Giovanni Palestrina Giovanni Palestrina 1525 -1594 Sündis Rooma lähedal Palestrinas, nime sai selle linna järgi. Ema oli väga noor ning isa vana. Lapsepõlves laulis kirikukooris ja hiljem Roomas. 19a. algab tema organisti ja koorijuhi töö. 1551.a.saab ta töökoha Vatikani (Itaalias, Rooma keskel). 10 a. hiljem saab temast paavsti ikslik ihuhelilooja. Ta on loonud ka üle 100 ilmaliku armulaulu (madrigali). Põhiosa moodustavad missad (üle 100), motette 250, kirjutas polüfoonilises (kaanon) helikeeles. Mõnikord olid laulud 36 häälsed. Tema koorimuusikat loetakse maailma kauneimaks (võrreldakse maalikunstnikega). "Every lover is a war" - iga armastaja on sõdalane - (poistekoor, saatega, väga kõrge kajaga) "Ja, ja , ma armastan sind" (poistekoor, tugev, väga lähedalt mitmehäälne, laul, saade, laul), "Kui põnev" (kõrge poistekoor vahemäng, kõrge ülistus, poistekoor...), "Ood elule" (poistekoor, rütmikas, kiire, kõrge) ...
Giovanni Pierluigi da Palestrina(1525-1594) Ta oli üks suurimatest keskaja heliloojatest. Sündis Rooma lähedal Palestrinas, mille järgi ta on oma nime saanud. Erinevalt Lasso (Orlando di Lasso - ka üks suurimatest keskaja heliloojatest) käekäigust möödus kogu ta elu kodukohas ja hiljem Roomas. Lapsepõlves laulis ta kirikukooris. 19-aastaselt sai temast sama kiriku organist ja koorijuht. 1551. aastast tegutses Palestrina Roomas kirikukomponistina, lauljana ja koorijuhina, sealjuures viimased paarkümmend eluaastat nn.paavsti-heliloojana, mis oli kõrge ametlik aunimetus. Palestrina on küll loonud üle saja ilmaliku armulaulu, kuid põhiosa tema loomingust moodustavad missad, motetid ja muud tolleaegsed vaimuliku muusika teosed. Need on keskaegses polüfoonilises koorimuusikas kauneimad. Palestrina viimistles ületamatult täiuslikuks varase, nn.range polüfoonia. Ta tundis põhjalikult
Giovanni Pierluigi da Orlandus Lassus Palestrina 1532 (võimalik 1530) 14. juuni 3. veebruar 1525 või 2. veebruar Eluaastad 1594 1526 2. veebruar 1594 · Tema muusikaanne avaldus · alates 1537. aastast laulis ta juba lapsepõlves Roomas Santa Maria · 21- aastaselt sai temast Maggiore basiilika kooris kapellmeister
(kool) Orlando di Lasso ja Giovanni Pierluigi da Palestrina Referaat Koostaja: (10.klassi õpilane) 2008 Orlando di Lasso Orlando di Lasso (tuntud ka kui Orlandus Lassus;1532-1594) oli prantsuse-flaami päritolu renessansiajastu helilooja. Ta oli Madalmaade koolkonna viimane suur meister. Lasso alustas kirikus kooripoisina. Alates 12. eluaastast töötas ta erinevates õukondades muusikuna
mis oli lihtne, emakeelne, et kõik saaksid kaasa laulda; need olid ka mitmehäälsed, taktimõõdu ja orelisaatega, erinevalt gregooriuse koraalist. Selle tekkel mängis rolli ka Lutheri musikaalsus, sest kuigi tal ei olnud plaanis teha kultuurirevolutsiooni, kasvas muusika tähtsus oluliselt. Sama sajandi keskpaiku tekkis Roomas uus koolkond akadeemilise ja tagasihoidliku suunaga heliloojaid, mis järgis kirikukogu juhiseid. Neist kõige kuulsam helilooja oli Giovanni Pierluigi da Palestrina, kellest võtsid eeskuju paljud järgnevad heliloojad. Ta muusikat iseloomustab tasakaal ja korrastatus. Väga vaimulik looming, üle 100 missa, kuulsaim Papae Marcelli. Veneetsias sai aluse mitmekoorimuusika, seda tänu mitmele orelile ning alusepanijale Willaert'ile, kes hakkas orelite juurde paigutama koore. Sajandi lõpuks levisid 3-4 koorilised koosseisud, palju kasutati ka pille (orel, vioola). Kuulsaim helilooja Giovanni Gabrieli, kes oli mh õppinud Lassuse juures.
Loodi protestantlik koraal e. luteri koraal. Algatajaks Martin Luther, ta naelutas lossikiriku uksele 45 teesi, vallandas protsessi, mis muutis kogu L-Eu'd. Protestantismiga kaasnes uus jumalateenistus, kus isiklik suhe oli tähtsam kui kollektiivne.Esialgu hakati ld.k. liturgiale lisama emakeelseid koguduse laule luteri koraale. Protestantlik koraal on sootuks uut liiki laul. Ülemist viisi laulis kogudus, saateakorde mängiti orelil. Alguse sai homofooniline muusika. 8.Milline oli G. Da Palestrina elu ja looming? Kus, millal tegutses, milline oli heli, tuntuim pala. Tegutses peamiselt rooma kirikutes, oli Lassuse kaaslane. Tema muusika rohkem konservatiivne, akadeemiline, enamus loomingust vaimulik. Muusika vastas kirikuisade soovile: see oli karge, ülev, väärikas. Polüfooniline helikude sõnad kostavad hästi välja. On kirjutanud üle 100 missa ja üle 400 madrigali. Teoseid iseloomustab vaoshoitus, korrastatus, tasakaalukus, selgekõlalisus. Tuntuim teos
Seal on väljendatud väga erinevaid meeleolusid: karjalauludest religioonini. Orlandus Lassus [ Orlando di Lasso 1532-1594 ] oli omaaegse Euroopa imetletuim muusik. Tema teoseid loetakse kokku üle 2000. Ta ühendas oma loomingus kõik parima oma ajastu itaalia, prantsuse ja saksa muusikast. Ta looming oli impulsiivne, jõuline ja värvirohke. Tema eluajal oli ta looming väga kuulus ja enim trükitud, järgnevatel sajanditel sai temast muusikaloo suur legend. Giovanni Pierluigi da Palestrina [1526/7 - 1594] oli üks väljapaistvamaid muusikuid, kuid kes oma eluajal polnud sugugi imetletud ning kelle kuulsus järgnevate sajanditega aina kasvas. Ta stiil kujunes heliloomingu akadeemiliseks eeskjuks juba tema eluajal. Peaaegu kogu ta looming on vaimulik. Teda tuntakse eelkõige ta missatsüklite põhjal. Madalmaade muusikastiili alusepanija - Guillaume Dufay 15. sajandi II poole tähtsaim Madalmaade helilooja - Johannes Ockeghem
uue tekstiga. Koraalidele tehti ka mitmehäälseid kooriseadeid. Igale uuele leidub alati vastaseid, nii ka Lutheri ideedele. Keiser Karl V kutsus ühes Põhja-Itaalia linnakeses Trentos kokku kirikukogu, mis püüdis lepitada protestante ja katoliiklasi. Katsed jooksid liiva, peale jäi reformatsioonivastane suund, mis nõudis gregoriuse laulu uuendamist ja selle tähtsus ennistamist liturgias. 12. Giovanni Pierluigi da Palestrina Sajandi keskel kujunes Roomas võrdlemisi akadeemilise ja konservatiivse hoiakuga heliloojate koolkond, mis järgis ka kirikukogu juhiseid. Kirikukogu poolt kehtestatud rangeid reegleid arvestas ka Rooma koolkonna esinimi Giovanni Pierluigi da PALESTRINA (1525- 1594). 13. Ilmaliku laulu iseloomustus, märge ,,laulmiseks või mängimiseks" Ilmalik muusika määras Euroopa kunstmuusika väljenduslaadi. Laieneb ka selle tarbijate ring, sest
Lassuse väljenduslaad oli palju impulsiivsem, dünaamilisem ja värvirohkem. Lassus oli helilooja, kelle loomingus leidis oma viimase kõrgpunkti juba kaduma hakkav muusikastiili(Madalmaade vokaalpolüfoonia). Giovanni Pierluigi da PalestrinoUmbes 15251594, Ta oli renessansi esindaja ja üks kuulsamaid katoliku muusika helilooja. Palestrina oli tohutu mõju arengule katoliku kiriku muusika ja tema töid võib tõlgendada ka kui kokkuvõte polüfoonia renessansiajal. Palestrina stiil kujunes aga juba siis klassikaliseks ja hiljem sai sellest ,,puhta ja väärika " kirjaviisi akadeemiline eeskuju. 1551.aastal sai noorest ja veel vähe tuntud Palestrinast Rooma Peetri kiriku kapelli juht. 1554.aastal ilmus trükist tema esimene missakogumik ning 1555.aastal sai Palestrinast Cappella Sistina, paavsti isikliku kapelli laulja. 1560.aastal oli Palestrina seotud kardinal Ippolito II d'Estega ning teenis neli aastat,tema
2. Nimeta olulisemad muusikazanrid, mida viljeledi Madalmaade koolkonnad 15.-16.sajandil? · missa (reekviem ehk leinamissa) · motett (lihtsustus muusika rütmiline külg nind kadus ka mitmetekstilisus) · ilmalik polüfooniline laul (kompositsiooni lihvituselt võis see olla missa ja motetiga võrdne ning tema kasutusala oli palju laiem) 3. a) Polüfoonia - mitmehäälne kirjaviis, kus kõigil häältel on võrdne osatähtsus. b) a capella - saadeta vokaalmuusika 4. a) Palestrina · Varajases nooruses laulis Palestrina kirikukooris, kus 19-aastaselt sai ta samas kirikus organistiks ja koorijuhiks. · Kogu Palestrina looming on otseselt seotud kirikuga. Ta kirjutas ligi 100 missat ja hulganisti motette. · Palestrina looming vastas kiriku ootustele, See oli kõrge, ülev, väärikas, tõsine. Suurema osa tema loomingust moodustasidki vaimulikud teosed. · Tema teoseid iseloomustavad kõlapuhtus ja täiuslikkus.
häältes ajaliselt nihutatud. Millist muusikat mängiti renessansiajastul pillidega? Nimeta renessansiaegseid pille (min 3-4)! Improvisatsioonilist muusikat (prelüüd, fantaasia, tokaata). -Orel -Klavessiin -Lauto -Plokkflööt -Tsink Mida uut tõi Martin Luther kirikumuusikasse? Rahvakeelne koguduselaul – luteri koraal; Et rahvas saaks laulu kaudu jumalateenistusest aktiivsemalt osa võtta Kes oli 16. sajandi väljapaistvaim muusik, Rooma koolkonna tuntuim esindaja? Giovanni Pierluigi da Palestrina Mis mõjutas tema stiili kujunemist? Muudeti liturgiat ning tehti ettekirjutusi kirikumuusikale: nõuti gregooriuse laulu lihtsustamist ja selle tähtsuse taastamist liturgias, samuti teksti selget mõistetavust. Millised žanrid on esindatud Palestrina loomingus? Iseloomusta mõne märksõnaga tema muusikat! -Motett -Hümn -Missa -Magnificat Palestrina muusikat iseloomustab kõigi vahendite äärmine tasakaalustatus ja korrastatus.
· Tuntuimad: "Üks kindel linn ja varjupaik"; "Ma tulen taevast ülevalt" jt. Vastureformatsioon · 1545-1563 Trento kirikukogu · Reformid, mis tugevdaks Rooma positsioone · Ettekirjutused ka liturgias ja kirikumuusikas · Gregooriuse laulu lihtsustamine kaunistuste kaotamine ja lihtsustamine · Nõuti teksti selget mõistetavust · Keelati ilmalikud laenud ja ekspressiivne stiil Rooma koolkond Giovanni Pierluigi da Palestrina (u1525-1594) · Konservatiivne hoiak · Tähtsaim esindaja Palestrina · Oma sajandi väljapaistvaim muusik, hiljem kuulusus vaid kasvas · "Puhta" ja "väärika" kirjaviisi eeskuju · Tema stiilis kirjutatakse tehnikaharjutusi tänapäevani · Karjäär seotud Roomaga (Peetri kirik) · 1580. a. abikaasa surm, valmistus vastu võtma vaimulikupühitsust, kuid see jäi saamata... · Peaaegu kogu looming on vaimulik
Omaaegse Euroopa imetletuim muusik.Viimane Madalmaade koolkonna suurmeister. Lustlikud ilmalikud laulud on pärit noorusajast, suurema osa elust pühendas kirikumuusikale - üle 70 missa, sellest 3 reekviemi, üle 500 moteti. Väga leidlik helikeel: dissonantsid, jõulised dünaamikakontrastid, et muuta teksti väljendusrikkamaks. K: motett Timor et tremor (hirm ja värin) Hilisrenessansi suurim helilooja oli itaallane, pikaajaline Rooma Peetri kiriku kapelli juht Giovanni Pierluigi da Palestrina (~1525-1594) Tema stiil kujunes juba ta elu ajal klassikaliseks, hiljem sai sellest puhta polüfoonia akadeemiline eeskuju. Kõrgemates muusikakooolides kirjutatakse siiani kompositsiooniharjutusi tema stiili eeskujul. Palestrina muusika on väga selgekõlalise kolmkõla- harmooniaga, rahulik, äärmiselt tasakaalustatud (võrreldakse Rafaeli maalidega), mõjub kaasajas väga konservatiivsena. Palestrinat tuntakse eelkõige tema missade põhjal. Peaaegu kogu
polüfooniline laul. Itaalias domineeris õukondlik ilmalik seltskonnamuusika, tähtsamaiks lauluvormiks kujunes madrigal. Kõrgrenessanss(15.saj) – Madalmaade vokaalpolüfoonia kõrgaeg. Muusikale on iseloomulik: uus kõlaideaal, meloodia (tundeline, loomulik liigendus), muusika oli rohkem tekstiga seotud, helilooja loob kõik hääled korraga. Hilisrenessanss(16.saj) – Tekkis palju ilmaliku laulu eritüüpe. Kuulsamad heliloojad olid Orlando di Lasso ja Giovanni Pierluigi da Palestrina. Kirikumuusika muutus lihtsamaks ja emakeelsemaks. 16.saj peetakse inglise muusika kuldajaks. • Heliloojad O. di Lasso ja G. P. da Palestrina O. di Lasso: (Orlando di Lasso) „muusikute vürst“ helikeel impulsiivne, värvirohke, piltlik rikub tihti nö reegleid, et muusika oleks üllatavam: ootamatud dissonantsid, helistikud, dünaamika kontrastid jne homofoonia ja polüfoonia on osavalt nö kokku sulatatud „Matona, mia cara“
Sellest ajast teame me heliloojat nimega Jacobus non Papa. Orlando di Lasso-Peetakse madalmaade viimaseks esindajaks. Tema rahvus on tekitanud palju küsimusi, sest ta sündis Prantsusmaa ja Belgia piirialal. Oma loomingus ühendas parimad jooned saksa, itaalia ning prantsuse muusikast. On kirjutanud vaimulikku muusikat (missad,passioonid). Noorusajast on pärit ka umbes 450 ilmalikku laulu, hiljem pöördus vaimuliku muusika poole.Hilisrenessanss-Giovanni Pierluigi Da Palestrina sündis väikeses Itaalia asulas nagu Palestrina. Sündis 1525 või 1526. Paljud tema perekonnaliikmed surid ja pärast seda astus kiriku rüppe. Ta oli valmis oma elu kirikule pühendama. Hiljem abiellus siiski uuesti. Pidevalt olid tal intriigid kirikuga. Kõige kummalisem oli see, et kirik oli tema tööandjaks. Enamik oma elust veetis Roomas, kus ta ka suri 1594 aastal. Kogu tema looming on seotud kirikuga. Isegi madrigalid olid tal vaimuliku sisuga
Uued usuliikumised pöörasid end vana katoliikliku traditsiooni vastu, muutsid jumalateenistuse põhialuseid ja liturgiat, kujundades välja niimodi täiesti uue olukorra kiriklikus kunstis ja muusikas. 6. Luteri koraal. Luteri koraal on Saksa protestantlik kirikulaul, mille aluseks on stroofiline värsstekst ja igas salmis korduv viis. Sellest on algusest peale tehtud mitmehäälseid kooriseadeid. 7. G.P da Palestrina elulugu. G.P da Palestrina (1525-1594) oli üks oma sajandi väljapaistvamaid muusikuid. Teda toetas oluliselt paavst Julius III 1551.a. sai noorest ja vähetuntust Palestrinast Rooma Peetri kiriku kapelli juht, 1554.a. ilmus trükis tema esimene missakogumik. 1555.a. katkes Palestrina kiire tõus: ta määrati Lateraani basiilika kapellmeistriks, kust ta konfliktide tõttu lahkus. 1571.a. kuni surmani teenis Palestrina Rooma Peetri kiriku kapelli juhina. 1580.a. suri Palestrina abikaasa.
Missa-Rooma kaoliku kiriku jumalateenistus Reekviem-teos surnute mälestamiseks Passion-vaimulik instrumentaal teos kristuse kannatustest Ooper-lavaline teos kus ainult tantsitakse Ballett-lavaline teos kus ainult tantsitakse Gregoorius Suur-esimene koraalide väljaandija Munk arezzo-võttis kasutusele noodi silbid,tõstis noodi joonte arvu neljani ning koostas noodimärgid. motett-mitmehäälne laul kus hääled jäljendasid üksteist kontrapunkt-väljapeetud noot ühes hääles, liikumine < - muusika muutub vaiksemaks, diminendo > - muusika muutub valjemaks, vuscendo barokk tähendab ebakorrapärast pärli fuuga- 2-5 häälne, teemat korrutatakse prelüüd-eelmäng, kasutai alati fuugaga koos,et viia kuulaja meeleollu 1.allemande-4/4 taktimõõdus, aeglane ja pikaldane kõigis häältes muutumatult 2.courante-prantsuse tants 3/4 taktimõõdus, elav 3.sarabonde-hispaania tants 3/4 taktimõõdus, aeglane 4.gique-inglise tants 2/4 taktimõõdus, väga kiire Orlandius Lass...
· Prantsuse kuningate ambitsioonid tõusid · Roomakatoliku kiriku kriis (nt Suur skisma, mil korraga valitses 2 paavsti) · 15-16 saj maadeavastused, mis laiendasid inimeste maailmapilti nii geograafiliselt kui kultuuriliselt · Loodusteaduste kiire areng · Esimesed arheoloogilised väljakaevamised Itaalias 13. Renessanssajastu periodiseering VAATA TÖÖLEHTE!!! · Vararenessanss (14 saj) · Kõrgrenessanss (15 saj) · Hilisrenessanss (16 saj) 14. O. di Lasso ja G. P. da Palestrina · Orlando di Lasso (tuntud ka kui Orlandus Lassus; 15321594) oli renessansshelilooja. Ta oli Madalmaade koolkonna viimane suur meister. · Lasso alustas kirikus kooripoisina. Alates 12. eluaastast töötas ta erinevates õukondades muusikuna. 21-aastaselt sai Rooma Lateraani basiilika kapellmeistri ametikoha, hiljem oli Münchenis Baieri hertsogi Albrecht V õukonnas kapellmeister. Saavutas kuulsuse juba oma eluajal.
RENESSANSS XVI sajandi II pool – XVI sajand Muusika Keskaegse professionaalse kirikumuusika kõrvale asub professionaalne ilmalik muusika. Juhtivad muusikamaad on Madalmaad, Põhja- Prantsusmaa, Itaalia. Uued muusikažanrid Missa Reekviem Madrigal Heliloojad Guillaume Dufay (1400- 1474) Johannes Ockeghem (1420- 1495) Josquin des Prez (1440- 1521) Giovanni Pierluigi da Palestrina (1525- 1594) Orlando di Lasso (1532- 1594) Kunstnikud Sandro Botticelli (1445- 1510) Leonardo da Vinci (1452- 1519) Michelangelo (1475- 1564) Raffael (1475- 1564) Raffael. Sixtuse Madonna Albrecht Dürer (1471- 1528) Kirjanikud Giovanni Boccaccio (1313- 1375) Miguel de Cervantes (1547- 1616) William Shakespeare (1564- 1616) Eesti 1558- 1583. a. – Venemaa algatatud Liivi sõda, mille tagajärjel Eesti läks Rootsi, Poola ja Taani võimu alla.
kontsert, concerto grosso, instrumentaalne tantsumuus. instrumentaalne tantsusüit, fuuga *Vaimulikus missa (reekviem), madrigal, motett, saksam. luteri koraal. Heliloo- *Guillaume de Machaut *Johann Sebastian Bach jad *Francesco Landino *Georg Friedrich Händel *Orlando di Lasso *Claudio Monteverdi (,,Orpheus") *Giovanni Palestrina *Arcangelo Corelli (concerto grosso) *Antoni Vivaldi (u. 770 teost) Renessanss Barokk Üldisel. *kultuuri ilmastumine *Muusika- emots. mõjutusvahend, *muusikas annavad tooni dünaamiline, rahutu, peegeld. konfl. Madalmaad ühisk. *Prantsusmaal ars nova *Õukonnakesksus *Kontsertstiil
mõlemad on ühehäälsed, renessansi muusika on salmiline. 11) Lassus (heliloojaks kujunemist mõjutanud tegurid, žanrid, muusika üldiseloomustus, millist koolkonda esindas, näiteid teostest) Röövimine Sitsiilia asekuninga poolt(seal tutvus erinevate Euroopa õukondade muusikaga) Ta valdas kõiki Euroopa muusikastiile!! Žanrid: tal on üle 2000 helitöö, üle 70 missa, üle 500 moteti, umbes 450 laulu, sh madrigale 12) Palestrina (heliloojaks kujunemist mõjutanud tegurid, žanrid, muusika üldiseloomustus, millist koolkonda esindas, näiteid teostest, tähtsus) Kapellmeister? Rooma ja selle ümbruses kirikutes(kirjutas vaimulikku muusikat) Konservatiivne kirjutamislaad, vastureformatsiooni esindaja. Žanrid: Ülekaalus vaimulik muusika, sh üle 100 missa, 400 moteti, umbes 100 madrigali, mida hiljem häbenes. 13) Orkestrid 15. saj ja 16. saj (oska võrrelda!) 15
balletto ja madrigal. 7. Nimeta hilisrenessansi heliloojad kirjeldades nende tegevust ja loomingut Orlando di Lasso – Madalmaade koolkonna viimaseks esindajaks. Ühendas loomingus parima oma ajastu Itaalia, Prantsuse ja Saksa muusikast. Suurema osa elust pühendas ta kirikumuusikale umbes 450 ilmalikku laulu on pärit peamiselt noorusajast. Lasso muusika väljenduslaad on ekspressiivne, jõuline, dünaamiline ja värviderohke. Giovanni Palestrina – eluajal imetleti teda vähem kui Lassot, kuid hiljem on teda jäljendanud mitme sajandi kirikumuusikud kui `puhta ja väärika` kirjaviisi eeskuju. Peaaegu kogu Palestrina looming on vaimulik. Tema teoseid iseloomustab tasakaalukus, vaoshoitus, selgekõlalisus, korrastatus.
madrigal. 7.Nimeta hilisrenessansi heliloojad kirjeldades nende tegevust ja loomingut Orlando di Lasso Madalmaade koolkonna viimaseks esindajaks. Ühendas loomingus parima oma ajastu Itaalia, Prantsuse ja Saksa muusikast. Suurema osa elust pühendas ta kirikumuusikale umbes 450 ilmalikku laulu on pärit peamiselt noorusajast. Lasso muusika väljenduslaad on ekspressiivne , jõuline, dünaamiline ja värviderohke. Giovanni Palestrina - eluajal imetleti teda vähem kui Lassot, kuid hiljem on teda jäljendanud mitme sajandi kirikumuusikud kui `puhta ja väärika` kirjaviisi eeskuju. Peaaegu kogu Palestrina looming on vaimulik. Tema teoseid iseloomustab tasakaalukus, vaoshoitus, selgekõlalisus, korrastatus.
Renessanssiajastu hakati jumalateenistuseks loodud muusikat esitama ka kontsertmuusikana. Tekkisid esimesed mitmeosalised muusikateosed missad, reekviemid ja passioonid. Ka esimese ilmaliku muusika suurteos OOPER loodi renessanssiajastul. Esimene renessanssiajastu ooper esietendus 1597 Firenzes ja ooperite loomisel olid eeskujuks vanakreeka tragöödiad, mille ainestik oli võetud kreeka mütoloogiast. Tuntumateks heliloojadeks olid Lasso ja Palestrina. O. Lasso lõi muusikat kõikides tollaegsetes zanrites, oli väga julge ilmalike viiside rakendamisel vaimulikku muusikasse ja kõlavärvide kasutamisel. G. Palestrina oli range polüfooniameister, kelle muusikas peitus sügavus ja suursugune ülevustunne. 2
Muusika KT ! Mis iseloomustab keskaja inimese ja kultuuri olemust? Keskaeg erines teistest ajastutest selle poolest, et seadis suurimaks väärtuseks maailmas mitte inimese, vaid jumala. Inimene oli jumala ori Jumala teenimine päästis inimese. Arvati, et jumal oli maailma valmis teinud ja inimesel polnudki loominguks enam võimalust. Gooti arhitektuur -vastus küsimusele, kuidas ehitada kivilagesid, mis lähevad üha laiemaks ja kõrgemaks. Lahenduseks oli teravkaare ja sammastele toetavate kiviribide kasutuselevõtt. Missa-pidulik jumalateenistus Kõik on ladina keeles Mõisted: Gregooriuse koraal. • Gregooriuse koraal – keskaja kultuuri osa • Muusika allub sisule-üks häälne • Kogu viis kõlas algusest lõpuni ühesuguse tugevusega • Sisu: palved, usulised tekstid Mis iseloomustab renessanssi i...
a) tekst, lisandus missasse alles 11. sajandil. Huvipakkuv on itaalia helilooja G. P. Da Palestrina ühe kaalukama teose ,,Missa Papae Marchelli" saamislugu. Nimelt oli Trento kirikukogul plaanis keelustada kirikus polüfoonilise muusika esitamine. Põhjuseks toodi liialt keeruline muusikaline faktuur, mistõttu esmatähtsaks peetud tekst ei olnud hästi jälgitav. Eksperdiks paluti tol ajal kiriku ringkondades vastuvaidlematut autoriteeti omanud Palestrina. Helilooja keeldus igasugustest sõnalistest väitlustest ning kirjutaski 1562.-1563.a ,,Missa Papae Marcelli". Selle meisterliku teosega demonstreeris ta, et polüfoonilist muusikat on võimalik kirjutada nii, et muusika ja tekst mõlemad oleksid selgelt jälgitavad. Hiljem hakkavad heliloojad, kasutades vaid ordinariumi osi, kirjutama missasid ka kontsertidel ette kandmiseks. Missasid on kirjutanud paljud heliloojad ntks J.S. Bach, W.A. Mozart, F.Schubert jt.
30. Nimeta madalmaade koolkonna tähtsamad zanrid! (missa, motett, ilmalik polüfooniline laul) 31. Mis on polüfoonia? 32. Millist muusikat mängiti renessansiajastul pillidega? Nimeta põhilisi pille! 33. Mida uut tõi Martin Luther kirikumuusikasse? (rahvakeelne koguduselaul luteri koraal; et rahvas saaks laulu kaudu jumalateenistusest aktiivsemalt osa võtta) 34. Kes oli 16. sajandi väljapaistvaim muusik, Rooma koolkonna tuntuim esindaja? 35. Millised zanrid on esindatud Palestrina loomingus? Iseloomusta mõne märksõnaga tema muusikat! 36. Nimeta renessansiajastu heliloojaid (min. 3-4)! (Lasso, Palestrina, Victoria, Tallis, Desprez) 37. Nimeta vanamuusikaansambleid Eestis! (Vox Clamantis, Hortus Musicus, Rondellus, Linnamuusikud, Heinavanker, Püha Miikaeli Poistekoor)
2. Itaalia lauluvormid. Eristatakse 2 vastandlikku suunda: rahvalikud laulud- villanella, frotolla, balleto. Madrigal- kõige peenetundelisem ilmaliku laulu vorm, tekkis 14. sajandil. Sisu võis olla armastuslaul, religioosne, filosoofiline ja väga tihti erootilise sisuga laul. Varajased madrigalid olid 4- häälsed. 16. sajandil kirjutati 6-e häälseid madrigale. Kirjutajad: Orlando di Lasso ja Perluigi da Palestrina. Lasso muusika väljenduslaad on ekspressiivne, jõuline, dünaamiline ja värviderohke. Palestrina teoseid isemloomustab tasakaalukus, vaoshoitus, selgekõlalisus, korrastatus. 3. Saksa ilmalikud laulud tekkisid minnesingerite eeskujul ja üks kuulsamaid autoreid on Sacks. 4. Inglise ilmalikud laulud tekkisid Itaalia laulude eeskujul. Nad olid varustatud inglise keelsete tekstidega. Kuulsamad heliloojad Weelkes ja Morley. Vararenessanss Prantsusmaa
Josquin des Prez ~1440-1510 Teda nimetatakse esimeseks kõrgrenessansi vokaalpolüfoonia meistriks 16. sajandi jooksul tõusis ta ajastu suurima helilooja staatusesse Kasutas järjestikustes teostes väga erinevaid kompositsioonivõtteid Kasutas lühikesi äratuntavaid motiive ja meloodiakäike, mis liikusid kontrapunktilises tekstuuris häälest häälde Ta andis oma panuse ka uue zanri motett-sansooni loomisesse Josquin des Prez Giovanni Pierluigi da Palestrina 1525-1594 Itaalia renessansshelilooja Rooma koolkonna kõige silmapaistvam esindaja Tema loomingut peetakse renessansi polüfoonilise muusika kulminatsiooniks Kogu tema kirjutatud muusika on vaimulik Kirjutas ligi 100 missat ja hulganisti motette Looming oli kõrge, ülev, väärikas, tõsine `'Missa Papae Marcelli'' Giovanni Pierluigi da Palestrina Orlando 1532-1594 di Lasso Reformatsiooniaegne Renessansshelilooja Madalmaade koolkonna viimane suur meister
eeskuju sõnast renaissance juba 14. sajandil, Lääne antiigist. ja see tähendab Euroopas 15. ja 16. saj. taassündi. Renessansi kunstnikud: Leonardo da Vinci Raffael Michelangelo Heliloojad: Kirjanikud: Giovanni Pierluigi da Palestrina (15251594) William Shakespeare Orlando di Lasso (15321594 Giovanni Boccaccio Miguel de Cervantes Leiutajad: Renessanss Eestis: Galileo Galilei valmistas esimese 15581583.a. toimunud Liivi sõja tagajärjel teleskoobi
ning mis on kohandatud uue tekstiga. Igale uuele leidub alati vastaseid, nii ka Lutheri ideedele. Keiser Karl V kutsus ühes Põhja-Itaalia linnakeses Trentos kokku kirikukogu, mis püüdis lepitada protestante ja katoliiklasi. Katsed jooksid liiva, peale jäi reformatsioonivastane suund, mis nõudis gregoriuse laulu uuendamist ja selle tähtsus ennistamist liturgias. 16. Rooma koolkond konservatiivne hoiak. Palestrina Sajandi keskel kujunes Roomas võrdlemisi akadeemilise ja konservatiivse hoiakuga heliloojate koolkond, mis järgis ka kirikukogu juhiseid. Kirikukogu poolt kehtestatud rangeid reegleid arvestas ka Rooma koolkonna esinimi Giovanni Pierluigi da PALESTRINA (1525- 1594). Sajandi väljapaistvamaid muusikuid, kes küll oma eluajal ei olnud väga imetletud ja niisama rohkesti trükitud, kui Lassus. Küll aga kasvas tema kuulsus järgnevate sajanditega. Nimi Palestrina (ladinapäraselt
Kokkuvõte ajastutest Anu-Mai Lillo [email protected] Ajastu Iseloomustus Zanrid Heliloojad Kirikumuusika kõrvale Missa, Renessanss tuleb ilmalik muusika reekviem, Palestrina 14. saj.- 16. saj. O. di Lasso (rüütlite muusika) madrigal Süit, ooper, J. S. Bach Iseloomulik on Barokk emotsioonide vallandumine oratoorium, G. F. Händel 17. saj.- 18. saj. passioon, C. Monteverdi
..? 11.Laul, mis matkib talupoeglikult lihtsat rahvamuusikastiili? 12.Valdkond, kus hakkasid Euroopas toimuma muutused 14. sajandil? 13.Üks suurim muusikakultuuri keskus? 14.Mida kirjutas Francesco Landino? (refrääniga laul) 15.Vararenessanssi kõige esinduslikumaks zanriks sai? 16.Puhkpill? 17.Puhkpill? 18.Väärtus hinnangute lähtumist inimesest nimetatakse...? 19.Mis oli see, millele pühendas suurema osa oma elust Orlando di Lasso? 20.Uus kunst(ladina keeles)? 21.Milline oli peaaegu kogu Palestrina looming? 22.Klaveri eelkäija? 23.14. sajandil 2-või 3-häälne laul karjuseidüllist või armastusest? 24.Kõrgrenessansssi kõige esinduslikum zanr?
tekstiga. · Kalvinistid sallivad vaid ühehäälset rahvakeelset koguduselaulu. Ei lubata laulda laule, mille teksti pole Piiblis. · Vastureformatsioon - Trento kirikukogu üritas tervendada kirikut. Nõuti gregooriuse laulu reformimist ja tähtsuse taastamist, vaoshoitud stiili (,,mitte midagi pühitsematut"), teksti selget mõistetavust. Trentos oli nõuandjaks Giovanni Pierluigi da Palestrina. Rooma koolkond. Tähtsaim esindaja oli Giovanni Pierluigi da Palestrina. Tal oli klassikaline ja puhas stiil, järgis reegleid. Peaaegu ainult vaimulik muusika, ka mõned madrigalid ja armastuslaulud nooruses. Tuntud missatsüklite põhjal. Ilmalik laul ja seltskonnamuusika 16. sajandil · 16. saj muusika levik tänu humanistliku hariduse levikule, see sisaldas muusika · 15-16. saj nooditrüki leiutamine 4
excelsis Deo-au olgu Jumalale kõrges; III Credo in unum Deum - Mina usun ühte Jumalat; IV Sanctus Benedictus - Kiidetud olgu; V Agnus Dei - Halasta meie peale. Renessanss (14.-16. saj) Taust Muusika: professionaalse kirikumuusika kõrvale asub ilmalik muusika. Juhtivad muusikamaad on Madalmaad, Põhja-Prantsusmaa, Itaalia. Uued muusikazanrid: missa, reekviem, madrigal. Heliljoojad: Guillaume Dufay, Johannes Ockeghem, Josquin des Prez, Giovanni Pierluigi da Palestrina (1525 -1594), Orlando di Lasso (1532 - 1594). Kunstnikud: Sandro Botticelli, Leonardo da Vinci, Michelangelo, Raffael, Alberecht Düren. Kirjanikud: Giovanni Boccaccio, Miguel de Cervantes, William Shakespeare. Eesti: 1558 -1583 -Venemaa algatatud Liivi sõda (Eesti läks Rootsi, Poola, Taani võimu alla). 1535 ilmus esimene eestikeelne trükitud raamat. 1578 ilmus Saksa Balthasar Russowi "Liivimaa kroonika". Teadus ja ajalugu: Mikolay Kopernik väitis, et Päikese ja
Miks? Josquin Desprez-ta avas niiöelda teiste muusikute silmad 36. Millist muusikat mängiti renessansiajastul pillidega? Milliseid pille kasutati? 37. Millised muutused tõi reformatsioon kirikumuusikasse? Muutused jumalateenistuse põhialustes ja liturgias. Muusikal suur kasvatuslik tähtsus. Koguduse kaasamine jumalateenistusel läbi koguduselaulu 38. Kes oli 16. sajandi väljapaistvaim muusik, Rooma koolkonna tuntuim esindaja? Giovanni Pierluigi da Palestrina 39. Millised zanrid on esindatud Palestrina loomingus? Iseloomusta mõne märksõnaga tema muusikat! Missa, motett, hümn. Muusika on lihtsa meloodiaga ja rahulik 40. Nimeta renessanssiajastu heliloojaid (min. 3-4)! Josquin Desprez, Guillaume Dufay, Guillaume de Machaut, Johannes Ockeghem 41. Nimeta vanamuusikaansambleid Eestis! Heinavanker, Linnamuusikud
Teda on raske ühe kindla rahvusega seostada – sündis Prantsusmaa ja Belgia piirialal, tõelise kosmopoliidina tegutses Euroopa eri linnades, ühendas loomingus parima oma ajastu Itaalia, Prantsuse ja Saksa muusikast. Suurema osa elust pühendas ta kirikumuusikale (üle 70 missa, passioonid, magnificat`id, motetid), umbes 450 ilmalikku laulu on pärit peamiselt noorusajast. Lasso muusika väljenduslaad on ekspressiivne, jõuline, dünaamiline ja värviderohke. Giovanni Palestrina (1525-1594) Akadeemilise ja konservatiivse hoiakuga Rooma koolkonna nimekaim esindaja. Eluajal imetleti teda vähem kui Lassot, kuid hiljem on teda jäljendanud mitme sajandi kirikumuusikud kui `puhta ja väärika` kirjaviisi eeskuju. Peaaegu kogu Palestrina looming on vaimulik (üle 100 missa, üle 400 madrigali). Tema teoseid iseloomustab tasakaalukus, vaoshoitus, selgekõlalisus, korrastatus. Martin Luther (1483-1546)
RENESSANS S 14-16 SAJAND ARS NOVA Mis on Renesanss? Renessanss- antiikkultuuri taassünd. Itaalisat alguse saanud ning 14.-16. Sajandil väldanud periood Euroopa kultuuri ajaloos. Oluliseks sai inimene! Renessansi populaarseim sõna: ISE! RENESSANSI TUNTUMAD HELILOOJAD Josquin Desprez (u.1440-1521) Orlandus Lassus (u.1532-1594) Palestrina (u.1525-1594) RENESSANSS PILLID Klahvpillid- orel, klavikord, klavessiin Keelpillid- lautole, vioola Puhkpillid- plokkflööt, pommer, dulcian, krummhorn Vaskpillid- trompeid, tromboonid, tsink Ansamblipillidena kasutati puupuhkpille. RENESSANSS MUUSIKAS Meloodia lihtne, laulev, rahulik, pole suuri kontraste. Kontrapunkt. Tekib Prantsusmaal - 14..saj. Madalmaades- 15.saj. (Holland, Belgia, Luxenburg, Kirde- Prantsusmaa) ILMALIK Prantsuse sansoon - laul armastusest Canzon - sansooni instrumentaal- töötlus Madrigal - it.k-emakeelne laul, Polüfooniline 3-6 häälne armastuslaul, lauldi oma rõõ...
10.Kuidas nimetatakse 3-häälset polüfoonilist laulu, kus alumise rahulikult sammuva hääle kohal peavad 2 häält kaanonis teiseteisesele jahti? 11.Kuidas esitati tavaliselt tantse? 12.Kes oli kõrgrenessanssi olulisim helilooja? (Ainult eesnimi) 13.Mis tekkis madalmaade polüfoonia arendatuima võttena? 14.Milline kontsertmissa kasvas välja keskaegse kirikliku tarbemissa rüpest? 15.Kes vallandas 1517. Aastal protestantliku reformatsiooni? 16.Milline oli peaaegu kogu Palestrina looming? 17.Kuidas nimetati Itaalia tähtsamat lauluvormi? 18.Keelpill millel on nö. kael ära murtud? 19.Kõversarv 20.Üks leinamissa osa. …..(Püha) ja Benedictus (Kiidetud olgu) 21.Mis oli kõrgrenessanssi kõige esiduslikum žanr? 22.Mis renessansi ajastu oli 15. sajandil? 23.Kuidas nimetati refrääniga laulu? 24. Väärtushinnangute lähtumine inimesest ehk…?
keelpille. fiidel (vioolaviiul), rebekk, vioolad; puhkpillid: flööt, pommer ( oboe); dulcian (fagott); lauto (araabia päritolu, ümarapõhjaline), krummhorn, trompet (signaalpillina); tromboon, tsink (välja psalteerium ( klavessiinilaadsed pillid), surnud) harf, organistrum, flööt, salmei (2kordne roohuulik) HELILOOJAD Anonüümsed; Leonius (muusika sarnaneb Palestrina (Ta oli üks suurimatest keskaja heliloojatest. Sündis Rameau, Monteverdi, Lully, Corelli, Purcell, Scarlatti, Couperin, Viini klassikud Haydn (lapsena laulis kirikukooris haridus ilmaliku tantsulauluga; tegevusaeg jääb 12 Rooma lähedal Palestrinas, kogu ta elu möödus kodukohas ja Vivaldi, Bach (Saksa helilooja ja organist; eluajal heliloojana kiriku kulul; tegeles lauljate koolitamise ja orkestriga ning kirjutas
RENESSANSS: 14-16 saj.*muutused eur maj elus *esimesed arheol väljakaevamised *ilmalikustumine, antiikajastu jäljendamine *Madalmaad * vokaal- ja instrumentaalmuusika eraldumine *uued pillid :lauto,klavessiin, klavikord, tsink, viola da gamba *mitmehäälne laulukultuur tänu nooditrüki täiustumisele *ilmalik vokaalpolüfoonia: motett-ühes keeles,sama tekstiga. Madrigal-armastuslaul. caccia-3-häälne polüf laula kaanonis. sansoon- prantsuskeelne(ilmalik,polüf) armastuslaul. Frottola-õukondlik laulutüüp. Villanella-laula, mis matkib talupoeglikult lihtsat rahvamuusikastiili. Balletto-tantsulaul *tsükliline kontsertmissa, selle erivorm on reekviem. VARARENESSANSS 14. saj :PRANTSUSMAA:* keskused Pariis ja Avigon *kujunes välja missatsükkel *esinduslikuim zanr=motett *ilmalik polüf laul *ars nova- uus kunst, Philippe de Vitry, väljapaistvaim helilooja=Guillaume de Machaut. ITAALIA* madrigal, caccia* Francesvo Landino- kirj ballaatasid(ja ainult ...
• Biskailane – abiellus oma ristiemaga, põletati • 2 portugallast – võtsid rasva kana süües ära ehk juudid, põletati • Vanaeit – kutsus Candide enda juurde kui ta oli õnnistatud, ravis haavu, söötis, jootis, voodi, ei tohtinud kätt suudelda, III päeval eit ei toonud süüa vaid jalutas üksildase majani Ca sinna, toob looriga Cu sisse, piiritusega piserdamine, Cu käskis C-d aidata, tagumik pool ära. Paavst Urbanus X ja Palestrina tütar, 14A palee elu, väga hinnaline kui kulda ei arvesta. Poolsurnud, läks apelsinipuu alla oja juurde lamama, valge mees. 15A tüdruk oli, 3 kuud ori olnud, igapäev vägistatud, põgenedes bojaari juurest oli ta mitmes kõrtsis töötaja, talumaja – hoolitses pesu eest. • Bulgaaride kapten – lasi haaval paraneda, võttis sõjavangina Cu kaasa – pesi pesu + tegi süüa, müüs Is edasi
RENESSANSIAJASTU MUUSIKA 10. saj tekkis muusikasse mitmehäälsus. Organum esimene kahehäälne vaimulik laul, mille üheks hääleks on Gregoriuse koraal. 13. saj motett. Uus kirikumuusika zanr, mis oli kolmehäälne. Kõigis kolmes hääles kasutati erinevaid tekste. Renessanss 14-16 saj. Iseloomusta renessansiajastut muusikas: - Elu keskpunkt polnud enam kirik. Ilmalik muusika kogus üha enam populaarsust. Ühiskonnas peeti oluliseks seda, et inimene oleks muusikaliselt haritud. Domineerivad madalmaad. Filosoofias humanism. Millal eraldus vokaalmuusika instrumentaalmuusikast? - Renessansiajastul. Millised uued pillid tekkisid renessansiajastul? - viola da gamba, klavessiin, lauto. Missa hakati kirjutama, kui terviklikke muusikateoseid. Mille poolest on tuntud Guillame de Machaut? - Ta on helilooja, kes lõi esimesena missa, kui...
Esimesed kirjapandud teosed instrumentaalmuusikale oli vokaalmuusika seaded Lühikesed fantaasiapalad Ansamblimuusikas olid populaarsed tantsud, mida käsitleti, kui seltskonna muusikat 15.saj leiutati nooditrükitehnika, lihtsustas nootide kirjapanemist Peeti oluliseks muusikaharidust Heliloojad: Inglise – Thomas Tallis, William Bird Itaalia – Orlandus Lassus, Giovanni Perluigi da Palestrina Kontsertmissa – ainult ordinaariumi osadest, Reekviem – kontsertmissa erivorm – leinamissa – Mozart Filharmoonia Kammerkoor – Tõnu Kaljuste RAM – Gustav Ernesaks (asutaja), Ants Soots Pillid: Dulcan – fagott, puhkpill Krummhorn – puhkpill Pommer – oboe, puhkpill Klavessiin – klahvpill Viola da gamba – tšello, keelpill Lauto – keelpill, äramurtud kaelaga
Motett muutus sai esinduslikumaks zanriks, on ühes keeles ja kõigis häältes lauldi sama teksti. Itaalia kultuuri 14.saj nim Trecentoks. Sellel ajal tõusis esile elegantne ilmalik seltskonnakunst ning tagaplaanile jäi vaimulik muusika. Kõik Trecento heliloojad kujutasid enamasti madrigale. Madrigal on ilmalik laul, mis tekkis 14.saj. Madrigalid olid enamasti 2häälsed ning teemaks oli armastus ja karjaseidüllid. Selle keerukamaks vormiks on cacia, milles 3 häälena kasut instrumenti. Madalmaadefsuhfu sest see ühendas jooni eri maadelt ja saavutas universaalsuse ning üldmõistetavuse. Lasso 5. Põlvkonnast. Elas 16 sajandil. Prantsusmaa, 3korda röövitud. 12 aastasena viidi itaaliasse. 1553 aastal sai temast Rooma Lateraani kapellmeister, mis annab talle tugeva lükke karjääris ja helilooja kujunemisel. 1555 trükitakse veneetsias ta teoste 1. kogumik . Ta tegi enamasti kirikumuusikat, tema looming oli impulsiivne, dünaamiline, värvirohk...
Lassus oli imetletud ja kuulus kogu Euroopas. Ta oli oodatud külaline kõikides Euroopa tähtsamates õukondades. Ta on kirjutanud umbes 2000 teost, kuid tema loomingu paremik ei ole kahjuks säilinud. Lassus oli oma ajastu kohta julge helikeelega, kasutades helistike ootamatuid vastandusi ja ebareeglipäraseid dissonantse. Noorpõlve looming on enamasti rõõmsameelne, kuid hilisem looming peegeldab üha rohkem surma ja kannatuse teemasid. Palestrina polnud eluajal nii imetletud kui Lassus. Palestrina tegutses peaaegu terve elu Roomas. Enamik Palestrina loomingust on vaimulik, sest ta oli kogu karjääri vältel seotud kiriklike õukondadega. Loomingu paremiku moodustavad missad (104) ja motetid (400). Barokk Mõiste "barokk" tähistab kunsti ja muusikastiili 16. sajandi lõpust 18. sajandi keskpaigani. Sõna ise on pärit portugali keelest, kus barroco tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit. 18. sajandi keskel sai see sõna hääbuva kunstistiili pilkenimeks,
Josquin Desprez 05.02.13 Josquin Desprez oli Guillaume Dufay ja Giovanni Pierluigi da Palestrina vahel kuulsaim euroopa helilooja ja teda peetakse tavaliselt franko-flaami koolkonna keskseks figuuriks. Josquini nimetatakse esimeseks kõrgrenessansi vokaalpolüfoonia meistriks. 16. sajandi jooksul tõusis ta ajastu suurima helilooja staatusesse, tema tehnilist ja väljenduslikku meisterlikkust imetleti ja imiteeriti. Käsikirjade ümberkirjutajad omistasid paljud anonüümsed heliteosed talle, et suurendada oma müügiedu.Talle on kokku omistatud vähemalt 374 teost.Alles
· Maa põhjaosa paremal järjel · Majandus on languses · Töötuse tase 11,9% · Väliskaubandus · Energiamajandus sõltub impordist · Turism · Ekspordipartnerid - Saksamaa, Prantsusmaa , Ameerika Ühendriigid · Impordipartnerid - Saksamaa, Prantsusmaa ja Hiina. KULTUUR · Rikkalik arhitektuuripärand · Rooma riigi aeg, gooti ja romaani stiil, renessanssarhitektuur · Leonardo da Vinci, Michelangelo, Raffael ja Tizian. · Palestrina, Monterverdi, Vivaldi, Paganini, · Pasta ja pitsa RIIGI ERIPÄRAD · Euroopa Liidu, NATO, Euroopa Nõukogu ja OECD asutajaliige · Riikidest enim UNESCO maailmapärandi nimistusse kuuluvaid objekte · San Marino ja Vatikan · Turistide külastatavuselt maailmas 5. · Vahemere suurimad saared Sitsiilia ja Sardiinia. · Mägine, varieeruv kliima OLUKORD RIIGIS PRAEGU · Palju pagulasi · Üldiselt rahulik KASUTATUD ALLIKAD
J. Ockeghem; J. Desprez; H.Schütz; Lully; Corelli; Gluck6 Orlandus Lassus; A.Vivaldi; Rameau; Gabrielid; C. Janequin; Telemann; Scarlatti; Guillaume Machaut5; H.Purcell; D.Buxtehude; Palestrina 5 Esimene terviklik ühe autori tsükkel ,,Missa" 6 Tema idee oli seada muusika draama teenistusse
Renessanssi heliloojad : giovanni Pierluigi da Palestrina (1526-1594) , Orlandi di Lasso ( 1532-1594) 1517.a. naelutas Martin Luther Wittenbergi lossikiriku uksele oma kuulsad 95 teesi. Protestantism on reformatsiooni tulemusena katoliku kirikust eraldunud kirikute ja usulahkuda ühine nimetus. Luteri koraaliks kutsutakse Saksa protestantlikku kirikulaulu. Iseloomustus: Vaimulik laul, Rahvuskeelne,Stroofilise värsstekstiga,Salmides korduv viis . ,,Ma tulen taevast ülevalt","Üks kindel linn ja varjupaik", ,,üks roosike on tõusnud". Vastureformatsioon- Trento kirikukogu kutsuti kokku,kuna suured alad lõid rooma-katoliku kirikust lahku. Mõjutatuna ühehäälse kirikulaulu edust protestantlikus kirikus nõuti gregoriuse laulu reformimist ja taastamist liiturgias.Tulemuseks oli gregoriuse laulu tunduv lihtsustamine.Arutati koguni polüfoonilisest muusikast loobumist.Trento kirikukogu otsustas,et laulu tekst peab olema selgelt mõistetav. Ning missa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
