Mõisteid Hellenism- Kreeka ja Lähis-Ida rahvaste kultuurisulam, sest Kreeka tsivilisatsioon levis Lähis- Ida maadesse ja vastu saadi idapoolseid mõjutusi. Hellas- algselt maakoht Põhja-Kreekas. 7. saj e.Kr. muutus Hellas kreeklaste kodumaa üldnimeks. Hellenid-üldnimetus kõikidele kreeklastele, ka väljaspool Hellast. Barbarid e.mittehellenid -rääkisid kreeklastele arusaamatus keeles. Philipika-süüdistus kellegi aadressil. Ateena Mereliit-loodi 478. Aastal e.kr. Kreeka polis-linnriik ja riigivorm. Kokku u. 1500 polist. Kodanik-täiskasvanud põliselanikest mehed, kelle õigusteks oli omada maad ja osaleda rahvakoosolekuil. Kohustuseks oli teenida sõjaväes. Kodanikuõigused puudusid naistel, orjadel, võõramaalastel. Poliitika-algselt tähendas plise valitsemist. Polise riigikord võis olla kas aristokraatlik või demokraatlik. Türannia-ühe isiku vägivldne võimu omastamine. Türann-ebaseaduslikult võimule tulnud e. isehakanud hirmuvalitseja. Akro...
Vana-Kreeka mood (umbes 600-30 eKr) Diana Stanevitš 9A klass Tartu Annelinna Gümnaasium NAISTE RIIETUS Kitoon Himation • Jättis varrukate mulje. • Mähiti ümber keha. • Linast või lambavillast. • Tumedam kui alusriietus. • Pikk ja valge. • Pidi olema põlvest alapoole. MEIK AKSESSUAARID • Kaelakett • Sõrmused • Kõrvarõngad • Käevõrud • Juuste jaoks aksessuaarid vääriskividest • Kullast pärg MEESTE RIIETUS • Kitoon • Himation • Hlamis JALANÕUD
(2778-2263 a ema) trapeeringud; plissee Keskmise riigi periood linane; puuvillane; siid (2263-1710 a ema) laiad kaelaehted Uue riigi periood parukad, tripati (1710-1090 a ema) sandaalid Kreeta N:pihik, põll, püksseelik, Varane järguline seelik, 3000-2000. a e Kr M: niudevöö, Keskmine lühike seelik, 2000-1700. a e Kr kitoon Hiline 1700-1450. a e Kr. keep, peakatted linane;villane, nahk filigraansed ehted lõike kasutamine sussid, sokid, sandaalid, saapad, kontsaga kingad Kreeka N: peplos, kitoon, himation., Arhailine pharos, palla (700-500 a e Kr.), M: himation, hlamis, Klassikaline eksomis, kitoon (500-338 a e Kr
poolt vihase ilmega. Komöödiategelaste maskide eesmärgiks oli esile kutsuda naeru. Reaalsete inimeste näost tehti sõbralik zarz. Oli ka fantastilisi maske nagu nt. herilased, konnad jne. Maski osaks oli ka parukas. See tegi lavakuju suuremaks. Kõik elemendid pidid andma suurenduse. Ka riided. Näitlejad kandsid jalas koturne - jalanõusid, millel on talla paksendused. Kitoon - varrukatega ülariie. Traagilistel kangelastel oli pikk kitoon, koomilistel lühike (ka teenritel). Kitoon oli tavaliselt kaunistatud tikanditega. Rohkem omas tähtsust värv. Kitooni peale tõmmati mantel - kuningatel oli see purpur-punane. Kuningannadel kitoon punane ja mantel valge. Jumalad kandsid tavaliselt villast mantlit. Tegelased, kes olid pagendatud (Oidipus), kandsid valgeid määrdunud rõivaid. Musti rõivaid kandsid leinajad, keda oli tabanud mingi õnnetus. Rõivastel oli all polster. Vöö oli alati kõrgemale tõstetud.
Kreeklased pidasid orjapidamist täiesti loomulikuks ja kellegi ei tulnud pähe sellele vastu vaielda. Nagu riigiasjades, nii oli ka perekonnas kogu võim meeste käes. Ateena tüdrukute haridus oli iga perekonna oma asi. Kõik Ateena poisid pidid käima koolis, kus neile õpetati lugemist, kirjutamist ja arvutamist. Tavaliselt õppisid tüdrukud kodus ema käe all majapidamist ja käsitööd. Muistsed hellenid kandsid korraga vaid ühte või kahte rõivast. Tavaline alusrõivas kandis nimetust kitoon. Meestel ulatus kitoon tavaliselt põlvini, naistel aga maani. SPARTA Sparta asus Lakoonika maakonnas Peloponnesose poolsaar. See oli üks suuremaid maakondi Kreekas. Sparta riik sai üheks kõige võimsamaks Kreekas. Riigi täieõiguslikud kodanikud ehk spartiaadid tööd ei teinud, vaid pühendusid täielikult sõjalistele harjutustele. Kõige alam seisus Sparta riigis olid heloodid orjad, kes harisid spartalaste põlde
juuksed Ehted - lilledega kaunistatud laubapael, kullast ehted, - võrkpitsist juuksepael, väike kuldkroon, kõrvarõngad, sõrmused, ripatsed - kivikesed, poolvääriskivid, helmed, kuld - filigraantehnika, granuleerimistehnika 2000. a eKr Mehed Keskmine - käisid alasti - lühikesed seelikud, vöö külge kinnis, põllesid, niudevöö, kitoon - punasest ja valgest nahast poolsaapad - helmestest võrg, käevõrusid Naised - puus rõhutatud, puusapõll, volangilised seelikud, peleriin, kitoon - pihikutaoline rõivaese - küünarnukkideni varrukad: liibuvad või puhvis 1700. a eKr - teravatipuline müts - kõrged saapad ja kontsaga kingad - kolmekordselt keeratud kaelakeed Hiline
Ideaalis pidi kehakate olema nii märkamatu, et keha ja rõivas muutusid nagu üheks tervikuks Kanti peplost või kitooni ja ülerõivana himationi. Peplos oli villane kangatükk, mille laius oli 180 cm ja pikkus umbes pool kandja kasvusl. Riidetükk keerati ümber keha ja kinnitati õlal fibula abil. Riidetüki üleliigne laius volditi ülaservas kokku ning moodustati sellest lühikest peleriini meenutav detail. Peplost kanti peamiselt vöötatult Kitoon oli palju avaram, laius ulatus kuni 2,5 m. Kitoon valmistati kahest kangatükist, mille küljed õmmeldi kokku, õla- ja varrukaõmblusi asendas fibulate rida. Kitooni kanti vööga, kuna ta oli väga lai, jättis ta varrukatega rõiva mulje. Pikema kitooni üleliigne pikkus tõsteti vöö abil ülesse ning siis jättis ta kaheosalise rõiva mulje RIIETUS NAISED Peplost kanti hilisemal ajajärgul ka nii, et üks külg oli lahti. Nimetati seda dooria peploseks
Kreeka Eluolu ja perekond Linn Rollid: Poliitiline Majanduslik Usukeskus Asend jalam Akropoli Südalinnas Agoraa - Koosoleku- ja -turuplats Kaljunukile rajatud kindlus* Tänavad Enamasti kitsad Kulgesid korrapäratult Majad Ühe-kuni neljakorruselised Põletamata tellistest Tihti väike siseõu Tähtis külalistetuba Linnamüüride taga Külad Talupoegade viljapõllud Oliivi-ja viinamarja- istandused Aristokraatide uhked maamajad Karjamaad Riietus Kitoon Himation Sandaalid Pükse ei kantud! Toit Rohkesti puu-ja köögivilju Kala Oliiviõli Mesi Kitse-ja lehmapiim Lahjendatud vein Aristokraatlik eluviis Konkurentsivaim Sümpoosionid Sport Gümnaasion Sportimine Hariduskeskus Olümpiamängud Iga nelja aasta tagant Zeusi auks Osalesid ainult hellenid Ohverdamine Trompetipuhujad ja teadete ku...
Paide Gümnaasium Linn Tavaliselt paiknes linn kaljunukile rajatud kindluse akropoli jalamil. Seal paiknesid veel templid, linnasüda oli koosoleku- ja turuplats agoraa. Maja kõige esinduslikum ruum külalistetoa otstarvet täitev andreion (kreeka k. ,,meeste ruum") paiknes õue tänavapoolses küljes. Riietus ja toit Kõige tavalisem riietusese oli napilt põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja vööga kokkutõmmatud kitoon, mida kandsid nii mehed kui naised. Kasutati oliiviõli küpsetamiseks ja mett kookide maitsestamiseks, joodi kitse- ja lehmapiima, valmistati juustu. Peamine jook oli veega lahjendatud vein. Abielu ja perekond Naistel puudusid kodanikuõigused, allusid abikaasale. Abielu põhieesmärk oli järglaste saamine, vastastiku tunded ei mänginud rolli. Naine oli enamasti kodus ja kasvatas lapsi, korraldas majapidamist.
treppi ülakorrusele). Esindlukeim ruum andreion(meeste ruum) täitis külaliste toa rolli. Tihti tänavale avanev koda v. Kauplus. Linnas väljaspool olid külad, talupoegade viljapõllud, oliivi-, viinamarjaistandused, ning aristrokaatide uhked maamajad. Inimesed ei jäänud linnast kaugele, käisid linna turule,rahvakoosolekul ja usupidustuste ajal jumalatele austust avaldamas. Riietus ja toit- Tavaline riietus oli kitoon e. Napilt põlvini ulatuv, õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokkutõmmatud e. kitoon. Külmaga pandi peale himaton(võis kanda ka paljale ihule). Pükse ei kantud. Jalas sandaalid. Toiduks oli palju puu- ja köögivilju, eriti küüslauk ja kala(värske, soolatud ja kuivatatud). Vaestel peamiselt soosakala. Liha söödi suhteliselt harva, peamiselt siis, kui jumalatele ohvreid toodi. Nii kastmeks, kui ka küpsetamiseks kasutati oliivõli, kooke maitsestati meega.
Aristoteles - Platoni õpilane. Tegeles loogikaga. Akropol - Kaljunukile rajatud kindlus Riik on tähtsam kui inimene. Sümpoosion - Koosviibimine (koosjoomine) Perikles - Peetakse sageli Ateena edukaimaks Andreion - Meeste ruum juhiks. Gümnaasion - Spordiväljak, koos pesemis- ja Solon - Ateena seaduseandja ja üks riietusruumidega silmapaistvamaid varase perioodi poeete Kitoon - Põlvini ulatuv, vööga kokkutõmmatud ja Archimedes - Sitsiiliast pärit matemaatik, füüsik, õlgadelt kinnitatud riidetükk leiutaja. Formuleeris hüdrostaatika seaduse Himation - Paksem üleriie Sophokles - Tragöödiakirjanik. "Kuningas Rahvakoosolek - Rahva koosviibimine, kus Oidipus" arutati riigi asju Homeros - Pime laulik. 2 kuulsamat eepost "Ilias" ja "Odüsseia" Philippos II - Makedoonia kuningas. Aleksander
Antiikteater: Tekkis 5. saj. eKr Deus ex machina- jumalik sekkumine Skeene- stseen Orkestra- ringi kujuline suur ala Altar- asus orkestra keskel, kus ohverdati loomi ja lauldi laule Dionysose auks Dionysos- veini ja viljakusejumal Koturn- kõrge tallaga puukingad 17 000 külastajat mahtus teatrisse Kui polnud raha, et ise piletit osta siis maksti pilet riigi poolt Pidulik riietus- kitoon (põlvini ulatuv ja vööga kinni tõmmatud riie) ja tuunika Maskid- maskide vahetamisega said samad näitlejad esitada mitut erinevat rolli Commedia dell’ arte: Seal näitlesid professionaalsed ja elukutselised näitlejad Suurimad naerutajad olid teenrid ehk džannid Peamised tegelaskujud olid: Pantalone- vana hirmur, sarvekandja Dottore- tarbetult askeldav õpilane Capitano- seiklev sõjamees Arlecchino- veiderdav juhmard
harisid sõltlased. Kreeka oli orjanduslik ühiskond orja saadi sõdadest ja võlgadekatteks. Orje kasutati kõikjal põllul,käsitöö kojas,iga kreekas võis ori olla. Ori tegi ära lihtsamad ja ebameeldivad tööd,nt:kaevandused. Kreeka polises oli kaks tähtsat objekti akrobol,künka otsas kindlus ja agoraa ehk koosoleku ja turuplats. Polist ilmastasid ka templid. Majad olid põletamatta tellisest siseõuega. Riietuseks olid valdavad riidetükk kitoon. Külmailmaga tõmmati peale himaation,söögi puu- ja köögivilju,kala oli võli,tähtsamaks oli küüslauk. Liha söödi valdavalt usu pidustustel. Aristokraadid tegelesid poliitika ja spordiga ning pidusöökidega ehk sümpoosionitega.
kooliüürika ettekandajad · Hiljem ,kui tantsiv koor enam draamas ei osalenud ,muutus orkestra poolringiks ,kus paiknesid muusikud (orkester) · Skene ,koht kus näjtlejad puhkasid, muutsid on kostuume. · Theatron Vaatamispaik see sõna sa lõpuks kogu teatriruumi tähtsuseks Teater Antiikdraama oli üles ehitatud sõnale ja kõnele · Traöödias piirasid liikumist ja miimikat pikk rüü ,kohmakad jalanõud ha mask · Rüü- Kitoon · Onkos -peakate · Kothornid-platvormtaldadega jalatsid · Mask-avas tegelaskujude olemuse ,soo,ea,sotsiaalse ja majandusliku seisundi Tragöödia · Kreeka tragöödia nim, tekkekoha järgi Atika tagöödiaks-see saavutas täituse 5.saj, eKr Atika maakonnad ateenas · ,,Sokulaul" (kr tragose ode) ohvri toomine või autasu Thesepis(6saj, 30 aastat eKr) · Poeet, näitleja,lavastaja kes tuli ome sünnikaohast vankriga ,millest sai
Muinas - Kreeka MARI PRESS 11C Naise rõivastus: Põhielemendiks Peplos, mille laius oli 180 cm ja pikkus u pool kandja pikkusest Riidetükk keerati ümber keha ja kinnitati õlal fibula abil Peplost kasutati peamiselt vöötatult, mis tekitas ka pluusi ja seeliku mulje Kitoon: nelinurkne villast kangatükk, dapeeriti keha ümber nii et vasak õlavars oli kaetud, parem katmata; koos hoidis fibula Rõivas ulatus põlvini või pahkluuni; sõltus seisusest Himationi kanti kitooni peal kaitseks külma eest;värvus varieerus klassikalisest valgest kuni punaseni Himation muinasajal: Mõjutus tänapäevale: Meeste rõivastus: Meeste kitoonid olid naiste omadest palju avaramad Osa kanga laiusest võis pruukida käsivartele langevate varrukate moodustamiseks
Kordamine X klass Vana-Kreeka Balkani ps-Ps kuhu tekkisid Kreeka linnriigid. Minoiline kultuur-Kõige varasem kultuut Kreeka ajaloos, Kreeta saarel. Lineaarkiri A-Minoilise kultuui kiri(ei osata) Lineaarkiri B-Mükeene kultuuri kiri(osatakse) Kükloobilised müürid-Võimsad müürid, Mükeene kultuur Tume ajajärk-Kreeka tsivi allakäik(11-8saj) Aristokraat-Rikas ja mõjukas isik Aristokraatia-Rikkamate võim Koloonia-Asumaa 776.eKr-Esimesed OM, kreeklaste ajaarvamise algus Perikles-Ateena tuntum starteeg PhilipposII-Makedoonia kuningas, Kreeka alistaja 338.e.Kr-Chaironeia lahing, Kreeka kaotab sõltumatuse Polis-Linnriik Kodanik-Meessoost, vaba, põliselanik Rahvakoosolek-Kodanike koosolek Faalanks-Sõjarvi Türannia-Hirmuvalitsus Spartiaat-Juhtiv elanikkonna osa Spartas Solon-Seaduste kirjapanija, jagas elanikkonna 4rühma. Demos-Vaba rahvas Demokraatia-rahvavõim Strateeg-sõjaväejuht Akropol-linna keskne, kõrgem kindlustatud...
Uuris ja tähendas üles ajaloo sündmusi · Hippokrates 5.-4. saj elanud kuulus arst, kes kirjutas raamatu mitmete haiguste sümptomitest 6. Tunne järgmisi mõisteid: · Polis Tüüpiline Vana-Kreeka linnriik, koosnes kesksest asulast ja selle ümbrusest · Akropol Linna keskuses olev kindlus · Agoraa Linna tegelik keskus (turuplats) · Andreion Kõige tähtsam ruum majas meeste ruum · Kitoon Ümber keha mässitud kangas, selle ots visati üle õla ja kinnitati sõlega, keskelt kinnitati vööga · Demos - Rahvas 7. Tea järgmiste ajalooperioodide aega: · Kreeta kultuur 2000 1600 a. e.Kr · Mükeene kultuur 1600 1100 a. e.Kr · Tume ajajärk 1100 800 a. e.Kr · Arhailine ajajärk 8. saj. - 6. saj. e.Kr · Klassikaline ajajärk 5. saj 4. saj. I pool e.Kr · Maratoni lahing 490 e.Kr
ettekandajad · Hiljem, kui tantsiv koor enam draamas ei osalenud, muutus orkestra poolringiks, kus paiknesid muusikud ("orkester") · Skene, koht kus näitleja muutis oma välimust hiljem kujunes sellest lavatagune · Theatron "vaatamispaik",see sõna sai lõpuks kogu teatriruumi tähistuseks "teater" Antiikdraama oli üles ehitatud sõnale ja kõnele · Tragöödias piirasid liikumist ja miimikat pikk rüü, kohmakad jalanõud ja mask · Rüü kitoon · Onkos - peakate · Kothornid platvormtaldadega jalatsid · Mask avas tegelaskujude olemuse, soo, ea,sotsiaalse ja majandusliku seisundi Tragöödia · Kreeka tragöödiat nimet. tekkekoha järgi Atika tragöödiaks - see saavutas täiuse 5. saj. eKr Atika maakonnas Ateenas · "sokulaul" (kr. tragos ode) ohvri toomine või autasu Thespis (6.saj. 30.aastad eKr) · Poeet, näitleja, lavastaja kes tuli oma sünnikohast vankriga, millest sai
Antiikkirjandus- Vana-Kreeka/Rooma kirjandus 8 saj eKr-5 saj pKr Andropomorfsed-jumalad kes võtavad kuju mida vaja Müüt-jutustus maailma loomisest Mütoloogia- müütide kogum Jumalad toitusid ambroosiast ja nektarist Antiikmaailmale omased muusad- Kleio- ajaloo muusa Urania- astronoomia Melpomene-tragöödia Thaleia-komöödia Terpsichore-tanstu Kalliope-eepiline luule Erato-armastusluule Polyhymneia- jumalatele määratud laulude muusa Euterpe-lüürika Antiikeepos- Ilias ja Odüsseia autor Homeros. Ilias räägib Trooja sõja 50 päevast Odüsseia räägib rännakutest peale Trooja sõda. Theatron-vaatamiskoht Skenee-orkestra taga paiknev ehitis Orkestra-ringi kujuline väljak Proskeenion-skenee taga paiknev riietumiskoht Altar-jumalate kummardamise koht Komöödias kadus koor, laulmine tuli asemele Tragöödias oli dialoog. V-K teater- rajatud mäenõlvale, 2-3 näitleja,kooril oluline roll,templi lähedal, amfiteatrid, dialoog näitleja ja koori vahel. V-R teate...
8.Milline tänapäeval kasutusel olev riideese loodi assüüürias? Narmad, tikandid , narmad. 9. mille poolest erineb teistest antiikaja rõivastest kreeta riietus? Õmmeldud vöökohad , rõhutati kõigerohkem vöökohta,korsetid. 10.Milliseid ühiseid jooni on Vana-Kreekas ja Rooma riitetel? Kihiline õmblemata mähitud rõivas? 11.Kui oluliseks peeti antiikajal keha eest hoolitsemist,miks? Väga oluliseks, sest riided paistsid läbi . 12.Millist riietuseset kandsid nii mehed,kui naised? Kitoon. 13.Kuidas nimetati naiste kleiti Vana-Kreekas? Peplos. 14.Millised olid mantlid ,mis materjalist? Õhuke villane, 15.Milliseid jalanõusid kanti? Sandaalid. 16.Mida tead Vana-Kreeka sõjaväelaste riietusest? Pantser,metallkaitsed, nahast ribad mis kaitsesid reit ja säärt. 17.Mis tekkis Rooma keisririigi ajal?- 18.Kuidas kutsuti Rooma meessoost kodaniku tähtsust väljendavat riietusest,milline see oli,kuidas seda kanti? Tooga. 5.2 meetrit , seoti õmber keha, üks ots õmber käe rippumas.
Antiikaeg mõisted: Dionüüsiad-veinujumal Dionysose auks Atika maakonnas korraldatud pidustused(5päeva) kevadel auhinnaks luuderphust pärg, autor tegi muusika ja tantsulise osa, osalemine kohustuslik Protagonist-peaosatäitja kreeka draamas Orkestra-vana kreeka teatris pärislava ees asetsenud ümmargune ruum,kus koor laulis ja tantsis Theatron-antiikteatri laugele mäenõlvale ehitatud pealtvaatajate istekohad Deus ex machina-ootamatu kunstilahendus,mida kasutatakse teatris Tragöödia-kurbmäng,traagilise lõpplahendusega,traagilisel konfliktil põhinev näidend Polis-tüüpiline Vana-Kreeka linnriik,mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest Koomos-dionüüsiate 3 päeval toimunud rongkäik Koturn-antiiknäitleja kõrge tallaga jalats Kitoon-värviliste tikanditega kaunistatud varrukateta ülariietus Skenee-orkestra näitlejate tagaruum,ajutine lavaehitus,kus vahetati riideid Pronteion-piksemasin e. Suur trumm,millega teatati jumalate tulekust Ko...
KREEKA sageli vööga kokkutõmmatud Pg 16 ELUOLUD JA PEREKOND Himation- kasutati külmemal ilmal Linn ja maa võis panna ka paljale ihule 1. Ühiskond linnaline st Pükse nad ei kandnud. 2. Linnad - täitsid a) majanduslikku rolli Jalatsiteks olid peamiselt sandaalid. b) poliitilist rolli c) usu rolli 2. Toit: d) määrasid tsivilisatsiooni üldilme * söödi rohkesti puu- ja köögivilju (eriti küüslauku ja kala) - paiknesid akropoli jalamil -kala kuivatati ja soolati (kaljunukile rajatud kindlus) * liha söödi väg...
1. Kreeka ajaloo perioodid ( 5 perioodi koos ajalise määratlusega ). a)Kreeta Mükeene periood u. 2000-1100 a. eKr. b)Tume ajajärk u. 1100 800 a. eKr. c)Arhailine periood u. 800 500 a. eKr. d)Klassikaline periood u. 500 338 a. eKr. e)Hellenismiperiood 338 30 a. eKr. 2. Valitsemise vormid. a)Aristokraatia rikaste aristokraatide võim b)Demokraatia rahva võim Ateenas. c)Türannia ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitseja võim, tavaliselt lühikeseks ajaks. d)Oligarhia väheste rikaste võim Spartas. 3. Võrrelge Ateena ja Sparta ühiskonda (ühiskonna struktuur, valitsemine, eluolu, kasvatus ). 4. Jumalad. Zeus jumalate valitseja, taevajumal ja piksejumal.Sageli ilmus kotkana. Hera Zeusi abikaasa ja õde.Taeva kuninganna.Teda nimetati veisesilmaks. Poseidon Zeusi vend.Merejumal.Tekitas kolmhargiga tormi ja maavärinaid Hades Zeusi vend.Allmaailma ja surnute valitseja. Demeter Zeusi õde.M...
lühikirjeldus Linn: Tavaliselt paiknes linn kaljunukile rajatud kindluse akropoli jalamil. Seal paiknesid veel templid, linnasüda oli koosoleku- ja turuplats agoraa. Majadel oli siseõu. Maja kõige esinduslikum ruum külalistetoa otstarvet täitev andreion (kreeka k. ,,meeste ruum") paiknes õue tänavapoolses küljes. Riietus ja toit: Kõige tavalisem riietusese oli napilt põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja vööga kokkutõmmatud kitoon, mida kandsid nii mehed kui naised. Toidust : puu-ja köögiviljad, eriti küüslauk ja kala. Kasutati oliiviõli küpsetamiseks ja mett kookide maitsestamiseks, joodi kitse- ja lehmapiima, valmistati juustu. Peamine jook oli veega lahjendatud vein. Aristokraatlik eluviis: Kreeka aristokraatia seas oli sügavalt juurdunud konkurentsivaim. Igaüks püüdis olla teistest parem. Kujunesid aristokraatlikud sõpruskonnad, ja suure määral aitasid
http://www.abiks.pri.ee Mõisted Agoraa - rahvakoosolek, mis hääletas talle esitatud eelnõude poolt või vastu Akropol kaljunukile rajatud kindles, mille jalamil paiknes linn. Seal asusid linna vanimad pühamud Algabeet Kreeka tähestik, mis koosnes 24 märgist ning mis loodi foiniikia tähestiku põhjal. Antropomorfsus inimese moodi nii välimuselt, kui ka iseloomult. Kreeka jumalad olid antropomorfsed Aristokraatia rikas, mõjukas ülemkiht, auväärse päritoluga suuromanikud, kelle põlde harisid orjad ja sõltlased Barbar kõik mittehellenid, st need kes räägivad arusaamatut keelt Demokraatia "rahva võim", mis kujunes 5. sajandil Ateenas. Võim kuulus üle kolmekümne aastastele kodanikele, kes otsustasid rahvakoosolekul häälteenamusega vähemalt...
Sparta polis asus L-Kreekas, peloponnesose ps, elanikud olid : spartiaadid, perioigid, heloodid, elanikud doorlaste järeltulijad. 2 kuningat, juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohuseid muus osas juhtis riiki vanemate nõukogu e.geruusia (üle 60a mehed). Igal aastal valiti kõrgemate riigiametnikena viis efoori, kes kontollisid kuningate ja teiste riigiametnike tööd. Lõplikud otsused langetati kõigi spartiaatide koosolekul 4. kkreekaste iseloomulik riietus ja toit Riietus kitoon, himation, pükse ei kanta, jalas sandaalid, Toit puu ja juurviljad, kala, maitseks küüslauk, mesi, oliivõli, joodi veini ja kitse ja lehmapiima. 5. millised olid jumalatega suhtlemise viisid, kirjelda Usupidustused (OM), müsteerium salajane jumalateenistus, austamine pühamutes nt Delfi oraakel. 6. mis jumalaga on tegu Artemis jahijumalanna, Poseidon merejumal, Aphrodite armastuse- ja viljakusejumalanna, Zeus peajumal ( taevajumal ), Hephaistos tulejumal
Kreeta-Mükeene kultuur (2000-1100 eKr, hobukaarikud, lossid, kükloopilised müürid, sõjalised kaaskodanlased) ehk Egeuse kultuur. Jagunemine: P-Kreeka, Kesk-Kreeka (termopüülide kitsastee), L-Kreeka (Istmose maakitsus)...Balkani ps, mägine. Minoiline kultuur (2000-1400 eKr); Mükeene k (1500-1100 eKr); Tume ajajärk (1100-800) kreeka k langus, kreekalased lahkusid Väike-Aastiasse, õpiti rauda kasutama; Arhailine ajajärk (8-6 saj eKr) linnad, aristokraatia-rikas ülemkiht, linnriigid (polised 30-40 000 in), seadused, tihedad välissidemed Idamaadega, alfabeedi loomine foiniikia põhjal (u 800), kangelaseeposed, suur kolonisatsioon (hõlmas Vahemerd, Musta merd), 10 000 kreeklased lahkusid, 7 saj lõpus münditi hõberaha, hellenid-kreeklased (ühine keel, religioon, kombed), olümpia. Kreeka-Pärsia sõdade aeg k+(490-479); Klassikaline ajajärk (5-4 saj I pool) hiilgeaeg, keskust (Sparta- peloponnesuse Liit, Ateena-mereliit e Deelose liit), v...
Vana-Kreeka Kordamine 10. klassile 1. Mõisted 1) Polis vana-kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. 2) Alfabeet-kreeka tähestik, tuleneb alfast ja beetast 3) Hellen-kreeklane. 4) Barbar-vanaaja kreeklastel ja hiljem ka roomlastel võõramaalased, kes kõnelesid arusaamatut keelt. 5) faalanks-tüüpiline kreeka lahingurivi, ruudu kujuline. 6) aristokraatia-rikas ja mõjukas ülemkiht. 7) Demokraatia-rahva võim 8) Demos- rahvas 9) rahvakoosolek-kodanikest koosnev, põhiliseks ülesandeks oli polise juhtimine.Kogunes regulaarselt iga 10 päeva tagant 10) Türannia-ise hakanud valitseja võim 11) Spartiaat-sparta kodanikkond 12) Heloot-spartiaatide maaorjad 13) Perioik-lakoonika asunik 14) akropol-kalju nukile rajatud kindlus, kus jalamil paiknes tavali...
Vanakreeka kultuur Kreeka asub Balkani poolsaarel, Egeuse mere saartel.Praeguste kreeklaste esivanemad tulid Kreekasse põhja poolt.1312 sajand eKr tulid Kesk ja LõunaKreekasse dooria hõimud ning Egeuse mere saartele ja VäikeAasia rannikule joonia hõimud. Tähtsamad maakonnad Lakoonia (keskus Sparta) ja Atika (keskus Ateena) Akropol ülalinn, mis asus künkal Agoraa turuplats, keskväljak käsitöölistele ja kaupmeestele Polis linnriik Kitoon kreeklaste mähitav rõivas Jumalate erinevus inimestest: · Igavene noorus · Surematus · Võim inimsaatuse üle TAEVAS (Uranos) + MAA (Gaia) Titaanid Jumalad (Zeus,Hera jne) Jumalaid oli kokku 12: · Zeus taeva jumal, peajumal · Hera abielu kaitsja · Hestia Zeusi õde, kodukolde ja ohvritule jumalanna · Hades allmaailma jumal · Poseidon mere, tuulte jumal · Demeter maa ja viljakusejumalanna · Apollon kunstide ja muusade kaitsja · Artemis jahi...
Vana-Kreeka riik, ühiskond, eluolud ja perekond Kreeka linnriik e. Polis - agoraa (keskne asula/foorum) ja selle lähiümbrus - rajati kaljunukil asuva kindluse - akropoli jalamile. Linna kaitsesid väljastpoolt müürid. Mahutas 30 - 40 tuhat inimest, kusjuures majad olid ühekorruselised ja põletamata tellistest. Majadel oli nelinurkne väike siseõu ja külalistetuba - andreion ("meeste ruum"), ning tänava poole avanev töökoda/kauplus. Valitsejad ja kaitsjad olid kodanikud. Kodanikud olid kõik vabad põliselanikest mehed. Kodakondsuse eeltingimusena nõuti kodanikelt raskerelvastuses jalaväelase varustuse hankimist. Osades polistes kehtis tsensus - kodakondsus vaid jõukatel. Rahvakoosolek - riigi kõrgeim võimuorgan. Rahvakoosoleku otsust loeti lõplikult. Valitsemises oli rahvakoosoleku kõrval ka nõukogu, mis vahel täitis ka kõrgema kohtukoja ülesannet. Ametnikud valiti enamasti rikaste kodanike e. Aristokr...
Pärast seda loeti neid täiskasvanuteks ja täieõiguslikeks kodanikeks. Tüdrukute haridus oli iga perekonna oma asi. Avalikke koole nende jaoks ei olnud. Tavaliselt õppisid nad kodus majapidamist ja käsitööd. RÕIVASTU ja SOENGUD. Muistsed kreeklased kandsid korraga vaid ühte või kahte rõivast. Tavalist alusrõivast nimetati kitooniks. See keerati ümber keha, kinnitati parema õla pealt erilise kinnitusnõelaga ja tõmmati keskelt vöödega kokku. Meestel ulatus kitoon põlvini, naistel kuni maani. Nii kreeka naised kui ka mehed kandsid pikki juukseid. Mehed kandsid lisaks pikkadele juustele ka habet. ORJAD Muistne-Kreeka oli orjanduslik maa. Kõiki raskemaid ja ebameeldivamaid töid pidid tegema orjad. Orjad olid enamasti naabermaadest ostetud või sõdades kreeklaste kätte vangi langenud barbarid. Ka kõik orjade lapsed sündisid orjadena. Orje oli väga paljudel ateenlastel. Võib arvata, et orjad moodustasid umbes veerandi kogu rahvast. Peremees
sümboolne keskus. Senat- valitsev riiginõukogu, +60a. Konsul- magistraadis oli neid 2, neile kuulus kõrgeim võim riigis,sõja ajal juhtisid Rooma armeed. Leegion-rooma armee koosnes leegionitest (~ 4500-6000m)Kapitooluim-kindlus linna keskel. Termid- Rooma avalikud saunad. Colosseum- suurim amfiteater(~50000 ini) 80a pKr. Panteon-kõikide jumalate tempel. Magistraadid- kõikvõimalikud riigiametnikud. Imperaator-valitseja,käskija. Tuunika-sama, mis kreeklastel kitoon. Tooga-rikkuse märk,nooruk-valge,täisk.-punane,sama mis kreeklaste himation.Stoola-pikk kleit,keskelt vöötatud. Stylos-kirjapulk. Cultura-harimine.Circus-ring [Circus Maximus-suurim hipodroom] Res publica-vabariik. Pax Romana-Rooma rahu. Populus Romanum-rooma rahvas. Romulus-asutas Rooma linna. Caesar-Rooma imperaator ja diktaator. Pompeius,Antonius,Octavianus-suured väejuhid. Augustus- esimene keiser. Kleopatra- Egiptuse valitseja, Caesari abikaasa. Hannibal- Kartaagolaste väejuht
Kordamisteemad ajaloo kontrolltööks 10. Klassile Vana-Kreeka 1. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur: Kreeka geograafiline asend- Lõuna euroopas, vahemer ööres, balkani poolsaarel Kreeta geograafiline asend- asub vahemers ja on saar kreeka juures minoiline kultuur (kestvus, koht, kiri, losside eripära, Knossos). Kestvus:600 aastat Koht:kreekas Kiri:lineaarkiri a Losside eripära:kindlustamatta, meenutavad laburünte, väravad avatud 2. Riik ja ühiskond: Polis- linn riik Rahvakoosolek- turuplatsil arutati tähtsamaid otsuseid Kodanikud- mees, vaba, kreeklane, täiskasvanud Aristokraatia- parimate võim peamised valitsemisvormid: demokraatia - rahva võim aristokraatia - aristokraatide valitsemine türannia- ainuvalitsemine Sparta ja Ateena võrdlus. SPARTA ATEENA Lõuna kreeka Kesk kreeka spartiaadid Kodani...
Arutlus: Kas tänapäeva kultuuri on mõjutanud rohkem Kreeka või Rooma kultuur? Kreeka kultuur ja Rooma kultuur mõlemad on mõjutanud tänapäeva kultuuri. Minu arvates on on seda rohkem teinud Kreeka, kuna nende kultuur on mitmekesisem, sest nad on üle võtnud ida kultuuri silmapaistvaid saavutusi. Sammuti on ka Rooma andnud oma panuse tänapäeva kutuuri arengule. Kreeka kultuurist võib jääda mulje, et see on mitmest kultuurist kokku pandud ja ei ole originaalne, aga tegelikult see nii ei ole. Kreeka on küll võtnud asju üle oma naabritelt, kuid ometigi nende kiri pole üle võetud ei Egiptusest ega Mesopotaamiast, vaid on leiutatud kohapeal, ning nende elulaadi rõõmsale rahumeelsusele ei leia vastet kummastki nimetatud tsivilisatsioonist. Kreeklased omakorda võtsid suurel määral üle nii keetalaste materiaalse kultuuri kui ka nende lossimajanduse ja kohandasid se...
Kliendid teenisi patroone. Orjad kõnelevad tööriistad. 6. Isel. Rooma perekonda, rõivastust, toitu ja elamuid, võrdle kreekaga. Perekond mehekeskne, naine truu, pidulikel üritustel naine mehe kõrval, mehe otsustada laste kasvatamine. Kreekas oli mees perepea ja abielu eesmärk oli järglasi saada, naised kasv. Lapsi. Rõivastus tuunika, jalas sandaalid, pükse ei kanta, pidulik oli tooga. Kreekas oli kitoon, himation, pükse ei kantud ja jalas sandaalid. Toit Vaesed jahupuder, puu-ja juurviljad, kalatoidud. Rikkad jahupuder, puuviljad juurviljad, ja lihatoidud. Jook oli piim ja lahj. Vein. Elamud nelinurksed kivist majad, keskmes avatud katusega ruum AATRIUM selle keskmes bassein 7. Millist meelelahutust armastati roomas, millist mitte? Võrdle kreekaga Roomas ei peetud spordist nii palju lugu, kui Kreekas, armastati närvikõdi tekitavaid vaatemänge
· Määrati jõukaid sponsoreid katmaks teatritegemise kulusid Maskid · Olid valmistatud lõuendist ja kaetud kipsiga või puuga · Miimikat ei saanud kasutada · Igal tegelasel oli oma mask · Vahetades rolli, vahetas näitleja ka maski · Oli ka kahepoolseid maske ühelt poolt kurja, teiselt poolt rahuliku ilmega · Maski osaks oli ka parukas Riietus · Kõik elemendid pidid andma suurenduse · Kanti koturne paksu tallaga jalanõud · Kitoon varrukatega ülariie · Kitooni peale tõmmati mantel · Rõivastel oli all polster · Vöö oli alati kõrgemale tõstetud Kraana · Jumalaid kehastavaid näitlejaid tõsteti vinnaga üles, et nad näiksid õhus hõljuvate olenditena Pronteion · Piksemasin · Suur trumm, mille peale pilluti metallkuule · Tavaliselt kasutati siis, kui ilmusid jumalad Ekkyklema · Selle abil näidati seda, mis toimus
Polis- tüüpiline Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes linnast ja teda ümbritsevast maa-alast. Faalanks- Kreeka sõjaväeüksus, lahingurivi. Spartiaat- Sparta sõjamees, kes osales rahvakoosolekutel, täieõiguslik kodanik. Perioik- Spartas elanud vaba talupoeg või käsitööline, puudisid kodanikuõigused. Heloot- ori Spartas. Agoraa- turu- ja koosolekuplats Kreeka linnriikides. Akropol- Kreeka kindlus. Strateeg- sõjaplaani valmistaja. Andron- maja esindusruum, kus olid mehed ja käisid külalised, pidutsemistoimingud. Sümpoosion- Vana-Kreeka ritualiseeritud koosviibimine lehjendatud veini joomisega ja vestlusega. Müsteerium- salajane jumalateenistus jumala auks. Lüüra- 7-keelega pill, millega laulikud kandsid ette lugusid. Lüürika- kindla viisiga luuletus. Sofist- Vana-Kreeka filosoof, kes haris kõrgemal tasemel. Esimene õpetlane. Draama- teatrietendus. Komöödia- naljaka sisuga vaatemäng. Teatron- Vana-Kreeka terve mänguplats, kus toimusid vaatemäng...
Mõisted: Hellen kreeka hõimude doorlaste, aioollaste, joonlaste ja ahhailaste esivanemad. Lineaarkiri A-kreetalaste kasutatud savitahvlitele vajutatav silpkiri, mida ei osata siiamaani lugeda. Lineaarkiri B-varaseim kreekakeelne kiri mille lugemise saladuse on teadlased lahendanud. Kükloopilised müürid-massiivsed kiviplokkidest losse ümbritsevad müürid. Aristokraatia-rikas ja mõjukas ülemkiht. Barbar-kõik mittehellenid, st need kes räägivad arusaamatut keelt. Trireem- kreeklaste sõjalaevad Ahhailased-kreeka hõim, kes rajasid Mükeene kultuuri. Doorlased-kreeka hõimud, kes tungisid Kesk- ja Lõuna-Kreekasse u 1200 eKr. Joonlased-ahhailased, kes põgenesid doorlaste eest Väike-Aasiasse ja Egeuse saartele. Polis-Kreeka üsnagi väike linnriik. Koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Kodanik-Valitsesid linnriiki ja moodustasid selle põhilise kaitsejõu. Aritokraadid-Auväärse päritoluga suurmaaomanikud. Türann-Võimule tõusnud ainuvalits...
raskerelvastuse hankimiseks. Sõja korral relvastusid kõik kodanikud vastavalt oma majanduslikele võimalustele. Rikkamad sõdisid ratsaväe, keskmiselt jõukad kodanikud raskerelvastusega jalaväeosades ja vaesed vibulaskurite ning lingumeestena. Muistsed kreeklased ei kandnud tänapäevasel kombel lõigatud ja õmmeldud rõivaid, vaid piirdusid ühe või kahe üle keha heidetud riidetükiga. Kõige tavalisem oli napilt põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokkutõmmatud kitoon, mida kandsid nii mehed kui ka naised. Külmema ilma puhul tõmmati sellele peale paksem üleriie - himation. Toiduks pruugiti rohkesti puu- ja köögivilju, sealhulgas eriti küüslauku ja kala. Liha sõid kreeklased nähtavasti suhteliselt harva - peamiselt siis, kui jumalatele ohvreid toodi. Ohvrilooma toiduks kõlbmatud osad põletati jumalatele, liha aga söödi ise. Kreekas puudusid kodanikuõigused naisel. Naised pidid alluma alati oma mehele, isale või teisele meessugulasele
Minerva valvab rahu ning tagab teaduse ja loomingu järjekestvuse. Kolmas seinamaal allkirjaruumis kujutab luulemaailma ,,Parnassi". Parnassi künkal seisavad üheksa muusat vioolat mängiva Apolloni ümber. Poeedid nii antiikajast, keskajast kui renessansist (Homeros, Sappho, Vergilius, Dante, Petrarca, Boccaccio jt) on Raffael paigutanud parnassi jalamile. Pime laulik Homeros seisab paljajalu, peas loorberipärg, ja kuulab suletud silmil taevalikke muusikahelisid. Homerose kollane kitoon, mille peal on sinine üleriie himation, jätab vabaks parema käe. Homerose käsi on pimedatele inimestele iseloomulikus asendis, kobavalt ettepoole sirutatud. Homerose kõrval, punases himationis, külgvaates, seisab karmi näoga Dante. Fresko "Galateia triumf" jutustab, kuidas mühakas hiiglane Polyphemos laulab armastuslaulu ilusale merenümfile Galateiale, kes sõidab üle lainete kaarikus, mida veavad kaks delfiini. Nümf naerab kükloobi rohmaka laulu üle, pöördub ja naeratab
10). Kohtunikud ja nõukogu valimisel tõmmati loosi, aga sõjaväepealikud valiti ise. 4. Sport kreeklaste elus? Esimesed OM toimusid 776 eKr. OM peeti Zeusi auks ja need toimusid iga 4 aasta järel. Sport oli ainult meeste jaoks ja nad sportisid alasti (atleedid). Lemmikalad olid jooks, rusikavõitlus hobukaarikute võidusõit, maadlus, viievõistlus. Gümnasion- spordiväljak koos riietus- ja pesemisruumidega. 5. Kreeklaste riietus ja toidulaud? Riietus: kitoon (napilt põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokku tõmmatud), himation (külmema ilma korral kitoonile peale pandav üleriie), pükse ei kanta ja jalas on sandaalid. Toit: puu-ja juurviljad, kala, maitseks: küüslauk, oliiviõli ja mesi. Joodi veega lahjendatud vein, kitse- ja lehmapiim (millest tehti ka juustu), väga harva söödi liha 6. Kreeklaste abielu ja perekond? Naistel puudusid kodanikuõigused ja iseseisvus
sõjaväekohuslased, õigus osaleda rahvakoosolekul) 25) Puunlased - kartaagolased 26) Konsul – Rooma vabariigi kõrgeim riigiametnik 27) Preetor - õigusemõistjad 28) Tsensor – kodanike loendajad 29) Kvestor – vastutasid riigikassa eest 30) Magistraat – riigiametnik Vana-Roomas 31) Rahvatribuun – Vana-Rooma riigiametnik, kaitses algul plebeide ja hiljem kõigi kodanike õigusi 32) Senat – aristokraatlike vanemate nõukogu, kes juhtis Rooma riigi poliitikat 33) Kitoon – riietusese, nelinurkne riidetükk, mis tõmmati keskelt vööga kokku ja kinnitati õlalt nõelaga 34) Tooga - Vana-Rooma meessoost kodanike rõivaese, mis heideti tavaliselt tuunika peale 35) Latifundium – rikaste suurmaavaldused 36) Akvedukt - sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut veekanalit 37) Amfiteater – ovaalse põhjaplaaniga ehitis avalikeks vaatemängudeks Vana-Roomas (amfiteatrite peeti enamasti gladiaatorite võitlusi)
vileleja) 15) Draama – teatrietendus (jagunes komöödiaks ja tragöödiaks) 16) Teatron – istumisala Vana-Kreeka teatris 17) Skenee – taustaehitis orkestra taga Vana-Kreeka teatris, asendas sageli lavakujundust 18) Orkestra – ringi- või poolringi kujuline plats Vana-Kreeka teatrikeskmes, kus paiknes koor ja astusid ette näitlejad 19) Koturnid – näitlejate kõrged jalanõud 20) Kitoon – riietusese, nelinurkne riidetükk, mis tõmmati keskelt vööga kokku ja kinnitati õlalt nõelaga 21) Hellen - kreeklane 2.Vana-Roomaga seotud mõisted: 1. Etruskid - muistne roomlaste-eelne rahvas, mille õitseng Lääne- ja Kesk- Itaalias Etruurias algas 8. sajandil eKr 2. Foorum – turu- ja koosolekuplats Vana-Roomas 3. Kapitoolium - üks Rooma seitsmest künkast, millel asus sama nime kandnud kindlus, Rooma usuline ja poliitiline keskus 4
Naisi sinna ei on kerakujuline. lubatud. Aleksander Suur: Makedoonia suurriigi rajaja Philippos II Kreeklaste riietust ja toidulauda. Üks või kaks üle keha poeg. Korraldas makedoonlaste ja kreeklaste ühisretke heidetud riidetükki. Tavalisem napilt põlvini ulatuv, õlgadelt v_aasiasse pärslaste vastu, vallutas Väike-Aasia, Süüria ja kinnitatud ja sageli vööga kokkutõmmatud kitoon. Külmema Palestiina, Egiptuse, Mesopotaamia ja Iraani ning likvideeris ilmaga lisati peale veel himation. Pükse ei kantud. Jalas kanti seega Pärsia impeeriumi. Vallutas ka Kesk-Aasia kuid Inda sandaale. Toiduks peamiselt puu- ja juurviljad, küüslauk ja kala. vallutamine nurjus. Liha söödi siis kui jumalatele ohverdati, oliiviõli oli kastmeks ja Pärast A. Suure surma: tema surma jagunes riik kolmeks: küpsetamiseks, kooke maitsestati meega
Kreeta-mükeene Ven-diagramm KREETA MÜKEENE · Minoiline kultuur Kreeta · II a.t. eKr.. maismaal · Mükeene kultuur saarel, 1600 eKr. · Ühtsed müüdid kreeka mandril · Tuntakse peamiselt · Tempel võimu keskuseks · Lineaarkiri B arheoloogiliste leidude · Mõlemal lineaarkiri (osatakse tänapäeval põhjal. · Lossid majanduse- ja lugeda) · Lineaarkiri A (ei osata kultuurikeskusteks · Tähtis osa tänapäeval lugeda) · ühiskonnas · Kreeta lossidel olid sõjakaaskondlastel suured linnad ümber ja · Lossid olid kaitstul puudusid müürid. müüridega · Lossid olid labürindid · Lossi...
Rooma kalender Vabariigi lõpuperioodini kehtis Roomas kuukalender, aasta alguseks loeti sõjajumal Marsi järgi nimetatud märtsikuud. Lõplikult korraldati kalender ümber Caesari korraldusel 1. sajandi eKr keskpaiku, kui asendati kuukalender päikesekalendriga. See kalender kehtib tänapäevani ja on tuntud kui juuliuse kalender. Roomlaste rõivastus ning toit Kreeklaste ja roomlaste igapäeva riietus (vastavalt kitoon ja tuunika) oli lõikelt ja välimuselt sarnane: üle õlgade heidetud riidetükk, mis ulatus põlvini. Kreeklastel oli paksem üleriie himation, roomlastel sarnast polnud, kanti lihtsalt mitut tuunikat üksteise peal. Kreeklastel mingit pidulikumat riietust polnud, küll oli aga roomlastel tooga. See oli poolringikujuline rõiva tükk, mis pandi selga nii, et parem käsi jäi vabaks. Jalatsitena kasutati peamiselt sandaale.
a. Täielikud sõdurid ja 30.a. Võisid luua perekonda ja osaleda poliitikas. 6.Milline tähtsus oli spordil kreeklaste jaoks? V:Olümpiamängud said alguse 776.eKr. Neid peeti jumalate auks, eriti Zeusi. Need toimusid Kreekas/Ateenas/Olümpose mäel. Naisi sinna ei lubatud. 7.Iseloomusta kreeklaste riietust ja toidulauda. V:Ühe või kahe üle keha heidetud riidetükiga kaetud keha. Tavalisem napilt põlvini ulatuv, õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokkutõmmatud kitoon. Külmema ilmaga lisati peale sinna veel himation. Pükse ei kantud. Jalas kanti sandaale. Toiduks peamiselt puu- ja juurviljad, küüslauk ja kala. Liha söödi siis kui jumalatele ohverdati, oliiviõli oli kastmeks ja küpsetamiseks, kooke maitsestati meega. Joodi kitse- ja lehmapiima(tehti ka juustu), veel joodi veega tublisti lahjendatud veini. 8.Milline oli kreeklaste abielu ja pereelu? V:Naistel puudusid kodanikuõigused ja iseseisvus, allusid oma abikaasale, isale või mõnele
Järgnes Sparta ülemvõimu aeg, Spartat toetas Pärisa, kes sai seeläbi sekkuda Kreeka riikide suhetesse. Sel ajal kui Pärsia koos spartalastega vallutas kreeka linnu, tugevnes teiste Kreeka linnade vastupanu ning aastal 371 eKr tegi teebalased Sparta ülemvõimule lõpu. 7. Muistsete kreeklaste kõige tavalisem riideese oli napilt põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokkutõmmatud kitoon, mida kandsid nii mehed kui ka naised. Külmema ilma puhul tõmmati sellele peale paksem üleriie himation. Pükse kreeklased ei kandnud, jalatsitena kasutati peamiselt sandaale. Söödi palju puu- ja köögivilju, eriti küüslauka ja kala, mida söödi nii soolatult, värskelt kui ka kuivatatult. Liha söödi põhiliselt jumalatele ohvreid tuues. Joodi kitse- ja lehmapiima, peamine jook oli aga tublisti lahjendatud vein. Sümpoosionid oid kodused pidusöögid
• Elasid linnast väljas külades ja mägedes • Kasvatati peamiselt oliive ja viinamarju • Aristokraadid • Kõige rikkam osa elanikkonnast • Töö tegid ära orjad • Tegelesid peamiselt poliitikaga ja kultuuriga • Elukorraldus • Perekonnas võim meeste käes, naine peamiselt kodune • Poistel koolikohustus ja kaitseteenistus • Tütarlaste haridus perekonna otsustada • Peamiseks riietusesemeks kitoon ja pealisriie Sõjad Pärsiaga • Kõigepealt jõudis pärslasete võim Väike-Aasia linnriikideni • Sõjad Ateena ja teiste poliste vastu • Maratoni lahing 490 e. Kr • Pärsia eesmärgiks vallutada Ateena • Kreeklased võitsid endast suuremat Pärsia armeed • Termopüülide lahing 480 e. Kr • Pärsia eesmärgiks jõuda maismaad mööda Kesk-Kreekasse • Kitsasteed kaitses Sparta kuningas Leonidas koos väikesearvulise sõjaväega
Kodanikud Atika täiskasvanud põliselanikud mehed. 500-liikmeline nõukogu, rohked riigiametnikud, kelle hulgast valiti 10 strateegi (väejuhid). 6000 kohtunikku. Loosi teel. Liidrid siiski aristokraadid (rohkem aega, raha, haridust). ELUOLU Majad ühe- või kahekorruselised, siseõuega. Esinduslikum oli külalistetuba andreion (meeste ruum). Töökoda või kauplus. Linnast väljas põllud, maamajad, karjamaad jne. Riietuses kanti suuri üle keha heidetud riide-asju. Kitoon õlgadelt kinnitatud, põlvedeni ulatuv, vööga. Himation paksem üleriie. Pükse peeti barbarite kombeks. Jalatsitena sandaalid. Toiduks palju puu- ja köögivilju. (küüslauk, kala) Kala oli odav, aga liha söödi harva. Oliiviõli, mesi. Kitse- ja lehmapiim + juust. Veega lahjendatud vein. Naisel puudusid kodanikuõigused ja igasugune iseseisvus. Mees domineerivam pool abielus. Abielu peigmehe ja äia kokkuleppel. Abielu sai lahutada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
