GLADIAATORID Merlin Kitsingi 10h Paide Gümnaasium Kes nad olid? · Gladiaatorid olid Vana-Roomas elukutselised võitlejad. · Võitlesid üksteisega ja metsloomadega, mõnikord elu ja surma peale, et pakkuda pealtvaatajatele meelelahutust. · Sõna gladiaator tuleb sõnast gladius,mis tähendas ladina keeles lühikest kaheteralist mõõka,mida kasutasid ka legionäärid. · Gladiaatorid valiti sunniviisiliselt sõjavangide, orjade, kurjategijate ja hiljem kristlaste seast. · Gladiaatoreid õpetati välja spetsiaalsetes koolides. Üks suuremaid koole oli Ravennas. Roomas oli neli kooli, millest kõige suurema oli Ludus Magnus. · Lanista-gladiaatorite väljaõpetaja Võitluste algus · Gladiaatorite võitlused said alguse etruskide tavast tuua surnute auks rituaalseid inimohvreid. · Esimesed gladiaatorite võitlused leidsid Roomas aset 264
Gladiaatorid Colosseum Relvad Esimene gladiaatorite võitlus Venetationes Venetationes Venetationes Noxii Ludi circenses Ludi gladiatorii(Ludus Magnus ) Lanista (keskmine) Samiit Hoplomachus Secutor Traaklane(vasakpoolne) Sica Gallica Mirmillo Retiaar (subligaculum ) Galerius Manica Provocator Andebata Tänan tähelepanu eest!
Traditsioon levis kiiresti ka impeeriumi äärealadele ning provintsides tehti kohustuslikuks regulaarselt etenduste korraldamine. Traditsiooni tutvustati ka naaberalade elanikele. Etendustega näidati oma jõudu ja võimalust selliste suurepäraste vaatemängude korraldamiseks ning rõhutati seega Rooma impeeriumi võimsust. Tuli ette ka olukordi, kus keiser lasi võimu näitamiseks areenil hukata oma isiklikke vaenlasi, seda eriti tihti Nero ja Galicula valitsusaegadel. (1) Gladiaatorid kuulusid enamasti rikastele kodanikele ning algselt oli mängude korraldamise eesmärgiks näidata perekonna jõukust. Kuid mängudest kujunes väga kiiresti populaarne meelelahutus, millest huvitus kõigi teiste seas ka kogu valimisõiguslik kodanikkond ja mängud omandasid ka poliitilistes võitlustes olulise rolli. Mida efektsemalt ja eelkõige verisemalt olid võistlused korraldatud, seda enam teenis nende organiseerija valijate poolehoidu
Rooma ja Bütsants. Ajajärgud: kuningate aeg Roomas, vabariik, varajane keisririik, hiline keisririik Patroon ja klient. Klient sai patroonilt maad ja pidi tema heaks koormisi kandma ning sõjaretkedel käima. Ülikud suutsid klientide toel avaldada mõju rahvakoosolekule. Patriitsid ja plebeid. Patriitsid olid suursuguste suguvõsade liikmed, neil olid kõik kodanikuõigused (ainult nemad preestriametis ja senatis), rikkad maavaldajad. Plebeid olid vaesed talupojad, osalesid rahvakoosolekul. Plebeidel oli õigus valida endi seast ametnikud rahvatribuunid. Rahvatribuun tohtis keelata riigiametnike või senati otsuse teokstegemise, juhul kui see oli ülekohtune. Rooma valitsemine vabariigi ajal. Riigi otsas senat ja igal aastal valitavad ametnikud, kellest kõrgeimad olid kaks konsulit. ,,jaga ja valitse" osadele allutatud rahvastele jagati kodakondsust, toetati kohalikke suurnikke ning neid kaasati liitlastena uute alade vallutamisel. Teiste ...
Gladiaatorid ja muud meelelahutajad Vana-Roomas Kaspar Trankmann Kaarel Kask Indrek Pärn Gladiaatorid Võitlusi hakati korraldama selleks, et võita rahva poolehoid. Gladiaatorite mängude korraldamist peeti riigimehe väga tähtsaks küljeks. Eriti suurejoonelisi mänge korraldasid keisrid. Mängud toimusid amfiteatrites, neist suurim Colosseum, mis mahutas kuni 50 000 inimest. Parimad kohad olid alumistes ridades ja mõeldud aristokraatidele. Keskmised olid tasulised ja ülemised proletaaridele mõeldud. Gladiaatoriteks olid vaid terved ja tugevad orjad või sõjavangid
Muudetava kõrgusega areeni all asusid teenindusruumid ja loomapuurid. Nagu Kreeka teatritel, polnud ka amfiteatritel katust. Rooma ehitajad leiutasid aga nn päikesepurjed. Välisseina neljandale küljele olid püstitatud mastid, mille külge kinnitatud riie tõmmati vajadusel päikese- või vihmakaitseks üle amfiteatri. Mängude algusest andis märku pasunasignaal, mille järel kiivrites, kilpide ja rinnakaitsetega võitlejad marssisid kahekaupa rivis valge mereliivaga kaetud areenile. Gladiaatorid peatusid autribüüni ees ja tervitasid korraldajat parema käe tõstmisega. Enne pärisvõistluse algust näidati oma oskusi nüride relvadega. See aitas kihlvedude sõlmijaid paremini hinnata võitlejate võimalusi. Seejärel vahetati relvad ja algas võitlus elu ja surma peale. Gladiaatorid võitlesid nii metsloomadega kui ka omavahel. Viimasel juhul peeti tavaliselt kahevõitlust, kus üks kandis kiivrit, kilpi ja mõõka ning teisel oli võrk ja kolmhark.
gladiaatoriõpilased triod, võideldes kiiduväärse õhinaga järeletehtud nuiade ja puust mõõkadega, kuid ilma endale kahju tegemata. Kui amfiteatrisse astus Gnaeus Pompeius, kostus üle teatri üldine käteplagin ja hüüded tema auks. Pärast teda ilmusid konsulid oppidumi rõdule ning kõik pealtvaatajad tõusid, avaldades sellega austust kõrgeima võimu vastu. Sellega lõpetasid õpilased vehklemise ning gladiaatorid ootasid Lucius Cornelius Sullat, kes oli diktaatoritiitli maha pannud, kuid oli endiselt Rooma ülemvalitseja. Sulla saabumisega algas etendus. Sada gladiaatorit väljusid kongidest, rivistusid kolonni ja hakkasid ümber areeni sammuma. Esimeses reas läksid retiaarius ja mirmillo, kes pidid esimestena võitlema. Neile järgnesid kuuskümmend gladiaatorit, kellest kolmkümmend olid traaklased ja ülejäänud kolmkümmend olid samniidid
Kuldar Tonka Vana Rooma Arutlus VIII sajandil eKr rajasid etruskid mitmeid linnriike Itaaliasse, kus arenes Kreeka ning Idamaade kultuur. Nende seast tõusis esile Rooma linnriik. Väga oluliseks Rooma mõjutajateks olid naised, kelle kombed ja kultuur ning ennustuskunsti oskamine mõjutasid oluliselt Rooma kultuuri arengut. Roomas elasid latiinid, kes kõnelesid ladina keelt. Algselt valitsesid seda linnriiki etruski päritolu kuningad. VII sajandil eKr kujunes välja kreeklaste ja etruskide mõjul ladina tähestik ning kiri. VI sajandi lõpul eKr kehtestati Rooma Vabariik. Võim kuulus nüüd suursugustele riigiametnikele magistraatidele ja nõukogule, mida nimetati senatiks. Lihtkodanike huvide üle arutati rahvakoosolekutel. Võimsa sõjaväega suudeti järk-järgult vallutada lisaks Itaal...
alumistes ridades ja mõeldud aristokraatidele, kus sai hästi jälgida sureva gladiaatori agooniat. Keisrile ja korraldajale oli eraldi looz. Keskmised read olid tasulised ja mõeldud jõukamatele kodanikele. Ülemised read olid määratud proletaaridele, kelle hulka segunes küllalt palju vaatemänguhuvilisi koduorje. Gladiaatoriteks valiti kõige tugevamad ja tervemad meesorjad või sojavangud. Enne areenile minekut said gladiaatorid koolituse erikoolides, mis meenutasid pigem vanglaid, kus väljaõppe, kus õppeaeg kestis aastaid. Gladiaatoreid liigitati vastavalt relvastusele raskelt relvastatuiks (terava otsaga mõõk ja kilp) ja kergelt relvastatuiks (pistoda, kolmhark ja võrk). Raskelt relvastatuil oli seljas turberiietus, peas nokkkattega kiiver, paremal käel raudne kaitse, kõhtu ja rindkeret varjas lai nahast vöö. Võrgumeestel tuli võidelda peaaegu alasti,
Caesar ja Spartacus Kodusõdade vahepeal puhkes Itaalias orjade ülestõus Spartacuse juhtimisel. Selle eestvedajaks olid gladiaatorid. Need olid orjad kes ei teinud mitte tavapärast tööd, vaid võitlesid rahva silme all elu ja surma peale. Et gladiaatorid hästi võitleksid pidid nad olema hästi treenitud ja selleks rajati ka gladiaatorite koole. Spartacus oli gladiaator kes pärines Traakiast. Teised gladiaatorid pidasisd temast väga lugu. 73 aastat eKr. Põgenes Spartacus koos mitmekümne gladiaatoriga koolist. Põgenejad varjusid järsunõlvalisel Vesuuvi mäel. Kuid peagi saabus kohale suu Rooma väesalk kes piiras Vesuuvi mäe ümber. Õigupoolest valvasid sõdurid ainsat teed mäkke. Mujal olid nõlvad nii järsud,et sealtkaudu minema pääseda tundus võimatu. Kuuldus ülestõusnutest levis kogu Itaalias. Kõikjalt põgenes orje Spartacuse juurde. Varsti oli neid kümneid tuhandeid. Kuid
Esimesed gladiaatorite võitlused Roomas leidsid aset 264 eKr Forum Boariumil Marcus ja Decimus Brutuse vahel nende isa matustel. Kui algselt peeti Roomas gladiaatorite võitlusi samuti rituaalsete toimingutena, siis üsna pea muutusid võitlused vaid publikule suunatud meeliköitvaiks etendusteks. Gladiaatorite mängud toimusid amfiteatrites, millest tuntuim on Colosseum Roomas. Gladiaatorite võitlustel oli kõige tavalisem jõukatsumine kahe erinevas relvastuses võitleja vahel. Gladiaatorid jaotati erinevateks võitlejatüüpideks ehk erialadeks. Primitiivsem jaotus on jaotamine kerge- ja raskevõitlejateks. Üks neist oli varustatud kiivri, rinnakaitse, kilbi ja mõõgaga, teise relvastusse kuulus aga kolmhark ja võrk. Sageli läks areenil kokku korraga mitu sellist paari. Võidetu saatuse üle langetas otsuse publik, kes ülespidi pööratud pöidlaga andis märku armuandmiseks, allapoole pööratud pöidlaga aga soovist, et võitja võidetu tapaks
SEISUSED MOODUSTASID RIIGI ÜLIKUD,SENAATORIPEREKONN AD.RATSANIKUD RIKKAD JA MÕJUKAD ROOMLASED. VÄLJASPOOL SENAATORISEISUST. LIHTRAHVAS GLADIAATORID ELUKUTSELID VÕITLEJAD KES VÕITLESID TAVALISELT AMFITEATRITES NEIST TUNTUM COLOSSEUM . ROOMLASTELE MEELDIS VAATATA KA HOBUKAARIKUTE VÕIDUSÕITE HIPODROOMIL.. ROOMAST SAI VABARIIGI LÕPUL VAHEMERE SURIM LINN.. FOORUM KUI LINNA KOGU IMPEERIUMI SÜMBOOLNE KESKUS OMANDAS PIDULIKU VÄLISILME.. KÕIGI JUMALATE TEMPEL PANTEON.. AVALIKUD SAUNAD TERMID.. KORRUSELAMUD OLID ODAVAD, VAREM PUUST , SIIS KIVIST ÜÜRIMAJAD VAESEMA ELANIKKONNA, SEALHULGAS PROLETAARLASTE MAJUTAMISEKS. AKVEDUKTID
Amfiteatris sõi lihtrahvas kaasatootud toitu. Seni kuni pealtvaatajad ootasid konsulite ja Sulla saabumist, kes oli korraldanud roomlaste jaoks tänase lõbustuse, vehklesid areenil gladiaatorõpilased. Kui konsulid saabusid, tõusid kõik püsti, lõppes õpilaste veretu võitlus ning jäädi ootama Lucius Cornelius Sullat, kes oli Rooma ülemvalitseja. Sulla saabus Triumfiväravatest sisse ning konsulid andsid signaali etenduse alustamiseks, ja gladiaatorid, arvult sada meest, väljusid kongidest, rivistusid kolonni ning hakkasid ümber areeni sammuma. Seejärel läksid nad kongidesse tagasi. Hõbedaselt sätendaval areenil jäid silm silma vastu ainult kaks meest mirmillo ja retiaarius. Võitis mirmillo. · Oppidum (lk 8) kolmeteistkümne kaarega ehitis. · Surmavärav (lk 8) selle pahaendelise ukse kaudu koristasid erilised tsirkuseteenrid pikkade konksude abil ära tapetud või surevate gladiaatorite moonutatud kehad.
kõnekunst + sõjaline ettevalmistus Rooma õigusriik Rooma oli õigusriik, st riigivõimu teostamine pidi olemine kooskõlas õiglusega. Seaduste loomisel tugineti pretsedendile(varem sarnase juhtumi puhul langetatud otsus). Keisririigi ajal hakati seadusi ühtlustama ja süstematiseerima. Välja kujunes juriidiline terminoloogia. Rooma kodanikke ei tohtinud kohtuta süüdi mõista ega karistada. Kohtuotsust sai edasi kaevata. Küsimused 1. Kes olid gladiaatorid ja mis oli keisririigi ajal gladiaatorite võitluste korraldamise eesmärgiks? Gladiaatorid olid mõõgavõitlejad. Keisririigi aja jäi usuline külg sootuks varju ja gladiaatorite võitlusest said lihtsalt suurejoonelised vaatemängud nii ülemkihi kui ka rahvamassi lõbustamiseks. 2. Kuidas otsustati gladiaatorite võitlustelt kaotaja saatuse üle? Võidetu saatuse üle langetas otsuse publik, kes ülespidi pööratud pöidlaga andis
Jälgiti veriseid võitlusi amfiteatrites ja hobukaarikute võidusõite hipodroomidel. Keisrilossi kõrval asus tähtsaim hipodroom Circus Maximus. Korraga võistlesid neli võistkonda ning tuli läbida 7 sirget ja iga sirge lõpus tuli teha järsk tagasipööre. Võistlejad olid enamasti orjad, kes võisid võiduajamisega saavutada märkimisväärse kuulsuse ja rikkaks saada. Rooma suurim amfiteater, kus peeti gladiaatorite võitlusi, oli Colosseum. Gladiaatorid pidid võitlema nii loomadega kui ka omavahel. Võitja saatus jäi rahva otsustada. Sageli toimusid võitlused elu ja surma peale. Ka gladiaatorid olid enamjaolt orjad. Kui neid saatis edu ja kuulsus võisid nad ka vabaks saada. Roomlaste igapäevaelu üheks oluliseks osaks oli meelelahutus. Rahvas nõudis lõbustusi ning riik andis neile seda. Kreekas ei pööratud meelelahutusele nii suurt tähelepanu. Kuigi kreeka kultuuri mõju oli suur, seadsid roomlased sisse palju päris oma traditsioone
Suure-Jaani Gümnaasium ROOMLASTE USK JA ELUOLU Referaat Autor: Laura Lüll Juhendaja: Heli Rahnu Suure-Jaani 2013 Roomlaste usk ja rooma linn Roomlased uskusid et maailmas on lõpmatu hulk igasuguseid vaime näiteks puude ja kivide vaime, majavaime, põlluviljakuse vaime jne. Tähtsamate tööde eel tuli vaimudele meeleheaks annetusi tuua. Selliste vaimude hulka kuuluvad ka vanavanemate hinged, sest roomlased uskusid, et kui esiisadesse aupaklikult suhtuda, kaitsevad oma järeltulijaid õnnetuste eest. Ka esivanemate kujud olid roomlaste kodudes tähtsal kohal. Roomlased uskusid ka inimesesarnaseid jumalaid. Paljusid hakati austama etruskide või kreek...
Roomlastele polnud teater nõnda tähtis kui kreeklastele. Hoopis populaarsemad olid gladiaatorite võitlused ja hobuste võiduajamised. Etendati lõbusaid teoseid, pööramata tähelepanu probleemidele ega filosoofiale. Etendused toimusid vabas õhus. Kreekast erinevalt puudus roomlastel koor. Näidend koosnes näitlejate dialoogidel, maskidel ning zestidel, mida täiendasid laulupartiid Roomlaste lõbustused- Suurimat huvi tunti Kaarikute võiduajamiste ning gladiaatorite võitluste suhtes. Gladiaatorid võitlesid suurtes ringikujulistes hoonetes amfiteatrites. Võitlus toimus elu ja surma peale, kusjuures kaotaja elu üle otsustas publik. Gladiaatorid võitlesid nii metsloomadega kui ka omavahel kahevõitluse näol. Sel juhul oli ühel võitlejal kaitseks kiiver, kilp, rinnakaitse ning mõõk, teisel võrk ja terav kolmhark. Enamasti olid gladiaatoriteks orjad, kellest osadel õnnestus saavutada kuulsus ning vabadus. Tähtsaim amfiteater oli Colosseum.
meetrit. Peamiseks ehitusmaterjaliks on lubjakivist tellised, mille paikaladumisel pole kasutatud kinnitussegu, vaid kivid on üksteisega ühendatud raudklambritega. Viimaste sajandite jooksul on ehitise säilimise huvides parandatud seda kaasaegsete ehitusmaterjalidega, kuid mis siiski selgelt ja tahtlikult eristuvad Kolosseumi esialgsest ehitusstiilist. See on ehitatud 1.sajand E.K.R. Kolosseumi sisse mahtus istuma kuni 50000 pealtvaatajat. Nad vaatasid gladiaatorite võitluseid. Gladiaatorid võitlesid huntidega, lõvidega ja teiste gladiaatoritega.
12. Diocletianus - 284 .a võimule tulnud keiser, suutis riigis taas kindla korra jalule seada. Tegi palju ümberkorraldusi. (hiline keisririik) 13. Etruskid asusid Apeniini ps loodeosas, mida kutsutakse Etruuriaks 14. Foorum orus asuv sillutatud turu-ja koosolekuplats. 15. Gaius Gracchus vend Tiberius Gracchus. Eesmärk oli kehtestada maavaldusete suuruse ülempiir ja sundida maaomanike loovutama sellest ülejääva osa maata kodanikele. 16. Gladiaatorid mõõgavõitlejad, traditsioon võeti üle etruskitelt. Surma peale võitlemine. Võitlused leidsid aset amfiteatrites. Nad võitlesid loomadega kui ka omavahel. Gladiaatorid olid enamasti orjad. Mõnele anti silmapaistva esinemise eest vabadus. 17. imperaator Augustus kandis Provintside asevalitseja ja väepealikuna tiitlit imperaator. 18. Itaalikud II aastatuhande eKr sisserännanud indoeuroopa hõimud (roomlaste esivanemad) 19. Kapitoolium künkast sai kindluse asupaik
Meelelahutus ja kunst Roomas ,,Leiba ja tsirkust!" Vaesemate kodanike poolehoiu võitmiseks (uhked hooned, vaatemängud, kingitused, tasuta toit) Roomlased võõrdusid füüsilisest tööst Jagati nisu, liha, veini, toiduõli ja raha Pärast vallutussõdade lõppu muutus riigile koormaks, kuid nad pidid arvestama roomlaste nõuet ,,leiba ja tsirkust!". Gladiaatorite võitlused Algselt oli rituaalne toiming, hiljem suunatud publikule Võitlesid gladiaatorid või gladiaator loomadega Võitlused toimusid amfiteatrites (suurim neist Colosseum) Orjade väljaõpetamiseks oli palju koole Gladiaatorite võitlejatüübid Samniit Hoplomacus Secutor Gallica Mirmillo Retiaar Provocator Veliit Tharex Andebata Cupelarius Tsirkusemängud Kaarikute võiduajamised Tähtsaim hipodroom Circus Maximus Ohtlik, nii juhile kui ka hobustele Parimad kaarikujuhid said rikkaks Huvi võiduajamiste vastu kestis kuni 15. sajandini
Neil õnnestus jälitajate salk peagi põgenema sundida. See lisas neile veelgi enesekindlust ja põgenedes liitus nendega veelgi orje ning põgenikke. Nad muutusid mässajatest röövlibandeks, kes röövisid, et saada toitu ja muud eluks vajalikku. Samas väepealikud pidasid nõu, kuidas neid kinni püüda. Põgenikud varjasid end vulkaani mäestikuharudes. Sinna viis üks tee ja väejuht Glabrus otsusta vastuhakkajad ära kurnata pika piiramise ja näljaga. Möödus mitu päeva, põgenenud gladiaatorid mõistsid olukorra lootusetust. Neil oli võimalik alla laskuda ainukest teed mööda ja võidelda. Öösel ja päeval lõikasid nad vääte ja punusid köisi. Kui ettevalmistused tehtud, laskusid nad alla järsust kaljust, võttes kaasa ka relvad. See kõik toimus öösel. Rünnak oli ootamatu ja gladiaatorid saavutasid võidu, võttes kaasa toidumoona ning relvad. Võit innustas neid, samas tuli võtta vastu otsus, mis saab edasi. Mässajate laagris otsustati valida endale juht
Patriits (pater ehk isa), muistsest suguvõsast pärit suursugune roomlane, algusaegadel kuulus kogu võim neile, hiljem oli vaid aunimi Patroon jõukas ja suursugune inimene Vana-Roomas, kes võttis vaesama roomlase kliendina oma kaitse alla Proletaar vaene Rooma kodanik, kes oli vabastatud sõjaväekohustustest Klient ennast patrooni kaitse alla andnud inimene Vana-Roomas ja Itaalias, vastutasuks tüotas patrooni ustavalt teenid Plebei lihtrahva liige, vabariigi algul olid riigivõimust kõrvale jäetud, aja jooksul võitsid patriitsidega võrdsed õigused SPQR rooma ametlik nimi, senatus populusque romanus Senat aristokraatlik vanemate nõukogue, kes juhtis rooma riigi poliitikat Konsul vabariigi kõrgeim riigiametnik, valiti igal aastal, ül oli juhtida sõjaväge Rahvakoosolek lihtrahva võimalus osaleda riigiasjades Magistraat - riigiametnik Provints rooma allutatud alad väljaspool itaaliat Munitsiipium linna staatus, elanikud s...
vaatajaid kaitsva tohutu suure päikesepurje. Rõdud ja istmeread tõusid astanguliselt. Keisri ja tähtsamate isikute istekohad olid areenile lähemal, lihtrahvas istus kõige kõrgemal. 80 avalikku sissepääsu võimaldasid hoonesse kiiresti sisenda ja väljuda. Keisril oli eraldi sisepääs. Areeni puupõrand oli liivaga kaetud. Dekoratsioonid tõmmati üles plokkide abil. Areeni all paiknes käikude, kambrite ja loomapuuride labürint. Gladiaatorid olid kas sõjavangid, kurjategijad või orjad, kes olid surma mõistetud. Nad õppisid spetsiaalsetes koolides ja võitlused andsid neile võimaluse vabadus kätte võita. Selleks kasutati ka nn. rahvahääletust. Üks kõige vaatemängulisem võitus oli merelahingute matkimine. Areen ujutati üle ja gladiaatorid võitlesid üksteisega paatidest. Mõned gladiaatorid pidid võitlema metsloomadega, näiteks lõvide ja tiigritega. Võitluse lõppedes lohistati laibad areenilt ja verised kohad
Colosseumi ehutustöid alustati 69. aastal, ehitise kõrgus on 48 meetrit ja ovaalsel põhiplaanil umbes 188 meetrit. See ehitati betoonist, tellistest, tufftist ja lubjakivist. Välisseinad kateti marmoriga. Areeni kattis liiv, mis etteastete vahel üle rehitseti. Mõnikord tõid tõstepaneelid ja -luugid loomad, gladiaatorid ning dekoratsioonid välja otse lava alt. Colosseumi ülaserva küljest sirutus laiali päikesepuri, mis pakkus vaatajatele varju päikese eest. Colosseum avati 80. aasta suvel 100 päevaste pidustustega. Pisa torn Pisa torn oli algul mõeldud toomkiriku kampaniiliks. Torni ehitamist alustati juba 1173
magamistubadest ümbritsetud eluruum aatrium. Aatrium oli avatud katusega, sisse sajava vihma jaoks oli omaette bassein, hilisemal ajal rajati suuremate majade juurde sammaskäiguga piiratud aed ja vastuvõturuum. Linnas oli keskne koht foorumil, linnapilti ilmestasid templid (Panteon), triumfikaared ning avalikud hooned: termid, tsirkused. Meelelahutus Meelt lahutati kõige enam tsirkuses. Ükski roomlane ei suutnud vastu panna võlule, mida pakkusid kas omavahel või kiskjatega kaklevad gladiaatorid .Gladiaatorid võitlesid nii rühmalahingutes kui ka omavahel, siis kandis tavaliselt üks neist kiivrit, kilpi, rinnakaitset ja mõõka, teine aga oli relvastatud kolmhargi ning võrguga. Kui üks gladiaator teise oma võimusse sai otsustas rahvas pöidlaga osutates(enamasti väidetakse, et pöial üles tähendas elu ja pöial alla surma, kas talle kingitakse elu või mitte. Keisri kohal olles oli tema otsus lõplik.
Keiser Hadrianuse ajal ehitati Paneton- kõigi jumalate tempel, tänapäeva ainuke antiikaja terviklikult säilinud tempel, ümmargune, pole aknaid, suur kuppel, selle tipus on 9 m ava, seinad 6 m paksud, 609 muudeti kristlikuks kirikuks, tänapäev maetakse itaalia suurmehi. Colosseum- 80pKr, amfiteater, 4 korrust, ovaalne, katust ei olnud, keskel areen, kus võitlesid gladiaatorid, areen kaetud Liivaga, ja sai muuta basseiniks, 80 sissepääsu, 50 000 pealtvaatajat Väejuhtide auk püstitati võidu e triumfikaari (Constantinuse triumfikaar) ja sambaid keiser Traianuse sammas selle ümber keerdub reljeefne riba keisri võitude kujutistega, 200 m pikk, 23 keerdu, sammas 39 m Caracalla termid- kõige uhkemad termid ehk saunad, 3. Saj Katakomb- rooma linna alune labürint, siit on pärit varakristlik kunst, 300 a jooksul maeti sinna laipu Basiilika- esimene kirik, kus kristlased käisid, koosnes löövidest(3-5), pikad koridorid, lame lagi, sisenetakse lään...
talupoegadele ja renditi rikastele. Vallutatud maad munitsiipiumi staatuse (kodanikud roomas kodanikeks, säilis omavalitsus). Graechus'te reformid: tahtsid reformida sõjaväge, kehstestada maaavalduste ülempiir. Orjandus: saadi vallutussõdade tulemusena, võlgadest, piraatide tõttu. Müüdi turgudel (Deelos). Riigiorjad (ühiskondlikud tööd.. kaevandused, templid), eraorjad (linnaorjad kokad, õpetajad ja maaorjad mõisates, istandustes), gladiaatorid. Vabastati tänulikkusest, kasuliku töö eest. Teater: vabas õhus puuteater, puudub koor-aariad, lõbusad lood, naised, Plautus. Kõnekunst poliitikutele. Kõnemees-oraator, Cicero 3 stiili: madal (arusaadavus), keskmine (nauding), kõrge (innustus). Nuumen-hing, laar-kaitsevaim, genus-maakujuline vaim (abielu), apostel-rändjutustaja, proletaar-vaene maata kodanik, komiits-rahvakoosolek, patroon-mõjukas kaaskodanik,
alguses. Lihtsalt on soov omada rohkem maad ja sama oli Latiumi maakonnas elavatel inimestel. Nad hakkasid oma naabrite maid endale võtma ning nägin väga varakult ja väga kiirelt nende rünnakute kasu. Väga lihtsalt öeldes rajati Rooma Impeerium sõjaväelise võimekuse alusel. Rooma riigis oli kõrgelt arenenud sõjaväeline väljaõpe ja distsipliin. Kogu väljaõppe eest hoolitses juba enne Rooma riigi sündi sellele eelnenud linnriikides tegutsenud sõjaväekoolid ja eriõppega gladiaatorid. Rooma Impeeriumis oli sõjaväel suur mõjuvõim ja seda oli näha ka poliitikas. Riigijuhid vajasid sõjaväelist toetust, et hoida korda riigis, kaitsta oma riiki ja vallutada maid juurde. On piisavalt tõendeid, mis tõestavad, et Rooma vägede nälgimine põhjustas mässe. Need mässud tõid omakorda kaasa poliitilise ebastabiilsuse, mille lõpp tulemus võis olla keisri enda mõrv. Rooma keisri positsioon oli alati olnud ohtlik tööpositsioon, kuid teisel ja kolmandal sajandil oli
Colosseum Amfiteater on roomlaste leiutis, see kujutab endast ovaalset areeni, mida ümbritsevad astmeliselt tõusvad istmeread, kust tohutud rahvahulgad võisid ohutult jälgida all toimuvat võitlust ja tapatalguid. Siin võistlesid gladiaatorid ja näidati eksootilisi metsloomi, keda aldul ainult vaadati ning kes seejärel tapeti. Titus Flavius Vespasianus, kes sai keisriks aastal 69 p. Kr., andis käsu rajada massiivne püsiv ehitis, mis kannaks tema perekonna nime ning oleks suurem ja parem kui ükski teine. Flaviute amfiteatri areen ehitati järve kohale. 8 sajandist alates on Flaviuste amfiteater tuntud Colosseumi nime all. Nimi on arvatatavasti tuletatud kolossaalsest keiser Nero kujust, mis seisis ehitise lähedal. Selle
Hiline rooma kesririik: 3. saj sügav kriis: tihedad verised riigipöörded, lakkamatud kodusõjad. Ründasid nii germaanlased kui pärsialased. Segadused lõpetas 284 võimule tulnud keiser Diocletanius. Ümberkorraldusi jätkas keiser Constantinus Suur. Tema lubas seadustada ristiusu, mis sai peagi kohustuslikuks. Rajas riigi uue pealinna, Konstatinopoli. Jätkus linnade pidev allakäik. Ühiskond ja eluolu: Avalikud mängud: hipodroomid, gladiaatorid. Linnapilt: foorum linna keskus, templid, akveduktid, amfiteatrid, hipodroomid, triumfikaared, äravoolukanal cloaca maxima. Kultuur: Plautus: kuulsaim rooma näitekirjanik Cicero: Kõnemees, filosoof Vergilius: Augustuse aja poeet Usk:
Ajalugu Rooma ItaaliaApenniini ps. Keldid(galjalased) Sitsiilia Etruskid Latiinid, itaalikud Kreeklased Liguurid Illüürlased Etapid: Kuningate aeg Roomas(753-509 a. eKr) · Langeb kokku etruskide hiilgeajaga Itaalias · Esimene kuningas Romulus · Kokku 7 kuningat viimased 3 etruskid. · Rooma muutus tõeliseks linnaks. · 510. aastal kuningavõim kukutati. Varane vabariik(509-265 a eKr) · Eesotsas senat ja iga aasta valiti riigiametnikud sh 2 konsulit. · V saj. eKr Rooma võimsaim Kesk-Itaalias. · Sõjad etruskidega · Laienes võim Itaalias · 390 aastal tagasilöök lunaraha. · 265 a. kogu Itaalia Rooma võimu all. Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks(264-133a. eKr) · Konflikt Kartaagoga 3 sõda, tuntud kui Puunia sõjad. · I...
del Casalest leitud 2300 aasta vanuselt mosaiigilt on selgelt näha antiikaja sportlikke daame treeningul bikiine kandmas. Villa asub Piazza Armerina linnas Sitsiilias ja on kuulus oma hästi säilinud põrandamosaiikide poolest. Ent 2300 aastat ei pruugi olla veel bikiinide lõplik pärinemisdaatum. Teada on seinamaalingud 1600. aastast eKr, kus naisi on kujutatud kandmas nähtavasti tolle aja kohta populaarset kaheosalist kehakatet. Gladiaatorisaapad. VANA-ROOMA. Gladiaatorid kandsid samuti sulgedega ehitud kiivrit, suurt nelinurkset kilpi, sääreturviseid. Sõlmitud riided. VANA-ROOMA ja VANA-KREEKA. Tooga oli Vana-Rooma meessoost kodanike rõivaese, mis heideti tavaliselt tuunika peale. Umbes kuue meetri pikkune poolringikujuline kangas mässiti keha ümber nii, et vasak õlg sai kaetud, parem õlg ja käsi jäid aga vabaks. Kontsaga kingad. BAROKK. Vajadus kontsade järele tekkis alguses ratsanikel, kelle
Enne areenile minekut, tuli läbida aastaid kestev väljaõpe vanglataolises koolis. Nad elasid pisikeses akendeta kongis ja sõid peamiselt putru ( usuti, et hirsi- ja odrapuder kasvatavad lihaseid). Algul harjuati puumõõkadega, seejärel raskete nüride relvadega, et saavutada vastupidavus päris relv saadi alles areenile minnes. Kuna sõjariistad jäljendasid võidetud rahvaste relvi, said gladiaatorid endale ka vastava nimetuse: traaklased, gallialased jne. Üldiselt jaotati gladiaatorid raskelt ja kergelt relvastatuteks ning võitluses läksid kokku sarnase varustusega mehed. Tihti võideldi ka metsikute loomadega (tiigrid ja elevandid) (Palamets 1976). Kaotaja gladiaatori saatus jäi keisri puudumisel publiku otsustada: püstine pöial tähendas elu, allapööratu aga surma. Nii mõnigi võitleja pälvis silmapaistva esinemise eest vabaduse, kuid mõned otsustasid vabadusele vaatamata jätkata oma senist elu (Kõiv jt 2004). KOOLIÕPETAJAD JA ÕPILASED
JALUTUSKÄIK ROOMAS Rooma linna rekonstruktsioon Rooma linn tänapäeval Colosseum-kõige kuulsaim amfiteater Valmis aastal 80 Toimusid gladiaatorite võitlused omavahel ja loomadega ning merelahingud Ellipsi kujuline 188x156m, kõrgus 48,5 4-korruseline 80 kaart ja 80 sissepääsu Mahutas 50 000 pealtvaatajat Colosseum Colosseum tänapäeval Gladiaatorid areenil Panteon "Kõikide jumalate tempel" lad.k Esimene kuppelehitis, kuplid toetuvad 8. eenduvale müüriosale, mille vahel nisid Silindri diameeter ja ruumi kõrgus on 43,5m kassetlagi Sisekujundus erinevatest marmoritest Sinna maeti kuulsaid inimesi näit. Raffael ja paljud valitsejad Panteoni sisevaade Foorumid Linnaväljakud teede ristumiskohas Palju ehitisi-basiilika(äri-ja kohtuhoone), raamatukogud, templid, trimfikaared, arhiiv, kartser, sammas, monumendid Siin lõppesid triumfikäigud, siin asus uudistetahvel "acta diurna", siin ae...
Spartacus Spartacus pärines Traakiast ( tänapäeva Bulgaariast ) . Ta pandi gladiaatorite kooli , kus ta sai gladiaatorite treeneriks ning temast peeti väga lugu . Aastal 73 eKr põgenes Spartacus koos mitme gladiaatoriga koolist . Nad varjasid ennast Vesuuvi mäel . Peagi piirasid roomlased Vesuuvi ümber ning ootasid lootes , et põgenike leeris saab toit otsa ning nad on sunnitud alla tulema . Kuid gladiaatorid olid olid kavalad ning valmistasid endale metsviinapuu väätidest redelid ning ronisid mööda järsku kaljuseina alla ja ründasid roomlaste väge ja lõid selle puruks . Pärast seda põgenes kõikjalt orje Spartacuse juurde ning varsti oli neid seal juba kümneid tuhandeid . Spartacus organiseeris nendest suure ning tugeva sõjaväe ning nad põgenesid Itaalia põhjaossa . Rooma konsulid said ülestõusnutelt lahingus lüüa . Äkki pöördus Spartacus tagasi lõunasse
Latium maakond Itaalia keskosas, kus asub Rooma linn; elanikud olid latiinid, kõnelesid ladina keelt Romulus ja Remus Romulus I kuningas Roomas, pärimuse järgi rajati Rooma 21.apr 753 eKr, tüli käigus tappis Romulus Remuse Caesar I Rooma riigi ainuvalitseja, tapeti senati istungi ajal. Võimas väepealik ja riigimees Augustus ld k"auväärne"; Octaviuse aunimetus; järjekindel,tasakaalukas valitseja 30 eKr- 14 pKr Nero keiser (54-68), kes on tuntud julma ja ebaõiglase valitsejana. Tappis oma ema, naise, senaatoreid; süüdistatakse hiigeltulekahju algatamises Traianus (98-117) Rooma impeeriumi haripunkt, kindlustas Rooma võimu kõigis Vahemerd ümbritsevates maades Colosseum tuntuim ja suurim amfiteater Roomas,valmis aastal 80,mahutas 50 000 pealtvaatajat "Circus Maximus" (suur ringrada) kuulsaim hipodroom, paiknes Roomas keisrite palee kõrval "Forum Romanum" linna ja kogu Rooma impeeriumi keskus Ostia Rooma sadamali...
Hormoonid ja sport Mis on doping? Doping on inimese poolt organismile võõraste ainete või füsioloogiliste ainete manustamine kogustes, mis ületavad normaalseid, ainsa eesmärgiga saavutada kunstlikku ja ebaausat eelist spordivõistlustel. Miks kasutatakse spordis hormoone? Peamine põhjus on see, et hormoonid ehk doping aitab saavutada paremaid tulemusi. Maailma Antidopingu Agentuur (WADA) on koostanud nimekirja ainetest, mis on keelatud. Dopingu kasutamine pole uus asi, juba Rooma Gladiaatorid sõid erinevaid seeni, mis parandasid nende võitlusvaimu ning andsid jõudu juurde. Dopingu teema kerkis üles 1960. aastal, kui Rooma olümpiamängudel suri jalgrattur Knut Jensen, kes tarvitas amfetamiini. 1967 aastal keelas Rahvusvaheline Olümpiakomitee erinevad ained, mis muudavad sportlase tulemusi paremaks. Mis on dopingu ohud? Paljud dopinguained on tervisele kahjulikud, kahjulik toime avaldub tavaliselt alles pikema aja jooksul. Võib suurendada ohtu nakatuda HIVi/AIDSi ja hepatiiti.
kõrgharitud kreeklased kui ka kirjaoskamatud barbarid. Arvukatel pühadel ei tohtinud vabad inimesed ja veohärjad põllutöid teha, seega pandi orjad kraave puhastama, teid korrastama, võsa raiuma, umbrohtu hävitama ja palju teisi töid tegema. Kehtis põhimõte – ori kas töötagu või magagu, vaba aega pole talle vaja. Ka mõned töötava rahva ehk plebeide perekonnad rakendasid kõige raskematel töödel orje, Veel olid orjad ka gladiaatorid, kellele määrati 2000 sestertsi väljaõppeks erikoolides või kasarmutes. Amfiteatris võis neid eristada rõivastuse, relvastuse ja võistlusviisi järgi: ühed olid varustatud suure kilbi ja lühikese mõõga (gladiuse’ga), teised võrgu ja kolmhargiga, kolmandad olid saanud nime kiivrile maalitud kala murmo järgi. Kus nad elasid? Majandites töötavad orjad elasid viletsates ubrikutes, kus leidus vaevalt ruumi magamisaemele. Õhtuti koguneti suurde talukööki, ahju ümber
Mis on mis ja kes on kes ? ülevaade antiikajast 1. acheron ja styx soine , aeglase vooluga allmaailmajõgi,millest koolnute hinged pidid Charoni lootsikust üle sõitma,et surnute riiki pääseda; järsk kaljudelt langev mägioja,mille vett peeti surmatoovaks 2. argonaudid 50 meresõitja laeval '' argos'', kes tegi läbi ohtliku retke, et tuua kreekasse tagasi röövitud kuldvillak 3. moirad saatusejumalannad,kellest üks ketras elulõnga ja teine määras lõnga pikkuse ja kolmas lõikas lõnga katki 4. pandora ja pandora laegas - ..maajumalanna ,esimene naine, kelle Zeus saatis ''kauni pahena'' inimeste hulka, kaasas vaat või laegas , millest ta päästis inimeste hulka kõik pahed peale petlike lootuste. 5. platon filosoof,ideeõpetuse,idealismi rajaja ( idee eksisteerib tõelisuses enne kõiki materiaalseid asju) 6. Mens sana in corpore sano terves kehas terve vaim 7. achilleu...
Neil ei olnud aga muud ülesannet kui ruumi kaunistamine, sest kaared ja võlvid seisid niigi ülal. Kasutati ka poolsambaid. See on pikuti pooleks lõigatud sammas, mis seisab sileda poolega vastu ehitise seina. Kui selline poolitatud sammas on nelinurkse läbilõikega, siis nimetatakse seda pilastriks. Korintose Poolsambad Pilaster Arhtitektuur - amfiteater Roomlased armastasid vaatemänge. Elukutselised võitlejad ehk gladiaatorid võitlesid pealtvaatajate meeleheaks omavahel või metsloomadega, vahel ka elu ja surma peale. Igas linnas asus selle tarbeks ehitatud areen ehk amfiteater. Arhitektuur - colosseum 1.saj. ehitati Roomas suurim amfiteater - Colosseum, mis pidi mahutama üle 50 000 pealtvaataja. See ehitati tasasele pinnale. See oli võimalik tänu kaarte ja võlvide ladumise oskusele. Väljast on näha kolm korrust kaari, mis toetavad seespool
Rooma eluga ja kommetega. originaalsem ja tugevam kirjanik oli aafrikast pärit vabaks ostetud ori Terentius, kes tänu oma aristokraadist patroonile sai parema hariduse. Terentiuse komöödiad, millest kuus on säilinud, sisaldavad Plautuse omadega võrreldes vähem vihjeid kohalikele oludele ja vähem bufonaadi ning tema süzeed ja dialoog on universaalsemad. Vahest neil põhjustel polnud nad nii populaarsed publiku silmis, kellele köietantsijad, gladiaatorid ja miimid olid rohkem meelt mööda. Nagu Senecagi, kelle tragöödiad on kirjutatud lugemiseks ja mitte lava jaoks, avalasid nii Plautuse kui ka Terentiuse komöödiad tohutut mõju palju hilisema ja erineva aja draamakirjanikele. Rooma teatrid erinesid paljus kreeka omadest: nad ehitati mitte mäeküljele, vaid lauskmaale ja olid piiratud kõrge, kaunilt kujundatud kivimüüriga. Koori kadumisega katkes ka viimane side ditürambiga ja orkestrat enam ei vajatud
Roomlased ei pidanud sportist lugu, kuid nad olid vaimustuses näiteks veritest võitlustest amfiteatrites ning hoburakendite võidusõitudest. Algselt olid need vaid rikastele ning ühiskonna koorekihile mõeldud. Hiljem said neist avalikest mängudest aga alamkihtide toetamiseks abinõud. Mõõgavõitlejate e. gladiaatorite võitlus seisnes nii metsloomadega kui ka omavahel kaklemisega. Kahevõitluse ajal valis rahvas ise võitja, kui aga keiser oli kohal, oli au otsustada temal. Gladiaatorid aga olid enamasti orjad, ning nende seas oli kerge kuulsaks saada. Roomlased uskusid lugematul hulgal igasuguseid vaime, kes elasid kivides, majades, puudes ja kõikjal mujal. Roomlastele olid väga olulised esivanemate hinged. Nad uskusid, et kui nad oma esivanemaid austavad, kaitsevad need kurjuse eest. Roomlased uskusid ka jumalatesse, kes olid sarnased inimestega. Enamus jumalatest on üle võetud kreeklastelt. Omapäraseim neist oli Vesta, kes oli kodukolde jumalanna
· tavaliselt läbiti 7 sirget mis tegi kokku u. 4 km. · kaarikujuhid olid orjad · edukamad neist saavutasid märkimisväärse kuulsuse ja võisid teenida võitudega hulga raha · gladiaatorite võitluse võtsid roomlased üle etruskidelt · etruskid lasid matuserituaalidel orjadel ja surmamõistetutel surma peale võidelda · gladiaatorite võitlused leidsit aset amfiteatrites · rooma ruurim amfiteater: Colosseum · gladiaatorid võitlesid nii omavahel kui ka loomadega · võidetu saatuse otsustasid pealtvaatajad · keisri kohaloleku korral kuulus talle viimne sõnaõigus · ka gladiaatorid olid enamasti orjad · nii mõnelegi orjale anti võidu puhul vabadus §26Kirjasõna ja kultuur Kreeka mõjud rooma kultuuris · varajasest kultuurist poole teada peaaegu mitte midagi · tõeline kirjandus kujunes välja 3. saj eKr kreeka kultuuri ja kirjasõna mõjul
Rahva lõbustamiseks olid aga olulisemad amfiteatrid, kus korraldati gladiaatorite võitlusi, ning hipodroomid. Roomlased ei pidanud spordist lugu nagu kreeklased. Vabariigi ajal korraldasid avalikke mänge rikkad ühiskonnategelased, hiljem muutus see keisri aukohuseks. Rooma hipodroomidest tähtsaim oli Circus Maximus, kus korraldati kaarikute võiduajamisi. Gladiaatorid võitlesid elu ja surma peale (üksteise või loomadega) Colosseumis, rooma suurimas amfiteatris. Võidusõitjad ja gladiaatorid oli enamasti orjad, kelle hulgast aga tõusis esile mitmeid tuntud ja kuulsaid meistreid. RISTIUSK Kristluse tekkimine Rooma võimu all oli ka judaistlik Palestiina. Juudid olid rahulolematud oma olukorraga Juuda prokuraatori võimu all. 1.sajandil tegutses rändjutlustaja nimega Jeesus, kelle õpetus viletsate ja alandlike jumalariiki pääsemisest kogus populaarsust alamkihtide hulgas. Juudi aristokraatia survel lasi prokuraator Ponitus Pilatus umbes 30a. Jeesuse vahistada ja risti lüüa
Dr. J. G. Haig võrdleb lihasööjat inimest ja taimetoitlast : ,,Lihasööjad kiitlevad tihti oma kehajõuga, eriti kui nad vabas looduses töötavad ning mõõdukalt elavad , kuid kahjuks puuddub eil aga taimetoitlase vastupidavus. Lihast saadud energia ammendatakse kiiresti aga taimsetoidu energi aeg ajalt, tänu sellele on ka taimetotlane vastupidavam. Antiikaja klassikute andmetel toitusid spordimängude võistlejad viigimarjadest , pähklitest, juustust ja maisist. Rooma gladiaatorid said toiduks taimeõlis küpsetatud kakkusid ja mett. Veel paar-kolmkümmend aastat tagasi suhtus teadus vegetaarlusesse meie kliimavöötmes begatiivselt. Taimetoitlususse suhtuti kui krooniliselt valgupuuduse all kannatavasse veidrusse. Teaduse areng ja igapäevane elupraktika aga on tõestanud, et ülemäärased valgud pole meile jõuallikaks vaid ohtlikeks mürkideks. Valgurikkad toidud tekitavad rohkem ebameeldivadi lõhnu, näiteks muna, kui valgu vaesed võivalguvabad
GÜMNAASIUM ROOMA ELU JA OLUSTIK Õppeaine: ajalugu Klass: 10A 2011 Sissejuhatus Essees räägin üldiselt Rooma ühiskonnast. Siis räägin ka veel seisustest, Rooma perekondadest, orjadest, Rooma kalendrist, Roomlaste rõivastusest, toidust ning ka avalikest mängudest. Need on põhilised punktid mis peaksid kirjeldama Rooma elu ning ka olu piisavalt. Kuna teema on tegelikult väga huvitav, siis otsustasin selle kohta uurida ka internetist ning sain väga palju teada selle kohta kuidas kunagi elati ning käituti. Meie aeg on väga erinev tollest ajast kus elasid roomlased ja seepärast ka valisin enda teemaks Rooma elu ja olustik, kuna mulle on lähedased suured muutused elus ning plaanin ka need siin välja tuua. Rooma ühiskonnast üldiselt Kuna Rooma impeerium oli hakanud arenema linnriigist, siis oli majandus- ning kultuurikeskuste areng soodne. Roomlastel olid esiv...
Vana-Kreeka Mõisted Polis Kreeka linnriik Poliitika polise asjadega tegelemine Nõukogu alkaline võimuorgan, kus otsustati tähtsamaid küsimusi Faalanks lahingurivistus üksteise taga pikkade viirgudena Aristokraatia võim koondunud rikaste kätte (Sparta), ülemkihi moodustanud suurmaaomanikud. Demokraatia rahvavõim (Ateena) võimaldas ka vaestel poliitikas osaleda. Türannia võim, mis kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale (vaeste olukorra parandamine) Spartiaadid (5%) vabad kodanikud (doorlased) Perioigid vabad, kodanikuõigusteta lakoonika valla elanikud. Heloodid orjastatud messeenlased Strateeg 10 strateegi tähtsamad ametnikud (väejuhid), kes valiti hääletamisega. Akropol kaljunukile rajatud kindlus Agoraa koosoleku- ja turuplats Hellenid - kreeklased Barbarid - võõramaalased Alfabeet kreeka tähestik (24 tähte), aluseks foiniikia t...
Ori võis end ise elatada, varandus oli isanda oma. Võisid vabaks osta, lasti ka heast südamest vabaks. Mõned suutsid tõusta keisrite usaldusalusteks. · Perekond: patriarhaalne. Pereisa võimu all kõik kodakondsed. Naistel poliitilisi õigus polnud. Said lahutada. Veidi oli ka iseseisvaid naisi. Käis koos mehega visiitidel, võttis ka vastu. Vabariigi lõpus suurenes naiste vabadus. Ka avaliku alu tegelased. · Avalikud mängud: 1)Gladiaatorite võitlused komme etruskitelt. Gladiaatorid orjad. Rajati amfiteatreid, tuntuim Colosseum Roomas. 2)Hobukaarikute võidusõidud hipodroomidel. Kaarikud jaotati värvide järgi. Kuulsaim hipodroom Circus Maximus Roomas. 3) Merelahingud: etendati Tiberi jõel. Caesar lasi kaevata etenduste jaoks paisjärve. Mängiti ajaoolisi lahinguid. · Teater: vähem populaarne. Algul ainult mehed, hiljem ka naised. Eesmärk LÕBUSTADA. Sarnane igapäevaelule. · Säravaimad kultuuritegelased: Maecenas toetas andekaid artiste
majanduse õitsengu. Oli Caesari kasulaps 9. Kes oli roomlaste eepose ,,Aeneis" autor? Vergilius 1p 10. Nimeta 2 uuendust, mis tehti roomlaste poolt ehituskunstis! Teede ja sildade rajamine; Kuppelehitised ; Akveduktide rajamine 2p 11. Nimeta 3 Rooma linnas asunud kuulsat ehitust! Colosseum ; Circus Maximus ; Kapitoolium 3p 12. Kes olid gladiaatorid? Milline oli nende relvastus? Orjaseisuses või vaba elukutselised võitlejad, kes esinesid V-Rooma avalikel mängudel. Kiiver, kilp, rinnakaitse ja mõõk 3p 13. Nimeta vähemalt 3 Rooma õiguse põhimõtet, mis kehtivad meil ka praegu! Ilma kohtuta ei tohi kedagi süüdi mõista. Kõigil kodanikel on õigus edasi kaevata kõrgemale seadusandjale. Põhimõte, et õigust tuleb mõista mitte kohtuniku sisetunde järgi
a.j.) 11. viievõistluse esimene ala, esimene ala OM-l 5võistluse alad üldse 1.staadionijooks, hooga kaugushüpe, ketas, oda, maadlus 12. antiik-rooma tähtsamad mängud, juvenalise moto Populaarsed olid kaarikutel võiduajamised, võitlused loomadega elu eest. Gladiaatorite võitlused. Kapitooliumi mängud Antiik-Rooma tähtsamad mängud - 1) ratsamängud 2) kapitooliumi mängud Juvenalise moto - "Paluda tuleks, et terves kehas oleks terve vaim!" Suurim amfiteater colosseum, gladiaatorid 13. millised põhimõtted on muutunud olümpialiikumise ajaloos pärast Coubertin'i 14. keda võib pidada "esimeseks eesti sportlaseks" 15. 4 keh. kunsti 1803. a. TÜ-s 1) vehklemine 2) ujumine 3) tants 4) ratsutamine 16. eesti esimesed profiatleedid (maailmameistrid) 20 saj alguses Georg Baumann kr-rooma maadlus, Alfred Neuland - tõstmine, Saul Hallap - tõstmine, Harald Tammer kuul, tõstmine 17. eesti edukaim ala OM-l ja MM-l OM-il maadlus, MM-il laskmine 18. Raubach - kes oli
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
