Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"mantzikerti" - 15 õppematerjali

thumbnail
3
odt

Ajalugu Kordamine KT keskaeg ( 10.kl )

aeg, mis jaguneb 2.-ks perioodiks.1.periood ­ 5.- 9. saj algus. Ülekasvamis- ja muutuseajastu algus. 2.periood ­ 9.saj algus ­ 11.saj algus.Endised Lääne-Rooma alad on üle saanud rahvastikukriisist.Endises katoliikluse egiidi alt kujunevad romaani ja germaani kultuur. Vahekeskaeg ­ 11.saj algus ­ 14.saj. Iipool. Õitsenguperiood Hiliskeskaeg ­ 16. saj reformatsioon ja läänekristluse lõhenemine Kõrgkeskaeg ­ 13.saj. Uus kriis, üleminekuajastu algus.(kliima halvenemine, 100-aastase sõja puhkemine, Euroopat laastav katk ­ Must Surm, demograafiline tagasilöök) Feodaaltsivilisatsioon ­ ala, kus religiooniks on katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhineb feodalismil. Rooma rahu ­ Lääne ­ Rooma riigi langus ja feodaaltsivilisatsiooni sünni prelüüd. Caracalla edikt ­ Rooma rahu lagunemise kiirenemine 212. aastast.Kõik impeeriumi territooriumil elavad vabad inimesed said Rooma kodaniku õigused, Rooma võimustruktuurid ava...

Ajalugu
253 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Ida-Rooma riik e. Bütsants

aastal, kui Rooma impeerium lõplikult Lääne- ja Ida-Roomaks jagunes. Kogu võim kuulus Bütsantsis keisrile ehk basileusele, kuid riigis oli ka senat, riiginõukogu ja linnakodanike organisatsioonid ehk deemosed. 11. saj hakkas riigis kinnistuma võimupärimine läbi seadusliku abielu ehk kõrgema võimu legitiimsuse printsiip. Bütsantsi riik kindlustas hea äraelamise vaestele, rajades haiglaid, vanadekodusid, vaeslastekodusid. Ka kirik jagas vaestele tasuta vilja jne. Kõrgem ilmalik ja vaimulik võim oli riigis allutatud keisrile, mitte nagu Lääne-Euroopas, kus need võimud on omavahel vastuolus. Keiser käsutas riigis ka kirikuvarasid, kujundas ka kiriku olemust ning samas määras ametisse kõrgemaid vaimulikke. Keisrite võim ei olnud aga püsiv, neid kukutati paleepöörete tagajärjel. Troonilt tõugatud keisrid kas hukati, sandistati või pühitseti mungaks. Bütsantsi esim...

Ajalugu
73 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Konspekt

*Bulgaaria riik sai Bütsantsi alaliseks vaenlaseks. (6. saj II pool) *7.9. saj piirasid araablased mitmel korral Konstantinoopolit. *9.10. saj korraldasid Konstantinoopoli vastu sõjakäike Skandinaavia sõdalased ja kaupmehed koos KiieviVene slaavlastega. *11. saj kujunesid Bütsantsi peamisteks vaenlasteks türklased, kes saavutasid 1071. a Mantzikerti lahingus Bütsantsi üle esimese suure võidu. *Vastuolusid LääneEuroopaga süvendas 1054. a kirikulõhe. Bütsantsi õigeusu kirik eraldus LääneEuroopa katoliiklusest lõplikult, jagades kogu kristliku maailma kahte vaenulikku leeri. *1204. a vallutasid rüütlid Neljandas Ristisõjas Konstantinoopoli. *1261. a õnnestus Bütsantsil oma riik taastada. Süvenes majanduslik sõltuvus LääneEuroopast.*29.05.1453 langes Konstantinoopol türklaste kätte...

Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Ajalugu II kursuse kokkuvõte

- Tekib alaline vaenlane Bulgaaria riik 6. saj teisel poolel. Araablased hakkavad ründama 7.-11. saj (piirasid edutult ka Konstantinoopolit). Viikingite pealetung koos varjaagidega. Peamisteks vaenlasteks muutuvad türklased alates 11. saj, said ka esimese suure võidu Bütsantsi üle Mantzikerti lahingus. Ristisõjad ja suur kirikulõhe e Skisma aastal 1054. Paavsti õhutusel vallutavad ristisõdijad Neljandas Ristisõjas Konstantinoopoli. Majanduslik sõltuvus Lääne- Euroopast süvenes, territoorium oli kahanenud. Bütsantsi ahistasid bulgaarlased, türklased. Riiki lõhestasid ka sisevastuolud. Konstantinoopoli vallutavad türklased 15 saj. (keskaja lõpp). - Bütsantsi kultuur on omapärane vahelüli antiikkultuuri ja tolleaegsete Idamaade ja Lääne-Euroopa vahel....

Ajalugu
216 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Kõrgkeskaeg

Dogmad lähtuvad vaid isast ehk Jumalast, armulauas nii hapendatud taignast leib kui ka vein, ristimärk kolme sõrmega. Ristisõjad Ristisõjad ehk ristiretked olid sari sõjakäike 11.­13. sajandil, mis olid enamasti paavsti poolt sanktsioneeritud. Ristisõdade algne deklareeritud eesmärk oli Püha Maa ja idapoolsete kristlaste vabastamine muslimitest, suurendada kristluse mõju, soov oma positsiooni tugevdada ja laiendada. Ristisõja ajendid: · Bütsants sai Mantzikerti lahingus ( 1071) hävitavalt luua Väike- Aasiasse tunginud türklastelt-seldzukkidelt. Türklaste vallutatud Jeruusalemma püha haua vabastamisest kujuneb ristisõdade keskne idee. · Paavstivõim nägi sobivat juhust idakiriku lõplikuks allutamiseks · Püha sõja doktriini rakendamine: Clermonti kirikukogul Lõuna- Prantsusmaal esitas paavst Urbanus II 1095. a üleskutse minna ristisõtta, põhjendades seda...

Ajalugu
58 allalaadimist
thumbnail
4
doc

VARAKESKAEG. EUROOPA RAHVASTE JA RIIKIDE KUJUNEMINE.

Justinianus soosis siniseid ja kiusas rohelisi taga. Nood vihkasid valitsust 24) Miks on meile oluline ,,Tsiviilõiguste kogum"? Sest tänu sellele on säilinud kõik rooma riigi aegsed seadused. 25) Millised vaenlased ja mis suunast ründasid/ohustasid Bütsantsi? Pärsia impeerium, slaavlased, araablased, langobardid 26) Missugused muudatused toimusid Bütsantsi sõjaväekorralduses 7. sajandil? palgasõdurid 27) Mis toimus 1071. a. Mantzikerti lahingus? Peamisteks vaenlasteks muutuvad türklased alates 11. saj, said ka esimese suure võidu Bütsantsi üle Mantzikerti lahingus. 28) Kuidas Bütsantsi valitseti? Keiser valitseb, õigeusklik kirik, senat, tsirkuseparteid, ametnikud, armee 29) Kes juhtis Bütsantsi kirikut? Bütsantsi kirikut juhtis keisrile alluv Konstantinoopoli patriarh, kes pidi keisri otsuseid ellu viima. 30) Millal ja miks sai alguse kirikulõhe...

Ajalugu
115 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Ida-Rooma riik

) · 7-9 saj. Vallutasid araablased süüria, Palestiina, Aafrika ja Hisp. Alad ning Vahemere saared. Tunginud v. Aasiasse, nad piirasid mitmel korral edutult ka konstantinoopolit. · 9-10 saj. Korraldasid konstantin. Vastu sõjakäike Skandinaavia sõdalased ja kaupmehed (varjaagid) koos Kiievi- Vene slaavlastega. · 11. Saj alates kujunesid peamisteks vaenlasteks türklased, kes said 1071 aastal Mantzikerti lahingus Bütsantsi üle esimese suure võidu. · Büts. iseloomulik tugev tsentraliseeritus. Riigile kuulus kogu maa, mida käsutas keiser, kes läänistas maad feodaalidele teatud riigifunktsioonide täitmise eest. · Linnades elatuti kinnisvara rentimisest, samuti teenistusest riigi tsiviilasutustes või sõjaväes. · Vabade kogukondlaste suhteliselt suur osa elanikkonnas. Kogukond kindlustas riigimaksude laekumise olles keskvõimule oluliseks sotsiaalseks toeks....

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Inimene, Ühiskond, Kultuur II - Ajalugu

532 Nika ülestõus - surnuks raiutud üle 30 000 inimese (maksusüsteemi ja ketserite vastu) Vaenlased: Bulgaaria riik 681-1018 slaavlastega: lõunaslaavlased ­ sklaviinid araablased lääneslaavlased ­ veneedid skandinaavlased e varjaagid idaslaavlased - andid türklased ­ Mantzikerti lahingus 1071 võit Bütsantsi üle ­ Konstantinoopoli vallutamine 1453 Kultuur: Antiikkäsikirjad araabiamaadest; humanistid, hagiograafiad (pühakute elulood) 425 esimene kõrgkool (retoorika, grammatika, õigus, filosoofia) + areng keiser Konstantinos VII Porphyrogennetos 10.saj: vaimuvara kokkuvõtvad kogumikteosed ladinlaste kultuuri suhtuti üleolevalt Kyrillos & Methodios: 9.saj slaavi tähestik...

Ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Varakeskaeg

Sajandi teisel pooled, kui Balkani ps ujutasid üle slaavlased. Rajati esimene Bulgaaria riik (681- 1018), millest sai Bütsantsi alaline vaenlane. 7-9. Sajand vallutasid araablased Süüria, Palestiina, Aafrika ja Hispaania alad ning vahemere saared. Nad piirasid edutult ka Konstantinoopolit 9-10. Sajand. 11. sajandil kujenesid Bütsantsi peamisteks vaenlasteks petseneegide kõrval türklased, kes said 1071. Aastal Mantzikerti lahingus Bütsantsi üle suure võidu. Seoses araablaste pealetungiga 7. Sajandil mindi üle uuele kaitsesüsteemile. Palgasõjaväge oli liiga kulukas pidada. Provintside asemele kerkisid uued piirkonnad ­ teemad, mille eesotsas seisid sõjalise ja tsiviilvõimuga asehaldurid ehk strateegid. Stratioodid ­ 4000-5000 meheline talupoegade maaikaitsevägi. 11. Sajand kaotas maakaitsevägi sõjalise tähtsuse, stratioodid laostusid. Vastuolusid Lääne-Euroopaga süvendas 1054. Aasta kirikulõhe...

Ajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
39
odt

Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10. Klass

1- Esiaja eluviis ja kunst Esiaegse kunsti ja koopamaalingute üldiseloomustus koos näidetega: Vanimad mälestised pärinevad vanimast kiviajast, vahemikus ligikaudu 30 000 aastat e.Kr kuni 8000 aastat e.Kr ning puudutavad luust, kivist, savist skulptuure (Willendorfi Venus) ning koopamaalinguid(Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalingutel esinevad loomad - näib et rituaalsel moel: kujutati endale tarvilikke loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaa...

10.klassi ajalugu
100 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Ristisõjad. 10.klass. kontrolltöö

- paavsti püüdlus haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad/paavstivõimu autoriteedi suurendamine - Paavstivõim nägi võimalust idakiriku lõplikuks vallutamiseks - Itaalia kaubalinnade( Genova, Pisa, Veneetsia) soov kontrollida Vahemere kaubandust 2. Ristisõdade eellugu - "Jumal tahab seda !!!" ­ see paavsti hüüdlause oli populaarne, inimesi kristluse nimel relvile 3. Ristisõdade ajend - Bütsants sai Mantzikerti lahingus lüüa türklastelt. Türklaste vallutatud Jeruusalemma püha haua vabastamisest kujunes RISTISÕDADE keskne idee 4. Nimeta ristisõtta minejate privileegid - Kõik patud anti andeks - Varandus ja perekond võeti kiriku kaitse alla - Sõja tegevuse ajal vabastati võlgade tasumisest - Surmasaamise korral ootas tee paradiisi 5. Clermont´I kirikukogu tulemused - Paavst suutis ajendada nii lihtrahvaid kui ka rüütleid,et nad võtaksid...

Ameerika ühiskond ja kultuur
15 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Kokkuvõte keskaja religioonist ja kirikutest

- feodaaltsivilisatsioon KATOLIK KIRIK JA PAAVST (kõrgkeskajal) Kirik langes. Paavstid pidid eraeluga tegelema, seega jäi kirik unarusse. Gregoriuse reform ­ uuendusliikumine, mille alustan Gregorius 7. Distsipliini tugevdati ja jumalateenistuse tähtsus tõusis. Sellega taheti suurendada paavsti mõjuvõimu. 1059. otsustati et paavsti valivad Rooma peapiiskopkonna kardinalid(enne seda valis rahvas). Kreekakatoliku ja roomakatoliku kiriku vahel tekkisid lahkhelid. Kumma uskumused on õiged?? Nad heitsid teise osapoole paavstid enda kirikust välja. Investituurtüli- paavstvõime ja ilmaliku võimu vahelised tülid. Põhjus- paavst nõudis, et vaimulikele ei jagataks ametitunnuseid (nt sõrmus, sau). Paavsti diktaat- paavst palkab/vallandab piiskoppe, paavst annab keistile võimutunnused, paavst võtab keisrilt võimu, paavsti kohtuotsuseid ei võ...

Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Keskaeg kokkuvõte

Vandaalid tungisid alaanidega Rooma Aafrika-provintsi. Rooma sõjakunsti viimaseks sõnaks oli väejuht Aetiuse juhatuse all hunnide hõimuliidu purustamine 451. aastal Katalaunia väljadel.Kukutatti keiser Romulus Augustulus.Justinianus I-Bütsantsi keiser.Arendas välja tugeva sõjalise monarhia.Surus maha Nika ülestõusu.Rajati esimene Bulgaaria riik.Põhilised vaenlased oli türklased ja petseenid.Türklased said esimese suure vüidu Mantzikerti lahingus.Kirikulõhe - Bütsantsi õigeusu kirik eraldus Lääne-Euroopa katoliiklusest lõplikult. Vallutati Konstantinoopol.Konstantinoopol langes türklaste kätte 29.mail 1453.Bütsantsi kultuur- Katsetatti ristiusu kirikud ühendada.Levis kirjaoskus.Rooma õiguse edasiarendamine.Populaarsed olid pühakute elulood.Oldi üpris head geograafias.Tuntuim geograaf oli Kosmas Indiassesõitja.Võeti vastu üigeusk.Kryllos ja Mythodios koostasid slaavi tähestiku...

20. sajandi euroopa ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Ajaloo konspekt (KESAEG)

6. saj II poolel ujutasid Balkani poolsaare üle slaavlased. Rajati esimene Bulgaaria riik, millest sai Bütsantsi alaline vaenlane. 7. - 9. saj vallutasid araablased Süüria, Palestiina, Aafrika põhjaosa, Hispaania, Vahemere saared, piirasid Konstantinoopolit, mille vastu tegid 9 -10. sajandil sõjakäike Skandinaavia sõdalased ja kaupmehed (varjaagid) koos Kiievi-Vene slaavlastega. 1071 said türklased Mantzikerti lahingus Bütsantsi üle võidu. Bütsantsile kuulus kogu maa ning seda käsutas keiser, kes läänistas maid feodaalidele teatud riigifunktsioonide täitmise eest. Feodaalaristokraadid resideerisid linnades, elatudes kinnisvara rentimisest, teenistusest riigi tsiviilasutustes ja sõjaväes. Vabade kogukondlaste suhteliselt suur osa elanikkonnas kindlustas riigimaksude laekumise, olles keskvõimule oluline sotsiaalne tugi. Formaalselt kuulusid kogukonnamaad riigile. 10...

Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Türgi kultuuriliugu

Sultan Sandžari riigiks ja Iraagi seld riigiks (1191). Suurte seld riigi sultanid: 1) Tug´rul hu (1040 – 1063) 2) Alp Arshan (1063 – 1072) 3) Malik Šahh (1072 – 1092) ANATOOLIA VALLUTAMINE 1) anatoolia seld riigi asutamine – An vallutamine toimus pärast 1071 a mantzikerti lahingut, ent tegelikult oli pikk eellugu. 1046 – 1070 korraldati algul Ida – An´sse ning pärast Lä – An´sse ca 10 luureretke. Esimesel luureretkel tungiti Pasinleri oruni (Vani järve lähedale). 10 ndal luureretkel jõuti Marmana mere rannikuni. Selle luureretke juht Afsin jutustas olukorrast isiklikult Alp Arslanile; tema arvates B´l puudus piisav sõjavõimsus  piirdub B vaid kaitsega. B vasturetked piirdusid P – Süüriaga (1068)...

Ajalugu
4 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun