Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10. Klass

1- Esiaja eluviis ja kunst Esiaegse kunsti ja koopamaalingute üldiseloomustus koos näidetega: Vanimad mälestised pärinevad vanimast kiviajast, vahemikus ligikaudu 30 000 aastat e.Kr kuni 8000 aastat e.Kr ning puudutavad luust, kivist, savist skulptuure (Willendorfi Venus) ning koopamaalinguid(Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalingutel esinevad loomad - näib et rituaalsel moel: kujutati endale tarvilikke loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaa...

10.klassi ajalugu
100 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Kunstiliigid, Egiptus, Vana-Kreeka

* Hakatakse püstitama megaliitilisi (mega - suur, lithos - kivi)ehitisi, nt. Stonehenge. Egiptus Kunst oli seotud ülikutele hauataguse elu kindlustamisega. Portree võis saada surnu hinge asupaigaks ja skulptuur andis uue keha juhul kui muumia hävis. Kujutati peamiselt jumalaid ja vaaraosid. Figuurid on enamasti jäigad ja liikumatud. Egiptuse poos anatoomiliselt võimatu. Hauakambrite tüübid: 1. Mastaba 2. Astmikpüramiid 3. Püramiidid 4. Kaljuhauad Kuningate Orus Templite ehitus Templid pühendati vaaraodele ja jumalatele, olid ristküliku kujulised, kõrgete müüridega, osaliselt pealt avatud, seest ja väljast värviliselt kaunistatud, sissepääsu ees oli sageli skulptuuride allee. Kuulsaim tempel on Ramses II poolt rajatud Abu Simbeli kaljutempel. Asub Niluse jõe ääres. Vana-Kreeka templid Templid olid ristkülikukujulise põhiplaaniga. Ehitati kivist ja marmorist...

Kunstiajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Egiptuse kunst

Sarkofaagi kaanele raiuti vaarao portreekujutis, juhuks kui keha peaks siiski lagunema (usuti, et ka võib elada ka kujus). Egiptuse üheks suurimaks saavutuseks on hieroglüüfkiri. Kirjutati kivile, puule, põletatud savitahvlile, nahale ja papüürusele. Tähtsaimate inimeste säilitamiskohaks oli Vana- Egiptuse algusaegadel eriline hauatüüp- mastaba. Kastitaoline kiviehitis, mille all oli hauakamber. Vaaraode mastaba pidi olema kõrgem ja astmetena ülespoole ahanev. Nii tekkis astmikpüramiid (esmakordselt rajas sellise endale 3. dünastia vaarao Dzoser). Astmete täitmisel jõuti tõelise püramiidini. Ehitamise ajal jäeti püramiididesse käigud ja õhuavad, mis hiljem maskeeriti, et vältida hauaröövleid. Püramiidid kaeti lihvitud kiviplaatidega, mis peegeldasid päikesevalgust (säilinud vaid Chefreni püramiidi tipuosas)....

Kunstiajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Egiptuse kunst

Kõige paremini hoolitseti muidugi selle eest, et kindlustada igavene elu vaaraole. Vana-Egiptuse riigi ajal ehitati neile hiigelsuuri haudehitisi: mastabaid , astmikpüramiide ja hiljem püramiide. Need kolm haudehitise tüüpi on Egiptuse, ja ilmselt kogu maailma ajaloo suurimad arhitektuuriimed. Mastabad Mastaba (araabiakeelsest sõnast mastabah, mis tähendab elumaja kõrval asuvat savist pinki) on Vana-Egiptuse aegne väike lihtne haudehitis. Mastabal (pilt 1) on ristkülikukujuline põhi, kaldus seinad ja lame katus ning see on ehitatud väikestest ristkülikukujulistest liivakivi plaatidest. Klassikaline mastaba koosneb kahest maa-alusest kividega vooderdatud hauakambrist (hauakamber ja hauapanuste ruum) ning maapealsest nelinurksest kasitaolisest kiviehitisest....

Kunstiajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Muistne Egiptus

Ande Andekas-Lammutaja Ajalugu ­ Muistne Egiptus Muistne Egiptus asus Kirde-Aafrikas, Niiluse ääres ja deltal, ümbritsetuna Araabia, Nuubia ja Liibüa kõrbetest. Jagunes Ülem- ja Alam-Egiptuseks. Maavaradest leidus kulda, vaske, kivi, papüürust. Vihma ei saja Egiptuses peaaegu üldse, põlluharimine on võimalik vaid üleujutuste ja niisutussüsteemide tõttu. Looduse rütm ja geograafiline eraldatus tagasid tsivilisatsiooni kestvuse ja traditsioonitruuduse. Ajaloo etapid: 5000 a. e. Kr (põlluharimise algus), Vana riik (Memphis oli pealinnaks, hakkasid välja kujunema vaaraode dünastiad ja tsivilisatsiooni tunnused, ehitati Giza püramiidid), Keskmine riik (Teeba oli pealinnaks, Teeba dünastiad on võimul, Egiptus vallutab Nuubia), Uus riik (Taastatakse vahepeal vallutatud Egiptuse...

Ajalugu
96 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Lühike Egiptuse kunsti ajalugu

Kunsti üks põhilisi eesmärke oli teispoolsuses inimese elu sisustamine. Ei peetud tähtsaks losse põhirõhk oli templitel ja hauakambritel. Egiptlaste elamu oli mõeldud ühekorraga inimesele, hingele ja surnule kelle pärast tehti mattidega kaetud hauakamber. Tähelepanu all olid valitsejate haudehitised, kuna usuti heale õnnele seeläbi. Varaseim ülikute haudehitis oli piklik längusküljeline kasti taoline mastaba , mille all paiknes hauakamber sarkofaagiga. Peale mastabasid hakati astmikpüramiide ehitama kõrguse tõttu, et vaaraod saaksid peale surma rahval paremini silma peal hoida. Umbes 2650 aastat eKr ehitas arhitekt Imhotep vaarao Dsoserile astmikpüramiidi, mis meenutas oma väliskujult kuut kahanevas suuruses mastabat üksteise peal. Püramiidi kuju võeti kasututsele umbes 27. sajandil eKr ning see võis olla tingitud päikese jumal Ra kultusest. Kõige monumentaasem püramiid ehitati 26...

Kunstiajalugu
98 allalaadimist
thumbnail
93
doc

Kunsti ajalugu

Ka pidi igal juhul tagasi pöörduma kehasse, seetõttu tuli keha igal juhul säilitada ning hoida teda vastavas ruumis. Selle uskumusega on seotud egiptuse peamiste arhitektuurivormide tekkimine ja püsimine. Suurem osa säilinud ehitistest on seotud surnukultusega. Haudehitised on egiptuse peamisi ehitistüüpe. Varaseim haudehitis oli mastaba ( araabia keeles - istepink ). See oli Vana riigi aegne suursuguse egiptlase haud, piklik kaldus seinte ja lameda katusega lubjakivist ehitis, mille all hauakambris asetses kirst. Sissepääs hauda oli kinni müüritud, idaseinas paiknes petikuks. Hilisematel mastabadel oli idaseina ees müüriga ümbritsetud või üleni katusega kaetud kultusõu. Suurimad egiptuse haudehitised - püramiidid ( kr.k. pyramis - egiptuse ) on välja arenenud mastabast...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
468 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Vana- Ida riigid + Egiptus

ja isegi sõduritena Religioon: polüteism- palju jumalate kultus. Preestrid kujutndasid egiptlaste vaimuelu ja mõttemaailma. Surnukehade mumifitseerimine ­ spetsiaalne töötlemine selle paremaks säilitamiseks. Palsameerimine- muumia valmistamine Kultuur: hieroglüüfid 4-3 a.t. (poliitiliste ja religioosse sisuga tekstides) Hieraatiline kiri (igapäevaselt), päikesekalender, geomeetria, arstiteadus, mastaba , astmikpüramiid (2650 ekr), püramiidid (27 saj ekr), kaljuhauad 818 saj ekr), kaljutemplid, portreekunst, pinnakunst...

Ajalugu
129 allalaadimist
thumbnail
27
docx

Uued ja vanad maailmaimed

Võib-olla tuleneb see sellest, et ta oli ka oma loomult tagasihoidlikum ja rahva seas kõrgelt austatud isik, võrreldes teiste valitsejatega. Püramiidide ehitamine sai alguse soovist säilitada vaaraode mumifitseeritud kehasid ja nendega kaasa pandud varasid ning kaitsta neid hävimise ja rüüstamise eest. Esialgu katsid egiptlased haua kiviplaatidega, või müürisid selle kinni. Edaspidi ehitati hauakivi kohale maapealsed ruumid - kujunes mastaba . Nii hakkasid maapealset osa nimetama väljakaevamistel osalenud fellahhid, kuna see meenutas neile koduukse kõrval seisnud istepinki (araabia keeles mastaba). Selle nimetuse all ongi need haudehitised teaduses tuntud. 3 Arvatakse, et Egiptuse püramiidide püstitamiseks kulunud kividest oleks võinud ehitada või remontida kõik elumajad, mis hävisid sõdade ajal Euroopas alates kolmekümne aastasest sõjast kuni Teise maailmasõjani, ligi kolmesaja aasta jooksul...

Kunstiajalugu
97 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Hauakambrite vanad liigid

Hauakambrite liigid Vana-Egiptuses: Mastaba- maa-alune hauakamber, mille peal on maapinnal kiviplaat Astmikpüramiid- mitu mastabat üksteise peal, kuulsaim on Dzoseri astmikpüramiid, mis asub Sakkaras · Püramiid- näiteks Giza püramiidid Cheops'I ehl Nu Fu püramiid 146 m, Chephren'i ehk Na Fra püramiid 142 m, Mykerinos'e ehk Menkaura püramiid 66 m. Egiptuse poos: · näha on üks silm ,otsevaates, pea ise on külgvaates · ka ülakeha nagu silmgi on otse jalad on küljepoole ja käed võivad olla kujutatud igat moodi PINNAKUNST = MAAL + RELJEEF Amenhotep IV = Ehnaton Monotheism - usutakse ühte jumalasse Polüteism- usutakse mitut jumalat KA- inimese hing Kui Egiptuse kunstis on kujutatud isikul habe kinni seotud, on tegemist tavaliselt vaaraoga. 5 kuulsaimat templit on : Luxor,Karnak,Abu- Simbeli kaljutempel (Ramses II, 2 osa), suurim teisaldatud ehitis,Ramesseum Hatsepsuti tempel (oli naisvaarao)Ehnatoni abikaasa o...

Kunstiajalugu
15 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Egiptus, Mesopotaamia (konspekt)

4. Kirjandus: a. Seotud religiooniga: · Hümnid b. Ilmalik kirjandus lühivormidena (novellid): · Kuulsaim teos "Sinuhe jutustus" ­ minavormis tagasivaade üliku seiklusrohkele elule. 5. Arhitektuur: a. Materjaliks kivi, mille sünnimaaks Egiptust peetakse. b. Hauakambrid: · Mastaba ­ varasem üliku hauaehitis (piklik längusküljeline kast). · Astmik püramiidid vaaraole (u 2650 eKr) 6X mastaba. · Suurpüramiidid (2500 eKr) Kairo lähedal Giza väljal ­ suurim ja vanim Cheops'i püramiid (146m kõrge, üle 2,3 miljoni liivaploki, millest igaüks kaalus 2,5 tunni). · Hiljem vaarao kaljuhauad peidetud sissepääsuga. · Püramiid, kui ainus säilinud maailmaime. c. Templid:...

Ajalugu
370 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Mesopotaamia, Egiptus, ürgaeg

ÜRGAEG Kiviaja inimesed andsid kunstipärase välimuse oma igapäevastele tarbeesemetele- savinõudele ja kivist tööriistadele, kuigi selleks mingit praktilist vajadust polnud. Üheks kunsti tekke põhjuseks peetakse inimese tarvet ilu ning loomisrõõmu järele, teiseks aga tolleaegset usundit. Viimasega seostatakse just kauemaid kiviaja kunstimälestisi- koopamaale, samuti kivisse kraabitud joonistusi, millega kaeti maa-aluste koobaste seinu ning lagesid. Tolleaegsed inimesed uskusid maagiat- seda, et piltide ja kujudega saab mõjutada tegelikkust. Arvati, et kui näiteks noolega haavata joonistatud jahilooma, siis juhtub hiljem jahil päris loomaga sama. Koopamaalide maagilisest tähendusest räägib seegi, et nad tehti kõige pimedamatesse koopasoppidesse, kus nad mingil juhul ei saanud olla tavaliseks silmarõõmuks. Tõetruud ja loomulikud teosed. Piisonid, põdrad, harvem inimkujud. MESOLIITIKUM Lihtsustatud, skemaatiline. NEOLIITIKUM Kiviarhitektuur...

Kunstiajalugu
44 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun