v halvustavalt kogu keskaegset kunsti Euroopas. See pidi tähendama midagi "metsikut", "kultuuritut" ja "barbaarset". v Stiilinimena tuli gootika kasutusse alles 18. sajandil. v Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani stiili süsteemist. v Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi: v Varagootika - 12. sajandi teine pool Kõrggootika - 13. - 14. sajand Hilisgootika - 15. sajand - 16. sajandi algus. Gooti stiili sünd on täpselt dateeritud: selle alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal pühitseti sisse Saint-Denis' kloostri v kiriku koor. Gooti arhitektuuri peamised tunnused Gootika oli (nii nagu romaani stiilgi) eelkõige sakraalne kunst. v Gooti kirikute väliselt kõige silmatorkavamaks tunnuseks on v nende teravkaarsed aknad, ukseavad jne. Gooti kirikud ei ole enam massiivsed ja kindlusetaolised, vaid v
Pisa. Skulptuur. Maalikunst. Tarbekunst. Raamatukujundus. Kunst Eestis ja põhjamaades keskajal: kindlused, kirikud, skulptuur, maalikunst. Notke. Rode. Sittow. Gootika stiil järgnes romaanile ja eelnes renessansile. Gootika kujunes välja 12.saj. keskel Prantsusmaal Ile-de-France [ill dö fra(n)ss]. Levis üle Euroopa ja hääbus 16.saj. Gooti ajastu jagatakse tavaliselt kolme perioodi 1. varagootika - 12. sajandi II pool 2. kõrggootika - 13. ja 14. sajand 3. hilisgootika - 15. sajand ja 16. sajand Kõige varem- juba 15. sajandil loobuti gootikast Itaalias. Esimese suure kunstistiilina jõudis gootika ka Eesti aladele ning on pärandanud meile hulgaliselt kirikuid, kindlusi ja muid mälestisi. Gooti ajastuks astus feodaalide, talupoegade ning vaimulike kõrvale uus - linnakodanike seisus: käsitöölised ja kaupmehed. Uued linnad, inimeste liikuvam eluviis, suurenev toredusiha - kõik see
vitraazakendega. Reimsi katedraal-peale tulekahju 1212 alustati ja lõpetati XIV saj(meister Jean d`Orbais). Hoone pikkus 138m.võlvide kõrgus 37,5m. Amiens`i katedraali (1220-1270) Ta pidi oma suuruselt ja toreduselt ületama kõiki seniseid kirikuid. Peamiselt kolme meistri töö Robert de Luzarches, Thomas de Cormont jatema poeg Renaud. Põhiplaani ja ehituse teostamise poolest peetakse katedraali täiuslikumaks gooti ehituseks. Hoone pikkus 145 m ja võlvide kõrgus 42,5m. 3. Hilisgootika (u 1400-1525), flamboyant- e leekstiili valitsemise aeg. Akendel olid leekstiilis teostatud raamistik ja nad ulatusid suurte arkaadideni; võlvid olid varustatud rikkalike ja keeruliste roietega; Sammastel puuduvad kapiteelid ja roided ühinevad vahetult samba kerega, esinevad korv- kiile e eesliselg- ja tjuudorkaared; detailid on väga rikkalikud. Läks moodi võlvide varustamine kõrvalroietega, nii tekivad tähe- ja võrgukujulised võlvid, millel olid tihti allarippuvad päiskivid
lähedal taevale. Seda muljet püüt tugevdada teravkaarega, skulptuuriga, pinnakaunistustega. Sammastele liideti külge poolsambaid. Gooti kirikud olid paremini valgustatud, Gooti aknad olid laiad, neid katsid tihti virtaazid. Mitmevärviline valgus oli kui jumalaime. Nt Notre-Dame katedraali roosaken. Gooti kirikul on vähem torne kui romaani omal(1 v 2 suurt torni). Pinnakaunistusi on aga rohkem skulptuure, ehistornikesi, roosaken. Hilisgootika. Aja jooksul ühiskonna jõukus kasvas ja kirikuid hakati veelgi rohkem kaunistama. Aina keerukamaid võlve tehti. Kirikute välisilme muutus suursugusekmaks detailid rikkalikud, teravkaart asendasid mitmesugused erikujulised kaared(Inglismaal eeskätt) Tähtsamad gooti kirikud: Prantsusmaal asuvad tuntuimad põhjaprovintsides. Nt Jumalaema kirik Pariisis, Reimsi katedraal. Saksamaal: Kölni toomkirik. Inglismaal: Yorki, Lincolni katedraal. Itaaliat puudutas gooti stiil üsna pealiskaudselt
Arutlus Kunst ja surmatantsumaalide sõnum Surmatants kui eraldi teema, seejuures omal ajal väga populaarne, levis ja leidis maalides kajastamist 15. sajandil ning veel ka 16. sajandi alguses. Seega saab antud temaatikat vaadelda kui hilisgootika üht kunstisuunda. Tõuke surma kujutamiseks nii grandioosselt andsid ulatuslikud ühiskondlikud sündmused 14. sajandi keskpaigas. Surmatantsu juured ulatuvad tegelikult isegi muistsesse araabia kultuuri ning on põimunud ka Buddha legendiga. Otsest seost võime aga näha aastail 1348-1351 Lähis-Ida ja Euroopa rahvastikust ligi kolmandiku hävitanud ,,musta surmaga". See armutult laastav katk demonstreeris väga veenvalt, et surma ees on kõik võrdsed.
KUNSTIAJALUGU 17.Saksa renessanss. Saksa kunst 15.-16. Sajandil · 15. Saj. Valitses Saksa kunstis veel hilisgootika. · Kõige olulisem uuendus trükigraafika levimine · Saksamaa on raamatutrükkimise sünnimaa, peale tekstide trükiti ka pilte. Mõnikord trükiti pilte ja tekste koos(plokkraamatud), kuid tihti ka eraldi. · Vanim trükitehnika oli puulõige. Vanematel puulõigetel on kujutised loodud lihtsate, tugevate, nurgeliste joontega. Nad mõjuvad tasapinnalisena ja meenutavad vitraazi ehisraamistikku või ornamenti. · 15
Gooti stiil Teine suurem keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. Inglismaal 12.saj, Itaalias 13.saj, Saksamaal 13. Saj II pool, Eestis ja Lätis 14. Saj. Jaguneb 3'ks perioodiks: varagootika(1140-1200), kõrggootika(u.1200-1350) ja hilisgootika(1350-1525). Nimetus tekkinud ammu hääbunud gooti võimu järgi. Arhitektuuri tunnused Põhiplaan basiilika, transept mitmelööviline, krüpte ei ehitatud, koori otsas kooriruumi ümbriskäik, apsiidid puudusid, maarjakabelteistest suurem kabelipärg, koori lõpmik võis olla tahuline e. polügonaalne, põrand samal tasapinnal kogu kiriku ulatuses, teravkaar- kaks
2. Kuidas ja millal kumbki neist tekkis? Puulõige 6. sajand, Hiina. Vasegraväär 15. sajandi algus, Lõuna-Saksamaa. 3. Mida peetakse Martin Schongaueri teeneks graafika ajaloos? Ta arendas vasegravüüri iseseisvaks kunstiliigiks. 4. Mida tähendab mõiste ''reformatsioon''? Kuidas mõjutas see ühiskondlikke sündmusi 16. saj. alguse Saksamaal? Refomatsioon usupuhastus, talurahvasõda. Reformatsioon ehk usupuhastus. Sel ajal elanud suurmeistrid ühendasid hilisgootika pärandiga Madalmaade ja mõnikord ka itaalia kunsti saavutused. Kunstinikud kujutasid rohkem inimeste omapära ja tundeelu. 5. Mille piirile võib asetada Matthias Frünewaldi loomingu? Hilisgootika ja renessansi piirile. 6. Kirjelda Grünewaldi peateost. Maalingud Isenheimi kloostri kiriku kahe tiivapaariga altaril. Suletud tiibadega altaril sünge tühi maastik ja tumeda taeva taustal ristilöödu, keskaegne meeleolu, aga tegelaskujud ja
edasi pikihoone ning kõige viimasena kooriosa kabelid 1320. Senlis ja Laani katedraalid. 2) Kõrggootika (13-14 saj) Saja aastase sõja algus. Tehti Prantsuse gootika pärlid: Reimsi ja Amiensi katedraal. Viimane pidi toreduselt üle trumpama kõik seni tehtud kirikud. Blauvau taheti teha kõige kõrgem, kuid koori osa varises mitu korda kokku, pikihoone jäigi ehitamata. Saint Chapelle, mis oli kuningate lossikabel. Eristati ka erinevaid koolkondi. 3) Hilisgootika (15-16 saj algus) tuntakse famboyant stiilina e. leekestiilina. Tavalise teravkaare kõrval ka mitmesugused lamedad kaared (Tudori kaar). Tõeline erinevus sisearhitektuurid: võlvid muutusid toredateks, uhketeks, erikujulisteks. Cambridge King's College kabel, Rouen'i katedraal. Kloostritest kuulsaim Mont Saint Michel, mis asub Normandia lähedal saarel. ,,Õhtumaa ime". Ilmalikest hoonetest kindlustatud linnused, mis olid ümbritsetud võimsa ringmüüriga, milles olid
võimaldas ehitada kirikut kõrgeks. Aknad läksid suuremaks ja seinapind väiksemaks. PRANTSUSMAA Pariisi jumalaema kirik- Notre Dame- varajases gooti stiilis. Rõhk pandi kahele läänetornile( puudub tornikiiver). Nelitise kohal on pikk ja peenike torn. Perspektiivportaal(sissepoole, kitsamaks). Portaali kohal on kuningate galerii, kesksel kohal Kristus, kõrval apostlid. Roosaken. Kesklöövi kõrguseks 32m. 1200-1400 kõrggootika 15.-16. saj hilisgootika Kõrggootikasse jäävad suured ja võimsad kirikud. Chatres- väga pika aja jooksul valminud, erinevad läänetornid, näha ka veel ümarkaart Amiens- kesklöövi kõrguseks 42,5m Reims- Prantsuse kuningate kroonimiskirik, kesklöövi kõrguseks 37,5 m. läänetornid ei ole valmis saanud. Gooti katedraali põhiplaan on muidu sama (ladina risti kujuline) aga põikihoone tiiivad ei ole nii pikad ja kooriruum on samal tasapinnal ülejäänud kirikuga. Kirikusse
Gooti kunst Gooti arhitektuur: Gooti stiil sai alguse Saint-Denis'is. Levib kiiresti üle Euroopa, sest see sobib hästi linnakodanlusele. Saledad piilarid, kergena mõjuvad võlvid teravkaartele, hiiglaslikud aknad. Teravkaare ja roidvõlvi kasutuselevõtt. Gooti stiili nimetus on tulnud uusajal, kui tegeleti ajaloo periodiseerimisega, ja see sai gooti hõimude järgi nime (halvustav nimetus). Gooti stiil jaguneb: 1144-1200 varagootika , 1200-1400 kõrggootika, 1500-1600 hilisgootika. Teravkaar on omanäoline, kuna selle raskus on suunatud ülalt alla. Erinevus romaani ja gooti stiili kirikutel: romaani kirikud on maale lähemal ja horisontaalsed, gooti stiilis kirikud on kõrgemad, õhemate seintega ja suuremate akendega. Kiriku põhiplaanis on toimunud suured muutused. Lääne poolt sisse minnes nägi kirikust otse läbi maarja kabelisse. Nelitise kohal oli gootika ajal pikk, peenike torn, tähtsal kohal on kaks läänetorni. Kiriku läbilõige:
Kõige kõrgem torn on tavaliselt nelitise kohal. Inglise varagootika võimsaimaks näiteks on Salisbury katedraal. Umbes 1250- 1350 loodud inglise gootikat nimetatakse dekoreeritud stiiliks( nt. Yorki katedraal). Stiili nimetuse põhjustab ehisdetailide rohkus. Kirikute siseruum muutub avaramaks, vööndkaared lamedamaks, koori idaseina tehakse suur aken. Võlvidele lisatakse dekoratiivseid roideid, tekivad fantastilised lehvik-, täht- ja võrkvõlvid, mis Prantsusmaale jõuavad alles hilisgootika perioodil. Inglise hilisgootika nn. perpendikulaarset stiili iseloomustab Golucesteri katedraal, inglise ilmaliku gootika headeks näideteks on Cambridge´i ja Oxford`i kolledzite hooned. Itaalias jäid tugevaks romaani stiili ja varakristliku arhitektuuri traditsioonid ning gootika tehnilisi saavutusi kasutati tagasihoidlikult. Kirikute tugisüsteem oli lihtne, mõnikord oli kesklööv võlvimata ning tornid puudusid, kuid kiriku kõrval seisis eraldi kellatorn. Sage oli kuppel nelitise kohal
Gootika sündis Prantsusmaal ning seal loodi ka kõige kaunimad gooti stiilis kunstiteosed. See esialgu pilkena mõeldud nimetus pidi tähendama barbaarset ja metsikut. Esimese suure kunstistiilina jõudis Gootika ka Eesti aladele ning on pärandanud meile hulgaliselt kirikuid, kindlusi ja muid mälestisi. Kolm perioodi: Gooti ajastu jagatakse tavaliselt kolme perioodi: 1. Varagootika 12. sajandi teine pool 2. Kõrggootika 13. ja 14. sajand 3. Hilisgootika 15. ja 16. sajand Arhitektuur Gooti stiili iseloomustavad kõrged saledad tornid, rohkete kujudega kaunistatud välisseinad ja roosaken. Gooti kirikud pürgivad kõrgustesse seda rõhutavad teravkaared ja piklikuks venitatud skulptuurid. Toruni raekoda Poolas Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
sajandil. Teke on täpselt teada, nimelt pisut põhja pool Pariisi asus Saint -Denis' klooster. Kloostrikiriku koor ehitati ümber ja õnnistati sisse 1144. aastal. Kloostri abt Suger tahtis luua hoone, mida täidaks uutmoodi, üleloomulik valgus ja kus ''aine muutub ainetuks''. Tahtis toetada usu ja tugevneva kuningavõimu lähenemist ja muuta ka oma kirik populaarsemaks. Arengut võib eraldada kolme etappi: varagootika 12. sajandi teine pool kõrggootika 13. ja 14. sajand hilisgootika 15. sajand ja 16. sajandi algus. Stiil levis edasi Inglismaale, siis Itaaliasse, Hispaaniasse, Saksamaal pääses see mõjule alles 13. sajandi teisel poolel ning meieni jõudis see 13. sajandi lõpp / 14. sajandi algus. Stiili valitsemisaeg langes kokku feodalismi valitsemisajaga. Gooti tekkega seostatakse kuningavõimu kujunemist, linnade arengut, rüütlikultuuri. Stiili nimetus on tinglik ja tekkis hiljem, kui stiil ise. Nimelt 16.-18
Kui romaani kirikute seinad pidid olema väga paksud et toetada kogu hoone raskust, siis uued tugisüsteemid võimaldasid pinge jaotada soovitud punktidesse. Romaani ümarkaare asendas teravkaar, mis suutis kanda väga suuri raskusi ja võimaldas varasemad väikesed akna-avad asendada suurtega. Konstruktsiooni toestamiseks kasutatakse kiriku väliseinale ehitatud tugikaari ja tugipiitu. Selle tõttu nägid gooti kiriku külgfassaadid välja nagu skeletid. Hilisgootika perioodil (14. sajandi keskpaik - 16. sajandi algus) hakati ka väliseid konstruktsioone kaunistama - neist moodustati erinevaid mustreid. Gooti ehitiste skelettsüsteem võimaldas materjali - loodusliku kivi ja telliste - kokkuhoidu, ka lühenes ehitiste valmimiseks kuluv aeg. Võrreldes romaani kirikutega avaldab gooti katedraalide interjöör sisenejale tunduvalt rohkem mõju - üheks peamiseks põhjuseks on kesklöövi suur kõrgus. Kogu gooti kirikute arhitektuur
· Välisilmes : 2 suurt torni peafassaadi kõrval ja üks väike haritorn nelitise kohal. Peafassaadis 3 suurt teravkaarset portaali, keskmine avaram. Portaalid nagu kutsuksid sisse astuma, nad koosnesid mitmest üksteise sisse asetatud järjest vähenevast portaalist , moodustades perspektiivportaali. Keskmise portaali kohal asus roosaken, veel kõrgemal üle kogu fassaadi rida skulptuure nn kuningate galerii. · 15. Sajandit ja 16. Sajandi algust nimetatakse hilisgootika ajajärguks · Selle aja arhitektuuri konstruktsioon jääb samaks või lihtsustub, kuid rohkem on kaunistusi, mis pole seotud konstruktsiooniga. Näiteks võlvidel hakatakse kasutama kõrvalroideid, mille tulemuseks on võrk- või tähtvõlvid. · Kaared, viilud muutuvad teravamaks, aga esineb ka lamedaid kaari · Kõige rikkalikumad näited leiduvad Roueni linnas Normandias · Jätkub linnuste ehitamine. Näiteks Pierrefonds'i linnus ja Carcassonne'i linnamüür,
Gooti stiil Teine keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil Oli valdav 12. sajandist kuni 16. sajandini Gootikale eelneb romaani stiil ja järgnebrenessanss Ajalugu Arenes välja romaani stiilist Prantsuse piirkond ja Inglismaa võttis stiili vastu 12. sajandi lõpus Gootika põhialuseks võetud teravkaarmotiiv võeti 12. sajandil Püha Haua vabastamisek Varagootikat (u 11401200); Kõrggootikat (u 12001350); Hilisgootika (u 11401200); Gooti arhitektuur On insenertehnilise väljakutse tulemus Võib nimetada ka linnade kunstivooluks Tähtsamad ehitised olid kirikud Ehitati samuti linnakindlustusi Iseloomustab püüd kõrgustesse, lähemale taevale Kõige suurem erinevus oli: 1. teravkaared 2. ristroidvõlvid 3. Tugikaare, tugipiitade ja -piilari kasutuselevõtt Gooti maalikunst Hakati tegema rohkem tahvelmaale Maaliti kirikute tiib altareid Gooti skulptuur Kujutati pühakuid ja piiblitseene
sügavtrükk, sest plaat kraabitakse ära. Graafika areng annab kunstile laia leviku, sest see muutub rohkematele kättesaadavaks. Kõik saavad endale kunsti lubada, kuna graafikalehtedest on viimased(ehk kulunumad) odavamad. Graafika teema on usuline ja õpetlik, kõrggooti mõjutused. 15.sajandi lõpus Madalmaade realismi mõjutused. 16.sajand on tormiline, sest on reformatsioon, usulised vastuolud ja talurahvasõjad. Kiire kultuuri areng, kunst saavutab õitsengu. Kunstnikud ühendavad hilisgootika, madalmaade realismi ja Itaalia renessansi kohaliku traditsiooniga. Kunst huvitub inimeste omapärast ja tundeelust. Kunst on isiksustatud. ' Matthias Grünewald- looming gooti ja renessansi üleminekul, mõlema mõjutused. ,,Isenheimi altar"- tiibaltar, tume meeleolu- kristus ristil, maarja ja johannes. Meeleolu on gootipärane, aga kujutamine valguse ja varjuga on renessansilik. Kinniselt on altar sünge, lahtiselt on meeleolu rõõmus.
SAKSA KÕRGRENESSANSS: Renessanss = paar aastakümmet 16. sajandi alguses. · Albrecht Dürer. Võitlus kahe kunstilise maailmavaate põhjamaade hilisgootika ja itaalia renessansi vahel. I renessansiaja õpetlaskunstnik. I iseseisev autoportree PõhjaEuroopas. Düreri ajal saavutas puu ja vasegravüür Saksas oma tipu. Tema loomingus on näha usulisi teemasid (maailmalõpp). * joonistusi ja graafilisi lehti teada ~1500; suuremaid maale teada ~100 * Stiil : töötanud välja üksikud detailid, ideaalproportsioonide otsingud, huvi perspektiivi vastu. Teemavalik
Gooti ajastuks astus feodaalide, talupoegade ning vaimulike kõrvale uus linnakodanike seisus: käsitöölised ja kaupmehed. Uued linnad, inimeste liikuvam eluviis, suurenev toredusiha kõik see avaldas mõju kunstile, kuid siiski on gooti stiili suurimad saavutused endiselt seotud ristiusu kirikuga (Viirand 1982:69). Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi: 1. Varagootika XII sajandi lõpp ja XIII sajandi algus; 2. Küpsgootika XIII ja XIV sajand; 3. Hilisgootika XV ja XVI sajand (Viirand 1982:214). 3 1. GOOTI ARHITEKTUUR Arhitektuur jäi endiselt juhtivaks kunstiliigiks. Sakraalarhitektuuri kõrval kasvas pidevalt ilmaliku ehituskunsti tähtsus. Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani stiili süsteemist. Põhiprobleemiks jäi ka nüüd kirikute katmine vastupidava laega. Kõige olulisemaks sai gooti süsteemile teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt
Ainult väiksemad detailid kanti pintsliga klaasile. Klasside värvid olid väga kirkad ning tänu aknaid läbivale valgusele omandasid nad erilise sära ja hõõguvuse. Kirikuid täitis fantastiline, lausa ebamaine valgus. Kujutised, mida me akendel näeme, on juba tehnikast tingituna lihtsad ja monumentaalsed. Arvestati ainult dekoratiivset üldmuljet. Siiski polnud vitraaakende peaülesanne mitte kirikute kaunistamine, vaid neid oli võimalik "lugeda" nagu religioosseid jutustusi. Hilisgootika päevil püüti värve muuta loodulähedasemaks ja kujutisi detailirohkemaks, kuid sellised taotlused olid vastuolus klaasimaali eripäraga. Sealt algaski klaasimaali langus, mis kestis küllalt pikka aega. Tahvelmaal hakkas levima just hilisgootika päevil. Võimaldas ju tahvelmaal edasi anda elu mitmekesisust ja peeni nüansse. 14.-15. sajandil kasutati tahvelmaale peamiselt altarite juures. Üheks levinumaks selleaegseks altaritüübiks olid tiibaltarid, mis meenutasid suurt
19.saj alguseks kaotasid bastionid oma kindluse tähtsuse, neid polnud enam kasu kuna sõjatehnika arenes nii jõudsalt. Need hakkasid lagunema ja neid ehitati ümber. 10 Hoonet Oleviste kirik St. Olav's Church keskaegne kõige kõrgem kirik. Gooti stiil. 1267 mitu korda põlenud ja välku saanud. Vanasti: Meresõidutähtsus-oli kaugele merele kaubalinna näha. Kabel. Raamatukogu. Täna. Kirik ja muuseum Suurgildi hoone-Great Guild Hall 1407-17 Hilisgootika keskajal suuruselt teine ilmalik ehitis Vanasti: kaupmeeste gildi maja, kasutati jumalateenistusteks ja teatrietenduseks mingil ajajärgul, filmidemo, Täna: eesti ajaloo muuseum Pühavaimu kirik- Church of the Holy Ghost Gooti stiil, eesti vanim tornikell,vanim seieritega ajanäitaja välisseinal, esimeset eestikeelsed jutlused Täna: kirik Niguliste kirik St. Nichola's Church 13saj. seal on maal surmatants Täna: muuseum Raekoda Tallinn Town Hall gooti/barokk
Peamiselt järgiti ehituses Saksa ja Skandinaavia eeskujusid. Kui Lääne- ja Kesk-Eestis kasutati ehitamiseks paekivi, siis Lõuna- Eestis selle puudumise tõttu maakivi ja tellist. Ehituskeskuseks kujunes Tartu. 13. sajandi lõpus ehitati siia basilikaalne toomkirik, millele järgnes terrakotafiguuridega rikkalikult kaunistatud Jaani kirik. 14. sajandil tõuseb tähelepandavaks arhitektuurikeskuseks tähtis kaubalinn Tallinn. Hilisgootika perioodil kujuneb siin omanäoline Tallinna koolkond, kus arvestati paekivi omapära. Ehitatakse Oleviste ja Niguliste kirik, kloostritest Tallinnas dominiiklaste ordu Katariina klooster ja Tallinna külje all Püha Birgitta ordu Pirita klooster. Keskaja arhitektuurist rääkides ei saa jätta rõhutamata ehitustööde erakordselt kõrget kvaliteeti. Niguliste kirik Tallinnas
Gooti kunst Üldiselt • terminiga gootika tähistati halvustavalt kogu keskaegset kunsti Euroopas • pidi tähendama midagi "metsikut", "kultuuritut" ja "barbaarset“ • stiilinimena tuli kasutusse 18. sajandil • nimetust "gootika" hakkas kõigepealt kasutama itaalia kunstiajaloolane ja ehitusmeister Giorgio Vasari Jagunemine Varagootika - 12. sajandi teine pool Kõrggootika - 13. - 14. sajand Hilisgootika - 15. sajand - 16. sajandi algus Gooti arhitektuur • eelkõige sakraalne • iseloomustab vertikaalsus, püüd kõrgusesse • oluline tegur gooti süsteemi väljatöötamisel oli teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt • kirikute põhiplaaniks jäi pikihoonest ja transeptist moodustuv ladina rist • kesklöövi tähtsus tõusis, oli külglöövidest tunduvalt laiem ja kõrgem • võrreldes romaani kirikuga mõjus ruum palju õhulisemana, avaramana ja vabamana
Westminster Abbey Londonis 1. 13 sa I poolel ilmneb inglise omapära inglise varagooti (early english) Salisbury katedraal kirik pikk ja madal, põhiplaan on 2 transeptiga, tugikaared puuduvad, kõrgeim torn on nelitistorn, koor sirge, rikkalikult dekoreeritud läänefassaad 2. 250-1350 dekoreeritud stiil- rohkem kaunistusi, kiriku rikkuse näitamine, dekoratiivvõlvid (lehvik-, täht-, võrkvõlvid). Exteri katedraal ja Yorki katedraal 3. 14-15 saj- hilisgootika, interjööris võlvroietest fantastiliselt rikkalik võrgustik. Clocesteri katedraal; Cambridge'i ja Oxfordi kolledzite hooned GOOTI ARHITEKTUUR ITAALIAS Sakraalehitised: 1. Peamiseks romaani stiil ja antiik, gooti mõjutusi vähe 2.Madalad, võlvimata puitlagedega, kuppel sagedasti nelitise kohal, kellatorn eraldi, kaunistuseks fassadil erivärvilised kivisordid, valgmiku aknad ümmargused. Oriento toomkirik 13
· Romaani stiili tunnuseks on ümarkaar · tümpanon kaareväli · trümoo portaali keskpiilar · klausuur suletud ruum · dormitoorium magamissaal 2.korrusel · kapiitlisaal nõupidamissaal 1.korrusel · refektoorium söögisaal · ristikäik nelinurkne võlvitud kaarkäik, mis ümbritseb sisehoovi · kupa- kauss · mandoria- mandlikujuline aupaiste · maasvärk akna ehisraamistik GOOTI KUNST · Varagootika; kõrggootika; hilisgootika · Juhtiv kunstiliik on arhitektuur. · Sakraalarhitektuur: kirikud, kabelid, kloostrid · Profaanarhitektuur: raekojad, elamud, gildihooned · Kasutusele võetakse tervakaar ja roidvõlv · Kõige iseloomulikumad on karkassehitised · Seinas on põhiline aken vitraaz · fiaal ehistorn · vimperg ehisviil · siirud- ristikulehe moodi kujundid · trümoo portaali keskpiilar · sillus skulptureeritud tala · roie võlvikarkass · turp eendsammas
Samuti on horisontaalsuse rõhutamine väga romaanilik nähe. Skulptuur: Temaatika pühakud, Viimse Kohtupäeva stseenid, imede toimumine, piiblilood, moraliseerimine jne. Skulptuur pole realistlik. Väga palju kasutati ornamentikat. Maalikunst: Oluline koht miniatuurmaalil. ruumilisus puudub, väljendusrikkus ja fantaasiaküllus. Gooti stiil (12. -16.saj). Varagootika 12.saj. Kõrggootika -13. Ja 14saj. Hilisgootika 15. Ja 16.saj. Gootika eelkõige sakraalne kunst. Gooti stiil, võttis tarvitusele: teravkaare, roidvõlvi, tugipiidad ja tugikaared. Teravkaare raskus on suunatud ülevalt alla. Oluline detail on päiskivi. Võimaldas ehitada väga kõrgeid ja avaraid kirikuid. Kasutati palju aknaid. gooti katedraal on skelettehitis. Vertikaalne suunitlus. Teravkaar. Ehitised: Kölni katedraal, Rouen'i katedraal, Wellsi katedraal, Firenze toomkirik. Eestis Tartu Jaani kiriku läänefassaad.
kirik. Ka Virumaal ehitati kodakirikuid Viru-Nigula, Viru-Jaagupi, Haljala. Kodakirikud on ühelöövilistest laiemad ja avara ruumimõjuga. 3. kolmas kirikutüüp on linnades esinev basiilika. Tallinna basiilikad on Toomkirik, Niguliste ja Oleviste. Karja kirikus, kus on maagilised märgid võlvisiiludel: säärkurat jne. 14.Kes maalis Tallinna ,,Surmatantsu"? Mis on selle sõnum? (saj)(B.Notke, 15.saj, Niguliste) 7,5 m pikkune lõik hiigelmaalist ,,Surmatants". Hilisgootika ajal oli see elu kaduvust ja kõige surelikkust rõhutav teema väga populaarne. Säilinud osal on kujutatud kõige suursugusemaid isikuid vaheldumisi skeletitaolise surma allegooriatega. Teostatud peenmaalitehnikas. 15.Milliseid maalitehnikaid kasutati 15.saj Itaalias? S.Botticelli ,,Kevad" ja ,,Veenuse sünd," mis viitab vararenessansile? lühendused, perspektiiv, valguse kujutamine, freskomaalid. Botticelli maalid kujutavad
Meistriteks nt. LUCA della ROBBIA (1400-1482) ja tema vennapog ANDREA (1435-1525) medalikunst – medalid tähtsate sündmuste v isikute auks. nt. medal Lorenzo de’ Medici portreega hauamonumentides- ühinenud kristlikud ja antiigile viitavad detailid, nt. sarkofaagid, väikeste tiivulised lapsukesed- putod ja antiigi ornamentika. nt. A. della ROBBIA. Madonna lapsega. majoolika. Gooti arhitektuuri üldiseloomustus varagootika- 1200 kõrggootika 1200-1400 hilisgootika- kuni16 saj II pool Prantsusmaal 2 torniga ehitised, Saksamaal /Skandinaavias 1 torniga, Saksamaal oli 2 torni kuni 13. sajandini gooti hõimu järgi nimetus Gotlandi saarel elasid gootid. See nimi pandi alles uusaja alguses, halvustava tähendusega. ALGUS: Saint-Denis’ kloostri kiriku ümberehitus 1144. Prantsusmaal. Kuningavõimu suurendamiseks Pariisist väljaspoole rajati. See tuntud ka kungingate matusepaigana. Võib nii mõndagi sealt
tähtsaimaks haruks seinamaal ja miniatuur. Käsikirjad (piibel, palveraamatud, kroonikad ja luuleraamatud) olid rikkalikult kaunistatud miniatuuridega vastavalt ajastu maitsele. Sageli olid tekstid kujundatud pikkade kitsaste veergudena, mis meenutasid gooti torne. Ohtralt kasutati kaunistustes arhitektuuridetaile. Gooti miniatuuride parimad saavutused pärinevad Pariisi koolkonnast jutustav kujutamislaad, selged, puhtad värvid. Palju kasutati kullavärvi initsiaale. Hilisgootika ajal hakkas levima ka tahvelmaal,kus kasut. peamiselt puutahvlit ja õlivärve. 14-15 saj kasutati tahvelmaale altarite juures. Nad ei ole enam seotud arhitektuuriga. Graafika - uus kunstiliik. Vanem graafika oli vasegravyyr, millega oli võimalik edasi anda peeneid jooni ja varjundeid. Teine variant oli puulõige, mis oli tunduvalt kohmakam Skulptuuri alal tähendab gootika märgatavat edasiminekut täiuslikuma ja looduslähedasema kujutusviisi poole. Juba kõige
Ajalooline taust: Gooti stiil on seotud linnade ja uue seisuse linnakodanike (käsitöölised, kaupmehed) tekkega. Gooti stiilile avaldas mõju inimeste liikuvam eluviis, sidemed teiste piirkondadega ja selle tagajärjel suurenenud püüd toreduse poole. Oluliselt mõjutasid ka ristisõjad (11.-13. sajand). Tähtsaim kunstitellija oli endiselt katoliku kirik. Võib eristada etapid: 1) varagootika 12.saj. 13. saj. keskpaik 2) õitseaeg 13. saj. kp.-14. saj. kp. 3) hilisgootika 14. saj. kp.-16. saj. I Arhitektuur Endiselt on tähtsaim kirikuehitus ehk sakraalarhitektuur. On toimunud rida muutusi võrreldes romaani stiiliga, mis võimaldavad teha gooti kirikutele suuremad aknad, see aga omakorda muudab ehitised valgemaks, avaramaks, kergemaks, õhulisemaks: * ümarkaare asemel on kasutusel teravkaar * rõhutatakse vertikaalsust * roidvõlvid asuvad raskete rist- ja silindervõlvide asemele (laoti enne kaks diagonaalset kivivööd, siis võlvisiilud peale)
Germaanlaste hõimu gootide järgi, kuigi neil tegelikult selle stiiliga midagi pistmist ei olnud. 3. Mida tähendab sõna gooti kunst? Esialgu pidi tähendama barbaarset ja metskut aga meie ajal peetakse seda milleksi kauniks ja imetlusväärseks. 4. Mis mõjutas gooti kunsti? Uued linnad ja inimeste liikuvam eluviis. 5. Kuidas jaguneb ajaliselt gooti kunst? Jgatakse tavaliselt kolme perioodi : Varagootika 12.sajandi teine pool,kõrggootika 13. ja 14 sajand, hilisgootika 15.sajand ja 16.sajand. 6. Mis on gooti kunsti kiriku tunnused? Kirkud ei ole enam massivsed ja kindluse taolised, vaid tõusevad kergete ja saledatornilistena taeva poole. 7. MÕISTED: TUGIPIILARID-Asusid väljaspool kiriku seinu ja toetasid roietega võlve. HARITORNIKE-Asub järsutipulise läänetorni neltise kohal. FIAALID-Teravad väikesed ehistornikesed. SIIRUD-Õie taolised rosetid või ristikulehe moodi kujundid.
9.klass Gootikast üldiselt Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerim Teine tase varagootika (u 11401200) Kolmas tase Neljas tase Viies tase kõrggootika (u 12001350) hilisgootika (u 13501525) Gooti kirikute tunnused Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerim kaks torni Teine tase Kolmas tase kolm peasissekäiku Neljas tase kolmnurksed ehisviilud Viies tase kuningategalerii roosaknad Tuntumad kirikud
4. Mida tähendab mõiste ''reformatsioon''? Kuidas mõjutas see maja fassaad. ühiskondlikke sündmusi 16. saj. alguse Saksamaal? 10. Kirjelda Tallinna Mustpeade Maja fassaadi. Refomatsioon usupuhastus, talurahvasõda. Reformatsioon ehk Viilu servas on kõverjooni ja väikseid voluute. Fassaadil aga vapid ja usupuhastus. Sel ajal elanud suurmeistrid ühendasid hilisgootika pärandiga reljeefid. Madalmaade ja mõnikord ka itaalia kunsti saavutused. Kunstinikud 16. PRANTSUSE KUNST 16. SAJANDIL kujutasid rohkem inimeste omapära ja tundeelu. 1. Tänu millele jõudis Prantsusmaale renessansikunst? 5. Mille piirile võib asetada Matthias Frünewaldi loomingu? Prantsusmaa sõjakäikudele Itaaliasse 1494.aastal. Hilisgootika ja renessansi piirile
Naumburgi katedraalis seisab aga krahvipaar Ekkehard ja Uta, mis mõjuvad väga isikupäraselt ja loomulikult. · Sakslaste looming võrreldes prantslastega on tundeküllasem. See ilmneb Kristuse kannatusloo ja Neitsi Maarja teemade käsitlemisel. Nii Kristus kui Maarja Kristuse surnukehaga mõjuvad traagiliselt, ning neis pole jälgegi prantsuse figuuride rahust ja ilust. · Portreeliselt kujutatakse hilisgootika ajal suurnikke nende hauaplaatidel. Maalikunst: · Klaasimaal ehk vitraazikunst kõige olulisem. Kirikute aknad kujundatud maalikunstnike poolt. Kirkad värvid, aknad kujundatud eri värvi klaasitükkidest, mida ühendasid tinaribad langedes kokku kujutise piirjoontega. Tänu värvilisi aknaid läbivale valgusele täitis kirikuid fantastiline, imepärane valgus. Aknaid võimalik lugeda nagu religioosseid jutustusi
struktuuris, mis on teistest Põhja-Euroopa pealinnadest kadunud. Millised on suurimad ja tuntumad gooti kirikud? Suurimad kirikud linnades olid Toomkirik, Niguliste ja Oleviste kirik Tallinnas. Millisel kirikul on ainukesena peal gooti tornikiiver? Koeru Maarja-Magdaleena kirik Koostas: Malle Raudoja Mida veel huvitavat said teada? Varagootika - 12. sajandi teine pool Kõrggootika - 13. - 14. sajand Hilisgootika - 15. sajand - 16. sajandi algus. Gooti kunst tekkis ja saavutas täiuslikkuse Prantsusmaal ning levis sealt eeskätt põhja poole - Inglismaale, Saksamaale ja Skandinaaviasse. Itaalias, kus antiikkunsti mõju oli väga tugev, ei kodunenud gootika tõeliselt kunagi. Eestis võib romaani stiili tunnuseid leida Saaremaal asuva Valjala kiriku fassaadil. Koostas: Malle Raudoja
Varagootika- ainult P.-Prantsusmaal 12.saj II poolel Kõrggootika- 13.-14.saj Hilisgootika- 15-16.saj I Gooti ahitktuuri iseloomustus. Tekib just arhitektuuris (ristisõdade ja religioosse vaimustega) Taevasse kerkivad kirikud(p.Prantml)- ületavad isegi Giza püramiidide Kirikute ehit võttis sadakond aastat. Läänefassaadi tornide ehitamine ohtlik, lõpuni ehitamata. GOOTI KIRIK - kõrgpunkt vastupidises kohas - P.Pr 2 läänefassaadi torni - teravkaar akende ja uste kohal - suuremad aknad - põhiplaaniks ladina rist - mitme lööviline transept
Ainult väiksemad detailid kanti pintsliga klaasile. Klasside värvid olid väga kirkad ning tänu aknaid läbivale valgusele omandasid nad erilise sära ja hõõguvuse. Kirikuid täitis fantastiline, lausa ebamaine valgus. Kujutised, mida me akendel näeme, on juba tehnikast tingituna lihtsad ja monumentaalsed. Arvestati ainult dekoratiivset üldmuljet. Siiski polnud vitraaakende peaülesanne mitte kirikute kaunistamine, vaid neid oli võimalik "lugeda" nagu religioosseid jutustusi. Hilisgootika päevil püüti värve muuta loodulähedasemaks ja kujutisi detailirohkemaks, kuid sellised taotlused olid vastuolus klaasimaali eripäraga. Sealt algaski klaasimaali langus, mis kestis küllalt pikka aega.
Suveperioodil on külastajail võimalik ronida mööda keerdtreppe torni vaateplatvormile linna vaadet nautima. Vaateplatvormile viib 232 trepiastet. Kirikut kasutab praegu Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Liit. Ürikutes nimetatakse ka Maarja, Olause ja Laurentiuse kabeleid. 15. sajandi ümberehituse käigus lammutatud Maarja kabeli järglane ehitati aastatel 1513 1523 Olgugi, et lõpetamata, on see üks vormirikkamaid säilinud hilisgootika näiteid Tallinnas. . Kabel jäi pooleli: puuduvad skulptuurid, friisid on lõpetamata. Saabunud reformatsioon ei vajanud enam uhket kabelit. Maarja kabeli idapoolses välisseinas asub kiriku eestseisja ja kabeli ehitustööde ehitustööde peamise toetaja Hans Pawelsi kenotaaf. See koosneb kahest osast. All on orvakujuline seinahaud, kus lamab skelett rinnal kärnkonn ja kolba juures madu. Ülal asub kaks rida reljeefe Kristuse kannatusloo teemadel: Sissesõit Jeruusalemma;
MADALMAADE KUNST 15. SAJANDIL 15.saj jätkus väljaspool Itaaliat skulptuuris, kuid eriti arhitektuuris hilisgootika õitseng. Tärkas maalikunst, mis hakkas väärtustama nähtavat maailma. Maalikunst Madalmaades: Puudusid antiikkunsti eeskujud ja jumalikud proportsioonid. Kunst oli linnakodanike käsutuses, mitte ei täitnud vürtside tellimusi. Esiplaanil oli inimeste võrdsus ja õiglus. Kunstis olid usulised meeleolud siirad ning humanistlikud ideed seotud jumalakartlike õpetustega. Olmelistel esemetel tihti sümboolne tähendus. Kristlik sõnum peidetud igapäevaelu kujutavatesse piltidesse.
Sinna on maetud väga paljud Inglismaa olulisemad inimesed, isegi poeedid ja näitlejad. Minu meelest on Westminster Abbey katedraal väga omanäoline ning sellist ei leidu mitte kusagil maailmas. Mulle on gooti stiilist just see katedraal kõige paremini meelde jäänud. Kindlasti on seda mõjutanud ka eelmisel aastal toimunud Cambridge'i hertsogi Williami ja hertsoginna Catherine'i pulmad. Mulle jubedalt meeldib selle hoone värv ning gooti stiilile omane teravnurksus. Üleüldse on hilisgootika väga lahe ning huvitav. See hoone on kindlasti inglaste jaoks, eriti usklike jaoks väga oluline, sest see on üks suurimaid Inglismaal ning nende pühapaik. Seda nimetatakse selle kõige sümboliks, mille nimel britid kunagi võidelnud on ja veel edasigi võitlevad. Mind on alati jubedalt huvitanud selle katedraali tekkelugu ning kogu ajalugu selle kohta. Seal on kroonitud nii paljud valitsejad ning seal juhtub siiani nii
Norman conquest of England concerning William, Duke of Normandy, and Harold, Earl of Wessex, later King of En gland , and culminating in the Battle of Hastings. FREIDRICH BARBOSSA RELIKVIAAR Saksamaa Friedrich Barbarossa (1122 või 1124 – 10. juuni 1190) oli Saksa kuningas alates 1152, Saksa-Rooma Rooma keiser alates 1155 kuni surmani 1190. aastal. GOOTIKA Varagootika - 12. sajandi teine pool Kõrggootika - 13. - 14. sajand Hilisgootika - 15. sajand - 16. sajandi algus. PARIISI JUMALAEMA KIRIK (NOTRE DAME) 1163-1345 ehitati Gooti stiil Prantsusmaa CHATRES´ KATEDRAAL 1194-1220 ehitati 113 m Gooti stiil Prantsusmaa REIMSI KATEDRAAL 81 m 1211 ehituse algus Gooti stiil Prantsusmaa REIMSI LÄÄNEFASSAADI SKULPTUURID Prantsusmaa Gooti stiil 1220-1245 ROUENI KATEDRAAL Prantsusmaa Monet on sellest katedraalist mitu maali teinud Gooti stiil Ehitus algas 12.sajandil, kuid
pindade trükkimist. 1Kus ja millal kumbki neist tekkis? Puulõige Hiinas 6. sajandil, Euroopas 14.saj lõpust Vasegravüür Lõuna-Saksamaal 15. saj 1Mida peetakse Martin Schongaueri teeneks graafika ajaloos? Ta arendas vasegravüüri iseseisvaks kunstiliigiks. 1Mida tähendab mõiste ,,reformatsioon"? Kuidas mõjutas see ühiskondlikke sündmusi 16.saj alguse Saksamaal? Usupuhastus, mis kunstis tähendas erakorralise õitsengu aega. Sel ajal töötasid suurmeistrid, kes ühendasid hilisgootika pärandiga Madalmaade ja mõnikord ka Itaalia kunsti saavutised. 1Mille piirile võib asetada Matthias Grünewaldi loomingu? Hilisgootika ja renessansi piirile 1Kirjelda Grünewaldi peateost. Isenheimi kloostri kahetiivapaariga altar. Suletid tiibadega altaril on näha sünge tühi maastik ja tumeda taeva foonil kujutatud Ristilöödu. Keskaegne meeleolu, tegelaskujud ja kompositsioon on ühendatud uusaegse kehade ruumilisuse ja naturalismiga, mis on eriti vapustav Ristilöödu keha kujutises
elamuste vahetumaid ja siiramaid väljendusvõimalusi. Iseloomulik on ka looduvormide, kogu nähtava maailma veenvam ja tõetruum jäädvustamine. Saksa renessansi suurmeistrid on Dürer, Grünewald, Cranach ja Holbein noorem. ALBRECHT DÜRER (1471-1528) Kuulasim saksa kunstnik läbi aegade. Tema loomingus on keskse tähtsusega võitlus kahe voolu, kahe kunstikäsitluse vahel võitlus saksa hilisgootika ja itaalia renessansi, põhja ja lõuna vormiideaalide vahel. 2 Düreri kunst kasvas välja saksa 15. sajandi provintsliku realismi pinnalt. Seda naiivset realismi püüab kunstnik hiljem kooskõlastada itaalia renessansi suurejoonelise vormikäsitlusega. Nende kahe elemindi lõplik ja täielik ühtesulatamine Düreril siiski ei õnnestu.
kunsti, mida peeti metsikuks ja barbaarseks. Stiilinimetusena võeti gootika kasutusele 19. sajandil. Prantusmaa, samuti Inglismaa võtsid uue stiili vastu 12.sajandi lõpuks. Itaalias hakkab see levima 13. sajandi alguses, Saksamaal pääseb mõjule 13. sajandi teisel poolel, Eestis ja Lätis aga alles umbes aastal 1300. Gooti stiilis eristatakse kolme etappi: varagootika (u 11401200) kõrggootika (u 12001350) hilisgootika (u 13501525). Gooti arhitektuurist keskaegses Eestis Eestis juurdus gooti arhitektuur mõned aastakümned peale siinsete alade allutamist ristiusule ehk ca 125080ndatel aastatel. 13. sajandi lõpul oli gooti arhitektuuritehnika siinmail romaani stiili lõplikult võitnud ja oli kasutusel kuni 152040ndate aastateni, mil ta tasapisi hakkas taganema renessansi ees. Praktiliselt kõik Eesti kesksaegsed kirikud, linnused jm ehitised on ehitatud gooti
endiselt kogu keha kinni; Loodi imekauneid naisekujusid; Nt. Neitsi ja laps , Viimne õhtusöögiaeg Maalikunst: (Vitraazikunst)Tunti juba ammu, nüüd omandas erilise tähtsuse; Vaba seinapinna asemel hiiglaslikud aknad; Seinamaalikunst jäi tagaplaanile; Aknad kujundati eri värvi klaasitükkidest, omavahel ühendasid pliiribad; Väiksemad detailid kanti pintsliga klaasile Tahvelmaal: Hakkas peamiselt levima hilisgootika päevil; Võimaldas edasi anda elu mitmekesisust, peeni nüansse; 14.-15. saj kasutati peamiselt altarite juures; Saksamaa maalide temaatika religioosne Arhitektuur: Võeti kasutusele: Teravkaared, Roidvõlvid ,Tugipiidad ja tugikaared ,Erinevalt varakeskaegsetest kirikutest ehitati kivikatuseid ,Kivilaed läksid üha laiemaks ja kõrgemaks ,Ehitusmeistrid tulid välja lahendustega, mis võimaldasid katuse raskust paremini jaotada
Tagasihoidlikud on ka dekoratiivsed kaunistused. Peamiselt järgiti ehituses Saksa ja Skandinaavia eeskujusid. Kui Lääne- ja Kesk-Eestis kasutati ehitamiseks paekivi, siis Lõuna- Eestis selle puudumise tõttu maakivi ja tellist. Ehituskeskuseks kujunes Tartu. 13. sajandi lõpus ehitati siia basilikaalne toomkirik, millele järgnes terrakotafiguuridega rikkalikult kaunistatud Jaani kirik. 14. sajandil tõuseb tähelepandavaks arhitektuurikeskuseks tähtis kaubalinn Tallinn. Hilisgootika perioodil kujuneb siin omanäoline Tallinna koolkond, kus arvestati paekivi omapära Tallinna toomkirik valmis esialgsel kujul XIII sajandil. Sellest ajast on säilinud domikaalvõlvidega kaetud kooriruum. Niguliste kirik ehitati XIII sajandi lõpul esialgu pseudobasiilikana. Sellest on kahjuks säilinud ainult põhjaportaal. Oleviste kirik valmis esialgsel kujul umbes a.1330, kuid ehitati ümber XVXVI saj., nagu ka toomkirik ja Niguliste kirik
ristumiskohal).Läänefassaadil 3 suurt teravakaarelist portaali(keskmine portaal suurem). Kirikud olid kaunistatud raidkivikaunistustega-Kujutati ristikulehti,õisi,pungi,rosette,muinasjutulisi koletisi,viinapuuvääte,pühakuid,piiblitegelasi. Inglise varagootika-kirikud pikad ja madalad;kiriku idaots lõppeb sirgelt;läänefassaad rikkalikult dekoreeritud;kõige kõrgem torn kiriku keskel. Inglise hilisgootika-dekoreeritud stiil-ehisdetailide rohkus,võlvidele lisatakse dekoratiivseid roideid-lehvik- täht-ja võrkvõlvid. Itaalia gootika-Kirikutel pole torne,kuid kirikute kõrval seisab kellatorn.Sage on kuppel nelitise kohal.Väljast on sageli kirikud kaunistatud värvilise marmoriga. Notre-Dame Pariisis Westminister Abbey Londonis Milano katedraal Riia toomkirik Gooti stiili kujutav kunst-Imetleb ja austab kristlikku sõnumit,väljendab eelkõige õndsusetunnet.Inimese
- särk, alustuunika, bliant, Kõrggootika 13. saj. - punane ja roheline värv, taime ornament Naised: - särk, pihik, kleit, ülerõivas, peakate 1350. a 1525. a - külgedeta kleit - kleidi kinnitus, erinevad põimikud, nööbid - võrk, nunna peakate, madal müts Mehed: - särk, jakk, tuunika, püks+sukad, cyclas-vest Hilisgootika - houppeland - habet ei kantud,pikkad lokkitud juuksed Hilisgootika 14. saj. - arenesid lõiked, levis korsett - tekkis ihupesu - erineva värvi sääred 15. saj. - siluett muutus, S-kujuline paine - vöökoht tõusis rinna alla, rind tõstetud - sügav vööni dekoltee, slepp ITAALIA RENESSANSS 15. saj. Vararenessanss - antiiktraditsioonid - heledad juuksed, paljas laup - esimesed raamatud rõivastest
kirikus Firenzes 246 x 404 cm "Pearaha"; Brancacci kabel Firenzes; 247 x 597 cm esimene, kes maalis pilvi pühakupildid sügavalt usklik hauakamber Roomas "Ristilöödud Kristus" "Viimne kohtupäev"; osa altarimaalist "Madonna lapsega" osa paneelist diameeter 135cm Pitti galerii, Firenze "Madonna lapsega" Serbia rahvus- muuseum; Belgrad esimesi kunstnikke, kes hakkas võtma oma tööde tegelaskujusid antiikmütoloogiast põimuvad tihti vararenessanss ja hilisgootika "Veenuse sünd" "Kevad" Madonnad - tõelised Firenze naised Jeesus- nooruk "Kevad" 203 x 314cm; Firenze, Uffizi galerii "Veenuse sünd" Firenze, Uffizi galerii Venezia kõrgrenessanssi maalikoolkonna rajaja Bellinide kunstnikeperekonna kuulsaim liige jäi sünnilinna kogu eluks Doodzide palee Venezia linna ametlik maalikunstnik "Doodz Leonardo Loredano portree" Londoni Rahvusgalerii "Püha allegooria" Uffizi galerii, Firenze maalikunst arenes Itaaliast kiiremini
annaabi.ee 
