VANA KREEKA Muusikal,poeesial,tantsul oli väga oluline roll. Musike - kreeka keeles muusade kunst. Muusikut peeti jumalate ande profetiks . Muusad kunstide kaitsejumalannad. 9 muusat. Muusika oli jumalike päritolu. Ampioni ja Apollo esimesed muusikud. Muusikat mängiti: jumala austamisel pidustusel moraali tõstmine sõjategevuses kasvatuslik eesmärk KULTUSMUUSIKA Seotud eelkõige 2 jumalaga Valgus- ja tõejumal Apollpn ning looduse ürgjõu jumala Diouysosega. Klassikaline ajajärk 5-330 saj. eKr kujunes välja mõiste Musike, õitsengu aeg. Musike tähendab luulet ja muusikat lahentamatus ühtsuses. Muusika oli seotud ka tantsuga Paljud muusika mõisted pärinevad kreeka keelest: Koor,orkester,muusika,sümfoonia,orel,meloodia,rütm,harmoonia,lüürika. Igal aastal korraldati jumalate auks muusikakapidustused. Kaasnesid pillimeeste ja kooride võistlus. Pillisaatega muusikas eristati 2 alaliiki: Kitaroodia - soololaul kidora saatel ...
Mida arvan keskaegsest muusikast? Keskaegne muusika oli liturgiline muusika. Mitme sajandi jooksul oli vaimulik koorilaul ühehäälne. Meloodiad olid kristlaste seas levima hakanud juba Vana-Roomas. Aja jooksul kaotasid need laulud oma idamaise värvingu ning lihtsustusid. Paavst Gregorius I auks hakati neid nimetama Gregoriuse koraalideks. Kuulasin Gregoriuse koraali, ning see tundus omamoodi huvitav. See on veidi uimane, kurb, murelik, helisev ning sujuv. Gregooriuse laulud väljendasid uskliku inimese meelelaadi. Laulud olid enamasti
jõudis lõpuni 11.saj Ühtseks liturgiaks sai missia e. Igapäevane peamine jumalateenistust; tsükliline kooriteos Lauldi koraali (ühehäälne ladinakeelne saateta kirikulaul) Gregoriuse koraali iseloomustab: Võib esineta antifoonilist laulmist (vastulaulmine) Retsitatiivne (kõnemeloodiat jäljendav laulmine) laulu ettekanne Suguluses Eesti regivärsilise lauluga (Arvo Pärt) roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta a´cappella liturgiline laul ladinakeelsed puudub taktimõõt rütm lähtus tekstist esitajaks võis olla üksik vaimulik, koorisolist, lauljate grupp või ka koor Erinevad laulutüübid: o Psalmoodia (palvelaul) vana juudikuninga Taaveti aegsetele tekstidele o Hümn e ülistuslaul Laulustiilid: o Silbiline e süllaabiline stiil (igale silbile vastab üks noot) o Neumaline stiil (kaasaegse noodikirja eelkäija, 8-9.saj vahetusel Fragi
Muusika mõisted keskajast Ilmalik muusika igapäevane muusika nt töölaulud Vaimulik muusika religioosne muusika Liturgiline muusika kirikutes kasutatav muusika Hümn 7. sajandil tekkinud värsstekstiga liturgiline laul nt Ambrosiuse hümn Gregoriuse koraal 7.-9. sajandil tekkinud proosatekstiga korrapärase meetrumita ladina keelne ühe häälne kirikulaul Luteri koraal värsstekstiga kindla meetrumiga ema keelne mitmehäälne kirikulaul Missa jumalateenistus; muusikaline zanr, mis on välja kasvanud jumalateenistusest ning koosneb 5 osast: Kyrie eleison (Issand, halasta), Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumalale kõrges), Credo in unum Deum (Mina usun ühte Jumalat), Sanctus (Püha) /
Keskaeg 5-13saj. Kirikukeskus,vaimulik muusika oli seotud jumalateenistusega sel puudus iseseisev roll.Muusikahariduse keskusteks kloostrid,noodikirja sünd. Tuntumad heliloojad olid Leoninus-"Viderunt omeres"kahehäälne Perotinus-"Viderunt omeres"neljahäälne Uued zanrid:Vaimulikus muusikad gregooriuse koraal,organum,liturgiline draama,motett,liturgiline missa. Ilmalikus muusilkas:rüütlilaul,instrumentaalne tantsuvorm estampli. Renesanss 14-16saj. Kultuuri ilmalikustamine.Muusikas tooniandvaks Madalmaad,Prantsusmaal ars nova,Kirkumuusika kõrvale tekkis mitmehäälne laul,noodtrükitehnika leiutamine.Muusikat tellisid ja rahastasid rikka linnakodanikud.kodune musitseerimine Tuntumad heliloojad olid Josquin Desprez-"Ave Maria..virgo serena" Giovanni Palestrin-"Kyrie"
presbüteerium - preestritele määratud ruum, kus leiab aset kirikuteenistus, kogudusruumist eraldatud vahevõre, lektooriumi või ikonostaasiga tribüün - kõrgendatud apsiidipõrand varakristlikus kirikus kampaniil - vabalt, kirikust lahus seisev kellatorn kellakandmik - kellatornis või kirikutornis, vahitornis või linnuses raamkonstruktsioon ühe või mitme kella ülesriputamiseks liturgiline - kirikuteenistuse puutuv sakramentaarium - liturgiline käsiraamat, mis sisaldab ainult missal loetavaid palveid missaal - liturgiline raamat 13.saj. , mis sisaldab kõiki missal kasutatavaid laule, palveid ja muid tekste, nt. evngeliaar, lektsionaar, epistolaar, sakramentaarium evangeliaar - perikoop, liturgiline raamat, mis sisaldab täiel kujul nelja evangeeliumi koos miniatuurmaalidega evangelistidest nende sümbolitega perikoop - evangeliaar, väljavõte U.T-i neljast evangeeliumist, kasutatakse missal liturgiliseks
,,Aadama mäng" (,,Kirik ja teater") Valeria Larina "Kirik ja teater: müsteeriumist farsini" (2007) Sisaldab põhiliselt prantsuse keskaegse teatri klassikalisi tekste (enamus neist on esmakordselt eesti keelde tõlgitud): Aadama mäng (keskaegne liturgiline draama) Miraakel Theophileist (keskaegne miraakel) Farss isand Pathelinist (Keskaegne farss); ja ulatuslikku ülevaadet keskaegsest teatrist. "Aadama mäng" (Le Jeu d'Adam) · "Aadama mäng" (Le Jeu d'Adam) on prantsuse müsteerium (liturgiline draama) · Autor on teadmata, aga teda laadina keele oskus näitas, et ta teab kiriku tasemel. · Näidend on piibli lugusi baasil. · Näidend on teada koopiana ühes inglise-normanni käsikirjas. Ta arvatakse pärinevat 12. sajandi Inglismaalt.
1. Missa- katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm ja sellele vastav mitmeosaline muusikateos 2. Liturgia- jumalateenistuse läbiviimise kord 3. Ordinaarium-liturgia muutumatud tekstid ja laulud 4. Propoorium- liturgia muutuvad osad 5. psalm-gregooriuse laulu tüüp: retsiteerimisele lähedane psalmitekstide laulmine 6. müsteerium- piibliaineline etendus keskajast, kus kõnelised osad vahelduvad muusikalistega 7. gregooriuse laul-roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul 8. motett-prantsusmaal 13. saj tekkinud polüfooniline mitmetekstiline ilmalik laul 9. renessanss-taassünniajastu: ühiskondlik-poliitiline ja kultuuriline liikumine Euroopas14.-16.saj. 10. polüfoonia-mitmehäälne muusikastiil, kus kõik hääled on melloodiliselt ja rütmiliselt iseseisvad 11. homofoonia- mitmehäälsus, kus üks häältest on domineeriv, teised hääled moodustavad selle saate 12
mulda sümboliseerib maavalduse üleminekut uuele omanikule. Ikoonide maalimisel lisati värvile pühaku verd. Kirik paikneb alati ida-lääne suunaliselt. -tegija(autor) ei oma tähtsust tähtsam on tegu. Keskaja ,,tuntuim" autor oli ,,anonymous". Varakristlikud laulutüübid Psalm laul, mille tekst pärineb Vana testamendi taaveti lauludest. Hümn uuemale vaimulikule luulele loodud laul. Gregoriuse koraal katoliku kiriku liturgiline laul. Gregoriuse koraali nimetus tuleneb paavst gregorius suure nimest, kes 6. sajandil algatas liturgiate ja laulutüüpide ühtsustamise. Ülesanne: -ühe häälne. -laulavad mehed. -ladina keelne. -teksti on vähe. -ühele silbile vastab mitu erinevat nooti. -taktimõõtu ei saa määrata. -meloodia ulatus on väike. -suured hüpped meloodias puudusid. Liturgia- jumalateenistuse läbiviimise kord. Keskaeg
· Muusikat mõjutas Kristuse teke ja levik. · Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat lõiku: o Kirikumuusika-vaimulik muusika o Rahvamuusika ja kultuur-ilmalik muusika o Rüütlite muusika-ilmalik muusika · Kirikumuusika sündi seostatakse püha Ambrosiusega. · Pärast tema surma, tuli Gregorius Suur, kes jätkas püha Ambrosiuse tegevust. · G. Suur ei olnud muusik, vaid ta laulis ja kirjutas muusikat üles. · Gregoriuse laul: o Ühehäälne, akapella, liturgiline laul o Ladina keelne, sisu piiblist o Puudub taktimõõt o Selle laulu meloodiad moodustasid keskaegse mitmehäälse muusika alus · Liturgiline draama on stseen jumalateenisutses, kus kanti lauldes ette selle püha juurde kuuluv ja poeetiliselt töödeldud piiblilõik. · Müsteerium on piibliaineline etendus, keskajas, kus vahelduvad esitatud osadega. · Nende erinevus: o Üks toimub kirikus, teine väljaspool kirikut
Peamissa jaguneb kaheks: 1. Ordinaarium muutumatute tekstidega osa. Meloodia või muutuda. 2. Proprium igal päeval muutuvad osad. Ordinaariumi laulud: 1. Kyrie Issand halasta 2. Gloria Au olgu jumalale kõrges 3. Credo Mina usun. Credo on pidulik usutunnistus, millega lõpeb eelmissa. 4. Sanctus/Benedictus Püha/Kiidetud olgu 5. Agnus Dei Jumala Tall Gregooriuse laul roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul. Liturgilised tekstid on mõeldud ainult jumalateenistuse, palvuste või eriliste rituaalide jaoks. See on ühehäälne ja saateta. Tekstid on tavaliselt ladinakeelsed. Puudub ühtne taktimõõt. Levis suuliselt. Rütm sõltub teksti rütmist. Laul kanti ette retsiteerides. Saateta. Retsiteerimine laulja (tavaliselt vaimulik) laulab pikki proosatekste peamiselt ühel noodil. Psalmoodia psalmitekstide laulmine. Need on vaba ehitusega värssides. Ühel toonil
Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Püha Ambrosiusega, kes korjas ristikoguduse seal viise ja pani neid kirja. Kirikumuusika keskuseks sai Rooma, keskaegse muusikakultuuri kujundamise ja säilitamises keskusteks kujunesid kloostrid. 590 aastal valiti Rooma paavstiks Gregorius Suur, kes jätkas Ambrosiuse poolt alustatut - kogus ja parandas leitud viise nin aitas kaasa nende levitamisele. Tekkis gregouriuse koraal, mis oli ühehäälne saateta a'capella liturgiline laul, mille rütm sõltus tekstist, mis tavaliselt oli proosas või vabavärsis. Kristlik kirikulaul oli seotud kahte liiki liturgiaga: officium e. tunnipalvus ja missa. Missa jagunes omakorda kaheks: muutuvaks osaks e. propiumiks ja muutumatuks osaks e. ordinaariumiks. Pärast Ambrosiust ja Gregorius Suurt jäi kirikumuusika tükiks ajaks soiku, mis soodustas ilmaliku laulu teket. Keskajal oli 3 põhilist helilaadi: doori, früügia ja lüüdia. Tekkis liturgiline draama, mis oli
Gregrorius juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat, mille käigus ta ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste ja võttis kasutusele uue liturgia. Greogorius Suur ei olnud muusik ega otseselt soetud laumisega, vaid kirkulaulu koguja, arendaja ja propageerija. Tema poolt uuendatud liturgilised tekstid said lääne kirikulaulu aluseks Gregooriuse laulu aluseks. Gregooriuse laul ehk gregooriuse koraal on roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta a'cappella liturgiline laul. Rütmilst taktimõõtu ei ole, vaid jälgib teksti loomulik kulgemist. Meloodia oli selleks, et rõhutada teksti. Laulu tekstid on tavaliselt ladainakeelsed. Esitajaks võis olla üksik vaimulik, koorisolist, lalujate grupp või ka koor. Gregooriuse laulul on kuus erinevat tüüpi: 1. Retsiteerimine palvete ja pühakirjalõikude (proosatekst) esitamine üldiselt ühel noodil (retsitatsioonitoonil) lauldes. 2
sajandi Prantsusmaal Balletio – tantsulaul, villanella üks alaliik 16. sajandi teisel poolel Canzon – renessansiaegne heliteos pilliansamblile, algselt prantsuse šansooni instrumentaaltöötlus; polüfooniline instrumentaalpala dulcian – kahekordse roohuulikuga puupuhkpill (fagoti eelkäija) frottola – homofoonia tunnustega, korduva refrääniga laul fuuga – polüfoonilise muusika üks põhilisi vorme, arenes ricercarist gregooriuse laul – roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul homofoonia – mitmehäälsus, kus üks hääl kannab iseseisvat meloodiat ja teised hääled moodustavad harmoonilise saate imitatsioon – meloodiaosa matkimine erinevate häälte poolt kapell – instrumentalansambel koraal – kirikulaul, roomakatolikus ühehäälne liturgiline laul liturgia – kristlik jumalateenistus, selle rituaalid ja korraldus madrigal – klassikaline itaalia luulevorm; 16. saj. kõrgstiilis teksti ja muusikaga polüfooniline laul(võis olla vaimulik)
nt(Peotis mulda smboliseerib maavalduse leminekut uuele omanikule; Kirik paikneb lne-ida suunaliselt) *Autor ei oma thtsust thtsam on tegu nt(tuntuimautor anonymos;Tagurpidine perspektiiv) *Kunst peab inimest mjutama nt(Kapp-altar kogub suletud asendis energiat; Gooti kiriku vlvid suunavad energia inimesele kirikus) VARAKRISTLIKUD LAULUTBID Psalm laul, mille tekst prineb Vana Testamendi Taaveti lauludest Hmn uuemale vaimulikule luulele loodud laul Gregooriuse koraal katoliku kiriku liturgiline laul(1hlne, mehed laulavad, ladina keeles, teksti vhe , vabameetrum, hele silbile vastab mitu nooti, meloodia ulatus vike, suured hpped muusikas puuduvad) Liturgia jumalateenistuse lbiviimise kord(thtsaim liik... MISSA 1)katoliku kiriku jumalateenistus 2)vaimuliku muusika anr Missa ordinarium tekstid, mis kirikuaasta vltel ei muutu Missa proprium tekstid, mis sltuvad kirikuaasta thtpevadest Reekviem leinamissa Sekvents vaimuliku luule vorm NOODIKIRJA KUJUNEMINE
Teenistuse funktsionaalne osa palkamine preztiisi küsimus · Seltskonna laul on kaasa Laulmiseks · Tantsumuusika on tantsimiseks Sõna ''Kontsert'' tähendas: Barokiajastul- koosmäng suuremaid kiriklikke teoseid häältele ja pillidele. Tänapäeval- avalik muusikateose ettekandmine Ooper Ooperi eelkäijad: 1) Vana-Kreeka tragöödia 2) Liturgiline draama 3) Müsteerium 4) renessanssiaegsed õukonna ettekanded 5) Madrigali komöödia esimene ooper kirjutati 1597. aastal Firenzes, üritati taastada antiiktragöödiat Barokiajastu vokaalmuusika zanrid Kammerlaul on sooloaaria või duett, mida lauldi Basso Continou või väikese ansambli saatel. Kantaat on vokaal-suurvorm, solistile või koorile ja solistile orkestri saatel Kantaadile iseloomulikud tunnused: · Puudub arenev süzee
Lääne kiriku muusika sündi seostatakse püha Ambrosiusega, kes pani aluse ladinakeelse hümni loomisele. Augustus kasutas süsteemi loomisel Pythagorose teooriaid Paavst Gregoorius (Suur) I *alustas liturgia ühtlustamise protsessi *Gregooriuse koraal e. laul koraal ühehäälne saateta kirikulaul *taastas ladina laulukooli (Schola Contorum) Gregooriuse koraal roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul, saateta, kogudus ei laula kunagi, laulab kas vaimulik või koor MISSA=katoliku kiriku jumalateenistus kõikidele kristlastele, 1x päevas EELMISSA PEAMISSA *avalaul=Introitus Rituaalide ohvritalitus altaril. (teatab missa pidamise sündmuse) 1. muutumatute tekstidega osa,
Kinnor-keskaegne Müsteerium-salajane muusikainstrument jumalateenistus Organum- mitmehäälne kirikulaul Muusad-teaduse ja keskajal kunstide jumalannad Šofar-keskaegne Lüüdia-Vana-Kreeka muusikainstrument helilaad Ditüramb-etendus Nomos-reeglid Dionysose auks kultuslaulu Musike-muusade kirjutamiseks kunst Liturgiline Treen-Surnuitk draama- etendus Retsiteerimine- jumalateenistuses kõnelaulu esitamine Aoidid-kutselised Roladni laul- laulikud keskaegne Odrinaarium- kangelaslaul Agnus muutumatu lirutgia Dei- Jumala Tall,Missa osa. osa Dionüüsia-etendus Früügia-keskaegne Dionysose auks helilaad Vagandid- Hironoomiadirigeeri rändavad üliõpilased mine,meloodiakaarte Antifoon-vastulaul
Hümn kultuslaul, laulis koor. Aoidid kutselised laulikud, laulsid oma laule. Rapsoodid - laulsid teiste laule. Ktesibios leiutas oreli Rooma: Tibia Kreeka aulose täiustatud variant · Meeldis sõu, põnevus. Varakristlik: Psalmilaul aluseks Vana Testamendi lauluraamat, 150 psalmi e vaimulikku laulu sees. · Kristlus levis esimestel sajanditel peamiselt Süürias. Keskaeg: Gregooriuse laul üldnimetus, roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta ladinakeelne liturgiline laul. Ei vaja noodikirja. Püha Ambrosius Milano piiskop, lõi hümnitekste, pani alguse ladinakeelsele hümniloomingule. Püha Augustinus kristlik filosoof, arutles muusika jumaliku päritolu ja laulmise funktsiooni üle (jumalateenistusel ja kristlikus kasvatuses). Apostel Peetrus Rooma esimene piiskop. · 313. a legaliseeriti kristlus Gregorius I ehk Gregorius Suur juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat, võttis kasutusele uue liturgia.
7.retsiteerimine- kõnelaulu esitamine 8.Agnus dei- JumalaTall, missa 5. Osa 9.proprium- muutuv jumalateenistus 10.früügia- keskaegne helilaad 11.rapsood- rändlaulik Vana-Kreekas 12.dionüüsia- Dionysuse auks tehtud laul või etendus 13.auoidid- kutselised laulikud 14.musikeel- muusade kunst 15.kinnor- keskaegne muusikainstrument 16.perotinos- keskaja helilooja 17.organum- keskaegne kirikulaul 18.vagandid- rändavad üliõpilased ja teenistuseta vaimulikud 19.liturgiline draama- teatraalne stseen jumalateenistuses 20.antifoon- vastulaul 21.sekvents- vaimulik luulevorm 22.sanktus- püha, missa 4. osa 23.ordinaarium- muutumatu jumalateenistus 24.lüüdia- keskaegne helilaad 25.ditüramm- Dionysusele pühendatud laul 26.treen- surnuitk 27.nomos- reeglid kultuslaulu kirjutamiseks 28.muusad- teaduste ja kunstide jumalannad 29.hironoomia- dirigeerimise viis, meloodia joonistamine käega 30.sofar- muusikainstrument keskajal
Liturgiline muusika jumala teenistuse tarbeks Liturgia jumalateenistuse läbiviimise kord Ambroosiuse laul kõige esimene vaimulik, siiamaani säilinud laul Kui tekkis gregooriuse laul jutustas teksti, viisi pole Gregooriuse laul proosatekst, ladinakeelne, pole pille, ühehäälne, puudub taktimõõt, rütm lähtub tekstist ,,Gregooriuse laul" tuli Gregorius I järgi Meloodia gregooriuse laulus astmeline, pole hüppeid, kui tekst lõppeb lõppeb ka muusika Seda laulsid mungad, vaimulikud Retsiteerimine pool lauldes, pool kõneledes Vaimulik vs ilmalik Ilmaik vähe informatsiooni, kuna levis suuliselt Vaimulik seotud religiooniga, pandi kirja kloostrites, kasutati kirikutes 2 liturgia korraldust officium tunnipalve, kiire lühike palve missa peamissa altarirituaal ja armulaud eelmissa sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia, ...
Gregoriuse koraal- ühehäälne katoliku kiriku liturgiline meeskoori laul, mille määras kindlaks Gregorius I. Laul on tekkinud vanadest juudi rahvalauludest, millele lisati proosatekst piiblist. Ette kanti emotsioonitul nagu inglikoor. Orgnaum- esimene mitmehäälne vorm, kus lauldakse rangelt Gregoriuse koraali. Motett- järgmine mitmehäälsus, kus alumiseks hääleks on Gregoriuse koraal, teised hääled võivad olla teistes keeltes ja eri temaatikaga. Missa- vokaal-sümfooniline suurvorm, mida esitavad koor ja orkester ja/või orel. (igas missas on Kyrie, Gloria, Credo, Sanctius/ Benedictus, Agnus Dei) Reekviem- missa surnute mälestamiseks.(kindlad osad on requiem aeternam-igavest rahu, dies irae-viha päev, lacrimosa-pisarane) Oratoorium- vokaal-sümfooniline suurvorm, mida esitavad solistid, koor ja orkester või orel. Passioon- oratoorium Kristuse kannatustest. Kantaat- mitmeosaline teos koorile, solistidega või ilma ja saatega või ilma. ...
Keskaeg 5.-15. saj (mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid) 8.-9. saj tekkis noodikiri Gregorius Suur ühtlustas liturgilised tekstid, mis panid aluse gregooriuse laulule, mis kujunesid välja 7.-8. saj (liturgia- kristlik jumalateenistus, selle rituaalid ja korraldus)(gregooriuse laul- roomakatoliku kiriku ühehäälne ja saateta liturgiline laul; taktimõõt puudub) missa- armulauateenistus roomakatoliku kirikus; selle jaoks loodud tsükliline (5 või 6 osaline) heliteos missa jaguneb sõnaliturgiaks ja armulaualiturgiaks neuma- keskaegse noodikirja märk, mis kirjutati sõnade kohale ning tähistas 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi, mis Prooprium Ordinaarium Sissejuhatu Introitus Kyrie s Gloria Sõnaliturgia Epistel Credo Graduale
draamaks. Esimene ooper "Daphne" etendati 1597.a. Firenzes. 1600.a. kanti Firenzes ette teine ooper "Eurydike". Need olid retsitatiivooperid. Ooperizanri sünd 16/17. vahetusel mõjutas oluliselt 17. saj. muusikat. Ooper muusikazanrina oli küll täiesti uus, kuid tal on olnud sajandite vältel mitmeid eeskujusid: · Vanakreeka tragöödia, milles oli oma osa ka kooridel, kes esitasid osa ettenähtud monolooge lauldes. · Muusikalised etendused (liturgiline draama - jumalateenistuse osa, mille tekst esitati lauldes), mis olid küll peamiselt seotud kirikuga, kuid hilisel keskajal kujunesid välja väljaspool kirikut etendatud müsteeriumid . Barokkooperil oli palju eeskujusid ja nendeks olid:vanakreeka dragöödia,liturgiline draama, müsteerium, intermeedium. Barokkooperit iseloomustab: Suurejooneline lavakujundus, uhed kostüümid, lavaefektid
KESKAJA TEATER. ERINEVUSED ANTIIKTEATRIGA Draama saavutas kõrgtaseme XIV XV sajandil. Antiikne teater hävitati varakeskajal kiriku poolt täielikult. Teater tekkis täiesti utel alustel. Lähtepunktiks jumalateenistus. Tekkis liturgiline draama: piiblitekstide ettekanne dekoratsioonide ja kostüümidega. Kujunesid välja piibliainelised draamad müsteeriumid. Vanim XII sajandi keskel " Aadama mäng". Lihavõtete ajal kannatusmängud ehk passioonid. XV sajandist on teada ilmalikke müsteeriume, näiteks Trooja sõjast. Ilmalikumad olid miraaklid, kus kujutati pühakute imetegusid: näiteks neitsi Maarjast. Keskaja lõpus populaarsed moraliteed, õpetlikud näidendid, mille tegelasteks olid üldistatud allegoorilised kujud.
Sisult on ooperid väga erinevad, kuid põhiliselt jagunevad nad kahte suurde rühma tõsine ooper (opera seria) ja koomiline ooper (opera buffa) Ooperi sünd Milliseid etendusi oli juba varem olnud? Ooperizanri sündis 1600. a paiku Itaalias Firenze linnas ja mõjutas väga oluliselt kogu järgmise sajandi muusikat. Kuigi ooperi idee näis omas ajas täiesti uuena, oli tal olnud paljude sajandite vältel mitmeid eelkäijaid: 1.VANA-KREEKA TRAGÖÖDIA (antiikajast) 2. LITURGILINE DRAAMA Keskajal olid muusikalised etendused seotud peamiselt kirikuga. Arenes liturgiline draama jumalateenistuse osana kirikus esitatud etendus, kus kogu tekst esitati lauldes. Sellised etendused, tihti päris suurejoonelised, olid Itaalias populaarsed veel renessansi (14-16saj.) ajal. 3. MÜSTEERIUMID Hilisel keskajal kujunesid eelnevatest välja väljaspool kirikut etendatud müsteeriumid piibliainelised etendused, kus kõneldud osad vahelduvad muusikalistega
conserto grosso barokiajastu mitmeosaline orkestriteos courante 3-osalises taktimõõdus kiire barokisüidi osa diapasoon lauluhääle või muusikariista heliulatus dirigent orkestrijuht dissonants ebakõla duett teos kahele duo kahe instrumendi ansambel duur rõõmsakõlaline helilaad dünaamika helitugevuse muutumine falsett eriliselt kõrge laulmisviis forte valjusti gigue barrokksüidi kiireim osa Gregoriuse laul roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul harmoonia kooskõla heterofoonia erinevate variantide kooskõla homofoonia mitmehäälsus humanism inimlikkust rõhutav maailmavaade hümn ülistuslaul ikoon pühapilt improvisatsioon muusikapala loomine inspiratsiooni teel instrumentaalmuusika pillidel esitamiseks loodud muusika intermeedium meelelahutuslik vahemäng intervall kahe helikõrguse suhe kaanon mitmehäälsuse vorm kammermuusika ühele esitajale loodud muusika
muusikalineteema. Oratoorium kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile, sarn ooperiga kuid puudub lavalinetegevus, kostüümid ja dekoratsioonid, vaimuliku sisuga, jutustatakse piiblilugusid. Kantaat vokaalteos solistidele, koorile ja orkestrile 1) ilmalikudkantaadid 2)vaimulikudkantaadid . Motett polüfooniline laul, mitmehäälne zanr Gregooriuse koraal rütm lähtub tekstist, roomakatoliku kiriku ühehäälne a'capella liturgiline laul, tekstid tavaliselt ladina keeles, puudub taktimõõt Missa igapäevane peamine jumalateenistus, koosneb 2 osast: eelmissa, kuhu kuuluvad sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia; peamissa, mille keskpunktis on altarirituaal ja armulaud Sonaadivorm koosneb 3 osast, 1) ekspositsioon peateema ja kõrvalteema näitamine; 2) töötlus kasut ekspositsioonis kasutatud teemasid ja muudetakse neid; 3) repriis pea- ja kõrvalteema ühes helistikus kõlavad. Rondovorm koosneb ABACADA
Püha augustus-Eeskujuks Pythagoras, ,,muusika" kasvas välja keskaegne muusikaõpetuse süsteem. Gregorius suur-Lääne-Rooma piiskop. Ei ole saanud muusikalist haridust. 1. alustas liturgia ühtlustamist. 11.sajandiks katoliku kiriku lituriga MISSA 2. katoliku kiriku laul gregooriuse laul/koraal 3. taastas laulukooli, Schola Cantorum, koolitati professionaalseid lauljaid. Avati palju, vanimad Prantsusmaal. Gregooriuse laul katoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul, liturgilised tekstid. MISSA-katoliku kiriku jumalateenistus kõikidele kristlastele üks kord päevas Eelmissa Peamissa · Sissejuhatav laul · Rituaalne ohvritalitus altari Introitus(miks) juures · Loetakse apostlite ja prohvetite 1. muutumatute tekstidega osa (meloodia võib muutuda) ordinaarium kirju Kyrie-issand halasta
s. (nt piano vaikselt, forte valjult) Tempo helitöö esitamise kiirus. (allegro, modernato, presto) Rütm helivältuste korrastatud järgnevus Avamäng üheosaline sonaadivormis teos sümfooniaorkestrile Ballett muusikaline lavateos, mille sisu väljendatakse orkestrimuusika taustal zestide ja miimika kaudu Concerto grosso 17. sajandil väljakujunenud muusikavorm, kus peavad dialoogi suur orkester ja väike pillide rühm Gregoriuse laul liturgiline ühehäälne laul katoliku kirikus, nimetus tuleb paavst Gregorius I järgi, kes kogus ja süstematiseeris neid viise Kantaat vokaal-instrumentaal suurvorm koorile, orkestrile, solistidele. Koosneb mitmest eraldi osast. Eriti populaarne oli J. S. Bachi ja Händeli ajal Kontsert instrumentaalmuusikavorm, kolmeosaline, kujunes välja klassitsismi ajal Missa vaimuliku muusika vokaal-instrumentaalvorm, tekkis 16. sajandil. Eriliigiks on reekviem (leinamissa)
Aaria ulatuslik soolonumber, saatega vokaalmuusika zanr A cappella vokaalteoste esitamise viis, millel puudub instrumentaalsaade Avamäng muusikalist lavateost sissejuhatav helitöö Ballett koreograafial põhinev lavateos, mille sisu väljendatakse muusika ja tantsu abil Concerto grosso barokiajastu mitmeosaline orkestriteos Dünaamika helitugevuse muutumine Folkloor rahvaluule Gregoriuse laul ühehäälne liturgiline laul Harmoonia - kooskõla Homofoonia ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas Ilmalik muusika mittesakraalne muusika Improvisatsioon hetkelooming Instrumentaalmuusika heliteos esitatakse muusikainstrumentidega Interpreet muusikateose esitaja Kammermuusika ühele esitajale loodud muusika Kantaat mitmeosaline piduliku iseloomuga teos Kontsert ulatuslik mitmeosaline teos ühele ja mitmele soolopillile, orkestrile Koraal kirikulaul
retsitatiiv - kõnelaul, kõnemeloodijat jäljendav laulmine monoodia - ühehäälne meloodia missa - armulauateenistus roomakatoliku kirikus; selle jaoks loodud tsükliline (harilikult 5- või 6-osaline) heliteos reekviem - leinajumalateenistus või selle tarbeks kirjutatud muusika; mitmeosaline vokaalsuurteos surnute mälestuseks libreto - ooperi või mõne muu suurema vokaalhelitöö tekst; balleti sündmustiku kirjeldus koraal - kirikulaul, roomakatoliku kirikus ühehäälne liturgiline koorilaul, protestantlikus kirikus rahvuskeelne koguduselaul kooda - heliteose või selle osa lõpulõik numbriooper - ooper, mille muusikaline ülesehitus koosneb üksikutest lõpetatud lõpetatud etteastetest e numbrites; käibel eelkõige 17. ja 18. sajandil
kilplaste au püüdis päästa. 9.Kuidas tekkis keskaja teater? Vastus: Keskaja näidend kasvas välja kristlikust liturgiast. Seega tekkis keskaja teater uutel alustel. Kirik lõi ise oma kultusliku draama, kasutades jumalateenistuses dramaatilisi ja dekoratiivseid elemente (muusika,laul,dialoog,kostüümid,vahel ka rekvisiidid). Esialgu toimusid teatraliseeritud rituaalid kirikus, hiljem kandus etendus kirkiuesisele platsile, sealt linnaväljakule. 10.Liturgiline draama-mõiste + iseloomulikud jooned. Vastus: Liturgiline draama- otsene piiblitekstide illustratsioon. Piiblist võetud tekst oli ladinakeelne, seda esitati altari lähedal, osatäitjad olid, nagu öeldud, vaimulikud. 11.Müsteerium "Aadama mäng". Vastus: See kujutas Aadama ja Eeva pattulangemist, Kaini ja Abeli lugu ning Kristuse tulekut kuulutavate prohvetite rongkäiku. Teost iseloomustasid elav dialoog ja huvitavad
2) vähikäik 3) peegelkäik 4) peeglivähikäik 3. Mõisted meloodia- eri kõrgusega helide järjestus tempo- heliteose kiirus dünaamika- helitugevuse muutumine tämber- helide kõlavärv agoogika- tempo muutus intervall- kahe heli kaugus üksteisest, mõõdetakse toonides vaimulik muusika- kiriku tarbeks kirjutatud muusika ilmalik muusika- muusika, mis ei ole seotud kirikuga vokaalmuusika- inimhäälele kirjutatud muusika instrumentaalmuusika- pillimuusika liturgia- jumalateenistus liturgiline muusika- jumalateenistuse tarbeks kirjutatud muusika vorm- muusikateose ülesehitus zanr- muusikateose liik missa- katoliku kiriku jumalateenistus ja sellele vastav muusikateos reekviem- leinamissa, esitajaks solistid, koor, ansamblid, saadab orkestrid oratoorium- vokaalinstrumentaalteos koorile, solistidele ja orkestrile passioon- heliteos koorile, solistidele, jutustab Kristuse kannatustest kantaat- mitmeosaline pidulik teos koorile, solistidele, orkestrile, kirjutatakse ka ainult koorile
Missa on igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus on keerulisem ja mis on seotud mitmete rituaalidega. Missa jaguneb sõnaliturgiaks ja armulaualiturgiaks. Missal lauldavad laulud jagunevad kaheks: laulud, mis vahelduvad iga päev vastavalt pühadele, ning laulud mis kõlavad kõikidel teenistustel. Gregooriuse laul Levis 8.-9. sajandil, mil kujunes Frangi suurriik. Sel ajal tekkis ka vajadus ühtlustada liturgiline laul tohutu suurel territooriumil. Need tuli kirja panna. Muusika pandi kirja neumade, ehk märgetega, mis kirjutati sõnade kohale. Noodijooni sel ajal ei tuntud ja nii ei tähistatud erineva kõrgusega üksikhelisid, vaid 1-4 helist koosnevaid meloodiaelemente. X sajandil võeti ka kasutusele noodijooned, kuhu peale märgiti neumad. XI sajandil võeti kasutusele kompaktne joontesüsteem, mille loojaks oli Guido Arezzost. Joonte arv sõltus seal otstarbest
organum; motett; madrigal; sansoon; oratoorium; süit; passioon; puhkpillikvintett; Ambrosiuse hümn; frottola; caccia; villanella concerto grosso; fuuga instrumentaalkontsert; liturgiline draama; sümfoonia; koomiline ilmalikus muusikas ooper ja laulumäng rüütlilaul; estampii Heliloojad Leoninus Philippe de Vitry4; J.S.Bach, G.F.Händel; J.Haydn, W.A.Mozart, L.
Gregooriuse laul on roomakatoliku kiriku liturgiline ühehäälne saateta ladina keelne laul. Seda iseloomustab korrapäratu rütm, mis tuleb proosatekstist ja rohketest meloodiakaunistustest. Peamine tekst ja sõnum. Tekkis tänu paavst Gregorius 1., kes ühtlustas liturgia ja kirikulaulu. Rütm – heliväärtuste korrastamine Missa on:1)päevakeskne jumalateenistus roomakatoliku kirikus 2)muusikaline suurteos ordinaariumi tekstidele (5-osaline) Missa ordinaariumi laulud: 1)Kyrie 2)Gloria 3)Credo 4)Sanctus 5)Agnus Dei 8.-9.sajandl, mil kujunes Frangi suurriik , tekkis vajadus ühtlustada litugiline laul tohutu suurel territooriumil. Muusika pandi kirja neumadega (keskaja noodikirja märk), mis kirjutati sõnade kohale. 10.s võeti kasutusele noodijooned, et märkida täpsemalt üles helikõrgusi. 11.s võeti kasutuselekompaksete joonte süsteem, mis on püsind tänase päevani. Mitmehäälsus tekkis kloostri ja kiriku kultuuris u 10.s (impro). 11.-12.s lauldi jub...
ühehäälne ❁ vahetult tekstist sõltuv rütm - ilma perioodilise rütmikorralduseta, taktimõõduta ❁ väheliikuv meloodika ❁ Gregoriuse koraale hakati üles kirjutama 8.-9. saj neumadega. 11. saj paigutati neumad noodijoonestikule. 12. saj ilmusid neumadele kandilised noodipead ❁ keskaegsete laulude autoreid ei teata kuna suulise traditsioonina ei antud edasi autori nime ning tänu noodikirja puudumisele tekkis palju muutusi laulus Liturgiline draama ✾ liturgiline draama on treatraalne stseen jumalateenistuses, kus kanti lauldes ette selle püha juurde kuuluv ja poeetiliselt töödeldud piiblilõik ✾ müsteerium on dramatiseeritud etendus, mis põhines samuti pühakirjal kuid etendati väljaspool kirikut ja selle jaoks ehitati kolmekorruseline lava ✾ Ars longa, vita brevis est - kunst on pikk aga elu lühike Mitmehäälne muusika keskajal
noot tähendas ohet Teatraalne Kiriklik Kammerstiil stiil Sooloaariad;duetid; stiil Varane ooper Teosed soolopillidele polüfooniline Väikestele kirjaviis orkestritele OOPER BAROKKOOPER RENESSANSSI ÕUKONNAETENDUSED Müsteerium KESKAJA LITURGILINE DRAAMA ANTIIK-KREEKA TRAGÖÖDIA Opera seria Bel canto ilus laul Tõsise sisuga Intermeedium Opera Buffa Alessandro Scarlatti Pier-Francesco Cavalli (Monteverdi õpilane) Eeskuju: Firenze toretsevad kostüümid, dekoratsioonid, lavatehnika Milleks?:Ballide (10 päeva) sisustamiseks Õukonnapidustuste ja koolielu- hariduse rikastamiseks
KESKAEGNE TEATER Liturgiline draama loeti piiblitekste dialoogidena, hiljem lisati ka liikumine. Alguses esitatialtari ees, hiljem löövides ja kõige hiljem kirikuesisel väljakul, sest lisati rahvajutte. Poolliturgiline draama etendused, mis toimusid kiriku esisesl platsil. Kui mängu toodi kurat, siis see tõrjuti platsile. Rahvale need meeldisid. Kirikutegelased etendasid vaid vaimulikke osi. Miraakel sisuks sageli pühakute elulood. Alati õnnelik lõpp, konflikti lahendab pühaku viimasel hetkel saabumine. Etendus toimus mitmes erinevas kohas, inimesed liikusid kaasa. Müsteerium vabaõhulavastused. Kasvasvälja usupühade ajal toimunud rongkäikudest. Passioon kannatusmängud. Kõige levinum müsteeriumi teema oli Kristuse surm ja ületõus. Toimusid lihavõtete ajal. Farss-sotii oli lühike, sageli improviseeritud ülikoomiline pala, narrimäng (jämekoomika). Süzeed käsitlevad juhtumisi linnakodanike, vaimulike ja talupoegade elust. Narrim...
Reekviem leinamissa. Algselt oli R leina jumalateenistus, kuid hiljem kujunes kontsertanriks. R koosneb lad keelsetest lauludest. Requiem aeternam annab anrile nimetuse; Dies irae viimsepäevakohus, maailma lõpp; Confutatis kirjeldab patuste hirme ja piinasid; Lacrimosa kurbus, hingevalu. Passioon - muusikaline suurteos, mis jutustab kristuse kannatustest ja ristisurmast. P eelkäijax on 12 saj lihavõttepidustustest välja kujunenud liturgiline draama. P osad: aariad ja ansamblid, kus peategelased väljendavad oma tundeid; jutustav osa, kus selgit sündmuste käiku; laulud koorile, kus antakse toimuvale hinnangut. P kasvas välja kristuse kannatusloo lugemisest altari ees. P sisu on pärit evangeeliumist. Kantaxe kirikutes ette suurel reedel. Oratoorium. Esimene O etendus 1600 a. "Kehast ja vaimust". O oli alguses sarnane ooperile. Erinevus oli sisus O oli vaimuliku sisuga. O etendati palveruumides; 17 saj keskpaigal.
Tekst selgelt kuuldav. Zanriteks motett, missa ja ilmalik laul. V põlvkond. Philipp de Monte ja Orlandius Lassus. Muusikas ekspressiivsus, damafirm. Zanriteks motett, missa, madrigal ja saussoon. Orlandus Lassus tegi 70 missat, passioone ja motette. Giovanni Pierluigi da Palestrina tegi 100 missat ja 400 madrigali. Martin Lutheri osa protestantismi ja protestantliku kirikumuusika tekkimises: a) uued usuliikumised b) põhiosad jumalateenistuses muutusid c) liturgiline muusika d) naelutas kirikuuksele 75 teesi Lutheri koraal: Zanri üldnimetus: protestantlik kirikulaul, vaimulik laul Iseloomulikuf tunnused: värsstekst, salmides korduv viis, mitmehäälsed kooriseaded, rahvuskeel Näited: "Ma tulen taevast ülevalt", "Üks kindel linn ja varjupaik", "Üks roosike on tõusnud" Ilmalik laul: Muusika esitamise koosseisud: Kõiki hääli võidi laulda ja mängida hääli võis vabalt jagada lauljate ja mängijate vahel
Essa ooper-jacopo peri ,, daphne´´.Essa suurhelilooja oli claudio monteverdi(orpheus).1637 avati Veneetsias essa avalik ooperiteater- teatro san cassiano .veneetsia ooper-ajaloolise sisuga,palju tegelasi,suurejoonelised dekoratsioonid ja lavaefektid. Napoli ooper-suurem rõhk laulul ja muusikal,tekkisid tõsine ja koomiline ooper. Retsitatiiv-kõnelaul,jälgin loomuliku kõne rütmi. ORATOORIUM-sünnipaik Rooma;tuleneb sõnast oratorio-palvesaal kus loeti pühakirja.eelk2ijaks liturgiline draama.lavaline tegevus puudub,sisu antakse edasi muusikaliste vahenditega.keskne tegelane jutustaja.text ladina ja itaalia keelne.koori osatähtsus suurem.passioon- oratooriumiu alaliik,sisuks jeesuse kannatused. KANTAAT-bach.saksmaall arenes välja 17 saj. Aluseks piibli või koraalitextid.sisu oli ilmalik.kirikukantaatid kujunesid välja 17 saj.koosnesid mitmes osast, esitasid solistid,koor ja instrumentaalorkester. KIRIKUKONTSERT-esitasid solistid,koor ja orkester. Textid olid võetud
13.sajandini. ehitusstiliks 13-16.sajandil. · tuntumad stiilinäited Cluny · tuntumad stiilinäited Notre-Dame Pariisis, Reimsi ja Roueni kloostrikirik ja Mainzi ning katedraalid. Wormsi katedraalid. Keskaja ilukirjandus · Keskaegse draama etapid · I periood X-XI saj. Liturgiline draama- vaimulik esitas ladina keeles ja altari ees. · Hakati lisama rahvakeelset teksti, mis meeldis publikule. Seda lisati järjest enam. · II periood XII saj- Teater ei mahu enam kirikusse. Draama oli poolvamulik ning esitati kirikuesisel platsil. Laatade ajal lubati esitada näidendeid, milles kajastusid tolleaegsed probleemid. Mindi üle rahvakeelele. Pühad osad vaimulikele, ülejäänud käsitöölistele.
9) Stseen - lavateose väikseim osa, millel on ühtne tegevus ja muutumatu tegelaskond, etteaste 10) Vaatus - lavateose suurim alajaotus, mis omakorda võib jaguneda piltideks ja stseenideks. 11) Komöödia - lõbusasisuline, lõbusa lõpplahendusega näidend (üks dramaatika zanreid). 12) Tragöödia - traagilise lõpplahendusega näidend (üks dramaatika põhizanreid), kurbmäng. 13) Tragikomöödia - traagiliste ja koomiliste elementidega draamateos (üks dramaatika zanreid). 14) Liturgiline draama jumalateenistuse juurde käiv etendus 15) Miraakel - pühakute elulugusid ja imetegusid käsitlev draama(zanri) liik. 16) Moralitee - keskaegne allegooriline moraliseeriv näidend, mille tegelasteks on isikustatud abstraktsed mõisted ning inimlikud voorused ja pahed. 17) Müsteerium - antiikaja salastatud usutalitus pühitsetuile. keskaegne piibliaineline etendus. 18) Commedia dell' ante selles komöödias pole teksti, aga on improviseering ning mingid
Ambrosius Esimene muusikat põhjalikult käsitlenud kristlik filosoof kelle kuuest raamatust koosnevast teosest De musica kasvas välja esimene keskaegne õpetus muusikast- Püha Augustinus Gregorius Suur juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat, võttis kasutusele liturgia korralduse, mis aegapidi juurdus kogu Lääne-Euroopas. Ta ühtlustas ja uuendas liturgilised teksid, mis said lääne kirikulaulu aluseks. Gregoriuse koraal on rooma katoliku kiriku ühehäälne, saateta liturgiline laul. Kristlik kirikulaulu on seotud kahte liiki liturgiaga, millest päeva peamine jumalateenistus on missa. Missa osad on ladina keeles, v.a. Kyrie, mis on kreeka keeles. Missa osad: Kyrie-Issand halasta Gloria - Au olgu jumala kõrges Credia-mina usun ainult ühte jumalat Sanctus/Benedictus-Püha/Kiidetud olgu Agnus Dei-Jumala tall Noodikiri ● uus joontesüsteem, helikõrgusi tähistavad nii jooned kui vahet, 4 joont-11 saj
4. sajandil võeti kristlus vastu Rooma riigis. Seoses 395.a lagunemisega, lõhenes ka kirik. Kujunes välja Rooma katoliku kirik (Läänkristlus) ja Kreeka katoliku kirik (idakristlus). Lääne-kiriku sümboolseks keskuseks jäi Rooma. Lääne-kristliku kiriku osatähtsus suurenes Gregorius Suure võimuletulekuga. Gregorius elas aastatel 540-604. Ta uuendas ka veel liturgiat ehk jumalateenistuse korda. Gregoriuse koraal on ühehäälne,ladinakeelne, saateta liturgiline ehk vaimulik laul. Rõhk on tekstil ja rütmil. Missa Kristlik laul on seotud 2 liturgiaga:tunnipavlus (kindel kellaaeg ja kuni 8 korda päevas) ning missa (päeva keskne jumalateenistus, mis oli pisut keerukam ning seotud erinevate rituaalidega) Päevateenistuste loetelu 1)Matutinum (enne koitu) 6)Sexta ( kuues päevatund) 2)Laudes (päikesetõusu ajal) 7)Nona (üheksandal) 3)Prima (esimesel päevatunnil) 8)Verper ( päikeseloojangul)
koosnevad meloodiaelementi. 10. Saj katsed märkida üles helikõrgusi 11. Saj Guido Arrezost võttis kasutusele esimese kompaktse joontesüsteemi. Heli kõrgusi reguleerisid jooned ja vahed. Joonte arv sõltus otstarbest. Võttis kasutusele nootide täht ja silpnimetused. 12. Saj neumadele ilmuvad kandilised noodipead. 9.-12. Saj, mil kirikulaulu suuline traditsioon muutus kirjalikuks, ilmus uus loomingumeetod troop - traditsiooniliste tekstide vaba laiendamine. 3. Liturgiline draama #Liturgiline draama usuline etendust, tähtsate jumalateenistuste aegu vaimulike poolt jumalakodades. Kanti ette vaimulike poolt dialoogi vormis, lauldes. Esimene ooperi eelkäija. #Müsteerium öösiti korraldatud pidustus jumala auks. 4. Keskaegne ilmalik laul 13. Saj pani aluse ilmalikele lauludele Carnina Burana goljaaride ehk vagandide luulekogumik 13. Sajandist. # goljaarid e. vagandid rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud. Nende luule oli
397) · Ambrosius oli kõva laulumees ning lauluviiside innustatud korjaja ristikoguduse seas ja pani need viisid ka kirja. · 590. A. Valiti Rooma paavstiks Gregorius Suur (Gregorius I) · Gregorius jätkas eelkäija tööd, kogus ja parandas leitud viise ning aitas kaasa nende levitamisele. · Gregorius Suur ei olnud muusik ega otseselt seotud laulmisega, vaid kirikulaulu koguja, arendaja ja propageerija. · Roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta (ehk a'cappella) liturgiline laul. · Nimetus tuleneb paavsti Gregoriuse I järgi. · Laulu tekstid on tavaliselt ladinakeelsed, sisu piiblist. · Puudub taktimõõt ehk rütm lähtub tekstist. · Gregoriuse koraali meloodiad moodustasid keskaegse mitmehäälse muusika aluse. · Esitajaks võis olla üksik vaimulik, solist või koor. Liturgiline draama ja müsteerium (liturgia on jumalateenistuse läbiviimise kord). · Liturgiline draama on stseen jumalateenistuses, kus kanti lauludes ette selle
Gregorius Suur juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturgia,mis aegapidi juurdus kogu Lääne- Euroopas.Legendi järgi tegelenud Gregorius kirikulaulu uuendamisega ja keskaegsetel piltidel kujutatakse teda üles kirjutamas laule,mida valge tuvi,Püha Vaimu sümbol,talle kõrva sosistab.Laulmisega Gregorius siiski otseselt seotud polnud,ent ta uuendas ja ühtlustas liturgilised tekstid,mis said lääne kirikulaulu aluseks. Gregooriuse laul on ühehäälne liturgiline laul.Tema käsul koostati ka koraaliviiside valikkogumik nn. Gregoriuse antifonaarium, mis valmis 604. aastal. Sellest alates hakati jumalateenistustel kasutama üksnes neid viise. Koraalide viis oli sageli väga avaralt arendatud, omapärase aeglase rütmiga, mis allus tekstile (puudus kindel taktimõõt). Kõiki helisid viisis esitati ühtlaselt, ilma rõhutamisteta. Puudusid ka dünaamilised varjundid - kogu viis kõlas algusest lõpuni ühesuguse tugevusega
annaabi.ee 
