Feodaaltsivilisatsioon Enamasti loetakse keskaja alguseks lääne-rooma langemist 476.aastal, kuid selle alguseks võiks pidada ka Marcus Aureliuse surma aastal 180, Konstatinoopoli saamist rooma pealinnaks aastal 330 või 395. aastal Lääne- ja Ida-Rooma eraldumist . Ruumiliselt piiritletakse feodaaltsivilisatsiooni alaga, kus religiooniks katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines feodalismil. Feodalism on ühiskonda korraldav normistik, mis reguleeris lääniisanda ja vasalli suhteid, mida iseloomustas põhimõte, et üks kristlane teise orjaks ei sobi. Keskaega nimetatakse feodaaltsivilisatsiooniks, sest siis kujunesid välja feodaalsuhted, mis olid keskaja riigi - ja majanduskorralduse põhialusteks. Keskaja ühiskond jagunes 3. seisuseks – oratores ehk vaimulikkond, bellatores ehk rüütliseisus ja laboratores ehk talupojad. Keskaja ja feodaaltsivilisatsiooni lõppu loetakse kas Konstantinoopoli langeminest 1...
Feodaaltsivilisatsioon Regina Kaasik 10. a klass Keskaega nimetatakse feodaaltsivilisatsiooniks, sest sel perioodil kujunesid välja feodaalsuhted. Keskaegne Euroopa saab alguse Rooma langemisega, kui valitsejaks oli Karl Martell. See kujuneb välja umbes 1000. aastal, varakeskajal. Keskaja piirideks loetakse varakeskaega, vahekeskaega ning kõrgkeskaega. Feodaaltsivilisatsiooni iseloomustab katoliiklus, feodalism ning ühiskonnastruktuur (vaimulikud, aadlikud ja talupojad ja linnakodanikud). Keskaegses Euroopas puudus tugev võimukorraldus, seega valitsemine sai põhineda vaid isiklikel suhetel. Suhe lääniisanda ja vasalli vahel oli varakeskajal kenasti paika seatud. Vasallid pidid oma lääniisandale lisaks truudusvande...
Feodaaltsivilisatsioonis kujunes välja läänipüramiid. Lään oli vasallile kasutamiseks antud maatükk, kus elasid ka talupojad. Levima hakkasid: 1. Rendihärrus ehk kogu feodaali maa jagati talupoegadele, kes maksid sellel elamise eest renti; 2. Mõisahärrus ehk talupojad kasutasid ainult väikest maalappi, et toita oma peret ning suurem osa maad jäi mõisamaadeks. Talupojad maksid oma maa eest feodaalile teorenti. 11. sajandi alguses oli feodaaltsivilisatsioon ära kannatanud demograafilise madalseisu ja paljude inimeste elu mõtteks oli saanud sõda ja sõjapidamine. Feodaaltsivilisatsioon langes, kuna kuningavõim Frangi riigis oli aja jooksul langenud ning lõpuks olid käes kodusõjad. Euroopa nõrgenemist feodaalse killustatuse tulemusena kasutasid ära välisvaenlased. Peale Frangi riigi langust säilisid veel iseloomulikud tunnused üpris kaua, näiteks pärisorjus.
kõigest kolmandik. Kasvas ka põllukultuuride mitmekesisus. Arengut soosis ka muidugi Euroopa soojem kliima. Kaupmehed moodustasid erinevaid ühinguid. Abielus kaupmehed koondusid gildidesse ja vallalised vennaskondadesse. Arenes ka suurel kiirusel kohal valmiv käsitöö. Käsitööliste ühinguks oli tsunft. Üheks suurimaks kaubaliiduks oli Hansa Liit, mis hõlmas Läänemere piirkondades asuvad kaubalinnad. Samuti leidus ka igal organisatsioonil oma pühak. Feodaaltsivilisatsioon oli väga tihedalt seotud kirikuga, ning seda iseloomustasid sõnad: feodalism ja katoliiklus. Feodaalsüsteem oli valitsevaks nii vaimulik- kui ilmaliku võimu puhul ning samuti ka põllumajanduses, millele feodaalsüsteem- ja tsivilisatsioon tuginesid. Linnade ja linnaelu aluseks oli kaubandus ja käsitöö, eraomand ja rahamajandus, mis arenesid peaaegu et ilma feodaalkorra mõjutusteta. Feodaaltsivilisatsiooni lõpuks peetakse 14.-15
Feodaaltsivilisatsioon keskaegse Euroopa ühiskond Feodaaltsivilisatsioon sai alguse 5. sajandil, kui langes Lääne-Rooma keisririik. Vastu võeti katoliiklikus vormis ristiusk ja rajati ka Frangi riik, kust saigi alguse feodaaltsivilisatsioon. Esimesena valitses Frangi riiki Merovingide dünastia. Antiikkultuur asendub kristliku kultuuriga. Feodaaltsivilisatsiooni ajal kehtis keisrite ja paavstide ainuvõim. Feodaaltsivilisatsioon on ühiskonnakorraldus, mille tunnusteks on feodalism ja katoliiklus. Feodalism on ühiskonda korraldav normistik, mis reguleeris feodaalidevahelisi suhteid. Feodalismi alla käib ka tavamajandus. See tekkis raha vääruse languse tõttu. Kõik, mis tehti tarbiti ka koha peal ära. Keskaegne ühiskond jagunes kolme seisusesse: 1. oratores ehk vaimulikud, 2. bellatores ehk rüütlid, 3. laboratores ehk talupojad. Keskaegne Euroopa oli killustunud. Igal lääniriigil oli oma vasall,
Feodaaltsivilisatsioon Euroopa ühiskond keskajal Varakeskaegses Euroopas suurenes vajadus tugeva ratsaväe järele. Samas olid varustus ja sõdimiseks sobilikud hobused kallid, valitses naturaalmajandus ning sõduritele palka ei makstud. Selle probleemi lahendamiseks jagasid ehk läänistasid valitsejad ehk süseräänid oma ustavatele alamatele maad ning koos nendega talupojad. Feodaal ehk läänimees, kes maa endale sai, kohustus talupoegadelt saadava sissetuleku eest muretsema omale vajaliku varustuse, ilmuma sõja korral väeteenistusse ja vajadusel toetama ka rahaliselt, näiteks sõjavangist lunastamisel. Maatükk, mis anti sõjamehele ja mille eest tuli hoolt kanda, kandis nimetust feood ehk lään.Seega feodaal- ehk läänikorraks nimetati keskajal senjööri ja tema vasalli kokkulepetel põhinevat süsteemi. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati vasallivandega. Kuna paljudes maades hakkasid vasallid neile läänistatud maid edasi läänis...
1. Keskaega nim feodaaltsivilisatsiooniks, sest sel perioodil kujunesid välja feodaalsuhted, mis olid keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialusteks. Feodaaltsivilisatsiooni iseloomustab katoliiklus, feodalism, ühiskonnastruktuur (vaimulikud, aadlikud ja talupojad; hiljem ka linnakodanikud), katoliiklik külaühiskond, enamus ühiskonnaliikmeid olid kirjaoskamatud, valitsev majandusviis oli naturaalmajandus. 2. Varakeskaeg: Frangi riigi tekkimine, Verduni leping, viikingretked, Vana-Vene riigi teke Kõrgkeskaeg: ülikoolide tekkimine, ristisõjad, gooti stiili valitsemisaeg, Hastingsi lahing, Wormsi konkordaat, kerjusmunaordude rajamine Hiliskesaeg: Rooside sõda, reformatsioon, Ameerika avastamine, Augsburgi usurahu, trükikunsti leiutamine, Nantesti edikt, Liivi sõda, Madalmaade iseseisvumine 3. Protestantliku kiriku usutunnistused: 1) luterlus - Rootsi, Taani, Põhja-Saksamaa 2) kalvinism - Madalmaad, Sveits, sotimaa 3) anglikaani kiri...
Esile kerkis katoliiklus(millest omakorda arenes romaani ja germaani kultuur) ja roomakatoliku kirik. · Kõrgkeskaeg oli varasema ja hilisema ajaga võrreldes kui õitsenguperiood, kuid samas halvenes kliima, toimus Saja aastane sõda, Euroopat laastas katk(1347-1369). · Hiliskeskajal toimub demograafiline tagasilöök, ideoloogiline kriis, reformatsioon, läänekristluse lõhenemine jm. Feodaaltsivilisatsioon 1. Katoliiklus- ideoloogia- katoliiklaseks olemine oli vältimatu ja esmane tingimus. Kristlased olid vaenulikud muhameedlaste, paganate, ketserite jt. vastu. 2. Feodalism- ühiskonda korraldav normistik, mis reguleeris kahe vaba inimese, läänisanda ja vasalli suhteid. Seisused jagunesid: 1. Vaimulikud ( oratores) 2. aadlikud (bellatores) 3. lihtrahvas (laboratores)
Vahekeskaja lõpp tähistab uut kriisi ja üleminekuajastu algust- Hiliskeskaeg 15.- 16. saj. Sellel perioodil kliima halveneb, puhkeb saja-aastase sõda ja Euroopat laastab katk. Toimub taas demograafiline tagasilöök. Sellega kaasneb ideoloogiline kriis, mille üheks tulemuseks on 16. saj reformatsioon ja läänekristluse lõhenemine. Ruumiliselt võib keskaega piiritleda alaga kus religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines feodalismil ehk valitses feodaaltsivilisatsioon. Feodaaltsivilisatsiooni tunnusjooned Keskajal oli katoliiklaseks olemine vältimatu tingimus. Vaimseks sisuks oli jumala ja saatana, valguse ja pimeduse võitlus iga kristlase hinges. Keskaeg oli sügava religioossuse ajastu. Katoliiklus polnud mitte ainult usk, vaid ka ideoloogia. Feodalismi iseloomustas killustatuse, konfliktide ja ebakindluse olukorras tekkinud kollektiivne ringkaitse. Ühiskonnakihis eraldusid oratores (palvetajad), bellatores (sõdijad), laboratores (töötegijad)
Muhamed(570-632), jõukas Meka kaupmees, hakkas islami usku- allumist jumala tahtele- kuulutama pärast talle osaks saanud ilmutust. (Ar k islam "alistuma, a k Allah "jumal") Kuna ta kuulutas viimsepäevakohut, kus kõik saavad karistuse või tasu vastavalt tegudele ja ärritas sellega Meka rikkaid kaupmehi, sunniti ta Mekast lahkuma.622. a põgenes Muhamed Mekast Mediinasse- hidzra. 630.a Mekasse naastes puhastas ta linna ja vana araabia pühamu Kaaba ebajumalakummardamisest. Islam on tugevalt mõjutatud nii juudiusust, kui ka kristlusest. Araabia ps elas 6. saj palju juute. Need tegelesid misjonitööga. Judaismist võeti ka üle range monoteism(muhameedlased usuvad, et peaingel Gabriel kinkis Abrahamile Mekas oleva Kaaba püha kivi). Samuti on juutidelt üle võetus kombetalitusi- palvetamine, paastuseadused, seaduseusk. Ristiusu mõjutused pärinevad Araabia poolsaare loodeosast ning ka Etioopiast, kuhu olid asunud mitmed Rooma ja Konstantinoopoli põ...
Keskaja mõiste pakuti välja 15.saj II poolel Itaalia humanistide poolt. Seda loetakse I ilmalikuks ajaloo perioodiks. Keskaja perioodid: I varakeskaeg a) 5-9saj-feodaaltsivilisatsiooni algus. b) 9-11 saj välja kujunenud romaani ja germaani kultuur. II vahekeskaeg 11-14 saj. 13 saj kõrgkeskaeg. III hiliskeskaeg- varauusag 14-16saj kriis katoliikluses ja reformatsioon. Keskaja lõpp, kas 1492 ameerika avastamine või 1517 luterlik reformatsioon. Feodaaltsivilisatsiooni tunnused: katoliiklus mõjutas igapäevaelu, feudalism e. ühiskonda korraldav normistik. Bütsans e. Ida-Rooma riik. Vabad maaharijad hakkasid rentima maad. Sõjaväeline ametnikkond, see aitas keisri võimule kaasa. Kogukondlikkus ja tsentraliseeritus. Keisril oli võimutäius, kirik allus ka keisrile. Põllumajandus oli edukas. Ringkäendusega seotuna kindlustas kogukond riigi maksude laekumise. 313 Milano edikt Rooma võttis kristluse riigiuskus. Kristluse levik suurenes üle ...
Feodaaltsivilisatsioon Mis on feodaaltsivilisatsioon ning mida see endast kujutab? Seda terminit kasutatakse kui keskaja Euroopa ajaloo perioodi, mis jääb 5. ja 15. sajandi vahele. Keskajal seda sõna muidugi veel ei tuntud, termin tekkis alles siis, kui ajastut sai paigutada teiste ajajärkude keskele. 16. sajandil hakkasid humanistid nimetama keskajaks antiigi ja renessansi vahelist perioodi, mida nad pidasid pimedaks ja barbaarseks. Terve aastatuhande väldanud keskaeg oli eripalgeline. Euroopa oli poliitiliselt väga killustunud
KESKAEG 5saj -16 saj Keskaeg jaguneb: · Varakeskaeg 5 saj-11 saj On nõrk, tal pole sõjalist jõudu, see hakkab kujunema alles 8.sajandil. Tal on vaja seda islami tungile pealehakkamiseks, samuti ka normannide vastu ( taanlased, norralased). Sõjaline olukord kujunemises, kirik nõrk. Kujuneb välja feodaaltsivilisatsioon. Selle tunnusteks on: 1) feodaalsuhted( vasalliteet) ehk läänikord. Need on need suhted, mis on rüütliseisuste omavahelisteks suheteks, 2) katoliiklus, mis muutub Rooma riigis ainuvalitsevaks. Feodaaltsivilisatsiooni piirid on peamiselt Euroopas, lõunas lõpeb Vahemerega, sest Põhja-Aafrikas levib islam. 10-11 saj võtavad ristiusu vastu ka põhjmaade valitsejad ja feodaaltsivilisatsioon levib ka põhjamaadesse. Idapiir jääb Eesti Vene vahele. Venemaal oli õigeusk.
Soodne asukoht linnad tekkisid liiklusteede sõlmpunktide lähedale. Linna 2 keskpunkti: Turuplats oli linna süda, seal toimusid üritused ja kauplemine, seal asus ka raehoone, kus käis koos linnavalitsus ehk raad. Tallinna raekojaplats · Katedraal väärtushinnangud erinesid sellest, mida kuulutas katolik kirik Tallinna Toomkirik, vanim kirikutest Tallinnas Kolm valdkonda, mis feodaaltsivilisatsioon kultuurikeskme kloostrist linna üle kandsid: Haridus kõige tähtsam on maailmas JUMAL, teadmised põhinesid piiblil ja vanaaja õpetlaste tarkusel. Õpetus jagunes seitsmeks vabaks kunstiks: grammatika, retoorika, dialektika, geomeetria, aritmeetika, astronoomia, muusika. ·Arhitektuur - Kõige tähtsamad ehitised olid kirikud ning neist kõige tähtsamad olid piiskoplikud peakirikud toomkirikud ehk katedraalid. Kirikute kaunistamiseks kasutati skulptuure ja maale.
purustamine 451. aastal katalaunia väljadel. Lääne-rooma langus ja ida-rooma püsimise probleem. Ida rooma ehk büstants püsis järjärguliste muutuste hinnaga kuni 15. saj. keskpaigani. Ida rooma püsima jäämise kasuks rääkisid kaks olulist tegurit: soodsamad geograafilised tingimused ning märksa rikkalikumad materiaalsed ja inimressursid. Ida rooma sõjavägi tegi 534 aastaks lõpu vandaalide kuningriigile ja võitles edukalt ka idagootidega. (536-555) Lääne feodaaltsivilisatsioon väljus barbarite invasiooni ajastust killustatuna, ida rooma aga ühtsena. Büstantsil oli tohutu riigiaparaat ja alalises regulaarväes ligikaudu 150k meest. Nii sõduritele kui ka ametnikele maksti palka puhtas kullas. Niiviisi jõudis riik end kaitsta ja võis rahulikult edasi areneda hellenistlikku kultuuri.
Kõrgja hiliskeskaeg 11.15.sajand Jaanika Märdimäe Millest räägin? 1. RIIGIVÕIM 2. KIRIK JA PAAVSTLUS 3. Kõrgkeskajal 4. Hiliskeskajal 5. FEODAALTSIVILISATSIOON 6. RISTISÕJAD 7. ÜHISKOND 8. RELAVSTUS JA SÕJALINE KULTUUR 9. LINNASTUMINE 10. ÜLIKOOLID JA TEADUS 11. KUNST 12. VENE RIIK JA KULTUUR JA REFORMATSIOONI ALGUS RIIGIVÕIM Feodaalne killustumus riigisüsteem, kus keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu toetavad kohalikud võimukandjad Valitsejad "Mitte miski ei tõsta valitseja prestiizi rohkem kui suured sõjakäigud ja ebatavalised teod" Esinduskogude välja kujunemine
1. Mõiste ,,keskaeg"võttis kasutusele 1469.aastal kasutusele Giovanni Andrea, paavst Paulus II raamatukoguhoidja. Keskaeg: 1)Varakeskaeg(5.-11saj)Tekib feodaalkord, sünnib Frangi riik,kujuneb romaani ja germaani kultuur 2)Kõrgkeskaeg(11-14saj)Õitsenguperiood,Ristisõjad,saja-aastane sõda ning must surm 3)Hiliskeskaeg(15-16saj)Reformatsioon ja Ameerika avastamine Feodaaltsivilisatsioon-religiooniks katoliiklus ja ühiskondlik korraldus oli feodalism 2. Suur rahvasterändamine: 4-5saj Ajend: Musta mere põhjakalda steppidest alustasid hunnid edasitungi Lääne- Euroopa suunas Põhjused: 1)Germaanlased pidid liikuma ,,eest ära" kaugemalt idast pealetungivate hõimude eest 2)Kliima jahenemine;Rahvastiku kasv Tagajärjed: Lõplikult varises kokku Lääne-Rooma impeerium; tekkisid uued riigid:barbarite kuningriigid;hunnid sundisid liikuma ka teisi
Keskajamõiste ja ajalised piirid ) Mõiste keskaeg võttis kasutusele Giovanni Andrea 1469. aastal eristamaks "vahepealseid" keskaja inimesi "uuematest" keskaja inimestest. Keskaja piiriks on 4 - 16 saj. Perioodid ja alaperioodid ) 1) Varakeskaeg - 5 - 11 saj : a) Varakeskaja ( ka Hilisantiik) 1. periood - 5 saj - 9 saj b) Varakeskaja 2. periood - 9 saj - 11 saj 2) Vahekeskaeg ( ka Õitsenguperiood) - 11 - 14 saj : a) Kõrgkeskaeg - 13 saj 3)Hiliskeskaeg - 15 - 16 saj Feodaaltsivilisatsioon ) Keskaegne aeg, kus religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines feodalismil. Suur rahvasterändamine ) Sai alguse 4 saj, mil hunnid põgenesid oma maalt, mis sai omakorda rahvasterändamise ajendiks. Rännu põhjuseks oli kliima jahenemine ja elanikkonna suurenemine. Lääne-Rooma languse ja Ida-Rooma püsimise põhjused ) Ida-Rooma - 1) Soodsamad geograafilised tingimused 2) Rikkalikumad materiaalsed ja inimressursid
a-Konstantinoopol nimetatakse uueks pealinnaks. 476.a- lääne Rooma langemine Keskaja lõpp: 1453.a- Bütsantsi langemine 1492.a- Kolumbus avastas Ameerika 1517.a- algab reformatsioon ehk usupuhastuse liikumine. Varakeskaeg: 5.-11.saj. feodaalkorra kujunemine,Frangi riigi lagunemine Kõrgkeskaeg: 11.-13.saj. Püha Rooma keisririik,ristisõjad, katk. Hiliskeskaeg: 14.-15.(16.)saj. Kriisid kirkus ja ühiskonnas. Keskaeg, miks?-sest see on kaht maailmaajaloolist ajastut eraldav paus. Feodaaltsivilisatsioon-religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines feodalismil. Chlodovech-ristiusu vastuvõtmine katoliikluse vormis, vallutas kogu Gallia,pani aluse Frangi kuningriigile. Karl Martell-Poitiers' lahing, lõi võitmatu väeliigi-raskeratsavägi,(pikem raskem mõõk), oli väga hea strateeg Pippin Lühike-kindlakäeline ja ettenägelik,tekkis paavstiriik ehk kirkikuriik Karl Suur- geniaalne väejuht ja kaunite kunstide kaitsja ja edendaja, vallutas Itaalia,
,,Keskaegsed Euroopa linnad kui majanduse ja kultuuri keskused" Kui barbarid Rooma riigi hävitasid, kadusid ka vanaaja linnad. Osa neist purustati võitluse käigus, osa hääbus ise. IX sajandil hakkas Euroopa tasahilju muutuma. Vanaaja ja keskaja linn erinesid olemuslikult ja võttis aega,enne kui peamiselt kaubandusest ja käsitööst elujõudu ammutav uut tüüpi linn välja arenes. Maal oli aeglustunud sisekolonisatsioon ja uute põllumaade hõlvamine. Samas katsid Euroopat arvukad kindlused. Neist arenesid uut tüüpi linnad,mis suutsid oma elanikke paremini kaitsta. Keskaegsed linnad kui käsitöö- ja kaubanduskeskused kujunesid feodaaltsivilistsiooni aladel emalt Itaalias ja Lõuna- Prantsusmaal. Varased linnad olid käsitööliste asulad,seepärast tekkisid need kohtadesse,kus oli võimalik oma toodangut edukamalt turustada või pakusid suuremat turvalisust: kaubateede ristumiskohad, traditsiooniliste laadaplatside juurde,kirikuelu k...
tingimused ning märksa rikkalikumad materiaalsed ja inimressursid. Tänu neile oli Konstantinoopolil võimalik oma riigi piire kindlustada ja ründajatele vastulööki anda. Ida- Rooma sõjavägi tegi 534. aastaks lõpu vandaalide kungingriigile ja võitles aastail 536-555 edukalt idagootidega. Ida-Rooma suutis vallutada piirkonnad, millest võinuks saada barbarite edasise sissetungi sillapead. Positsioone tugevdas ka võimalus pidiada sõda merel, kus roomlastel oli selge ülekaal. Lääne feodaaltsivilisatsioon väljus barbarite invasiooni ajasust killustatuna, Ida-Rooma aga ühtsena. Ida-Rooma suutis oma eripära säilitada piiridelt lähtuva surve kiuste. Et kaitsesõjas edukas olla, läheb vaja suurt armeed. Et seda armeed ülal pidada, on vaja head maksusüsteemi ja see vajab omakorda hästitoimivaid võimustruktuure ja tegusat ametikohta. Nii sõduritele kui ametnikele maksti palka puhtas kullas.
varemetel sündinud Frangi riik. 2) 9. saj. algus -11. saj algus, Karolingide impeerium laguneb, katoliiklus, roomakatoliku kirik, romaani ja germaani kultuur. Vahekeskaeg -11. saj algus -14. saj II pool, õitsenguperiood. 13. saj - kõrgkeskaeg. Vahekeskaja lõpp - kliima halvenemine, Saja-aastase sõja puhkemine, katk Must Surm, reformatsioon, läänekristluse lõhenemine - läbi hiliskeskaja kulgenud teekond varauusaega. Religiooniks katoliiklus; feodalism, feodaaltsivilisatsioon. Feodaaltsivilisatsioon. Katoliiklus - vaenulikkus ülejäänute vastu, Jumala ja saatana, valguse ja pimeduse võitlus iga kristlase hinges, sügava religioossuse ajastu, ideoloogia, mis mõjutab tänapäevaelugi. Feodalism - ühiskonda korraldav normistik, mis reguleeris lääniisanda ja vasalli suhteid. Vasalli sõjaliste teenete eest andis lääniisand kaitset, toetust (maavaldus). Killustatuse, konfliktide, ebakindluse olukorras tekkinud kollektiivne ringkaitse.
kodanikuõigused. Aastal 330. nimetati Konstantinoopol uueks pealinnaks. Alates 4. sajandi lõpust ühtaegu kolmelt piirilt lähtunud sõjaline surve purustas vana tsivilisatsiooni müürid peaaegu täielikult. Alates 4. sajandist saavutas barbarite sesseränne seoses hunnide läände liikumisega senisest suurema ulatuse. Enamus sissetungijatest olid põgenikud. Rooma eraldus Lääne- ja Ida-Roomaks. Lääne-Rooma feodaaltsivilisatsioon väljus barbarite invansiooni ajastust killustatuna, Ida-Rooma aga ühtsena. Lääne-Rooma lagunemise põhjusteks olid veel vallutatud piirkonnad, kuhu barbarid oleksid võinud lihtsalt sisse tungida. Ida-Roomal olid püsimajäämiseks kaks olulist tegurit: soodsamad geograafilisd tingimused ja rikkamad materjaalsed- ja inimressursid. 9 sajandil alguse saanud kirikulõhe eraldas Bütsantsi õigeusu kirik Lääne-Euroopa katoliiklusest lõplikult,jagades maailma kahte vaenulikku leeri
KESKAEG Religiooniks katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhined feodalismil. - feodaaltsivilisatsioon KATOLIK KIRIK JA PAAVST (kõrgkeskajal) Kirik langes. Paavstid pidid eraeluga tegelema, seega jäi kirik unarusse. Gregoriuse reform uuendusliikumine, mille alustan Gregorius 7. Distsipliini tugevdati ja jumalateenistuse tähtsus tõusis. Sellega taheti suurendada paavsti mõjuvõimu. 1059. otsustati et paavsti valivad Rooma peapiiskopkonna kardinalid(enne seda valis rahvas). Kreekakatoliku ja roomakatoliku kiriku vahel tekkisid lahkhelid
ristisõda ainuke tõeliselt õnnestunud · moodustati neli ristisõdijate haldusüksust Jeruusalemma kuningriik, Tripolise ja Edessa krahvkond ja Antiookia vürstiriik; maa jagati läänideks ja esimene senjöör oli Jeruusalemma kuningas · asutati kolm vaimulikku rüütliordut Templiordu, Johanniitide ehk Hospitaliitide Ordu ja Teutooni ehk Saksa Ordu · strateegiliste vigade tõttu kaotati Edessa 1144 · feodaaltsivilisatsioon vastas Edessa kaotamisele 2. ristisõjaga (1147 1149) osalesid Louis VII ja Konrad III (saksa) · algas Konradi väe lüüasaamisega 1147. Väike-Aasias · ühendväega Damaskuse piiramine ebaõnnestus täielikult · kristlaste suur nurjumine nii sõjalises kui poliitilises mõttes · etteotsa tõusis Salah ad-Din 1187. suvel purustas kristlaste väe ja hõivas Jeruusalemma · Jeruusalemma langemine sai 3
Vürtsikaubandusest teenitud kapitaliga laiendasid Itaalia kaubalinnad oma tegevust Madalmaadesse ja Põhja- Euroopasse, haarates initsiatiivi tekstiilikaubanduses. Tekkis ka vajadus raha ühest kohast teise kanda. Loodi pangakontorid , mis olid vahetuse ja krediidi korraldamiseks. Majanduslike edusammude üheks väliseks märgiks oli kuldmüntide käibeletulek (Genovas, Veneetsias ja Firenzes ) pärast ligikaudu poole tuhande aastast vahet. Feodaaltsivilisatsioon oli üle saanud eelmiste sajandite mahajäämustest ja hakkas jõuliselt sekkuma tolleaegsesse maailmamajandusse. 6. KOKKUVÕTE Nii, et paari sõnaga kokkuvõttes, sellest referaadi tegemisest saime teada, et põhilised elatusalad olid linnaelanikel käsitöö ja kaubandus. Saime ka teada, mis tingimustes elasid inimesed ning millistes tingimustes loomade elu oli. Näiteks see, et Lehmi karjatati linnast väljas asuvatel karjamaadel ja seetõttu
- luterlik reformatsioon Keskaja perioodid: I varakeskaeg ( 5.saj. - 11. saj. algus) II vahekeskaeg (11.saj. algus - 14. saj. II pool) → kõrgkeskaeg (13. saj.) III hiliskeskaeg - varauusaeg (14.saj. II pool - 16.saj.) Feodaaltsivilisatsiooniks nim. keskaega, sest sel perioodil kujunesid välja feodaalsuhted mis olid keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialusteks. Feodaaltsivilisatsioon: 1) geograafilises tähenduses - Lõuna- ja Lääne-Euroopa alad → seal valitses kristlus → seal toimis feodalism 2) iseloomulikud tunnused: 1) katoliiklus 2) feodalism 3) ühiskonna struktuur 4) ühiskonna iseloom 2. Bütsants: 395 -1453 a. Bütsants kui keskaegne Kreeka riik: Ida-Rooma keskused paiknesid aladel, kus domineerisid Antiik-Kreeka kultuur, kreeka elanikkond ja kreeka keel.
Humanistid huvitusid antiikkultuurist, püüdsid ajalugu etappidesse jagada. Keskaeg on ainult Euroopa kontekstis. Keskajal kujuneb tänapäevane Euroopa. Muiste vabadusvõitlus (Eestis) lõppes 13 saj (1227) tõi eestisse võõra korra, ristirüütlite võimu, Liivi orduriik (laguneb 16 saj Liivi sõda Eestis lõpeb keskaeg). Eesti keskaeg jääb hiliskeskaega. Keskaja ruumiline piiritlemine 1. katoliiklus religioonina 2. ühiskondlik korraldus feodalism (keskaeg ehk feodaaltsivilisatsioon) Feodalism kuningad vajasid selleks et võidelda välisvaenlastega tugevat sõjaväge. Sõjaväeteenistuse eest jagati maad, millega tuli endale varustuse jms ostmiseks raha teenida. Maa mida jagati lään. Feodalismiga polnud kokkupuudet vaimulikel ja linnakodanikel. Kui feodalism hakkab ära kaduma, säilivad feodaalsed asjad peale seda päris kaua nt pärisorjus. Eestis kaob pärisorjus 19 saj alguses. VARAKESKAEG Rahvasterändamise aeg: germaanlased ja slaavlased
3. Hiliskeskaeg · Kliima halvenemine, Saja- aastase sõja puhkemine ja 1347-1369 Euroopat laastanud katk. Toimub demograafiline tagasilöök. Ideoloogiline kriis, mille tulemusel toimub 16. sajandil reformatsioon ja läänekristluse lõhenemine. 4. Varauusaeg ... Aeg, mil religiooniks on kaliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines feodalismilfeodaaltsivilisatsioon. FEODAALTSIVILISATSIOON · Kristlik ühiskond, mis oli vaenulik ülejäänute vastu. · Katoliiklaseks olemine! Vaenulikkus kõigi ülejäänud uskude vastu. Ideoloogia, mis mõjutas igapäevaelu. · Feodalim. Lääniisanda ja vasalli suhted: vasallile sõjaliste teenete eest kaitse ja toetus, milles oli keskne maavalduse annetamine. · Killustatus, konfliktide ja ebakindluse olukorras tekkinud kollektiivne ringkaitse.
2.periood 9.saj algus 11.saj algus.Endised Lääne-Rooma alad on üle saanud rahvastikukriisist.Endises katoliikluse egiidi alt kujunevad romaani ja germaani kultuur. Vahekeskaeg 11.saj algus 14.saj. Iipool. Õitsenguperiood Hiliskeskaeg 16. saj reformatsioon ja läänekristluse lõhenemine Kõrgkeskaeg 13.saj. Uus kriis, üleminekuajastu algus.(kliima halvenemine, 100-aastase sõja puhkemine, Euroopat laastav katk Must Surm, demograafiline tagasilöök) Feodaaltsivilisatsioon ala, kus religiooniks on katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhineb feodalismil. Rooma rahu Lääne Rooma riigi langus ja feodaaltsivilisatsiooni sünni prelüüd. Caracalla edikt Rooma rahu lagunemise kiirenemine 212. aastast.Kõik impeeriumi territooriumil elavad vabad inimesed said Rooma kodaniku õigused, Rooma võimustruktuurid avati äärealade asukaile, kelle maailmavaade erines roomlase omast kultuuride kokkupõrge.
7.saj keskpaigast laiskade kuningate ajastu majordoomuste võim 687 Pippin Heristalis Austraasia ja riigi ainus majordoomus: Frankide riik ühendati uuesti 714 poeg Karl Martell võttis kasutusele Frangi hertsogi tiitli Karl Martell peatas muhameedlaste pealetungi Euroopale Poiters'i lahingus 732 pikem ja raskem mõõk; raskeratsavägi feodaaltsivilisatsioon, sõjameestele maade jagamine Karolingid poeg Pippin Lühike 741-768: kindlakäeline ja ettenägelik head suhted vaimulikega, tunnistades kirikuriiki e Paavstiriiki 754, 756 sõjakäigud langobardide vastu ja vallutuste andmine Paavstiriigi valdusse Pippini kroonimine Karl Suur 768-814 `keskaegne Saalomon' vallutamine: Itaalia 774, Hispaania (Zaragoza Rolandi laul) 778, Saksimaa
piiskopid, kardinalid, abtsissid, preestrid, nunnad,mungad) töö tegijate talupoegade- seisus. Feodaalkorda levitatakse edasi sõdade kaudu. Pannakse alus Karl Suure keisri riigile. Vara feodaalriigid kujunevad välja Inglismaal. Nad kõik on kindlustatud. Araablasi ühendab islamiusk. Tekkinud 7. Sajandi alguses. Hakkavad levitama usku, jõuab ka frangiriigi piiridesse. Araalaste pealetung pannakse seisma. Feodaaltsivilisatsioon kaitstakse Araablaste eest. Viikingid alustavad rünnakut põhja poolt. Norralased, taanlased, rootslased rahunevad maha, kui võtavad vastu ristiusu. Viimastena eestlased, lätlased, leedulased. Feodaalpiiriks katoliiklus. 11. sajandi teisel poolel toimub kirikulõhe. Idakirik eraldub lääne omast. Õigeusu kirik on emakeelne kirik, paavst ametis 2. Kõrgkeskaeg 11-14 saj. Ristisõjad saavad alguse 11 sajandi lõpul. Kokku peetakse 8 ristisõda katoliiklastega
Kõrgkeskaeg tõi kaasa jõukuse kasvu. Toimus uus linnade esiletõus. Toimusid lääne- eurooplaste vallutusretked nii itta, lõunasse kui ka põhja. Hiliskeskajal põhjustas katkuepideemia elanikkonna vähenemise ja majanduslikke raskusi. See soodustas aga ühiskonnas muutusi, mis panid aluse kapitalistliku ühiskonna kujunemisele. Ruumiliselt võib keskaega piiritleda alaga, kus religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines feodalismil (feodaaltsivilisatsioon). Piiskop Laoni Adalbero järgi võis ühiskonnas eristatda kolme komponenti: need, kes palvetavad (oratores), kes sõdivad (bellatores) ja kes töötavad (laboratores). Esmast rolli mängivad vaimulikud, täpsemalt mungad, kelle põhiliseks ülesandeks on palvetamine. Palvetamine kindlustab neile kontakti jumalariigiga ja annab maapealse elu üle vaimse väe. Vaimulike järel tulevad sõjamehed (ratsanikud, rüütlid) kes saavad uusaadliks ja kaitsevad relvade toel ülejäänud kahte klassi
olulist ei toimunud (nn pime ajajärk). c. See 1000aastane periood pani aluse läänemaailmale nagu me seda tänapäeval tunneme. d. Keskaeg ei olnud "pime" ega "kuldne", vaid sama mitmetahuline ja vastuoluline nagu tänapäev. e. Arenes kultuur, pandi alus paljudele tänapäeva väärtushinnangutele. 2. Keskaja piiritlemine a. Keskaega piiritletakse ruumiliselt alaga, kus kujunes feodaaltsivilisatsioon: PIIRID TUNNUSED Lääne- ja Lõuna-Euroopa 1) Religiooniks oli 2) Ühiskondlik korraldus (mujal algas keskaeg kristlus (katoliiklus), mis põhines feodalismil: hiljem) täitis tolleaegses See reguleeris 2 vaba maailmas nii religiooni inimese senjööri ja kui ideoloogia ülesandeid vasalli suhteid.
· Inglismaal tekkis parlament 1265. aastal ja Prantsusmaal 1302. aastal. 6) Feodaaltsivilisatsiooni edasitung ehk feodaaltsivilisatsiooni laienemine · Esimesena laienes edasi Pürenee poolsaarele, mis oli äravallutatud araablaste poolt. Sai alguse Pürenee poolsaare tagasivallutamine ehk rekonkista. 1492. aastaks oli Pürenee täielikult tagasivallutatud. Sel aastal läks Kolumbus oma esimesele merereisile. · Teine suund, kuhu feodaaltsivilisatsioon laienes oli ida ja eeskätt Läänemere idarannik ( selle kohta on kasutusel väljend "tung itta" ) · Kolmas suund, kuhu feodaaltsivilisatsioon üritas edasitungida oli Lähis Ida ( nt Palestiina ). Seal toimusid Ristisõjad (eeskätt Vahemere idarannik ) RISTISÕJAD 11.- 13. sajandil · esimesed neli on täselt dateeritud, hilisemate kohta on erinevad andmed Kuhu ristisõjad toimusid?
looduslikult kaitstud. Ida- Kreeka katolik kirik- õigeusu kirik, valitseja (keiser), emakeelne, kloostrid (puuduvad mungaordud). Lääne kirik- Rooma katolik kirik- paavst, ladina keelne, kloostrid, abielukeeld(tsölibaat) IV- piibel tõlgitakse ladina keelseks „Vulgata“ 1054 skisma- kirikulõhe, ristiusu kirik läheb lõhki. ISLAMI TEKE- Araabia poolsaarel. Meka kaubanduslinn, seal sündis Muhamed (570). ta hakkab levitama kristluse ja judaismi vahepealset usku. Feodaaltsivilisatsioon ja Frangi riik Põhimõisteteks katoliiklus ja feodalism. Ruumiks on katoliikluse piir, lõplikult kujuneb välja, kui ristiusustatakse viimased paganarahvad. Valitsevaks majandusviisiks – naturaalmajandus. Piirkondade vahelised sidemed puudusid. Suursuguste germaanlaste majandites töötasid Rooma ajast säilinud orjad ja koloonid, kellele anti kasutada väikesi maatükke. Tasuks pidid nad selle maa eest isanda juures töötama
soovisid kontrollida Vahemere kaubandust. Lõppesid sellepärast, et ei olnud mõtet saata inimesi surema kasutult. Tulemusteks oli islamimaade veel tihedam läbikäimine, ülemaailmset paavstiriiki ei tekkinud, ida- ja läänemaailm tänini eraldi, lõhed süvenevad, Itaalia kaubalinnad vähendasid muhamedlaste mõju ja suurendasid idakaubandusest tulevaid kasumeid. Õpiti tundma erinevaid kultuure, Euroopas edukas feodaaltsivilisatsioon ja Baltimaad liituvad läänekultuuriga. Relvastus areneb. Paavsti algatusel, toodi põhjuseks Püha Maa tagasi saamine. Üleskutsele vastati. Lause "Jumal tahab seda" pälvis edu. Alguses asusid teele vaesed, maaharijad ja lihtrahvas, kes Pühale Maale ei jõudnudki, sest dukkide vägi piiras nad Väike-Asias sisse ja hävitas. Paavst lubas psalejatele privileege. 1. Ristisõda - selles osalesid Prantsusmaa ja Saksamaa väed. Läksid läbi Bütsantsi Jeruusalemma, eesmärk saavutati
Kõige suurepärasem tulemus oli saavutatud Konstantinoopoli Hagia Sophia kirikus. (kui keegi tahab, siis pilt on õpikus lk. 68) Tsentraalehitis: oli Bütsantsi kiriku põhitüübiks. See on hoone, mille põhiplaani äärmised punktid asuvad keskpunktist võrdsel kaugusel (niisugused põhiplaanid on ring, ruut, kreeka rist, millel olid ühepikkused harud). Bütsantsi tsentraalehitist kroonis alati keskne kuppel, millel võis olla mingi paarisarv kupleid (neli või rohkem). Pilet nr. 13- Feodaaltsivilisatsioon Feodaaltsivilisatsioon keskajal Feodaaltsivilisatsiooni teke ja feodaalsuhete iseloomustus. Ilmalik muusika keskajal. Noodikirja sünd ja areng. rüütlimuusika: truväärid, trubaduurid, meistersingerid; Adam de la Halle, Bernard de Ventadorn, Valther von der Vogelweide, Guido Arezzost Feodaaltsivilisatsioon tekkis Frangi riigis merovingide ajal, kui riik hakkas sõjameestele maad andma, et nad suudaksid endale lubada sõjalist varustust
,,Aastaajad", ,,Talupoja pulm". Albrecht Dürer-Saksamaa kunstnik. 1.Vasalliteet,feodaalkord, läänikord, feodaalsuhted(feood-pärandatav maavaldus koos talupoegadega, põhiline väärtus keskajal). Feodaaltsivilisatsiooni isel. Katoliiklus ja vasalliteet. Ühiskond koosnes seisustest(seisuslik ühiskond). 2.Iga perioodi kohta 2 sündmust(varakeskaeg, kõrgkeskaeg, vahekeskaeg, hiliskeskaeg) 3.tabel sündmuste kohta 4.Renessansskunstnikud Keskaeg 5-16 saj. Vara 5-11(nõrk ja kujunemisjärgus feodaaltsivilisatsioon-sõjaliselt nõrk, katoliikluse vastuvõtmine ja levimine ja kujunemine, nõrk paavstivõim(vajab kuningate tuge), vahe(kõrg) 11-14(viimaste rahvaste ristiusustamine, algavad ristisõjad, paavstivõimu tugevus, investituuritüli(ilmaliku ja vaimuliku võimu vaheline tüli), linnade ja ülikoolide teke, kaubanduse ja käsitöö areng, ilmaliku kultuuri areng(humanism), gooti stiil), hilis 15-16(Tsentraliseeritud riigid, kuningavõim tugevneb, katoliiklus ületatakse,
See tähistab keisrivõimu langust ja germaanlaste sõltumatute riikide väljakujunemist. Mõiste ,,keskaeg" võtsid kasutusele humanistid. Keskaeg on eelkõige Euroopa ajaloo periood. See 1000- aastane periood pani aluse läänemaailmale nagu me seda tänapäeval tunneme. Keskaeg oli mitmetahuline nagu tänapäevgi. Arenes kultuur pandi alus paljudele tänapäeva väärtushinnangutele. b) Keskaja piiritlemine Keskaega piiritletakse ruumiliselt alaga, kus kujunes feodaaltsivilisatsioon. Piirid tunnused Lääne- ja Lõuna-Euroopa (mujal algas 1. Religioonideks oli kristlus (katoliiklus), 2. Ühiskondlik korraldus põhines keskaeg hiljem) mis täitis tolleaegses maailmas nii religiooni feodaalseisusel. See reguleeris 2 vaba kui ideoloogia ülesandeid , mõjutades inimese-senjööri ja vasalli suhteid.
3) pearõhk raskeratsaväel (raskerelvastusega rüütlid, kes olid kõige otsustavama tähtsusega) Kuna ratsamehe varustus ja ülalpidamine oli riigile kulukas, siis algas maavalduste annetamine maaisandate poolt. Feodaalsuhte aluseks oli kahe inimese vaheline vasalliteedisise- vasall vandus truudust senjöörile ja sai selle eest feoodi, vasall vastu pidi aitama nõu ja jõuga. Seisused keskaegses Euroopas (lk 81 ja lisatekst 5)- Keskaegne Euroopa oli feodaaltsivilisatsioon, kus ühiskond jagunes kolmeks seisuseks (tardunud ühiskond): 1) esimene seisus- oratores- ehk vaimulikud (paavst, piiskopid, kardinalid- JÄLGI, et esimene oleks ainsuses, teised kaks mitmuses) 2) teine seisus- bellatores- ehk aadlikud (keiser, kuningas) 3) kolmas seisus- laboratores- ehk lihtrahvas (kõik need, kes pole ei aadlikud ega talupojad; kõik teised ühiskonna liikmed) Ajaloolised isikud
päritolu. Seisuste süsteem kinnistus seisuste esinduskogudega veelgi (Prantsusmaal generaalstaadid, Inglismaal parlament). Seisuste siseselt oli veel omakorda hierarhiline süsteem. Olid ülemad ja alamad vaimulikud, kõrgemad ja alamad aadlikud. Kolmandal seisusel polnud hierarhiat seisuse sees. 14. Feodaalekspansioon Kuni 11. sajandini olid (lääne)eurooplased tagasi tõrjunud väljastpoolt tulevaid rünnakuid, aga siis asub Euroopa ise pealetungile. Lääne-Euroopalik feodaaltsivilisatsioon asub laienema. Võib välja tuua kolm suunda: · EDELA SUUND Suund Pürenee poolsaarele. Eesmärk oli Pürenee poolsaare tagasivallutamine araablaste käest. See kannatab nimetust rekonkista. Pürenee poolsaar oli araablaste poolt hõivatud juba 711, aga paari sajandi vältel oli tegemist olukorraga, kus põhjaosas väikesel alal paiknesid mõned kristlikud kuningriigid. 1085 vallutati Kastiilia kuningriigi poolt Toledo linn. Alates sellest sündmusest oli tegemist araablaste taandumisega
enne kaasaegseid inimesi Ajaloos puudub ühtsus, eri valdkondades eri kiirus, üks sündmus kuskil ei pruukinud midagi tähendada kusagil mujal. Keskaja periodiseering: · varakeskaeg 5.-11. saj. feodaalne killustatus, linnade kujunemine, naturaalmajandus · kõrgkeskaeg 11.-14. saj. seisuslik korraldus, rahamajandus, tsunftikäsitöö, kaubanduse areng, keskvõimuga riikide teke · hiliskeskaeg 14.-16. saj. algus kapitalistlik majandus turg määrab tootmise Feodaaltsivilisatsioon katoliiklus ja feodalism; katoliiklaseks olemine väga tähtis, vaenulikud teiste uskude vastu, Jumala ja saatana, valguse ja pimeduse võitlus kõigi hinges; feodalism ühiskonda korraldav normistik, lääniisanda ja vasalli suhted, sõjaliste teenete eest andis isand vasallile kaitset, toetust, annetas maavalduse; killustatus, konfliktid; ühiskonna struktuuris oratores, bellatores, laboratores preestrid, sõdurid ja talupojad, orje polnud;
a.): Sellega tähistati vanaaja ja oma kaasaja vahelist perioodi, mil midagi olulist ei toimunud (nn pime ajajärk). See 1000aastane periood pani aluse läänemaailmale nagu me seda tänapäeval tunneme. Keskaeg ei olnud "pime" ega "kuldne", vaid sama mitmetahuline ja vastuoluline nagu tänapäev. Arenes kultuur, pandi alus paljudele tänapäeva väärtushinnangutele. Keskaja piiritlemine Keskaega piiritletakse ruumiliselt alaga, kus kujunes feodaaltsivilisatsioon: PIIRID TUNNUSED Lääne- ja Lõuna-Euroopa (mujal 1) Religiooniks oli kristlus 2) Ühiskondlik korraldus põhines algas keskaeg hiljem) (katoliiklus), mis täitis tolleaegses feodalismil: maailmas nii religiooni kui See reguleeris 2 vaba inimese ideoloogia ülesandeid mõjutades senjööri ja vasalli suhteid.
a.): Sellega tähistati vanaaja ja oma kaasaja vahelist perioodi, mil midagi olulist ei toimunud (nn pime ajajärk). See 1000aastane periood pani aluse läänemaailmale nagu me seda tänapäeval tunneme. Keskaeg ei olnud "pime" ega "kuldne", vaid sama mitmetahuline ja vastuoluline nagu tänapäev. Arenes kultuur, pandi alus paljudele tänapäeva väärtushinnangutele. Keskaja piiritlemine Keskaega piiritletakse ruumiliselt alaga, kus kujunes feodaaltsivilisatsioon: PIIRID TUNNUSED Lääne- ja Lõuna-Euroopa 1) Religiooniks oli 2) Ühiskondlik korraldus (mujal algas keskaeg kristlus (katoliiklus), mis põhines feodalismil: hiljem) täitis tolleaegses See reguleeris 2 vaba maailmas nii religiooni inimese senjööri ja vasalli kui ideoloogia ülesandeid suhteid.
a.): Sellega tähistati vanaaja ja oma kaasaja vahelist perioodi, mil midagi olulist ei toimunud (nn pime ajajärk). See 1000aastane periood pani aluse läänemaailmale nagu me seda tänapäeval tunneme. Keskaeg ei olnud “pime” ega “kuldne”, vaid sama mitmetahuline ja vastuoluline nagu tänapäev. Arenes kultuur, pandi alus paljudele tänapäeva väärtushinnangutele. Keskaja piiritlemine Keskaega piiritletakse ruumiliselt alaga, kus kujunes feodaaltsivilisatsioon: PIIRID TUNNUSED Lääne- ja Lõuna-Euroopa 1) Religiooniks oli 2) Ühiskondlik korraldus (mujal algas keskaeg kristlus (katoliiklus), mis põhines feodalismil: hiljem) täitis tolleaegses See reguleeris 2 vaba maailmas nii religiooni inimese senjööri ja vasalli kui ideoloogia ülesandeid suhteid.
annaabi.ee 
