Tartu Ülikooli Õigusteaduskond Keskaegne õigusteadus ja ülikoolid Referaat Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................................3 Keskaegne haridus ...............................................................................................................4 Keskaegsete ülikoolide tekkimine........................................................................................4
Tartu Ülikooli Õigusteaduskond Keskaegne õigusteadus ja ülikoolid Referaat Tartu 2015 Y ................................................................................................................14 Sisukord YÜLIKOOLID KESKAJ Ülikoolide sünd 4 Ülikooli kolledžid 5
Linnakodanikele rajati uut tüüpi kirjutamist- ja Lugemist ehk Gramatikakoole. Võrreldes kloostri- ja katedraali koolidega oli sealne õpetus elulähedasem ja vastas paremini tavliste ilmikute, eelkõige kaupmeeste vajadustele. Keskaja koolides oli kooliõpetuse vüi õppekava üldsuseks aluseks Seitse vaba kohti. Ülikoolid ja Õpetlased Kõrg - keskajal toimusid Euroopa haridus- ja teaduselus tähtsad muutused. Katedraali- või toomkoolide baasil moodustusid muutusid esimesed ülikoolid Bolognas, Pariisis Osepordis. Keskaja ülikool kirjutas endast kutseühingut ehk tsunfti, mis ühendas kõiki sama linna õppejõude ja üliõpilasi. Ülikoolid rajati alati linnadesse. Keskaja ülikool oli jagatud nelja allüksusesse ehk teaduskonda Alusõpet tunti nn vabade kunstide teaduskonnas, mis oli ühtlasi kõige suurem. Alles seejärel tohtisid üliõpilased minna Õigus ja meditsiiniteaduskonda. Ülikooli tähtsus ületas selgelt üle linna piirid 13
1.1. Esimene ülikool Esimene pidevalt tegutsev ülikool oli asutatud 859 aastal Fes linnas (Morokko)- Ülikool Al-Karauin. Samal aastal ilmusid Salerno Ülikool, mis eksisteeris kuni 1861 aastani, ning ka ilmusid kirjanduslikud koolid Veliki-Preslaves ja Orhides, mis asutas bolgaaria kuningas Boris. Esimene kõrg õppimisasutus Euroopas oli Konstantinopolskij Ülikool, mis asutati 425 aastal ja sai ülikooli staatust ainult 848 aastal. 1.2. Ülikooli mudelid. XVIII sajandiks ülikoolid avaldasid oma teaduslikku ajakirju. Tekkisid kaks ülikooli põhimudelit: prantsuse ja saksa. Saksa mudeli autorid olid Vilgelm Gumboldt ja Fridrih Shlejermaher. Selle mudeli järgi „saksa“ ülikoolid toetasid akadeemilised vabad, laborid ja korraldasid seminarid. „Prantsustes“ ülikoolides olid väga ranged reeglid. Haldus juhtis kõikides tegevuste suunamistes. Kuni XIX sajandini euroopa ülikoolides peamist õppimiseosa oli religioon, aga seda
ÜLIKOOLID KESKAJAL 10.Klass ÜLIKOOLIDE TEKE Ülikoolide ja hariduse teket soodustasid: · Lääne- Euroopas kasvasid linnad kiiresti · Vajadus oli kaitsta linnaõigusi · Kirik vajas kirikuõigust · Kiire kultuuri ja majanduse areng · Huvi teaduse ja hariduse vastu · Nõutus haritud inimeste järgi ERINEVAD KOOLID · Kloostrikool- õppeasutus, mis kuulub kloostri juurde. · Linnakoolid · Toomkool ehk katedraalikool- õpetus oli vaimulik, kuid õpilasteks oli ka mittevaimulikke, õpetati peamiselt vaimulike järelkasvu · Ametikool- rõhk oli arvutamisel ja raamatupidamisel VANIMAD ÜLIKOOLID Ülikoolid kujunesid välja 11-12 sajandil · Bologna ülikool Põhja-Itaalias- arvatakse, et see asutati 1088 aastal. · Sorbonne ülikool Pariisis- rajati umbes 1160 aastal. See ülikool kujunes keskajal mõjukamaks ja skolastika keskuseks. ...
Põhikoolid- kaupmeeste ja käsitöölistele jaoks Ameti ehk abakusekoolid- arvutamine, raamatupidamine Õpetati lihtrahvast ladina keele asemel enamasti emakeeles Kooli süsteem: Kiriku ja kloostri koolide õppetöö sisuks sai kreeka- rooma haridussüsteemist ülevõetud seitse vabakunsti (grammatika; retoorika; dialektika; artimeetika; geomeetria; astronoomia ja muusika+kirjandus) Kool oli kolme astmeline Kõrgema astme õpetust andsid keskajal ülikoolid Ladina keeles Algastme kool: Algastme koolides õpiti: 1.Grammatikat (keele reeglistik) 2.Retoorikat (suulise ja kirjaliku kõne oskus) 3.Dialektikat (vasturääkivus) Keskastme kool: Keskastme koolides õpiti: 1.Muusika teooriat 2.Artimeetikat 3.Geomeetriat (sisaldas ka maateadust ja arhitektuuri) 4.Astronoomiat Kloostrikoolid: Varakeskajal oli kogu haridus kloostrites. Peaaegu ainukesed kirjaoskajad olid vaimulikud. Mida õpiti?
kuni 12. sajandi vahetusel ülikool, kus õpetati peamiselt õigusteadust. Pariisi ülikool tekkis 12. sajandil kloostri- ja kirikukoolide ühinemisel ja sellest sai Euroopa tähtsaim teoloogia uurimise ning õpetamise keskus. Sel ajal pandi alus ka matemaatika ja loodusteadusega kuulsust võtnud Oxfordi ülikool Inglismaal. Cambridge'i ülikool alustas tegevust 13. sajandi algul. Hispaania kõrgkoolidest sai kõige tuntumaks arstiteaduse keskus Salamanca ülikool. Saksamaal tekkisid ülikoolid alles 15. sajandil ja Põhja-Euroopas veelgi hiljem esimene oli siin 1477. aastal asutatud Uppsala ülikool Rootsis. Õppetöö ülikoolis Ülikooli stuudium sai alguse seitsme vaba kunsti õppimisega. Neist kolm esimest: grammatika ehk kirjutamine, retoorika ehk kõnekust ja dialektika ehk arutluskunst moodustasid alamastme. Neli järgmist: aritmeetika ehk arvutamisõpetus, geomeetria ehk ruumilisi kujundeid käsitlev
Õppimisvõimalused Tallinnas Plokkskeem 2 12.03.13 Õppeasutused Algkoolid2 Põhikoolid 15 Gümnaasiumid 60 Täiskasvanute gümnaasiumid3 Kutsekoolid15 Ülikoolid 3 Rakenduskõrgkoolid 9 3 12.03.13 Kohad Tasulised Tasuta Algkoolid 2 0 Põhikoolid 6 9 Gümnaasiumid 9 51 Täiskasvanute 0 3 gümnaasiumid Kutsekoolid 3 12 Ülikoolid 3 3 Rakenduskõrgkoolid 9 9 4 12.03.13 Graafik 60 51 50 40 30 20 12 9 9 9 9 10 6 ...
Kirjaoskus muutus tarvilikumaks ka käsitöölistele ja kaupmeestele. Seetõttu asutati linnades põhikoole, kus käsitööliste ja kaupmeeste pojad alghariduse said ning ametikoole ehk abakusekoole. Abakusekoolides pöörati põhitähelepanu kaubanduses tarvilikule arvutamisele ja raamatupidamisele. Ülikoolid 11-13 sajandil arenes mitmest Lääne- Euroopa linnast ülikool. Esimesed ülikoolid tekkisid Itaalias. Vanimateks ülikoolideks võib pidada Salernost, kus õpetati arstiteadust, Bolognat, kus õpetati õigusteadust, Oxford, kus õpetati matemaatikat ja loodusteadusi, Pariisi ülikool, mis tegeles teoloogia õpetamisega ning Cambridge. 13. sajandist pärinev Cambridge ülikool Click to edit Master text styles Second level Third level
Saab randa minna ja teist riiki külastada kergelt, mitu naaberriiki, väike maa, Euroopa Liidus, palju saari, ei ole väga soe ega külm, tervislik on õues olla ,sest ei ole mingeid gaasilisi aineid. Halvad asjad on, aga väike palk, vähe töökohti, inimesed on tõrjuvad, asjad maksavad poes palju, mitte palju kultuurseid kohti külastada ja et me oleme Venemaa kõrval. Saksamaa – Hea palk, hea suurusega riik, nende keel mulle meeldib, seda keelt saab paljudes riikides rääkida, head ülikoolid, inimesed on sõbralikud, palju söögikohti, palju nisuvaba tooteid, rohkem variatasioone tervislikuks toiduks, lähedal teistele suurtele riikidele, soojem kui Eesti, suured mäed, ilus loodus, nende teine keel on Inglise keel ja palju muud. Halb ajalugu riigist, raske on küll keelt ära õppida, palju tuumajaame, liiga palju autosi, palju kultuuridega riik, lasevad võõramaa inimesi liiga kergelt sisse. Inglismaa – Hea palk, peamine keel on Inglise keel, turvalik riik,
Nad jagasid omavahel riigi valitsemise nii, et selle lääneosa jäi Octavianuse ja idaosa Antoniuse võimu alla. Ent peagi algas nendegi vahel kodusõda. Octavianus purustas 31. aastal eKr Antoniuse ja tema liitlase Egiptuse kuninganna Kleopatra laevastiku Kreeka rannikul Aktioni merelahingus ning ühendas 30. aastal eKr kogu riigi oma võimu alla. Seda sündmust võib lugeda Rooma vabariigi lõpuks ja keisririigi alguseks. Kuidas erinesid ülikoolid toomkoolidest? Kuidas tekkisid ülikoolid? https://docs.google.com/document/d/1yu7yhMh2DCJ837wBqYoGDHsmzDXt4wpDpShdd54vI-0/edit?usp=sharing Ülikoolid ja teadus küsimused ja vastused Toom- ja katedraalkoolid või grammatikakoolid aitasid kaasa linnade arengule, sest majandus ja inimeste haridus on tihedalt seotud. Toomkool ehk katedraalikool oli toomkiriku juures asuv või selle poolt ülalpeetav õppeasutus. Toomkool koolitas välja vaimulikke, keskaegsed ülikoolid olid 4 teaduskonnaga: alusõpet vabade kunstide
Keskaja teadus ja ülikoolid Anete Merilin Leetberg 05.01.13 Kirikukoolid Internaatkoolid Eksternaatkoolid Õpetati tulevasi Valmistati ette kirikuteenreid, kes ei vaimulikke astunud vaimulikku seisusesse 05.01.13 7 vaba kunsti Kvardiivium: Triviium: Aritmeetika Grammatika Astronoonia Retoorika Geomeetria Dialektika Muusika 05.01.13 Ülikoolid 12.saj 13 saj Pariisi ülikool Cambridge'i ülikool Oxfordi ülikool Salamanca ülikool 1119.a. asutatud Bologna ülikool. 05.01.13 Õppevormid Loeng Dispuut 05.01.13 Trükikunst Euroopas 1440 05.01.13 Ebateadused Astroloogia...
Pühakute hulka kuulusid varakristlikud märtrid, kiriku juhtkujud, vagad jutlustajad, ilmalikud valitsejad ja vaga eluga silmapaistvad inimesed. Nendega seostati jumalikku väge kandvaid esemeid ehk reliikviad. Pühakute matusepaikadesse ja reliikviate juurde sooritati palverännakuid. Ketserlusega võitlemiseks lõi kirik spetsiaalse kohtu- inkvisitsiooni. Ülikoolid ja teadus XI-XIII sajandil arenes mitmest Lääne-Euroopa linnakoolist ülikool. Tuntumad ülikoolid oli Salernos (arstiteadus), Bolognas (õigusteadus), Pariisis (teoloogia uurimine ja õpetamine), Inglismaal Oxfordi (matemaatika ja loodusteadused) ja Cambridge ülikoolid, Hispaanias Salamanca (arstiteadus) ülikool ning Rootsis Uppsala ülikool. Ülikoolid olid oma olemuselt õppejõudude ja üliõpilaste ametiühendused. Õppejõude nimetati magistriteks, professoriteks või doktoriteks. Üliõpilasi nimetati scolariusteks või studiosusteks. Õppejõududel ja
Kogu ettevalmistus aktiveerib kognitiivse tegevuse, mis kujundab oskusi ja arendab mõtteviisi. Suur tähtsus õppetöös on kirjalikud tööd. Kõikides ülikooli teadustöödes püüavad teha nii, et iseseisvus üliõpilastel oleks maksimaalne. Eesmärk on nende töös õpetada õpilasi teaduslikuks tegevuseks. Nad peavad oskama mitte ainult neid töid teha, vaid ka teha neid korrektselt, sest maha kirjutamine on keelatud. Tudengite plagiaat on maailma mastaabi probleem. Kõik ülikoolid tahavad ennast kaitsta, aga see on väga leviv tudengite seas. Paljud noored üldse ei viitsi ise mõelda ja arvavad, et neil on luba lihtsalt kopeerida teiste mõtteid. Õpetajatel aastatega tekib veel rohkem tööd. Nüüd nad peavad, näiteks kirjaliku tööd parandama ja seega kontrollima, kas see on kopeeritud või mitte. Hea, et praegu on erinevaid viise, kuidas seda kontrollida. 1960-ndatel aastatel Euroopas kinnistati arvamust, et kõrgkoolidesse sisseastumiste
järjest rohkem vaimulikku seisusesse mittekuuluvaid poisse. Tekkis ka koole, kus anti ka õigusteadusealaseid kui ka arstiteadusealaseid teadmisi. Kirjaoskus muutus üha tarviklikumaks ka linlastele. Asutati linnades põhikoole, kus käsitööliste ja kaupmeeste pojad alghariduse said ja ametikoole ehk abakusekoole, kus tähelepanu pöörati arvutamisele ja raamatupidamisele, õppe toimus emakeeles. Ülikoolid Mitmest linnakoolist arenesid välja ülikoolid. Esimese ülikooli asutamisaega ei teata. Kõige varem tekkisid sellised õppeasutused aga Itaalias. Saleron oli 10.sajandil arstide kool, millest sai üks Euroopa tähtsamaid arstiteaduse keskuseid kogu keskajaks. Bolognas tekkis 11- 12.sajandi vahetuse ülikool(1119a.), kus õpetati peamiselt õigusteadust. Pariisi ülikoolis tekkis 12.sajandil kloostri-ja kirikukoolide üinemisel, tähtsaim teoloogia uurimise ning õpetamise keskus. Samal ajal ka matemaatika ja loodusteaduste Oxford
Keskaja ülikoolid ja skolastika Marek Künnapas Keskaja perioodid · Varakeskaeg (5. - 11. sajand). Sai alguse Lääne-Rooma riigi langusest. On nimetatud ka pimedaks ajaks. · Kõrgkeskaeg (11. - 13. sajandi lõpp). Kiire Euroopa elanikkonna kasv. · Hiliskeskaeg (13. - 16. sajandi algus). Hiliskeskaja aluseks oli tekkinud rahasuhetelt üleminek rahamajandusele. Pariisi ülikool keskajal · Ülikooli reeglid · Tudengielu Pariisis Õppine Pariisis 14. Sajandi lõpus. Põrandal istuvad õpilased loevad Suuri Prantsuse Kroonikaid (Grandes Chroniques de France) Ülikoolid 12. sajandil · Pariisi ülikool · Oxfordi ülikool 13. Sajandil · Cambridge'i ülikool · Salamanca ülikool 1119. Aastal loodud Bologna ülikool. Seitse vabakunsti Kvardiivium: · Aritmeetika · Astro...
keskkond mõjuvad hästi tervisele. Tänapäeval aina rohkem ja rohkem noori peresid kolivad linnast maale, et tagada enda lapsele rahulikumat ja ohutumat lapsepõlve. Maainimesed on püsivamad enda elu jooksul, nad loovad tihedamaid suhteid enda perega ning ümbritseva keskkonnaga. Nad ei reisi nii palju nagu linnainimesed ja tunnevad rõõmu hetkeelust. Samas on maal raskusi hea hariduse ja töökoha saamisega. Koolid asuvad küladest kaugel ning ülikoolid asuvad põhiliselt suurtes linnades. Töökohti pole palju ja valikuvõimalused on väiksed, aga see eest pole nii suurt konkurentsi. Võrreldes linnaelu ja maaelu ei saagi öelda, missugune on neist parem. Ma ei arva, et tulevikus kolivad kõik inimesed linna või vastupidi. Iga inimene peab leidma oma südamele lähedasema koha, mille ta saab enda koduks kutsuda.
Keskajal kujunesid Lääne- Euroopas riigid, mis püsivad meie ajani. Tugevnes kuningavõim ja peeti hulgaliselt sõdu. See oli ka uhkete rüütlite ja nendevaheliste võitluste aeg. Tekkisid linnad, arenesid käsitöö ja kaubandus. Talupojad õppisid juurde oskusi ja Idamaadest levisid Euroopasse senitundmatud põllukultuurid. Keskajal toimus ka meie esiisade ristiusustamine ja Eesti alade langemine saksa-taani rüütlite valdusse. Euroopasse rajati esimesed ülikoolid ning leiutati paljud tänapäeval nii tavalised asjad näiteks nagu paber. Tehti maadeavastusi ja võeti kasutusele trükikunst. Linnade taastekkimisele avaldasid olulist mõju varakeskaja lõpul toimunud majandusolude paranemine. Uuendused põllumajanduses tõstsid põldude saagikust ning ühes sellega tekkisid põllumajandussaaduste ülejäägid, mis kujutasid endast vahetusväärtust. Samaaegselt põllumajanduslike uuendustega toimusid uuendused ka käsitöös, mis muutus nende tulemusena
1)miks essineb eriarvamusi vanimate ülikoolide asutamisaastate kohta.Sest on loodud erinevaid allikaid, kus kõik andmed ei klapi. 2)Milliste tunnuste olemasolu korral loeti haridusasutust ülikooliks.?Paavst pidi kinnitama ülikooli tegevust asutamiskirjaga.õppejõududeks olid magister doktorid Keskaja ülikoolid sarnasused Tänapäeva ülikool Ehitati ühe õppeaine Eesmärgiks inimeste Need on mitme õppeaine õppimiseks, Ladina harimine kõrgemale õppimiseks keeles, oli vähe ülikoole ja tasemele. On mõeldud.Toimub igas riigis palju erinevaid tasulised.Ülikoole juhtis riigi keeles, Ladina keel rahvusi.Alguses maksid siis ja ka praegu rektor võimalik
Linnakoolide teke Linnaelanikkonna pidev kasv tekitas sealgi tarviduse koolide järele. Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalikoolid ehk toomkoolid, kus õpetus oli endiselt vaimulik. Kirjaoskus muutus üha tarvilikumaks. Linnades asutati põhikoole, kus käsitöölaste ja kaupmeeste pojad alghariduse said, ja ametikoole ehk abakusekoole, kus põhitähelepanu pöörati kaubanduses tarvilikule arvutamisele ja raamatupidamisele. Õppetöö toimus tavaliselt emakeeles. Esimesed ülikoolid Kõige varem tekkisid ülikoolid Itaalias. Salernos tekkis X sajandil arsti kool. Bolognas tekkis XI-XII sajandi vahetusel õigusteaduse ülikool. Pariisi tekkis XII sajandil teoloogia uurimise ja õpetamisega tegelev kool. Samal ajal pandi alus ka Oxfordi matemaatika ja loodusteaduse ülikoolile. Esimene ülikool Põhja-Euroopas tekkis 1477. aastal Rootsis Uppsala ülikool. Ülikooli ülesehitus
Tartu gümnaasium, 1632 Tartu Ülikool. Hakkasid levima eestikeelsed aabitsad ja kateldsmused ning ldrikute juures hakkasid köstrid lapsi lugema õpetama. 1801. aastal sai Venemaal keisritroonile Aleksander I, kes oli tugevasti mõjutatud valgustusfilosoofia ideedest. Tänu tema algatatud reformidele loodi Eestis XIX sajandi algul püsiv neljaastmeline avalike õppeasutuste süsteem: kihelkonnakoolid (elementaarkoolid), maakonna ehk kreiskoolid, kubermangu-gümnaasiumid ja ülikoolid. 1889. aastal oli Tartu Ülikoolis 136 eesti üliõpilast. Avalike koolide vähesus tingis peaaegu kõigis linnades eraõppeasutuste tekkimise. XIX sajandi lõpuks saavutasid eestlased üsna kõrge üldise kirjaoskustaseme. 1897. aasta ülevenemaalise rahvaloenduse andmete järgi oskas Eestis lugeda 96,2% ning lugeda ja kirjutada 77,7% üle kümne aasta vanustest inimestest. Samal ajal oli Prantsusmaa elanike lugemisoskus 83% ja Venemaal ainult 28,4%. 1880
ühtaegu riskantsed ja tulusad. Laevahukk tähendas võlausaldajale ebaõnne, aga õnnestumise korral suurt tulu. Tänu linnakodanikele asutati esimesed pangad. Linnade ja kaubanduse arenguga tekkis nõudlus hariduse järele. Esimesed koolid oli kloostrites (õpetati vaimulikke). Kloostrikool ei koosnenud ainult usuõpetusest, käsitleti ka antiik aja tähtsaid mehi (Cicero kuulus kõnemees, Platon). Peagi asutati toom-, põhi- ja ametikoolid. Enne 13.sajandit tekkisid ülikoolid, vanimad on Salerno (arstiteadus), Oxford (loodusained, matemaatika) ja Pariis (teoloogia). Õppetöö oli ladina keeles. Ülikooli juhti nimetatakse siiani rektoriks ja õppejõudu lektoriks. Tartu ülikool asutati 1632.aatal, mille eesotsas on praegu Alar Karis. Linnade teke on mõjutanud tänapäeva elu kulgu üsna tugevalt, sest asutati ülikoolid, milleta ei kujuta tänapäeva elu ette. Haritud inimesed on kõrgelt hinnatud. Majanduselu
* ristisõjad * kloostrikoolid * austus naise vastu * linn kui kauplemiskoht * kristlus * kirikureform- range kord * ristiusk vs. paganlus * draama * koolid tekivad 2. Kiriku ja usus roll keskaja kultuuris * tähtsal kohal * katedraalid, kui jumalariigi kehastused * koolid saavad alguse > ülikoolid maa peal esimesed Itaalias * kirikureformid * kristlik võim vaenujalal ilmaliku * skolastika (oluline mõju teadusele) võimuga * Aquino Thomas * mõjutab kirjanduse arengut * mõjutas draamazanrit (piiblitegelaste * mungaordud lood; üldiselt kirjandust) * arhitektuur ja kujutav kunst 3. Iseloomusta linnakultuuri
Tasuta kõrgharidus paneb ülikoolidele kohustuse senisest hoolikamalt valida neid, keda nad õppima võtavad. Suvel oli 3 korralik skandaal, kui Tartu Ülikoolis õnnestus edukalt ära kaitsta bakalaureusetöö, kus muude jaburuste kõrval olid sassi aetud saksa usu-uuendaja Martin Luther ja USA mustanahaliste eestkõneleja Martin Luther King. See ei ole kõrgharidus. IRLi plaan on lihtne riik annab ülikoolidele lisaraha ning ülikoolid võtavad tasuta õppima kõik, kes seda väärt on. Tasuta kõrgharidus parandaks hariduse kvaliteeti ja paneks ülikoolid rohkem vastutama selle eest, kellele nad oma diplomi annavad. Vahel on tunne, et diplomeid on võimalik ülikoolidest ka lihtsalt osta. ,,Raha pole," teatavad nad, kui keegi pahandab selgelt latialuste õppurite poputamise ja mis veel hullem, neile ka diplomi andmise peale. Kui palju on võimalik õigustada rahahäda tõttu
Kui Lääne-Euroopas tekkisid linnad, loodi seal linnakoolid, õpetus neis oli sammuti kiriklik. Tavaliselt oli igal kogudusel oma kool, kus õpetas kohalik preester. *Ülikoolid Aja jooksul kasvas vajadus haritud inimeste järele. Kirik vajas õpetlasi, kes suudaksid teda kaitsta ketserlike vaadete eest, valitsejaid ning linnaisadel oli aga tarvis haritud seadusetundjaid. Kõik see sundis mitmeid linnakooli oma õpetust täiustama ja edasi arendama. Järk-järgult kujunesid neist ülikoolid. Esimeseks ülikooliks peetakse tavaliselt 1119 aastal Bologna linnas Põhja- Itaalias rajatud kooli. Keskaja lõpuks oli Euroopas juba üle 60-ne ülikooli. Õppejõud -doktor- oli meistri osas. Temast allpool seisid bakalaureused- vanemad üliõpilased, kes olid läbinud alama astme õpetuse ja võisid selles osas juba ise nooremaid õpetada. Nemad olid sellide rollis. Õpipoiste osas olis nooremas üliõpilased. Ülikooli juhtis rektor. Keskaegsetes ülikoolides oli neli teaduskonda
Tekkisid eraldi asutused, kus liideti ilmalik ja kiriklik õppesuund ja see viiski ülikoolide tekkeni. Edasist arengut ilmalikkuse poole mõjutasid Araabia õpetlased ning nende raamatukogudes säilinud Antiik-Kreeka teadlaste tööde jõudmine Euroopasse. Araablaste ristiretked viisid muudatusteni ka ühiskonnaelus ja keskklassil oli enam võimalusi haridusele. See oli tõukejõuks ülikoolide arengu hoogsustumisele. (Gutek 1995: 97) Esimesed ülikoolid Lääne-Euroopas olid Salerno, Bologna ja Pariisi ülikool. Pilt . Maal Salerno meditsiinikoolist 11. saj maj. Salerno on Lõuna-Itaalia ülikool. Sealses piirkonnas oli säilinud Kreeka-Rooma kultuuripärand ja Salernot peeti ravivate mineraalveeallikate tõttu ka meditsiinikeskuseks. XXI sajandil tegutseski Salerno meditsiinikoolina, ülikoolina märgiti alles 1231. Seal tõlgiti ladina keelde araablaste meditsiinialaseid töid, tundides lahati loomi ja õpiti
* astronoomia Aja pikku hakati koole rajama ka kirikute kõrvale. Esimesed kirikukoolid asusid toomkiriku juures, õpetati samu aineid mis kloostrikoolideski. Hiljem hakati rajama linnakoole ja ametikoole (abakusekoolid need olid raamatupidamise ja arvutuskoolid), kus hariduse said kaupmeeste ja käsitööliste lapsed., õppetöö oli emakeeles. 14. Keskaegne ülikool: esimesed ülikoolid, struktuur, juhtimise süsteem, õpitavad ained, Teaduskonnad. Esimene ülikool asus Bolognas, asutamisaasta on 1119 .Veel vanu ülikoole: Priisi, Oxfordi, Cambridge, Salamanca ja Uppsala. Kõik vanemad ülikoolid said asutamisüriku ja privileegid paavstilt. Teaduse arendajaks oli kirik. Õppetöö toimus ladina keeles. Õppetöö vormideks: loeng, dispuut. Piiskopi esindajana juhtis ülikooli tööd kantsler, tudengite esindajana rektor. Dekaani määrasid õppejõud
Keskaeg Tegi: Helerin traat · Seos kiriku ja teoloogiaga Jumal domineeris nii tugevalt kõige üle, et kõik otsused käisid läbi Jumala. · Dualism ehk vastandamine, kogu inimese mõttemaailma oli seotud vastandamisega(nt. hea ja halb). · Sümbolite süsteem rõhutati tohutult mingeid numbreid, näiteks 7, 3, 2 ja 4. · Koolisüsteemi väljakujunemine 7 vabakunsti (trivium, quadrivium). · Tekkisid Euroopa vanimad ülikoolid. · Kunstide areng. · Kultuur keskajal on suures osas anonüümne. Kirjandus 4 põhisuunda · Kiriklik piibel, religioon. · Rahvaeeposed kangelaslaulud, näiteks Nibelungide laul (Germaan), Rodrigo (Hispaania), Edda laul (Skandinaavia). · Rahvaluule. · Rüütlikirjandus. Trubaduuride ajastu. Trubaduurid ja truväärid Prantsusmaal. Minnessinger Saksamaal. Rüütliromaan, paralleelselt eepostega. Kultuur · Rooma laguneb. · 1
Aga Lembitu maim elas ja mõitis rahwale tagasi hallis
minewikus kaotatud mabaduse." (Moora, 1938, 6)
Sellest lõigust võib arusaada, et umbes 70. aastat tagasi oli Lembitu väga kõrgel kohal ja ilma
temata oli raske.
Väga lühidalt öeldes oli Lembitu üks Saksamaa vanematest, kes paistis silma
saksalastevastastes võitlustes ja langes Madisepäeva lahingus.
Helme, Mart. Lembitu eestlaste kroonimata kuningas. Tallinn: kirjastus "Kunst", 2010.
Kärmas, Mihkel. "Eesti ja Poola ülikoolid uurivad legendi Lembitu pea kohta". ERR (2017).
mitmeti ning väga pikalt. Eelkõige rõhutakse siin noorsoole, kellele pannakse alatihti südamele tõsiasi, et haridus on tähtis ning aina enam võime tunda seda, et ilma kooliskäimiseta me elus läbi ei löö. Milline oleks Eesti ülikoolideta? Tundub, et selle küsimuse all on peidus midagi enamat. Ma arvan, et niinimetatud alaküsimustena või õigemini öeldes peidetud küsimustena on selle all ka sellised mõtted: mis saaks Eestis elavatest inimestest, kui ülikoolid puuduksid? Kuidas mõjutab see Eesti riiki kultuuriliselt ning mis maine ülikoolide puudumine Eestile toob? Kuidas peaksid inimesed enda aega sisustama, kui ülikoole ei oleks ning mis saaks töökohtadest, mis on kvalifitseeritud kindlale erialale? Pean nentima, et see, kui ülikoolid Eestist puuduksid, tooks ainult probleeme ning meelehärmi, mida on väga raske summutada, sest paljud on selle poolt, et haridus on tähtis.
Näiteks tahavad nad, et õpilasel oleks võimalik saada ühesugust kvaliteetset haridust nii era- kui riiklikust kõrgkoolist. Kõrghariduse eest tasumiseks pakuvad nad riigi poolt tagatud õppelaenu. Vasakpoolsed: Alus-, põhi- ja kesk- või kutsehariduse omandamine peab olema tasuta ja kohustuslik. Kooliharidus peab olema ühetaoliselt hea üle Eesti. Vasakparteid panustavad kutseharidusse, et ka gümnaasiumid pakuksid valikainena kutseharidust. Avalik-õiguslikud ülikoolid peaksid pakkuma andekatele noortele tasuta kõrgharidust ja riik peab looma vajalikud stipendiumid.
Bütsantsi haridus Hariduse saamine ja tähtsus Haridust väärtustati Bütsantsis väga aga kool ei olnud kohustuslik. Olid erakoolid mis olid tasulised ja kirikukoolid mis olid tasuta nii orbudele kuid tihti ka andekamadele lastele. Koolides õppisid ainult poisid. Koolid Kloostrikoolides anti enamasti ainult algharidust, aga suuremates linnades olid ka ülikoolid. Esimene ülikool Konstantinoopolisse rajati 5. sajandil. Haritlaste osa ühiskonnas Enamasti olid keisrid, riigiametnikud ja piiskopid väga hästi haritud. Kuna koolis käisid ainult poisid, õpetasid tüdrukuid vanemad, rikamaid aga sageli eraõetajad. Võrdlus Lääne-Euroopaga Haridust väärtustati Bütsantsis rohkem. Bütsants oli varasel keskajal kultuursem kui Lääne-Euroopa. Sealne kultuur on säilinud ka tänapäeval, mis on kokku sulandunud kristliku hariduse ja kultuuriga.
Tööjõu koolitusse süstitakse 350 miljonit Tänavu tuleb Euroopa Sotsiaalfondi kaudu Eestisse kokku 350 miljonit krooni, mis on mõeldud tööjõu kvalifikatsiooni suurendamiseks. Elukestva Õppe Sihtasutuse Innove poolt vahendatavaid ja ühele projektile maksimaalselt 10 miljonit krooni võimaldavaid toetusi saavad taotleda kõik riigiasutused, omavalitsused, ettevõtted ja MTÜd. Novembri jooksul toimuva tänavuse teise, 200 miljoni kroonise rahalise mahuga taotlusvooru raames saab taotleda toetusi tegevustele, mis aitavad inimestel tööturule naasta või töötust vältida. Esimese, 150 miljoni krooni suuruse taotlusvooru suuremad toetustesaajad oli AS Eesti Vanglatööstus 20,7 miljoni krooniga, üle 9 miljoni said toetust ka Tallinna ja Tartu Ülikoolid ning MTÜd Uus Sild ja Eesti Kaugtöö Ühing. Toetuste maksimaalne määr on 90 protsenti, mis teeb taotleja omafinantseeringuks 10 protsenti. Korraldatavatel koolitustel osalevatele inimestele on ette n...
Keskaegne Euroopa Ühiskonna areng oli kiireim Vahemere-äärsetes maades. Kõik linnastatumateks aladeks kujunesid Põhja-Itaalia (Lombardia ja Toscana piirkonnad) ja Madalmaad. Tähtsamad kaubateed oli idamaadele. Nii Inglismaal kui Prantsusmaal kujunes kõrgkeskajal tsentraliseeritud monarhia: mõlemas riigis kehtis tugev ja hästi toimib kuningavõim, kusjuures esinduskogud kaitsesid kõigi mõjukamate ühiskonnakihtide huve. Keskaja teisel poolel tekkisid Euroopasse ülikoolid. Need olid vajalikud, sest väga paljud noored soovisid minna kloostrikooli ning seetõttu oli vaja luua uued õppeasutused kus omavahel seoti ilmalik ja kiriklik õppesuund. Esimesed ülikoolid olid Lääne-Euroopas Bologna ülikool, Salerno ja Pariisi ülikool.
tehnoloogiaga. Ühe sellise katse ajal sai Stravinsky haigushoo ja ta viidi haiglasse. Babbitt oli väga huvitatud elektroonilise muusika võimalustest ja esimese süntesaatori leiutamisega loodi Columbia-Princeton Electronic Music Centre 1960-ndal aastal. See oli algus suurele arengule muusikapalade loomisel ja levitamisel. Kõiki Babbitti varaseimaid loominguid loetakse klassikuteks, mis mõjutas hilisemaid heliloojaid. Samal ajal liitus Babbitt Ameerikas liikumisega, mis tahtis, et ülikoolid lisaksid ülikooli õppekavasse ka muusika. Ameerika Ühendriigid olid Euroopast muusika õppimisega kõvasti taga. Ameerika muusikud reisisid tavaliselt Euroopasse, et seal õppida või õpetasid ise ennast nii hästi kui oskasid. 1950-ndate alguses lisas Ameerika Ühendriigi ülikoolid, millel varem oli väga vähe aineid, palju uusi aineid nagu kirjandus, võõrad keeled ja ka muusika. Spetsialiseerumine muusikas oli piiratud. 1960-
seisnes selles, et nendes nähti surelike kaitsjaid ja eestkostjaid nii maises kui ka pärast surma, loodeti, et nad aitavad pääaseda taevariiki. Usuti ka veel reliikviatesse, need olid pühakutega seostuvad esemed ja pidavat kandma jumalikku väge. Ketserid: Isik, kes kaldub kõrvale kirikuõpetusest. Panid pahaks kiriku rikkust ja sekkumist ilmalikku võimu. Ketserite vastu loodi inkvisitsiooni kohus, mis karistas teisitimõtlejaid. 7. Ülikoolid ja teadus: kus asutati Euroopa vanimad ülikoolid, keskaegse ülikooli võrdlus tänapäeva ülikooliga, keskaegse teaduse saavutused, skolastika. Esimene ülikool asutati Itaalias Bolognas. 12 saj. alustas tööd Pariisi- ja Oxfordi ülikool. Cambrige ülikool alustas tööd 13 saj. Tänapäev: Rohkem teadusharusid, kõik ei pea alustama õppimist filosoofiaga, ei ole seitset vaba kunsti, ei õpetata ainult ladina keeles. Sarnasus: Põhiliselt on samaks jäänud ülikooli struktuur nt rektor, professor,
Alumine aste · Grammatika · Retoorika · Dialektika Ülemine aste · Geomeetria · Aritmeetika · Astronoomia · Muusika Ülikoolid Aja jooksul kasvas vajadus haritud inimeste järele. Kirik vajas õpetlasi, kes suudaksid teda kaitsta ketserlike vaadete eest, valitsejail ning linnaisedel aga oli tarvis haritud seadusetundjaid. Kõik see sundis mitmeid linnakoole oma õpetust täiustama ja edasi arendama, järk-järgult kujunesid neist ülikoolid. Esimeseks ülikooliks peetakse 1119. Aastal Bologna linnas Põhja-Itaalias rajatud kooli. Keskaegne ülikool oli vormi poolest õppejõudude ja üliõpilaste tsunft. · Õppejõud doktor oli meistrite osas. · Vanemad üliõpilased bakalaurused olid läbinud alama astme õpetuse ja võisid selles osas juba ise nooremaid õpetada. · Ülikooli juhtis rektor Keskaegsetes ülikoolides oli neli teaduskonda: · Kunstide teaduskond · Õigusteaduskond
Johnson kasutas ära oma sarmi ja karmi käelisi taktikaid, et läbi lüüa uue poliitikaga. Väga osav sotsiaalsete probleemide lahendamise ,,Suur ühiskond", riik peab majandusse sekkuma Johnsoni aeg Marss Washingtoni ~200 000 inimest Martin Luther King, 1964. aastal Nobeli rahupreemia, kuid 1968 mõrvati Johnsoni ajal saavutas neegrite võitlus rassilise võrdsuse eest kõrgpunkti Eraldi koolid olid 1950. aastail juba keelatud Järsku avardusid noorte õppimisvõimalused ja ülikoolid kihasid suurte sipelgapesadena 1969tel sai Ameerika majandusbuum läbi Vietnami sõda Johnsoni aeg Johnsoni populaarsus hakkas vähenema peale Vietnami sõda Rahutused sadades linnades linnades üle riigi, Martin Luther Kingi atentaati vastu Rajas Kerneri komissiooni, rahutuste õppimiseks ja nende ära hoidmiseks ,,Sõda" vaesuse vastu Kosmose võiduajooks NSVL'ga
Tuhande aastane keskaeg Millal algas ja millal lõppes Euroopa keskaeg? Algas 476. aastal (LääneRooma keisri kukutamine) Lõppes, kas 1450. (trükikunsti leiutamine), 1453. (Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt), 1492. (Ameerika avastamine) või 1517 (reformatsiooni algus). Eestis algas 1200. aastal ja lõppes 1558. (VeneLiivi sõja puhkamine) Eestis hakkas keskaeg hiljem kuna siia ei toonud Rooma riigi lagunemine kuigi suuri muutusi. Keskaeg on Eesti ajaloos oluline, sest siis Eesti euroopastus ehk Eesti seoti LääneEuroopaga. Varakeskaeg (6.10. saj) ➢ Kadus oskus töödelda kivi ➢ Alla käisid kombed ➢ Lokkas vägivald ja kuritegevus ➢ Kujunesid Germaanlaste riigid, esile tõusis Frangi riik ➢ Suur osa Euroopast ristiusustati Kõrgkeskaeg (11.13. saj) ➢ Keskaja kõige tormilisema arengu periood ➢ Rahvaarvu kasv (Asustus tihenes, hariti üles uusi põlde, linnu ra...
1. Euroopa poliitiline kaart keskajal. Millised muutused toimusid 11-15. s poliitilisel kaardil Pürenee ps, Balkani ps, Põhja-Euroopas, kuidas muutus Inglismaa territoorium. Millised olid suurimad linnad Euroopas? Millised olid vanimad ülikoolid? Millised protestantlikud riigid tekkisid reformatsiooni tulemusel? 13.sajand: Inglsmaa- kuningriik, Britisaared + saared Pr (Normandia, Britannia). Prantsusmaa- kuningriik, domeen väike, hertsogkonnad, nõrk riik. Hispaania- 2 tugevat riiki Kastiilia ja Argoon (suur osa Pürenee ps) Cordoba. Saksamaa- 10.saj tekkis Saksa-Rooma keisririik (lagunendu Frangiriik) tänapäeva Saksa, austria, sveitsi, P-Itaalia. Rajaja Otto I.
skulptuur ja maal. Teadus Tõelised Islami teadused olid seotud koraaniga, nt. Grammatika uuris koraani lauseehitust. Tadziki teadlane Ibn Sina ehk Avicenna oli kuulus meedik. Marokolane Al-Idrisi koostas 12ndal saj. maailmakaardi, kus olevat ära märgitud ka Eesti. Koolid ja haridus Kirjaoskus oli suhteliselt vähe levinud. Islami hariduse aluseks oli koraan. Enamuste moslemite haridus piirdus koraani koolidega. Islami kesk õppeasutused ja ülikoolid olid medresed. Õppeaineteks olid loogika, araabia kirjandus, islami õigus, sunna ja koraan. Kursus ülikoolis kestis 4-6 aastat, üliõpilased said stipendiumid. Medresed olid samal ajal ka raamatukogud ja ühiselamud
dokumendid, mis võiksid mind mingil määral mõjutada ning seletada lahti miks või kuidas need mind mõjutavad. 1) Valga maakonna arengukava- ,,Arengustrateegia Valgamaa 2013"- antud dokumendiga on kokkupuude olnud tänu sellele, et elan Valgamaal. Kõik, mis puudutab antud maakonna arengut ja tegevusi, mõjutab ka mind kaudselt. 2) Eesti kõrgharidustrateegia aastateks 2006 2015 antud dokument reguleerib õpinguid kõrghariduseasutustes- ülikoolid, rakenduskõrgkoolid, akadeemiad. Kuna õpin rakenduskõrgkoolis, siis mõjutab see dokument ka mind, kuna kool lähtub sellest arengukavast. 3) Eesti keele arengukava 2011 2017 antud dokument reguleerib Eesti keele, kui riigikeele eksisteermisena ning selle õpetamisega koolides. Antud dokument puudutab kõiki meid, kes elavad Eesti riigis ja õpivad eesti koolidest. 4) Tõrva gümnaasiumi arengukava 2010- 2013- reguleerib Tõrva
Õigus- riigivõimu poolt kehtestatud kohustuslike käitumisnormide ja suhete kogum. Eraelu- indiviidi isiklik elukorraldus. Ühiskond - eraelu - ühiskondlik elu. I sektor AVALIK SEKTOR (riigi- ja omavalitsusasutused, riigi käsutuses olev raha ja vara) Siia kuuluvad näiteks: - Haridus- ja teadusministeerium - Eesti Pank - Politsei- ja Piirivalveamet - Värska Vallavalitsus - Põlva maavalitsus - ülikoolid: Tartu, Tallinna Ülikool - riigi- ja munitsipaalkoolid: Värska Gümnaasium - Eesti Rahvusringhääling ERR II sektor ERASEKTOR (kõik eraomanduses olevad ettevõtte; tulu saamis eesmärk..) Siia kuuluvad näiteks: - pangad: Swedbank, Ühispank - AS-d - OÜ-d - EMOR - Saar Poll (küsitlusfirmad) III sektor MITTTULUNDUSSEKTOR (ei tegele tulu saamis eesmärgil) Siia kuuluvad näiteks: - korteriühistud
Kvalifikatsiooni annavad õpilastele laia valiku baasteadmisi ning rohkem spetsiaalseid oskuseid teatud aladel. Peale kutseõppe omandamist on võimalik minna edasi õppima kõrgkoolidesse või teistesse kutseõppeasutustesse. Kõrgharidus Peale gümnaasiumi või kutseasutuse lõpetamist on õpilastel võimalik edasi minna kõrgkoolidesse. Neid on kahte liiki: ülikoolid ja polütehnikumid. Ülikoolid keskenduvad akadeemilisele haridusele ja teadustöödele ning polütehnikumid on rohkem orienteeritud tööelule ja nõuavad rohkem praktilist lähenemist. Polütehnikumid keskenduvad tööjõule, mida turg vajab. Soomes on 20 ülikooli, mis on oma otsuste tegemises väga iseseisvad. Haridusministeeriumi sektoris on 26 polütehnikumi. Soome matrikuleerimiseksamid nõuavad üldist sobivust kõrghariduseks. Eksamite kaudu
õpilastele antud palju erinevaid võimalusi, kuidas oma haridusteed jätkata. See eeldab, et õpilased, vanemad ja õpetajad suudavad õpilasi iga taseme lõpus edasi suunata just tema võimetele sobivamasse õppesuunda. 4 2. SUURBRITANNIA HARIDUSE AJALUGU Esimesed teated koolide eksisteerimisest Inglismaal pärinevad 7. sajandist. Keskajal tekkisid aristokraatidele rajatud koolid ja ülikoolid. Koolikohustus kehtib alates 1870. aastast ja tänapäeval kehtib see 5- 16 eluaastani. Keskajal andsid Suurbritannias haridust katoliiklikud toom- ja kloostrikoolid, 16. sajandist läksid koolid anglikaani kiriku ülalpidamisele. Tudorite valitsemisajal 16. sajandil tehti esimesi koolisüsteemi rajamise katseid. Sel ajal olukord hariduses siiski palju ei paranenud, koolid olid endiselt ebaühtlaselt jaotatud üle riigi. Puudus arusaam,
Kaubad idast läände: karusnahad, vaha, mesi, puit, vili, loomanahad, lina, kanep, merevaik Läänest itta: kalev (riidesort), sool, heeringad, vürtsid, metallid, vein 7. Keskaja kultuur. 8. Milline oli õpe kloostri-, toom- ja linnakoolides? Toomkoolid, linnakoolid kirjutamise ja arvutamise õpe jõukatele bürgeripoegadele. Kloostrikoolid: ladina keele, piibli õpe munkadele. Taimeteadus raviotstarbel 9. Miks, millal ja kus tekkisid Euroopa ülikoolid? Kuidas neid juhiti, milline oli majanduslik baas. Linnaelanikel tekkis vajadus hariduse järele. Eesmärk - haritud vaimulikud, juristid, arstid Esimesed ülikoolid 12.s kloostri- v linnakoolide baasil: Bologna (It, õigus), Pariis (teoloogia P. Abelard, Aquino Thomas), Oxford (loodusteadused), 13. s Cambridge (Br), Salamanca (Sp), Siena (It) Kesk-Euroopas esimesed ülikoolid 14. s Heidelberg, Praha, Viin, Buda Põhja-Euroopas 17. s Uppsala 10. Kuidas toimus õpe
praktikast, eksamiperioodist. Õppeaeg koos eksamiperioodi ja praktikaajaga on vähemalt 40 õppenädalat. Õppimisvõimaluste kohta kutsekoolides on võimalik leida lisateavet internetist. Kõrgharidus jaguneb Eestis kaheks tasandiks: rakenduslik kõrgharidus ning akadeemiline kõrgharidus. Rakendusliku kõrgharidust annavad Eestis rakenduskõrgkoolid ning akadeemilist kõrgharidust ülikoolid. Kõrgharidust pakuvad Eestis riiklikud ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid ning erakõrgkoolid ja 5 ülikoolid. Õppimine riiklikus rakenduskõrgkoolis või ülikoolis on üldjuhul õppemaksuta. Õppimine eraülikoolides- ja kõrgkoolides on tasuline. 6 Võrdlemine Kui hakkame võrdlema Norra ja Eesti haridussteemid, siis kindlasti tuleb märgata erinevusi.
piibel. Euroopas kuulub trükikunsti leiutaja au Johann Gutenbergile. Kõige esimeseks trükitud raamatuks Euroopas oligi tema trükitud Piibel, milles igal lehel oli tekst kahes veerus ning mummalgi lehel 42 rida. Edasi hakati trükkima ka paberraha ning mängukaarte. Trükikunsti leiutamine hõlbustas valitseja teadaannete avaldamist ning trükitud raamatute kaudu kandusid inimestele kiiresti edasi uusi teadmisi ning ideid. Üks olulisemaid etappe keskajal on olnud ka ülikoolid teke. Pärast barbarite sissetungi Rooma riigi aladele toimus teaduse, hariduse ja laiemalt kogu kultuuri vallas järsk langus. Määravaks sai ka kiriku osa. Varakeskajal olid vaimulikud ainsad kirjaoskajad, ja see, keda huvitasid haridus ja teadus, pidid astuma kloostrisse või muul viisil kiriku teenistusse. Uute koolide ja ülikoolide rajamise peamiseks tõukejõuks on läbi aegade olnud haridust ja teadust hindavate inimeste olemasolu
ülalpidamine Keskajal kujunesid Lääne-Euroopas riigid, mis püsivad meie ajani.Tugevnes kuningavõim ja peeti hulgaliselt sõdu.See oli ka uhkete rüütlite ja nendevaheliste võitluste aeg.Tekkisid linnad, arenesid käsitöö ja kaubandus.Talupojad õppisid juurde oskusi ja Idamaadest levisid Euroopasse senitundmatud põllukultuurid.Keskajal toimus ka meie esiisade ristiusustamine ja Eesti alade langemine saksa-taani rüütlite valdusse.Euroopasse rajati esimesed ülikoolid ning leiutati paljud tänapäeval nii tavalised asjad. 2) iseloomusta kiriku osa keskaja ühiskonnas ja kultuuris ning inimeste mõttemaailma kujundajana; Kirik oli organisatsioon. Kirikusse kuulus esimene seisus ehk vaimulikud. Kirik oli püha pind ning koht kus lunastati patte. Kiriku sakramendid olid ristimine, leer, armulaud, abielu, pihtimine, vaimulike ametisse pühitsemine, viimne võidmine (7 sakramenti). Kirikud ja kloostrid olid keskaja rikkaimad asutused.
elukorralduses. Haridus ja ühiskond on omavahel väga tihedalt seotud. Ühiskond loob tingimused õppimiseks ning haridus loob omakorda ühiskonna. Kahjuks ei ole kaugeltki mitte kõik ühiskonnad võrdväärsed, kuna jääb puudu tolerantsist ning oma kaaskondlaste mõistmisest. Haridust omandatakse selleks ettenähtud asutustes. Kuna haridus jaguneb erinevateks osadeks siis on loodud koolid erinevate hariduste omandamiseks, näiteks algkoolid, gümnaasiumid, põhikoolid, ülikoolid jne. Ajalugu on pannud haridusele aluse ning seda vorminud. Kõik see, mis on meile jäänud minevikust, rikastab meie maailma ning tänapäeva. Nende tuhandete aastate jooksul, mil me oleme arenenud ning vilunud, on olnud väga palju erinevaid arusaamu haridusest ning selle vajalikkusest, kuid see on siiski suutnud säilitada oma väärtuse. Haridus on vajalik kõigile, see on meie elu üks tähtsaim osa. Ilma hariduseta ei suudaks me edasi areneda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
