Robespierre - kangelane, kurikael või läbikukkuja? Minu arvates oli Robespierre nii kangelane, kurikael kui ka läbikukkuja. Oma elu alguses oli ta kangelane, siis muutus kurikaelaks ning seejärel kukkus läbi. Teda võib pidada poliitikuks kellel oli mitu erinevat palet. Kangelaseks pean ma teda sellepärast, et ta suutis hakkama saada peale seda kui ta ema suri ja isa lahkus. Läbi raskuste sai ta Sorbonne'i ülikooli õigusteadust õppima. Robespierre oli usin õppima. Teda vaimustasid algul Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kangelased, aga tema maailmavaate ja poliitiliste tõekspidamiste kujunemisel sai määravaks Rousseau õpetus. Ainult ülisuur kokkuhoidlikkus võimaldas tal stipendiumist ära elada. Paljud ei suudaks sellises olukorras toime tulla ning seepärast peangi teda kangelaseks. Põhjus miks teda täielikuks läbikukkujaks või kurikaelaks pidada ei saa on tema karjääri algus
tahtsid et revolutsioon lõpeks-zirondiinid , erapooletud ehk soo 1792 -louis XVI ja ta naine vangistati- temast sai Louis Capet. peale kuninga kukutamist -rahvuskonvent -koostada uus põhiseadus 22. sept.1792 - prantsusmaa vabariigiks 21 jaanuar 1793 - Louis XVI hukkamine . Jakobiinid võimul . Rojalistide mäss , moodustati rahvapäästekomitee Vägivalladiktatuur- jakobiinid tapeti kõik vabariigi vastased, kuninga pooldajad rahvapäästekomitee eesootsas sallimatu robespierre-1794 hukatakse, sest rahvas ei taha enam vägivallatsemist,sellega diktatuur kukutati Revolutsiooni taandumine 1795-seadusandlik korpus-koosnes alamkojast ja ülemkojast seadusandlik korpus valis täidesaatva võimuorgani direktooriumi
lahingut olevad viimased 100 päeva, mil napoleon oli veel võimul.Napoleoni vastased koalitsioonid- Inglismaa,hispaania,portugali, vene, preisimaa ja rootsi riigide poolt moodustatud armee, seismaks napoleoni vastu.restauratsioon- varasema poliitilise korra taastamine II Isikud Louis XVI- prantsuse kuningas, kes valitses prantsusmaal enne revolutsiooni, ta hukutati 1793 aastal. Robespierre- jakobiinide radikaalse suuna esindaja, rahvapäästekomitee juht pärast marati hukkamist Danton- jakobiinide radikaalse suuna esindaja, rahvapäästekomitee juht Marat- jakobiinide suuna tähtsamaid esindajaid ning ka üks populaarsemaid revolutsiooni juhte. Napoleon- 1799 aastal võtab ta prantsusmaal võimu üle, tegi prantsusmaal ümberkorraldusi, pidas sõdu, suurim sõda oli Venemaa vastu Josephine- napoleoni Bonabarte abikaasa
surma. 21.jaanuaril 1793. aastal viidi kohtuotsus Pariisi revolutsiooni väljakul giljotiiniga täide. Sama aasta oktoobris hukati ka kuninganna Marie Antoinette. Revolutsiooni lõpp Peale kuninga hukkamist tulid võimule Jakobiinid, kes kehtestasid diktatuuri ehk piiramatu ja vägivaldse võimu. Nende võimu ajal hukati üle 40 000 inimese. Jakobiinide diktatuur kukutati nende juhi Robespierre hukkamisega. Pärast neid hakkas Prantsusmaal Direktooriumi ehk valitsuse aeg. Seegi aeg kukutati 9.novembril 1799. aastal Napoleon Bonaparte mõjul. Toimus riigipööre ja algas Konsulaadi ajastu. Napoleon hakkas püüdlema ainuvalitsemise poole. Sellega oli Suur Prantsuse Revolutsioon läbi saanud. Revolutsiooniga seotud isikud Louis XVI (1754-1793) Louis XVI oli Prantsusmaa kuningas. Kuningana oli ta nõrk, kuid ei olnud rumal. Tal olid
Annaliisa Ande Adler 8a klass Kuusalu 2015 Suur Prantsuse Revolutsioon toimus 1789-1799 Prantsusmaal. See on üks tuntumaid revolutsioone. Revolutsiooni eesmärgiks oli teha lõpp absoluutsele monarhiale ja tagada kõigi inimeste põhiõigused. Ajaloos enim mainitud juhtkujud on olnud Louis XVI, Jean-Paul Marat, George Jacques Danton ja Maximilien Robespierre. Louis XVI Louis XVI oli revolutsiooni puhkemise ajal Prantsusmaa kuningas. Louis XVI abiellus 1770.aastal austrialasest hertsoginna Marie-Antoniette’iga. Louis XVI oli ükskõikne ja otsustusvõimetu riigivalitsemise suhtes ega suutnud sellega toime tulla. Feodaal-absolutistliku Prantsusmaa valitsemiskorra kriis jõudis tema ajal haripunkti ning viis Suure Prantsuse revolutsioonini. Revolutsiooni sündmustele osutas ta ebakindlat vastupanu
lastes kõigil Prantsusmaa meessoost kodanikel hääletada, talupoegadele jagati väikese tasu eest maad ning tehti ka muid lihtrahvast soosivaid muudatusi. Siiski ei mindud nendega nii kaugele, kui seda nõudsid "Pöörased" Jacques Roux' juhtimisel või jakobiinide enda vasakpoolne tiib Herbét' eestvedamisel. Kuid need halvendasid mõnevõrra keskklassi olukorda, mistõttu sellisele poliitikale seisid vastu ka partei parempoolsed eesotsas Dantoniga. Robespierre püüdiski kahe tiiva vahel laveerida, et saavutada vähemalt kummagi poole passiivsus. Esialgu see tal õnnestuski. Põhiseadust ennast ei rakendatud täies mahus aga kunagi, sest rasketele oludele viidates lükkasid jakobiinid selle edasi sõja lõpuni. Niikaua pidi kehtima jakobiinide ainuvõim. Konkreetseid samme astuti peagi ka siseriikliku olukorra parandamiseks, kriisikolletesse saadeti erakorraliste volitustega komissare, kes enamjaolt
1793. aastal andis revolutsiooniline valitsus käsu kuninga Loius XVI ja kuninganna Marie- Antoinette hukkamiseks. See tegu tõi endaga kaasa põhimõttelised muudatused juba olemasoleva konflikti olemuses, häälestades teiste riikide monarhid täielikult Prantsusmaa vastu. Suurbritannia muutus lihtsalt muret tundvast sekkujast tõeliseks revolutsiooni ja kõikide, kes olid sellega seotud, vaenlaseks. Prantsusmaa ise oli aga halvatud, kuna seal hakkas valitsema Maximillien Robespierre´i eestvedamisel läbiviidav terror ning riigis oli avalik mäss. Seetõttu oli uutel liitlasvägedel õnne kõigil rinnetel. Nad taganesid alles siis, kui rahvuslik levee en masse järk-järgult võimaldas prantsuse juhtimiskorpusel olukorda stabiliseerida. Järgneva kahe aasta jooksul ajati austrialased Hollandist välja ning Ühendprovintsid (Põhja-Holland) annekteeriti. 1795. aastaks lahkusid Prussia, Hispaania, Hanover ja Saksoonia koalitsioonist, jättes seega Suurbritannia ja Austria
Seda pidi iga kuu ümber valitama, kuid varsti loobuti sellest ja komitee koosseis jäi muutumatuks. Vältimaks ühe isiku diktatuuri, olid Rahvapäästekomitee liikmed võrdsed. Ei olnud juhatajat, ülesanded olid komitee liikmete vahel võrdselt jaotatud. 1793. aasta kriitilisel suve-ja sügiskuudel tegutses Rahvapäästekomitee üksmeelsest, mis kindlustas talle autoriteedi. Juhtivaks isikuks kujunes Maximilien Robespierre. Temast oli mitme aastaga kasvanud silmapaistev riigimees. Võitluseks kontrrevolutsiooniga oli loodud Ühiskondliku Julgeoleku Komitee, mis koondas enda kätte poliitilise politsei ülesandeid. Terror Revolutsiooni päästmise vahendinda nägid jakobiinid piiramatu ja vägivaldse võimu ehk diktatuuri kehtestamist. 1793. aasta juulis tapeti Jean Paul Marat, kes oli üks revolutsiooni populaarsemaid juhte. (Marat
[bas'ti] kindlus Pariisis. See sündmus tähistabki revolutsiooni algust. Terror Revolutsiooni päästmise vahendina nägid jakobiinid piiramatu ja vägivaldse võimu ehk diktatuuri kehtestamist. 1793. aasta juulis tapeti revolutsiooni üks populaaresemaid juhte Jean Paul Marat. Tema mõrva kasutasid jakobiinid ära, kutsudes oma poolehoidjaid üles kätte maksma. Revolutsioonilise valitsuse kohuseid hakkas täitma Rahvapäästekomitee, mille juhiks sai kõigi vastu sallimatu M. Robespierre. Tema koondas enda kätte koos paari lähima abilisega piiramatu võimu. Algas poliitiliste vastaste sihikindel karistamine ning hävitamine. Rahvuskonvendis võeti vastu ka eraldi otsus, millega kuulutati kahtlaseks kõik, kes ei ole tõestanud oma ustavust revolutsioonile. Jakobiinide diktatuuri ajal hukati üle 40 000 inimese. Enamik terrori ohvritest pärines aga lihtrahva hulgast. 1793. aasta oktoobris hukati ka kuninganna Marie Antoniette.
· 21.jaanuar 1793 hukati kuningas giljotiini all · Selle tõttu vallandus rojalistide mäss · Märts 1793 loodi Rahvapäästekomitee · 31.mai-2. juuni 1793 kestnud ülestõusu tagajärjel läks riigivõim jakobiinide kätte Suur terror · Revolutsiooni saab päästa vaid tugeva vägivallavõimuga-jakobiinid kehtestasid diktatuuri · 1793. juuli tapeti Jean Paul Marat(revolutsiooni üks poulaarsemaid juhte) · Ohjad läksid Rahvapäästekomitee kätte, juhiks Robespierre · Hukati kõik, kes ei ole tõestanud revolutsioonile ustavust (üle 50 000 ohvri) · 1793 oktoobris hukati ka kuninganna Marie Antoinette Jakobiinide diktatuuri kukutamine · Robespierre saatis giljotiini alla temaga mittenõustuvad kaaslased. · Rahvas leidis, et diktatuur ei kergenda lihtrahva seisundit · 1794. juulil arreteeriti Robespierre ja tema lähiskaaslased, kõik neist hukati järgmisel päeval Revolutsiooni taandumine · Tühistati 1793
bretoni klubi).kolmas oli kordeljeeride klubi,juhtfiguuriks Danton,kuulus pariisi linnavaltisusse. Seadusandlik kogu ja konstitutsiooniline monarhia-konstitutsioon võeti vastu 3.sept 1791.a. Asutav kogu.konstitutsioon hõlmas ka inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni,suspens Õigus.seadusandlik võimuorgan-ühekojaline parlament.asutava kogu viimane otsus:ükski Asutava kogu saadikust ei tohtinud kandideerida parlamendi uude koosseisu- Robespierre. Teine parlamendikoosseis(seadusandlik kogu-assemblee legislative)1. Istung 1.okt.1791. Uues parlamendis andsid tooni zirondiinid-gironde'ist.ministrite kabineti tööd juhatas Roland Ja tema naine Jeanne.preislased ja austerlased hakkasid koondama vägesid pr piirile õhkkond kogu mandril muutus aina ärevamaks.zirondiinid olid sõja poolt. Kõik kroonitud
15. Kuidas muutus Prantsuse riigikord erinevatel perioodil? Esinduskogud, seadusandlik kogu, rahvuskonvent, konvent, seadusandlik korpus 16. Milline oli Sinu arvates revolutsiooni kõige olulisem sündmus? Põhjenda oma arvamust. Kuninga hukkamine, kuna see muutis riigikorda. 17. Kas Sinu arvates oleks võinud revolutsiooni ära hoida? Põhjenda oma arvamust. Ei , kuna revolutisoon tekitas kultuurile väga palju muutusi, mida saab veel tänapäeval ka uurida. 18. Kes oli Robespierre ja milline oli tema roll Prantsusmaa ajaloos? Maximilien Robespierre oli montanjaaride tuntud juht. Pärast lõhenemist 1792.aasta oktoobris jäid klubisse ainult Robespierre´i pooldajad ning siitpeale tähendasid montanjaar ja jakobiin ühte ja sedasama. 19. Millised olid revolutsiooni tulemused ja tagajärjed? Milliseid neist pead positiivseteks ja milliseid negatiivseteks? Miks?
Seadusandliku Kogu kaks äärmust olid jakobiinid ja piiratud monarhia pooldajad. 1792.aasta augustis puhkes Pariisis väljaastumine. 22.september 1792-rahvuskonvent kuulutas Prantsusmaa vabariigiks. 21.jaanuar 1793-kuningas hukati 31.mai-2. Juuni 1793-rahva ülestõusu survel said jakobiinid võimule Juuli 1793-tapeti revolutsiooni üks populaarsemaid juhte Jean Paul Marat, kehtestati uus põhiseadus Juuli 1794-arreteeriti Robespierre ja tema lähimad kaaslased ning hukati-kukutati jakobiinide diktatuur 9.november 1799-lõppes Prantsusmaa revolutsioon. Generaalstaadid-seisuste esinduskogu Rahvuskogu-kogu rahva esindusorgan, mille otsuseid ei ole kuningal õigus tühistada. Asutav kogu-rahvuskogu, millega ühines ka osa aadlike ning vaimulike saadikuid. Seadusandlik kogu-keskne riigivõimuorgan, kuhu valiti kokku 745 saadikut. Rahvapäästekomitee-jakobiinide komitee Giljotiin-uudne tapamasin(pea võetakse maha)
trikoloor. Seisuste eesõiguste kaotamine ja võrdsustamine aadlikute lahkumine. 1789 .a. ÕIGUS DEKLARATSIOON väljendas inimeste j akodanike võrdõiguslikkust ja vabadust. 1.põhiseadus konstitutsioon: Seaduslikandlik koguseadusandlik võimuorgan Kuningastäidesaatev võim Kohuskohtuvõim JAKOBIINID 22.september 1792.a. Pransusmaa sai vabariigiks. Jakobiinide tugevnemine tugevam rühmitus zirodiinid juhid Robespierre, Danton, Marat. Kuninga hukkamine 21.jaanuaril 1793.a. jakobiinide käsitöö. JeanPaul Marat (17431793) Maximilien Robespierre George Jacque Danton (17591794) (17591794) JAKOBIINIDE TERROR Rahvapääste komiteejuht Dantonkavas poolehoid jakobiidele. Mäss zirodiinide vastu ja nende võimult kukkutamine juhtroll jakobiinide käes.
Prantsusmaad ja töödates selle heaks. Sankülotid Revolutsiooni lõpp Revolutsiooni lõpul muutusid rojalistid järjest aktiivsemateks, rojalistid üritasid Prantsusmaal monarhi taastada. Napoleon Bonaparte kogus populaarsust, ta oli ennast varemgi näidanud positiivselt, surunud maha rojalistide mässukatsed ja olnud eeskujulik väejuht. Prantsuse revolutsioon lõppes 9. novembril 1789. aastal kui Napoleoni väed hõivasid Seadusandliku Korpuse hoone. Maximilien Robespierre o Robespierre oli revolutsiooni tuntuimaid juhte o Robespierre'i kutsuti `'Voorusmeheks'' ja `'Äraostmatu''. o Revolutsiooni alguses valiti ta generaalstaatidesse ja temast sai silmapaistev kõnemees. o Ta kukutas zirondiinid ja 1793. aastal Prantsusmaa valitsejaks. o Robespierre oli väga külmavereline, tema nõudmisel hukati 1793. ja 1794. aastal üle 40 000 inimese. Marie Antoinette Marie Antoinette oli Louis XVI abikaasa. Louis XVI abiellus ta 14-aastaselt.
Prantsuse revolutsiooni lõpp Terror · 1793. tapeti Jean Paul Marat · Jakobiinid tahtsid tema mõrva eest kätte maksta · Revolutsiooni päästmiseks kehtestati diktatuur · M.Robespierre eesvedamisel hakkas poliitiliste vastaste karistamine · Jakobiinide diktatuuri ajal hukati umbes 40 000 inimest · Ka jakobiinide endi seas tekkisid vastuolud ... · Paljud inimesed arvasid, et selline poliitika on üleliigne · 1794. arreteeriti Robespierre ja tema lähedased · Nad hukati järgmisel päeval Direktooriumi aeg · Peale jakobiinide kukutamise järgnes revoulutsiooni taandumine · Tühistati põhiseadus ja kuulutati välja poliitiline amnestia · Peale uue põhiseaduse vastuvõtmist jäi Prantsusmaa vabariigiks · Seadusandlikku võimu hakkas teostama Seadusandlik Korpus ... · Seadusandlik Korpus valis omakorda Direktooriumi e. Valitsuse · See tugines uusrikastest, kes olid endale
eest kätte maksta Loodi institutsioone: eesmärk muuta terrorit efektiivsemaks Üldine Julgeoleku Komitee (repressiiv organ) Rahvapäästekomitee (sellest sai tegelik valitsus) Tapeti kõik eelnevad, kes olid silma paistnud Sõjaline edu: Belgia okupeerimine, Preisi ja Austria väed taganesid Tunnistati Kõrgema Olendi kultust,Mõistuse kultus 1794.aasta juuliks oli tekkinud terrori suhtes rahulolematus (rahvas, Konvent) Juht Robespierre püüdis oma võimu hoida, kuid 27. juulil ta kuulutati türanniks ja arreteeriti Teda püüti vabastada, kui tulutult ning Robespierre mõistis, et on kaotanud toetuse ja võitluseks pole mõtet (ta hukati) 28. juuli 1794 lõppes Jakobiinide diktatuur Prantsuse revlutsiooni üks tuntumaid juhte Sündinud PõhjaPrantsusmaal, Arras (6.mai 175828. juuli 1794) Õppis advokaadiks Põhimõttekindel, aus ja valgustusmeelne Hüüdnimed: Äraostmatu, Voorusemees
Trikoloor (lipp) Inimese ja Kodaniku õiguste deklaratsioon 26.08.1789 programmdokument (Asutav Kogu). 17. ptk `'Inimesed sünnivad vabana ja võrdsete õigustega ning jäävad selleks.'' Inimõigused (vabadus, omand, julgeolek). Tänapäeval aktuaalsed Vabariigi väljakuulutamine 1. august 1792 öö vastu 10. augustit Valmy lahing rahvuskonvent 749 Prantsusmaa, 34 kolooniatest valitud saadikut Kaotati kuninga võim zironiinid montanjaarid Soo Maximilien Robespierre Prantsuse revolutsiooni tuntumaid juhte. hüüdnimed : Äraostmatu ja Voorusemees Põhimõttekindel, aus, valgustusmeelne aadlitiitel Jakobiinide rühmituse juht Kriisiolukord Kulukas sõjapidamine, raha ohjeldamatu juurdetrükkimine tööpuudus konvent 1793. aasta mais oht vabariigile Vilja, jahu, leiva maksimumhind https://www.youtube.com/watch?v=lTTvKwCylFY&feature=youtu.be Jakobiinid ja terror Sise-ja välispooliitiline olukord.
ning jakobiinid ässitasid rahvast zirondiinide vastu, mille tagajärjel nad ka võimult eemaldati. Jakobiinid said aga poliitilse elu juhtideks. Keerulistes poliitilistes oludes koostati uus põhiseadus, millega Prantsusmaast pidi saama jagamatu vabariik. See jäi aga vastu võtmata, sest revolutsioon vajas päästmist. Päästmine seisnes kehtestatud diktatuuris, millega seoses hukati üks populaarsemaid revolutsiooni juhte Jean Paul Marat. Uueks juhiks sai Robespierre. Algas poliiti- liste vastaste hukkamine. Kõik, kes julgesid revolutsiooni vastu olla hukati enamasti giljontiini läbi. Enamik 40 tuhandest ohvrist kuulusid lohtrahva hulka. Isegi endine kuninganna Marie Antoinette hukati. Giljotiini alla saadeti Danton, kelle suust kõlasid sõnad "Robespierre, sa tuled mulle järele! ", tekitasid Rahvuskonvendis aktiivse vastasseisu Robespierre vastu. Rahvale tundus, et jakobiinide valitsemine ei ole neile kergendust toonud. Seepärast arreteeriti
põlema arhiive. Prantsusmaast pidi saama põhiseaduslik monarhia, kuid kuningas üritas põgeneda enne põhiseaduse vastuvõtmist. 21. septmeber 1792. kuulutati välja vabariik. Vabariigi Rahvuskonvent otsustas, et kuningas tuleb hukata ja ta suri 21. jaanuaril 1793 giljotiinil. Rahvuskonvent moodustati 1792. a septembris, peale mida toimus peagi lõhenemine zirodiinide ja jakobiinide vahel. 1793. läks ülekaal radikaalsetele jakobiinidele, kelle juhiks oli Robespierre. Jakobiinide valitsusaeg oli verine. Kui vaenuväed Pariisile lähenesid, mõistsid nad surma 1200 vangi, et nood ei saaks vasturevolutsiooniga ühineda. Hukati palju inimesi, sest ükskõik kes võis kahtluse alla sattuda. Ulatuslik terror. Robespierre ise tapeti koos oma 115 toetajaga 1794. aastal. Napoleoni võimuletulek: Pärast Robespierre hukkamist moodustati 1795. aastal viiest liikmest koosnev Direktoorium. Vaja oli taastada kord, kuid säilitada võrdsus ja vabadus
b) Rahvuskonvent (1792) uus rahvaesindus: · Kaotas kuningavõimu. · Vabariigi väljakuulutamine (22. sept 1792) · Kohtupidamisel Konvendis mõisteti Louis Capet (Louis XVI) surma ja ta hukati giljotiiniga mehaanilise tapamasinaga 21. jaanuar (?) 1793. c) Poliitilised jõud konvendis: Zirondiinid pooldasid nüüd vabariiki ja lugesid revolutsiooni lõppenuks (160 saadikut) Jakobiinid soovisid revolutsiooni jätkata Robespierre, Danton, Marat (200 saadikut) Soo (400 saadikut) 6. Jakobiinid võimul (1793-1794) a) Võimule tulek: · Siseriigis mässasid rojalistid kuningavõimu pooldajad. · Välisvaenlaste sissetung monarhia taastamiseks (Preisimaa, Austria). · Populaarsust kogunud jakobiinid kukutasid rahvaülestõusuga zirondiinid võimult (31 mai 2. juuni 1793). Vangistati zirondiinidest saadikud. b) Jakobiinide diktatuur piiramatu ja vägivaldne võim:
Hukati aastaaega hiljem, kui tema mees.ta oli austria kuninga tütar. · Marat- jakobiinlaste radikaalse suuna esindaja, kes toetus peamiselt pariisi kesk- ja väike kodanlusele. Revolutsiooni üks populaarsemaid juhte, kes tapeti 1793 juulis · Danto- jakobiinlane, kes tõusis jakobiinlaste võimuletuleku ajal rahvuspäästekommitee juhiks, ütles lause: robespieree, sa tuled mulle järele · Robespierre-´´hea kõnemees, sest usub kõike mida räägib.´´. tõusis rahvuspäästekommitee ette otsa peale dantoni, koondas paari abilisega enda kätte võimu, oli rahvahulgas vihatud, tappis need kes temaga ei nõustunud. 1794 arreteeri ta ja tapeti järgmisel päeval. Sellga oli ka jakobiinide diktatuur läbi. · Napoleon Bonaparte- oli väga edukas väejuht, 1799 sai temast garnisoni ülem, plaanis
Prantslaste loodud on ka meetermõõdustik, mis on tänapäevani kasutusel. Nagu igal heal asjal on halvad küljed, nii oli ka Prantsuse revolutsiooniga, millel oli 3 peamist halba tagajärge. Halvimaks küljeks võis pidada liigset terrorit. Terror tähendas, et hukati kõik poliitilised vastased jakobiinide poolt, võeti ka vastu otsus rahvuskonvendis, et kes ei ole oma ustavust tunnistatud revolutsioonile, see tunnistatakse kahtlaseks , hukati üle 40 000 inimese. Robespierre on Kõrgema Olendi kultuse looja, mis tähendas, et veidrat segu ratsionaalsest maailmatunnetusest, kristlusest ja antiikaegsetest sümpoosionidest, mis enamikule inimestest tundus suhteliselt naeruväärne, kuid Robespierre võttis seda tõsiselt, lastes end koguni kultuse ülempreestriks kinnitada. Paralleelselt sellega eksisteeris ka "Mõistuse kultus", kummardati Mõistuse, Tarkuse ja teiste analoogsete nähtuste ja omaduste personifikatsioone
3.sept 1791- I diktatuuri ajal hukatud tema ema Marie põhiseadus, võttis vastu Asutav Antoinette.Rahvuskonvent Kogu ,täidesaatev võim-kuningas, zirondiinid (165) parempoolsed, Soo Seadused pidid olema kuningast aga (500) sõltumatud, montanjaarid(110) ülimuslikumad ning seadusandlikuks vasakpoolsed edasipidi võimuks Seadusandlik Kogu mille Jakobiinid. valimistel osalesid rikkamad Jakobiinide klubi- (Robespierre kodanikud, kohtuvõim-kohus. jakob juht) Robespierre- Aja jooksul Konstitutsiooni põhialuseks oli Inimese sai Robespierre'ist äärmusliku ja Kodaniku õiguste deklaratsioon, mis jakobiinide rühmituse juht. Ta korraldas sätestas inimeste põhivabadused zirondiinide kukutamise ning tõusis (usu-, sõna-, koosolekute- ja muud 1793. aastal Prantsusmaa tegelikuks vabadused) ning võrdsuse seaduste valitsejaks. Tema iseloomus toimus ees
Jakobiinide diktatuur 1793-1794 • Revolutsiooni kõrgpunkt, vasakpoolsed võimul • Uus põhiseadus –rahva ülemvõim, vabariik • Kodanike võrdõiguslikkus • Talupoegade feodaalkoormised kaotati • Rahvapäästekomitee Danton • Prantsusmaa jaoks väga raske aeg- riigis ülestõusud • Keeruline välispoliitiline seisund – revolutsioonilised sõjad • Diktatuur -hukati üle 50.000 inimese Jakobiinide juhid • Robespierre • Danton Direktoorium- Prantsusmaa valitsus 1795-1799 • juulis 1794 Robespierre ja tema lähimad kaaslased arreteeriti ja hukati. • Võimul uusrikkad, žirondiinid. • Tühistati mitmed jakobiinide seadused, ka1793.a. põhiseadus • Kuulutati välja poliitiline amnestia • Revolutsiooni taandumine • 1795. Rahvuskonvent võttis vastu uue põhiseaduse- seadusandlik võim kuulub Seadusandlikule Korpusele (alamkoda 500 nõukogu;
suleti koos perekonnaga vangikongi. Temast sai kodanik Louis Capet. kukutati kuningavõim. 22.september 1792 Rahvuskonvent (parlament uue nimega) kuulutas Prantsusmaa vabariigiks. Zirodiinid ja jakobiinid (Robespierre, Danton, Marat). 1793 jaanuar Avalik kohtupidamine kuninga üle 21.jaanuar 1793 Louis XVI hukati giljotiini all 1793 kevad Rojalistide mäss Vendées (pooldasid kuningavõimu) Märt 1793 Loodi Rahvuskonvendi eestvedamisel
Vabariigi väljakuulutamineKuningavõimu kukutamise järel hakati ette valmistama uue rahvaesinduskogu Rahvuskonvedi kokkukutsumist,põhiseaduse koostamiseks1792a toimusid valimised:ülekaalu pooldajad.22 sept kuulutati prantsusmaa(Pr) vabariigiks.kõige mõjukamaks rühmituseks oli zirondiinide rühmitus(esialgu)-esindasid jõukamate huve Jakobiinide(J) radikaalse suunaesindajad(Robespierre.Danton,Marat)toetusid pariisi kesk ja väike kodanlusele. Zirondiinid (Z) pidasid vabariigi väljakuulutamist Revolutsiooni lõpuks. Jakobiinid pidasid aga revolutsiooni süvenduseks.ja see viis (Z) lahkumiseni klubist. Rahvuskonvedis tekitas ägedaid vaidlusi kuninga küsimus.(J) tahtsid kuninga kui reeturi hukkamist,1793 jaanuaris hakkas avalik kohtupidaminekuninga saatus otsustati hääletamisega:iga saadik pidi oma eelistuse teiste ees teatavaks tegema ja
1791 aastal, Riigikord oli konstitustooniline monarhia. Seadusandlik võim-Seadusandlik kohu Täide saatev võim- kuningas Kohtuvõim-kohtunikud 8.Milles seisneb «Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni» ajalooline tähtsus? *Kehtestati inimeste vabadus ja võrdsed õigused 9.Millised poliitilised jõud olid esindatud Rahvuskonvendis? *jakobiidid *soo * žirondiinid 10.Miks kehtestasid jakobiinid diktatuuri? Et päästa revulutsioon ja selle saavutusi. 11.Milline oli Robespierre´i roll Prantsuse revolutsioonis? *üks tuntuim tevulutsiooni juht *terrori teostaja *rahva pääste komitee juht 12.Milles väljendus Robespierre´i terror? Ta kuulutas kõik kes ei olnud ustavad revolutsioonile ja samuti temaga mittenõustunud kaaslased vaenlasteks ja hukkas nad giljotineerimise teel 13.Millised olid 1795.a. PS peamised ideed? 14.Millal ja mis sündmusega lõppes revolutsioon? 9. november 1799 a. Direktoorium saadeti laiali 15
diktatuuri kehestamist, mis tõi kaasa endaga palju halba ja negatiivseid jooni. Nende all mõtlen ma eelkõige mõrvu ehk Marat ja Marie-Antoniette mõrvamist. Jakobiinide dikatuuri ajal hukati üle 50 00 inimese, mis minu arvates on lihtsalt jube, tapeti vaeseid ja süütuid inimesi ilma põhjuseta, see oli justkui terroripoliitika, mis pani harvast hirmu tundma, mis edasi võib saada. Lõpuks süvenes Rahvuskonvedis ja kogu riigis vastuseis Robespierre hirmuvalitsusele. Selleks ajaks oli Prantsusmaa välispoliitiline olukord paranenud ning selline poliitika tundus paljudele karmi ja mittevajalikuna, mistõttu nõudis rahvas Robespierre ja tema kaaslaste hukkamist. Rahva soov läks täide ning 1794.aasta juulis hukati Robespierre ja tema kaaslased, sellega oli jakobiinide karmikäeline diktatuur ja hirmuvalitsus kukutatud igaveseks. Jakobiinide valitsemise kukutamisega algas revolutsiooni taandumine, mille käigus tühistati 1793
veto õigus Seadusandliku Kogu ja kodanike õiguste deklaratsioon" suhtes Poliitiliste klubide kujunemine: Montanjaarid, Zirondiinid Kordeljeerid Monarhistid (Kuninga pooldajad) (Jakobiinid, kuninga vastu) Radikaalsed vasakpoolsed Robespierre, Mõõdukad vasakpoolsed Parempoolsed Danton, Marat Kuninga kukutamine: 10. aug. 1792 puhkes Pariisis ülestõus, rahvas proovis kuningat tappa ja kuningas viidi kiiresti Seadusandliku Kogu kaitse alla. Parlament eraldab kuninga troonilt koduarest; muudetakse tagasi kodanikunimeks. Vabariik Prantsusmaal 1792 - 1799 Rahvuskonvendi koosseis (1792 1795)
Kiriku vara võõrandati, peeti patriootlikke kõnesid ja lauldi isamaalisi laule, austati Mõistuse ja Vabaduse jumalannasid. Kuna enamik rahvast polnud valmis esiisade usust loobuma, muudeti uus kultus sunduslikuks, teiste uskude kirikud ja templid suleti. Osale poliitikutest sai siiski selgeks, et sunniviisiline käitumine võib olla revolutsioonile kahjulik. Seetõttu tekkis teine kultuse vorm. 2. Kõrgema Olevuse kultus alates 1794 aasta kevadest Robespierre pooldajate juhtimisel levitatud kultus, mis kujutas endast segu puhastatud kristlusest ja andumusest vabariigile ja voorusele. See kultus kritiseeris ateismi. Kirikumuusika asemel olid ette nähtud uued hümnid ja ilmalikud laulud. Kultus nägi ette mitmeid pidustusi ja tähtpäevade suurejoonelisi tähistamisi. Näiteks 14.juuli 1789 (Bastille vallutamise), 10.august 1792 (kuninga kukutamine), 21.jaanuari 1793 (kuninga hukkamise) ja 31
ühismaade jagamine(vastavalt pere suurusele), eriti tähtis oli aga kõikide feodaalkohustuste kaotamine(talupojad muutusid nende kasutuses oleva maa omanikeks(ilma väljaostuta). Lisaks kehtestati ka toiduainetele maksimumhinnad. Juunis 1793 võeti vastuuus konstitutsiion ning kehtestati üldine valimisõigus kõigile meestle alates 21. eluaastast. Diktatuuri tähtsaim organ oli 12 liikmest koosnev rahvapäästekomitee. Juhtiv roll komitees kuulus Maximilien Robespierre´il. Pärast jean Paul Marat tapmist 13.juulil 1793 läksid jakobiinid üle terrorile. Giljotiini alla saadeti zirondiinid, samuti palju tuntuid tegelasi. 1794 aastal saadeti giljotiini alla isegi itmeid jakobiinide juhte, kui neil juhtus olema eriarvamusi. Terroriohvrite üldarvuks on pakutud umbes 40 000 ja umbes 85% hukatutest kuulus endisesse kolandasse seisusesse. 11. Direktoorium Seadusandlik korpus valis täidesaatva võimuorgani direktooriumi ehk valitsuse
Tähtsamad parteid revolutsiooni ajal Joanna Palginõmm Marie Roosalu Maria Kasepalu Tallinna Ülikool 2015 Žirondiinid ● Jacques Pierre Brissot ● Manon Jeanne Roland Montanjaarid ● Mäe rühmitus; ● Maximilien Robespierre; ● Jakobiinide klubi, 1792. aasta ● Pariisi ülestõus; ● Konvent ● võimuvõitlus žinordiinidega; ● Montanjaarid Kuninga hukkamine • Monarh kui kurjategija; • ässitustöö; • 21. jaanuar 1793 Prantsusmaa 1973. aastal kuni Jakobiinide diktatuurini • Vasakpoolsete toetus; • Keskvalitsuse aktiivus; • Pariisi kommuun; • Montanjaaride ehk Jakobiinide diktaatorvõim • Montanjaarid Kuninga hukkamine
õiguste deklaratsioon, mis sätestas inimeste põhivabadused (usu-, sõna-, koosolekute- ja muud vabadused) ning võrdsuse seaduste ees. Lõplikult kadusid seisused ning feodaalsüsteem. 30. septembril 1791 kuulutas Asutav Kogu enese laialisaadetuks ning delegeeris oma õigused edasi Seadusandlikule Kogule, mis astus kokku juba järgmisel päeval. Kuningas deklareeris aga, et revolutsioon on lõppenud. Source: Wikipedia 9. Jakobiinid ja terror / Robespierre Robespierre - Jakobiinide diktatuuri looja, kes kasutas terrorit, et riik korda saada. Parlamentaalse demokraatia lõpetaja. 10. TV 4/53 (vali 2 valdkonda) Valgusideede levik: Valgustusfilosoofid, usuvabadus, erinevad vabadused Ameerikas. Maksusüsteem: Makse tõsteti liigselt, ebaühtlane süsteem. Aadlike ja vaimulike maksustamine. USA iseseisvussõda: Prantsusmaa aitas Ameerikat kasutades enda raha, samal ajal olles ise kehvas olukorras.
Nelja Riigi Liit - Sinna kuulusid Inglismaa , Venemaa, Austria ja Preisimaa Nad lubasid vajaduse korral kaitsta ka relvaga Viinis kehtestatud uut poliitilist korraldust Saksa Liit - Loodi Viini kongressi otsuseda aastal 1815. Sinna kuulus 41 Saksa riiki Mõjukaimad liikmed olid Austria ja Preisimaa. Läbivalt tuleb teada: Isikud: Louis XIV - Prantsusmaa kuningas Danton - Rahvapäästekommitee juht, tapeti giljotiiniga, sest tal olid vastuolud Robespierre ja revolutsiooni poolehoidjatega Marat - Jakobiinide radikaalse suuna esindaja Robespierre - Jakobiinide radikaalse suuna esindaja Nelson - Inglismaa admiral, kes osales ning suri Trafalgari merelahingus Napoleon - Kõigepealt venemaa 1. konsul, seejärel elusaegne konsul ning seejärel keiser Rouget de Lisle - Prantsuse sõjaväelane Barclay de Tolly - Venemaa kindral , sõjaväelane Mihhail Kutuzov - Aleksander I määras ta enda asemel armee ülemjuhatajaks
ARVESTUSTÖÖ NR. 4 Euroopa ja Põhja-Ameerika 1789-1849 1. Vali õige aastaarv ja kanna ajajoonele. (14p.) 2. Suur Prantsuse revolutsioon 3. Dekabristide ülestõus Venemaal 4. Viini kongress 5. Vabariigi väljakuulutamine Prantsusmaal 6. Aleksander I valitsemisaeg 7. Napoleoni sõjad 8. Napoleoni lõplik troonist loobumine ... 1801-1825 ... 1814-1815 ... 1804 ... 1815 ... 1789-1799 ... 1825 ... 1792 1800 1820 1840 9. Kes need olid? Vali sulgudest õige nimi. (7p.) · Jakobiinide diktatuuri üks teostajaid, Rahvapäästekomitee juht- · Prantsuse vabariigi esimene konsul- · Inglise-Hispaania ühendlaevastiku juht Trafalgari lahingus- · Vene vägede ülemjuhataja Napoleoni Venemaa-sõjakäigu ajal- · Prantsusmaa välisminister Viin...
10.10.1789 võeti vastu seadus ... 20.06.1791 kuningas üritas Pariisist põgeneda 02.09.1791 Asutav kogu võttis vastu Pr. Esimese põhiseaduse 1791-1792 Seadusandlik kogu sätestasid konstitutsioonilise monarhia 20.04.1792 algasid revolutsioonilised sõjad 21.09.1792 Rahvuskonvent 22.09.1792 Pr vabariigi kehtestamine 04.1793 Rahvuspäästekomitee 14.07.1793 Marat mõrvamine, algab jakobiinide terror 09.1793 kahtlaste seadus 28.07.1794 Robespierre & Saint-Just hukati 1794-1799 Direktoorium 9.11.1799 Riigipööre 1799-1804 Konsulaat 1804-1814 Keisririik 1814-1815 Viini kongress Tagajärjed: · Turumajandus · Seisuste kaotamine · Inimõigused · Natsionalism · Maade riigistamine · Kultuuri (osaline) hävitamine · Kiriku riigistamine · Ateismi levik
Tudori.Ta kavatses kaotada feodaalsed privileegid ning aadli ja vaimulike maksuvabastuse,sisse seada kohaliku omavalitsuse jne. Marie Antoinette(Habsburg)-Louis XVI abikaasa.Tema aeg kulus peamiselt rõivastele,soengutele,juveelide ostmisele ja lõbustustele.Tema ning kogu perekond mõisteti surma 1973 riigireetmises. Bastille-Kindlusehitiste kompleks.Bastille vallutamist 1789 aastal nimetatakse Suure Prantsuse revolutsiooni alguseks.Mässajateks olid lihtrahvas. Robespierre-Prantsusmaa revolutsiooni kuulsaimaid juhte.Jakobiinide rühmituse juht,korraldas zirorndiinide kukutamise ja tõusis 93a Prantsusmaa valitsejaks.Tema nõudmisel hukati üle 40000inimese,kaasaarvatud Marie Antoinette.9.termidoori riigpöörde tagajärjel hukati Robespierre. Danton-Pr.revolutsiooni üks juhte.Ta oli advokaat ja poliitik.Ta hukati selle tõttu,et ta oli Robespierre ja terroripoolehoidjatega vastuolud. Marat-Arst ja ajakirjanik.Pr revolutsiooni aegne poliitik
zirondiinide ja jakobiinide vahel. Jakobiinid tegid aga tõsist tööd rahva ässitamisel oma vastaste vastu ning seejärel nad ka võimult eemaldati ja poliitilise elu juhiks said jakobiinid. Keeruliste olude tõttu riigis moodustati uus põhiseadus, mille kohaselt pidi Prantsusmaast saama jagamatu vabariik. See jäi aga vastu võtmata, sest revolutsiooni päästmisega oli tol hetkel tükk maad rohkem tegemist. Revolutsiooni juht Jean Paul Marat oli hukatud ja uueks diktaatoriks sai Robespierre, kes koondas oma kätte piiramatu võimu. Tema käe läbi sai surma ligi 40 000 inimest. Giljotiini alla läks ka Rahvapäästekomitee juht Danton. Peale tema hukkamist tekkis vastuseis Robespierre vastu, millega seoses ka tema hukati ning diktatuur hävis. Peale seda sündmust hakkas olukord riigis rahunema võeti vastu uus põhiseadus, milles sätestati, et Prantsusmaa on ja jääb vabariigiks ning seadusandlik võim jääb samuti
Suurbritannias. 1792. a. valiti Marat kõrgeimasse võimuorganisse - Rahvuskonventi. Ta nõudis revolutsioonilist diktatuuri ja terrorit ( kuninga pooldajate hukkamist). Aprillis 1793 Marat arreteeriti, kuid kohus mõistis ta õigeks ning tema varemgi populaarsus kasvas veelgi. Ta oli 1793. aasta 31. mai - 2. juuni rahvaülestõusu üks korraldajaid. Selle tagajärjel kehtestus jakobiinide diktatuur, mis kestis 27. juulini 1794. Diktatuuri sisuline juht oli M. de Robespierre. 1793. aasta juuli oli väga kuum ning Jean Paul viibis suurema osa ajast taas ägenenud nahahaiguse tõttu vannis. Marat elukaaslane Simonne Evradi hoolitses haige arsti eest ega lubanud kedagi tema juurde. 12. juulil oli Jean Pauli tervis mõnevõrra parem ja teda külastas tuntud kunstnik Jacques-Louis David. 13. juuli õhtul soovis Jean Pauliga kohtuda noor sihvakas naisterahvas Marie-Ann Charlotte Corday D'Armont, kes lubas rääkida revolutsiooni vastastest vandenõulastest. Marat,
jaanuar 1793. Majanduslikud põhjused: käsitöölised tööta, Rahvuskonvendis zirondiinid, jakobiinid ja Soo need, tarastamine kes kuhugi ei kuulunud, vahetasid kogu aeg pooli. Uued tingimused äritegevuseks, Kurjategijate 1793 loodi Rahvapäästekomitee, kus oli 12 liiget, väljasaatmine juhtroll Robespierre`l zirondiinide vangistamine. Riigivõim ja omavalitsus Jakobiinide diktatuur 1793 juuni-1794 juuli Kõrgeim võim Inglise kuningas, Talle allus kuberner Koostati uus põhiseadus, kuid vastu ei võetud. Omavalitsuste moodustamine, Seadusandlikud kogud Ümberkorraldused sõjaväes üldine sõjaväekohustus, Konfliktid parlamendiga tolli- ja maksupoliitika üle relvatootmise hoogustumine.
2) Kinnita kahe näitega väidet, et Prantsusmaal vähenes revolutsiooni ajal katoliku kiriku roll. V: Püüti luua ülemaalist moraali kultust. Anti korraldus maha võtta ja hävitada religioosed sümbolid. Vaimulike aktiivne revolutsioonivastane tegevus tõstis päevakorrale usu väljajuurimise. 3) Miks oli vaja kõrgema olevuse kultust? V: Kuna dekristianiseerimine oli poliitiliselt kahjulik ja ohtlik. Robespierre ründas ateismi väitega, et ateist ei vaimustu ka isamaast. 4) Millist kahju tõi prantsuse revolutsioon kultuurile? V: Hävitati monumente, kuningaid ja kõrgfeodaale kujutavaid kunstiteoseid ja säilmeid hävitati samuti. Löögi alla satusid ka katedraalid ja kirikud. Suuri raskusi tekkis maalikunsti säilitamisega. Ohtu sattusid paljud raamatukogud ja arhiivid. 5) Kuidas muutus riietus ja soengumood? V:
Pariisi lihtrahvas oli raskete elutingimuste tõttu üldse väga tundlik. Camille Desmoulins kutsub inimesi 13. juulil hilisööl Bastille’d vallutama ja 14. juuli sündmused vangla ees. 12 Desmoulins [demu´lä(n)], Camille [ka´mij] (1760-1794) – ajakirjanik (hariduselt jurist); peale Neckeri tagandamist kutsus rahvast vabastama Bastille’ vanglast “despotismi ohvreid”; kokardi idee algataja (trikoloori idee kuulub La Fayette’ile). Robespierre’i koolivend ja sõber Collège Louis-le-Grand’is, kust ka veendumus Terrori ajal, et teda miski ei ohusta; sõbrunes Dantoniga jagades viimase poliitilisi vaateid; teda peeti kõige meeldivamaks jakobiiniks, poliitikuks, kellele võim ei löönud pähe; väike kokutamine ei lubanud tal saada suureks kõnemeheks, see-eest olid tema mõtted selged ja sisutihedad; tema boheemlaslik elustiil ja julge sõnavalik viisid marru Saint-Justi, keda ta pidevalt pilkas; see saigi talle saatuslikuks;
türanni. Esialgu koostasid jakobiinid uue põhiseaduse, mis oli tunduvalt liberaalsem kui varasem, kuna kaotas varanduslikud tsensused, lastes kõigil Prantsusmaa meessoost kodanikel hääletada, talupoegadele jagati väikese tasu eest maad ning tehti ka muid lihtrahvast soosivaid muudatusi. Põhiseadus ei jõustunud reaalselt aga mitte kunagi, sest selle jõustumine lükati edasi sõja lõpuni, seni pidi kehtima jakobiinide juhi Robespierre'i ainuvõim. Robespierre lasi giljotiinil hukata kõik, keda pidas vähegi enda võimu vastaseks. Hukati valimatult zirondiine, neid, kes olid vana korra ajal silma paistnud ning kõiki Robespierre'iga mittenõustuvaid kokku hukati revolutsiooni päästmise ettekäändel mitukümmendtuhat inimest. Lõpuks viis opositsioon siiski läbi riigipöörde Robespierre ja tema pooldajad kukutati, arreteeriti ning hukati järgmisel päeval. Rahvuskogu võttis vastu uue
oleksid selle järgi olnud võrdõiguslikud. See kohe päris nii ei läinud, kuid mõte oli hea, sest minu arvates on halb kui on osa rahvast suuremate õigustega kui teised ja osa rahvast peab sunnitöid tegema jne. Revolutsiooni päästmise vahendina nägid jakobiinid piiramatu ja vägivaldse võimu ehk diktatuuri kehtestamist. Siis tapeti revolutsiooni üks populaaresemaid juhte Jean Paul Marat. Kasutades seda ära hakkas valitsuse ülesandeid täitma Rahvapäästekomitee, juht oli Robespierre, kes sai omale piiramatu võimu. Jakobiinide diktatuuri ajal tapeti üle 50 000 inimese, kellest enamik oli lihtrahvas, kuid hukati ka kuninganna. Mõne ajapärast tundis rahvas, et jakobiinide võimulolek polnudki nii hea ja Robespierre ning ta kaaslased hukati. Jakobiinide diktatuur kukutati. See oli hea, sest ikkagi tapeti nii palju inimesi keda poleks tohtinud. 1795 aastal võttis Rahvuskonvent vastu uue põhiseaduse, seadusandlikku võimu teostas
14.juulil 1789 vallutas pariisi rahvas Bastille kindlusvangla, tappis selle komandadni ja lammutas hiljem vangla täiega. See päev on Prantsusmaa rahvuspüha Muutused Prantsusmaal: Valiti munitsipaliteedid sh Pariisi Kommuun Keelustati feodaalkord Võeti vastu ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" 1791 võeti vastu põhiseadus ja valiti Seadusandlik kogu Suuremaid muutusi ja kuningavõimu kaotamist soovivad poliitikud koondusid Jakobiinide klubisse, mida juhtis jurist M. Robespierre Revolutsioonisõjad: Aadlikud põgenesid revolutsiooni eest välismaale> taotlesid abi ,,pööbli omavoli" vastu 1792 kujunes Preisi ja Austril lii Prantsusmaa vastu >Zirondiinide valitsus kuulutas sõja Austriale, kes toetab Preisimaa 10.8.1792 kuningalossi vallutamine Kuningavõimu kaotamine , uue seadusandliku kogu valitsemine(Konvent)> kuningas mõisteti surma >21.1.1793 hukati kodanik Louis Capet
pooldasid revolutsiooni süvendamist · Monarhistid ehk parempoolsed (264) · Sõltumatud ehk soo (435) ilma selge poliitilise programmita Poliitiliste klubide kujunemine Revolutsiooni käigus tekkisid poliitilised klubid ja rahvaesindused. Mõjukaim neist oli jakobiinide klubi, mis käis koos Püha Jakobi kloostris ja sinna kuulusid alguses nii montanjaarid kui ka zirondiinid. Hiljem hakati jakobiinide all silmas pidama ainult montanjaare. Nende juhiks kujunes Maximilien Robespierre. Väga mõjukas oli ka kordeljeeride klubi, mille liikmed olid samal ajal ka jakobiinide klubi liikmed. Klubi nimetus tulenes frantsiskaanide vöö nimetusest corde ning koos käidi frantsiskaanide kloostris. 1792 vandenõu, emigrandtidevastased seadused, mida kuningas keeldub kinnitamast. 1792. a. 20. aprill Prantsusmaa kuulutab sõja Austriale ja Preisimaale. Tungitakse Belgia territooriumile. 1792. a. suvi vastaste edu, emigrantide vandenõu oht. 1792. a. 10
interventide käsilastena Jakobiinid - Suure Prantsuse revolutsiooni aegse poliitilise klubi liikmed, pooldasid revolutsiooni jätku Diktatuur - üksikisiku või väikese poliitilise kildkonna piiramatu võim ühiskonnas 5. 1812 - sõda Venemaaga, allakäigu algus 1814/1815 - Napoleoni troonist ära jätmine ja 100 päeva valitsemine 1804 - Napoleon kuulutab end keisriks 1791 - Esimene põhiseadus ja monarhia kukutamine 6. M. Robespierre - jakobiinide diktatuuri juht, alustas terrori Napoleon Bonaparte - 1799-1814/1815 Prantsusmaa juht/keiser, Prantsusmaa võimu tugevnemine ja langemine Marie Antoinette - Louis XVI abikaasa, olevat mõjutanud riigi juhtimist, reetur 7. Hea: absolutismi langetamine, revolutsiooni kindlustamine Halb: Ulatuslik terror. diktatuur 8. 26. august, filosoofiline dokument, kus inimese õigused on sünnipärased ja universaalsed, "Inimsed sünnivad ja elavad vabana ja õiguslikult võrdsena",
rahvast taheti hirmutada, aga selles nähti hoopiski kuninga seotust välisvaenlastega *10.augustil puhkes uus rahvaülestõus Seadusandlik Kogu otsustas kuninga troonilt kõrvaldada à kutsuti kokku uus rahvaesindus Konvent *21.septembril tuli kokku Rahvuskonvent ( esimesel istungil kaotati kuningavõim ) à Louis XVI hukati *kõige parempoolsema osa moodustasid Konvendis zireondiinid ( pooldasid vabariiki ) *kõige vasakul olid jakobiinid ( nende juht oli Robespierre ) *valdav osa saadikutest kuulus Soosse Probleem : Prantsuse vabariik sattus kriisiolukorda seoses sõjaliste lüüasaamistega ning majandusraskuste tõttu. Tõsisemaks muutus tööpuudus. Sõda lõikas ära manufactured turustamisvõimalused. Lahendus : trükiti ohtralt paberraha ( ent selle väärtuse langemisel ei müüdud paljusid asju enam paberraha eest ). Konvent kehtestas osade toiduainete maksimumhinna. IV Jakobiinide diktatuur ( 1793-1794 )
Valitses stiilis ,,Pärast meid tulgu või veeuputus''. Marie Antoinette- Prantsusmaa kuninganna, hukati 1793. Austrias sündinud. Ei teadnud midagi poliitikast ega valitsemisest. Teda ei huvitanud rahva heaolu. Danton- Jakobiinide radikaalse suuna esindaja. Toetus peamiselt Pariisi kesk- ja väikekodanlusele. Prantsuse advokaat ja poliitik. Marat-Jakobiinide radikaalse suuna esindaja. Toetus peamiselt Pariisi kesk- ja väikekodanlusele. Robespierre-Jakobiinide radikaalse suuna esindaja. Toetus peamiselt Pariisi kesk- ja väikekodanlusele. Kõige vastu sallimatu. Tema koondas enda kätte koos paari lähima abilisega piiramatu võimu. Teemad Prantsuse revolutsiooni põhjused, prantsuse vabariigi väljakuulutamine, Jakobiinide diktatuur, revolutsioonilised sõjad, Prantsuse revolutsiooni negatiivsed ja postiivsed tagajärjed.
annaabi.ee 
