Ka Eesti vabariigi seadusandlus reguleerib lastiseadme kasutamist ja hooldamist. Losspoomidega lastiseade. Selle lastiseadme konfiguratsioon ja koostis on välja kujunenud pikaajalise merevedude praktika käigus. Paljud elemendid on standardiseeritud. Kaasaeg viib klassikalistesse süsteemidesse üha uusi variante, detaile ja võimalusi. Mastid. (Tahvel 7.3.-I) Mastid kannavad endal poome ja muud varustust: tulesid, antenne, signaalraasid. Kui laeval lastiseade puudub, on ikkagi mastid navigatsioonitulede kandmiseks ja signaalmärkide, signaallippude ning spetsiaalsete signaaltulede jaoks (signaalmast). Mastid valmistatakse terastorust. Harilikult on nad alt jämedamad kui ülevalt. Väga levinud on A-mastid ja portaalmastid, mis on mugavad kandmaks mitmesuguse konfiguratsiooniga poomidest lastiseadet. Raskekaalu poome toetavad üksikud või paaris jämedad sambad Samsonid või Samsonpostid, mis mõnel juhul paigutatakse kaldega parraste suunas
Eesti lipp Lipp on ristkülik, millel on kolm võrdset horisontaalset värvilaidu: sinine, must ja valge. See võeti kasutusele Tartu Ülikooli Eesti Üliõpilaste lipuna ning pühitseti 4.06.1918. Hiljem seostus see eesti rahvuslusega ning seda kasutati riigilipuna, kui 24.02.1918 kuulutati välja Eesti Vabariik. Ametlikult võeti lipp riigilipuna kasutusele 21.11.1918. Vabariigi Presidendi lipp on riigilipp, mille keskel on suur riigivapp. Eesti lipuvärvide tähendus: Sinine- eestimaa taeva, järvede ja mere peegeldus, tõe ning rahvuslikele aadetele ustavuse sümbol. Must- kodumaa mulla ja rahvakuue värv. Valge- rahva püüd õnne ja valguse poole. Igaühel on õigus heisata ja kasutada Eesti lippu järgides Eesti lipu seadust ning head tava. Iseseisvuspäeval, võidupühal ja taasiseseisvumispäeval heisatakse Eesti lipp elu-, äri- ja büroohoonetel. Lippu heisatakse päiksesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell 8:00 ja langet...
Tallinn , 2010. 199 lk. asukoht TTÜ raamatukogus ja sellele vastav kohaviit e kataloogis ESTER, korrus ja riiuli number (vt. juhendit) Vastus: asukoht/korrus: TTÜR 5.korrusel(humanitaarteadused), kohaviit: 13/S 33, riiuli number:512. 2. Leidke Eesti märksõnastikust (EMS), milliseid seotud märksõnu on soovitav kasutada teavikute otsinguks teemal metallkonstruktsioonid Loetlege kuni 3 seotud märksõna. (vt. juhendit) Vastus: mastid, sillad. 3. Leidke andmebaasist ISE, millises ajakirjas on ilmunud artikkel Maasik, Ingrid. Vanad ehitusmaterjalid taaskasutusse. Vastuses esitage ajakirja nimetus, aasta, number, leheküljed, kus artikkel asub. (vt. juhendit) Vastus: artikkel 'Maasik, Ingrid. Vanad ehitusmaterjalid taaskasutusse.' on ilmunud ajakirjas: Tehnikamaailm: Kodu&Ehitus, aasta: 2009, number: 3, lkd: 3032. 4
Käisime Virukas shoppamas, Mäkis friikaid ning chipse söömas, aga midagi oli nagu puudu. Vaatamata sellele, et meil ei olnud ujukaid, ainult trusmarid, otsustasime minna randa. Ilm oli väga hot ja tõmbas meil stange momentselt märjaks. Mõtlesin juba kuhugi jahedamasse pleissi sõita, aga siis märkasime kaugemal kahte jõhkrat püssi. Lähemale jõudes tuli välja, et nad on hoopis emod ja hakkasime irvitama. Selline üllatus tõmbas meil mõlemal mastid maha ja vajasime midagi tõeliselt cooli, et end jälle käima tõmmata. Põrutasime lähimasse jõukasse oma lihamägesid treenima, aga ka see oli vale otsus. Koheselt tulid mingid kapid plõksima, et jõusaal pole tatikatele ja käskisid meil uttu tõmmata. Algul hakkasime vastu ja küsisime: ,,Kamoon, mis teil viga on!?",aga sellepeale ähvardasid vennad meile nuuti anda. Pakkisime kodinad uuesti kokku ja tegime varvast. Mis edasi? Juhe oli täiega koos ja
Laeva viimiseks vajalikule sügavusele kulus paar päeva, vahel isegi rohkem. 1898. aastal ei tahtnud Kablis ehitatud „Arcturus“ kuidagi vette minna. Kiilu hõõrumisest rennis tekkinud vinguv hääl olevat olnud kuulda 14 versta taha. Selle järgi ennustati laevale õnnetut meresõitu. Tegelikult uppuski „Arcturus“ koos meeskonnaga. Vettelastud laev pandi kusagile lahesoppi ankrusse või viidi lähimasse sadamasse, kus pandi peale mastid ja ja tehti taageldustööd. Laeva peeled tehti ühel ajal laeva kerega. Nüüd veeti nad mööda vett laeva juurde. Enne püstitamist tuli neid hoida vees, soovitatav jõevesi, tüvi vastu voolu. Sellised mastid ei olevat mädanenud. Mastid tõsteti kohale sakside, kahe ülalt kokkuseotud palgi otsa riputatud tali abil. Maste püstitati ahtrist vööri poole. Viimasena pandi paika kliiverpoom. Hulk aega võttis seisva ja jooksva taglase kohalepanek
Müüja : ,,Tere, astuke ligi!" Jan : ,, Tere, ja mis te pakute siin ?" Müüja : ,, Eks ikka kõige paremat mobiilsidevõrkku. Tulete meile kliendiks ning saate 1 makstes kaubapeale nutitelefoni, mille tavahinnaks on 549 . Te ei peaks enam kunagi muretsema, et teil ei ole levi või, et teie telefon ei tööta. Meie kliendid ei pea muretsema. Võite kindel olla! Jan : ,, Kuidas saan ma kindel olla ?" Müüja : ,, Meil on mastid kõikjal üle Eesti. Meil on kõikidest sidevõrkkudest kõige rohkem kliente ning keegi pole meie peale kaebama tulnud. Kõik kliendid on meie teenusega rahul. Ning kui liitute ka teie, saaksite elada rahutut ja muretut elu nagu meie pea pool miljonit klienti." Jan : ,, Nii.. aga milline on nutitelefon mille 1 eest saab ?" Müüja : ,, Samsung Galaxy Mini. Siin see on! See on väike. See mahub väga hästi taskusse ning vajadusel saab
ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 1. SISSEJUHATUS 1.1 NORMDOKUMENDID. Lähtuda tuleb reast normdokumentidest. Olulisemad: • EVS-EN 50341-1:2001: Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 45 kV /Overhead electrical lines exceeding AC 45 kV/ – Eesti versioon etteval- mistatud ja kuulub peatselt kinnitamisele Eesti Standardikeskuse käskkir- jaga. Hõlmab õhuliinide ja tema komponentide (juhtmed ja piksekaitsetrossid, mastid, vundamendid, ühendused) projekteerimist ja ehitust, samuti nõudeid liini elementidele (isolaatorid, tarvikud, poldid, tõmmitsad jms) ja materjalidele (juhtmed, profiilterased, puit, betoon jms). • EN 50341-3: Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 45 kV (Overhead electrical lines exceeding AC 45 kV) – Siseriiklikud erinõuded (SEN). • EN 50423-1: Elektriõhuliinid vahelduvpingega 1 kV kuni 45 kV
Dedvudseade. Võlliliin 27. Laeva ruumid. Tekiehitused ja tekimajad. Korsten, sõuvõlli tunnel, trapid, uksed. Kingstonid. 28. Sõuseadme e. käiturite tüübid: FSSK, RSSK, tiivik- ja jugakäitur, düüsiga ümbritsetud sõuseade, asimutaalsõuseadmed. Sõukruvi ehitus ja kinnitus 29. Rooliseade. Otstarve, osade nimetused, roolide tüübid. Põtkuri ehitus ja otstarve 30. Ankruseade. Otstarve, osade nimetused, ankrute tüübid 31. Lastimisseade. Mastid. Otstarve, osade nimetused 32. Luugiseade, luukide katted. Otstarve, osade nimetused 33. Paadiseade. Otstarve, osade nimetused. Päästevahendite liigitus 34. Sildumisseade, pukseerimisseade. Otstarve, osade nimetused 35. Laeva süsteemid, süsteemide liigitus ja ülesehitus. Eriotstarbelised süsteemid. Jõuseadmete süsteemid 36. Laeva tuletõrjesüsteemid, signalisatsiooni- ning hoiatussüsteemid 37
Keskmised read olid tasulised ja määratud jõukamatele kodanikele. Ülemised read olid tasuta, seal viibisid vaesed töölised ja tihti ka orjad. Pealtvaatajaid eraldas areenist kõrge vahesein. Muudetava kõrgusega areeni all asusid teenindusruumid ja loomapuurid. Nagu Kreeka teatritel, polnud ka amfiteatritel katust. Rooma ehitajad leiutasid aga nn päikesepurjed. Välisseina neljandale küljele olid püstitatud mastid, mille külge kinnitatud riie tõmmati vajadusel päikese- või vihmakaitseks üle amfiteatri. Mängude algusest andis märku pasunasignaal, mille järel kiivrites, kilpide ja rinnakaitsetega võitlejad marssisid kahekaupa rivis valge mereliivaga kaetud areenile. Gladiaatorid peatusid autribüüni ees ja tervitasid korraldajat parema käe tõstmisega. Enne pärisvõistluse algust näidati oma oskusi nüride relvadega. See aitas kihlvedude sõlmijaid paremini hinnata võitlejate võimalusi
5. Mis on konstruktsiooni kasutuspiirseisund ja kuidas seda enne hoone renoveerimist hinnata? 6. Mis on hoone projekteeritud kasutusiga ja kuidas seda saavutada? 7. Millised võiks olla renoveeritava hoone kandekonstruktsioonide kandevõime reservid? 8. Ehitiste ja konstruktsioonide tehnilise seisundi uurimise üldised meetodid 9. Hoonete ja ehitiste seisundi uuring. Uurimisseadmed. Materjalide kahjustuste uurimise seadmed. 10. Eriehitiste (tornid, mastid, sillad) tehnilise seisundi uurimine 11. Miks tekivad hoonete ekspluateerimisel materjalide ja konstruktsioonide kahjustused? 12. Konstruktsioonide ja nende materjalide tehnilise seisundi uurimine 13. Kuidas tekivad materjalide ja konstruktsioonide kahjustused temperatuuri vaheldumisest? Tooge näiteid 14. Kuidas määrata puitkonstruktsiooni materjalide kahjustusi? 15. Puitu lagundavad seened ja nende mõju materjalile 16
Eesti Põllumajandusülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Naistega ja alaealistega töölepingu sõlmimisel kehtivad piirangud Ettekanne Juhataja: Matis Luik Üliõpilane: Anna Klement Tartu 2005 Töölepingu seaduse Paragrahv 35 keelab tööle võtta ja rakendada naisi rasketel ja tervistkahjustavatel töödel ning allmaatöödel. Naistele keelatud ja lubatud tööde loetelu määrab kindlaks Vabariigi Valitsus. Naistele keelatud tööde loetelu on tööandjal õigus täiendada, kui see ei põhjusta töötajate soolist diskrimineerimist. Töölepingu seaduse Paragrahv 36 keelab tööle võtta ja rakendada alaealisi rasketel, tervistkahjustavatel või ohtlike töötingimustega töödel ja allmaatöödel ning töödel, mis ohustavad alaealiste kõlblust. Alaealiste keela...
Jooksevtaglaseks on losspoomide topenandid, ronnerid, kaid, kontrakaid, kettpidurid, antennide ning lipude-märkide tõstmise liinid. Jooksevtaglase hulka võib arvata ka päästepaatide taavetite ning laevatreppide talisid. Samuti ka laevakraana topenandi, ronneri ja plokid. Jooksevtaglase varustuse hulka kuuluvad seeklid, kousid, talid, plokid. Jooksevtaglases kasutatakse kõiki liike trosse. Peelestikuks on mastid, poomisambad, poolmastid (kasutatakse lisaks ventilatsioonitorudena), signaalmastid, losspoom ja lipuvarras. Mastid ehitatakse: I kujuline (ühesambaline) mast, A kujuline (kahejalgne) mast, TT – portaalmast, V kujuline laadmast raskekaalu poomidele. Kõige rohkem on levinud A ja TT kujulised paarismastid. Paarismastid võimaldavad tunduvalt paremini paigutada laiali losspoome ja kindlustada nende suurema ulatuse üle parda. Ülevalt ühendatakse paarismastid
jahtumisel. Keevituspingeid ja nendest põhjustatud külm- ja kuumpragusid saab vältida liidetavaid toorikuid ette kuumutades (sellega väheneb temperatuuride ebaühtlus), samuti keeviskonstruktsiooni termilise järeltöötlemisega lõõmutamisega keevituspingete kõrvaldamiseks. Suurte keeviskonstruktsioonide puhul ei ole võimalik kumbki eelnimetatud võtetest, mistõttu sellised konstruktsioonid (laevakered, autokered, mastid jms.) keevitatakse kokku hea keevitatavusega metallidest ja metallisulamitest, näiteks madalsüsinikterastest (süsinikusisaldus alla 0,25%). Jootmine Sageli ei ole võimalik või otstarbekas kasutada liitetehnoloogiana keevitamist,seda näiteks halvast keevitatavusest tingituna. Jootmiseks nimetatakse lahtivõetamatu liite saamise sellist tehnoloogiat, kus ühendatavate materjalide vaheline pilu täidetakse sulametalliga liidetavaid
docstxt/134709315406.txt
Eesti lipp 125 Ajalugu 29. septembril 1881 määrati üliõpilaskorporatsiooni Vironia (Eesti Üliõpilaste Seltsi baasil registreerida loodetud korporatsiooni) asutamiskoosolekul Aleksander Mõtuse idee põhjal Tartus kindlaks korporatsiooni värvid: sinine Eestimaa taeva, järvede ja mere peegeldus, tõe ning rahvuslikele aadetele ustavuse sümbol; must kodumaa mulla ja rahvuskuue värv; valge rahva püüd õnne ja valguse poole. Ühe teate järgi olevat võetud eeskujuks Soome rahvusvärvid ja lisatud must. Üldise arvamuse järgi sümboliseeris sinine usku eesti rahva tulevikku, must eesti mullapinda, rahvuslikku musta kuube ja rasket minevikku ning valge väljendas lootust ilusamale tulevikule. Lipuvärvide tõlgendus sisaldub ka Martin Lipu luuletuses "Eesti lipp" .Et korporatsiooni ei lubatud asutada, anti värvid "hoiule" Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS-i). 26. märtsiks 1884 (vana kalendri järgi; 7. aprilliks uue k...
KEEMIA KT METALLID Metallide reageerimine mittemetallidega Aktiivsed metallid reageerivad halogeenide, hapniku ja väävliga energiliselt juba toatemperatuuril või nõrgal soojendamisel. Vähemaktiivsed metallid reageerivad mittemetallidega enamasti alles kuumutamisel. Väärismetallid reageerivad vähe. Redutseerija (aine, mille osakesed loovutavad elektrone) on metall. Redutseerimine- elektronide liitumine redoksreaktsioonis, elemendi oks. aste väheneb Oksüdeerija (aine, mille osakesed liidavad elektrone) on mittemetall. Oksüdeerimine- elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, elemendi oks.aste kasvab. Redoksreaktsioon- keemiline reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek ühtedelt osakestelt teistele, sellega kaasneb elementide oksüdatsiooniastme muutus. Metallide reageerimisel hapnikuga tekivad oksiidid. Metallide reageerimisel väävliga tekivad sulfiidid Metallide reageerimisel halogeenidega (I2,Br...
ei looks ülemäärast ohtu inimestele, varale ega keskkonnale; nende tarbeomadused säiliksid kogu kavandatud eluea jooksul. 2. Kui ei ole teisiti kokku lepitud, loeb nõukogu püsiehitise kavandatud elueaks vähemalt 50 aastat. Ehitise elementide (ehitusosade, tarindite, toodete) kavandatud elueaks loeb nõukogu sealhulgas: 2.1. ehitiste mistahes alused, kande- ja piirdetarindid, välistorustikud (v.a. soojustrassid), sisetorustikud, küttekehad, loomulik ventilatsioon, korstnad, mastid, tornid 50 aastat. 2.2 elektri ja side välisliinid, mahutid, mittetööstuslikud küttekolded, tehisventilatsioon (v.a. elektriseadmed), sanitaartehniline sisseseade (nagu klosetipotid või vannid), põrandakatted, küttetrassid 20 aastat 2.3. teede ja väljakute katted, ruumide elektriinstallatsioon, küttekatlad ja boilerid, mõõte- ja reguleerimisaparatuur, automaatika, ehituses kasutatav masinaehitustoodang (nagu liftid või pumbad), värvkatted 10 aastat. 3
Tallinna Ehituskool Rühm 12. Kalvi Riim Ehituspäevik, ehitusjärelvalve ja hea ehitustava Referaat Rühmajuhendaja: Alar Kurg Tallinn 2013 Ehituspäevik Ehitustööde päevikut peetakse iga päeva kohta, millal vastavat ehitist ehitatakse. Ehitustööde päevikusse kantakse. 1)tööpäeva mõjutavad tegurid, nagu näiteks ilm, konkreetsetel töödel rakendatud töötajad ja kasutatud seadmed; 2) ehitusobjekti olukorra iseloomustus, nagu näiteks alustatud tööd ja nende etapid, teostamisel olevate tööde katkestamine ja selle põhjus, katkestatud tööde jätkamine ja lõpetatud tööd; 3) järelevalve käigus tehtud märkused; 4) muud märkused nagu näiteks ilmastikutingimuste ja muude segavate asjaolude mõju. 5) Ehitustööde päevik peab olema identifitseeritav ehitise, ehitustööde päeviku ...
KONSPEKT: EESTI RIIGI SÜMBOLID Eesti riigi sümboliteks on Eesti lipp, vapp, hümn, kuid ka rahvuslind ja lill. Neil kõigil on Eesti jaoks suur tähendus S i n i n e - väljendas usku ja lootust eesti rahva tulevikku, samuti oli see ustavuse sümboliks; M u s t - pidi meenutama eesti rahva sünget ja piinavat minevikku, kodumaa musta mulda, luuletustes on musta peetud armastuse sümboliks; V a l g e - sümboliseerib eesti rahva püüdeid hariduse ja vaimuvalguse poole, samuti talvist valget lund, suviseid valgeid öid, Eesti kaskede valget koort. S i n i n e - väljendas usku ja lootust eesti rahva tulevikku, samuti oli see ustavuse sümboliks; Esimene avalik sini-must-valgete värvide demonstratsioon leidis aset Suurel Reedel, 7. aprillil 1882. aastal, mil "Vironia" osakonna tolleaegne esimees, Tartu Ülikooli usuteaduskonna üliõpilane Aleksander Mõtus kandis sini-must-valget värvimütsi, sõites voorimehel läbi Tartu kesk...
massiiven katus; kalligraafias levis vabam spontaansem ja mänglevam kiri; külmrelvade kujutamine; zenmungad maalisid eelistatunumalt värvipildiel musta tusiga; puugravüüre iseloomustasid julge ja üldistav joon, tinglik ruumikujutus, looduse erinevad värvid. Ribikardinad; pambused, udune e kergelt vihjav, mitte detailselt selgitav; skulptuur väga pisike; puugravüür (ühe- või mitmevärviline); lume kasutamine minimalislmi kasutamise võimaldamiseks; postid, laeva mastid jaotavad pinna äkki 3-ks; kindel terav joon maalil; tundub nagu keha oleks taustast välja lõigatud; aiakunst kraapimine rehaga; nohteater (kuldsel taustal kõver männipuu) ja kabuki (tegevus olmeline, zestid meie jaoks imelikud, väga korralik lavatehnika); ikebana suunad ja nurgad väga tähtsad; orgami; maalidel sätitakse pareminei ära kaugus ja värv; mehed näevad välja nagu naised. Fakte: chinoisuri ehk nö "Hiina hullustus" 18. sajandil
Jõuti piirini, kus keegi polnud käinud. Laev langes tormi küüsi. Järsku aga hakkas laev vaikselt liuglema. Laeva ees kerkis midagi musta, see ei olnud midagi, mida keegi oleks tundnud. See oli must sein, mida keegi polnud varem näinud. Kokkupõrget ei toimunud, vaid meeskond leidis enda ääretust pimedusest. Ei olnud tunda midagi, kõik oli pime, vaikne, laev ei liikunud. Nad jõudsid tühjuse riiki. Kaotati ajataju. Ükskõiksus võttis võimu. Järsku puhus tuul, köied pingutusid, mastid naksusid. Ülestõus surnuist. Hääletus täitis südameid. - Hommik. Vesi oli sügav ja taevas sinine. Merest paistis saar, kuhu purjetati. Saared olid tühjad ilma taimestiku ja loomastikuta (va. Suured sinised linnud). Nad nägid 5-6 saart, millel vahet ei olnud. Öö saabudes randusid nad saare lähedale, mis oli ümmargune, nagu ketas, mis merre on heidetud. Selle oli rikkalik taimestik. 7 meest saadeti randa, jutustaja nende hulgas.
hakkama. 11. oktoobril 2002 .a. hakkas tööle Eesti esimene kaasaegne taastuvenergiat tootev tuulepark Virtsu Tuulepark, millega astuti suur samm edasi perspektiivse ja loodussõbraliku energialiigi laiema kasutuselevõtu suunas. Tuulepargi kolme tuuliku koguvõimsus on 1,8 MW ja planeeritud energiatoodang aastas on 4,8 GWh. Sellega suudavad tuulikud rahuldada umbes 500 kodumajapidamise aastase elektritarbimise vajaduse. Virtsu Tuulepargi tuulikute mastid on 63 meetrit kõrged, rootori diameeter koos labadega on 44 ja ühe tiiviku laba pikkus 19 meetrit. Eestit ootab ees energiakriis. On viimane aeg hakata mõtlema üleminekule oma tuumaelektrijaamale. Tuumaenergia on erakordselt puhas. Nüüdisaegne tootmistehnoloogia tuumajaamades on täiustatud üle maailma ja avariirisk on vähetõenäoline. Praegu ümbritseb Eestit tihe tuumajaamade võrk nii põhjast, idast kui ka läänest. Ka Leedu kavatseb pärast
Jõuti piirini, kus keegi polnud käinud. Laev langes tormi küüsi. Järsku aga hakkas laev vaikselt liuglema. Laeva ees kerkis midagi musta, see ei olnud midagi, mida keegi oleks tundnud. See oli must sein, mida keegi polnud varem näinud. Kokkupõrget ei toimunud, vaid meeskond leidis enda ääretust pimedusest. Ei olnud tunda midagi, kõik oli pime, vaikne, laev ei liikunud. Nad jõudsid tühjuse riiki. Kaotati ajataju. Ükskõiksus võttis võimu. Järsku puhus tuul, köied pingutusid, mastid naksusid. Ülestõus surnuist. Hääletus täitis südameid. - Hommik. Vesi oli sügav ja taevas sinine. Merest paistis saar, kuhu purjetati. Saared olid tühjad ilma taimestiku ja loomastikuta (va. Suured sinised linnud). Nad nägid 5-6 saart, millel vahet ei olnud. Öö saabudes randusid nad saare lähedale, mis oli ümmargune, nagu ketas, mis merre on heidetud. Selle oli rikkalik taimestik. 7 meest saadeti randa, jutustaja nende hulgas.
ning valitsejate kujudega. Templi kitsas külg on peafassaadiks, kus asub ka sissekäik. Sfinksidest või jääradest moodustus pikk allee, mis kaunistab templisse viivat teed. (Vaga 2000) Väravaehitise, pülooni, moodustasid kaks längus seinaga tornikujulist tiiba, mille vahel oli sissekäik, kitsas ning kõrge. Süvarihma simss, mis oli üks levinumaid motiive egiptuse arhitektuuris, kroonis ukse ülemis osa. Sissekäigu kõrval asusid mastid, mille otsas lehvisid lipud, et eemale peletada halvad vaimud. Sissekäiku võisid kaunistada ka obeliskid ja hiiglaslikud vaarao kujud, nn kolossid.(Vaga; 2000) Sissekäik oli ka palvetamiskoht, alles seejärel, pärast seda takistust, astuti templi esimesse õue. Esimene õu oli täisnurkne, suur ja seda ümbritsesid neljast, vahel vaid kolmest küljest sammastega, mis moodustasid lahtised sammaskäigud. Õue keskel olev sammaste rida võis mõnikord tähitsda ka
meetrit. Praeguseni on areeni ümbritsevast travertiinhoonest (kõrgus 50 meetrit) säilinud umbes kaks kolmandikku. Hoonel on neli korrust, neist kolm alumist moodustavad arkaadid, igas 80 kaart, mille ees on erinevate orderite esimesel korrusel dooria, teisel joonia ja kolmandal korintose poolsambad. Neljas korrus on kujutatud atikana, mida liigendavad korintose pilastris ja nelinurksed aknad igas teises seinasektsioonis. Konsoolide kohale aukudesse on paigutatud mastid purikatuse jaoks, mille sai vajadusel Colosseumi kohale tõmmata. Traianuse sammas Ligi 40 meetri kõrgune Traianuse sammas on ainus mälestusmärk tervel foorumil, mis on tänaseni peaaegu rikkumatuna säilinud. Sammas seisab neljakandilisel pjedestaalil, koosneb seitsmeteistkümnest silindrikujulisest marmorjätkust ning selle sisemuses on keerdtrepp, mida mööda on võimalik tippu tõusta. Kunagi kroonis sammast Traianuse kullatud pronkskuju, mille paavst Sixtus V asendas 1588
templi pindu nagu mingi suur vaip. Templi peafassaad ja sissekäik on kitsal küljel. Siin kerkivad kaks längus seintega tornikujulist tiiba, mille vahel on kitsas ja kõrge sissekäik. Seda väravaehitist nimetatakse polüooniks. Ukse ülemist osa kroonib süvarihva smiss, mida näeme ka templimüüride ülemises ääres. See on egiptuse arhitektuuri tüüpiliseimaid ja levinumaid motiive. Sissekäigu kõrval olid mastid, mille otsas lehvisid lipud halbade vaimude eemalepeletamiseks. Tihti olid sissekäigu kõrval ka obeliskid ja vaaraokujud. Templi juurde viivat teed kaunistas kahelt poolt sfinkside inimese pea ja lõvi kehaga kujude rida. Läbi sissekäigu asuti suurde õue, mida ümbritsesid neljast või vahel ainult kolmest küljest lahtised sammaskäigud. Edasi järgneb suur ruum, põigitine sammassaal, mille lagi toetub sammastele. Saali keskmine osa on suuremates templites mõnikord kõrgem kui
Arvutivõrgud TOPOLOOGIA MEEDIA (ülekanne) PROTOKOLLID SEADMED TOPOLOOGIA · Võrguseadmete füüsiline ja loogiline ülesehitus · Siini võrk (Bus Network)- üks meediakandja, back bone-üks füüsiline kaabel · Liini võrk (Chain Network)- seadmed on ühendatud järjest, jadaühendusena · Ring võrk-ringikujuline loogika, loodud suletud ahel, liikumine on ühes suunas päripäeva, token ring-sümboolne pakett, võib rääkida ainult see masin, kelle käes on token ring · Tähtvõrk (Star Network)-keskmine seade, masinad ühilduvad üksteise külge läbi keskmise seadme · Puu võrk (Tree Network)-seadmete hierarhia, juurseade · Kontuurvõrk (Täis) (Fullmesh Network)-kõik punktid on kõikide teiste punktidega ühendatud maksimaalselt, osaline kontuurvõrk (partialmesh netw.)- ei ole maksimaalühendust · Hübriid võrk (Hybrid netw.)-võib sisaldada kõiki teisi topoloogiaid MEEDIAKANDJAD · Füüsiline keskkond, mille sees...
Maa enda magnetväli, mis toimib püünisena, ning osakesed hakkavad mööda Maa magnetvälja jõujooni magnetpooluste poole liikuma. Liikumisel tekitavad nad omakorda magnetvälja. 6 2.1 Juhtumeid ajaloost 1859. aastal viis tugev magnettorm rivist välja telegraafi ning inimesed, kes sellega töötasid, said põletushaavu. Telegraafi mastid heitsid sädemeid ning telegraafi paber süttis iseenesest. Toonane magnettorm tekitas virmalisi ka Kariibi mere ümbruses, Rocky Mountaini kohal olevad virmalised olid nii heledad, et äratasid kullakaevajad, kes hakkasid endale hommikusööki valmistama, kuna arvasid et käes on hommik. 1989. aastal lõi suur plahvatus Päikesel rivist välja Quebeci hüdroelektrijaama, mille tulemusel jäi kuus miljonit inimest üheksaks tunniks elektrita. Samuti pidi USA selle
võrdselt jaotatud kuninga, suurmaaomanike ja templite vahel. Templid ehitati traditsiooniliselt haudehitiste juurde jumalate austamiseks. Enamasti on temlid nelinurkse põhiplaaniga ja väljaspoolt müüriga varjatud. Sissepääs templisse toimus läbi värava- pülooni. Väravaehitise ees seisid obeliskid- neljatahulised teravatipulised sambad. Obeliskid jäljendasid Egiptuses kasvavaid taimi (papüürust, lootost ja palme). Sammaste kõrval asusid ka pikad mastid, mille otsas lehvisid lipud. Usuti et lipud aitavad eemale hoida pahasid vaime. Kui ka Vana riigi ajal olid templites sambad, leidsid nad Keskmise riigi ajal süstemaatilisemat kasutust. Vormilt olid nad proto-dooria siilis, tõenäoliselt saadud nelinurksel sambalt järjest nurki ära lõigates, saavutades nelinurgast kaheksanurga, siis 16-nurga jne. Püloon viis sammaskäikudega ümbritsetud siseõue. Lihtrahval oli lubatud siseneda siseõue, kuid tagaruumides, kus asusid
· Pidur (stopper)(kettpidur, vintpidur = tormipidur tekil) · Ankrupeli (kepsel) (ketiratas = veab ketti üles, lintpidur) · Ketikast · Ketihalss (keti kinnitus korpuse külge ketikastis) Ankrute tüübid: · Tokiga ankrud: admiraliteedi ankur, Trotmanni ankur · Tokita ehk patentankrud: Halli ankur (levinuim), Gruzoni ankur · Suurendatud haardejõuga ankur: Denfirdi ankur, Matrossovi ankur 31. Lastimisseade. Mastid. Otstarve, osade nimetused Lastimisseade Lastiseadmete tüübi valik oleneb laeva lastidest, sõidurajoonist, kiirusest, mõõtmetest jne Tänapäeva laevadel suureneb spetsialiseerumise aste, mis muudab lastiseadmete ehituse ja koosseisu väga mitmekesiseks. Lastiseadme kõigi elementide koostis, tugevus, valmistamistehnoloogia, kontrollimise perioodilisus ja ka hooldus laevapere poolt on klassifikatsiooni-ühingute range järelvalve all.
tänu Branly koheererile. Inglise laevastik, mis palavlikult varustab end Marconi sädetelegraafijaamadega, telegraafib varsti juba paarisaja km kaugusele. Siis tekibki Marconil idee teostada traadita telegraafiside Euroopa ja Ameerika vahel üle Atlandi ookeani. 1900. a, oktoobris alustatakse saatejaama ehitamisega Poldhu's Inglismaa rannikul. Püstitati 20 antennimasti kõrgusega 200 jalga. Augustis 1901 on mastid valmis, kuid juba kuu aja pärast murrab need maha kohutav sügistorm. Püstitatakse uuesti 10 antennimasti 170-jalalise kõrgusega. Nende vahele tõmmatakse lehvikutaoline antennivõrk, mis koosnes 60 traadist. Seepeale Marconi sõidab kahe assistendi saatel Ameerikasse Newfoundlandi saarele St. Johni vastuvõtujaama ehitama. Et antennimastide ehitamine oleks seal olnud äärmiselt aeganõudev ja kulukas, siis hoiti vastuvõtuantenni traati ülal lohede ja õhupallide abil
jahtumisel. Keevituspingeid ja nendest põhjustatud külm- ja kuumpragusid saab vältida liidetavaid toorikuid ette kuumutades (sellega väheneb temperatuuride ebaühtlus), samuti keeviskonstruktsiooni termilise järeltöötlemisega lõõmutamisega keevituspingete kõrvaldamiseks. Suurte keeviskonstruktsioonide puhul ei ole võimalik kumbki eelnimetatud võtetest, mistõttu sellised konstruktsioonid (laevakered, autokered, mastid jms.) keevitatakse kokku hea keevitatavusega metallidest ja metallisulamitest, näiteks madalsüsinikterastest (süsinikusisaldus alla 0,25%). 1 Koostas: Reppy 21.11.2012 3. Tähtsamate keevitusprotsesside kirjeldus: Kaarkeevitus kattega elektroodiga:
• Soof Derviš – kõiketeadja, pidi seletama miks inimene eksisteerib. • Vanamees, apelsinipuudevilus – saadab konstantinoopolisse puuvilju, 2 poega+2tütart, lõunatavad koos, hea äri ja põllumajandus, türklane, 20 vakamaad. KOHAD: • Vestfaal, Saksamaa • Põllu 2 vagu – lumi • Waldberghoff-trarbkdikdorff – lähim linn • Holland – liikus sinna • Laev Lissaboni – torm, kõigub, oimetud/kisendavad reisijad, purjed lõhki, mastid murtud, laev lekkis, laev uppus. • Lissabon – maavärin, veest purustavad laine, leegi- ja tuhakeerised, linn hävines, majad varisesid kokku, järg päev kosusid + ülejärg töötasid • Üksildane maja Portugalis – üle nurmede, 1/4 miili, kanapeele istuma, kullatud kamber, salatrepp • Cadizi – vanaeit, C ja Cu pidid sinna sõitma hobustega • Avacena linn, Sierra, Morena mäed – trahteris, olid 30 miili sõitnud hobustega
ning valitsejate kujudega. Templi kitsas külg on peafassaadiks, kus asub ka sissekäik. Sfinksidest või jääradest moodustus pikk allee, mis kaunistab templisse viivat teed. Väravaehitise, pülooni, moodustasid kaks längus seinaga tornikujulist tiiba, mille vahel oli sissekäik, kitsas ning kõrge. Süvarihma simss, mis oli üks levinumaid motiive egiptuse arhitektuuris, kroonis ukse ülemis osa. Sissekäigu kõrval asusid mastid, mille otsas lehvisid lipud, et eemale peletada halvad vaimud. Sissekäiku võisid kaunistada ka obeliskid ja hiiglaslikud vaarao kujud, nn kolossid. Sissekäik oli ka palvetamiskoht, alles seejärel, pärast seda takistust, astuti templi esimesse õue. Esimene õu oli täisnurkne, suur ja seda ümbritsesid neljast, vahel vaid kolmest küljest sammastega, mis moodustasid lahtised sammaskäigud. Õue keskel olev sammaste rida võis mõnikord tähitsda ka peatelje suunda
Keskmise riigi ajal suuri püramiide enam ei tehtud, levinud olid kaljuhauad Kuulsaimad on Benihassan. Sissekäigule anti tavaliselt fassadi kuju.Hakati järjekindlalt kasutama sambaid. Arvatakse, et sambaidee tuli Egiptusest.Levinud olid palmi,papüüruse sambad. Uue riigi perioodil oli kõige tähtsam templi ehitus. Egiptuse templi fassaad oli kitsamal küljel. Fassaad oli langus seintega kaks tiiba, mille vahel oli uks. Templi juurde viis Sfinkside allee, templi ees olid mastid, kus lehvisid lipud. Templi sees oli sammassaal ainult valitule mõeldud ruumid. Kuulsaimad templid on Luxor ja Karnak, Ramasseum. 12.09.14 Egiptuse kujutav kunst Maal ja reljeef on väga sarnased, nimelt reljeefid olid madalad, värvilised (kutsutakse pinnakunstiks). Perspektiivi ei tuntud. Kõige suuremalt kujutati vaaraosid. Ametnikud ja preestrid suuruselt järgmised ja siis lihtrahvas Valitsesid kindlad reeglid: Vaaraosid ja ülikuid kujutati egiptuse poosis
4 faas: koostatakse renoveerimise projekt ja eelarve. 9. Hoonete ja ehitiste seisundi uuring. Uurimisseadmed. Materjalide kahjustuste uurimise seadmed. Seisundi uuring: uuritakse konstruktsioonide kandevõimet (tugevus ja stabiilsus), kasutatavuse osas kontrollitakse läbivajumisi, vibratsioonide suurust, pragusid, viimistluse seisundit. Soojapidavust, heliisolatsiooni, sanitaarvõrke, küttesüsteeme, ventilatsioone, elektrivõrgud, kanalisatsioon, seadmed, eriehitised (tornid, mastid, sillad). 10. Eriehitiste (tornid, mastid, sillad) tehnilise seisundi uurimine Siin võivad iga ehituse puhul olla omaette eri probleemid, kuid ikkagi peamised on samad mis hoonetegi puhul. Ülevaatuse käigus tuleb eelnimetatud asjaolud üle vaadata, vajaduse korral teha: - mõõtmisi konstruktsiooni geomeetria osas; - konstruktsiooni avamisi ja vundamentide lahtikaevamisi; - proovide võtmisi materjalide mehaaniliste omaduste määramiseks või keemiliste ja
4 faas: koostatakse renoveerimise projekt ja eelarve. 7. Hoonete ja ehitiste seisundi uuring. Uurimisseadmed. Materjalide kahjustuste uurimise seadmed. Seisundi uuring: uuritakse konstruktsioonide kandevõimet (tugevus ja stabiilsus), kasutatavuse osas kontrollitakse läbivajumisi, vibratsioonide suurust, pragusid, viimistluse seisundit. Soojapidavust, heliisolatsiooni, sanitaarvõrke, küttesüsteeme, ventilatsioone, elektrivõrgud, kanalisatsioon, seadmed, eriehitised (tornid, mastid, sillad). 8. Eriehitiste (tornid, mastid, sillad) tehnilise seisundi uurimine Siin võivad iga ehituse puhul olla omaette eri probleemid, kuid ikkagi peamised on samad mis hoonetegi puhul. Ülevaatuse käigus tuleb eelnimetatud asjaolud üle vaadata, vajaduse korral teha: - mõõtmisi konstruktsiooni geomeetria osas; - konstruktsiooni avamisi ja vundamentide lahtikaevamisi; - proovide võtmisi materjalide mehaaniliste omaduste määramiseks või
· erakorraline ülevaatus ( täielik või osaline lisaülevaatus) Esmane: Laev viiakse dokki Kontrollimiseks tühjendatakse lastiruumid, piigid ja punkrid Kõiki tanke, sealhulgas ka topeltpõhju ja piike, katsetatakse neile kasutamisel mõjuva maksimaalse survega. Mõõdetakse plaadistuse paksust Kontrollimisele kuulub rooliseade kõigi oma ühenduste ja varuosadega Ventilaatorikraed ja -katted Kontrolli takse peelestik ( mastid, poomisambad, poolmastid, losspoom),, taglastus, varustus, ankrud, ankrupeli, pumbad, veekindlad uksed, õhutorud, tankide peilitorud. Lastiruumide l uu kide katted Iga-aastane: Erilist tähelepanu pööratakse: luugiavadele, ventilaatoritele, sahtidele, tekiehitiste vaheseintele, avadele kereplaadistuses, ankrupelile, roolile ja rooliseadmele. Täisülevaatus: Tankide laed, pillerite aluseid, vaheseinte alusplaadistus ja võllitunnel
energialiigi laiema kasutuselevõtu suunas. Tuulepargi kolme tuuliku koguvõimsus on 1,8 MW ja planeeritud energiatoodang aastas on 4,8 GWh. Sellega suudavad tuulikud rahuldada umbes 500 kodumajapidamise aastase elektritarbimise vajaduse. Tuulepargi kolmest tuulikust kaks kuuluvad Saaremaa ettevõttele Roheline Ring ning üks Eesti Energiale, viimane on Eesti Energia esimene Rohelist Energiat tootev tuulik. Virtsu Tuulepargi tuulikute mastid on 63 meetrit kõrged, rootori diameeter koos labadega on 44 meetrit ja ühe tiiviku laba pikkus 19 meetrit (Eesti Energia 2007). Hiljuti kerkis ka Tartumaale esimene suur tuulegeneraator, mille 54 meetrise generaatori püstitas Puhja serva seal turvast ja briketti tootev Sangla Turvas. Praegu tuulegeneraator veel ei tööta, sest sellega alles tegeletakse. Elektritootmine ei ole Sangla Turbale uueks ettevõtmiseks, kuna firma toodab juba ammu endale vajamineva elektri turba põletamisel.
ole. Sellel juhul saab töötada otseühenduse reziimis või repiitri abil. (Adlas jt. 2014) 1.1. Positsioneerimine Kiirabis kasutusel olevad raadiojaamad omavad lisaks veel positsioneerimise funktsiooni, mille abil on keskjaama kasutajal näha GPS satelliidi vahendusel raadiojaama täpne asukoht. (Adlas jt. 2014) Tänu sellele on pidevalt näha ka kiirabi asukoht. Positsioneerimine toimub läbi 3 masti. Seega oleneb asukoha täpne määramine piirkonnast kus asutakse. Kuna linnas on mastid lähemal kui maal siis linna piirkondadest saadakse 4 parema määratlusega asukoht. Samamoodi saab 3 masti pealt positsioneerida androidi telefone, mis ei nõua GPS-i töötamist ning annab umbes 4 meetri täpsuselt asukoha. 5 2. OPERATIIVRAADIOSIDE ORGANISATSIOON Operatiivraadiosidevõrk on ettenähtud riiklike institutsioonide mobiilse raadio- ja andmeside
tõttu tagasitõrjutud. Viimasel ajal on puidu tähtsus ehitusematerjalina uuesti tõusnud, oma ökoloogiliste ja taastuva materjali heade omadustega. Lisaks ei reosta lagunev puit loodust. Erinevalt metallist, ei kanna puit elektrit edasi. Selletõttu ehitati kolmekümnendatel aastatel saatjamastid puidust, misjuures antennitraat masti sees üles riputati. Väljaarvatud Gleiwitzi mast on kõik teised mastid aga nüüdseks juba hävitatud, kas Teise maailmasõja lõpus, või on nad nüüdseks mahalammutatud. Ka nüüd kasutab Saksa Telekom AG Brückis kahte 54 meetri kõrgust puumasti, mis ehitati metallosi kasutamata. Nende otstarbeks on mõõdetavate antennide vastuvõtt. Tänu mastide metallivabale konstruktsioonile on võimalik häirevabalt diagramme välja mõõta. Põhimõtteliselt ei seisa puust kõrghoonete ehitamisele midagi vastu; see on aga staatiliste
AS-120/19 0,27 0,348 380 492 AS-240/39 0,13 0,326 610 997 SAX-50 0,72 0,326 245 200 SAX-70 0,49 0,316 310 270 SAX-150 0,24 0,292 485 530 Õhuliinide juhtmeid hoiavad üleval mastid. Keskpingeõhuliinide mastide materjaliks on puit, raudbetoon, teras või alumiiniumisulamid. Põhiliselt on Eestis levinud puitmastid ja raudbetoonmastid. Kaitseks mädaniku ja kahjurite eest tuleb puitposte eelnevalt autoklaavis antiseptikutega immutada. Raudbetoon-mastid on küll pika tööeaga, kuid nende puuduseks on haprus. Terasmastid peavad olema korrosioonikaitseks kas kuumtsingitud või värvitud. Otstarbe alusel jaotatakse maste kandemastideks, nurgamastideks, ankrumastideks, lõpu-
lumekoormuse kujutegur. Katuse lumekoormus leitakse katuse kujule kõige ebasoodsamast jaotusest. Tuulekoormus Tuulekoormus on muutuvkoormus. Tuulekoormus esitatakse konstruktsioonil mõjuvate staatiliste rõhkude või jõudude kombinatsioonina, mille mõju loetakse ekvivalentseks võimaliku äärmusliku tuuletoimega eeldusel, et konstruktsioonides tuule mõjul tekkivad inertsjõud on väga väikesed. Tuule dünaamilisele mõjule tundlike konstruktsioonide puhul (korstnad, mastid, tornid, kõrghooned), kus see eeldus ei kehti, tuleb teha ka dünaamika- ja väsimusarvutused. 4 Tuulekoormus esitatakse üldjuhul konstruktsiooni pinnaga risti mõjuva tuulerõhuna. Mõnede konstruktsioonide ja konstruktsioonielementide korral on sobiv esitada tuulekoormus resultandina koondatud tuulejõuna või momendina. Tuulerõhk Konstruktsiooni välispindadele mõjuva rõhu väärtus we = qref ce ( z )c pe , kus qref on
määrata, kas kihistus on stabiilne, neutraalne või labiilne. Lisaks mõõdetakse õhu lühiajalist muutlikkust ja selle vertikaalset liikumist, mis võimaldab hinnata õhu läbisegunemise ja saasteainete hajumise kiirust. Nii meteoroloogilised andmed mastidest kui ka saastetasemed ja meteoandmed seirejaamadest antakse tunnikeskmistena. (EKUK, 2013) 3.2 Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut EMHI ilmavaatlusjaamad paiknevad tihedamalt kui EKUK-i mastid. Neis tehakse automaatseid temperatuuri, õhurõhu, tuule, sademete jm. vaatlusi maapinna lähedal, mõnedes ka spetsiifilisemaid mõõtmisi nagu näiteks päikese nähtav ja ultraviolettkiirgus. (EMHI, 2013) EMHI üheks ülesandeks on ilmaennustusmudeli HIRLAM, millega saab arvutada õhumasside liikumisi, töös hoidmine ja täiustamine. Sellel ideel põhineb ka saasteleviku mudel SILAM, mis praegu on veel arendusjärgus. See mudel saab lisaks
lahingutel langenute mälestuseks), mis oli mastaba sarnasel alaehitisel Keskmise riigi ajal enam suuri püramiide ei tehtud, levinuimad olid Benihassanis. Sissekäigule anti fassaadi kuju, kasutusele võeti sambad, mille idee arvatavasti pärineb Egiptusest. (ÜL: toestamine + ilustamine). Uue riigi perioodil oli erilisel kohal templiehitus. Fassaad asus Egiptuses kitsamal küljel, värav-ehitis=püloon=längus seintega, keskel sissepääs. Sissekäigu ees asusid mastid, milles lehvisid peenikesed lipud (ng vimplid). Templite juurde viis sfinkside allee (lõvi keha, inimese pea). Pärast sissekäiku oli suur õu, mi soli ümbritsetud sammastega – sammassaal-kõige püham paik, kus asetses jumala kuju/sümbol. Kõige kuulsamad templid olid Luksonis ja Karnakis. Hästi kuulus tempel on ka Ramasseuri tempel (134 sammast) =Ramses II Kaljutemplid- kõige kuulsam Abu Simbelis KUJUTAV KUNST Egiptuses oli maali-ja reljeefikunst väga sarnane. (Reljeef=kivi sees
KOMBINATOORIKA 2 Kombinatoorika tegeleb üldiste meetodite ja valemite loomisega niisuguste ülesannete lahendamiseks, kus tuleb leida erinevate võimaluste arv mingis mõttes eristatavate hulkade moodustamiseks. Näiteks kui meil on vaja numbritest 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 0 moodustada neljakohalisi naturaalarve, siis saame neid arve eristada selles esinevate kohtade arvu järgi, aga lisaks sellele veel selle järgi, kas selles neljakohalises arvus on korduvaid numbreid, kas selles võib esikohal olla number 0, kas numbrite erinev järjestus annab erineva arvu jne. Seega on ennekõike vaja ülesande teksti põhjal määrata ühendite arvu määramise eeskirjad. Ühendeiks nimetatakse mingeist esemeist ehk elementidest moodustatud rühmi, mis erinevad üksteisest kas elementide endi, nende järjestuse või arvu poolest. Niisugust üldist definitsiooni saab väga mitmel viisil täpsustada. Järgnevalt vaatleme kuut kõige olulisemat võimalust selleks ja esitame ...
EESTI RIIGI SÜMBOLID Eesti riigi sümboliteks on Eesti lipp, vapp, hümn, kuid ka rahvuslind ja lill. Neil kõigil on Eesti jaoks suur tähendus Eesti riigilipp Eesti riigilipp, mis on ühtlasi ka rahvuslipuks, on ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11, lipu normaalsuurus on 105x165 sentimeetrit. Lipud on alati olnud rahva tõekspidamiste ja traditsioonide sümbolid. Lipul olevad sümboolsed kujundid ja värvid toovad esile omaniku väärtusi. Lipu ajalugu Sini-must-valge värvikombinatsiooni idee sünd leidis aset 29. septembril 1881. aastal Tartus, "Vironia" osakonna (praegu Eesti Üliõpilaste Selts) asutamiskoosolekul. Millest tulenes selline...
EESTI RIIGI SÜMBOLID Eesti riigi sümboliteks on Eesti lipp, vapp, hümn, kuid ka rahvuslind ja lill. Neil kõigil on Eesti jaoks suur tähendus, kuigi tänapäeval kiputakse seda sageli unustama. Referaadis vaatame lähemalt Eesti lipu, vapi ja hümni saamislugu. Riigilipp on riigi ja rahva sümbol, lippu peetakse pühaks ja tema rüvetamise eest karistatakse seadusega. Eesti lipul on kolm värvi: sinine, must ja valge. Iga värvil on oma tähendus. Eesti rahvusvärvid on alguse saanud 29. septembril 1881. aastal, kui sinimustvalge võeti Eesti Üliõpilaste Seltsi värvideks. Seltsi lipp pühitseti 4. juunil 1884.aastal Otepää kirikus. Selle lipuga kui rahvussümbolina esineti avalikul meeleavaldusel esimest korda Eestluse võimutähisena heiskasid Tallinna koolipoisid sini-must-valge lipu Toompea lossi Pika Hermanni torni 12.detsembril 1918. aastal, samal aastal kui kuulutati välja Eesti riik . ...
Kontakti liik: Pakub huvi kuju- ja hõõrdühenduse puhul . Punkt-, joon- ja pindkokkupuude omavad mõju kontaktpinge suurusele Koostöö liik: Kehade suhteline omavaheline liikumine toimub kas libisemise, veeremise või rullumisega Järjestuse varieerimine: näiteks laagrite paigutusjärjekord (fixeerit ja ujuv ja ratas) Kompaktsuse varieerimine: Võib rääkida massiiv-, õõnes- ja avatud konstruktsioonist (näiteks kraanad, mastid, sillad). 32. Mida mõeldakse kujunduse kaudse varieerimise all? Kui varieeritakse materjalide omadusi, valmistamis- ja koostamismeetoditeid, liikumisi, jõu ülekandmist või ajami tüüpi. 2.1 Materjali omadused: Liigi varieerimine: Seisund (tahke, vedel, gaasiline; metalne/mittemetalne; orgaaniline/anorgaaniline); käitumine (jäik, elastne, plastne, viskoosne; läbipaistev/mitteläbipaistev; põlev/mittepõlev;
kontrollimise perioodilisus ja ka hooldus laevapere poolt on klassifikatsiooniühingute range järelvalve all. On olemas suur hulk väga spetsiifilisi lasiseadmeid erinevate spetsialiseeritud kaupade jaoks. Üheks selliseks näiteks võib olla puistlasti laeva lossimiseks kasutatav sisse ehitatud konveier. Mastid. Mastid kannavad endal poome ja muud varustust: tulesid, antenne, signaalraasid. Kui laeval lastiseade puudub, on ikkagi mastid navigatsioonitulede kandmiseks ja signaalmärkide, signaallippude ning spetsiaalsete signaaltulede jaoks (signaalmast). Mastid valmistatakse terastorust. Harilikult on nad alt jämedamad kui ülevalt. Väga levinud on A-mastid ja portaalmastid, mis on mugavad kandmaks mitmesuguse konfiguratsiooniga poomidest lastiseadet. Raskekaalu poome toetavad üksikud või paaris jämedad sambad Samsonid või Samsonpostid, mis mõnel juhul paigutatakse kaldega parraste suunas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
