impeeriumi pealinnaks. Vallutatud rahvastele mulje avaldamiseks püstitati tohutuid templeid. Ksori tempel oli pühendatud viljakusjumal Amonile, kellest hiljem sai jumalate valitseja. Templi rajasid peamiselt kaks vaaraod, Amenhotep III (1391-53 e.m.a.) ja Ramses II (1290-24 e.m.a.) kuigi hiljem täiustasid templit ka Tutanhamon ja Aleksander Suur. Tempel ise on 260 meetrit pikk ja selle esiküljel on kuus hiiglaslikku Ramses II kuju. Paljud peavad Luksori templit Egiptuse tähtsaimaks vaatamisväärsuseks. Kahel pool sissekäiku templisse seisavad 24 meetri kõrgused püloonid (templiväravate külgmüürid) kujutavad stseene Kadeshi lahingust Süürias, kus Ramses II lõi hetiite ja beduiini nomaade. Sissekäigu taga asub Ramses II õu, mille kirdenurgas kõrgub vaarao sammuv kuju. Suur Kolonnaad viib Amenhote III eesõue, mis asub peatempli ees; siinses sisemises pühamus sooritas vaarao salajasi rituaale
impeeriumi pealinnaks. Vallutatud rahvastele mulje avaldamiseks püstitati tohutuid templeid. Ksori tempel oli pühendatud viljakusjumal Amonile, kellest hiljem sai jumalate valitseja. Templi rajasid peamiselt kaks vaaraod, Amenhotep III (1391-53 e.m.a.) ja Ramses II (1290-24 e.m.a.) kuigi hiljem täiustasid templit ka Tutanhamon ja Aleksander Suur. Tempel ise on 260 meetrit pikk ja selle esiküljel on kuus hiiglaslikku Ramses II kuju. Paljud peavad Luksori templit Egiptuse tähtsaimaks vaatamisväärsuseks. Kahel pool sissekäiku templisse seisavad 24 meetri kõrgused püloonid (templiväravate külgmüürid) kujutavad stseene Kadeshi lahingust Süürias, kus Ramses II lõi hetiite ja beduiini nomaade. Sissekäigu taga asub Ramses II õu, mille kirdenurgas kõrgub vaarao sammuv kuju. Suur Kolonnaad viib Amenhote III eesõue, mis asub peatempli ees; siinses sisemises pühamus sooritas vaarao salajasi rituaale
2 (teine) tempel sisaldab 6 (kuus) hiigelkuju. Suures templis neli järjestiku saali. Esimesse saali võis sisse minna igaüks, teisse ainult rikkad, kolmandasse preestrid ja neljandasse ainult Ramses II ja tema saatjaskond. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Luksori templid. See suur kompleks koosneb paljudest templidest, ehitistest, kujudest ja teisest ajaloolistest paikudest, samas kui Keskkoridor koht inspiratsiooniks ja võluks. Tee templi juurde on piiratud arvukatega sfinksidega, mis annavad unikaalse keskkonna, kus saab täielikult sukelduda möödunud ajastusse. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Kollased sõnnid ja lohed sinisel taustal. Egiptuse kunst 30. Mis on mastaba? Mastabad on kõige vanemad Egiptuse haudehitised. 31. Miks balsameeriti vanas Egiptuses valitsejate surnukehi ning miks neid nii suurejooneliselt maeti? Usuti, et inimese hing elab pärast surma edasi ja tuleb kunagi oma kehasse tagasi. 32. Milline linn sai Egiptuse pealinnaks Uue riigi ajal? Millised templid asuvad selle linna lähedal? Teeba. Luksori ja Karnaki templid. 33. Kust pärineb tänapäeval Pariisi Concorde'i väljaku keskel seisev obelisk? Luksori templi eest. 34. Mis on püloon? Püloon on: kahest ülespoole ahenevast müüriplokist koosnev väravaehitis. 35. Kas egiptlased tundsid perspektiivi? Mis on (joon)perspektiiv? Kuidas kujutati esemeid või olendid vana-egiptuse maalingutel ja reljeefidel? Ei tundnud perspektiivi. Kunstis on perspektiiv ruumi kujutamine tasapinnal.
Kompleks kujutab endast templite, kabelite, püloonide ja obeliskide võimsat kogumit, andes tunnistust Teeba tähtsusest. Luksori tempel Templi rajasid peamiselt kaks Templi keerukas vaaraod, Amenhotep III ja planeering näitab, kuidas Ramses II. Tempel ise on 260 meetrit pikk ja egiptlased kasutasid selle esiküljel on kuus proportsiooniteadust, et hiiglaslikku Ramses II kuju. taasluua Amoni keha ning Kogu Luksori kompleks on kummardada jumalat ehitatud kõverana. Tempel ehitati kolmele teljele sõna otseses mõttes inimkehal põhineva plaani järgi, tema enda sees. see oli ,,Inimese tempel". Kuningate org Kuningate org on vaaraode matmispaik Teeba lähedal. Seda kasutati Keskmise riigi perioodil. Kambrid, põnevad koridorid ja matusekambrid ise on siiani alles. Tutanhamon Tema haud avastati peaaegu täiesti puutumatuna Ta hauast leiti palju
müüridega eraldatud nelinurkne kõrgete müüridega hämar, tavainimesi sisse ei lastud püloon (väravaehitis) · Uue riigi ajal vaaraode matmispaigaks · Kuningate org 20. saj leiti ainuke rüüstamata hauakamber · Tutanhamoni hauakamber Joonis 6. Tüüpilise egiptuse templi põhiplaan. Joonis 5. Tutanhamoni kuldmask. Foto: © Victoria Gardner / Atlantic Productions Suurimad templid · Karnaki (370x100 m) · Luksori · Ramses II matustempel · Hatsepsuti matusetempel osaliselt raiutud kaljuseina (terrasstempel) · Abu Simbeli kaljutempel suured Ramses II skulptuurid kahe templi kompleks Joonis 7. Hatsepsuti tempel. Foto: © Victoria Gardner / Atlantic Productions · nn benben-monumendid kiviplokkidest tornid otsad ahenevad püramiiditaoliselt · Obeliskid nelinurksest kiviplokist, terav tipp 10-32 m päikesejumala auks · Memnoni kolossid
Kontrolltöö 10.klass Vana-Mesopotaamia ja Egiptuse kunst. III rida 1.Milliste tänapäeva riikide territooriumil asus Vana- Mesopotaamia? ● Vastus: Iisrael ja Iraak. 2.Mis on tsikuraat? Kirjelda seda! Nimeta kuulsam tsikuraat! ● Vastus: Tsikuraat on astmik torntempel.Ülemisel astmel on kitsas tempel jumalate kujudega.Üks tuntuim tsikuraat: Uri astmiktempel. 3.Millised kaks väga olulist leiutist tegid sumerid? ● Vastus: Ratas ja kiilkiri. 4.Kuidas nimetatakse egiptuse kirja ja kuidas vana-mesopotaamia kirja? ● Vastus: Egiptuse kiri – hieroglüüf. vana-mesopotaamia – kiilkiri. 5.Nimeta Vana-Egiptuse haudehitised. Kellele neid püstitati? Kes ehitasid ja kuidas? ● Vastus: Mastaba.Vanim haudehitis.Ehitasid orjad.Ehitati kalju sisse maaalused hauakambrid. ● Vastus: Astmikpüramiid.Selle ehitasid orjad ja ta...
jutustus"). Arhitektuur Materjaliks oli kivi. Ehitati hauakambreid (algul lihtsaid mastabasid, seejärel tekkisid astmikpüramiidid, siis püramiidid ning lõpuks hakati matma kaljuhaudadesse), templeid (nendeni viis tihtipeale sfinkside allee, väravaehitis büloon, päikesejumala auks olid templite ees obeliskid, kõikide inimeste jaoks mõeldud sammastikuga õu, ülikutele mõeldud sammassaal, vaid preestritele pühamu ning kuulsaimate templitena võib välja tuua Karnaki ja Luksori templid), Egiptuse arhitektuuri maailma ime on Giza püramiidid. Skulptuur Egiptuse asendid: istuv jalad koos, käed põlvedel, pea püsti ning pilk kaugusesse suunduv; seisev vasak jalg ees, käed keha kõrval rusikas, harva üks käsi rinnal. Meeste kujutamine - ihuosa punakaspruun, riided valged, juuksed mustad, lihased esile toodud. Naiste kujutamine ihuosa kollane, juuksed mustad, riided valged, keha kumerused esile toodud. Vaarao kujutamisel rõhutati tema jumalikkust.
-Haudehitised -Templid Haudehitised • Mastaba (vanemat tüüpi) • Astmikpüramiid • Püramiid Nn. Surnute linnad: Sakkara, Giza. Templid • Pühendatud jumalatele, vaaraodele. • Templid väga võimsad ja suured. • Nelinurkse põhiplaaniga, kõrge müüriga must maailmast eraldatud, osalt lahtine ehitis. • Templi väravaehitist nim. Pülooniks, asus templi kitsamal küljel Suuremad templid • Karnaki temple (370x100m, 134 monumentaalset sammast). • Luksori temple, pühendatud Amon-Ra’le. • Hatšepsuti matusetempel. • Abu Simbeli kaljutempel. Skulptuur • Säilinud palju – arvati, et keha hävimisel läheb hing skulptuuri. • Iga inimene püüdis endast kuju maha jätta, skulptor au sees. • Materjaliks kivi ja puu. • Vaaraode ja jumalate kujutamise traditsioon muutumatu. Skulptuur • Kujud jäikades poosides, isikupära puudus, omavahel sarnased, sile kivi pind. • Seisid
Mastaba on kivikamber, mille all maa sees on hauakamber kirstuga. 9. Nimeta kolm kuulsaimat püramiidi, kus need asuvad? Mis või kes on sfinks? Cheopsi, Chephreni ja Mykerinose, need asuvad Gizas. Sfinks on inimese pea ning lõvi kehaga muinasjutuline loom 10. Milline linn sai Egiptuse pealinnaks Uue riigi ajal ning millised templid asuvad selle linna lähedal? Teeba. Teeba lähedal asuvad Luksori ja Karnaki templid. 11. Mis on perspektiiv? Kuidas kujutati esemeid või olendeid Vanaegiptuses? Perspektiiv on kunstis ruumi kujutamine tasapinnal. Vanaegiptuses kujutati tagumised esemed lihtsalt üles esimeste kohale. 12. Mida tead Nofretetest ja Kleopatrast ? Valitseja Echnatoni abikaasa kaunitar Nofretete, mõjutanud isegi meieaegset iluideaali Kreeka päritolu Egiptuse kuninganna. Võttis endalt elu.
selgitamisel. USA molekulaarbioloog Scott Woodward ütles, et muumialt DNA proovi saamine on väga keeruline protsess. ,,Et väita kedagi kellegagi suguluses olevat, on vaja ka teisi indiviide, kellelt te olete võtnud DNA proove, et võrrelda DNA järgnevusi." DNA on kõikides organismides leiduv molekul, mis sisaldab geneetilist informatsiooni ning mida võib kasutada perekonnasidemete tuvastamiseks. 1997. aastal oli Hatsepsuti tempel Luksori veresauna toimumispaigaks, kui islamivõitlejad tulistasid surnuks 58 välisturisti, kolm Egiptuse politseinikku ja reisijuhi.
2100-2050 e.m.a. Rekonstruktsioon 3. püramiid- hauaehitis vaaraole Esiplaanil Chephreni (142 m kõrge) püramiid, taga Cheopsi (algselt 146 m, praegu 136 m).püramiid. 27.-26. sajand e.m.a. 4. obelisk- Pikk, noole kujuline, ülespoole ahenev neljatahuline kivisammas Cleopatra nõel Londonis 5. sfinks- lõvi keha ja inimese peaga skulptuuri, mis tähistas valitsejat või päikesejumalat (Karnaki templist Luksori templini sfinkside allee, Egiptus) Criosfinkside(oinapeadega sfinksid) allee Karnaki templi ees 6. püloon- Vana-Egiptuse templi kahe torniga väravehitis (Ramses III templi esine püloon, Egiptus) Karnaki tempel esimene püloon 7. kaljuhaud Egiptuses- vähe silmatorkav, kitsas ja sügav org, kuhu raiuti looduslikku kaljusse hauakambrid valitsejale
ka rahvas ja tagumised kinnised ruumis, kus vaid preestrid võisid toimetada. Nende müüridega ümbritsetud sammasõuedesse ja saalidesse pääses läbi väravaehitise kahest ülespoole ahenevast müüriplokist koosneva pülooni. Väravaehitise ees kõrgusid obeliskid nelatahulised taravatipulised kivisambad. (Sambad jäljendasid Egiptuses kasvavaid taimi papüürust, lootost, palme). Tiheda metsana tõusevad need kõrgusesse suurtes Luksori ja Karnaki templites. Meie ajal on taas väga kuulsaks saanud kaljusse raitutud Abu.Simbeli tempel. 1970-ndatel ähvardas seda Assuani paisu rajamisel oht jääda vee alla selle päästmiseks tehti ära hiigeltöö ja osadeks saetud tempel tõsteti üles Niiluse kõrgele kaldale nind pandi seal uuesti kokku. (*Üks Tartu Ülikooli referaat) MADALMAADE MAALIKUNST 15.SAJNDIL
kõrge, 57 m pikk). Tähtis oli ka templiehitus. Eriti Uue riigi ajal, kui Egiptus oli Idamaade võimsaim riik. Templi väline ilme oli lihtne, range. Polnud aknaid ega sambaid väljaspool. Väravaehitist nimetati püloon. Sambad olid rikkalikult kujundatud, jäljendasid taimevorme (lootos-, papüürus-, palmsambad). Kapiteeliks olid suletud või avatud pungad või õied. Sambaid kaunistasid hieroglüüfid. Tuntuimad templid olid Teeba linna lähedal asuvad Luksori ja Karnaki templid (ehitatud 16.-14. saj. e. Kr.). Templid moodustavad terve kompleksi. Mõned on hiigelsuured Amoni templi sammassaalis (Karnakis) on 134 sammast. Võimas on ka Ramses II ajal (13. saj. e. Kr.) ehitatud Ramasseum. Oli ka kaljutempleid. Tuntuim on Ramses II ajast Niiluse ääres olev Abu Simbel. Selle ees on neli 20 m kõrgust Ramses II kuju. 1960. aastail tõsteti tempel 64 m kõrgemale, et ei jääks Assuani paisule ette.
eestvaates. · Algsed jumalad sarnesid loomadega (inimese keha ja looma peaga) Sobek, Hathor, Thorth, Horus, hilisemaid kujutati inimestena (Osiris, Isis, Amon, Ra) · Templid: nelinurkne, muust maailmast eraldatud kõrge müüriga ja osaliselt pealt lahtine ehitis. Templi väravaehitisi nimetati pülooniks. Väravaehitise ees olid obeliskid neljatahulised teravatipulised kivisambad (jäljendasid taimi). · Kuulsad templid: Luksori, Karnaki ja Abu-Simbeli tempel (viimane saeti veeuputuse ohuga seoses tükkideks ja pandi kõrgemal uuesti kokku). · Pealinn oli Teeba. · Et kaitsta hauaröövlite eest peideti Uue Riigi ajal vaaraode muumiad kaljuhaudadesse paljud olid Kuningate orus.Tunduim neist on Tutanhamoni haud, sest see oli 20. Sajandini puutumatu. · Skulptuurikunstis on kaks erinevat suunda. 1. Vaaraod ja jumalused ranged, suursugused ja üldistatud. Sünge ja üleinimlik toredus
oru templiteks. Templi ehitus oli nelinurkne, kõrge müüriga ümbritsetud hoone. Tähtsamaks osaks templis oli õu, mida ümbritses sammaskäik. Templid olid suures osas lahtised ja ilma kasuseta. Õue taga asus sammassaal ja mõned väikesed ruumid. Templil oli väravehitis ehk püloon, mis koosnes kahest kalduolevast kiviseinast. Templi ees olid obeliskid ja lipud. Egiptuse templi sambad meenutasid mõnda taime. Templeid rajati ka kaljude sisse, nt Hatshepsuti tempel, Luksori ja Karnaki templite kompleks. Egiptuse skulptuur: Iseloomustab väga hea anatoomne tundmine, väga suur üldistamisjõud, suur monumentaalsus pisiasjadele tähelepanu EI pöörata. Kujud ei ole ringiratast vaadeldavad. Vaaraoid kujutavad skulptuurid on jäigad (liikumatud), sirged, vasak jalg pool sammu eespool, aga käed on rusikas ja tihedalt vastu külge surutud (või vasak käsi rinnal). Näos üleolev mulje, pilk suunatud kaugusesse
Uuel riigil eraldi seisvad pandi kõrgemal uuesti kokku templid Miks kaljuhauad? Templi osad? Kuulsaim? Õu, püloon, sammassaal, Rüüstamise vältimiseks ning preestrite ruumid, jumala kuulsaimaks on kuju ruum Tutanhamoni haud Uue riigi pealinn? Millised olid vaaraode Läheduses templid? Teeba kujutised? ning lähimad olid Karnaki Alati sarnased. Sirge hoiak, ning Luksori templid üleolev pilk, vahel käed risti üle rinna Video http://www.youtube.com/watch?NR=1&v=rOUjDIX37o4& Kasutatud materjal http://www.eyelid.co.uk/karnak1.htm http://starfishred.multiply.com/journal/item/338?& item_id=338&view:replies=reverse http://web.zone.ee/marjukodukas0/VanaEgiptusekunst.pdf http://en.wikipedia.org/wiki/Ancient_Egypt http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/egiptus/arhitektuur.htm http://ancienthistory.about
Astmikpüramiid kõrgemaks ehitatud mastaaba. Dzoseri atmikpüramiid Sakkaras. Giza püramiidid. Uue riigi arhitektuur. Egiptuse kujutav kunst Egiptuses esines oru-, haua-, kalju-,matuse- ja päikesetempleid. Templikompleks koosnes: sambad, sammaskäik, sammassaal, püha paik, hämarad ruumid, sfinksid, ben-ben monumendid. (Päikesetemplitel olid ka obelisk ja püloon) Kuulsaimad Egiptuse templid: hiigeltempel Karnakis, Luksori templite kompleks, Hatsepsuti hauatempel, Abu Simbeli tempel ja Ramses II matusetempel. Hieroglüüf on piltkiri, mis koosneb osalt mitmesugustest figuuridest. Tavaliselt kujutati vaaraod tardunud sirges poosis, vasak jalg pool sammu eespool, rusikasse tõmmatud käed tihedalt vastu külgi, vahel üks käsi ka rinnal. Nende nägudel mängleb võimukas, salapärane, pidulik, pisut üleolev naeratus. Kujude pilk suunatud üle vaataja pea kaugusse, mis rõhutab veelgi kujutava kunsti tähtsust
· Paabelitorn- 91 m kõrgune tsikuraat Egiptus · Ühtne riik tekkis 2800 a. e.Kr. · Usuti hauatagust elu · Vanimad hauaehitised olid mastabad · Järgnesid astmikpüramiidid · Gizas asuvad- Cheopsi, Chephreni ja Mykerinose püramiidid Uus riik 16.-11.saj. e.Kr. · Pealinn Teeba · Idamaade võimsaim riik · Peidetud hauakambrid- Tutanchamoni hauakamber · Rikkalik templiarhitektuur Templiarhitektuur · Luksori ja Karnaki templid · Rohkelt sambaid- sambakapiteelid · Kaks rida sfinkse · Templite ees üks või mitu obeliski · Inimest kujutatakse jalad, pea külgvaates Õlad, silm otsevaates · Kunsti õitseng vaarao Echnatoni ajal 14. saj.e.Kr. · Vaarao abikaasa Nofretete ja poeg Tutanchamon · Kehtestati ühe jumala usk Aton · Kujutati ainult jumala kehastust- vaaraod (kujutised vabamad, liikuvamad kui varasematel vaaraodel) · 332 e. Kr
Õue taga asus sammas- saal, sealt edasi mõned väiksed ruumid, kuhu tohtisid siseneda vaid preestrid. Läbi templi väravate võisid astuda vaid vabad inimesed (seega orjadele sisenemine keelatud). Templi väravaehitist nimetatakse pülooniks, see koosnes kahest müüriplokist, mis piirasid kitsast väravat. Pülooni ees lehvisid lipud pahade vaimude eemalepeletamiseks. Pülooni külgedel asetsesid obeliskid. Uue- Riigi ajal ehitati hiigeltempel Karnakis ja Luksori pühamute kompleks ning Ramses II matusetempel. Templis asusid ka varahoidlad, raamatukogud ja seal õpetati välja noori preestreid. Sammastest kasutati kõige enam proto- ehk eeldooria 16- tahulist sammast, hiljem aga lootos-, papüürus-, ja palmkapiteeliga sammast. Kuna mörti ei tuntud, asusid sambad väga tihedalt üksteise kõrval. Templeid raiuti ka kaljusse. Naisvaarao Hatsepsuti (u. 1480. e. m. a.) ja Abu Simbeli tempel (u. 1250 e. m. a.).
püloonidega. rekonstruktsioon. koobastempli fassaadil Läheduses kõrgusid templid. Nende müüridega ümbritsetud sammasõuedesse ja -saalidesse pääses läbi väravaehitise kahest ülespoole ahenevast müüriplokist koosneva pülooni. Väravaehitise ees kõrgusid obeliskid - neljatahulised teravatipulised kivisambad. Sambad jäljendasid Egiptuses kasvavaid taimi papüürust, lootost ja palme. Tiheda metsana tõusevad need kõrgusesse suurtes Luksori ja Karnaki templites, mis rajati umbes 16.-14. sajandil e.m.a. Meie ajal on taas väga kuulsaks saanud kaljusse raiutud Abu-Simbeli tempel. Assuani paisu rajamisel 1970-ndatel aastatel ähvardas seda oht jääda vee alla. Templi päästmiseks tehti tehti ära hiigeltöö - osadeks saetuna tõsteti tempel üles Niiluse kõrgele kaldale ning pandi seal uuesti kokku. Skulptuur ja maalikunst Egiptuse skulptuuris on väga palju lihtsaid, kuid ülevalt mõjuvaid teoseid, milletaolisi pole
püloonidega. rekonstruktsioon. koobastempli fassaadil Läheduses kõrgusid templid. Nende müüridega ümbritsetud sammasõuedesse ja -saalidesse pääses läbi väravaehitise – kahest ülespoole ahenevast müüriplokist koosneva pülooni. Väravaehitise ees kõrgusid obeliskid - neljatahulised teravatipulised kivisambad. Sambad jäljendasid Egiptuses kasvavaid taimi – papüürust, lootost ja palme. Tiheda metsana tõusevad need kõrgusesse suurtes Luksori ja Karnaki templites, mis rajati umbes 16.-14. sajandil e.m.a. Meie ajal on taas väga kuulsaks saanud kaljusse raiutud Abu-Simbeli tempel. Assuani paisu rajamisel 1970-ndatel aastatel ähvardas seda oht jääda vee alla. Templi päästmiseks tehti tehti ära hiigeltöö - osadeks saetuna tõsteti tempel üles Niiluse kõrgele kaldale ning pandi seal uuesti kokku. Skulptuur ja maalikunst Egiptuse skulptuuris on väga palju lihtsaid, kuid ülevalt mõjuvaid teoseid,
Nimekiri alistatud rahvastest, linnadest. · Tutanhamoni surimask. · Elurist ehk aasrist hiljem võeti üle ristiusku. Leiad märsõna egiptuse elurist google image. · Ehnatoni aegsed mõjud. Intiimsed perekondlikud stseenid. Abu Simbeli kompleks. Ees istumas 4 hiidkuju (kõrgus 20m). Väiksed pereliikmed jalgade juures. RamsesII -1260, 19. Dünastia · Luksori kompleks · Teeba surnute templi sambad 19. Dünastia · Nukker üliku hauakamber -1279. Surnuteraamatu illustratsioon. Traditsiooniline pildijada, aga ilmneb, et nad pidid hauataguses elus tegema rasket füüsilist tööd . Alles siis paradiisiaia nautimine. · Viinamarjakorjajad -1390 18
Läheduses kõrgusid templid. Nende müüridega ümbritsetud sammasõuedesse ja -saalidesse pääses läbi väravaehitise kahest ülespoole ahenevast müüriplokist koosneva pülooni. Väravaehitise ees kõrgusid obeliskid - neljatahulised teravatipulised kivisambad. Sambad jäljendasid Egiptuses kasvavaid taimi papüürust, lootost ja palme. Tiheda metsana tõusevad need kõrgusesse suurtes Luksori ja Karnaki templites, mis rajati umbes 16.-14. sajandil e.m.a. Meie ajal on taas väga kuulsaks saanud kaljusse raiutud Abu-Simbeli tempel. Assuani paisu rajamisel 1970-ndatel aastatel ähvardas seda oht jääda vee alla. Templi päästmiseks tehti tehti ära hiigeltöö - osadeks saetuna tõsteti tempel üles Niiluse kõrgele kaldale ning pandi seal uuesti kokku. SKULPTRUU JA MAALIKUNST Egiptuse skulptuuris on väga palju lihtsaid, kuid ülevalt mõjuvaid teoseid, milletaolisi pole loonud
Vana-Egiptuse aja materjaliks oli kivi. Ehitati hauakambreid (algul lihtsaid mastabasid, seejärel tekkisid astmikpüramiidid, siis püramiidid ning lõpuks hakati matma kaljuhaudadesse), templeid (nendeni viis tihtipeale sfinkside allee, väravaehitis büloon, päikesejumala auks olid templite ees obeliskid, kõikide inimeste jaoks mõeldud sammastikuga õu, ülikutele mõeldud sammassaal, vaid preestritele pühamu ning kuulsaimate templitena võib välja tuua Karnaki ja Luksori templid), Egiptuse arhitektuuri maailma ime on Giza püramiidid. Egiptuse arhitektuuris väljendus selgelt alandlik kuulekus vaaraole ja jumalatele. Kunsti üheks ülesandeks oli suurendada vaarao hiilgust ja süvandada jumalakartlikkust. Vaaraode matmispaigad pidid olema võimsamad kõigist teistest. Peamised ehitised Egiptuse Vana riigi ajal olid hauakambrid. Kõige varasemad Egiptuse hauakambrid olid maa-alused ehitised mastabad, mis kujutasid endast
pühamasse paika, kus salapärases pimeduses asetses jumala kuju või sümbol. Nagu väljast, nii oli egiptuse tempel ka seest kaunistatud värviliste reljeefide, maalide ja kirjadega. Kirjeldatud templitüüp oli kõige lihtsam ja tavalisem. Kõik templid ei olnud aga nii reeglipäraselt ehitatud, eriti siis, kui tempel oli pühendatud mitmele erinevale jumalale. Uue riigi kuulsamad templikavatised, Teeba lähedal asuvad Luksori ja Karnaki tempel, moodustasid tegelikult keerulise õuede ja ruumide kompleksi. Eriti laiaulatuslik oli Amoni tempel Karnakis. Tähelepanu väärib siin eelkõige tohutu sammassaal, mille lage kannavad 134 vägevat sammast. Ruum läheveb mõõtmeilt suurimatele katedraalidele. Omaette templite tüübi moodustasid kaljutemplid. Kuulsaimad neist on naisvaarao Hatsepsuti kaunis terrasstempel Dair al-Bahris ja Ramses II kaljutempel Abu Simbelis Niiluse ääres.
Tuhat aastat pärast ehitamist (1550- 1397 aastatel. e.Kr) oli sfinks mattunud kõrbeliiva. Tema edasine lugu on kirjutatud seinale sfinksi esikäppade vahel. Tuntuim sfinksi kuju asub Egiptuses Giza platool vaarao Chephreni püramiidi kõrval. Samuti asub Egiptuses kuulus sfinkside allee, mis kulgeb Karnaki templist Luksori templini. Algselt koosnes see rohkem kui 900st sfinksist, tänaseks on säilinud 300. Karnaki templist Niiluse suunas kulgeb teine, oinapeadega sfinkside (criosfinkside) allee. Kasutatud kirjandus: http://www.htg.tartu.ee/~d5eveli/Kunst.html http://www.tmk.edu.ee/~nuku/pyramiidid/stoori.htm http://miksike.com/en/glefos.html?spage=/ http://et.wikipedia.org/wiki/Cheopsi_p%C3%BCramiid/ http://www.egiptuse-reisid.net/index.php?m1=171&lang=17
olid obeliskid päikese jumala sümboliks. Tavaliselt olid need paari kaupa templite sissekäigu ees.( Obeliske on näiteks püstitatud ka Babüloonoas ja Assüürias ) · sfinks Inimese pea ja lõvi kehaga olendi kuju.(Sfinks Giza püramiidideväljal ) Mis oli kaljukünkast välja raiutud. Arvatakse,et Giza sfinksil olid vaarao Chefreni näojooned.Kõik sfinkside kujud pärinevad Vana-Egiptuse Vana Riigi perioodist.Sfinkside allee mis kulgeb Karnaki templist Luksori templini oli algselt 900 sfinksiga kuid nüüd on neid säilinud 300. · püloon- Templi väravaehitis mis asus templi kitsal küljel. Koosnes kahest ülespoole ahenevast müüriplokist,mis piirasid kitsast väravat. Pülooni ees lehvisid mastidel värviküllased lipud. Püloon oli samuti värviküllane, sest seda katsid värvilised reljeefid ja hieroglüüfkirja märgid. · kaljuhaud- Uue Riigi vaaraosid ei maetud enam püramiididesse vaid peideti
Sissejuhatus Arkitektuuri vallas on vanade egiptlaste saavutused väga muljetavaldavad. Juba vanad kreeklased liigitasid näitek püramiidid maailmaimede hulja kuuluvaks. Peaaegu sama suursugused kui püramiidid on ka Egiptuse templid. Templid, nagu suurem osa Egiptuse arhitektuuri, ehitati religiossete vajaduste täitmiseks. Vanad egiptlased arvasid, et peale surma elab inimese hing edasi ning tuleb mõne aja möödudes kehasse tagasi. Sellepärast oligi neile väga oluline surnukehade säilitamine ja jumalatega heade suhete hoidmine. Selleks et hoida jumalatega häid suhteid ehitati suursuguseid templeid. Iga asula keskmeks oli ühele või mitmele jumalusele pühendatud tempel. Selles referaadis tutvustan ma erinevaid Egiptuse templeid ja üldisemalt ka nende ehitust. Templid Üldmulje templitest on monotoonne, erksust lisavad vaid templi seinu ja sambaid katvad reljeefid ja hieroglüüfid. Ainukeseks insenerilahenduseks olid sammas ja tala. Templiko...
Sfinks- lõvi keha ja inimese peaga mütoloogiline olend. Kõige enam on tuntud Vana- Egiptuse ja Vana-Kreeka sfinksid, kuid samalaadseid olevusi esines ka mujal Vana-Lähis- Idas. Sõna sfinks pärineb vanakreeka keelest ja tähendab kägistajat. Egiptuses tähistasid sfinkside skulptuurid valitsejat või päikesejumalat, tavaliselt oli neil mehe pea. Kõik sfinkside kujud pärinevad Vana Riigi perioodist. Egiptlaste sõna sellise skulptuuri tähistamiseks ei ole teada. Nt. Karnaki ja Luksori templi ühendav sfinkside tee. Sfinks. Criosfinkside allee Karnaki templi ees. Püloon- Egiptuse templi sissepääsu ehtis kahe torniga väravehitis, mida nimetatakse pülooniks. Philae templi püloon. Karnaki templi esimene püloon. Kaljuhaud Egiptuses- Kuningate org, teisel pool Niilust. H. Carter avastas aastal 1922.
Pärast pidustusi saadeti Tutanchamon koos oma noore naisega, keda nüüd hüüti Anhesenamoniks, tagasi Amarnasse, kus neid ootas Nofretete. Raske on mõista, mida mõtles poisike, kui ta pärast toretsevat kroonimitseremooniat naasis mahajäetud päikeseketta linna, kui ta pidi hülgama seni omase Atoni-kultuse ja kohanema uuega, mis oli talle võõras. 15-aastaselt kuulutati Tutanchamon täisealiseks, tema regendi Horemhebi võimupäevad olid selleks korraks lõppenud. Vaarao jätkas Luksori templi väljaehitamist, laskis püstitada mälestusmärke ja varustas need oma pitsatiga. Ta huvitus usukultusetseremooniatest ja poliitikast. Vahekorrad välisnaabritega olid tema isa ja venna valitsemis ajal enam-vähem korraldatud, polnud sõdu ega vaenuretki. Ei ole see tõttu usutav, et hauakambrist leitud plaatidel kujutatud Tutanchamoni sõjasõidud on tõepoolest aset leidnud. Samuti on vähe tõenäoline, et hapra kehaehitusega vaarao osales metsikutes jahiretkedes, võitlustest
lõvi kehaga kujud. Läheduses kõrgusid templid. Nende müüridega ümbritsetud sammasõuedesse ja -saalidesse pääses läbi väravaehitise kahest ülespoole ahenevast müüriplokist koosneva pülooni. Väravaehitise ees kõrgusid obeliskid - neljatahulised teravatipulised kivisambad. Sambad jäljendasid Egiptuses kasvavaid taimi papüürust, lootost ja palme. Tiheda metsana tõusevad need kõrgusesse suurtes Luksori ja Karnaki templites, mis rajati umbes 16.-14. sajandil e.m.a. Meie ajal on taas väga kuulsaks saanud kaljusse raiutud Abu-Simbeli tempel. Assuani paisu rajamisel 1970-ndatel aastatel ähvardas seda oht jääda vee alla. Templi päästmiseks tehti tehti ära hiigeltöö - osadeks saetuna tõsteti tempel üles Niiluse kõrgele kaldale ning pandi seal uuesti kokku. Usuti elusse peale surma. Selle eelduseks oli see, et oli vaja valmistuda surmaks. Oli eriline haua tüüp - mastaba
Ürgaja kunst. 1.homo sapiens: tark inimene ladina keeles (mõtlev) 2.3 kunstiliiki-maal, skulptuur, arhitektuur. 3.vandalism-kultuuriväärtuste hävitamine, vandaal-märatseja, lõhkuja 4.vandalism meil-hauakivide ja mälestusmärkide hävitamine 5.Kunstiliigid ürgajal -*kiviaja koopamaal *luust ja kivist kujud 6.*kiviaeg-enne metallitöötlemise leiutamist, tööriistad kivist*pronksiaeg-pronksist tööriistad 7.Euroopa kuulsaimad koopamaalid-Hispaanias Altamira koobastes, Prantsusmaal Lascaux koobastes, ligi 20 000 aastat tagasi 8.Koopamaalidel kujutati tavaliselt loomi 9.Hämmastav nendel maalidel-tõetruudus ja värvitoonid (must, punane, valge ja kollane) 10.*menhire-püsti aetud teravatipulised kivimürakad, *dolmen-algeline hauakamber, püstiaetud kivimürakate peale asetati kiviplaat, *kromlehh-menhirid või dolmenid ringikujuliselt. Kunstiliik-ehituskunst 11.Dolmen-algeline hauakamber 12.Megaliitsed (mega-suur, Lithos-kivi) rajatised- Stonenhe...
Obeliske on püstitatud ka Babüloonias, Assüürias, renessansiajal (ehitistesse, eriti kaunistustena), klassitsistliku stiili ajal ja hiljemgi- peamiselt hauamärgina. 6) Sfinks egiptuse kunstis vaaraod või päikesejumalat sümboliseeriv inimese pea ja lõvi kehaga kuju. Kõik sfinkside kujud pärinevad Vana-Egiptuse Vana Riigi perioodist. Kuulsaim sfinksi kuju asub Egiptuses Giza platool Chephreni püramiidi kõrval. Sfinkside allee, kulgeb Karnaki templist Luksori templini. Algselt koosnes see rohkem kui 900st sfinksist, tänaseks on säilinud 300. Karnaki templist Niiluse suunas kulgeb teine, oina- ja jäärapeadega sfinkside allee. 7) Püloon kreeka keeles ,,värav". Vanaegiptuse templi ees olev 2 nelinurkse torniga väravehitis. Nüüdisajal staadioni, silla vms värava ehistorn. Nt Karnaki templi püloon, Ramses III templi esine püloon. 8) Kaljuhaud Egiptuses - peale pealinna Teeba asutamist, otsustasid vaaraod
Vaaraode püramiidid olid ühtlased kiviehitised, mille sees asus hauakamber sarkofaagiga ja mõni ruum hauainventari jaoks. Püramiidid kaeti lihvitud kiviplaatidega. Kõige monumentaalsemad püramiidid ehitati Giza väljale. Neist vanimaks ja suurimaks on Cheopsi püramiid. Hiljem hakati vaaraosid matma kaljuhaudadesse. Egiptuse templid olid suurejoonelised ehitised rohkete sammastega. Suurimateks ja kuulsaimateks templiteks olid Karnaki ja Luksori templid. Templite juures asusid ka varahoidlad ja raamatukogud. f) KUNST. Egiptuse skulptuuril, reljeefil ja maalil oli eelkõige kultuslik tähendus. Isikute kujutamisviisis kehtisid kindlad reeglid. Jumalate kujud on suuremõõdulised, pidulikud ja ranged. Istuvatel skulptuuridel on jalad koos, käed põlvedel,pilk ette suunatud. Vaaraod kujutatakse suuremana kui alluvaid. Peamiselt maalitakse vaarao võidetud lahinguid ja kaotanud vastaste alistamist
2. Valitsejate surnukehi palsameeriti, sest neid valmistati ette hauataguseks eluks. Neid maeti suurejooneliselt, sest arvati, et nad on jumala asemikud maa peal. 3. Kui Cheopsi püramiid asuks Tallinnas, siis kujutaks seda suure ja võimsana meie linna siluetil. 4. Uue riigi ajal sai Egiptuse pealinnaks Teeba, mille lähistel asub Medinet, Habu lähistel. 5. Tänapäeva Pariisi Concorde'i väljaku keskel seisev obelisk pärineb Luksori templi esisest. 6. Püloon on väravaehitis kahest ülespoole ahenevast plokist. 7. Egiptlased ei tundnud perspektiivi. Perspektiiv on realistlikult joonistatud vaade. 8. Kõige tavalisem kuju vaaraost on habeme ja krooniga. 9. Piltkirja nimetati hieroglüüfkirjaks ning seda osatakse lugeda ka tänapäeval. 10. Kuninganna Nofretete ( vaarao naine) oli kaunitar, kes on mõjutanud isegi meieaegset iluideaali. 11
ja Uus-Babüloonia(II at I poolel eKr; Babüloni vallutasid 8. saj eKr). Reljeef ja skulptuur. Ratas; müürid; Istari värav; Marduki templi tsikuraat e Paabeli torn; 3. Egiptuse kunst(~5000 a tagasi Ülem- ja Alam-Egiptuse liitmine). Polüteism; Narmeri palett; Egiptuse poos; Egiptuse reljeef ja skulptuur. Mastabad, astmikpüramiidid, püramiidid(Cheops, Chefren ja Mykerinos); neid valvas Sfinks. Abu Simbeli kaljutempel. Karnaki ja Luksori templid. Kuningate org(Tutanhamoni kaljuhaud). Hieroglüüfid e piltkiri. Ehnatoni usureform: polüteism asendati monoteismiga- Aton(päike) Atoni auks võttis Amonhotep IV uue nime Ehnaton. Tema naine oli Nofretete. 4. Egeuse e Kreeta-Mükeene kunst(~3000 a tagasi). Suured lossid: Knossos; Knossose palee ehitusest on tulnud sõna labürint. Mükeene lõvivärav. Agamemnoni kullast surimask. 5. Vana-Kreeka kunst(12. - 8
Tutanhaamoni oma on ainuke, mis on tühjaks tegemata. Sealt leiti isegi kullast sandaalid. Egiptlased ehitavad sideaineta, sellepärast on sammaste vahe väga väike. Esimesed sambad on ruudukujulise põhiplaaniga, pärast seda on nad ringikujuga. Sammas meenutab lootuse õit. Luksori templis kasutati esimest korda paariti asetatud sambaid ja porti siseõue. Sambad meenutavad taas lootoseõit ja kogu tempel oli rõhutatutult korrapärane ja sümmeetriline. Arhitektuuriliselt oli Luksori tempel inspiratsiooni saanud loodusest ning tänu sellele jäi see veel pikaks ajaks järgmiste templite eeskujuks. 4 Kui rääkida tavainimestest, siis linnatänavad olid kitsad, elu toimus lamekatustel. Hooned olid ruudu või ristkülikukujulised ja rikkamatel inimestel oli ukse asemel portaal, mis sisuliselt oli siiski uks, kuid väga esinduslik. Egeuse e. Kreeta Muukene kunst Euroopa stilisatsiooni hall. Neil on uhke laevastik ja nad on piraadid. Algselt polnud midagi
ülespoole ahenev neljatahuline kivisammas. Egiptuses pandi obeliske templite sissepääsu juurde. SFINKS - tähistab lõvi keha ja inimese (tavaliselt mehe) peaga skulptuuri, mis tähistas valitsejat või päikesejumalat. Kõik sfinkside kujud pärinevad Vana-Egiptuse Vana Riigi perioodist. Tuntuim sfinksi kuju asub Egiptuses Giza platool vaarao Chephreni püramiidi kõrval. Samuti on kuulus sfinkside allee, mis kulgeb Karnaki templist Luksori templini. Algselt koosnes see rohkem kui 900st sfinksist, tänaseks on säilinud 300. Karnaki templist Niiluse suunas kulgeb teine, oinapeadega sfinkside allee. PÜLOON - Vana-Egiptuse templi kahe torniga väravehitis. Edfu püloon Egiptuses Karnaki templi püloon, Ramses III templi esine püloon. Nüüdisajal värava ehistorn- võlvkaare, rippsilla või mu massiivse ehitise tugipost. KALJUHAUD EGIPTUSES - Peale pealinna Teeba asutamist, otsustasid vaaraod
Väravaehitist nimetatakse pülooniks, selle juurde viivat teed ääristasid tavaliselt sfinksid. Püloone, sambaid ja müüre katsid värvilised reljeefid ja hieroglüüfid. Põhilise osa moodustas sammasõu, selle taga oli sammassaal, kuhu tohtisid siseneda aristokraadid, preestrid ja vaaraod. Selle taga olevates ruumides tohtisid käia ainult preestrid ja vaaraod. Kasutati sambaid, taimevormilisi ning ka 16-tahulisi. Suuremad templid: · Karnaki (Teeba lähedal) · Luksori (Teeba lähedal) · Ramses II matusetempel (Teeba lähedal) · Hatseptsuti matusetempel (Teeba lähedal) · Abu Simbeli kaljutempel (lastud ehitada Ramses II poolt) Uue riigi ajal loobuti püramiididest, matma hakati kaljuhaudadesse. Need on kogunenud Kuningate Orgu, kust on leitud ka rüüstamata Tutanhamoni haud. 6. teema Egiptuse kunst Seotud enamjaolt surmajärgse elu kujutamisega, nt loodi hingele asupaigaks portreesid ja skulptuure. Skulptuur:
SISSEJUHATUS KUNSTI Mis on kunst? Kunst on igasugune loominguline tegevus ja selle tulemusel sündinud teos ehk kunstiteos. VISUAALNE KUNST on igasugune, eelkõige nägemismeele kaudu tajutav kunst. KUJUTAV KUNST on reaalsust (inimesi, objekte, keskkonda) kujutav kunst. KAUNID KUNSTID ja VABAD KUNSTID on traitsioonilised visuaalse kunsti alaliigid (maal, skulptuur, graafika) KUNSTITEOS on idée teostamine mingis materjalis, temas ühinevad vaimne ja füüsiline töö, vaim ja aine. KUNSTNIKU ROLLID Antiikaeg Roomas olid kunstnikeks orjad, kuid siiski hinnati ka nende käsitööoskust, kunstikel oli käsitöölise status Renessanss endiselt staatuselt käsitööline, kuid neid peeti geeniusteks, tekkis metseenlus e. kunsti toetamine. Klassitsism tekivad kunstiakadeemiad, väljub käsitöölise staatusest 20. sajand boheemlased, said kuulsaks alles peale surma, mässasid õpetlase staatuse vastu. KUNSTILIIGID on vi...
Kuulus on ka püramiidide väljal valvav Sfinks(vaarao pea ja lõvi keha) Püramiidide ehitus oli kulukas ning nende rüüstajate tõttu loobuti nende ehitusest ja hakati kasutama haudu või kaljukoopaid, mille sissekäigud hoolikalt liiva alla peideti. Nii avastati ka Tutenhamoni hauakamber 1922. Püramiididest ja templitest tekkisid Niiluse äärde ,,surnute linnad'', mida valvasid Sfinksid. Kuningate org. Läheduses kõrgusid templid (pühakojad) Luksori ja Karnaki templid.ätempleid ümbritsesid sammasõued, millesse pääses läbi väravaehitise. Sambad jälendavad kasvavaid taimi: papüürus, lootos, palmid. Skulptuurid olid lihvitud kivist või värvitud puust. Vaaraosid kujutati ühesugustes asenditest. Neid nimetati kanoniseeritud figuurideks. Pilte täiendasid hieroglüüfid. Sel ajal ei tuntud perspektiivi tagumised esemed asetati esimeste peale.
astmikpüramiidid, siis püramiidid ning lõpuks hakati matma kaljuhaudadesse), templeid (nendeni viis tihtipeale sfinkside allee, väravaehitis büloon, päikesejumala auks olid templite ees obeliskid, kõikide inimeste jaoks mõeldud sammastikuga õu, 11 ülikutele mõeldud sammassaal, vaid preestritele pühamu ning kuulsaimate templitena võib välja tuua Karnaki ja Luksori templid), Egiptuse arhitektuuri maailma ime on Giza püramiidid. Cheopsi püramiid (maailma suurim) Gizapüramiidid(maailmaimed) Suur sfinks ja püramiidid Skulptuur Egiptuse asendid: istuv jalad koos, käed põlvedel, pea püsti ning pilk kaugusesse suunduv; seisev vasak jalg ees, käed keha kõrval rusikas, harva üks käsi rinnal.
püloonidega. rekonstruktsioon. koobastempli fassaadil Läheduses kõrgusid templid. Nende müüridega ümbritsetud sammasõuedesse ja -saalidesse pääses läbi väravaehitise kahest ülespoole ahenevast müüriplokist koosneva pülooni. Väravaehitise ees kõrgusid obeliskid - neljatahulised teravatipulised kivisambad. Sambad jäljendasid Egiptuses kasvavaid taimi papüürust, lootost ja palme. Tiheda metsana tõusevad need kõrgusesse suurtes Luksori ja Karnaki templites, mis rajati umbes 16.-14. sajandil e.m.a. Meie ajal on taas väga kuulsaks saanud kaljusse raiutud Abu-Simbeli tempel. Assuani paisu rajamisel 1970-ndatel aastatel ähvardas seda oht jääda vee alla. Templi päästmiseks tehti tehti ära hiigeltöö - osadeks saetuna tõsteti tempel üles Niiluse kõrgele kaldale ning pandi seal uuesti kokku. Skulptuur ja maalikunst Egiptuse skulptuuris on väga palju lihtsaid, kuid ülevalt mõjuvaid teoseid, milletaolisi pole
2. Mida ütled egiptuse sammaste kohta? Millega need sarnanesid? Sammaste vorm, eriti ülaosas, meenutas tihti taimi, kõige sagedamini papüürust; kasutati ka 16-tahulist sammast. 3. Millisele jumalale püstitati kõige enam templeid? Amonile 4. Mis linn oli Uue Riigi ajal Egiptuse pealinn? Millised kuulsad templid asusid selle lähedal? Teeba, lähedal asusid Karnaki tempel, Luksori tempel, Ramses II matusetempel ja Hatsepsuti matusetempel. 5. Mida erilist tead Abu Simbeli templi kohta? Vältimaks selle vee alla jäämist, saeti kalju koos templi ning selle ukse ees istuvate Ramsese hiigelkujudega tükkideks ja pandi kõrgemas kohas uuesti kokku. 6. Miks võeti kasutusele kuningate oru kaljuhauad? Milline neist on tuntuim? Kuna püramiidid ei suutnud kaitsta hauakambreid varaste eest. Tuntuim on Tutanhamoni
vaarao Chepreni näojooned ja lõvi või kassi keha. Kunst kujunes suurejoonesliseks uue riigi ajal 16-11 saj ekr mil egiptusest sai võimsaim riik idamaadel ning pealinnaks teeba. Püramiidide ehitamsiest loobuti, hakati kasutama haudu või kaljukoopaid mille sissekäigud hoolikalt kõrbeliiva aalla peideti. Eriti uhked on need hauakambrid seest. Ka templiarhitektuur muutub rikkalikuks. Sambad kerkivad tihedalt Luksori ja Karnaki templites, sambad jäljendasid egiptuses kasvavaid taimi-papüürust,lootost ja palme. Templite juurde viivaid teid kaunistasid sfinksid. Egiptuse skulptuuris on kauneid, lihtsaid teoseid. Lihvitud kivist või värvitud puust. Vaaraosid kujutati tihti ühesugustes asendites, enamasti seismas väärikalt ja sirgelt, käed küljel, üks jalg teisest veidi ees. Lihtinimese kujudes on veidi rohkem liikumist. Ehitiste seinu ja sambaid katvaid reljeefe ja maalinguid iseloomustab inimeste
Kuulus on ka püramiidide väljal valvav Sfinks(vaarao pea ja lõvi keha) Püramiidide ehitus oli kulukas ning nende rüüstajate tõttu loobuti nende ehitusest ja hakati kasutama haudu või kaljukoopaid, mille sissekäigud hoolikalt liiva alla peideti. Nii avastati ka Tutenhamoni hauakamber 1922. Püramiididest ja templitest tekkisid Niiluse äärde ,,surnute linnad'', mida valvasid Sfinksid. Kuningate org. Läheduses kõrgusid templid (pühakojad) Luksori ja Karnaki templid.ätempleid ümbritsesid sammasõued, millesse pääses läbi väravaehitise. Sambad jälendavad kasvavaid taimi: papüürus, lootos, palmid. Skulptuurid olid lihvitud kivist või värvitud puust. Vaaraosid kujutati ühesugustes asenditest. Neid nimetati kanoniseeritud figuurideks. Pilte täiendasid hieroglüüfid. Sel ajal ei tuntud perspektiivi tagumised esemed asetati esimeste peale.
elas üle nii nõrgenemise kui ka tugevnemise perioode ning saavutas viimase kõrgpunkti vaarao Ramses II ( 13. saj. eKr. ) ajal. Egiptuse uue riigi alguses kuulus juhtiv rolla rhitektuuri ja kunsti arendamises Teebale. Ehituskunsti eelistüübiks kujunesid jumalatele rajatud templid. Uue riigi peajumalaks oli Ra kõrval Amon, et nende võimsust rõhutada, ühendati nad uueks, kõrgeimaks jumaluseks Amon - Ra`ks. Temale pühendataksegi Uue riigi võimsaimad templiehitised - Karnaki ja Luksori templid. Karnaki tempel oli peatempel nii Amonile kui ka kogu Egiptuse peamine pühamu, mida ehitasid pea kõik vaaraod Uue riigi eksisteerimise jooksul. Selle tulemusena valmis hiiglasuur templikompleks, milles pidi väljenduma jumaluse ja tema maapealse asemiku - vaarao - ebamaine jõud ja suurus. Lõplikult kujunes Karnaki tempel välja uue riigi II poolel; selle erinevates ehitusjärkudes on stiilne ühtsus küll tajutav, mõneti aga tasakaal rikutud ( nt. mõnede detailide ülekuhjamine vms
kantav päikesevari. Karmiinpunasest damastist (tulipunase värvaine toonis helepunane ühevärviline lillmustriline riie puuvillane või linane) või brokaadist baldahhiin (kuld, hõbe-, või metallniidiga läbikootud mustriline raske siidist riie). (lk.9) Teeba- see oli linn Ülem-Egiptuses. Keskmise ja Uue riigi ajal oli ta Egiptuse pealinn.Et eristada teda Kreekas asuvast Teeba linnast, hüüti teda Vana-Kreekas ka Sajaväravaseks Teebaks.Teebas asuvad muude ehitiste seas uhked Karnaki ja Luksori tempel. Teisel pool Niilust on Kuningate Org. (lk.14) Sükomoor Vana-Egiptuse püha puu. (lk.15) Niuderiie vanasti kandsid seda linast riiet inimesed,et katta sellega oma keha.(lk.17) Akaatsia - (Acacia) on mitmekesine kosmopoliitne troopiliste ja subtroopiliste puude ja põõsaste perekond liblikõieliste sugukonnast. Robiinia (Robinia) ehk valge akaatsia ei kuulu akaatsiate hulka.(lk.19) 2.raamat. Sinuhe räägib Elu Hoonest ja Surma Hoonest. Õppimisest. Esimene kohtumine
kultus muutus üleüldiseks kogu riigis. Keskmine riik (1950 1650 eKr). a) riigi uueks pealinnaks sai Teeba linn; b) kasvas nomarhide tähtsus. Uus riik (1550 1075 eKr) a) välise võimsuse hiilgeaeg; b) riigi ühtsuse taastas Ahmos; c) naisvaarao Hatsepsut (1500 eKr); d) Thutmosis III laiendas riiki teiste piirkondade arvelt näit hõivati Süüria ja Palestiina; e) Amenhotep III ehitas kuulsad Luksori templid; f) Ehnatoni valitsusaeg ja Tutanhamoni hauakamber; g) sõjad hetiitidega; h) Ramses II (Abu Simbel). Hilis-Egiptuse periood (hilisdünastiline periood, 1075 525 eKr) Egiptus jagunes 2 riigiks: a) Alam-Egiptus, pealinn Avaris (Tanis), kus valitses vaarao ning b) Ülem Egiptus, pealinn Teeba, kus valitsesid Amoni ülempreestrid. Egiptuse hiilgeaja lõpetasid 7. sajandil eKr assüürlased, kellele järgnesid peatselt pärslased.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
