õukonna elulaad nõudis palju raha. Toimusid monarhiavastased kodanlikud revolutsioonid, ühiskond kääris. Barokk:kultuur oli dünaamiline ja rahutu. Selle aja muusikat ja kunsti iseloomustabki dünaamilisus, rahutus, liialdused, teatraalsus. Muusika oli õukonnakesksem, tekkis kontsertstiil. Vastupidiselt renessansiajastu muusikale oli see mõeldud pingsaks kuulamiseks. Tekkis professionaalsete muusikute klass. Tekkis instrumentaalmuusika. Pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid 2 meloodiapilli ning basso continuo, mis kujutas endasid katkematut bassihäält. Viiul muutus tähtsaks ansambli-ja soolopilliks. Veel võeti kasutusele haamerklaver. Tähtsamad meloodiapillid olid viiul, oboe, plokkflööt.Orkestrimuusika sai populaarseks. Barokkorkester, mis kasvas väljas barokktriost, oli tavaliselt neljahäälne. Orkestrid esinesid õukondades.Populaarseks sai homofoobiline mitmehäälsus. Vokaalmuusikas kasvas teksti osatähtsus.
basso continuo e generaalbass – barokkmuusikas iseloomulik improvisatsiooniline harmooniasaade, mis lähtus üleskirjutatud bassihäälest barokktrio – barokiajastu pilliansambel, kuhu kuuluvad kaks meloodiapilli ja basso continuo, viimast mängitakse tavaliselt mitme pilliga concerto grosso – barokiajastul tuntud instrumentaalkontserti tüüp, mille esituskoosseisus on väiksem iseseisev ansambel ja suurem toetav pillikoosseis homofoonia – mitmehäälsus, kus üks hääl kannab iseseisvalt meloodiat ja teised hääled moodustavad sellele harmoonilise saate polüfoonia – mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähtsusega häältest
Barokiajastu instrumentaalmuusika 17. saj. popul. pill – viiul. Cremona linna viiulimeistrid: Amati, Stradivari, Quanneri. Barokktrio – ansamblikoosseis, mis koosnes: 1. Kahest harmooniapillist, mis improviseerisid bassnootidele saateakorde. Klavessiin, orel, lauto, viiul 2. Basso continuo – katkematu bassihääl, saadab meloodiat ja sellele on ehitatud harmooniaakordid (generaalbass → sellest tuleb ka teadmine, et barokiajastut kutsuti generaalbassi ajastuks). Tšello, viola da gamba, fagott, violiin. Itaalia omaaegne kuulsaim orkestrijuht – Arcagelo Corelli
sajandil. Muusikalist barokki piiritletakse aastatega 1600-1750(6). Stiil kujunes välja (kus?) põhja -itaalias(7) Kui renessansiajastu kunstis püüti leida ...............................................(8), siis barokk-muusikast sai publiku ...................................................(9) mõjutusvahend. Filosoof Rene Descartes rajas afektiõpetuse inimese tundeseisundeist. Väljenduslaad oli teatraalne ja kirglik. Kompositsioonitehnikas eelistatakse polüfooniale barokktrio (10), kus meloodia on ühes hääles, teised saadavad seda. Saatepartii nimetus on basso continuo (it k katkematu bass) ehk generaalbass(11), mida esitab vähemalt 2 pilli: 1) basspill - madalamat registrit mängiv muusikainstrument orkestris või ansamblis.12) ja 2) harmooniapill - .....................................................................(13), mis improviseerib nummerdatud bassi järgi harmooniat. Barokk on kontsertstiili tekkimise aeg
Üks esimesi heliloojaid, kes avas viiuli võimalused, oli Claudio Monteverdi. Ooperis ,,Orpheus" Kasutusel olid veel järgmised pillid: · portatiivorel · viooladakamba (põlvede vahel, tp tsello) · klavikord · fagott · klavessiin · plokkflööt · orel · põikflööt Uued esituskoosseisud. · Barokktrio -- kaks meloodiapilli (kõige tüüpilisemalt viiulid, kuid miks mitte ka flöödid, plokkflöödid, oboed või segakoosseisud) ja basso continuo. NB! "trio" tähendab kolme partiid, mitte kolme mängijat, sest continuo mängimiseks läks vähemalt kahte pilli vaja. · Itaalia orkester -- kaks võrdväärse tähtsusega viiulirühma teineteisega "dialoogi" pidamas, vioola(d) harmoonilisi täitehääli mängimas ning basso continuo. Uued zanrid ja vormid. · Sonaat (it
idee) Teatro San Cassiano 1637. aastal avatud esimene avalik ooperiteater Bel canto laulukultuur Napoli koolkonna ooperites, mille tähtsamaks jooneks oli kaunis ja nüansirikas toon Prima donna naispeategelane ooperis Primo uomo - meespeategelane ooperis Opera seria itaalia tõsine ooper Opera buffa itaalia koomiline ooper Viola da gamba poognaga mängitav ajalooline keelpill, mida toetatakse põlvele või hoitakse põlvede vahel Barokktrio barokiajastu pilliansambel, kuhu kuuluvad kaks meloodiapilli ja basso continuo, viimast mängitakse tavaliselt mitme pilliga Concerto grosso (ka looja) barokiajastul tuntud instrumentaalkontserdi tüüp, mille esituskoosseisus on väiksem iseseisev ansambel (barokktrio, concertino) ja suurem toetav pillikoosseis (concerto grosso); looja Arcangelo Corelli Soolokontsert (ka looja) enamasti kolmeosaline kontsert, kus eristuvad üks või mitu solisti,
*Tekkisid Esimesed Elukutselised Muusikud. *Professionaalsed Kapellid. *Kujunesid Välja Esimesed Instrumentaalmuusikažanrid. *Algas solistilise vokaal- ja instrumentaalmuusika võidukäik *Barokk oli virtuoosse soololaulu kuldajastu. *Püüti imiteerida loodust ja inimtundeid. Pillid! *Pillid arenesid tormiliselt. *Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. *Uued puhkpillid (põikflööt,fagott) ja võeti kasutusele haamerklaver. *Tavaliseks pilliansambliks sai barokktrio. Uued Stiilid! *Tekkis Konstertstiil. *Muusika väljus koosmutsitseerivast ringkonnast suure publiku ette. *Vastandine renesanssiajastu muusikale oli barokkmuusika mõeldud pingsaks kuulamiseks. Tähtsamad Esindajad! *Johann Sebastian Bach (1685-1750) Jõuluoratoorium BWV 249 *Georg Friedrich Händel (1685-1759) Rinaldo *Antonia Vivaldi (1678-1741) Ottone In Villa 1713 *Arcangelo Orelli (1653-1713) Concerto Grosso *Claudio Montaverdi (1567-1643) Orpheus Pildid!
ringkonnast suure publiku ette. Kujunes välja professionaalsete muusikute klass. Nad töötasid õukonnamuusikutena ja mängisid kirikukapellides. Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Tegutsesid kuulsad Cremona koolkonna viiulimeistrid (Amatid, Guarnierid, Antonio Stradivari). Konstrueeris uusi puhkpille (põikflööt, fagott) ja võeti kasutusele haamerklaver. Tavalisimaks pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid kaks meloodiapilli ja basso continuo katkematu bassihääl ja sellele ehitatud harmooniaakordid. Nimetus `trio` ei tähista mitte pillide, vaid partiide arvu, kuna basso continuo´t mängis vähemalt 2 pilli. Tähtsamad meloodiapillid olid viiul, oboe ja plokkflööt. Puhkes orkestrimuusika buum. Orkestrid esinesid õukondades, lossikirikutes, õukonnateatrites, 18.saj algul linnaväljakutel ja kohvikutes. Barokkorkester kasvas
muusikud · Eesmärgiks sai teksti edasiandmine muusikaliste vahenditega · Polüfoonia kõrval muutus olulisemaks homofooniline muusika Muusika loomise aluseks sai barso continou (it.k. ,,katkematu bass") tehnika. Bassipill (näiteks tsello) mängis bassimeloodiat ja harmooniapill (näiteks klavessiin või orel) saateakorde; nende tausta mängis(id) meloodiapill(id). Moodustasid barokktrio (trio tähendab kolme partiid; pille rohkem). Oluliseks pilliks nii ansambli- kui orkestrimuusikas sai viiul. (Cremona pillimeistrid Guarneri, Amati, Stradivari). Puhkpillidest olid meloodiapillidena tähtsamad flööt, oboe ja fagott. Uue klahvpillina tuli kasutusele haamerklaver. Armastatumaks muusikavaldkonnaks sai OOPER - hiilgav õudkondlik lavateos uhkete kostüümide ja dekoratsioonide ning virtuoossete aariatega. Tähtsamaks ooperikeskuseks Itaalia
20. Inglismaa- Purcell Saksamaa- Bach, Shütz 21. Mõisted Da capo aaria- 3osaline A-B-A vormis aaria. Esimene ja viimane osa onsamad. Bel canto- ilus laul Napoli koolkonnas Basso continuo- generaalbass, barokiajastu on basso continuo ajastu, barokile iseloomulik harmooniasaade. Fuuga- polüfoonilise muusika põhiline vorm, üles ehitatud ühe või mitme teema imiteerimisele eri häältes. Opera seria- itaalia tõsine ooper Barokktrio- barokkajastu pilliansambel, kuhu kuuluvad kaks meloodiapilli ja basso continuo. 22. Concerto grosso- instrumentaalkontserdi tüüp, kuhu kuuluvad väiksem ansambel (barokktrio) ja suurem toetav pillikoosseid (concerto grosso) Opera buffa- itaalia koomiline ooper Primadonna- naispeategelane ooperis Secco retsitatiiv- kiire kõnemeloodiat jäljendav laulmine Passioon- oratooriumizanri alaliik, ulatuslik helitöö, mille läbiv teema on Kristuse kannatused ja ristisurm
Arcangelo Corelli sündiss 17. Veebruaril 1653 Fusignanos ning suri 8. jaanuaril 1713, olles maetud Rooma Panteoni. Ta oli Itaalia viiuldaja ja helilooja. Arcangelo Corelli varasest elust on vähe teada. Ta sündis Itaalias, praeguses Ravenna maa- konnas. Tema viiuliõpetajaks oli Corelli kaasajal väga tuntud organist, helilooja ja viiulimängija, Giovanni Battista Bassan. Tuntud paavsti kapelli laulja Mateo Simoneli õpetas talle komponeeri- mist. Oma esimese suure läbimurde saavutas ta üheksateistkümneaastaselt Pariisis ja sellele võlgnes ta oma reputatsiooni Euroopas. Pariisist suundus ta Saksamaale. 1681. aastal oli ta Baieri printsi teenistuses. 1685.aastal astus ta Rootsi kuninganna Cristina, kes rajas Rooma oma residendi, teenistusse ning ta oli samuti maineka kardinal Pietro Ottoboni lemmik. Aastatel 1680 kuni 1685 veetis ta palju aega oma sõbra, samuti viiuldaja ja helilooja, Cristiano Farinelli majas (keda usutakse olevat kuulsa k...
21. Kirjelda instrumentaalmuusika tähtsust barokiajastul, missugused pillid ja pillikooseisud domineerisid 17.sajandil? 22. Selgita instrumentaalmuusika vormi süit, Nimeta ja iseloomusta süidi tähtsamaid tantse. Süit- mitmeosaline teos, mis koosneb sisuliselt ühendatud väiksematest paladest Allemande- 4 osaline rahulik saksa tants Courante- 3 osaline kiire prantsuse tants Sarabande- 3 osaline aeglane pidulk Hispaania tants Giuge- soti hüppetants 23. Selgita mõisted: Barokktrio, itaalia orkester, sonaat, concerto grosso. Barokktrio- barokkajastu pilliansambel, kuhu kuuluvad kaks meloodiapilli ja basso continuo Itaalia orkester- Sonaat-sonaaditsükli alusel loodud teos ühele või kahele pillile Concerto grosso-barokiajastu mitmeosaline orkestriteos, mis põhineb soolopillide rühma ja ansamli vastandamisel. 24. Selgita mõisted:opera seria, opera buffa, retsitatiiv, kastraat, da capo aaria Opera seria- Itaalia stiilis tõsine ooper
Corelli(1653-1713) Arcangelo Corelli sündis Itaalias, praeguses Ravenna maakonnas. Tema viiuliõpetajaks oli Corelli kaasajal väga tuntud organist, helilooja ja viiulimängija Giovanni Battista Bassan. Tuntud laulja Mateo Simoneli õpetas talle komponeerimist. Esimese muusikalise edu saavutas Corelli 19aastaselt Pariisis. 1685.aastal astus ta Rootsi kuninganna Cristina, kes rajas Rooma oma residendi, teenistusse ning ta oli samuti maineka kardinal Pietro Ottoboni lemmik. Teda peetakse ka concerto grosso isaks. Ta küll ei loonud seda tehnikat, vaid tõestas selle potentsiaali ja muutis selle populaarsemaks. Ta pääses ka Rooma kõrgseltskonda. Corelli suri rikkana tal oli 120 000 marka ning lisaks sellele veel uhke kunstikollektsioon(ainus luksus mida ta endale lubas). Ta pärandas oma raha sõbrale, kes selle omakorda üllalt helilooja sugulastele edasi kinkis. Corelli on maetud Rooma Panteoni. Tema populaarsus viiulimängijana oli võrdvää...
Fuuga- mitmehäälne vokaal- või instrumentaalteos, milles hääled astuvad kindlate reeglite järgi iseseisvatena üksteise järel sisse. Kontsert- triost suurema koosseisu poolt esitatud mitmeosaline orkestripala Concerta grosso- suurorktester mängib koos vahldumisi väikse ansambliga Küsimused Missugune instrument kujunes 17.sajandil armastatuimaks ansambli ja soolopilliks ? Viiul ja vioola. Viiul-sest selle hääl kostis kõigist üle. Levinumad instrumantaalmuusika zanrid: Barokktrio-tähendas kolme häält. Nelja häälne itaalia orkester Süidi tähtsamad tantsud: Allemande Courante Sarabande Gigue Barokiajastu tähtsamad klahvpillid: Orel Klavesiin Portatiiv Klaver Kuidas nimetatakse barokiajastul klahvpillidele kirjutatud muusikat? Klaviirmuusika Sonaaditüübid- kirikusonaadid,kammersonaat
Avamäng- lavateost või vokaalsümfoonilist teost sissejuhatav orkestriteos Barokktrio- barokiajastu pilliansambel, kuhu kuuluvad 2 meloodiapilli ja basso continuo Basso continuo- katkematu bass, e generaalbass, barokkmuusikas iseloomulik imrovisatsiooniline harmooniasaade, mis lähtus üleskirjutatud bassihäälest Da-Capo- aaria- see koosneb kolmest lõigust(ABA). Esimesed kaks erinevad helistiku ja karakteri poolest, pärast teist lõiku kordub esimene osa muutusteta ja seda ei kirjutata noodis välja. Selle asemel kasutatakse märkust aria da capo
1. Libreto- ooperi kirjanduslik alus. Ooperi teksti osa. 2. Retsitatiiv- Kõne lähedane laul paaril helikõrgusel. 3. Barokktrio-Oli ansamblikoosseis barokkajastul,millesse kuulus kaks meloodiapilli(tavaliselt viiulid). 4. Ooper- vokaalsümfooniline suurteos, solistidele, koorile ja orkestrile. Sellega seotud mitmed kunstiliigid : Näitekunst, muusikakunst, tantsukunst, kujutavkunst, kirjanduskunst. 5. Oratoorium- ulatuslik vokaal sümfooniline teos, koosneb kooridest, retsitatiividest ja aariatest. Orkestri saatel. Sünnipaigaks Rooma, puudub
Corelli(1653- 1713). Kontsert Sonaadi paralleelvorm. Kontsert on ulatuslik mitmeosaline teos ühele või mitmele soolopillile ja orkestrile. Mõistet kontsert (concerto) kasutati algul nii heliteose kui selle esitajate ansambli kohta. Concentro grosso On esimene orkestrizanr (itaalia keeles ,,suur kontsert"). Koosneb kolmest osast: kiire, aeglane ja kiire. Concerto grosso tekkis zanrina barokkajastul. Concerto grosso suurim meister oli Arcangelo Corelli. Concerto grossot mängivad barokktrio (concertino) ja suurem orkester (ripieno). Teost on võimalik mängida ka ainult concertinoga - Alfred Schnittke Concerto grosso (ettevalmistatud klaverile, kirjutatud kahele viiulile ja keelpillidele). Soolokontsert Vastandatakse orkestrile üht või mitut solisti. Solistid pole orkestrist sõltumatud nagu concerto grosso`s. Soolopillina kasutatakse sagedamini viiulit ja oboed, kuid soolokontserte on kirjutatud pea kõigile keel- ja puhkpillidele.
õukonnamuusikutena ja mängisid kirikukapellides. Üha rohkem läks hinda virtuoossus, tekkis solistide kultus (kastraadid ooperis). Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Tegutsesid kuulsad Cremona koolkonna viiulimeistrid (Amatid, Guarnierid, Antonio Stradivari). Konstrueeris uusi puhkpille (põikflööt, fagott) ja võeti kasutusele haamerklaver. Tavalisimaks pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid kaks meloodiapilli ja basso continuo katkematu bassihääl ja sellele ehitatud harmooniaakordid. Nimetus `trio` ei tähista mitte pillide, vaid partiide arvu, kuna basso continuo´t mängis vähemalt 2 pilli. Tähtsamad meloodiapillid olid viiul, oboe ja plokkflööt. Puhkes orkestrimuusika buum. Orkestrid esinesid õukondades, lossikirikutes, õukonnateatrites, 18.saj algul linnaväljakutel ja kohvikutes. Barokkorkester kasvas
vokaalseid suurvorme kantaate, oratooriumeid ja passioone. Kantaate, oratooriumeid, passioone ja oopereid kirjutasid tihti samad heliloojad ja neid esitati samasuguste esituskoosseisude poolt Instrumentaalmuusika 17. sajandi instrumentaalmuusikaks oli suurimaks sündmuseks viiuli esilekerkimine soolo- ja ansamblipillina. See oli seotud kuulsa viiulimeistrite koolkonnaga Cremonas (Amatid, Guarnerid ja Stradivarid). Itaalia küpses barokkmuusikas oli kõige tavalisemaks ansamblikoosseisuks barokktrio, millest kujunes välja "itaalia orkester" kaks võrdse tähtsusega juhtivat viiulirühma, harmooniatäiteks vioolad ja vundamendiks basso continuo. Moodustati ka päris suuri orkestreid. Zanritest kirjutati enim sonaate ja kontserte. Viimase ühe alatüübi, concerto grosso looja oli Arcangelo Corelli. Soolokontsertide meister oli Antonio Vivaldi. Teised populaarsemad pillid sellel perioodil lisaks viiuli perekonna pillidele olid klavessiin, orel, lauto
Kujunes välja professionaalsete muusikute klass. Nad töötasid õukonnamuusikutena ja mängisid kirikukapellides. Üha rohkem läks hinda virtuoossus, tekkis solistide kultus. Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Tegutsesid kuulsad Cremona koolkonna viiulimeistrid. Konstrueeriti uusi puhkpille (põikflööt, fagott) ja võeti kasutusele haamerklaver. Tavalisimaks pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid kaks meloodiapilli ja basso continuo katkematu bassihääl ja sellele ehitatud harmooniaakordid. Nimetus `trio` ei tähista mitte pillide, vaid partiide arvu, kuna basso continuo´t mängis vähemalt 2 pilli. Tähtsamad meloodiapillid olid viiul, oboe ja plokkflööt. Puhkes orkestrimuusika buum. Orkestrid esinesid õukondades, lossikirikutes, õukonnateatrites, 18.saj algul linnaväljakutel ja kohvikutes. Barokkorkester kasvas välja barokktriost, oli
Sellel on kolm põhiosa: 1. ekspositsioon e teema esitlus. Esitletakse järjestikku kahte erinevas meeleolus ja helistikus kõlavat teemat- peateemat ning kõrvalteemat. 2. töötlus e teema arendamine 3. repriis- tasakaalustav lõpposa, kus nii pea- kui ka kõrvalteema on peahelistikus, puudub tonaalne vastandamine, repriis on lahendus töötluses tekkinud konfliktile. Olulisi muudatusi tekkis ka instrumentaalkoosseisudes 18. sajandil. 1. barokktrio: viiul, altviiul, tsello; 2. sümfooniaorkester: Saksamaa Mannerheimi orkester. Sonaadi vormid: 1. sümfoonia on sonaadivormis teos sümfooniaorkestrile, 4-osaline. 2. avamäng- sonaadivormis teos sümfooniaorkestrile, üheosaline, sissejuhatuseks suuremale teosele (ooperite avamängud) 3. instrumentaalkontsert- sonaadivormis teos soolopillile ja orkestrile, 3-osalised. 4. trio- sonaadivormis teos kolmele pillile- viiul, altviiul ja tsello 5
laulu, vaid eesmärk oli publik nutma panna. Kontsertstiil - muusika väljus väikesest koosmusitseerivast ringkonnast suure publiku ette. Vastandina renessansiajastu muusikale (kirikumuusika oli jumalateenistuse funktsionaalne osa, seltskonnamuusika mõeldud koos mängimiseks või tantsimiseks) oli barokkmuusika mõeldud pingsaks kuulamiseks. Instrumentaalmuusika- muusika., mida esitavad muusikainstrumendid. Cremona koolkonna viiulimeistrid- Amatid, Guarnierid, Antonio Stradivari. Barokktrio- viiul, vioola, tsello(basspill). Barokkorkester- kaks võrdse tähtsusega viiulirühma, harmooniatäiteks vioolade rühm ja basso continuo, mida mängiti vastavalt vajadusele mitme pilliga, nt. Tsello, kontrabass, fagott jm. Homofoonia- mitmehäälsuse alaliik, kus hääled jagunevad juhthääleks ja saatehäälteks. Polüfoonia- mitmehäälsus, kus korraga kõlab mitu iseseisvat meloodilist liini. Monofoonia- kõik pillid ühehäälselt.
Kuna suuremates linnades oli palju eri staatuses häid pillimehi, siis võidi erilisteks puhkudeks kokku kutsuda väga suuri koosseise. → Itaalia omaaegne kuulsaim orkestrijuht Arcangelo Corelli olevat Roomas Rootsi kuninganna palees musitseerinud 150 mängijaga. Kõige tavalisemaks pilliansambliks oli BAROKKTRIO koosseisus on kaks meloodiapilli ja basso continuo . “Trio” tähendab siin kolme partiid, mitte kolme pilli , sest vähem kui neljakesi sellist ansamblit mängida ei saa. → Kaks meloodiapilli on sellises trios võrdse tähendusega. Itaalias olid nendeks enamasti viiulid, teised levinumad olid oboe ja plokkflööt .
passioone. Kantaate, oratooriumeid, passioone ja oopereid kirjutasid tihti samad heliloojad ja neid esitati samasuguste esituskoosseisude poolt. Instrumentaalmuusika 17. sajandi instrumentaalmuusikaks oli suurimaks sündmuseks viiuli esilekerkimine soolo ja ansamblipillina. See oli seotud kuulsa viiulimeistrite koolkonnaga Cremonas (Amatid, Guarnerid ja Stradivarid). Itaalia küpses barokkmuusikas oli kõige tavalisemaks ansamblikoosseisuks barokktrio, millest kujunes välja "itaalia orkester" kaks võrdse tähtsusega juhtivat viiulirühma, harmooniatäiteks vioolad ja vundamendiks basso continuo. Moodustati ka päris suuri orkestreid. Zanritest kirjutati enim sonaate ja kontserte. Viimase ühe alatüübi, concerto grosso looja oli Arcangelo Corelli. Soolokontsertide meister oli Antonio Vivaldi. Teised populaarsemad pillid sellel perioodil lisaks viiuli perekonna pillidele olid klavessiin, orel, lauto
Claudio Monteverdi- ,,Orpheus" 1637. a avati Veneetsias esimene avalik ooperiteater Teatro San Cassino; Napol. Pillid ja instrumentaalmuusika: populaarsed pillid olid: viiul, vioola, oboe, fagott, plokkflööt, klavessiin, klavikord, orel. Pillimeistrid: Antonio Stradivari; Niccolo Amati. Sonaat- mitmeosaline, pilliansamblile loodud instrumentaalteos. Numbriooper- ooper, kus oli tähtis välimus, lauljate juures oli oluline kuidas ta laulis, mitte see mida ta laulis. Kastraatlauljad: Farinelli Barokktrio- kolm häälerühma, pille võis olla palju rohkem. Süit- instrumentaalmuusika vorm, koosnes 4. osast: a)allemande b)courante c)sarabande d)gigue (ziig) Barokkorkester- nelja häälne orkester Johann Sebastian Bach 1685-1750: lemmikpillid orel ja viiul; ei kirjutanud oopereid;
· Koomiline ooper ja laulumäng: opera buffa koomilise sisuga ooper, · Intermeedium naljakas ja põhiooperit parodiseeriv stseen. Kuulsaim intermeedium on Giovanni Battista Pergolesi ,,Teenija-käskijanna". · Singspiel ehk laulumäng Mozarti ,,Haaremirööv", ,,Teatridirektor" ja ,,Võluflööt". · Sonaadivorm ajastu tähtsaim vorm, tähtsaimad sonaadivormid on rondo ja variatsioon · Keelpillikvartett kaks viiulit, vioola ja tsello (tuli barokktrio asemele) · Klassikalise orkestri sünnikoht Mannheim Edela-Saksamaal · 18. sajandi tähtsaim muusikaõpik J. J. Quantz'i kirjutatud flöödiõpik · Carl Philipp Emanuel Bach klavessiinimängija, galantsed ja tundelised teosed, vormireeglitega julgelt ümber käiv tundeküllane väljendus. Haydn, Mozart ja Beethoven õppisid kõige rohkem tema klaveriloomingust, 200 klaverisonaati. Sonaadivormi ülesehitus:
· Läbiv temaatika oli vaimulik · Kõigis vormised on aariad(ka duetid) Kõige rohkem kirjutanud J.S. Bach ja G.F.Händel Vanamuusika ansambel ,,Hortus musicus" (est. muusika aed) A. Mustonen Barokiajastul saab viiul määravaks pilliks Viiuleid on meisterdanud kolm perekonda : Stradivari, Amati, Quarneri Sonaat kõikide instrumentaalpalade üldnimetus Erinevad tüübid: · Triosonaat- teos 3 partiile · Barokktrio 2 meloodiapilli + basso continuo , sellest kujuneb veel üks orkestritüüp, Itaalia orkester: I, II viiul, vioola, basso continuo · Kammersonaat koosneb sissejuhatusest , mida nim. prelüüdiks, lisandub 2-4 tantsulist osa · Kirikusonaat tal on 3 osa ja need on kontrastsed(kiire-aeglane-kiire-aeglane) · Concerto grosso (tõlkes)suur konsert, kus väike rühm pille mängib vaheldumisi suure orkestriga
Teistest poognaga mängitavates keelpillidest on väga iseloomul viola da gamba. Puhkpillidest oli kammer- ja orkestrimuusikas meloodiapillina kasutusel oboe. Bassipillina oli kasutusel fagott ja kammermuusikas oli meloodiapillina armastatud ka plokkflööt. Klahpillidest oli kammermuusikas suur roll klavessiinil kui ka positiivorelil ja kalvikord. 17.saj teisel poole ja 18.saj algul hoogustus orelite ehitamine. Itaalia küpses barokkmuusikas oli kõige tavalisemaks pilliansambliks barokktrio samuti kujunes hilisbarokile neljahäälne itaalia orkester.
samuti suuremate kirikute juures. 18. sajandi algul hakkasid tekkima tudengite ja linnakodanike muusikaühingud ning nendegi juurde kuulus enamasti orkester, mis mängis linna saalides, kohvikutes ja väljakutel. Samalaadsed koosseisud barokstiili vokaalmuusikaga, aga samuti vokaalmuusikale iseloomulik meloodika ning improvisatsioonilised kaunistused tulid varsti üle ka pillimuusikasse. Itaalia küpses barokkmuusikas oli kõige tavalisemaks pilliansambliks barokktrio, mille koosseisus on kaks meloodiapilli ja basso continuo. Barokktrio oli aluseks ka suurematele ansamblitele ja Itaalias tüüpilisele orkestrikoosseisule. Üks zanritest, mis barokiajastul arenes, oli sonaat. Sonaadiks nimetati ansamblile loodud teost. Sonaat võis olla nii kiriku- kui kammermuusikateos. 1700. aasta paiku kujuneski välja kaks põhilist sonaaditüüpi: kirikusonaat ja kammersonaat. Selget vahet kahe sonaaditüübi vahel siiski pole: sagedasti on mõlema jooned segunenud ja
14) Mida tähendab „tempereeritud häälestus“? Uus häälestussüsteem, kujunes 18. saj. I poolel. Kui varasem süsteem võimaldas kasutada vaid väheste võtmemärkidega helistikke, siis tempereeritud häälestus jagab oktaavi kaheteistkümneks võrdseks pooltooniks – igast noodist on võimalik alustada duur- ja moll-helistikke ning igat nooti saab kõrgendada ja madaldada. 15) Kirjelda levinumaid instrumentaalkoosseise - barokktrio, barokkorkester Lk. 105 Barokktrio: kaks meloodiapilli ja basso continuo (meloodiapillid nt viiul, oboe, plokkflööt) Barokkorkester: kasvas välja barokktriodest. Hilisbarokile iseloomulik neljahäälne itaalia orkester. Sellest sai alguse ja klassikaline sümfooniaorkester. 16) Instrumentaalvormid – sonaat, kontsert, concerto grosso ja soolokontsert Lk. 106, 107 Barokiaegne sonaat oli instrumentaalteos (nii soolopillile kui ka ansamblile, väga populaarne
Nii vokaal- kui instrumentaalteoste harmoniseerimisel kasutati valdavalt generaalbassi tehnikat, seepärast on barokki nimetatud ka generaalbassi ajastuks. Instrumentaalmuusika on 17. sajandi instrumentaalmuusikaks oli suurimaks sündmuseks viiuli esilekerkimine soolo- ja ansamblipillina. See oli seotud kuulsa viiulimeistrite koolkonnaga Cremonas (Amatid, Guarnerid ja Stradivarid). Itaalia küpses barokkmuusikas oli kõige tavalisemaks ansamblikoosseisuks barokktrio, millest kujunes välja "itaalia orkester" kaks võrdse tähtsusega juhtivat viiulirühma, harmooniatäiteks vioolad ja vundamendiks basso continuo. Moodustati ka päris suuri orkestreid. Zanritest kirjutati enim sonaate ja kontserte. Viimase ühe alatüübi, concerto grosso looja oli Arcangelo Corelli. Soolokontsertide meister oli Antonio Vivaldi.Teised populaarsemad pillid sellel perioodil lisaks viiuli perekonna pillidele olid klavessiin, orel, lauto
Barokk avaldus kõige rohkem arhitektuuris.Olulisemad tõuked on andnud Veneetsia koolkond ja Firenze Camerata. Barokiajastu muusika oli senisest õukonnakesksem. Õukond tellis muusika, organiseeris kuulamise ja tasustas muusikuid. Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Konstrueeris uusi puhkpille (põikflööt, fagott) ja võeti kasutusele haamerklaver. Tavalisimaks pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid kaks meloodiapilli ja basso continuo katkematu bassihääl ja sellele ehitatud harmooniaakordid. Tähtsamad meloodiapillid olid viiul, oboe ja plokkflööt. Barokajastul tekkis palju uusi zanre nagu näiteks: ooper, oratoorium, kantaat, sonaat, instrumentaalkontsert ning fuuga. Muusika oli pingeline ja erutatud, polüfoonia kõrval muutus olulisemaks homofooniline muusika. Teosed olid keerukamad ja esituseks oli vaja õppinud lauljaid ja pillimehi. Tähtis oli tekst.
· Adagio [ad'aadzo] on noodikirjas kasutatav tempomärge, mis tähendab 'aeglaselt'. Tavaliselt tähendab see tempot vahemikus 66--76 lööki minutis, igal juhul kiiremini kui lento ja aeglasemalt kui Adagietto või Andante. · Concerto grosso (itaalia keeles 'suur kontsert') on esimene orkestrizanr.See koosneb kolmest osast kiire aeglane kiire.Concerto grosso tekkis zanrina barokkajastul, selle rajajaks peetakse itaalia heliloojat Arcangelo Corellit. Concerto grossot mängivad barokktrio (concertino) ja suurem orkester (ripieno), mis toetab väiksemat koosseisu lõiguti. Teost on võimalik mängida ka ainult concertinoga.Näiteks Alfred Schnittke Concerto grosso (see on kirjutatud kahele viiulile, ettevalmistatud klaverile ja keelpillidele). · Ballaad on lüroeepilise sisuga jutustavat laadi mitmestroofiline luuleteos · Libreto on ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus.
vokaalsolistidele, koorile ja orkestrile passioon - oratooriumižanri alaliik, põhineb Uue Testamendi evangeeliumi tekstil, teemaks Kristuse kannatused ja surm 9. Barokiaja levinumad meloodiapillid, basspillid? Meloodiapillid- viiul, oboe, plokkflööt, klavessiin, orel Basspillid- viola da gamba, fagott 10. Tuntumad pillimeistrid. Viiulimeister Niccoló Amati ning tema õpilased Andera Guarneri ning Antonio Stradivari. 11.Barokktrio- pilliansambel, mille koosseisus on 2 meloodiapilli, ja basso continuo 12. Mis vahe on soolokontserdil ja concerto grossol? soolokontsert - instrumentaalmuusika liik, kus vaheldumisi mängivad solist(id) ja ansambel või orkester concerto grosso- instrumentaalmuusika liik, kus vaheldumisi mängivad väike ansambel (concertino) ja suurem ansambel (concerto grosso) 13. Millest koosneb süit? Süit- eri karakterites tantsude, aga ka lihtsalt instrumentaalpalade
koolkonnaviiulimeistrid (Amati sümfooniaorkestri koosseis. d, Guarnierid, Antonio Pillid täiustusid ja said Stradivari). Konstrueeris uusi tänapäevase välimuse. puhkpille (põikflööt, fagott) ja võeti kasutusele haamerklaver. Tavalisimaks pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid kaks meloodiapilli ja basso continuo – katkematu bassihääl ja sellele ehitatud harmooniaakordid. Nimetus `trio` ei tähista mitte pillide, vaid partiide arvu, kuna basso continuo´t mängis vähemalt 2 pilli. Tähtsamad meloodiapillid olid viiul, oboe ja plokkflööt.
Kuulsamad passioonid J. S. Bach ''Matteuse passioon'' , ''Johannese passioon'' H. Schütz ''Matteuse passioon'', ''Johannese passioon'', ''Luka passioon'' Barokiajastu intstrumentaalmuusika 17. sajandi armastatuimaks pilliks kujunes viiul- Tõus oli seotud kuulsa viiulimeistri koolkonnaga Cremonas (Amati, Guarnei, Stardivari) Viiuli võimalused avas Claudia Monteverdi. Levinumad intstrumentaalkoosseisud Itaalias: · Soolohääl või duo basso continou saatel · Barokktrio- kaks meloodiapilli ja basso Continou · Itaalia orkester- juhtivaks kaks võrdse tähtsusega viiulirühma. Harmoonia täiteks vioola ja basso continou Sonaat- Ansamblile loodod teos ( Arcangelo Conelli, tegutses Roomas) Sonaaditüübid- Kirikusonaat, kammersonaat Kontsert- sonaadi paralleelvorm, eelduseks triost suurem koosseis Concerto grosso- Barokktriole on lisatud suurem ansambel, väike rühkm soolot mängivaid pille on vastandatud suurele orkestrile ( J. S. Bach )
Cremonas kujuneb välja klassikalise viiuli kujundus. Antonio Stradivari ja Andrea Guarnieriga suutis võistelda Matthias Kotz. 1 helilooja, kes avastas viiuli oli Monteverdi. 1700. sajandi alguses kirjutatakse viiulile juba muusikat. 1700. sajandi keskel on kammerorkestrite põhiliseks pilliks viiul. Arcangelo Corelli- Itaalias omaaegne kuulsaim orkestrijuht. Viiulivirtuoos, tegutsenud ka Roomas. Helilooja: "Contcerto grosso" ("Suur kontsert") Barokktrio-Kõige levinum ansambel. 2 meloodiapilli, mis olid võrdse tähtsusega + basso continuo. Meloodiapillideks võisid olla viiulid, kuid ka oboe või plokkflööt. Kujuneb välja ka 4 häälne Itaalia orkester, milles harmooniapillideks on vioola(d) ja vundamendiks on basso continuo rohkem, kui kahe pilliga. Sonaat- ansamblile loodud teos, instrumentaalteos, erinevate lõikudega. Esineb nii kiriku- kui kammermuusikas. 17.sajandil kujuneb välja
teos kantakse ette kontsert korras esitajad on samad kui ooperis aga ei ole kostüüme ja lavakujundust. Passioon on oratooriumi eriliik mille sisuks on kristuse kannatused see põhineb 4 evankeeriumil. Kantaat on oratooriumist lühem tavaliselt ilma sisuta see väljendab meeleolu, elamust või hetke tunnet. Concerto grosso on mitmeosaline teos soolo pillide gruppile väike ansambel mis on barokktrio kus orkester ühineb ansambliga lõiguti, et teda kõlaliselt täiendada Instrumentaal kontsert on 3 osaline teos soolopillile ja orkestrile. Soolo kontserdi rajaja on Antonio Vivaldi. Süit on mitmeosaline teos mis koosneb sisuliselt ühendatud väiksematest paladest.ja 17 saj kujunes välja klassikaline tantsusüit millesse ühendati neli erineva rahvusvusliku päritoluga tantsu ja need neli kohustuslikku tnatsu tantsusüidis olid 1) allemande - aeglane saksa tants
vokaalmuusika žanr - passioon – Jeesuse - da-capo-aaria – kolmest lõigust kannatuslugu, mille tekst on koosnev aaria, kaks esimesed võetud Uuest Testamendist. erinevad, kolmas kordab sonaat – mitmeosaline esimest(ABA) pilliansamblite loodud retsitatiiv – kõnelähedane laul, kus instrumentaalteos teksti ülesehitus on kooskõlas kõne barokktrio – pilliansambel, mille loogikaga koosseisus on kaks meloodiapilli (2 kantaat – kammermuusikažanr, viiulit; oboe, plokkflööt) ja basso mis koosneb 2-3 retsitatiivi ja aaria continuo (tšello või fagott; paarist klavessiin, orel või lauto), lisati - kirikukantaat – tekst põhineb täitehääli (vioolahääl) piiblil, ülesehitus keerulisem aja barokkorkester – neljahäälne
Monarhiavastased kodanlikud rev. Inglismaal ja Madalmaades. Bar ajastu muus dünaamiline, rahutu, liialdav, teatraalne, tugevalt emo. Puudus muus.sisemine areng. Muusik.bar. kodumaa Itaalia (enamik uusi zanre). Senisest õukonnakesksem.Tekkis kontsertstiil.Muusika pingsaks kuulamiseks.Kujunes välja prof. muusikute klass. Vok.muus.varjust tuli instrum.muus. Pillide areng(Amatid, Guarnierid,Stradivari). Uued puhkpillid (põikflööt, fagott), haamerklaver. Tavaline ansambel: barokktrio. Orkestrimuusika buum (esinesid igal pool). Bar.triost kasvas välja bar.orkester. Võitis populaarsust homof.mitmehäälsus. Vok.muus. kasvas teksti osatähtsus. Muusika muutus rõhutatult tonaalseks. UUED ZANRID Ooper: 1.op.JacopoPeri"Daphne"(1597). Eelkäijad: vanakr.trag., keskaegsed liturg.dr.ja müst.,renes.õukonnaetendused,madrigali- komöödiad. Esimene ooperiteater-TeatroSanCassiano Veneetsias. Mitu koolkonda: Veneetsia ooper, Napoli ooper. Mõlemas ajaloo
Barokksonaadi looja ja suurim meister oli itaallane Arcangelo Corelli. INSTRUMENTAALKONTSERT Barokk-kontsert oli tavaliselt 3-osaline (kiire-aeglane-kiire) teos solisti(de)le ja orkestrile. Kiiretes osades vahelduvad orkestri- ja soololõigud, aeglases osas mängib solist meloodiat orkestri saatel. Soolopillideks on kõige sagedamini viiul ja oboe. Instrumentaalkontserdi väljaarendaja ja kuulsaim looja oli Antonio Vivaldi. CONCERTO GROSSO See oli teos solistide grupile (tavaliselt barokktrio) ja orkestrile, kus orkester ühineb ansambliga lõiguti, et teda kõlaliselt täiendada. Concerto grosso suurim meister oli Itaalia helilooja Arcangelo Corelli. FUUGA Fuuga oli barokiajastu muusika tähtsaim vorm. See on mitmehäälne toes, milles hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena kindlate reeglite järgi. Nimetus tuleneb itaaliakeelsest sõnast fuga põgenemine (hääled justkui ajaksid üksteist taga)
Nt. Händel'i "Messias", "Halleluuja".Hayden'i "Loomine" ja "Aastaajad" 16)Passioon (lad.k-kannatus) jutustab Kristuse kannatustest ja ristisurmast ja kasvas välja Kristuse kannatusloo lugemisest altari ees, mida esitasid preestrid dialoogi vormis. Nt. Bachi "Johannese passioon" , "Matteuse passioon". 17)Viiulit kasutati soolo- ja ansamblipillina instrumentaalmuusika kontsertidel. Viiulimeistrid olid nt. Vivaldi, Stradivari, Amatid, Guarnierid. 18)Levinumad instrumentaalkoosseisud olid: barokktrio, soolohääl, itaalia orkester. 19) Concerto grosso esitab koosseis, kus barokktriole on liidetud suurem koosseis, mis toetab väiksemat lõiguti. Soolokontsertil vastandatakse orkestrile üht või mitut soolopilli mis toetuvad orkestri bassile. Helilooja: A.Corelli. (Vivaldi-eeskujuks varaklassikalisele orkestrimuusikale) 20) A. Vivaldi rajas soolokontserdi, arendas välja programmilise orkestrimuusika. Tema helikeel
-17.saj lõpp Napoli ooperikoolkond - kõrge laulukultuur, meesosad kastraatlauljatele, -Napoli koolkonna hinnatuim helilooja Alessandro Scarlatti, lõi üle 100 ooperi 7. Kirjelda barokkorkestrit! -17 saj ansamblid, sest pille sai kokku häälestada. -Orkestreid oli vaja vastuvõttudeks, ballideks, mängiti ka lossikirikus ja õukonnateatris. Orkestrid olid ka ooperimajade ja teiste teatrite , suuremate kirikute juures. -Barokktrio oli aluseks orkestrikoosseisule -pille lisati vastavalt ruumi suurusele ja kõlataotlusele -meloodiahääli mängiti paljude viiulitega, oli vaja täitehääli -kujunses Itaalia orkester, milles oli juhtivaks kaks võrdse tähtsusega viiulirühma, harmooniatäiteks vioola(d), vundamendiks tsello, kontrabass, fagott ja mitu harmooniapilli. -selline orkestri tüüp levis Euroopas 18.saj 8. Loe läbi tekst lk.136 -137!
11)Mida tähendab ,,tempereeritud häälestus"? Uus häälestussüsteem, kujunes 18. saj. I poolel. Kui varasem süsteem võimaldas kasutada vaid väheste võtmemärkidega helistikke, siis tempereeritud häälestus jagab 12-toonilise helisüsteemi täpselt võrdseteks pooltoonideks ja nii on võimalik alustada igast noodist duur- ja moll-helistikke ning igat nooti kõrgendada ja madaldada. 11) Kirjelda levinumaid instrumentaalkoosseise - barokktrio, barokkorkester Lk. 105 1)barokktrio kõige tavalisem pilliansambel itaalias. Selle koosseisus on 2 meloodiapilli ja basso continuo. Sõna trio tähistab siin kolme partiid, mitte kolme pilli, sest et vähem kui neljakesti ei saa selles ansamblis mängida. Meloodiapillideks võisid olla nt viiulid, oboe või plokkflööt. 2)barokkorkester neljahäälne, iseloomulik hilisbarokile, milles oli juhtivaks kaks võrdse
kirikukapellides. Üha rohkem läks hinda virtuoossus, tekkis solistide kultus (kastraadid ooperis). Vokaalmuusika varjust kerkis esile instrumentaalmuusika. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Tegutsesid kuulsad Cremona koolkonna viiulimeistrid (Amatid, Guarnierid, Antonio Stradivari). Konstrueeris uusi puhkpille (põikflööt, fagott) ja võeti kasutusele haamerklaver. Tavalisimaks pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid kaks meloodiapilli ja basso continuo katkematu bassihääl ja sellele ehitatud harmooniaakordid. Nimetus `trio` ei tähista mitte pillide, vaid partiide arvu, kuna basso continuo´t mängis vähemalt 2 pilli. Tähtsamad meloodiapillid olid viiul, oboe ja plokkflööt. Puhkes orkestrimuusika buum. Orkestrid esinesid õukondades, lossikirikutes, õukonnateatrites, 18.saj algul linnaväljakutel ja kohvikutes. Barokkorkester kasvas välja barokktriost, oli
ekesisem. Muusika tellis ?kond , organiseeris kuulamise ning tasustas muusikuid. Sel ajal tekkis ka kontsertstiil. Vaikselt vajus muusika ka suurema publiku ette. Renessanssi muusika sobis nii kuulamiseks kui ka tantsimiseks , siis Barokkmuusikast kuulati pingsalt. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus t?tsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Tegutsesid kuulsad Cremona koolkonna viiulimeistrid. Konstrueeriti uusi puhkpille ja v?ti kasutusele haamerklaver. K?ge avalisemaks pilliansambliks sai barokktrio , kuhu kuulusid kaks meloodiapilli ja basso continuo katkematu bassih?l ja sellele ehitatud harmooniaakordid. Nimetus trio ei t?ista mitte pillide , vaid partiide arvu , kuna basso continuo't m?gis v?emalt 2 pilli. T?tsamad meloodiapillid olid viiul , oboe ja plokkfl?t. Barokk on muusika ajaloos umbes 1600-1750 v?danud ajaj?k.Tol ajal asendusid pol?oonia homofooniaga , kontrapunkt harmooniaga ja keskaegsed helilaadid maooriminoors?teemiga. Barokkmuusikat saab jagada
saj. lõpul. Koosnes 4 erineva karakteri ja päritoluga õukonnatantsust: 1) allemande – 4-osaline. Rahulik saksa sammtants 2) courante – 3-osaline. Kiire prantsuse hüppetants 3) sarabande – aeglane 3-osaline. Pidulik hispaania tants 4) gigue – šoti hüppetants, kiireim osa 4. CONCERTO GROSSO – grupp soliste võistleb suurema orkestriga. Koosneb kolmest osast: kiire, aeglane ja kiire. Itaalia keeles suur kontsert, on esimene orkestrižanr, mängivad barokktrio ja suurem orkester, mis toetab väiksemat koosseisu lõiguti. 5. PRELÜÜD JA FUUGA – fuuga on polüfoonilise muusika tähtsaim vorm ning selle sissejuhatavat osa nimetatakse prelüüdiks, toccataks või fantaasiaks. Prelüüd - muusikalise teose sissejuhatus/eelmäng, Alates 19. sajandist võib prelüüd olla ka iseseisev muusikateos. Fuuga (ladina sõnast fuga 'põgenemine') on polüfooniline heliteos, mis on kirjutatud fuugavormis. 6. BACHI LOOMINGU ERIPÄRA:
muusikas sai looduse, inimloomuse ja tundemaailma imiteerimine helides. Nii sai muusikas tähtsaimaks inimlik, maine aspekt mida väljendab ratsionaalne õpetus inimese tundeelust e. afektiõpetus. Pillid arenesid tormiliselt. Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. Tegutsesid kuulsad Cremona koolkonna viiulimeistrid (Amatid, Guarnierid, Antonio Stradivari). Konstrueeris uusi puhkpille (põikflööt, fagott) ja võeti kasutusele haamerklaver. Tavalisimaks pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid kaks meloodiapilli ja basso continuo katkematu bassihääl ja sellele ehitatud harmooniaakordid. Nimetus `trio` ei tähista mitte pillide, vaid partiide arvu, kuna basso continuo´t mängis vähemalt 2 pilli. Tähtsamad meloodiapillid olid viiul, oboe ja plokkflööt. Kujunesid välja 3 armastatumat muusikastiili: 1) Vana ehk kiriklik stiil jätkas vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. 2) Kammerstiil hõlmas soloaariaid ja duette, teosed
le. 1.5. Instrumentaalmuus. areng baroki ajal Barokiajastu suurimaks sündmuseks oli viiuli esilekerkimine ansambli- ja soolopillina. Üks esimesi heliloojaid, kes avas viiuli võimalused oli Monteverdi. Instrumentaalmuus. hõlmas barokiajastul lisaks salongilikule kodusele musitseerimisele (kammermuus.) ka orkestrimuus.t. Orkestreid võis kohata eelkõige õukondades, lossikirikus, õukonnateatrites, ooperimajades ja linnade teenistuses. Kõige tavalisemaks pilliansambliks kujunes barokktrio (trio tähendab kolme partiid, mitte 3 pilli), mille koosseisus oli kaks meloodiapilli ja basso continuo. Kaks meloodiapilli on sellises trios võrdse tähtsusega. Barokktrio oli aluseks ka suurematele ansamblitele ja Itaalias tüüpilisele orkestrikoosseisule. Hilisbarokile kujunes tüüpiliseks neljahäälne itaalia orkester, milles on juhtivaks kaks võrdse tähtsusega viiulirühma, harmooniatäiteks vioola ja ja vundamendiks basso continuo, mida mängiti vastavalt vajadusele päris mitme
ka kirikukapellides. Üha rohkem läks hinda virtuoossus, tekkis solistide kultus (kastraadid ooperis). Rohkem kerkis esile ka instrumentaalmuusika ning tormiliselt arenesid ka pillid Viiul muutus tähtsaimaks ansambli-ja soolopilliks ( kuulsad viiulimeistrid Amatid,Guarnierid, Antonio Stradivari ) Konstrueeriti uusi puhkpille (põikflööt, fagott) ja võeti kasutusele haamerklaver. Tavalisimaks pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid kaks meloodiapilli ja basso continuo katkematu bassihääl ja sellele ehitatud harmooniaakordid. Nimetus `trio` ei tähista mitte pillide, vaid partiide arvu, kuna basso continuo´t mängis vähemalt 2 pilli. Tähtsamad meloodiapillid olid viiul, oboe ja plokkflööt. Puhkes orkestrimuusika buum. Orkestrid esinesid õukondades, lossikirikutes, õukonnateatrites. Üha enam populaarsust võitis homofooniline mitmehäälsus.
annaabi.ee 
