5 Mille poolest oli Hagia Sophia kirik Konstantinoopolis esimene? 6 Kas ristkuppelkirik on tsentraalehitis või basiilika? 7. Mis on ikoon? 8. Millistes Venemaa linnades saab imetleda ehtsas vanavene stiilis ehitisi? 9. Kas Tallinna Toompeal asuvat Aleksander Nevski peakirikut seab pidada puhtas bütsantsi või vanavene stiilis ehitiseks? Põhjenda! 10. Milline legend on seotud Moskva Punasel väljakul paikneva Vassili Blazennõi kirikuga? 9. REIMSI KATEDRAAL (13. 14. saj.) Reims [rä(n)s] on Champagne'i pealinn. Maailmas tuntakse seda linna kahel põhjusel: a) siin villitakse pudeleisse ehtne sampanja b) siin paikneb maailma kauneim gooti stiilis katedraal, kus krooniti Prantsuse kuningaid. I maailmasõja päevil sai hoone sakslaste mürskudest tugevalt kannatada. Taastamistöid finantseeris Rockefelleri fond1. Purunenud vitraazaknad asendas oma originaalloominguga Marc Chagall2. Aastal 1991 kanti Reimsi katedraal UNESCO3
ka rohkete skulptuuridega kaunistati. Mõned võrdlemisi väikese läänepoolse sissekäigu skulptuurielemendid näiteks trooniv Neitsi ja Jeesuslaps - pärinesid tõenäoliselt varasemast kirikust ning need teostati ilmselt 1180. Aasta paiku. Teised kaks portaali on juba oma ainestiku valiku poolest väga ebatavalised. Vasakul on viimne kohtupäev, mida harilikult kujutatakse ainult avalikult ligipääsetavates kohtades. Lisaks on keskportaalil kujutatud lugusid Reimsi piiskoppidest, mis esialgsel vaatlusel evivad vaid kohalikku tähtsust. Kuigi keskpostide abil eraldatud sissepääsud ei ulatu kõrgemale kui kiriku soklismsid, ulatuvad fassaadi tümpanonid sedavõrd kõrgele, et varjavad tegelikult ära aknad kuni päris lantsettide tippudeni välja. Portaalide ülesanne saab selgemaks, kui me vaatleme neid arhitektuurilises ja temaatilises kontekstis. Maakera käes hoidvat viimsepäeva portaali keskpostil
Guillaume de Machaut Guillaume de Machaut oli Prantsusmaa helilooja ja luuletaja, ars nova stiili väljapaistvaim esindaja. Elu Guillaume de Machaut' elu on kõige rohkem seotud Reimsi linnaga. Ta sündis ja sai hariduse Reimsis või selle ümbruskonnas ning elas ja töötas Reimsi linnas püsivalt alates 1340. aastast kuni surmani. Machaut tegi suurejoonelist poliitilist karjääri. Töötades mitmete kuningate sekretärina. Looming Luule Machaut kirjutas umbes 400 luuletust, sh. 235 ballaadi. Paljud tema luuletustest kuuluvad narratiivsete luuleteoste koosseisu ning üks tähtsamaid neist autobiograafilise algega värssromaan "Le Livre du Voir-Dit" on 14. sajandi prantsuse kirjanduse tähtteoseid. Tema luule mõjutas ka paljusid tulevasi luuletajaid. Muusika
Prantsuse kuningriik kõrg- ja hiliskeskajal ning varauusajal. Selgita mõistet kuninglik domeen. Kus asus algselt Kapetingide dünastia kuningate kuninglik domeen? - Kuninglik domeen on kuninga pärusvaldus - Kapetingide dünastia kuningate kuninglik domeen asus Ile de France's Milliselt saarelt sai alguse Pariis? Millised olid selle saare 2 tähtsaimat ehitist? - Seine'i saarelt - Kuningaloss Citi, Pariisi jumalaema kirik Millisest 11. s sündmusest said alguse Prantsuse ja Inglise kuningate territoriaalsed vaidlused? Kui 1066 Normandia hertsog vallutas Williami Inglismaa ja sai Inglise kuningaks. Millise Inglise kuninga ajal laienesid Inglise valdused Prantsusmaal oluliselt? Henry II ajal. Miks on kuningas Philippe IV Ilus läinud ajalukku kurikuulsa valitsejana? Tal olid suured võljad ja ta saatis laiali ja mõistis hukka Templitrüütlite ordu. Rooma paavst toetas neid. Selgita mõistet: Rooma paavstide Avignoni vangipõlv. Kui Cle...
Frangi alad: Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa. Ristiusk ja rooma paavst. -> sakraalarhitektuur.Eestis ei ole romaani stiilis kirikuid. Itaalias kellatorn eraldi. Pisa ehituskompleks: Toomkirik, ristimiskabel, kellatorn (kampaniin). Itaalias hakatakse ehitama losse. Doodzide palee: itaalialoss e. palazzo(tüüpi): 4nurkne, 3korrusega, sisehooviga. Hoonete seinad mustrilised. KUJUTAV KUNST: anonüümne( autor ei olnud tähtis), seotud arhitektuuriga, skulptuur- ehitistega seotud. Prantsusmaa Reimsi katedraali skulptuurid- 2500skulptuuri. Ukseümbrised kaunistatud skulptuuridega. Saksamaa: värvitud puust skulptuur altarid, värvid: sinine, punane, kuldne. Arvukalt loodi seinamaale, palju miniatuurmaale. Inimese kujutamine: moonutatult, lühikesed ja suure peaga. Hildesheimi pronksuksed. Kirikureljeefi tähtsad kuna enamuselt lugeda ei osatud. GOOTI KUNST 12/13 saj(1144)- 16saj.algus arhitektuuri uuendused: 1.teravkaar, 2.roidvõlv, 3.tugipiit/tugikaar, 4.kimppiilar e.kimpsammas., 5
ja tugikaared Järsutipuliste läänetornide ülespürgi kordavad sale haritornike nelitise kohal ning teravad väikesed ehistornikesed- fiaalid, mis katavad ehitist teinekord lausa metsana. Kergust ja elegantsi lisavad pitsina õhulised raidkivikaunistused. Raidkivist aknaraamistikes korduvad õietaolised rosetid või ristikulehe moodi kujundid - siirud. Gooti katedraali Katedraali ristlõige Reimsi katedraali põhiplaan fassaad Gooti basiilikad ehitati enamasti ladina risti kujulise põhiplaaniga. Väliselt annavad neile omapärase ilme tugipiilarid ja tugikaared. Kõige toredam on läänefassaad oma rikkalikult kaunistatud portaalidega, teravate ehisviiludega portaalide kohal, suure ümmarguse nn. roosaknaga ning arvukate skulptuuridega. Fassaadi kroonisid tavaliselt kaks torni. Suurel osal katedraalidest jäid aga
- võlvidele lisati dekoratiivseid roideid ( Yorki katedral) - Ilmaliku gootika näited: Cambridge'i ja Oxfordi kolledzite hooned. II Tuntumad gooti ehitised Lääne- Euroopas. Prantsusmaa Varagootika suurteosed - Saint-Denis idapoolne koori ruum G-stiilis 12.saj. keskel abt Sugar. Kuningate metmispaik - Jumalaema Kirik Pariisis (Notre Dame 1163) - Salapärase täisnurkse kolmnurga moodustavad kõrggootika suurteosed :Chartres'i kirik( rikkalike vitraazidega), Reimsi katedral( rikkalikud skulptuurid, kuningate kroonimispaik) ja Ameins'i kirik (suurim). - Pr L. ossa jõuab gooti stiil peale ristisõdu, sealsed kirikud pole nii huvitavad ja leiab ka 1 lft-ga kirikuid - Avignoni paavsti loss, hoiti paavste kinni - P.Pr ja L-Inglismaal on tohutud 4tistornidega kirikud, ehitati eriti kõrgteks(rouen ja Salisbury) Inglismaa - Stonehenge juures 123m.(ingl kõrgeim) Salisbury katedral - Suured 4tistornid ja kooriruumid - üsna Pr
KUNSTIAJALUGU R O M AAN I S T I I L J A G O O T I K A ROMAANI STIIL 10.-12.saj CULNY KLOOSTER Prantsusmaa 910. aastal Romaani stiil MARIA LAACHI KIRIK Saksamaa Romaani stiil 1093-1156 ehitati (63 aastat) POITIERS´ JUMALAEMA KIRIK Prantsusmaal Romaani stiil 10. sajand avati PISA TOOMKIRIK Itaalia 1063-12.sajand ehitati Romaani stiil PÜHA MARKUSE KATEDRAAL (SAN MARCO) Veneetsia, Itaalia 1063-1092 ehitati Romaani stiil BORGUNDI KIRIK Norra Romaani stiil 12. sajand avati DURHAMI KATEDRAAL Inglismaa Romaani stiil 1018 avati VIIMSE KOHTUPÄEVA RELJEEF Prantsusmaa Romaani stiil GERO RIST Saksamaa 187 cm 965-970.a Puit Rist on originaal, kuid detailid risti taga lisati 1683 Barokki ajal Romaani stiil HILDESHEIMI PRONKSUKSED Saksamaa 1020 Romaani stiil BAJEUX´ VAIP Prantsusmaa 70m Depicts the events leading up to the Norman conquest of England conce...
Jumalaema kirik Pariisis 2)Amiens'i katedraal 3)Reimsi katedraal 6. Vaata üle 1.Püha Markuse katedraal Veneetsias, 2.Reimsi katedraal Prantsusmaal, 3.Chartresi katedraal, 4.Pisa katedraal Itaalias,5.Lundi kirik Rootsis, Tallinna kirikud. Tunne ära pildil. Mis stiilis nad on? 1. 3. 4. 5. 6. Leia Reimsi katedraali läänefassaadil portaalid, nende kohal olevate ehisviiludega, roosaken, kuningategalerii. Kus näed sa ehistornikesi fiaale, ristlillikuid, krabisid, kolmik- ja neliksiiruse kujulisi kaunistusmotiive? 7. Mida tähendavad mõisted ,, krutsifiks" ja ,,pieta`"? Krutsifiks-ristilöödud Jeesuse kuju. Pieta- motiiv kristlikus kunstis 8. Too näiteid igast kirikutüübist Eesti kirikute hulgast! a) ühelööviline kirik b)kahelööviline kirik c)kolmelööviline kirik 9
Firenzes PRANTSUSMAA - Sainte Foy kiriku interjöör. Conques; Cluny kloostri kirik. Arvutirekonstruktsioon; Notre Dame La Grande kirik Poitiers's; Vézelay katedraal Burgundias; Arles'i kirik, Touluse kirik. SAKSAMAA - St. Michaeli kirik Hildesheimis; Mainzi, Speyeri ja Wormsi toomkirikud EESTI - Valjala kirik, Saaremaal; Tallinna vanalinn INGLISMAA: Toweri linnus NÄITED Gooti ehituskunstist: Brüsseli raekoda, Roueni katedraali fassaad, Chartres'i, Reimsi ja Amiens'i katedraal Prantsusmaal, Sainte-Chapelle Pariisis; Kölni toomkirik Saksamaal, Doodzide palee Veneetsias; Canterbury katedraal ja Westminster Abbey Londonis. SKULPTUUR Lahutamatult kuulus ehitiste juurde skulptuur. Romaanlased eelistasid just reljeefe piiblisündmuste ja pühakulegendidega. Kõige enam kaunistati kirikute sissekäike, nn. portaale, samuti esikülgi (fassaade) ja sambakapiteele. Ka gooti skulptuuri peaülesandeks oli endiselt ehitiste,
Teravkaar. Hoone üleüldine kõrgusse pürgimine(kõik ehitised suundusid ülespoole). Kirikud oli kaunistatud raidkivikaunistustega. Tekkisid tiibaltarid. 7. Mille poolest erineb gooti basiilika romaani basiilikast? Rakendatud uuendused võimaldasid ehitada palju valgemaid ja kõrgemaid kirikuid. Uuendusteks olid : roidvõlvid, roosaken,tugipiilarid, tugikaared. 8. Millised on Euroopa kuulsamad gooti stiilis ehitised? Mont Saint-Michele. Chartresi, Reimsi ja Amiensi katedraal ja Saint-Chapelle. 9. Millised uuendused toimusid gooti ajastu maalikunstis? Värvilised klaasaknad. Sündis värvitud puuskulptuur. Hakati tegema freskosid(märjale krohvile maalimine). Jätkus raamatumaal. Tekkis tahvelmaal. Loodi vaibakunst. 10. Mis on vitraazkunst? Too mõni näide keskaja vitraazkunstist. Vitraazkunst- värvilistest klaasitükkidest kokku seatud või läbipaistvate värvidega maalitud klaasaknad. 11
Gooti stiili arhitektuuri süsteem ja ehitustüübid 1) Millist ehitist võib pidada gooti arhitektuuri esikteoseks? Saint-Denis` kloostri kiriku ümberehitust 2) nimeta gooti stiilis ehitiste kaks kõige olulisemat tunnnust? Teravkaar ja roidvõlvid 3) Milliseid muutusi kirikuehituses võimaldas roidvõlvi kasutuselevõtt? Võimaldas võlvida laiu lööve, õhemaid seinu 4) - 5) Nimeta kolm kuulsaimat gooti katedraali Prantsusmaal. Pariisi Jumalaema katedraal, Chartres’i katedraal ja Reimsi katedraal. 6) – 7) – 8) Millistel ehitusosadel oli gooti katedraalis konstruktiivses mõttes esmajärguline tähtsus? Kirikute konstruktsioonis olid esmajärgulised roided ja piilarid ehk neljakandilise ristlõikega sambad. Gooti arhitektuur Inglismaal, Itaalias ja mujal 1) Millist gooti stiili kirikut tead Londonis? Millised tähtsad sündmused seal toimuvad? Westminiter Abbey - on Inglise kuningate kroonimiskirik ning samuti kuningate ja suurmeeste matmispaik.
valmis), nelitise kohal oli väike sale torn. Gooti arhitektuuri näiteid: Prantsusmaa (oli juhtiv maa, keskajal ehitati 800 katedraali, lisaks sadu väiksemaid) * Notre-Dame`i (Jumalaema) katedraal Pariisis. 5-lööviline basiilika, varagootika näide. Võlvide kõrgus 32 m. * Chartres`i /sartri/ katedraal (linn Pariisist edelas). Põhiosa 3-lööviline, koor 5-lööviline. Valmis kiiresti, stiililt ühtne. Kuulsad vitraazid. Põhjapoolse torni kiiver erinev rikkalik hilisgootika. * Reimsi /räänsi/ katedraal (Pariisist kirdes). Põhiosa 3-lööviline, koor 5-lööviline. Tornikiivrid puuduvad. Rikkalikud skulptuursed kaunistused. * Amiens`i /amjääni/ katedraal (Pariisist põhjas). Põhiosa 3-lööviline, koor 5-lööviline. Tornikiivriteta. Ehitati kaua, stiililt ebaühtlane. Võlvide kõrgus 42,5 m. * Sainte-Chapelle /sänt sapell/ Pariisis kuningate lossikabel, ehitatud 13. sajandil. Kahekorruseline, ülemine korrus koosneb peaaegu ainult värvilistest klaasakendest.
· Hilisgootikas võib kaar muutuda · Tähtsamad ehitusmälestised Prantsusmaa 1) Pariisi Jumalaema kirik Notre- Dame (varagootika) 2) Chartres'i katedraal- asub pariisi lähedal, seal asuvad gootika kuulsaimad vitraazid 3) Reimsi katedraal- küpsgootika, üleni kaetud kõrgreljeefidega, skulptuure on 2500 inimfiguuri 4) Amiens'i katedraal-gooti ajastust suurim säilinud, löövi kõrgus on 42,5 m Inglismaa 1) Canterburi katedraal 2) Salisburi katedraal Itaalia Kirikute kellatorn eraldi
Karl Suur -Lääne-Euroopa mandrialad -kirjaoskajad, piibli kaunistamine 1. Merovingide ajastu - Merovech 5.saj lõpp-8.saj kesk -areneb hoogsalt, eeskuju Büstantsist, maastikulise tausta (Barbarite vallutus-rahvamajanduse asendamine kujutamine, KUULSAIM Evangelist Markus- maaling naturaalmajandusega, linnade tühjenemine kultuurist, kirjaoskuse Reimsi peapiiskopi Ebo palveraamatus 9.saj. langus. Alla käib käsitöö, arhitektuur) 1. Ehitised puidust 2. kiviehitisi vähe ( Bütsantsi ehitusmeistrite tehtud/ nendest inspireeritud) Erand: Iirimaal ( kloostrid ja kloostrikoolid), lugemisoskusega vaimulikud, 3. Keelustatakse ümarskulptuur ( olid mõned anatoomiliselt väga kohmakad) - peeti ebajumala kujudeks. Kullatud pronksplaat ristilöömisega 8.saj raamatukaanelt. 4
kujutamine ja seinavaibad - vaibakudumise tehnika on üks vanemaid tekstiilikunsti liike. 12. Gooti arhitektuuri esikteoseks võib pidada Saint-Denis' kloostri kiriku ümberehitust. 13. Gooti stiilis ehitiste oluliseimad tunnused: teravkaar ja roidvõlvid. 14. Roidvõlv võimaldas võlvida laiu lööve, õhemaid seinu. 15. Prantusmaa kuulsaimad katedraalid: Pariisi Jumalaema kirik, Chartres'i katedraal, Reimsi katedraal, Amiens'i katedraal. 16. Londonis asub Westminster Abbey kirik, see on traditsiooniline koht Suurbritannia valitsejate kroonimiseks ja Inglismaa valitsejate põrmude säilitamiseks, teiste seas on seal kroonitud ka Kuninganna Elizabeth II. 17. Gooti katedraalid Inglismaal: Lincolni katedraal, Salisbury katedraal. 18. Suursuguseim näide Inglise gootika profaanarhitektuurist on Westminster Hall Londonis - rikkalikult teostatud sariklaed. 19
järgisid laevõlvide kuju. Gooti ajastul hakati linnadesse ehitama ka avalikke hooneid raekodasid, kohtupaleesid, käsitööliste tsunftihooneid jms. 4 Vanim ja lihtsaim Põhja-Prantsusmaa suurtest katedraalidest on 12.sajandi alustatud võimas viielööviline Pariisi Notre-Dame'i ehk Jumalaema kirik. Notre-Dame e Jumalaema kirik Pariisis Kauneimaks peetakse aga Reimsi katedraali selle rikkalike skulptuuride tõttu. 5 Reimsi katedraal Inglismaa üks tuntumaid kirikuid Westminster Abbey Londonis. Westminster Abbey Esimese laialt levinud kunstistiilina puudutas gootika ulatuslikult ka Eestit. Oma müüride-tornide, keskaegse tänavatevõrguga, kõrgeviiluliste elamute, kirikute ja
Keskaja arhitektuur Kirikud Uhked ja suurejoonelised Katedraalid avanes lääne suunas, altar aga paiknes alati hoone idapoolses otsas Ristikujulised Romaani stiil Raskepärased, paksude müüride ja kitsaste akendega Ümarkaar Gooti stiil Pariisi Jumalaema kirik Reimsi katedraal keskaja muusikut Ambrosius Paavst Gregorius Suur Keskaja muusika Kloostrite ja kirikute laulukoolid Gregoriuse I reformitud kirikulaul Iga päev oli kirikutes teenistus Keskaegne kool Kloostrikoolid ja kirikukoolid Preestreid ja munki Kirjutamine, kõnekunst, vaidluskunst, geomeetria, aritmeetika, astronoomia ja muusika Õpetajaks oli kohalik preester Keskaja kirikupühad Kolmekuningapäev Kristuse ristimispüha Küünlapäev Palvepäev Palmipuudepüha Markuse päev Nelipüha Peaingel Miikaeli päev
hakatakse ehitama roidvõlve, 2.teravkaar, 3.tugi piit ja tugikaar, 4.kimppiilar on poolsammastega kaetud sammas, 5.gooti aken on kaetud maasvärgiga, 3)fassaadil on roos aken. Kaunistus elemendid: 1)gooti kapiteelile kujutatud tseenid, 2)peened ja "pitsilised", 3)tippude kroonideks: ristlillik ja krabi ja fiaal. Hilis gootikas võivad akna kujud olla varieeruvad. Tähtsamad ehitismälestised: 1)Prantsusmaa-Notre-Dame e Pariisi Jumalaema kirik (vana gootika), Chartres: kateolsaal (vitraazid), Reimsi katedraal (küpsgootika) üleni kaetud kõrgreljeefiga, ligi 2500 skulptuuri maja peale. Amiens'i katedraal (Prantsusmaa suurim). 2)Itaalia- gooti aeg kestab lühemat aega kui mujal lõppeb 15.saj kellatorn eraldi, foestik vähe arenenud. Kaunistamiseks värviline masneor tahvelis. Lossi arhitektuur. PALAZZO-gooti aegne ehitis- Hruskne hoone 2korrust, Doozide palee- kaupmeeste palee. 3)Inglismaa- huvitav hilis gootika. Gloucesteri katedraal. 4)Saksamaa- levib prantsuse süsteem
Piilarid keskaja kiriku jämedad sambad Kiriku tähtsamad osad: torn, lagi, portaal Romaani kirikud: Cluny kirik Burgundias, Mainzi kirik (Saksamaa), Speyeri toomkirik (Saksamaa), Wormsi toomkirik (Saksamaa), Laachi kloostri kirik, Durhami katedraal Inglismaal, Püha Markuse kirik Veneetsias, Wartburgi loss Saksamaa Gooti stiili uuendused: teravkaar, roidvõlv, tugikiir ja tugipiit. Vitraaz tinaribadega eraldatud värvilistest klaasitükkidest maal. Gooti kirikud: Chartes'i katedraal, Reimsi katedraal, Amiens'i katedraal, Roueni katedraal, Kölni toomkirik Saksamaal, Canterbury katedraal, Yorki katedraal, Salisbury katedraal, Lincolni katedraal, King's College kabel.
· Uusaegne kultuur väärtustab uut. · Teame juba nimesid, teose tähendus muutub. Loomingu ja autori vahel isiklik vahekord. · Ars nova- muusikastiil Prantsusmaal 1320-1380. Muutused muusikazanrides: · Kirikumuusikas hakati komponeerima missa ordinaariumi osi. · Motett, sajandi algul rohkem kiriklik teos, hiljem kuulus pigem seltskonnamuusikasse, sai 14. saj. kõige esinduslikumaks zanriks. Guillaume de Machaut u 1300-1377 · Elu seotud Reimsi linnaga. · Poliitiline karjäär. · 1340 kanoonik Reimsi katedraalis.' · Oma ajasti suurimaid luuletajaid. · Heliloominguga alustas küpses eas. · Viis väljakujunenud stiili täiuseni. · Kõige keerulisemad motetid (säil. 23) · Motett "Quant en moy" · Ratsionaalsus, matemaatiline kord. · Samas ekspressiivne, laulev meloodika ja tundeline väljenduslikkus.
Millised olid selle tunnused? Gooti stiil domineeris 12-15 sajand. Selle tunnusteks olid: teravkaar, kõrged saledad tornid, tugikaared, roidvõlvid, vitraazid ja roosaknad. Miks on tähtsad järgmised kirikud? Jumalaema kirik Pariisis Kirikus asub kõige tähtsam reliikvia kristuse okaskroon. See on ka peapiiskopi residents. Saint Denis' kirik Varaseim gooti stiilis ehitis. Prantsuse kuningate matmispaik. Reimsi katedraal Prantsusmaa kuningate kroonimiskirik. Reimsi peapiiskopi aujärg. Milline oli kuulsaim keskaegne ülikool Prantsusmaal? Mis on Ladina kvartal? Kuulsaim keskaegne ülikool Prantsusmaal oli Pariisi ülikool. Ladina kvartal on linnaosa kus asusid erinevad ülikoolid ja õppeasutused. Kuna õppimine käis ladina keeles, siis nimetati seda Ladina kvartaliks. Millised olid renessansiaja kuningate tähtsamad lossid ja kus need asusid? Renessansiaja kuningate tähtsaimad lossid olid Fantainebleau ja Chambord.
Jeanne d'Arc teadis, et kõik tema kaasmaalased mõtlevad samamoodi, ja et on tarvis lihtsalt ühte häält, mis selle soovi valjusti välja ütleks, ning kutsuks võitlema võõrvõimust vabanemise nimel. 13-aastane Jeanne d'Arc palvetas tihti kaevu kõrval haldjapuu all ning siin ilmutasid talle end Püha Miikael, Püha Margareeta ja Püha Katariina ning käskisid tal Jumala nimel minna dofääni, troonipärija juurde, viia tema väed sissetungijate vastu ja kroonida ta siis Reimsi linnas kuningaks. 3 Jeanne d'Arc umbes 1485. aastast pärineval maalil Liitumine sõjaväega ning ilmutuse täideviimine Jeanne lahkus oma kodukohast ning pääses takistusi ületades Vaucouleurs’i linna ja saab linna väesalga ülema niikaugele, et too juhatab ta Charles’i juurde. Esimene katse muidugi ebaõnnestus – vahimeeskond naerab laginal, kui üks taluplika nõuab kuninga juurde laskmist.
oli ümarkaar. Selliselt vormiti nii aknaid, uksi, kui ka võlve. Alates XIII sajandist sai romaani stiili asemel valitsejaks gooti stiil. Ümarkaar asendus nüüd teravkaarega. Ühtaegu muutusid sambad saledamaks, aknad avaramaks ja tornid kõrgemaks. Kirikute seinad kaeti nii seest, kui ka väljast arvukate skulptuuridega, nii et paljast seinapinda paistis üsna vähe. Gooti stiil tekkis Prantsusmaal ja seal asuvad ka kõige uhkemad gooti stiilis katedraalid. Eriti kuulus on Reimsi katedraal, kus sajandite vältel on kroonitud Prantsuse kuningaid. Kuulus on ka Jumalaema kirik Pariisis.
jagunes kaheks: *merovingid 5-8 saj. Kunst oli looduslähedane aga peadselt muutus
moonutatuks. Sküüdid olid põlluharijad kellest saame teada ülikute haudade kaudu.
Gooti tuntumad ehitised Euroopas Prantsusmaa: · Kõige vanemad gooti ehitised: o SAINT-DENIS'I KLOOSTER o NOTRE-DAME KATEDRAAL · Pr-maa suurim gooti kirik: AMIENS · REIMSI kirik rikkalikult kaunistatud · Lõunapoolseim ja kõrgeim: CHARTRES · Paavsti loss: ALBI LOSS Avignonis Inglismaa: · Lõunas SALISBURY KATEDRAAL kõrgpunkt erandlikult idaküljel nelitise kohal. · Põhjas YORKI KATEDRAAL pr. stiilis, 2 läänefassaaditorni · Londonis WESTMINSTER ABBEY, kuningate kroonimiskirik, hiljem ümberehitatud · OXFORD ja CAMBRIDGE ülikoolide vanemad osad ja kirikud on gooti stiilis Itaalia:
Karolingide Kunst Kauri Vaab X Klass Loo Keskkool Karolingide võim Karl Suure järgi Karolingi dünastia Frangi riik suurriigiks Lääne-Euroopas Püüti leida eeskuju Roomast 8.-9. sajand kunsti antiiktraditsioonide elavnemine Kultuuritase oli madal Kirjaoskajaid mõni tuhat Arhitektuur Sagenes kivihoonete püstitamine Aachenis püstitati lossikabel Kaheksatahuline tsentraalehitis, ümbritseb madalam ümbriskäik San Vitale kirik eeskujuks Sisevaates domineerivad ümarkaarsed arkaadid Sambad on toodud Itaaliast Valitsev kirikutüüp basiilika Sarnaneb varakristlike basiilikatega Kaks transepti ja pikaks venitatud apsiid Arhitektuur tagasihoidlik, kuid saab alguse keskaegne ehituskunsti suur õitseng Säilinud joonistus pärgamendil, kujutab kloostrikavatist Omamoodi tüüpprojekt 9. sajand kirik tähtis ainult mitte vaimuelus...
Gooti kunst Üldiselt • terminiga gootika tähistati halvustavalt kogu keskaegset kunsti Euroopas • pidi tähendama midagi "metsikut", "kultuuritut" ja "barbaarset“ • stiilinimena tuli kasutusse 18. sajandil • nimetust "gootika" hakkas kõigepealt kasutama itaalia kunstiajaloolane ja ehitusmeister Giorgio Vasari Jagunemine Varagootika - 12. sajandi teine pool Kõrggootika - 13. - 14. sajand Hilisgootika - 15. sajand - 16. sajandi algus Gooti arhitektuur • eelkõige sakraalne • iseloomustab vertikaalsus, püüd kõrgusesse • oluline tegur gooti süsteemi väljatöötamisel oli teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt • kirikute põhiplaaniks jäi pikihoonest ja transeptist moodustuv ladina rist • kesklöövi tähtsus tõusis, oli külglöövidest tunduvalt laiem ja kõrgem • võrreldes romaani kirikuga mõjus ruum palju õhulisemana, avaramana ja vabamana teravkaar roidvõlv Pariisi Notre-Dame (Jumalaemakirik) Kö...
õietaolised rosetid või ristikulehe moodi kujundid - siirud. Joonis 10. Joonis 11. Joonis 12. Gooti katedraali põhiplaan Katedraali ristlõige Reimsi katedraali fassaad Gooti basiilikad ehitati enamasti ladina risti kujulise põhiplaaniga. Väliselt annavad neile omapärase ilme tugipiilarid ja tugikaared. Kõige toredam on läänefassaad oma rikkalikult kaunistatud portaalidega, teravate ehisviiludega portaalide kohal, suure ümmarguse nn. roosaknaga ning arvukate skulptuuridega. Fassaadi kroonisid tavaliselt kaks torni. Suurel osal katedraalidest jäid aga tornid lõpetamata, kuigi ehitus vältas teinekord aastasadu.
Gooti stiilist ehitiste kaks kõige olulisemat tunnust teravkaar ja roidvõlv. Roidvõlv võimaldas kirikuid kõrgemaks ehitada. Kolm kuulsat katedraali Prantsusmaal: Jumalaema kirik, Reimsi katedraal, Limoges Katedraal, Countance'i Katedraal. Tugikaartel oli konstruktiivses mõttes esmatähtsus. Inglismaa kirikute iseärasused madalad, pikim torn asetseb nelitise kohal, ehitati linnast välja. Saksamaal üldiselt ei olnud nii palju majanduslikku ja kunstilist jõudu, et ehitada Prantsusmaa uhkeid ehitisi. Itaalia kirikud fassaaditorne näeb harva, vertikaalsust ei rõhutatud, nelitise kohal võis olla ka kuppel, kirikud kaeti värvilise marmoriga
Bütsantsi arhitektuur ja ikoonikunst Bütsantsi kirikute põhiplaanid on äärmiselt mitmekesised. Bütsantsi arhitektuur armastab kupleid. Levinud olid tsentraalehitised- ristkuppelkirikud, viiskuppelkirikud. Kirikute siseseinu kaunistasid erinevad mosaiigid. Bütsantsi kuulsaim ehitusmälestis on Hagia Sophia katedraal. 6. sajandil tekib Bütsantsis ikoonimaal. Väikestele puutahvlitele hakatakse maalima piiblitegelasi, Jeesus Kristust, pühakuid. Ikoonimaalidel on õigeusklike arvates imettegev jõud, nende ees palvetatakse ja neid hoitakse kodus. Ikoonimaale hoiti peamiselt kirikus erilisel võrel. Bütsantsi ikoonimaalidest on tuntuim Vladimiri Jumalaema. Islamikunst Islami kunstis on keelatud Jumala ja inimese kujutamine, seetõttu on kujutavat kunsti väga vähe, kuid erandina leidub islami kunstis miniatuurmaali. Ehituskunstis on kõige silmapaistvamaks ehitiseks mosee, mille juurde kuulub mitu minaretti. Islami ehituskunst on Bütsantsi mõjutust...
pealinnadest kadunud. Tallinna vanalinnas on peaaegu terviklikult olemas 11.-15. sajandil väljakujunenud tänavate võrk ja kruntide piirid ning massiliselt 14. ja 15. sajandil püstitatud ja esialgsetes gabariitides säilinud hooneid. Vanalinn Tallinnas on UNESCO kaitse all. Kuulumine UNESCO Nimekirja on ühele ajaloolisele linnale kõrgeim rahvusvaheline tunnustus. Suurimad ja tuntumad gooti kirikud on Pariisi Notre-Dame, Amiens`i, Chartres`i ja Reimsi katedraalid. Eestis näiteks Oleviste ja Niguliste kirik.
Ka kasutati üle 1000. a. keelatud ümarskulptuure ajastu alguses. Tüüpteemaks : kristlik teema 1) krutsifiks-ristilöödud kristlaste kujud 2) Kolgata-grupp 3) Pieta- Neitsi Maarja + surnud poeg(Jeesus Kristus). Katku pärast kannatavad kujud 4) Maarja kuulutus-ingel ilmub noorele NM ja ütleb, et ta saab lapse/// surmakuulutus: õigekirikus ilmub ingel surivoodile, et pääseb paradiisi NM 5) Külastusgrupp- 2 raseda naise kohtumine (pühad pojad) Reimsi katedraalis Maarja + Elisabeth 6)ülikute portreekujud 13. saj veel haruldus, kuid 14. saj. massiliseks Saksa Namburgi katedraalis krahvipaar Ekkehard ja Uta-loomulikud, rahulikud, ümarskulp., V-Kreeka stiil, 7) NM Jeesus-lapsega (madonna)-emaarmastus maalikunstist vitraažikunst (aknad punastena- leekstiil, nagu põleks) Hilisgootikast kaovad krütid-sanitaarsus oluline katkude tõttu, püramiidide, tsikuraatide eeskujul ehitusstiil, palju kabeleid, kipskrohvi abil 15. saj
Põrguliste ja ahastavate hukkamõistetute kujutises on palju kaasaelamist ja õudustunnet. Sümboolika. · Inimese kujutamine : ei pööratud tähelepanu kehavormide täpsele edasiandmisele . Pühakuid kujutati alati koos mõne vastava esemega, näiteks Peetrust võtmega. Eeldati, et vaataja tunneb sümbolite keelt. Figuurid olid ilmekad, milles väljendub kirglik tunnete avaldamine ja naiivne, kuid südamlikult siiras jutustus. · Näited: Reimsi peapiiskopi Geo rist, Chartres'i katedraali peaportaali skulptuurid, Kristus Autuni katerdaali portaali tümpanonilt. Maalikunst: · Ornamentika abstraktne ja skemaatiline, selles esinevad geomeetrilised motiivid , ümberkujundatud ja stiliseeritud taime- ja loomakujutised, mis mõjuvad väga meeldivalt. · Seinamaalid piiblistseenidega · Miniatuurmaal kasutati rohkelt ornamentikat, usulistel teemadel pildid, fantaasiaküllased, väljendusrikkad
N: Paistu Neitsi Maarja kirik, Viljandi maakonnas. TERAVKAAR- kahest või mitmest keskpunktist konstrueeritud kaarekuju, kus kaare küljed ühinedes moodustava teravnurga; iseloomulik gooti stiilile. N: Strassbourg'i toomkirik, Saksamaal. BASIILIKA - pikliku põhiplaaniga, sammaste või piilaritega kolmeks või enamaks lööviks jaotatud kirikuehitis, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja kõrgem, asub iseseisva katuse all ja saab valgust ülemistest, akendega osast. N: Reimsi katedraal, Prantsusmaal VITRAAZ mosaiigist või maalist koosnevad aknad pühakodadel. N: Chartres'i katedraal, Prantsusmaal PORTAAL- hoone kunstiliselt kujundatud peasissekäik N: Tartu Jaani kiriku portaal, Tartu maakonnas PROFAANARHITEKTUUR ühiskondlikud hooned N: Raekoda ja Gildi hooned, Tallinnas ROOSAKEN - kunstipärase raamistikuga ümmargune suur aken romaani ja eriti gooti kirikute fassaadil; paikneb tavaliselt portaali kohal, sageli ka ristlöövi otsaseinas. N: Siena
Keiser Hadrianuse ajal ehitati Paneton- kõigi jumalate tempel, tänapäeva ainuke antiikaja terviklikult säilinud tempel, ümmargune, pole aknaid, suur kuppel, selle tipus on 9 m ava, seinad 6 m paksud, 609 muudeti kristlikuks kirikuks, tänapäev maetakse itaalia suurmehi. Colosseum- 80pKr, amfiteater, 4 korrust, ovaalne, katust ei olnud, keskel areen, kus võitlesid gladiaatorid, areen kaetud Liivaga, ja sai muuta basseiniks, 80 sissepääsu, 50 000 pealtvaatajat Väejuhtide auk püstitati võidu e triumfikaari (Constantinuse triumfikaar) ja sambaid keiser Traianuse sammas selle ümber keerdub reljeefne riba keisri võitude kujutistega, 200 m pikk, 23 keerdu, sammas 39 m Caracalla termid- kõige uhkemad termid ehk saunad, 3. Saj Katakomb- rooma linna alune labürint, siit on pärit varakristlik kunst, 300 a jooksul maeti sinna laipu Basiilika- esimene kirik, kus kristlased käisid, koosnes löövidest(3-5), pikad koridorid, lame lagi, sisenetakse lään...
2.Klassitsism (16-19.saj.kunstisuund) 18 saj. Viimasel veerandil arenes Pr-l välja uus stiil,mis võttis oma eeskuju otseselt antiikkunstist.Seda nim.Klassitsismiks. Klassitsismi tunnused arhitektuuris Ehitati ümarkaar-sissepääsud,aknad. Fassaadil reljeef kaunistused.Katusel võib kõrguda lamekuppel. Klassitsismi ajal ehitati: 1.raekodasid 2.valitsushooneid. 3.tehaseid,vabrikuid. 4.töökodasid. 5.laohooneid. 6.sõjaväehooneid. 7.pangahooneid. 8.haiglaid EESTIS püstitati külakõrtse,pastoraade.Eestis on sel ajal ehitatud Tartu ülikooli peahoone(1803- 1809). SKULPTUUR inimese skulptuurid on jahedad,endasse tõmbunud.Rõivastatud antiigipäraselt või hoopis ilma rõivasteta.Omavahel on nad üsna ühte nägu,kuna neil on idealiseeritud näojooned ja sirge(Kreeka) nina.Teoste teemad on antiikmütoloogiast.Kuulsamad olid Antonio Canova(Itaaliast) ja Bertel Thorvaldsen (Taani).Nad lähtusid oma loomingus vaid oma antiiksetest ilu ideaalidest.Skulptuuri raken...
TÖÖLEHT NIMI Maarja Kumm KLASS Kümnes klass GOOTI KUNST 1. Kus kohas sündis gooti kunst? Prantsusmaal. 2. Millal ja kuidas sai gooti kunst endale nime? Renessanssiajastul.Germaanlaste hõimu gootide järgi, kuigi neil tegelikult selle stiiliga midagi pistmist ei olnud. 3. Mida tähendab sõna gooti kunst? Esialgu pidi tähendama barbaarset ja metskut aga meie ajal peetakse seda milleksi kauniks ja imetlusväärseks. 4. Mis mõjutas gooti kunsti? Uued linnad ja inimeste liikuvam eluviis. 5. Kuidas jaguneb ajaliselt gooti kunst? Jgatakse tavaliselt kolme perioodi : Varagootika 12.sajandi teine pool,kõrggootika 13. ja 14 sajand, hilisgootika 15.sajand ja 16.sajand. 6. Mis on gooti kunsti kiriku tunnused? Kirkud ei ole ...
paksud seinad ja jämedad tugipiilarite kasutamisega. sambad, aknaavad väikesed. · tuli kasutusele 12.saj. · oli valitsevaks ehitusstiiliks 10- Prantsusmaal, valitsevaks 13.sajandini. ehitusstiliks 13-16.sajandil. · tuntumad stiilinäited Cluny · tuntumad stiilinäited Notre-Dame Pariisis, Reimsi ja Roueni kloostrikirik ja Mainzi ning katedraalid. Wormsi katedraalid. Keskaja ilukirjandus · Keskaegse draama etapid · I periood X-XI saj. Liturgiline draama- vaimulik esitas ladina keeles ja altari ees. · Hakati lisama rahvakeelset teksti, mis meeldis publikule. Seda lisati järjest enam. · II periood XII saj- Teater ei mahu enam kirikusse. Draama oli poolvamulik ning esitati kirikuesisel platsil
Gootika kontrolltöö 1. Gooti stiili tunnused: Teravad kaared, mingi kõrgustesse (kõrged müürid), raskuspärasus kadus. 2. Nimeta gooti kirikuid Itaalias, Prantsusmaal, Saksamaal: Itaalias: Milano toomkirik, Pisa katedraal, Siena katedraal Prantsusmaal: Jumalaema kirik, Amiens'i katedraal, Reimsi katedraal, Chartres'i katedraal Saksamaal: Kölni katedraal, Strasbourgi katedraal 3. Inglise gootika omapära ja näiteid: Võlvid, leeke stiil, dekoorirohkus. Näiteid: Lincolni katedraal, Yorki katedraal, Westminster'i katedraal, Salisbury katedraal. 4. Gootika jõudmine Eestisse: Gootika jõudis Eestisse tänu taanlastele, kui nad siinseid alasi allutasid ristiusule. Hakati ehitama kindluseid, linnuseid, kloostreid, kirikuid. 13.sajandi lõpul. 5
roomlased olid austanud. See oli esimene Neitsi Maarjale pühendatud kirik ja osaliselt ehitati selleks, et luua hoiupaik tuunikale, mida ta olevat enne Kristuse sünnitamist kandnud. Võlvi kohal on vasega kaetud valurauast raamistik, mis vahetas välja algse puitstruktuuri. Kõrgem on edelatorn, mis on 113 meetrit kõrge. Kesklööv on katedraalil 130 meetrit pikk ja 16,5 meetrit lai. Põhiplaan on Prantsuse gooti katedraalidel tüüpiline ning väga sarnane Reimsi ja Amiens´i katedraalide omaga, Inglise katedraali plaanist erineb se oma kõrguse ja valguse kasutuse ning kooriosa ja eraldamata kesklöövi poolest. Vitraazid ujutavad katedraali interjööri üle varvilise valgusega. Keskaeges vitraazid võtavad endaalla kokku 3000 ruutmeetrit. Portiukse kohal asuva fonooni süvendatud kolmnurkses ruumis paiknev skulptuur kujutab Kristust aujärjel, teda ümbritsevad püühakud ja inglid. Rikkalike detailidega kolmemõõtmeline teos jätkub karniisidel
läänepoolses osas, aga sageli ka pikihoone külgedel. Portaali külgedel palestikus on püstised süvendid, millesse on asetatud väikesed sambad. 1. RISTLILLIK 2. EHISVIIL 3.KAAREALUNE MÕIKALÕIK 4. TÜVESEVÕRU 5. ARHIVOLDI MÕIKAD 6. ARHIVOLDI ASTMED 7. PALESTIKU ASTMED 8. PALESTIKU SAMBAD 9. SOKKEL 10. BAAS 11. PALESTIK 12. TALUM 13. LÄVEKIVI ARHITEKTUUR PRANTSUSMAAL Amiens'i Reimsi katedraal katedraal Saint Denis' Chartres'i katedraal kloostrikirik Pariisi Notre Dame
Karolingide renessanss Üheks väheseks näiteks on Aacheni lossikabel. Tegemist oli tsentraalehitisega. Peamiselt tehti basiilikaid. Säilinud on Sankt Galleni kloostri põhiplaan. Saint Riquier abtkonna kiriku põhiplaan. MAALIKUNST Peamiseks oli miniatuurmaal. Eristatakse erinevaid koolkondi: Reimsi koolkond - antiiksete traditsioonide järgimine (Karl Suure evangeliaar, Utrechti psalter - kirikulaulude kogu), Corbie koolkond - Reimsi mõju all, (Karl Kolmanda Paksu piibel) Toursi koolkond - iiri ja anglosaksi mõjud (Karl Teise Paljaspea piibel) Metzi koolkond - algustähed olid suurtes raamides (Drogo sakramentaar) Nendest koolkondadest sai alguse Prantsuse maalikunst, Trieri e. Reichenau koolkond - Godescalci evangeliaar(Kristust kujutati blondi habemeta aarialasena) Sankt Galleni koolkond - iiri mõjudega (Kuldne psalter) Skulptuuri näited puuduvad, v.a Karl Suure ratsafiguur, tänapäevani säilinud. ROMAANI STIIL
KUNSTIAJALUGU 11.Gooti kujutav ja tarbekunst. · Kujutav kunst arhitektuuri teenistuses, kuid Romaani kunstiga võrreldes looduslähedasem, inimlikum, selgem, korrastatum. Skulptuur: · Oluline skulptuur · Gooti skulptuuri algus jälgitav Chartres'i katedraali läänefassaadil. · Kõige kuulsamad Reimsi ja Amiens'i katedraali figuurid esindavad kõrggootikat. Need on peaaegu vabafiguurid. Igaüks erinevas poosis. Rõivad ei mõju tühjana. Anatoomia täpne arvestamine polnud oluline.Nägu ja ilme esmatähtsad. S- figuur nn gooti poos. Kõigist figuuridest õhkub siirast usutunnet, selgust, kindlust. · Itaalia reljeefikunstis ühineb gootilik stiil antiikaegsete rooma reljeefikunsti traditsioonidega
Värvitud skulptuurid, seinamaalid, raamatumaalid, tahvelmaalid, vaibakunst. 6. 7. Itaalia kirikutes olid väikesed aknad, seintel palju vaba ruumi, kuhu tehti seinamaale. Maaliti ka märjale krohvile(freskod) 8. Bayeux vaibal on kujutatud Normandia hertsogi vägitegusi Inglismaa vallutamisel. See on oluline ajalooallikas, sest see kujutab tolleaegseid võitlusvahendeid, inimesi, hobuseid, laevu, losse. 9. Gooti stiilis ehitised: Prantsusmaal chartres'i reimsi, amieus, sainte-chapelle. Saksamaal Kölni toomkirik. Inglismaal west-minister abbey, canterbury katedraal. Itaalias Doozide palu veneetsias. 10. Kiiu ja Vao tornlinnus. 11. Kastell on linnusetüüp. See linnusetüüp kujunes välja Rooma piirikindluste süsteemi kuuluvates kaitsepunktides ja leviskeskajal Euroopas. Tallinna, Narva, Rakvere, Põltsamaa linnus 12. kaupmeeste olil elamine kitsas. Palju tulusam elupaik oli liiklusteede sõlmpunktides,
Gooti skulptuuri algus on jälgitav Chartres`i katedraali läänefassaadil, kus kuigi enamiku figuuride kehad on veel täiesti tinglikud, silindritaolised ja jäigad, on nad juba vähem seinaga seotud. Gootilik on aga nende nägude realistlik ja isikupärane käsitlus ning nende õnnis ilme. Gooti stiil soosis kunstis looduse jäljendamist. Ornamentika nii ehitistel kui ka esemetel kujutab näiteks taimelehti väga loodustruult. Kõrggootikat näitavad Reimsi ja Amiens`i katedraali figuurid. Erinevates poosides kujutatud peaaegu vabafiguurid. Nende rõivad ei mõju enam tühjana, kuid katavad kogu keha. Kuna keskaegsele kunstnikule oli esmatähtis nägu ja selle ilma, siis anatoomia täpne arvestamine polnudki oluline. Seetõttu pole figuurides näha kontraposti jälgimist ning selle kajastusena tekkis S-tähte meenutav nn. gooti poos. Kõik figuurid on veenvalt elulised ja isikupärased, kõik väljendavad suursugust,
Laoni katedraal Saint-Denis´ kirik Kõrggootika v Akendel on nüüd juba lihtne raamistik; v Võlvid on lamedad, piklikud, neid toetavad tugikaared v Empoorid kaovad v Umbes aastast 1250 suurenevad aknad, nende postid ja raamistik muutuvad ikka mitmekesisemaks ja rikkalikumaks; v Trifooriumi taga olevasse müüri tekivad aknad v Prantsuse kõrggootika kauneimad hooneid on Amiens`i (valmis 48 aastaga), Chartres`i ja Reimsi katedraalid. Need valmisid põhiosas 13. sajandil. Reimsi katedraal on väljast justkui kivipitsiga kaetud. Amiens'i katedraali kesklööv Hilisgootika v Hilisgooti arhitektuur kaldus paljuClick to edit Master text styles liialdustesse. Second level v Tavalised ristroidvõlvid asendati Third level
aastal maha põlenud kiriku kohale, V Gootikiriku tugisüsteem Millises stiilis oli pildil oleva tugisüsteem kasutusel? Kuidas nim. neid osi? Kas nad toetavad kirkut seest või väljas? Gooti stiil, gootikiriku tugisüsteem. Tugipiilar, fiaal, tugikaared ja toetab väljast VI Maarja kuulutus Keda kujutatakse selles skulptuurigrupis? Mis on selle tähendus Millises stiilis see motiiv esines? Saj.? Maarja Ingliga ( maarja kuulutus) ja mingi naine oli veel ( mingi skulptuur vist see Reimsi katedraali 13 saj külgportaalilt) Töö 4 I Palazzo Medici Kuidas nim. Pildil olevaid maju? Üldiselt nim. Palazzodeks Kus maal ja mis saj. need ehitati, kuidas seda aega nim? Itaalia, 15.saj., Renessans Kuidas olid kujutatud seda laadi ehitiste fassaadi? Kirjelda. Fassaad oli laotud tellistest ja kaetud suurte jämedalt laotud kiviblokkidega, seetõttu mõjuvad vahel pisut kohmakalt. Aknad ja uksed on kas nelinurksed või ümarkaarsed. Valitses horisontaalne suund
Kordamisküsimused 1. Mida nimetatakse keskajaks? Keskajaks nimetatakse ajaperioodi, mis jäi vanaaja ja uusaja vahele 5.-15. sajand. 2. Millal toimus Suur rahvasterändamine? Suur rahvasterändamine toimus 4.-6. sajandil. 3. Millist riiki valitses 5.-7. sajandi Merovingide dünastia? Merovingide dünastia valitses Frangi riiki (praeguse Prantsusmaa ja Saksamaa alad). 4. Milline kunstimälestis on säilinud Karl Suure valitsusajast? Aacheni lossikabel Saksamaal 5. Käsikirjaline raamat (Kes? Kus? Kuidas? Illustratsioon. Suurtäht.) Käsitsi tehtud raamat, mida kirjutasid kirikute ja kloostrite juures spetsiaalsetes kirjutustubades mungad. Raamatud olid illustreeritud ilusate kaunistustega miniatuuridega. Algas suure ülelehe ulatava keerulise vormiga initsiaaliga. 6. Romaani basiilika põhiplaan? (lk 127 õpikust) 7. Tähtsamad romaani aegsed ehitised: Hildesheimi toomkirik Saksamaal Saint-Sernin Lõuna-Pratsusmaa...
ROMAANI SKULPTUUR Jane Hiop Romaani skulptuur tavaliselt reljeefina kiriku fassaadil ja siseruumis (eriti piilarite kapiteelidel). Reljeefide ülesandeks oli piltlikult lahti seletada pühakirja kirjaoskamatule rahvale (nn."vaeste piibel"). Keha kujutis ei ole anatoomiliselt täpne, põhirõhk tunnetel Eelistati ähvardavaid, õpetlikke süzeesid, imetegusid. Pühakuid tunneb ära nende sümbolite abil (nt. Peetrust kujutati võtmega, Püha Andreast X tähe kujulise ristiga jne.) Kujutised tinglikud, sümboolsed, stiliseeritud, skemaatilised Hildeseimi toomkiriku pronksuksed ·http://www.google.ee/search?q=Romaani+skulptuur&ie=UTF-8&hl=et Piiblistseenid Ro ·http://www.google.ee/search?q=Romaani+skulptuur&ie=UTF-8&hl=et Hildeseimi toomkiriku Kristu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
