· Koor Etendab lavastuses rahvast. Ülesandeks on massistseenides anda toimuvale hinnanguid ja väljendada rõõmu või rahulolematust. · Numbriooper Iseseisvatest, lõpetatud numbritest koosnev ooper. · Läbikomponeeritud ooper Puuduvad lõpetatud aariad, ansamblid, koorid. Muusika areneb katkematult draamaga. · Orkester On ooperis lauljaid saatev osa ning aitab lahti mõtestada laval toimuvat ja edasi anda meeleolumuutusi. · Opera buffa Paroodialik lavateos. · Opera seria Tõsise, heroilise süzeega lavateos. · Barokkooper Rikkaliku ja toretseva lavakujundusega ning suurte esinejate koosseisudega ooper. · Prima donna Naissoost kuulus lauluvirtuoos. · Primo uomo Meessoost kuulus lauluvirtuoos. · Verism Naturalistlik suund. · Juhtmotiivid Omamoodi muusikalised sümbolid. Avamäng -> Proloog -> (intermezzo) -> epiloog.
Muusikaajalugu KT Klassitsism · Populaarsed koomiline ooper ja laulumäng tegelased reaalsest elust · Opera seria sisu mütoloogiast või ajaloost, aga mitte reaalsetest isikutest. Dramaatiline konflikt väärtuste, mitte inimeste vahel. · Koomiline ooper ja laulumäng: opera buffa koomilise sisuga ooper, · Intermeedium naljakas ja põhiooperit parodiseeriv stseen. Kuulsaim intermeedium on Giovanni Battista Pergolesi ,,Teenija-käskijanna". · Singspiel ehk laulumäng Mozarti ,,Haaremirööv", ,,Teatridirektor" ja ,,Võluflööt". · Sonaadivorm ajastu tähtsaim vorm, tähtsaimad sonaadivormid on rondo ja variatsioon · Keelpillikvartett kaks viiulit, vioola ja tsello (tuli barokktrio asemele)
Mida tean? Sellel ajal toimusid ususõjad, portugali keeles barokk- eripärane, lopergune.. Kunsti ja muusika stiil mis hõlmab 16 saj lõpp ja 18 saj keskpaik. Mida tean? Sellel ajal toimusid ususõjad, portugali keeles barokk- eripärane, lopergune.. Kunsti ja muusika stiil mis hõlmab 16 saj lõpp ja 18 saj keskpaik. Tähendab veel dünaamilist ja rahutut muusikat. I ooperid kir, I onatooriumid kir, I laulu kogumik ,,uus muusika". Heliloojad; Bach, Händel, Monteverdi, Tähendab veel dünaamilist ja rahutut muusikat. I ooperid kir, I onatooriumid kir, I laulu kogumik ,,uus muusika". Heliloojad; Bach, Händel, Monteverdi, Vivaldi, Lully. Kammer-koosseis väikeses ruumis. Arhitektuur- Prntsm Versai Loss, Venemaal Petergof, Eestis Kadrioru loss. Maalikunst- ajalooline ja Vivaldi, Lully. Kammer-koosseis väikeses ruumis. Arhitektuur- Prntsm Versai Loss, Venemaal Petergof, Eestis Kadrioru loss. Maalikunst- ajalooline ja müt...
aastal Londonis lavastatud ,,Kerjuseooper“, mille muusika koostas rahvalikest tänavalauludest ja teistest ooperiaariatest kokku saksamaalt pärit Johann Cristoph Pepusch, teksti kirjutas John Gay. 18. sajandi keskel hakkasid ühiskonnas toimuma valgustusajastu sotsiaalsed suundumused, mis kajastusid ka stiilimurrangutena ooperites. 18. sajandi keskel tõusis tõsise ooperi kõrval esile laulumäng ja koomiline ooper – opera buffa. Opera buffa eelistas igapäevasemaid ühiskondlike teemasid ja tõi vaataja otse selle keskele. Retsiatiivid – aariale eelnev kõnelaul asendati kõnedialoogidega. Lihtsate aariate meloodiad vältisid 17. sajandi baroki toredust. Koomilise ooperi tegelaskujud olid lihtsad madalast seisusest inimesed. Nende käitumiste ja armastusstseenide lihtsus vastandusid teravalt ja selgelt ooperi peategelastega. Selline ülesehitus rõhutas peakonflikti ülevust - hea ja halb, tark ja rumal.
Renessanss Barokk Üldisel. *kultuuri ilmastumine *Muusika- emots. mõjutusvahend, *muusikas annavad tooni dünaamiline, rahutu, peegeld. konfl. Madalmaad ühisk. *Prantsusmaal ars nova *Õukonnakesksus *Kontsertstiil *tekkis ilmalik mitmehäälne laul *Instrumetaalmuus. popul. kasv (kir. muusika kõrvale) *Pillide torm. areng *nooditrükitehnika leiut. *Orkestrimuusika buum *Kodune musitseerimine *Kujun. välja barokkorkester *Muus. muutus rõhutatult tonaalseks Koht üh. *Kirikumuus. jumalateenist. *Muusika muutus kuulamisobjektiks funkts. osa, esit. kirikukapellid kontserdid publikule *ilmal. muus. mõeldud seltsk. *tekkis prof. muusikute klass ...
oluliselt itaalia barokkooperi edasist käekäiku. Barokkooperile oli iseloomulik rikkalik ja toretsev lavakujundus ning suured esinejate koosseisud. Keerulised aariad said ooperite keskseteks numbriteks. Kuna primadonnad armastasid staaritseda ja ennast demonstreerida, jäi tegevustik tagaplaanile. Tõsise ooperi kõrvale sündis koomiline rahvaooper see sündis 18. saj algul (hilisbarokk). Opera buffa oli vastuvõetav ja huvitav lihtrahvale. Ainestik võeti rahva elust, kangelane oli tavaliselt lihtne teener, sõdur või talumees, kes oma kavalusega rikka üle trumpab. Koomiline ooper ei olnud virtuooside ooper. Aariad olid lähedased rahvalauludele ning tehniliselt kerged. Esialgselt sündis opera buffa opera seria vaheaegadest. Esimene koomiline ooper (OPERA BUFFA) oli Giovanni-Battista PERGOLESI (1710 1736) "Teenija- käskijanna" esietendus 1733.
ooperitertaloogiast „Nibelungi sõrmus“ 5. Metsosopran – Georges Bizet, ooper „Carmen“ 6. Alt – Giuseppe Verdi, ooper „Trubaduur“ 7. Kontraalt – Gaetano Donizetti, ooper „Rügemendi tütar“ MEESHÄÄLED 1. Kontratenor (alt-kontratenor) – Georg Friedrich Händel, ooper „Rodelinda“ 2. Lüüriline tenor – Gaetano Donizetti, ooper „Armujook“ 3. Tenore di buffa ehk operetitenor – Franz Lehar, operett „Lõbus lesk“ 4. Dramaatiline ehk kangelastenor – Giuseppe Verdi, ooper „Trubaduur“ 5. Lüüriline bariton – Wolfgang Amadeus Mozart, ooper „Don Giovanni“ 6. Bass-bariton – Georges Bizet, ooper „Carmen“ 7. Basso buffo ehk koomiline bass – Giovanni Battista Pergolesi, ooper „Teenijanna- käskijanna“ 8. Basso profondo ehk väga madal bass – Wolfgang Amadeus Mozart, ooper „Võluflööt“ HÄÄL, HÄÄLELIIGID
Mozart kirjutas 19 ooperit, väljapaistvamad lõi 10 viimasel eluaastal. Neis on tunda Itaalia koomilise ooperi eeskujusid ning tema tegelased olid hoopis elulähedasemad, kui muidu. Ta üritas muuta oopereid tõelisteks draamateosteks. Mozart oli vastu kõigele äärmuslikule muusikas; muusika pidi pakkuma naudingut ja ka kõige jubedama tegevuse korral ei tohtinud heli kõrva riivata. Mozarti ooper ,,Haaremirööv" oli esimene Saksa Singspiel'i suurteos. Tähtsaimaks opera buffa sarjas sai ,,Figaro pulm". Üks kuulsamaid oopereid on ,,Don Giovanni". Mozarti viimane ooper Singspiel ,,Võluflööt" esietendus natuke ennem surma Viinis. Ta kirjutas u. 50 sümfooniat. 40. sümfoonia ja 41. sümfoonia ehk ,,Jupiter" on Mozarti loomingu kõrgpunkt. Ta on veel kirjutanud instrumentaalkontserte, sh 25 klaverikontserti ja hulk kammermuuskat. Mozarti ja da Ponte koostöös on valminud kolm tuntud ooperit: ,,Così fan tutte", ,,Figaro pulm" ja ,,Don Giovanni"
püsirepertuaaris tänaseni. Ta on komponeerinud 22 erinevas zanris muusikalist lavateost, millest enamik on itaalia keeles, vaid 5 neist on saksakeelsed. Mozarti esimesed kompositsioonid olid ladinakeelsed kooliooperid ,,Esimese käsu kohustus" ning ,,Apollo ja Hyacintus" (helilooja oli siis 11- aastane), vt. õpik lk 303 Mozart ühendas oma muusikalistes lavateostes erinevad stiilid baroki- ja klassitsismi ning erinevad zanrid opera seria, opera buffa ja Singspieli,. Barokselt virtuoossete aariatega on tema 14-selt Itaalias loodud ooperid ,,Mitridate, Pontose kuningas" ja ,,Lucio Silla", samuti üks viimaseid ,,Tituse halastus". Viinis kirjutas ta 1782. aastal keiser Joseph II tellimusel esimese saksakeelse Singspieli (laulumängu) ,,Haaremirööv" (tuntud ka kui ,,Röövimine serailist") Mozarti ooperite paremikku kuuluvad kolm Lorenzo da Ponte libretole komponeeritud
müsteeriumid, renessansiaegsed õukonnaetendused ja madrigalikomöödiad. 12) Claudio Monteverdit on esimene suur ooperihelilooja, ooper ,,Orpheus" oli esimene terviklik teos selles zanris. Seal kasutas helilooja võtteid (kõlavärvid, juhtmotiivid) mis on leidnud tee ka järgnevate sajandite ooperiheliloojate loomingusse. 13) Esimesed ooperid olid Jacopo Peri ,,Daphne" ,,,Òrpheus", ,,Eurydike". Oli eri laadi oopereid: opera seria, opera buffa, retsitatiiv, Veneetsia ooper, Napoli ooper. Ooper on muusikaline lavateos, milles enamasti esitatakse kogu tekst lauldes. 14) Saksamaal olid kantaatide aluseks kas piibli- või koraalitekstid(solistid, instrumentaal- ansambel ja koor), Itaalias olid ilmaliku sisuga kantaadid(solist kammeransambli saatel). Nt. Bach'i ,,Kohvikantaat" ja ,,Talupoja kantaat" 15) Oratoorium erineb ooperist, sest puudub lavaline tegevus, sisu antakse edasi üksnes
Sarabande- 3 osaline aeglane pidulk Hispaania tants Giuge- soti hüppetants 23. Selgita mõisted: Barokktrio, itaalia orkester, sonaat, concerto grosso. Barokktrio- barokkajastu pilliansambel, kuhu kuuluvad kaks meloodiapilli ja basso continuo Itaalia orkester- Sonaat-sonaaditsükli alusel loodud teos ühele või kahele pillile Concerto grosso-barokiajastu mitmeosaline orkestriteos, mis põhineb soolopillide rühma ja ansamli vastandamisel. 24. Selgita mõisted:opera seria, opera buffa, retsitatiiv, kastraat, da capo aaria Opera seria- Itaalia stiilis tõsine ooper Opera buffa- Itaalia stiilis koomiline ooper Retsitatiiv- kõnelaul, kõnemeloodiat jäljendav laulmine Kastraat- . klassikaline meeshääl, millele vastab naishääleliikidest sopran, metsosopran või kontraalt. Da capo aaria- 25. Kes oli Claudio Monteverdi. Tema tähtsus muusikaajaloos. Tähtsamad teosed. (15. mai 1567 Cremona - 29. november 1643 Venezia) oli Itaalia helilooja, laulja ja gambamängija
Ooper Eelkäijad olid vanakreeka tragöödiad,keskaegsed liturgulised draamad,müsteeriumid,renessasiaegsed õukonna etendused ja madrigalikomöödiad. Esimesed barokkooperid Jacopo Peri ,,Daphne" ja ,,Orpheus ja Eurydike" Mõisted Bel canto- kõrge laulukultuur ,,kaunis laul"-kaunis toon,väljendusrikkus Primadonna- ooperi nais-peaosaline Kastraat- muu laulja Opera seria- barokiajastu tõsine ooper. Süzeed võeti antiikmütoloogiast, legendidest ja ajaloost Opera buffa- seal vastandati kõrgemast ja madalamast seisusest tegelasi Intermeedium- meelelahutuslik vahemäng Kammerlaul- ansambli või sooloesitajate loodud instrumentaal-või vokaalmuusika Kantaat- barokiajastu aaria kammermuusika.Mitmeosaline muusikateos koorile või koorile ja solistidele klaveri, oreli või orkestri saatel. Oratoorium- koorile, solistidele ja sümfooniaorkestrile kirjutatud mitmeosaline dramaatilisel süzeel põhinev heliteos. Süit- mitmeosaline muusikateos, mis koosneb sisulisel...
ROMANTISM- Poliitiline olukord segane, kasvav linnastumine, viimane ühtne esteetiline ajastu ROMANTISMIS ESTEETIKA-rahvusliku enedeseteaduse tõus, üksikisik ja tema läbielamised, unistuste-ja fantaasiamaailma, müstika, kangelaslikkus, loodusihaldus, vastandus valgusajastule. ROMANTISMI MOTO- Mõistus võib eksida, tunded mitte iialgi ROMANTILINE MUUSIKA- alles jäid paljud senised vormid ja esitlus koosseisud. Vormide piirid jäid häguseks Esiplaanile tõusis meloodia Ilmaliku muusika osatähtsus kasvas. Huvi rahvamuusika ja vaenam kuntstimuusika vastu. Muusika kannab mingit kindlat süzeed. KÜSIMUSED JA VASTUSED 1)Mis on ooper? Muusikaline lavateos. Sisaldab avamängu, mis häälestab publiku. Proloog, pildid, stseenid, aariad(soolonumber), retsitatiivid, duetid, triod, kujutav kunst.Ühendab muusika, drama ja kujutava kunsti. 2)19 saj. ooperi ainestik? Pärineb antiikajast. Lähtutakse eksootikast ja ulmest. 3)Kirjelda 19. saj Itaalia ooperielu. ...
Romantism. Ooper Sai alguse Saksamaal. 19 sajand. Goethe, Schiller. Ooper on 400 aastane. Esimene ooper Firenzes 1597 (või 1594) Jacopo Peri ,,Daphne'' Oopereid kirjutasid: Monteverdi, Gluck, Händel, Purcell 18. saj ooper Opera seria - tõsine ooper Opera buffa - koomiline ooper Retsitatiiv - poolkõnes laul Aaria Da capo aaria - kolmeosaline laul, ABA vorm, viimane osa esimese osa kaunistatud versioon. 19. saj. Romantiline ooper Pariis oli ooperi pealinn. Põhjuseks raha. Itaalias: 3 stagione't (ehk hooaega) Igal hooajal erinev trupp. Teatrit pidas impressario. Heliloojal polnud mingit erilist õigust. Helilooja sai raha alles peale kolmandat etendust. Bel canto
1. Libreto- ooperi kirjanduslik alus. Ooperi teksti osa. 2. Retsitatiiv- Kõne lähedane laul paaril helikõrgusel. 3. Barokktrio-Oli ansamblikoosseis barokkajastul,millesse kuulus kaks meloodiapilli(tavaliselt viiulid). 4. Ooper- vokaalsümfooniline suurteos, solistidele, koorile ja orkestrile. Sellega seotud mitmed kunstiliigid : Näitekunst, muusikakunst, tantsukunst, kujutavkunst, kirjanduskunst. 5. Oratoorium- ulatuslik vokaal sümfooniline teos, koosneb kooridest, retsitatiividest ja aariatest. Orkestri saatel. Sünnipaigaks Rooma, puudub lavakujundus, nagu lavastamata ooper, Koor olulisem kui ooperis, jutlustaja. Võib olla nii ilmalik kui vaimulik. 6. Kantaat- 17. sajandil mis tahes vokaal teos, võis olla ühe või mitme osaline, vokaal või vokaalsümfooniline. Koorile ja/või orkestrile ja/või solistile. 7. Opera seria- tõsine ooper 8. Opera buffa- koomiline ooper 9. Fuuga-Polüfooniline heliteos, mis on kirjutatud f...
AVAMÄNG instrumentaalne, terviklikku vormiga sissejuhatus AARIA muusikazanr, millesse kuulub vormiliselt lõpetatud kas saatega või saateta lüüriline pala soolohäälele või muusikainstrumendile RETSITATIIV ühehäälne vokaalmuusika zanr, mida iseloomustab sõnalise teksti lausumise jäljendamine lauldes ANSAMBEL - mitme esitaja ettekantav number mitmeosalises lavateoses KOOR etendab tavaliselt rahvast, annab tegevusele kirjelduse OPERA SERIA barokiajastu tõsine ooper OPERA BUFFA 18. sajandi keskel tekkinud Itaalia stiilis koomiline ooper PROLOOG iseseisev sissejuhatav osa, eellugu EPILOOG järellugu Ooperi ajaloost Ooper tekkis 16. -17.sajandi vahetusel Itaalias. Esimeseks ooperiks maailmas oli 1597. aastal Firenzes lavastatud ''Daphnet'' Selle ooperi autoriks oli Jacopo Peri. Nimetus ,,ooper" võeti kasutusele 17.sajandi keskel, varem kasutati mõistet ''muusikaline draama''. Esimeste ooperite etendused toimusid esialgu õukondades
valdavalt vaimulik muusika (ilmalik), valdavalt polüfooniline (homofooniline) Sonaadivormi skeem ekspositsioon (teema tutvustus), töötlus (teema arendus)+kulminatsioon, repriis (teema esitlus algkujul), kooda (lõpuosa) Muutused instrumentaalmuusikas: kammermuusikas tekib klaveri trio, keelpillikvartet, klaveri kvintett; orkestrimuusikas klassikaline sümfooniaorkester Ooperiliigid: Opera seria G.F.Händel, tegevus toimub antiiklegendis; Opera buffa räägib linnaühiskonnast, tegevustoimub reaalelus, tegelasteks on vanahärra, teener; Singspiel Saksamaa, Austria, oopereid etendati saksa keeles, W.A.Mozart "Võluflööt", "Teatri direktor" Üldiseloomustus nõrgenes õukonna ja kiriku võim, tähtsamaks klassiks sai haritud kõrgkodanlus, elavnes avalik kontserdielu, nooditrükindus, muusikaajakirjandus; harmoonia lihtsustus, vormiskeemid
Varane ooper Teosed soolopillidele polüfooniline Väikestele kirjaviis orkestritele OOPER BAROKKOOPER RENESSANSSI ÕUKONNAETENDUSED Müsteerium KESKAJA LITURGILINE DRAAMA ANTIIK-KREEKA TRAGÖÖDIA Opera seria Bel canto ilus laul Tõsise sisuga Intermeedium Opera Buffa Alessandro Scarlatti Pier-Francesco Cavalli (Monteverdi õpilane) Eeskuju: Firenze toretsevad kostüümid, dekoratsioonid, lavatehnika Milleks?:Ballide (10 päeva) sisustamiseks Õukonnapidustuste ja koolielu- hariduse rikastamiseks Steafano Della Bella (1658) Cavalli ooperis "Hypermestra" Tähtsamad esindajad. Eeskujud Firenzes`t · Claudio Monteverdi "Orpheus" · Jacopo Peri "Euridike" · Esimene libretist Ottavio Rinuccini
Barokk muusikas: 1600-1750. Rene Descartes: helide eesmärk on rõõmu valmistada ja kutsuda meis esile erinevaid tundeliigutusi. Vokaalmuusika jaguneb 1) kantaat-cantata täh it keeles laulma, 1620 kas esimest korda vokaalizanrina. Koosnes kahest-kolmest aaria paaridest ja retsitatiividest(kõnelähedane laul), esitati alati saateansambliga. Tänapäeval on vokaalsümfooniline suurvorm mõeldud esitamiseks koorile, solistile, sümf.orkestrile. 3-osaline. Vaimulik ja ilmalik kantaat. A. Scarlatti(it). 2) oratoorium sama koosseis mis kantaadil, lisandub jutustaja roll. Puudub lavaline liikumine, dekoratsioonid, mõõtmetelt nagu ooper, lähedane suhe piibli vaimuliku tekstiga. Jesus christ superstaar-tänapäevane oratoorium. J.Peri muusikalised draamad. 3). Ooper. Esimene ooper 1607 c.monteverdi ,,orpheus". A)opera buffa-koomiline ooper B)opera seria tõsine ooper. Kaunis, võimas, suurejooneline ülepakutud. 1637. avati ...
Mozart kirjutas 19 ooperit, väljapaistvamad lõi 10 viimasel eluaastal. Neis on tunda Itaalia koomilise ooperi eeskujusid ning tema tegelased olid hoopis elulähedasemad, kui muidu. Ta üritas muuta oopereid tõelisteks draamateosteks. Mozart oli vastu kõigele äärmuslikule muusikale, muusika pidi pakkuma naudingut ja ka kõige jubedama tegevuse korral ei tohtinud heli kõrva riivata. Mozarti ooper ,,Haaremirööv" oli esimene Saksa Singspiel'i suurteos. Tähtsaim opera buffa sarjas sai ,,Figaro pulm". Üks kuulsamaid oopereid on ,,Don Giovanni". Mozarti viimane ooper Singspiel ,,Võluflööt" esietendus natuke ennem surma Viinis. T akirjutas u. 50 sümfooniat. 1778. sai esimese sümfoonia suurtellimuse , pärast seda ta enam varasema, kergema ja kammerlikuma slaadis sümfoonilise loomingu juurde tagasi ei pöördunud. Hilisem periood oli jõuline väljendus, tervada dramaatilised kontrastid, napid kujundid ja tihe polüfooniline töötlus. 40. sümfoonia ja 41. süm
TALLINNA POLÜTEHNIKUM FIGARO PULM Kristin Vaarmann PA-10B Tallinn 2010 Figaro pulm Figaro pulma kirjutas Wolfgang Amadeus Mozart js selle esiettekanne toimus 1. mail 1786 Viini Burgtheateris. Kahte esimest etendust juhatas Mozart ise. Viini publiku reaktsioonid olid vaga vastuolulised. Mainitakse nii muusikaarmastajate vaimustustormi kui ka Viini aadli jaist protesti. Viimaste arust irvitas keiser nende ule. Uks on ometi kindel ooper jai Viinis vaga luhikeseks ajaks manguplaani, kokku anti uksnes uheksa etendust, koik 1786. aastal. Selle 2-vaatuselise ooperi libreto on kirjutatud kuulsa prantsuse kirjaniku Beaumarchais' komöödia järgi (Beaumarchais' kirjutas triloogia: "Sevilla habemeajaja", "Figaro pulm", "Süüdlane ema"). Kuna komöödias paljas...
Dramaatiline sopran – dramaatiline sopran, laulab ooperis dramaatilisi rolle Subrett – kergem lüüriline või koloratuursopran, üleannetute naisosade esitaja Metsosopran – keskmise kõrgusega naishääl Alt (kontraalt) – madal naishääl Kuidas jagunevad meeshääled? Tenor – kõrge meeshääl lüüriline temor – nn loomulik tenor kangelastenor – laulab ooperites dramaatilisi ja kangelaslikke osi tenore di buffa – nn operetitenor, laulab koomilistes ooperites ja operettides kontratenor – eriti harva esinev kõrge meeshääl Bariton – keskmise kõrgusega meeshääl Bass – madal meeshääl basso buffo – kerge, liikuv bass, sageli esitab ooperis koomilisi osi basso profondo – võimas, väga madal bass Missuguste omaduste järgi määratakse veel hääleliike? Hääleliike määratakse veel hääle ulatuse järgi.
Homofooniamitmehäälsus,kus 1 hääl kannab iseseisvat meloodiat ja teised hääled moodustavad selle harm.saate. Basso continuo e.genereaalbassbarokkmuusikas isel. Improvisatsiooniline harmooniasaade,lähtus üleskirj.bassihäältest. Da capo aariavokaalne sooloetteaste ooperis,3lõiguline vorm,põhilõiku korratakse peale kontrastses keskosa.Retsetatiivkõnelaul,kõnemeloodiat jäljendav laulmine.Oopermuusik.lavateos,ühendatud on laulmine,instrumentaalmusa. Opera buffa seriaitaalia koomiline ooper. Opera seriaitaalia tõsine ooper. Oratooriumulatuslik kontsertteos vok.solistidele;koorile,orkestrile.Dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta muusikaliste vahenditega. Passioonoratoorimi zanri alaliik,teemaks on Kristuse kannatuslugu. Kantaatmitmeosaline teos vokaalsolistidele ja/või koorile,taval.pillide saatel. Concero grossobarokiajastul tuntud instrumentaalkontserdi tüüp,ehituskoosseisus on väiksem iseseisev ansambel ja toetav pillikoosseis.
buffa), mis toovad vaataja reaalse elu keskele ning tegelased ja konfliktid on niele omaaegsest ühiskonanst hästi tuttavad. Sisule vastavalt eelistatakse kergemat ja "igapäevasemat" stiili. Retsitatiivid on sageli asendatud kõnedialoogidega ning aariad lihtsad, tundelised meloodiad väldivad baroklikku toredust. Tekib kaks paralleelset arenevat ooperi tüüpi: 1. numbri- 2. draama ooper. Kolmas suund on: igasugused laulumängud. Koomiline ooper avaldub opera buffa näol, oli juba tuntud 17. sajandil ja koolised tegelased esinesid harilikult ka opera serias. Sajandi jooksul kujuneb mitmenäoliseks. Keskkond, tavalised inimesed tuuakse lavale, madalast ühiskonna kihist. Nt suurte kangelaste asemele on toodud lavale sadamapätid. Inimesed laulavad loomulikus laulus, ei laula kogemustega lauljad. Tekib huvi 18.saj rahvalikkuse ja 19. saj algul rahvuslikkuse vastu.
väljenduslikkusele. Süit- Mitmeosaline teos, mis koosneb sisuliselt ühendatud väiksematest paladest. Sonaat- Sonaaditsükli alusel loodud teos ühele või kahele pillile. 4-osaline. Võib olla erandeid viiuli samalaadsete vormide puhul, kus on klaverisaade. Oratoorium- Vaimuliku sisuga vokaal-instrumentaalne suurteos koorile, vokaalsolistidele ja orkestrile. Näiteks Haydni ,,Tobia tagasitulek", Mozarti ,,Kahetsev Taavet" ja Beethoveni ,, Kristus õlimäel" Opera buffa Koomilise sisuga ooper, koomilised tegelased. Tegelased on madalast seisusest, käitumine ja lihtsakoelised armastusstseenid rõhutavad kontrastina teose peakonflikti ülevust. Aristokraatlikule ooperile vastanduv mängulaad. Ilmalikud ja reaalsed teemad. Näiteks Giovanni Battista Pengolesi ,,Teenia-käskijanna". Opera seria- Valitses 18. sajandi alguses Euroopas. Itaalia tõsine ooper. Zanri väljapaistvaim helilooja Händel
Ideaaiks sai kõrge laulukultuur, nn. bel canto, mille tähtsamad jooned olid kaunis ja nüansirikas toon, väljendusrikkus, virtuoosne kaunistuste laulmine. Igas ooperis olid peatähelepanu all nais- ja meespeategelane. Meespeaosad olid tavaiselt kirjutatad kastraatlauljatele. Draama jäi napoli ooperis tagaplaanile ning lavategevus oli napp. Seda kompenseerisid toretsevad dekoratsioonid ja kostüümid. Kõrvuti domineeriva tõsise ooperi - opera seriaga, loodi ka koomilisi oopereid – opera buffa ning meelelahutuslikke vaatemänge – intermeediume, mida etendati opera seria vaatuste vahel. Koolkonna juhtiv helilooja oli Alessandro Scarlatti.
aastal. Ooper sündis muusikalise draamana Esialgu oli tähtsaim tekst, muusika ainult ilmestas seda. Laul retsitatiivne (kõnetaoline), pillisaade lihtne ja tagasihoidlik. 17.sajandi ooper oli juba eelkõige muusikateos, milles voolavat meloodiat kaunistasid rohked keerulised käigud (Bel canto stiil). 17. ja ja 18.sajandil tegutses palju ooperiheliloojaid ja loodi mitut laadi oopereid. Tekkisid toretsev õukonnaooper opera seria ja koomiline rahvaooper opera buffa. Tollane ooper oli enamasti numbriooper See koosneb iseseisvaist iseseivaist muusikanumbreist: : aariatest, ansamblitest, koori- ja orkestriepisoodidest ning tantsudest. 19.sajandil hakati numbriooperist loobuma, sündmustik ja muusika areneb katkematult. Tegelasi võivad iseloomustada juhtmotiivid, orkestri osatähtsus suureneb. Põhiliselt sellisena ongi ooper püsinud tänapäevani, kuigi temas võib leiduda numbriooperi sugemeid. Kuulsamad autorid ja nende teosed:
Baroki ja klassitsismi võrdlus Barokk Klassitsism Millal? (aeg) 1600-1750 1750-1800 Päritolu Ülem-Itaalia Euroopa Ajastu üldiseloomustus Sõna "barokk" tuleb Klassitsism on kunstisuund, portugali keelsest sõnast mis võttis eeskuu "barocco" ja tähendab antiikkultuurist, otsides ebakorralise kujuga pärli. väljenduses ja vormis Väliselt oli barokk toretsev lihtsust, tasakaalukust ja ja nautiv: ajastule andis harmoonilisust. Klassitsism tooni ülepaisutatud on tulnud ladina keelest rituaalidesse uppunud sõnast "classicus" ja mis priiskav õukonnaelu, ...
BAROKKOOPER JA UUE STIILI KUJUNEMINE *Missugune põhimõtteline muutus toimus kompositsioonitehnikas? Polüfoonia asemele tuli monoodia. *Mis on monoodia? Ühehäälne meloodia, millega käib kaasas harmooniasaade. *Kuidas väljendus monoodiline stiil instrumentaalmuusikas? Instrumentaalmuusikas väljendus monoodiline stiil polüfooniliste laulude ümberseadistamisega soolohäälele lauto saatel. Saade piirdus üsna lihtsate akordidega ning 16.saj arenes sellest välja instrumentaalsoolomäng. *Võrdlen muusikat Renessanssi ja baroki ajastul lk. 163,187. Tüüpiline renessansiajastu muusika pole kontsertlik, st ta pole algselt mõeldud kuulamiseks. Instrumentaalmuusika hõlmas barokiajastul mitte ainult salongilikku kodust musitseerimist, vaid ka orkestrimuusikat. *Mida tähistab sõna "kontsert"? Barokiajastul tähendas kontsert koosmängu. Orkestri koosseisu jagamise alusel eristati kolme tüüpi kontserte: 1) mitmekooriline kontsert 2) concerto grosso 3) soo...
Barokk kultuur oli dünaamiline ja rahutu. Muusikat iseloomustavad dünaamilisus, rahutus, liialdused ja teatraalsus. Emotsionaalne mõjutusvahend- ei piisanud enam sellest, et laulja esitas kurvalt kurba laulu, vaid eesmärk oli publik nutma panna. Kontsertstiil - muusika väljus väikesest koosmusitseerivast ringkonnast suure publiku ette. Vastandina renessansiajastu muusikale (kirikumuusika oli jumalateenistuse funktsionaalne osa, seltskonnamuusika mõeldud koos mängimiseks või tantsimiseks) oli barokkmuusika mõeldud pingsaks kuulamiseks. Instrumentaalmuusika- muusika., mida esitavad muusikainstrumendid. Cremona koolkonna viiulimeistrid- Amatid, Guarnierid, Antonio Stradivari. Barokktrio- viiul, vioola, tsello(basspill). Barokkorkester- kaks võrdse tähtsusega viiulirühma, harmooniatäiteks vioolade rühm ja basso continuo, mida mängiti vastavalt vajadusele mitme pilliga, nt. Tsello, kontrabass, fagott jm. Homofoonia- mitmehäälsuse ala...
Baroki ja klassitsismi võrdlus Barokk Klassitsism Millal? (aeg) 1600-1750 1750-1800 Päritolu Ülem-Itaalia Euroopa Ajastu üldiseloomustus Sõna "barokk" tuleb Klassitsism on kunstisuund, portugali keelsest sõnast mis võttis eeskuu "barocco" ja tähendab antiikkultuurist, otsides ebakorralise kujuga pärli. väljenduses ja vormis Väliselt oli barokk toretsev lihtsust, tasakaalukust ja ja nautiv: ajastule andis harmoonilisust. Klassitsism tooni ülepaisutatud on tulnud ladina keelest rituaalidesse uppunud sõnast "classicus" ja mis priiskav õukonnaelu, ...
Itaalia 3 ooperikoolkonda: 1. Veneetsia avati esimene avalik ooperiteater, kus heliloojatele esitasid soove publik ja solistid. Meespeaosad olid tavaliselt kirjutatud kastraatidele. Dramaatiline ja vaatemänguline. Ooperis palju tegelasi, lavaefektid, süzee pärit mütoloogiast. Intermedium, opera seria. Antonio Cesti ,,Kuldõun" 2. Rooma tagasihoidlikum, pigem vaimulik ooper. Intermedium à opera buffa 3. Napoli kõige viljakam koolkond. Opera seria ja buffa, bel canto stiil (!!). Keskendus muusikale ja laulule, mille ideeks oli kõrge laulukultuur. Draama jäi siin tagaplaanile ning lavategevus oli napp. Palju erinevaid ainestikke mütoloogia, kangelased, satiir, paroodia. Rahvalikud tüüpkarakterid maskides. Peamised heliloojad Scarlatti ja Porpora Barokkooperit iseloomustab: Hiilgav õukondlik lavateos; toretsevad kostüümid ja lavadekorasioon;
-l, tekkis rokokoo – stiil, klavessiinimuusika, muusika oli kerge, mänglev, emotsionaalne. Mängiti haaravat muusikat õukonna- publiku jaoks. Pillimängijad mängivad ja lauljad laulavad nüüd virtuoosselt ehk meisterlikult. Oli tarvis paremini hääles püsivaid pille- järgnes pillide hoogne areng. 3) Teatraalne stiil – seotud ooperi ja balleti sünniga. Ooper tekkis Itaalias- esimene ooper “Daphne”(1697)- Jacopo Peri. B)opera buffa ja opera seria C) C.Monteverdi,Al.Scarlatti, Pergolesi, Georg Philip Telemann, Henry Purcell. D)- E)kapellmeister- saksa tiitel kabeli või õukonna muusikadirektori kohta. F)sündisid samal aastal, mõlemad väga andekad ja oskasid mitut pilli, mõlemad surid pimedatena. G)Bach ei käinud Saksamaalt väljas aga Händel reisis palju, Bachi muusika on filosoofiline ja peenetundeline, Händeli muusika on särav ja efektne. Bach kirjutas rohkem passioone ja missasid, Händel rohkem oratooriume
KLASSITSISM Sissejuhatus Klassitsism (ld. k. classicus- esmaklassiline) oli kunstisuund, mis võttis eeskuju antiikkultuurist, otsides väljenduses ja vormis lihtsust, tasakaalukust ja harmoonilisust. Oma taotlustes sarnanes mõneti renessansiajastuga. Vaimselt seostus klassitsistlik kunst eelkõige valgustusfilosoofiaga, mille kõrgaeg oli 18. sajandil. 18. saj. lõpul toimusid Euroopas tohutud muutused, mida tähistavad eelkõige Suur Prantsuse revolutsioon (1789- 1794) ja Napoleoni sõjad (1799- 1814). 18. saj. prantsuse valgustusfilosoofid (Voltaire, Rousseau jt) pöördusid ühiskonna seisusliku korralduse vastu, seisid hariduse ja loodusteaduste arengu eest ja rääkisid inimese loomupärastest õigustest. Ka religioossus polnud enam tingimata seotud kirikuga, vaid pigem inimese isiklike usuliste veendumustega. Õukond ja kirik ei olnud valgustusajastu Euroopa vaimukultuuris enam määraval kohal. Haritud kõrgkodanlus rajas sa...
Tänu Monteverdile tekkis Veneetsias oma ooperikoolkond. Samasugused ooperikoolkonnad tekkisid ka teistes Itaalia linnades. Nt. Napolis, mis oli kuulus oma olustikumuusika poolest ja kus kees väga vilgas tänavaelu. Nii juhtuski, et ooperisse hakkasid tungima stseenid rahva elust, peamiselt koomilised, ning rahvamuusika intonatsioonid. Antiiksüzeega ooperis olid need sissetungid sageli kohatud. Tulemus: Napoli ooper jagunes kahte harru: tõsine ooper-opera seria koomiline ooper-opera buffa. Opera buffa sai alguse tõsise ooperi intermeediumidest (lõbusatest vahepaladest ooperi vaatuste vahel). Intermeediumid omandasid publiku hulgas erilise populaarsuse. Ajapikku hakkasid tekkima iseseisvad olustikuainelised ooperietendused, mille aluseks võeti tollal Itaalias väga populaarsesd olustikulised komöödiad. Napoli koolkonna opera seria suurim esindaja oli Alessandro Scarlatti (1660-1725), kes kirjutas 115 ooperit. Selleks ajaks oli ooperikunst juba Itaalia piiridest väljunud
KLASSITSISM Sissejuhatus Klassitsism (ld. k. classicus- esmaklassiline) oli kunstisuund, mis võttis eeskuju antiikkultuurist, otsides väljenduses ja vormis lihtsust, tasakaalukust ja harmoonilisust. Oma taotlustes sarnanes mõneti renessansiajastuga. Vaimselt seostus klassitsistlik kunst eelkõige valgustusfilosoofiaga, mille kõrgaeg oli 18. sajandil. 18. saj. lõpul toimusid Euroopas tohutud muutused, mida tähistavad eelkõige Suur Prantsuse revolutsioon (1789- 1794) ja Napoleoni sõjad (1799- 1814). 18. saj. prantsuse valgustusfilosoofid (Voltaire, Rousseau jt) pöördusid ühiskonna seisusliku korralduse vastu, seisid hariduse ja loodusteaduste arengu eest ja rääkisid inimese loomupärastest õigustest. Ka religioossus polnud enam tingimata seotud kirikuga, vaid pigem inimese isiklike usuliste veendumustega. Õukond ja kirik ei olnud valgustusajastu Euroopa vaimukultuuris enam määraval kohal. Haritud kõrgkodanlus rajas sajandi keskel kõigis ...
Ooper on muusikaline lavateos, mis ühendab endas paljusid kunstiliike : kirjandus (süzee), näitekunst, kujutav kunst ( lavadekoratsioonid, kostüümid ), tants, muusika jne. Olenevalt sisust võivad ooperid olla koomilised, lüürilised, ajaloolised, muinasjutulised, traagilised jne. Libreto ooperi tekst, mille alusel lavastaja asub partituuri järgides lavastust looma. 17.sajandil pidi avamäng looma lihtsalt üleva meeleolu, et häälestada kuulajaid soodsalt ooperi nautimiseks. Edaspidi sai loomulikuks , et avamängus peab olema ooperiga ühine atmosfäär, veel hiljem hakati seal ka ooperis kõlavaid tähtsamaid teemasid tutvustama. Ooper jaguneb vaatusteks, vaatused piltideks, pildid tseenideks. Aaria ühe tegelase muusikaline iseloomustus, millele võib eelneda retsitatiiv; soolonumber. Retsitatiiv jutustav kõnelaul. Ansambel- mitme tegelase üheaegne laul. Duett- kahe inimese kooslaulmine Tsertset- kolmeliikmeline asnambel Kva...
ülesehitusega teoseid, kuulajateks ja tarbijateks sai aadel ja laiem kuulajaskond, tekkisid muusikaühingud, arenes nooditrükindus, ajakirjandus ja hakati välja andma muusikaõpikuid. Muusiku koht ühiskonnas: Tellijaks kõrgkodanlus, muusik ei pidanud olema õukonnateenistuses, tekkisid muusikaühingud, mis hakkasid kaitsma heliloojate huve. Muusikainstrumendid: klaver Klassitsismi ajastu opperi zanrid: · Opera buffa e koomiline ooper koomilise sisuga, tegelased madalast seisusest, laululised aariad, temaatika: kajastab olustikku. NT: Giovanni Battista Pergolesi ,,Teenija-käskijanna", Mozart ,,Figaro pulm", ,,Don Giovanni", Haydn ,,Elu kuu peal" · Opera seria itaalia tõsine ooper, vältis seoseid igapäevaelu ja reaalsete inimestega, tegelased pärit kreeka-rooma mütoloogiast või kaugest ajaloost,
17. saj ooperikeskus veneetsia. Avati ooperiteater teatro san casiano. Tekkis ka napoli koolkond. Ideaaliks oli kõrge laulukultuur ehk nn bel canto.kaunis laul. Kaunis ja nüansirikas. Arenes virtuoosikultus. Meespeaosad kirj kastraatlauljatele. Kastraadid pärit hispaaniast. Napoli koolkonnas jäi tagaplaanile draama, lavategevus napp. Seda kaalustasid dekoratsioonid ja kostüümid. Tõsine ooper- opera seria. Naljakas ooper- opera buffa. INSTRUMENTAALMUUSIKA Keelpillidest viola da gamba. Basspill. Meloodiapill oli oboe. Bassipill ol fagott. Ka plokkfööt. Klahvpillidest oli klavessiin-erinevata võimalustega soolopill aga ka harmooniapill. Hilisbarokk-itaalia orkester. Kaks võrdse täht viiulirühma
Da capa aaria: aaria, mis koosneb kolmest lõigust (ABA vorm). Suuremates vokaalteostes väljendab aaria mingi muutumatut tundeseisundit ja kui teoses on tegevustik, siis aaria ajal see seiskub. Retsitatiiv: kõnelähedane laul Ooper: kunstiline kavateos, mis ühendab endas paljusid kunstiliike: kirjandus, näitekunst, kujutav kunst, tants, muusika. Olenevalt sisust võivad ooperid olla koomilised, lüürilised, ajaloolised, muinasjutulised, traagilised. Opera buffa: koomiline ooper. Opera seria: tõsine ooper Oratoorium- ulatuslik kontsertteos solitidele, koorile ja orkestrile, mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta, üksnes muusikaliste vahenditega Passioon: Jeesuse kannatuslugu. Oratooriumi tähtsaim alaliik. Kantaat: mitmeosaline teos vokaalsolistidele ja/või koorile, harilikult pillide saatel. Koosnes: retsitatiivi ja aaria paarist ning sarnanes väiksese ooperistseeniga.
b)bach 4. Oratoorium vok. Inst. Suurteos solistidele koorile orkestrile, koosneb enamasti mitmekümnest numbrist, süzee enamasti vaimulik aga ka ajalooline, tähtsamad heliloojad: handel, 5. Passioon kristuse kannatuslugu, oratoriaalne teos, 6. Ooper muusikalis dramaatiline lavateos, miles õühinevad erinevad kunstiliigid, tekst, muusika, tants, kujutav kunst, kostüümid, kõike ühendab muusika, ooperi liigid: opera buffa, opera seria tõsine ooper, ooper sündis itaalias 1597.a esimene suur ooperi looja Monteverdi, A. scarlatti, Vivaldi, Lully, prantusse ooper oli omanäoline, tähtis koht tantsul, inglise ooper: purcell, handel, saksa: telemann, 7. Sonaat mängimiseks, instr. teos, kaks sonaaditüüpi: kiriku ja kammersonaat, kiriku osa tavaliselt algab aeglase osaga ja teine tavaliselt fuuga, kammer kiired osad on tantsulised
varasemast lihtsam Aluseks oli lihtne meloodia UUED SUUNAD OOPERIS 18.SAJ II POOLEL Läbi aegade kalleim muusika-teatrizanr, oli seotud kuni 18. Saj alguseni õukonnapidustustega. Valgustussajandi sotsiaalsed suundumused. Itaalia tõsine ooper ehk opera seria. 1728. a toimus Londoni ooperiteatri pankrott. "Kerjuseooper", andis tõsisele ooperi zanrile surmava hoobi. Nii laulumäng kui ka koomiline ooper ehk opera buffa tõid vaataja reaalse elu keskele. Kõnedialoogidel ja aariatel olid lihtsad meloodiad. Esimeseks klassikaliseks koomiliseks ooperiks peetakse- Giovanni Battista Pergolesi "Teenijanna-käskijanna". Saksamaal nimetati laulumänge kui singspiele. Ooperi reformaator- Cristoph Willibald Gluck Tuntud ooperid: "Orpheus ja Eurydike", "Alkestis" ja "Paris ja Helena". Tegi tõsise ooperi reformi(opera seria tagasitulek)
3)Oopereid esitati seeriana Iseloomustab: 1)Bel canto-17.saj Itaalias väljakujunenud laulustiil 2)Virtuoossed koloratuurid-kiiretempolised ilustused meloodias 3)Numbriooper 4)Kastraadikultuse lõppemine Tähtsamad tegelased: Gioacchino Rossini(1792-1868) Kirjutas kokku 39 ooperit. Tema muusikat iseloomustab meloodilisus, hea karakteersus ja rütmiselgus. Suuremad kordaminekud ooper Buffa.Opera buffa tunnused süzee on eluline, kaasajast, tegevus kiire, muusika lihtne, pilati rikkaid, peategelasteks olid nutikad teenrid, kes igast olukorrast kavalusega välja oskasid tulla. Looming: ,,Tuhkatriinu" ,,Varastaja harakas" Giuseppe Verdi Tema looming on Itaallaste jaoks väga tähtis kuna see on seotud vabadusvõitlusega. Ta oli rahvuskangelane, teda armastasid kõik. Looming: ,,Rigoletto" ,,Kuningas üheks tunniks" Itaalia ooperis kantakse retsitatiiv ette lauldes. Itaalia kuulsaim
Tänu Monteverdile tekkis Veneetsias oma ooperikoolkond. Samasugused ooperikoolkonnad tekkisid ka teistes Itaalia linnades. Nt. Napolis, mis oli kuulus oma olustikumuus. poolest ja kus kees väga vilgas tänavaelu. Nii juhtuski, et ooperisse hakkasid tungima stseenid rahva elust, peamiselt koomilised, ning rahvamuus. intonatsioonid. Antiiksüzeega ooperis olid need sissetungid sageli kohatud. Tulemus: Napoli ooper jagunes kahte harru: tõsine ooper-opera seria koomiline ooper-opera buffa. Opera buffa sai alguse tõsise ooperi intermeediumidest (lõbusatest vahepaladest ooperi vaatuste vahel). Intermeediumid omandasid publiku hulgas erilise populaarsuse. Ajapikku hakkasid tekkima iseseisvad olustikuainelised ooperietendused, mille aluseks võeti tollal Itaalias väga populaarsesd olustikulised komöödiad. Napoli koolkonna opera seria suurim esindaja oli Alessandro Scarlatti (1660-1725), kes kirjutas 115 ooperit. Selleks ajaks oli ooperikunst juba Itaalia piiridest väljunud
Üldiseloomustus Muusiku koht Ühehäälsus või Muusikainstrumendid Uued zanrid ja Tähtsamad heliloojad ühiskonnas mitmehäälsus vormid Keskaeg (5.- 13. saj) Kirikukesksus; vaimulik Kirikumuusika Valitsevale Kirikumuusikas 8. saj-st orel. Vaimulikus muusikas Muusika arvatava jumaliku päritolu tõttu muusika seotud esitajateks olid ühehäälsusele lisandus Ilmalikus muusikas fiidel, gregooriuse koraal, autor anonüümne; esimesed nimepidi jumalateenistusega, sel vaimulikud ja mungad. lihtne mitmehäälsus rebekk, harf, põikflööt, organum, liturgiline tuntud autor...
Ooperite ainestik on enamasti minevikust, kui on ka paar ooperit sellest ajast, kui ise elas. Armastuse ja headuse teema. ,,Figaro pulm" valmis viie kuuga. Seal on rohkesti situatsioonikoomikat, põnev ja kirev karakteritegalerii, palju pingestatud ansambleid. ,,Haaremirööv" (1782) oli esimene Saksa Singspiel'i suurteos. Üks kuulsamaid Mozarti oopereid on ,,Don Giovanni", kus ta ühendas muusikaliselt opera buffa, opera seria ja Singspiel'i stiili. Viimane ooper ,,Võluflööt" esietendus veidi enne helilooja surma. 5. Reekviem (leina heliteos, tellimustöö, kantakse ette mälestusjumalateenistusel 2 kuud pärast surma). See jäi helilooja surma tõttu pooleli ning lõpetajaks oli tema õpilane Franz Süssmayr. Teoses seisavad barokiaegse kirikumuusika elemendid (kaks esimest osa on traditsioonilise polüfooniakunsti suurimad meistriteosed klassitsismiajastul) kõrvuti juba 19
OOPER Muusikaline lavateos , mis ühendab endas paljusid KUNSTIRIIKER : KIRJANDUS , NÄITEKUNST , TANTSU JA MUUSIKA KUNST . Ooperis ei ole muusika ainult taustaks vaid tal on määrav osa . Sündmuste ja tunnete kajastamisel . MÕISTED: LIBRETO muusikaline lavateose sisu . Ooper algab insturmentaalse avamänguga . 17. sajandil pidi avamäng looma publikul üleval meeleolu . PROLOOG - kus tegelased hakkavad tudvustama toimuva hakkavat . Vaatluste vahel on vaheajad . EPILOOG Järelesitus . AARIA Soolaul . RETSITATIIV Jutustav kõnelaul enne aariat . ANSAMBEL Mitme tegelase üheaegne laul . DUETT Kui kaks (2) inimest laulavad . Sageli kõlab kõrvuti SOOLOPARTIIDEGA ka koor mis etendab lavastuses rahvast . Koori ülesandeks massist tseenides anda . Ooperis teevad kaasa BALLETIRÜHM . Suurte ballet ooperite sünnimaaks on 17- 18 saj PRANTSUSMAA JA PARIIS . Orkestril on ooperis väga tähtis osa...
Barokki kujunemine.Barokk tekkis 16. Saj teisel poolel.Sõna barocco on pärit portugali keelest ja tähendab lopergust pärlit.18 saj sai sõnast pilkenimi,mis tähendas ebaloomulikkust, kummalisust,liialdust.Muusikastiili nimetusena võeti kasutusele 18 saj.Muusikalist barokki piiritletakse 1600-1750Perioodid :1)varajane-1580-16302)keskmine 130-16803)hiline 1680-1740. Levinumad stiilid baroki ajastul:1)kiriklik stiil2)kammerstiil 3)teatraalne stiil.Afektiõpetus mõjutas barokki.Tunnete väljendamine muutus väga tähtsaks. Kontsert-(barokk)koosmäng, üheskoos mängimiseks, kaasalaulmine ja tantsimine,pilliantsambel.(tänapäev) avalik muusika ettekandmine, kindla muusikazanri esitamine.Kolm barikkiajastu levinumad stiilid- kiriklik stiil- jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. kammerstiil- hõlmas sooloaariaid ja duette. Väikesed pilliantsamblid .teatraalne stiil- kõige uudsemja julgem,tundeline, kirglik väljendusla...
Barokk muusikas Barokiks nimetatakse kummalise ja teatraalse väljenduslaasiga ajajärku Euroopa kultuuris aastatel 1600-1750. See sai alguse Itaaliast. Barokki iseloomustab kõik, mis on ülepaisutatud ning äärmuslik. Senise harmoonia ja tasakaalu asendas pingestatud dünaamika, efektne teatraalsus ning äärmuslik tundelisus. Barokiajastu muusikat väga üldiselt iseloomustavad mõisted kontsert ning kontsertstiil. Muusikat hakati lõpuks esitama ka avalikes saalides. 17.sajandi alguse ideaaliks sai instrumentaalsaatega soololaul (-heliteost esitab üks laulja). Väga tähtsaks kujunes ka aaria (-heliteost lauldi kas soolona või duetina ning saatjaks pisut suurem ansambel või pillirühm). Vokaalmuusikas oli aaria kõrval tähtsaim kammermuusikazanr kantaat (- mitmeosaline teos vokaalsolistidele ja/või koorile, harilikult saatis ka instrument). Oratoorium ulatuslik kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
