Keskaeg Gregooriuse laul 1. Alates 4.saj võib Lääne kirikumuusikat näha kristliku muusika omaette haruna. 2. Mitme sajandi jooksul eksisteeris Läänes suur hulk erinevad liturgiatüüpe oma erinevate tekstide ja lauludega. 3. Lääne kirikumuusika sündi seostatakse püha Ambrosiusega. 4. Ambroosiuse laul lääne kirikulaulu vanim säilinud kihistus Milanos. 5. Püha Augustinus. 1) Üks esimesi kristlikke filosoofe.
Kehtestati Gregoriuse kalender. Ent mõned õigeusu kirikud (Jeruusalemma Õigeusu Kirik, Vene Õigeusu Kirik, Gruusia Õigeusu Kirik ja Serbia Õigeusu Kirik) kasutavad juliuse kalendrit tänini. Kui on oht Juliuse ja Gregoriuse kalendri kuupäevi segi ajada, siis kasutatakse määratlust "vana kalendri järgi" (lühend vkj) Juliuse kalendri kuupäevade puhul ning määratlust ,,uue kalendri järgi" (lühend ukj) Gregoriuse kalender (varasemas õigekirjas gregooriuse kalender) ehk uus kalender on paavst Gregorius XIII poolt 1582. aastal kehtestatud täpsustatud ajaarvamissüsteem, mis on praegugi Eestis ja paljudes teistes riikides kasutusel. Gregoriuse kalender määras aasta esimeseks päevaks 1. jaanuari. Uue kalendri kasutusele võtmisel jäeti vahele 10 kuupäeva, nii et 4. oktoobrile 1582 järgnes kohe 15. oktoober 1582. See kohutas inimesi. Kirikut süüdistati päevade varastamises inimeste elust. Ka kuukalendri 19-aastast
...... Retsiteerimine................................................................................................... Psalmoodia....................................................................................................... Antifoon............................................................................................................................................. Hümn............................................................................................................. Gregooriuse laul................................................................................................................................. 2.Täida lahtrid KESKAJA AJAJÄRK 395.a ............................ .................................... ............. 476.a ............................ 14.-16. saj ...................... .....................................
KESKAEG Gregooriuse laul Lääne kirikumuusika sündi seostatakse sümboolselt püha Ambrosiusega. Lääne kirikulaulu vanim kihistus on ambroosiuse laul. Ta on loonud ka hulk hümnitekste. Ambrosius pani aluse ladinakeelsele hümniloomingule. Esimene kristlik filosoof, kes käsitles põhjalikult ka muusikat, oli püha Augustinus. Tema õpetus on sillaks kreeka-rooma kultuuri ja kristliku Euroopa vahel. Tema teosest ,,De musica" kasvas välja keskaegne õpetus muusikast. Ta võrdles muusikat ,,kehtu arvuga"
Erinevad rahvuslikud arengusuunad keskaja liturgias ohustasid kiriku ühtsust ja mõjuvõimu. 590 aastal valiti paavstiks Gregorius Suur. Gregrorius juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat, mille käigus ta ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste ja võttis kasutusele uue liturgia. Greogorius Suur ei olnud muusik ega otseselt soetud laumisega, vaid kirkulaulu koguja, arendaja ja propageerija. Tema poolt uuendatud liturgilised tekstid said lääne kirikulaulu aluseks Gregooriuse laulu aluseks. Gregooriuse laul ehk gregooriuse koraal on roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta a'cappella liturgiline laul. Rütmilst taktimõõtu ei ole, vaid jälgib teksti loomulik kulgemist. Meloodia oli selleks, et rõhutada teksti. Laulu tekstid on tavaliselt ladainakeelsed. Esitajaks võis olla üksik vaimulik, koorisolist, lalujate grupp või ka koor. Gregooriuse laulul on kuus erinevat tüüpi: 1
Gregooriuse laul on roomakatoliku kiriku liturgiline ühehäälne saateta ladina keelne laul. Seda iseloomustab korrapäratu rütm, mis tuleb proosatekstist ja rohketest meloodiakaunistustest. Peamine tekst ja sõnum. Tekkis tänu paavst Gregorius 1., kes ühtlustas liturgia ja kirikulaulu. Rütm – heliväärtuste korrastamine Missa on:1)päevakeskne jumalateenistus roomakatoliku kirikus 2)muusikaline suurteos ordinaariumi tekstidele (5-osaline) Missa ordinaariumi laulud: 1)Kyrie 2)Gloria 3)Credo 4)Sanctus 5)Agnus Dei 8.-9.sajandl, mil kujunes Frangi suurriik , tekkis vajadus ühtlustada litugiline laul tohutu suurel territooriumil. Muusika pandi kirja neumadega (keskaja noodikirja märk), mis kirjutati sõnade kohale. 10.s võeti kasutusele noodijooned, et märkida täpsemalt üles helikõrgusi. 11.s võeti kasutuselekompaksete joonte süsteem, mis on püsind tänase päevani. Mitmehäälsus tekkis kloostri ja kiriku kultuuris u 10.s (impro). 11.-12.s lauldi jub...
Kordamine muusikaajaloo kontrolltööks 11.november 2008 Kordamine muusikaajaloo kontrolltööks Õp lk 63 69 Teemad: Keskaja üldiseloomustus Gregooriuse koraal Missa & Reekviem Mitmehäälne muusika keskajal Keskaja üldiseloomustus Euroopas toimus kiire üleminek feodaalühiskonnale, mus oli suur tähtsus kirikul. Kiriku võimu kindlustamiseks ja võimupiiride laiendamiseks püüdis kirik kõikide vahenditega levitada ristiusku. Kõige tähtsamaks raamatuks kuulutati Piibel. Ehitati uhkeid kirikuid. Pildid ning kujud seintel tutvustasid Piibli tegelasi või stseene. Arhitektuuris gooti stiil.
Vokaalmuusika 1.Soolulaul-Soololaul on vokaalmuusika alla kuuluv muusikažanr, kus heliteos esitatakse ühe laulja poolt, tavaliselt klaveri või muu instrumendi saatel. Suure populaarsusega oli see žanr romantismi ajal, 19. sajandil paljude saksa, itaalia, vene jt heliloojate loomingus. Mart Sander on kirjutanud soololaulu nimega „Sügisene lill“. 2.Gregooriuse laul-Gregooriuse koraal ehk gregooriuse laul on keskajast pärinev ühehäälne kristlik laul, mis on oma nime saanud paavst Gregorius Suure järgi. Gregooriuse koraal on üldnimetus, mis ühendab mitmeid erinevaid žanre ja vorme. „Hail Holy Queen“ mille kirjutas Blessed Harmann. 3.Motett-arenes välja organumist 13. sajandi prantsuse muusikas. Algselt oli motett vaimuliku sisuga ja ladinakeelse tekstiga. Alumises hääles asus põhimeloodia, mis tüüpiliselt oli gregooriuse koraal. Põhimeloodia kohal
otseselt seotud. Kindlasti on tema loodud hulk hümnitekste,mis on käibel tänase päevani(Näiteks hümn:"Veni creator Spiritus") Esimesi kristlikke filosoofe,kes käsitles põhjalikkult ka muusikat,oli püha Augustinus(354- 430).Augustinus kirjutas 6. raamatust koosneva teose ,,De musica",millest kasvas välja keskaegne õpetus muusikast.Ta nägi seost muusika ja matemaatika vahel,võrreldes muusikat ,,kehatu arvuga" Gregoriaan ehk gregooriuse laulustiil on oma nime saanud aastatel 590-604 Rooma paavstiks olnud Gregorius Suure järgi. Gregorius Suur juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturgia,mis aegapidi juurdus kogu Lääne- Euroopas.Legendi järgi tegelenud Gregorius kirikulaulu uuendamisega ja keskaegsetel piltidel kujutatakse teda üles kirjutamas laule,mida valge tuvi,Püha Vaimu sümbol,talle kõrva sosistab.Laulmisega Gregorius siiski otseselt seotud polnud,ent ta uuendas ja
Prelüüd ja fuuga sissejuhatav pala fuugale, polüfooniline instrumentaalteos, 4häälne, üks muusikalineteema. Oratoorium kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile, sarn ooperiga kuid puudub lavalinetegevus, kostüümid ja dekoratsioonid, vaimuliku sisuga, jutustatakse piiblilugusid. Kantaat vokaalteos solistidele, koorile ja orkestrile 1) ilmalikudkantaadid 2)vaimulikudkantaadid . Motett polüfooniline laul, mitmehäälne zanr Gregooriuse koraal rütm lähtub tekstist, roomakatoliku kiriku ühehäälne a'capella liturgiline laul, tekstid tavaliselt ladina keeles, puudub taktimõõt Missa igapäevane peamine jumalateenistus, koosneb 2 osast: eelmissa, kuhu kuuluvad sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia; peamissa, mille keskpunktis on altarirituaal ja armulaud Sonaadivorm koosneb 3 osast, 1) ekspositsioon peateema ja kõrvalteema näitamine; 2)
Ning kuna lagunenud Rooma läänepoolsed osad olid paljude erinevate rahvaste võimu all, tekkisid erinevad kohalike vaimulike traditsioonid, millest igaühel oli ka oma muusika stiil.Kõige paremini on neist paljudest stiilidest ja traditsioonidest tuntud Ambrosiuse laul ja Gregoriuse laul, mis on kõige rohkem mõjutanud lääne muusika arengut. 7. -8. Sajandil kujunes läänekristlikus kirikus välja gregooriuse laul, milles on alati peamised tekst ja sõnum ning mille muusikaline väljenduslaad võib olla väga erinev. Laul on ühehäälne ja saateta ning tekstid on enamasti ladinakeelsed. Selle rütm lähtub loomuliku kõne rütmist ning seetõttu taktimõõt puudub. Läänekirikus lauldi kogu I aastatuhande jooksul valdavalt ühehäälselt. Sageli ole selline laulmine seotud vaba improvisatsiooniga ja nii võis hulgakesi koos lauldes lisanduda ka mitmehäälsuse elemente
mitte inimese, vaid jumala. Inimene oli jumala ori Jumala teenimine päästis inimese. Arvati, et jumal oli maailma valmis teinud ja inimesel polnudki loominguks enam võimalust. Gooti arhitektuur -vastus küsimusele, kuidas ehitada kivilagesid, mis lähevad üha laiemaks ja kõrgemaks. Lahenduseks oli teravkaare ja sammastele toetavate kiviribide kasutuselevõtt. Missa-pidulik jumalateenistus Kõik on ladina keeles Mõisted: Gregooriuse koraal. • Gregooriuse koraal – keskaja kultuuri osa • Muusika allub sisule-üks häälne • Kogu viis kõlas algusest lõpuni ühesuguse tugevusega • Sisu: palved, usulised tekstid Mis iseloomustab renessanssi inimese ja kultuuri olemust? ruum-maade avastused, linnad muutuvad suuremaks, usu lõhenemine Inimesed-vabameelsemad, inimene on elu kese See oli ilmaliku, inimest ja loodust ülistava kultuuri taassünd. Inimene on kõige alus
pikka koolipäeva üks emotsionaalne Chopini teos. Klassikaline muusika on minu arvates väga selge, tasakaalus ning tulvil imeilusaid harmooniaid. Keskajal olid muusika ja teised kunstiliigid kiriku teenistuses ning seotud jumala teenimisega. Kõige tugevamini mõjutas keskaegset muusikat usk ainujumalasse. Euroopa muusika alusmüüriks on ühehäälne keskaegne kirikulaul gregooriuse laul, mida esitasid poisid või mehed ilma saateta ja ladina keeles. Gregooriuse laul on muusikaline palve, mis on suunatud Jumalale. Selle laulu tähtsus on Euroopa muusikale väga suur, sest temast kasvas välja mitmehäälsus. Samuti on neid viise kasutanud paljud heliloojad oma teostes. Gregooriuse laulu kõrval oli ka ilmalik muusika, millest kõige rohkem tuntakse rüütlilaulu
Motett Grete Küppar 10.B 2012 Mitmehäälne vokaalteos Arenes välja organumist 12.-13. sajandil Prantsusmaal Algselt kirikumuusika zanr, kus iga hääl laulis erinevat vaimulikku luuleteksti Motetid võisid olla nii ilmalikud kui ka vaimulikud Ladinakeelse tekstiga Alumises hääles põhimeloodia, mis tüüpiliselt oli gregooriuse koraal Põhimeloodia kohal teised hääled, mida võis olla 2-3, aga ka kuni 5 Ülemistel häältel olid kõigil erinevad tekstid ja ka häälte rütm oli erinev Keskaegsed motetid olid ühesuguseid rütmifiguure kordavad (isorütmilised) Sageli esines motetis selliseid kohti, kus kaks häält teineteist kajana jäljendasid Motetiks võisid ühineda kergemeelne armulaul, rahva tantsulaul ja koraal Sageli kujutasid motetid endast ilmalikku mitmehäälset laulu
Muusika KT keskaja kohta 1. Nimeta keskaja sajandid 5-13. sajandi lõpp 2. Miks teame tolleaegsest muusikakultuurist vähe? Selle ajastu muusikat tuntakse suhteliselt vähe, sest siis ei kirjutatud muusikat üles, vaid seda anti edasi suuliselt. 3. Seleta mõistet gregooriuse laul ja iseloomusta seda Gregooriuse laul on keskaegne kirikulaul, mis oli ühehäälne ladinakeelne (proosatekst) (pillide) saateta laulsid mehed või poisid vabalt hõljuva meloodiaga (kõne eeskujul – kõrgpunktid rõhutavad olulisi sõnu ja lause osi) taktimõõduta 4. Kuidas on paavst Gregorius seotud gregooriuse lauluga? Umbes 6. sajandi lõpuni lauldi ja viidi jumalateenistusi läbi igas Lääne-Euroopa kirikus oma tavade kohaselt
Liturgiline muusika jumala teenistuse tarbeks Liturgia jumalateenistuse läbiviimise kord Ambroosiuse laul kõige esimene vaimulik, siiamaani säilinud laul Kui tekkis gregooriuse laul jutustas teksti, viisi pole Gregooriuse laul proosatekst, ladinakeelne, pole pille, ühehäälne, puudub taktimõõt, rütm lähtub tekstist ,,Gregooriuse laul" tuli Gregorius I järgi Meloodia gregooriuse laulus astmeline, pole hüppeid, kui tekst lõppeb lõppeb ka muusika Seda laulsid mungad, vaimulikud Retsiteerimine pool lauldes, pool kõneledes Vaimulik vs ilmalik Ilmaik vähe informatsiooni, kuna levis suuliselt Vaimulik seotud religiooniga, pandi kirja kloostrites, kasutati kirikutes 2 liturgia korraldust officium tunnipalve, kiire lühike palve missa peamissa altarirituaal ja armulaud
KESKAAEG *Periood kestis umbes 10 sajandit (5.-15. saj) *Iseloomulik: *Usu olulisus inimese maailmavaates *Ühiskonnastruktuur: vaimulikud, aadlikud ja talupojad; hiljem ka linnakodanikud. *Enamik ühiskonnaliikmed olid kirjaoskamatud GREGOORIUSE LAUL e. GREGOORIUSE KORAAL *Koraal on koguduse laul. *Nimetuse saanud paavvst Gregorius Suure (540-604) järgi. *Üldnimetus lauldud liturgilistele tekstidele. *MELOODIA: RÜTM: ühtlane TEMPO: aeglane HARMOONIA: ei saa sellest rääkida TÄMBER: *Ühehäälne, saateta, vaba meetrumiga, sõnarõhku arvestav KATOLIKU KIRIKU LITURGIA *Katoliku ehk läänekiriku muusika on muutunud ning mõjutanud ,,lääne" kultuuri rohkem kui idakirik. *Liturgia-jumalateenistuse läbiviimise kord
mälu. Näiteks kohtuprotsessidel ja lahkarvamustes eelistati vanade inimeste tunnistusi, sest pika mäluga inimesed olid hinnas. Keskaja inimeste jaoks olid tähtsad sümbolid; arvati, et reaalsus on varjatud ja inimene suudab haarata vaid märke. Inimestele avaldasid suurt mõju kujundid ja värvid, kuna nad ei tundnud kirja. Näiteks sinine oli prantsuse kuningate ja Neitsi Maarja värv, punane imperaatorite, roheline nooruse ja võrgutamise ning kollane pettuse värv. 2. Millal kujunes Gregooriuse laul ja miks selline nimi? Lõplikult kujunes välja 7.- 8. sajandil. Nimi tulenes Gregorius Suurest, kes ühtlustas liturgilised tekstid, mis said ühtse lääne kirikulaulu ehk gregooriuse laulu aluseks. 3. Iseloomusta Gregooriuse koraali. Gregooriuse laulus on alati peamised tekst ja sõnum. Selle üldnimetuse alla mahub palju mitmesuguseid esitusstiile. Laul on enamasti ühehäälne ja saateta. Lauljaid võib olla üks, mitu või isegi koor
saj. tänapäev. 5. Keskaeg 5.-13. sajand (14. sajand). Inimesed uskusid, et tõeline elu saabub alles pärast surma. Kunstis kujutati inimesi paljude riietega, tähelepanu pöörati hingeelule ja sisemaailmale. 6. Keskajamuusika oli kiriku võimukindlustusatribuut, selle kindlustamiseks seoti kunst tugevalt kirikuga (ehitati uhkeid kirikuid). 7. Gregorius I oli Lääne-Rooma kiriku juhiks 6. sajandil. Ta ühtlustas liturgilised tekstid, mis said ühtse lääne kirikulaule ehk gregooriuse laulu aluseks. 8. Gregooriuse koraal on ilma meetrumita, proosatekstiga, ühehäälne, enamasti saateta, ladinakeelne, vaimulik laul. Tekkis 6. - 7. sajandil. Eriti omased on tekst ja sõnum, GK on ühehäälne ja ilma saateta, laulu rütm lähtub kõne rütmist. 9. Missa on igapäevane peamine kristliku kiriku jumalateenistus, millel on keeruline, mitmete rituaalidega seotud ülesehitus. Missa ordinaariumi osad: Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus/Benedictus, Agnus Dei. 10
Skaraalarhitektuur – kiriklik Profaanarhitektuur - ilmalik Gooti (12-16 sajand) akRoosen, teravkaar, kõrged ehitised, lääne fassaad kõige ilusam, palju kunsti teoseid. Näiteks: Chartres(pildil), Piisa katedral. Romaani (10.-12. sajand) Basiilikad – kirikute tüüp, ümar kaar, palju torne, palju torne eriti lääne fassaadil. Näiteks: Notre-Dame la Grande. Muusika Keskaja muusika Gregooriuse koraalid: Meloodiaid hakati Gregorius 1 auks kutsuma Gregooriuse koraalideks. Lauldi ladina keeles. Koraalidel puudus kindel taktimõõt ja nad allusid tekstile. Tekstideks palved ja ülistused Jumalale. Mitmehäälne muusika Keskajal Organum – esimene kahehäälne laul keskajal Kuni 12. sajandini olid organumid kahehäälsed ja mille ülemiseks hääleks oli Gregooriuse koraal 12.-13
Kujunesid rahvusriigid, rahvaste rändamine, maadeavastused. Teoreetikud: Püha ambroosius-Milano piiskop, pani aluse ka lad.k. hümni loomingule, Ambroosiuse laul-ladinakeelne hümn. Püha augustus-Eeskujuks Pythagoras, ,,muusika" kasvas välja keskaegne muusikaõpetuse süsteem. Gregorius suur-Lääne-Rooma piiskop. Ei ole saanud muusikalist haridust. 1. alustas liturgia ühtlustamist. 11.sajandiks katoliku kiriku lituriga MISSA 2. katoliku kiriku laul gregooriuse laul/koraal 3. taastas laulukooli, Schola Cantorum, koolitati professionaalseid lauljaid. Avati palju, vanimad Prantsusmaal. Gregooriuse laul katoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul, liturgilised tekstid. MISSA-katoliku kiriku jumalateenistus kõikidele kristlastele üks kord päevas Eelmissa Peamissa · Sissejuhatav laul · Rituaalne ohvritalitus altari
1. Missa- katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm ja sellele vastav mitmeosaline muusikateos 2. Liturgia- jumalateenistuse läbiviimise kord 3. Ordinaarium-liturgia muutumatud tekstid ja laulud 4. Propoorium- liturgia muutuvad osad 5. psalm-gregooriuse laulu tüüp: retsiteerimisele lähedane psalmitekstide laulmine 6. müsteerium- piibliaineline etendus keskajast, kus kõnelised osad vahelduvad muusikalistega 7. gregooriuse laul-roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul 8. motett-prantsusmaal 13. saj tekkinud polüfooniline mitmetekstiline ilmalik laul 9. renessanss-taassünniajastu: ühiskondlik-poliitiline ja kultuuriline liikumine Euroopas14.-16.saj. 10. polüfoonia-mitmehäälne muusikastiil, kus kõik hääled on melloodiliselt ja rütmiliselt iseseisvad 11. homofoonia- mitmehäälsus, kus üks häältest on domineeriv, teised hääled moodustavad selle saate 12
Seevade läänekiriku traditsioonid on aegade jooksul dünaamiliselt muutunud. Lääne-Rooma Ida-Rooma Jumal Jumal Kirik Keiser Keiser/kuningas Kirik Rahvas Rahvas Keskaeg Jaguneb: varajane keskaeg (5.-11.saj.) kõrg- e. Klassikaline keskaeg (11.-15.saj.) hiliskeskaeg (16.-17.saj.) Stiilid: Basiilika (5-9.saj) gregooriuse laul Romaanika (10-12.saj) organumid, trubaduurid Gootika (12.-14.saj) Notre Dame'i koolkond, motetid Arhitektuur Kirikute püstitamine: Romaani kirik- kindluskirik Gooti kirik- kerged, saledad, taeva poole sirguvad Linnused (linnamüürid) Linnades raekohad Basiilika- Vana-Rooma kohtu- ja ärihoone, millest kujunes kristliku kirikuhoone üks tüüpe. Maalikunst: Freskod- äsja krohvitud, niiskele seinale maalitud Seinamaalid Raamatuillustratsioonid
panemist veel sajandeid seepärast võibki ekslikult jääda mulje justkui oleks keskaegses kultuuris eksisteerinud peamiselt kirikumuusika. Gregoriuse laulu nimetatakse iseloomulikku laulmisviisi roomakatoliku jumalateenistusel. See kujunes lõplikult välja läänekristlikus kirikus 7-8 sajandil. Selles on alati peamised tekst ja sõnumid. Muusikaline väljenduslaad võib olla väga erinev,ulatudes ühele helile,teksti lugemisest liikuvate ja keerukate meloodiate laulmiseni. Gregooriuse laul on üldnimetus mille alla mahub palju mitmesuguseid esitusstiile, zanreid ja lauluvorme. Laul on ühehäälne ja saateta kuigi kirikutes kasutatakse ka tagasihoidlikku orelisaadet. Olenevalt liturgiast võib laulda üks laulja,lauljate grupp või terve koor mis sageli jaguneb kaheks vastakuti laulvaks rühmaks. Lauldi enamasti ladina keeles . Laulu rütm lähtub loomuliku kõne rütmist ning seetõttu taktimõõt puudub.
Gregooriuse laul on rooma katoliku kiriku ühehäälne ladinakeelne saateta liturgiline laul. Laulu rütm lähtub loomuliku kõne rütmist ning seetõttu taktimõõt puudub. Gregooriuselaulus on alati peamised tekst ja sõnum. Gregorius I juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturgiakorralduse, mis aegapidi juurdus kogu Lääne-Euroopas. Eelkõige ühtlustas ta liturgilised tekstid, mis said ühtse lääne kirikulaulu ehk gregooriuse laulu aluseks. Missa on igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus on keerulisem ja mis on seotud mitmete rituaalidega. Missa ülesehitus on põhijoontes sama nii roomakatoliku kui ka luterlikus kirikus, jagunedes sõnaliturgiaks ja armulaualiturgiaks. Missa ordinaariumi laulud on Kyrie eleison, Gloria in exelsis Deo, Credo in unum Deum, Sanctus/Benedictus ja Agnus Dei. Alates 9. sajandist kujunes Lääne-Euroopas kiiresti noodikiri. Algul oli seda vaja peamiselt
Arhitektuur oli tol ajal enamarenenud kunstiliik . Euroopa professionaalse muusika areng sai alguse Lääne- Rooma katoliku kiriku liturgiast (jumala-teenistuse kord) Rooma riigi lõhenemine 395.a tõi kaasa ka kiriku sisulise lõhenemise ning L-R ja I-R kirikutraditsioonid kujunesid erinevalt. Paavst Gregorius Suur (6-7 saj vahetusel) ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu alusek. Tema auks nimetatakse roomakatoliku kiriku liturgilist laulu gregooriuse koraaliks ehk lauluks. Roomakatoliku kiriku jumalateenistuse tekste kantakse ette retsiteerides (st. kõnelähedaselt lauldes) või lauldes . Gregooriuse laul on üldnimetus, mille alla mahub erinevaid esitusstiile ja lauluvorme. Gregooriuse koraal on ühehäälne, ladinakeelne palve- või kiidulaul. Seda esitas munkade koor. Meloodia on väikese ulatusega, monotoonne, olulisem on tekst. Kuna enamik greg. koraale on loodud proosatekstile, puudub kindel meetrum. Greg. koraal on
10.klass Arvestuslik kontrolltöö nr.2 Keskaja muusika ( 5-13.sajand) 1.Millist ajaloosündmust peetakse keskaja alguseks?(lisa ka aastaarv) Keskaja alguseks peetakse Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) 2.Kes oli Gregorius I Suur (540-604), millega ta tegeles ja kuidas seostub tema nimi muusikaajalooga? Gregorius I Suur oli Rooma paavst kes kogus ja parandas leitud viise ning aitas kaasa nende levitamisele. 3.Iseloomusta Gregoriuse koraali Gregooriuse koraali meloodiad moodustasid keskaegse mitmehäälse muusika aluse. Gregooriuse laul on üldnimetus, mille alla mahub palju erinevaid esitusstiile, žanre ja lauluvorme. Gregooriuse laul on: roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta a´cappella liturgiline laul laulu tekstid on tavaliselt ladinakeelsed retsitatiivne puudub perioodiline taktikorraldus e. taktimõõt rütm lähtus tekstist
võimsad gooti katedraalid. Liturgia (jumalateenistus) kujunes ühistest palvustest ja laulmistest, mida 8. 9. sajandist toetas kirikuorel. Erinevad rahvuslikud arengusuunad liturgias ohustasid kiriku ühtsust ja mõjuvõimu. Rooma paavsti Gregorius Suure läbi viidud kirikureformiga võeti kasutusele uus liturgia, mis juurdus kogu Lääne- Euroopas. Tema ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu Gregooriuse laulu aluseks. Gregooriuse laul on ühehäälne, taktimääduta, vabalt hõljuv rütm jälgib ladinakeelset proosateksti. Laulu esitajaks võib olla üks vaimulik, aga ka koorisolist, lauljate grupp või koor. Gregooriuse laulu alla mahub palju esitusviise, zanre ja lauluvorme: · Retsiteerimine palvete ja pühakirjalõikude esitamine ühel noodil lauldes; · Psalmoodia psalmtekstide laulmine · Antifoon refrääniliselt korduv vastulaul psalmi tsiteerimisele: esitasid kaks koori või koor ja
http://www.youtube.com/watch?v=0ghHvOrQxkE Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid. 590.a. valiti Rooma paavstik Gregorius Suur. Tema jätkas Ambrosiuse poolt alustatut- kogus ja parandas leitud viise ning aitas kaasa nende levitamisele. Leidsin ühe väga huvitava fakti ka : Gregorius Suur lasi ühe lauluviiside raamatu Peetri kirikus pruukimise tarvis kinni aheldada,et raamat kaotsi ei läheks. Kuigi roomakatoliku kiriku muusikat nimetatakse gregooriuse lauluks, Gregorius siiski laule ei kirjutanud vaid oli kirikulaulu koguja, arendaja ja propareerija. Gregooriuse laul levis sajandeid suuliselt teel. Gregooriuse laul on ühehäälne,taktimõõduta,vabalt hõljuv rütm jälgib ladina keelset proosateksti. Laulu esitajaks võib olla üks vaimulik,aga ka koorisolist,lauljate grupp või koor. Gregooriuse laulul on mitu tüüpi: · Retsiteerimine · Psalmoodia · http://www.youtube.com/watch?v=iWizo-2nf8k · http://www.youtube
kaunite ja tehniliselt keerukate kõrgvormideni, mida kasutati mitmetes Euroopa katedraalides. Sarnaselt romaani stiilile ilmneb ka gootika omapära esmajoones katoliikliku Euroopa sakraalarhitektuuris, mis mõjutas teisi kunstiliike. Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi: varagootikat (u 1140–1200) kõrggootikat (u 1200–1350) hilisgootikat (u 1350–1525). Vaimuliku muusika areng Keskajal tekkis gregooriuse laul e. gregooriuse koraal. Gregooriuse laul on: roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta a´cappella liturgiline laul laulu tekstid on tavaliselt ladinakeelsed retsitatiivne puudub perioodiline taktikorraldus e. taktimõõt rütm lähtus tekstist kasutatakse enamasti proosatekste või väga vahelduva värsiga vabavärssi koraali esitajaks võis olla üksik vaimulik, koorisolist, lauljate grupp või ka koor
KT. NR.2 (MUUSIKA) 1. Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. 2. G.S valiti (590a.) Rooma paavstiks. Ta jätkas Ambrosiuse poolt alustatut - kogus ja parandas leitud viise ning aitas kaasa nende levitamisele. Tema poolt uuendatud liturgilised tekstid said lääne kirikulaulu aluseks - Gregooriuse laulu aluseks. 3. Nimetus tuleneb paavst Gregorius I järgi, kes kogus ja süstematiseeris liturgilisi viise. Gregooriuse koraali meloodiad moodustasid keskaegse mitmehäälse muusika aluse. Gregooriuse laul on üldnimetus, mille alla mahub palju erinevaid esitusstiile, zanre ja lauluvorme: retsideerimine palvete ja pühakirjalõikude esitamine ühel noodil lauldes. psalmoodia psalmitekstide laulmine. antifoon refrääniliselt korduv vastulaul.
Liturgia tähendab jumalateenistuse ülesehitamise korda. Kirikuaastaga elab kogudus läbi Kiristuse elu inimeste juures. Advent (Kristuse ootamine) jõulud (sündimine), kolmekuningapäev (kolm tarka), paastuaeg (Kristus kõrbes), vaikne nädal (Kristus jõudis linna), suur neljapäev (viimne õhtusöök), suur reede (Kristuse piinad), vaikne laupäev (Kristus hauas), ülestõusmispüha, taevaminemine ja nelipüha( kristliku koguduse sünnipäev). Gregooriuse koraal VI sajand lõpul ühtlustas paavst Gregorius I Suur jumalateenistuse läbiviimise korra, ka. tekstid ja laulud. Rooma katoliku kiriku liturgilise laulu üldnimi on gregooriuse koraal ehk laul. See on ladinakeelne proosatekstiga palve või kiidulaul. Ühehäälne, kõnelähedane meloodia, vaba meetrum, saateta. Keskajal laulsid seda ainult mungad, hiljem terve kogudus. Kuni IX sajandini oli kirikumuusika ühehäälne
Fagott, viola da gamba 3. Milline on soolokontserdi ülesehitus? Kes esitavad? Solist ja orkester mängivad vaheldumisi 4. Millistest kunstiliikidest koosneb ooper? Näitekunst, muusika, kirjandus, lavakujundus, kujutav kunst 5. Iseloomusta bel canto laulustiili! Lauldakse hästi kõrgelt, tundeküllane. 6. Millisele zanrile pani aluse Heinrich Schütz? Oratoorumile III 1. Kas võited on õiged? Paranda vead! *Gregooriuse lauluks nimetatakse teatud laulmisviisi roomakatoliku jumalateenistusel. Õige *Gregooriuse laul on alati kolmehäälne. Vale, ühehäälne *Gregooriuse laulul on kindel taktimõõt. Vale, taktimõõt puudub *Guido Arezzost oli tuntud helilooja. Vale, muusikateoreetik *Helikõrguste tabamise hõlbustamiseks võeti kasutusele nn Guido käsi. Õige 2. Tõmba maha missa osa, mis ei kuulu 5-osalisse igapäevasesse ordinaariumisse Kyrie, Credo, Introitus, Sanctus, Agnus Dei 3
- Uue euroopa hälliks võib pidada Frangi riigi kõrgega Karl Suure ajal 8.-9.saj - hariduse ja vaimuelu tõus. - 10-11.saj tugevnes keskvõim Saksamaal ja SaksaRooma keisritena valitsenud Ottode ajal. - Algas romaani stiilis kirikuarhitektuur ning samuti vaimuliku luule ja laulu kõrgaes. - Linnade kiire kasv ja gooti arhitektuuri esimene hiigelaeg - Tolleaegne nuusikakultuur oli põhiosas suuline - Vajadus noodikirja kärele tekkist 8-9.saj seosoes Frangi riigi laienemisega. Gregooriuse laul - Varakristlik ajajärk 6.saj pKr - puudus ühtne korraldatud ja juhitud struktuur. - Rooma kirikuvõimu tähtsus Lääne-Euroopas kasvas alates paavst Gregoriuse I-st ehk Gregorius Suurest, kes võttis kasutusele uue liturgiakorralduse. - Iseloomulikud jooned * Gregoriuse lauluks nim.iseloomulikku laulmisviisi roomakatoliku jumalateenistusel * Lõplikult kujunes välja läänekristlikus kirikus 7-8.saj ning on roomakatoliku kirikus
katoliiklike kirikute jumalateenistuse korda. Gregorius töötas välja ühtsed tekstid, mida kasutati edaspidigi erinevates piirkondades. Kinnitati ühtne liturgia ehk jumalateenistuse kord ühes kindlate lauludega. Muusikat peeti keskajal ülimaks kunstiks, mis pärines Jumalalt ja ühendas inimese keha ja hinge universumi harmooniasse. Keskajal olid kirjandus, maalikunst, arhitektuur ehk kogu professionaalne kunst seotud ainujumala teenimisega. Gregoriuse tekstid said lääne kirikulaulu ehk gregooriuse laulu aluseks. (Siitam, T. lk. 32, 1998). Gregoriuse laul on muusikaline palve Jumalale. Gregooriuse laul · Gregooriuse laulu iseloomustab teksti ehk sõnumi tähtsus. Tekst põhines Piiblil ja oli ladinakeelne. Seda esitas vaimulik, koor või lauljate rühmad. · Lauljad olid mehed või poisid. Taktimõõt puudus. Muusika rütm lähtus kõne rütmist. · Lauldi ilma saatepillideta ehk a capella. Meloodia rõhutas olulisi sõnu ja võis baseeruda ühel või paaril noodil
Keskaja muusika ( 5-13.sajand) 1. Millist ajaloosündmust peetakse keskaja alguseks? (lisa ka aastaarv) Keskaja alguseks peetakse Lääne-Rooma riigi lõplikku hävitamist barbarite poolt 476. aastal. 2. Kes oli Gregorius I Suur (540-604), millega ta tegeles ja kuidas seostub tema nimi muusikaajalooga? Gregorius I Suur oli Rooma paavst, kes viis läbi kirikureformi. Ta ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu ehk gregooriuse laulu aluseks. 3. Iseloomusta Gregoriuse koraali. Gregooriuse laul on ühehäälne, taktimõõduta, vabalt hõljuv rütm jälgib ladinakeelset proosateksti. 4. Loetle missa (katoliku kiriku igapäevane peamine jumalateenistus) ladinakeelsed osad koos eesti keelse tõlkega. Kyrie eleison – Issand halasta Gloria in excelsis Deo – Au olgu Jumalale kõrges Credo in unum Deum – Mina usun ühte jumalat Sanctus – Püha Benedictus – Kiidetud olgu Agnus Dei – Jumala tall 5
Peamiselt 2 zanri: psalmoodia palvelaul Taaveiaegsetele tekstidele hümnoodia lihtne vaimulik laul 2 ettekandeviisi: antifooniline laulavad mitu koori koos vastamisi responsoonne laulab solist(vaimulik), saateks koor(kooril alati refrääniosa) Lääne kiriku muusika sündi seostatakse püha Ambrosiusega, kes pani aluse ladinakeelse hümni loomisele. Augustus kasutas süsteemi loomisel Pythagorose teooriaid Paavst Gregoorius (Suur) I *alustas liturgia ühtlustamise protsessi *Gregooriuse koraal e. laul koraal ühehäälne saateta kirikulaul *taastas ladina laulukooli (Schola Contorum) Gregooriuse koraal roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul, saateta, kogudus ei laula kunagi, laulab kas vaimulik või koor MISSA=katoliku kiriku jumalateenistus kõikidele kristlastele, 1x päevas EELMISSA PEAMISSA
mungad. Kloostrites kirjutati üles ajaloosündmusi, kroonikaid. Kirikute juurde asutati koole, kus anti haridust ka lihtsate talupoegadele.Jumala- teenistuste ajal laulsid laulukoorid ja hiljem kogudus. Kwskajal ehitati suurivõimsaid kirikuid, mis on säilinud tänapäevani. Muusika Keskajal Kõige silmapaistvamaks muusikut peetakse Rooma paavsti Gregorius Suur (540- 606.a.) ja kes ei olnud helilooja oli muusika. Tema järhi hakati nimetama ühehäälset kirikulaulu gregooriuse koraaliks. Gregooriuse laul on ühehäälne, ladina keelne, proosatekst ilma kindla meetrumita ja tekst on enamasti pärit piiblist, eritatakse ilma saateta(a capella), estas tavaliselt üks vaimulik või koori solist või siis ka munkadest koosnev koor. Esitluslaad on monotoone, puudub dünaamika, lauldakse rahulikus - aeglases tempos. Gregooriuse koraale lauldi kirikuteenistuste ajal. Liturgia nim. kiriku teenistus.1)tunnipalvus 2)missa
Veljo Tormis (1930), Eino Tamberg (1930-2010), Ester Mägi (1932), Jaan Rääts (1932), Arvo Pärt (1935), Raimo Kangro (1949-2001) + tunnis käsitletud Lepo Sumera (1950-2000) ja Erkki-Sven Tüür (1959). Pärdi ja Tormise loominguga seostub sõna restauratsioon ehk uuenemine läbi vana. Pärdil gregooriuse laul, renessanss polüfoonia jm, Tormisel rahvamuusika kasutamine. Jüri Reinvere (1971) Jüri Reinvere õppis Tallinna Muusikakeskkoolis kompositsiooni Lepo Sumera ja klaverit Virve Lippuse juhendamisel. 18aastaselt jätkusid tema kompositsiooniõpingud 1990-1992 Varssavi Chopini- nimelises Muusikaakadeemias. Sealt suundus ta edasi Soome, kus töötas alguses organistina. Magistrikraadi sai Reinvere Sibeliuse Akadeemias (1994-2004)
Muusika Keskaeg (14.-16. sajand) Jäi Lääne-Rooma riigi lagunemise ja renessanssajastu vahele (6-14.15.sajad). Mõiste võtsid kasutusele humanistid. Muusika ja igapäevane elu olid väga tihedalt seotud kirikuga. Gregooriuse laul sai alguse 7.-8. saj On iseloomulik laulmisviis Rooma katolikus kirikus. Sai alguse paavst Gregorius Suurest, kes ühtlustas liturgilised tekstid ja need said ühtse lääne kirikulaulu ehk gregooriuse laulu aluseks. Selle alla mahub palju erinevaid esitusstiile. Peamised on tekst ja sõnum. Väljenduslaad võib olla erinev, ulatudes retsiteerimisest keerukate meloodiateni. Gregooriuse laul on Ühehäälne saateta(vahel tagasihoidlik orelisaade) ladinakeelne esitajaks on üks laulja/lauljate grupp/koor rütm lähtus kõne rütmist ja taktimõõt puudub Meloodia võtab ka eeskuju kõnest Missa Igapäevane jumalateenistus. Missa koosneb ordinaariumist ja proopriumist.
Liturgia poeetiliselt töödeldud piiblilõik missa igapäevane peamine jumalateenistus katoliku kirikus ordinarium muutumatu missa osa proprium vastavalt kiriku kalendrile muutuv missa osa. Missa muusikalised osad: I Kyrie Eleison Issand halasta II Gloria Au olgu Jumalale kõrges III Credo Usun ainsasse Jumalasse IV Sanctus/Benetictus Püha/Kiidetud olgu V Agnus Dei Jumala Tall Eesti heliloojatest on kirjutanud missasid Urmas Sisask (nt. Missa nr 3) ja Arvo Pärt. Gregooriuse koraal Rooma paavst Gregorius I (590.a) ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid ning need said lääne kirikumuusika aluseks. Gregooriuse laul on ladina keeles. Tekstid on proosalaadsed, vabavärsilised, esitab koor. Rütmika on tekstist lähtuv ning muutuv. Meloodika on ühehäälne, laulul saadet ei ole laused algavad tõusva algusvormeliga ja lõpevad laskuvaga. Retsiteerimine vaimulik laulab proosatekste peamiselt ühel noodil
1. Keskaja muusika (zanrid, noodikiri, pillid) Mõistega ,,keskaeg" tähistatakse pikka ajajärku, mis jäi Rooma impeeriumi lagunemise (395. a) ja renessansiajastu vahele (14.-16. sajand). Selle ajastu muusikat tunneme lünklikult, kuna tolleaegne muusikakultuur oli suures osas suuline. Zanrid: · Gregooriuse laul Sai nime Rooma paavst Gregorius I järgi, kes ühtlustas liturgilised tekstid, mis said gregooriuse laulu aluseks. See on iseloomulik laulmisviis roomakatoliku jumalateenistusel. On väheste muudatustega käibel ka tänapäeval. Peamised on alati tekst ja sõnum. Laul on ühehäälne ja saateta. Rütm lähtub loomuliku kõne rütmist. · Missa - igapäevane peamine jumalateenistus. Missal lauldavad liturgilised laulud jaotuvad kaheks: laulud, mis vahelduvad iga päev vastavalt kirikukalendri pühadele (missa prooprium), ja laulud, mis kõlavad kõikidel
MUUSIKAÕPETUS 10. KLASS KUULAMISTEST KESKAEG, RENESSANSS, BAROKK JA KLASSITSISM KESKAEG Gregooriuse laul Gregooriuse koraal - 'Puer Natus Est Nobis' (Üks laps on meile sündinud) Gregooriuse koraal - 'Veni Creator Spiritus' (Oh tule Looja vaim) Notre-Dame'i ajastu Leoninus - 2-häälne organum 'Viderunt omnes' (Kõik näevad) Ilmalik muusika Walther von der Vogelweide - 'Palästinalied' (Palestiina laul) Keskaegne tantsumuusika Prantsusmaalt - 'Estampie' 13. sajandi motett - 'Alle psallite cum luya' (Kõik laulge-mängige rõõmuga) RENESSANSS Ars Nova (14. sajand)
vioolad, ning ühise bassihäälena tsellod ja kontrabassid. Suurim uuendus oli keelpillidele liidetud neljahäälne puupillirühm:Flööt, oboe, klarnet ja fagott. Vaskpillidest on klassikalises orkestris ainult trompetid ja metsasarved. Klassikalised sonaaditsüklid(4), mitme osalised?: 1. osa- kiire(allegro, tihti sonaadivormis) 2. aeglane (andante, adagio või largo), 3. tantsuline(menuett), 4. kiire (tihti rondo). Sonaaditsüklid: kolme osalised. Gregooriuse laul: laulmisviis roomakatoliku jumalateenistusel. Ühehäälne, taktimõõduta, rütm lähtub loomuliku kõne rütmis, peamiselt on tekst ja sõnum. Ladina keeles. Missa: katoliku kiriku igapäevane tähtsaim liturgia(jumalateenistus), mille toimingud hakati 4.-5. saj. lauludega saatma. Neuma: neumad täistasid 1-4 helist koosnevaid meloodiaelemente ja rütmilisi ettekandeid. Vagant e. Goljaar: rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud, kes panid kirja esimesed laulud. Menestrel e
Keskaeg 5.-15. saj (mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid) 8.-9. saj tekkis noodikiri Gregorius Suur ühtlustas liturgilised tekstid, mis panid aluse gregooriuse laulule, mis kujunesid välja 7.-8. saj (liturgia- kristlik jumalateenistus, selle rituaalid ja korraldus)(gregooriuse laul- roomakatoliku kiriku ühehäälne ja saateta liturgiline laul; taktimõõt puudub) missa- armulauateenistus roomakatoliku kirikus; selle jaoks loodud tsükliline (5 või 6 osaline) heliteos missa jaguneb sõnaliturgiaks ja armulaualiturgiaks neuma- keskaegse noodikirja märk, mis kirjutati sõnade kohale ning tähistas 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi, mis Prooprium Ordinaarium Sissejuhatu Introitus Kyrie s Gloria
tugev; seotud Bütsantsiaga (Ida-Rooma riik); konservatiivne; liturgias siiani palju jooni algkristlikust traditsioonist; ühiskeeleks kreeka keel; KESKAJA MUUSIKA (5. 13. SAJAND) Sündis antiikmaailma varemeil. L-Rooma riigi lõplikku hävitamist barbarite poolt 176. a peetaksegi keskaja alguseks. Läänekiriku keskuseks Rooma. Gregorius Suur (540-604) ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said läänekiriku laulu (gregooriuse laulu) aluseks. gregooriuse laul on ühehäälne, taktimõõduta, vabalt hõljuv rütm jälgib ladinakeelset proosateksti. Selle alla mahub palju esitlusviise, zanre ja lauluvorme: Retsiteerimine palvete ja pühakirjalõikude esitamine ühel noodil lauldes Psalmoodia psalmiteksite laulmine Antifoon refrääniliselt korduv vastulaul Hümn stroofilise värsstekstiga laul Sekvents üks enam levinud vaimuliku luule vorm, eeskujuks rahvalikud
936-1002)algas romaani stiilis kirikuarhidektuuri, vaimuliku luule ja laulu kõrgaeg. *12.-13.saj. linnade kiire kasvu ajastu ja gooti arhidektuuri esimene hiilgeaeg. KESKAJA MUUSIKA *muusikakultuur peamiselt suuline *noodikiri tekkis 8.-9. saj.,selle tulemusel noodistati vaimulikku muusikat,aga ilmalik levis veel aastaid suuliselt Gregoorius Suur(540-604)--Rooma paavst,kes viis läbi kirikureformi,ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu (Gregooriuse laulu)aluseks. GREGOORIUSE LAUL-ühehäälne saateta taktimõõduta vabalt hõljuv rütm jälgib ladinakeelset proosateksti
levitamisele. Näit. lasi ta ühe lauluviiside raamatu Peetri kirikus pruukimise (kasutamise) tarvis kinni aheldada, et raamat kaotsi ei läheks. Gregorius oskas ka helisid oktavitesse järjestada. Gregorius juhtis ka läänekiriku ühendamispoliitikat, mille käigus ta ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste ja võttis kasutusele uue liturgia. Tema poolt uuendatud liturgilised tekstid said lääne kirikulaulu aluseks - Gregooriuse laulu aluseks. Gregorius Suur ei olnud muusik ega otseselt seotud laulmisega, vaid kirikulaulu koguja, arendaja ja propageerija. Tegemist oli vaimuliku laulu arenguga. Pärast Ambrosiust ja Gregorius Suurt jäi kirikumuusika tükiks ajaks soiku, mis andis võimaluse ja tõuke ilmaliku laulu tekkeks. Gregooriuse laul levis sajandeid suulisel teel. Säilinud vanim noodikiri on pärit 8. - 9. sajandist. Õhtumaine kultuur sündis antiikmaailma varemeil
liturgilise laulu kujunemisse ja säilimisse on väga oluline. Suurematest kloostritest said omalaadsed laulukoolid. 6. Paavst Gregorius I Suur - kuidas ta oli seotud uut tüüpi kirikulaulu tekkimisega ja milles see seisnes. Gregoriuse koraali iseloomustus. Rooma kirikuvõimu tähtsus Lääne-Euroopas kasvas alates Gregorius Suurest. Ta juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat, võttis kasutusele uue liturgiakorralduse, ühtlustas liturgilised tekstid, mis said gregooriuse laulu aluseks. Gregooriuse lauluks nimetatakse iseloomulikku laulmisviisi roomakatoliku jumalateenistusel. Läänekristlikus kirikus kujunes see välja 7.-8.sajandil. Gregooriuse laulus on peamised tekst ja sõnum. Tekst oli ladinakeelne. Laul on ühehäälne ja saateta. Kirikus kasutati siiski tagasihoidlikku orelisaadet. Olenevalt liturgiast võis laulda üks laulja, lauljate grupp või terve koor. Taktimõõt puudus. 7. Kristliku kirikulaulu kaks liturgia liiki tunnipalvus ja missa. .
suuliselt. Vajadus noote kirja panna, kujunes alles 8. sajandil ning jõudis oma tänapäevasele kujule alles 13. sajandil. Keskajal ei kirjutatud ülesse muidu laulusõnu ega muusikat, kui ainult kirikumuusikat. Paavst Gregoorius Suur(elas 540. kuni 604.)juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturgia korralduse.Ta ühtlustas jumala teenistuse tekstid, mis said ühtse lääneliku laulu ehk Gregooriuse laulu aluseks. Gregooriuse laul on ühehäälne, saateta, Ladina keelne, kaoliku kiriku jumalateenistusel kõlav laul, mille peamiseks osaks on tekst ja sõnum. Kirikus kasutati sageli tagasihoidlikku orelisaadet. Seda võis laulda üksi, grupiga või kooriga. Missa on katoliku kiriku igapäevane jumalateenistus, mis on seotud mõningate rituaalidega. Missa ülesehitus jaguneb kaheks, sõnaliturgiaks ja armulaualiturgiaks. Sõnaliturgias lauldaks vaimulik laule ja loetakse pühakirja tekste ning kommentaare vaheldumisi
annaabi.ee 
