- paavsti püüdlus haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad/paavstivõimu autoriteedi suurendamine - Paavstivõim nägi võimalust idakiriku lõplikuks vallutamiseks - Itaalia kaubalinnade( Genova, Pisa, Veneetsia) soov kontrollida Vahemere kaubandust 2. Ristisõdade eellugu - "Jumal tahab seda !!!" see paavsti hüüdlause oli populaarne, inimesi kristluse nimel relvile 3. Ristisõdade ajend - Bütsants sai Mantzikerti lahingus lüüa türklastelt. Türklaste vallutatud Jeruusalemma püha haua vabastamisest kujunes RISTISÕDADE keskne idee 4. Nimeta ristisõtta minejate privileegid - Kõik patud anti andeks - Varandus ja perekond võeti kiriku kaitse alla - Sõja tegevuse ajal vabastati võlgade tasumisest - Surmasaamise korral ootas tee paradiisi 5. Clermont´I kirikukogu tulemused - Paavst suutis ajendada nii lihtrahvaid kui ka rüütleid,et nad võtaksid
Impeeriumi langus, barbarite kuningriigid. Vandaalid tungisid alaanidega Rooma Aafrika-provintsi. Rooma sõjakunsti viimaseks sõnaks oli väejuht Aetiuse juhatuse all hunnide hõimuliidu purustamine 451. aastal Katalaunia väljadel.Kukutatti keiser Romulus Augustulus.Justinianus I-Bütsantsi keiser.Arendas välja tugeva sõjalise monarhia.Surus maha Nika ülestõusu.Rajati esimene Bulgaaria riik.Põhilised vaenlased oli türklased ja petseenid.Türklased said esimese suure vüidu Mantzikerti lahingus.Kirikulõhe - Bütsantsi õigeusu kirik eraldus Lääne-Euroopa katoliiklusest lõplikult. Vallutati Konstantinoopol.Konstantinoopol langes türklaste kätte 29.mail 1453.Bütsantsi kultuur- Katsetatti ristiusu kirikud ühendada.Levis kirjaoskus.Rooma õiguse edasiarendamine.Populaarsed olid pühakute elulood.Oldi üpris head geograafias.Tuntuim geograaf oli Kosmas Indiassesõitja.Võeti vastu üigeusk.Kryllos ja Mythodios koostasid slaavi tähestiku
toetajad. Justinianus soosis siniseid ja kiusas rohelisi taga. Nood vihkasid valitsust 24) Miks on meile oluline ,,Tsiviilõiguste kogum"? Sest tänu sellele on säilinud kõik rooma riigi aegsed seadused. 25) Millised vaenlased ja mis suunast ründasid/ohustasid Bütsantsi? Pärsia impeerium, slaavlased, araablased, langobardid 26) Missugused muudatused toimusid Bütsantsi sõjaväekorralduses 7. sajandil? palgasõdurid 27) Mis toimus 1071. a. Mantzikerti lahingus? Peamisteks vaenlasteks muutuvad türklased alates 11. saj, said ka esimese suure võidu Bütsantsi üle Mantzikerti lahingus. 28) Kuidas Bütsantsi valitseti? Keiser valitseb, õigeusklik kirik, senat, tsirkuseparteid, ametnikud, armee 29) Kes juhtis Bütsantsi kirikut? Bütsantsi kirikut juhtis keisrile alluv Konstantinoopoli patriarh, kes pidi keisri otsuseid ellu viima. 30) Millal ja miks sai alguse kirikulõhe
*Konstantinoopolist sai tähtis sild Õhtu ja Hommikumaa vahel.*Bulgaaria riik sai Bütsantsi alaliseks vaenlaseks. (6. saj II pool) *7.9. saj piirasid araablased mitmel korral Konstantinoopolit. *9.10. saj korraldasid Konstantinoopoli vastu sõjakäike Skandinaavia sõdalased ja kaupmehed koos KiieviVene slaavlastega. *11. saj kujunesid Bütsantsi peamisteks vaenlasteks türklased, kes saavutasid 1071. a Mantzikerti lahingus Bütsantsi üle esimese suure võidu. *Vastuolusid LääneEuroopaga süvendas 1054. a kirikulõhe. Bütsantsi õigeusu kirik eraldus LääneEuroopa katoliiklusest lõplikult, jagades kogu kristliku maailma kahte vaenulikku leeri. *1204. a vallutasid rüütlid Neljandas Ristisõjas Konstantinoopoli. *1261. a õnnestus Bütsantsil oma riik taastada. Süvenes majanduslik sõltuvus LääneEuroopast.*29.05.1453 langes Konstantinoopol türklaste kätte
kogu". 532.a surus ta maga ka Nika ülestõusu Konstantinoopolis. Eesmärgiks võeti ka Rooma keisririigi alade taastamine. Konstantinoopolist sai sild Hommiku- ja Õhtumaa vahel, kuhu kogunes kasumeid orjadest, siidist, sametist, klaasist jne. arvelt. See lõbu ei kestnud aga Bütsantsil kaua, 6. saj tungisid Balkani ps. Slaavlased ning rajasid Bulgaaria riigi (681- 1018). 7.-9. saj. vallutasid araablased Palestiina, Süüria, Aafrika ja Vahemere saared. Mantzikerti lahingus 1071 a. saavutasid Bütstansi üle esimese võidu ka türklased. Riigis elavad feodaalid said keisrilt lääne teatud riigifunktsioonide täitmise eest, kuid suur osa feodaalidest elas hoopis linnas ning tegeles kinnisvara rentimisega. Kuni 13. saj kasutati nii maal kui ka linnas orje, kes olid väga hinnatud kaup, eriti veel oskustöölised. Seoses araablaste sissetungiga 7. saj muudeti ka sõjalist süsteemi-barbariseerunud ebalojaalne
KESKAEG Religiooniks katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhined feodalismil. - feodaaltsivilisatsioon KATOLIK KIRIK JA PAAVST (kõrgkeskajal) Kirik langes. Paavstid pidid eraeluga tegelema, seega jäi kirik unarusse. Gregoriuse reform uuendusliikumine, mille alustan Gregorius 7. Distsipliini tugevdati ja jumalateenistuse tähtsus tõusis. Sellega taheti suurendada paavsti mõjuvõimu. 1059. otsustati et paavsti valivad Rooma peapiiskopkonna kardinalid(enne seda valis rahvas). Kreekakatoliku ja roomakatoliku kiriku vahel tekkisid lahkhelid. Kumma uskumused on õiged?? Nad heitsid teise osapoole paavstid enda kirikust välja. Investituurtüli- paavstvõime ja ilmaliku võimu vahelised tülid. Põhjus- paavst nõudis, et vaimulikele ei jagataks ametitunnuseid (nt sõrmus, sau). Paavsti diktaat- paavst palkab/vallandab piiskoppe, paavst annab keistile võimutunnused, paavst võtab keisrilt võimu, paavsti kohtuotsuseid ei võ...
Tsölibaat munkadele. Dogmad lähtuvad vaid isast ehk Jumalast, armulauas nii hapendatud taignast leib kui ka vein, ristimärk kolme sõrmega. Ristisõjad Ristisõjad ehk ristiretked olid sari sõjakäike 11.13. sajandil, mis olid enamasti paavsti poolt sanktsioneeritud. Ristisõdade algne deklareeritud eesmärk oli Püha Maa ja idapoolsete kristlaste vabastamine muslimitest, suurendada kristluse mõju, soov oma positsiooni tugevdada ja laiendada. Ristisõja ajendid: · Bütsants sai Mantzikerti lahingus ( 1071) hävitavalt luua Väike- Aasiasse tunginud türklastelt-seldzukkidelt. Türklaste vallutatud Jeruusalemma püha haua vabastamisest kujuneb ristisõdade keskne idee. · Paavstivõim nägi sobivat juhust idakiriku lõplikuks allutamiseks · Püha sõja doktriini rakendamine: Clermonti kirikukogul Lõuna- Prantsusmaal esitas paavst Urbanus II 1095. a üleskutse minna ristisõtta, põhjendades seda
arvelt. 6. saj II poolel ujutasid Balkani poolsaare üle slaavlased. Rajati esimene Bulgaaria riik, millest sai Bütsantsi alaline vaenlane. 7. - 9. saj vallutasid araablased Süüria, Palestiina, Aafrika põhjaosa, Hispaania, Vahemere saared, piirasid Konstantinoopolit, mille vastu tegid 9 -10. sajandil sõjakäike Skandinaavia sõdalased ja kaupmehed (varjaagid) koos Kiievi-Vene slaavlastega. 1071 said türklased Mantzikerti lahingus Bütsantsi üle võidu. Bütsantsile kuulus kogu maa ning seda käsutas keiser, kes läänistas maid feodaalidele teatud riigifunktsioonide täitmise eest. Feodaalaristokraadid resideerisid linnades, elatudes kinnisvara rentimisest, teenistusest riigi tsiviilasutustes ja sõjaväes. Vabade kogukondlaste suhteliselt suur osa elanikkonnas kindlustas riigimaksude laekumise, olles keskvõimule oluline sotsiaalne tugi. Formaalselt kuulusid kogukonnamaad riigile. 10
kokkupõrge. Hunnid Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud. Basileus keiser, kellele kuulus kogu võimutäius(kõrgem sõjaline, administratiivne, kohtuvõim) Bütsantsis. Nika ülestõus 532.a. Justinianus I surus julmalt Konstantinoopolis maha ülestõusu, lastes oma väepealikutel raiuda hipodroomil surnuks üle 30000 inimese. Ülestõusuni viis raskest maksukoormast tingitud rahulolematus, samuti ketserite, eriti monofüsiitide tagakiusamine. Mantzikerti lahing 11.saj alates kujunesid Bütsantsi peamisteks vaenlasteks petseneegide kõrval türklased, kes said 1071. a Bütsantsi üle esimese suure võidu. Teemad 7. saj Bütsantsis provintside asemele moodustatud uued piirkonnad, mille eesotsas seisd kõrgema sõjalise tsiviilvõimuga asehaldurid ehk strateegid. Stratioodid talupojad Hagiograafiad pühakute elulood Gallia roomlaste nimetus gallide(keltide) asualale.Selle piirkonna etapid: 1. iseseisev keltide Gallia aeg(1
(Bütsantsi vaenlane.) · 7-9 saj. Vallutasid araablased süüria, Palestiina, Aafrika ja Hisp. Alad ning Vahemere saared. Tunginud v. Aasiasse, nad piirasid mitmel korral edutult ka konstantinoopolit. · 9-10 saj. Korraldasid konstantin. Vastu sõjakäike Skandinaavia sõdalased ja kaupmehed (varjaagid) koos Kiievi- Vene slaavlastega. · 11. Saj alates kujunesid peamisteks vaenlasteks türklased, kes said 1071 aastal Mantzikerti lahingus Bütsantsi üle esimese suure võidu. · Büts. iseloomulik tugev tsentraliseeritus. Riigile kuulus kogu maa, mida käsutas keiser, kes läänistas maad feodaalidele teatud riigifunktsioonide täitmise eest. · Linnades elatuti kinnisvara rentimisest, samuti teenistusest riigi tsiviilasutustes või sõjaväes. · Vabade kogukondlaste suhteliselt suur osa elanikkonnas. Kogukond kindlustas riigimaksude laekumise olles keskvõimule oluliseks sotsiaalseks toeks.
suurte seld riik 1040 – 1157 Anatoolia seld riik 1077 – 1307 Süüria seld riik 1078 – 1171 Tänapäeva Iraani, Iraagi, Turkmeenia aladel asunud Suurte s riik killustus 1118a. Sultan Sandžari riigiks ja Iraagi seld riigiks (1191). Suurte seld riigi sultanid: 1) Tug´rul hu (1040 – 1063) 2) Alp Arshan (1063 – 1072) 3) Malik Šahh (1072 – 1092) ANATOOLIA VALLUTAMINE 1) anatoolia seld riigi asutamine – An vallutamine toimus pärast 1071 a mantzikerti lahingut, ent tegelikult oli pikk eellugu. 1046 – 1070 korraldati algul Ida – An´sse ning pärast Lä – An´sse ca 10 luureretke. Esimesel luureretkel tungiti Pasinleri oruni (Vani järve lähedale). 10 ndal luureretkel jõuti Marmana mere rannikuni. Selle luureretke juht Afsin jutustas olukorrast isiklikult Alp Arslanile; tema arvates B´l puudus piisav sõjavõimsus piirdub B vaid kaitsega. B vasturetked piirdusid P – Süüriaga (1068)
532 Nika ülestõus - surnuks raiutud üle 30 000 inimese (maksusüsteemi ja ketserite vastu) Vaenlased: Bulgaaria riik 681-1018 slaavlastega: lõunaslaavlased sklaviinid araablased lääneslaavlased veneedid skandinaavlased e varjaagid idaslaavlased - andid türklased Mantzikerti lahingus 1071 võit Bütsantsi üle Konstantinoopoli vallutamine 1453 Kultuur: Antiikkäsikirjad araabiamaadest; humanistid, hagiograafiad (pühakute elulood) 425 esimene kõrgkool (retoorika, grammatika, õigus, filosoofia) + areng keiser Konstantinos VII Porphyrogennetos 10.saj: vaimuvara kokkuvõtvad kogumikteosed ladinlaste kultuuri suhtuti üleolevalt Kyrillos & Methodios: 9.saj slaavi tähestik
Bütsants pidi kaitsele asuma 6. Sajandi teisel pooled, kui Balkani ps ujutasid üle slaavlased. Rajati esimene Bulgaaria riik (681- 1018), millest sai Bütsantsi alaline vaenlane. 7-9. Sajand vallutasid araablased Süüria, Palestiina, Aafrika ja Hispaania alad ning vahemere saared. Nad piirasid edutult ka Konstantinoopolit 9-10. Sajand. 11. sajandil kujenesid Bütsantsi peamisteks vaenlasteks petseneegide kõrval türklased, kes said 1071. Aastal Mantzikerti lahingus Bütsantsi üle suure võidu. Seoses araablaste pealetungiga 7. Sajandil mindi üle uuele kaitsesüsteemile. Palgasõjaväge oli liiga kulukas pidada. Provintside asemele kerkisid uued piirkonnad teemad, mille eesotsas seisid sõjalise ja tsiviilvõimuga asehaldurid ehk strateegid. Stratioodid 4000-5000 meheline talupoegade maaikaitsevägi. 11. Sajand kaotas maakaitsevägi sõjalise tähtsuse, stratioodid laostusid. Vastuolusid Lääne-Euroopaga süvendas 1054
Koostas Euroopa seadusandjatele aluseks 3-köitelise "Tsiviilõiguste kogumi" - kokku koondatud õigusaktid ja lisatud kommentaarid. - Tekib alaline vaenlane Bulgaaria riik 6. saj teisel poolel. Araablased hakkavad ründama 7.-11. saj (piirasid edutult ka Konstantinoopolit). Viikingite pealetung koos varjaagidega. Peamisteks vaenlasteks muutuvad türklased alates 11. saj, said ka esimese suure võidu Bütsantsi üle Mantzikerti lahingus. Ristisõjad ja suur kirikulõhe e Skisma aastal 1054. Paavsti õhutusel vallutavad ristisõdijad Neljandas Ristisõjas Konstantinoopoli. Majanduslik sõltuvus Lääne- Euroopast süvenes, territoorium oli kahanenud. Bütsantsi ahistasid bulgaarlased, türklased. Riiki lõhestasid ka sisevastuolud. Konstantinoopoli vallutavad türklased 15 saj. (keskaja lõpp). - Bütsantsi kultuur on omapärane vahelüli antiikkultuuri ja tolleaegsete Idamaade ja Lääne-Euroopa vahel.
civilis'e. Samuti ta vallutas suured territooriumid nagu Itaalia, Hispaania lõunaosa, Vahemere saared ja Aafrika põhjaranniku. Aastal 532 suruti julmalt maha Nika ülestõus, mille põhjuseks oli suur maksukoormus rahvale. Hipodroomil hukati üle 30 tuhande inimese. Bütsants oli sammuti rünnatud bulgaarlaste, araablaste, viikingite, slaavi hõimude ja türklaste poolt. Viimased võitsid aastal 1071 Bütsantsi Mantzikerti lahingus. Kuni 13.sajandini kasutati Bõtsantsis ka orjatööjõudu. 7 sajandil seoses araablaste pealetungiga loodi uus sõjaväesüsteem stratiootide maakaitsevägi. Stratioodi said sõjaväeteenistuse eest pärandatava jaosmaa. Samuti kerkisid esile professionaalsetest sõjameestest suurfeodaalidest ratsaväelased. Vastuolud Lääne-Euroopaga süvendasid 1054 aastal Kirikulõhe. Bütsantsi ning arhitektuuri olemus koos näidetega: Kultuuriliselt oli Bütsants kõrgelt arenenud riik
annaabi.ee 
