1- Esiaja eluviis ja kunst Esiaegse kunsti ja koopamaalingute üldiseloomustus koos näidetega: Vanimad mälestised pärinevad vanimast kiviajast, vahemikus ligikaudu 30 000 aastat e.Kr kuni 8000 aastat e.Kr ning puudutavad luust, kivist, savist skulptuure (Willendorfi Venus) ning koopamaalinguid(Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalingutel esinevad loomad - näib et rituaalsel moel: kujutati endale tarvilikke loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaa...
Prantsusmaa majandus arenes 1920.ndail aastail soodsamates tingimustes kui Suurbritannia oma. Riik sai küll maailmasõjas kõvasti kannatada ning välisvõlg oli üsna suur, kuid tänu võidule liideti riigile uusi alasid. Majandust aitasid edendada ka reparatsioonimaksud. Prantsusmaa hakkas arenema suureks tööstusriigiks. võitlus demokraatia eest 1920.-30. aastatel. 1930. a tabas majanduskriis ka Prantsusmaad. Riigivõimu suutmatus majanduskriisi ületada innustas neid, kes soovisid Prantsusmaal diktatuuri. 1934.a korraldasid äärmuslased Pariisis meeleavalduse, mille käigus üritati hõivata parlamendihoone. Riigipööre suudeti maha suruda. Need sündmused äratasid Prantsuse ühiskonnas ohutunde. Diktatuuriohuga võitlemiseks loodi rahvarinne, mis saavutas 1936. a parlamendivalimistel ülekaaluka võidu ja moodustas valitsuse. Rahvarinde valitsus alustas riigis ümberkorralduste tegemisega. 1936. a suve jooksul võttis parlament vastu...
kl Eesti Ajalugu Referaat Juhendaja: Alla Sviridova Kohtla-Järve 15.05.2014 Võetud materjal www.eestiajalugu.ee Jääaeg 114000 eKr Viimast jääaega nimetatakse sõltuvalt geograafilisest piirkonnast erinevalt: Skandinaavias ja Põhja-Euroopas Weichseli jääaeg (Visla jõe saksakeelse nime järgi); Lääne-Euroopas ja Alpides Würmi jääaeg ning Ida-Euroopas Valdai jääaeg. Varasemast asustusest pole jälgi leitud,sest Euroopa põhjaosa katsid mitmel korral paksud jääkihid.Jääaegu põhjustasid kliimamuutused kogu Maal.Üldist jahenemist on püütud seletada mitmeti:Päikese kiirguse nõrgemise,Maa pooluste...
Kuidas nimetati esimest talurahva õigusi käsitlevat seadust 19 sajandi alguses? Mis oli selle sisu? Talurahvaregulatiiv. Tunnistas talupoegade õigust vallasvarale, keelustas koormiste tõstmise ning sätestas, et korralikult talu majandanud talupojad ei tohi seda ära võtta ning ta võib selle oma lastele pärandada. Mõnevõrra piirati ka talupoegade müüki. 2. Mis on pärisorjus? Teise inimese omandamine vastu tema tahet. 3. Millal kaotati pärisorjus Eestis/ Liivimaal? Eestis 1816. aastal ja Liivimaal 1819. aastal. 4. Milliseid muudatusi tõi kaasa pärisorjuse kaotamine? Talupoegadest sai vaba talupojaseisus. Talupoegade ost ja müük keelustati lõplikult. Talupojad võisid sõlmida lepinguid, omada vallas – ja kinnisvara, kuid nad ei tohtinud elukutset vahetada, st nad pidid tegelema üksnes põlluharimisega. Ka nende liikumisvabadus oli piiratud. 5. Tänu millele ja kuidas hakkasid kujunema vallakogukonnad? Tänu 1849. aasta Liivimaa talurahvasead...
sajandi lõpul. Muinasaeg jaguneb järgmiselt: 1. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg (9000-5000 a. e. Kr. ) Esimesed asupaigad Eestis: Pulli asula (pärineb 9000 a. algusest e. Kr. ) Pärnu jõe ääres Sindi lähedal (1967) Kunda Lammasmägi (7000 keskpaigast e. Kr. ), kuna Kunda asupaik asutati enne Pulli asupaiga leidmist, kuuluvad kõik Eesti asulapaigad Kunda kultuuri. See kultuur hõlmas kõiki Läänemere idaranniku maid Lõuna-Soomest kuni Visla mere suudmeni. Keskmisel kiviajal tegelesid inimesed küttimise, kalastamise ja korilusega. Asulad paiknesid veekogude ääres. Tööriistad olid luust ja kivist. 2. Neoliitileum e. noorem kiviaeg (5000-1800 aastat e. Kr. ) Noorema kiviaja alguses võeti kasutusele keraamika. Eesti vanimad savinõud võeti kasutusele u. 5000 aasta paiku e. Kr. Ne...
märts 2009. a. 15:09 1. 1919.a 23 aprillil Eesti asutav kogu maareformi ( seadus võeti vastu 1919 oktoobris) ja põhiseadus, kinnitati 1920 a juunis. Asutav kogu läks laiali ja peeti esimesed Riigikogu valimised. 2. Likvideeriti mõisad ja avati tee 56000 uue, nn asunikutalu moodustamisele. Maa sai rahva omaks. Esmakorras anti maa Vabadussõjas võidelnud meestele ja selle järel teised, isegi mõni selline kes oli vastaspoolel sõdinud. Iseseisvusaja lõpuks saadi talud lõpuks heale järjele 3. Põhiseadus koostati kiiruga ja oli väga demokraatlik ja väga parlamendikeskne. Parlamendist sõltumatut presidenti ei olnud. Kõrgeimaks esinduskoguks oli 100- liikemline Riigikogu, milles enamuse saavutanud erakond või erakondade koalitsioon moodustas valitsuse, mille juhti nimetati riigivanemaks ja tal olid esindusfunktsioonid. Tolleae...
Linnade tekkimine LääneRooma keisririigi häving mõjus hävitavalt ka linnadele, kuna varakeskajal kadus vajadus linnade ja neis pakutavate kaupade ning teenuste järele. Germaanlased olid maarahvas ning pidasid linnamõnusid inimesele hukutavaks. Senised suured ja rahvarohked linnad jäid tühjaks ning varemeisse. Isegi Rooma, mis impeeriumi hiilgeaegadel oli olnud miljonilinn, muutus ainult mõne tuhande elanikuga kiratsevaks varemeteväljaks. Linnad säilisid küll IdaRooma keisririigis, kuid nende mõju LääneEuroopa barbarirahvastele oli tühine. Linnade taastekkimisele avaldasid olulist mõju varakeskaja lõpul toimunud majandusolude paranemine. Uuendused põllumajanduses tõstsid põldude saagikust ning ühes sellega tekkisid põllumajandussaaduste ülejäägid, mis kujutasid endast vahetusväärtust. Samaaegselt põllumajanduslike uuendustega toimusid uuendused ka käsitöös, mis muutus nende tulemusena...
Kontrolltöö Nimi ................................. §13. Klass ......................... 1. Kas nõustud väitega, et uusajal inimeste maailmapilt avardus? Jah, nõustun 2. Kirjuta sobiv teadlase nimi punktiirile. (5 punkti) a) Tõestas, et Maa ja teised planeedid tiirlevad ümber päikese. .Galileo Galilei...................................... b) Leidis seletuse jõule, mis taevakehi orbiidil hoiab. Isaac Newton.......................................... c) Ta jagas taimed ja loomad seltsidesse. .Karl von Linne................................... d) Sõnastas liikumise kolm seadust. .....Isaac Newton................................. e) Talle kuulub lause: ,,Ta liigub siisk...
aastast kuni 1951. aastani. Sellel ajal tehti palju ümberkorraldusi. Ameeriklaste juhtimisel tehti majanduslikud ja poliitilsed ümberkorraldused, mis muutsid Jaapani ühiskonna ülesehitust, riigikorda ning jaapanlaste mõttelaadi. Üks tähtsamaid ümberkorraldusi oli maareform, millega kaotati suur territoorium ning maad anti talupoegadele. USA pidas vajalikuks varem Jaapani majandust valistenud suurettevõtete liitude tegevuse piiramist või hoopis nende kaotamist. Aastal 1946 võeti vastu uus põhiseadus, selle käigus kehtestati riigis parlamentaarne kord. Jaapanist sai põhiseaduslik monarhia ja hakati piirama keisri õigusi, mis meenutas Briti monarhia oma. Jaapanis kehtestati mitmeparteiline parlamentaarne demokraatia, mida seal varem ei tuntud. Seadusi võttis vastu kahekojaline parlamnet. Täidesaat...
kl kontrolltöö ajaloos: Napoléoni aeg, Viini kongress, vabadusliikumine 19. saj. I poolel 1.Millal sai Napoleonist Prantsuse keiser? Kuidas oli keisririik korraldatud? (lk 90) Napolenist sai Prantsuse keiser aastal 1804. Kõik olulisemad otsused kehtestati keisri korraldustega või Senati otsusega. 2.Miks jätkusid Napoleoni ajal Prantsusmaa sõjad teiste Euroopa riikidega? (lk 91) Nimeta Napoleoni suurimad sõjalised saavutused! (lk 90-92) Sõjad Euroopa riikidega jätkusid , sest taheti taastada seaduslik monarhia ja vana kord. Napoleoni suurimad sõjalised saavutused olid : moodustas Prantsuse kontrolli all olevast 16 Saksa riigist Reini liidu, mille eestkostjaks ta sai, 1805. aastal purustas Napoleon Austria- Vene ühendväed Austerlitzi lahingus, 1807. aastal võitis Prantsusmaa Venemaad tänu Napoleonile ja sõlmiti ka Venemaaga Tilsiti rahu. 3.Kuidas oli Napoleoni ajal korraldatud Prantsusmaa ülemvõim Euroopas? (lk 94) Kogu Euroopa oli Pra...
Rootsi vastu võitlesid Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa, Rzeczpospolita ning 1713 aastal liitunud Preisimaa ning Hannover. Sõda algas 22. veebruaril 1700 aastal ilma sõjakuulutuseta ootamatu rünnakuga Riiale Saksimaa kurvürsti ja Poola kuninga August II Tugeva vägede poolt. Riia ründamisest kuuldes otsustas Taani kuningas Frederik IV rünnata Rootsi liitlast Holstein-Gottorpi ning 11. märtsil kuulutas Taani Rootsile sõja. Põhjasõja esimene sõjakäikk lõppes kiiresti ning Taani väljus ajutiselt sõjast, nii et Rootsi põhivastasteks jäid Venemaa ja Poola-Saksimaa. Pärast lüüasaamist Narva all 1700. aastal hakkas Venemaa keiser Peeter I tugevdama oma sõjaväge. Rõhku pandi väljaõpetatud jalaväele ning reorganiseeriti Venemaa sõjalaevastik, regulaararmee ning loodi sõjatööstus. Rootsi peaväe seotust Poolas ära kasu...
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Referaat Jossif Vissarionovits Stalin Koostaja: Tõnis Soa Juhendaja: Olev Teder Viljandi 2012 Jossif Vissarionovits Stalin vene ; tegelik nimi Ioseb Dzugasvili (gruusia , vene ); 18. detsember 1878 Gruusia, Gori 5. märts 1953 Moskva lähistel) oli Nõukogude Liidu diktaator. Nime Stalin kasutas ta esmakordselt 1913. aastal. Sünniaeg Ametlike andmete järgi sündis Stalin 21. detsembril 1879 (vana kalendri järgi 9. detsembril 1879). Edvard Radzinski andmetel sündis Stalin tegelikult 18. detsembril (6. detsembril) 1878. Radzinski leidis väljavõtte (fotokoopia NLKP Keskarhiivis) Gori katedraali meetrikast, kus S...
Teadsin juba ette, et mingi aeg midagi sellist juhtub ja meid kusagile viiakse aga põgeneda selle eest ei olnud ju kusagile. Meid oli palju, nii mehi kui naisi, ka noored tüdrukud ja poisid võeti kaasa. Väga hull elu oli seal laagris noortel Vene tüdrukutel, keda mõnitati, kiusati ja rakendati rasketesse töödesse, hoolimata nende vanusest ja suutlikusest rasket tööd teha. Meesvangid, nende hulgas ka meie, noored lennuväepoisid, olime nende jaoks kui ''tundetud loomad'', keda võidi peksta, mõnitada, sõimata ja kohelda äärmiselt toorelt igal võimalikul juhul. Meid kasutati peamiselt tervistkahjustavatel ja rasketes kliimatingimustes tehtavatel välitöödel. Tööpäeva pikkused olid enamasti 10-12 tundi. Kuna sõja järel oli Venemaal suur toidupuudus, siis süüa sai väga vähe, 2 korda päevas, homm...
Andrus Vaarik Teise maailmasõja algusaastad 1939-1942 Miks puhkes maailmasõda? Poliitilised eeldused: Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks, Rahvasteliit ei tulnud ülesannetega toime, Müncheni kokkulepe, Austria ja Tsehhoslovakkia vallutamine, MRP. Majanduslikud eeldused: Suur majanduskriis valitses ning, et viia Saksamaa sellest välja otsustas Hitler arendada sõjatööstust. Ka Nõukogude Liit kasutas sarnast majanduspoliitikat. Ideoloogilised eeldused: Hitleri põhiidee oli laiendada Saksa rahva eluruumi teiste arvelt. Stalin aga unistas kommunismi laienemisest läände. Mõlemad olid nõus selleks kasutama sõjalist jõudu. MRP sõlmimisega kinnitasid need 2 riiki üksteise seljataguse. Adolf Hitler Jossif Stalin Sõjategevuse algus Teine maalimasõda algas 1.sept. 1939. Saksamaa tungis Poolasse 3.sept kuulutasid ka Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja. 17. sept. Sisenes ka NSVL Poolasse. Kuu lõpuks o...
Sõda algas 1. septembril 1939. Teise maailmasõja algatajateks olid Nõukogude Liit ja Saksamaa, kes sõlmisid omavahel Molotovi-Robbentropi pakti. Olenemata sellest, et Eesti oli Teises maailmasõjas erapooletu, peeti siinsetel aladel siiski mitmeid lahinguid. Kuid, kuivõrd oli Eesti rahval antud olukorras mingeid valikuid teha? Aastatel 1940 1941 valitses Eestis Nõukogude Okupatsioon. Eestisse loodi Nõukogude Liidu sõjaväe baasid, sest ennast Eesti vetes peitnud Poola allveelaev põgenes ja leiti, et Eesti ei suuda jääda neutraalseks. Nõukogude Liit esitas Eestile ultimaatumi, et oma väed sisse tuua. 21.juunil astus Päts oma kohalt tagasi ja juhiks sai Johannes Vares-Barbarus ja 21.juulil kuulutati välja Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. Abi oodati Saksamaalt. 1941.aasta suvel võeti rõõmuhõisete...
klass Kose Gümnaasium, õpetaja Moonika Oll Kontrolltöö: Ajaloo baasoskused NB! Kontrolltöö ajal on lubatud kasutada kõiki abivahendeid ja allikaid. Küsimused tuleb vastata eraldi faili kas arvutisse või Google Drive’i, fail või link laadida üles Tera kommentaari. Arvesta esimesele kahele ülesandele kokku umbes 15 minutit, et mitte viimase ülesandega ajahätta jääda. Ülesanne 1. Vaata pilte ja vasta järgmistele küsimustele (NB! Nr 2 all olevad pildid moodustavad ühe grupi). [12 punkti] A. Mis on pildil? B. Mis kultuurist kujutatu pärineb? C. Mis ajastust kujutatu pärineb? D. Mida kujutatu meile mineviku kohta räägib ehk mille kohta me ajaloolastena neilt infot saam...
Neid on nimetatud ka arengumaadeks, kuigi kõik ei ole seda. Pärsia lahe idarannik kuulub Iraanile. Iraani iseloomustab vähe arenenud põllumajandus ja tööstus, riigi peamiseks rikkuseks on nafta. 1960-datel aastatel valitses riiki sahh Mohammad Reza Pahlav, kes viis läbi reforme, et riiki läänestada. Seda hakati nimetati valgeks revolutsiooniks. Plaan ei olnud aga hästi läbi mõeldud ja sellega kaasnesid segadused. Igasuguse vastuseisu surus ta maha armee ja salapolitseiga. 1970-datel aastatel rahulolematused suurenesid veelgi ja sahh kehtestas sõjaseisukorra, kuid suutmata edasi valitseda loobus võimust ja lahkus riigist. Rahvatõusu juhtis Pariisist Ajatollah Homeini, kes 1979. aastal riiki naases ja seal rahva juubeldustega vastu võeti. Iraan kuulutati islamivabariigiks. Seda pööret hakati nimet...
Suurem osa eestlasi oli Punaarmees. Punaarmeesse sattusid eestlased tänu Vene okupatsioonile. Vene okupatsiooni ajal kehtestati sundmobilisatsioon. Siis võeti eestlased Punaarmeesse, aga mõned said meksa põgeneda. Eestis kehtestati ka üldmobilisatsioon peale seda, kui suurem osa Eestist oli langenud Saksa vägede kätte. Saksa armeesse satuti sooviga venelastele kätte maksta kaannatuste eest, mida nad olid põhjustanud. Esmalt liitusid Saksa armeega metsavennad. Aga vabatahtlikke oli liiga vähe ja nii kehtestati osaline sundmobilisatsioon. 31. jaanurail 1944 kuulutati välja üldmobilisatsioon, kuna Punaarmee hakkas taas lähenema Eesti piirile. Suurem osa neist läks piirikaitsesse aga osa sattus ka Eesti leegionisse. Soome armees võitlesid eestlased vabtahtlikult. Nad olid sinna läinud, et aidat...
Esmalt otsis ta Euroopast liitlasi Türgi vastu, et vallutada Musta mere rannikualasid. Euroopa ei olnud aga enam huvitatud sõjast Türgiga. Selle asemel pakuti talle liitu Rootsi vastu ning 1700. aastal vallandus Põhjasõda. Venemaa jaoks Narva all kaotusega alanud Põhjasõda sundis Peeter I tegema uusi põhjalikke reforme. Kuna kaotuse peamine põhjus oli rahanappus, tuli ümber korraldada maksusüsteem. Samuti oli ka vaja uut korraliku väljaõppe ja relvastusega sõjaväge ning parandamist vajas ka valitsemiskord. Uus sõjavägi moodustati eluaegsesse sõjaväeteenistusse võetud nekrutitest. Rajati mitmeid sõjakoole. Relvastuse valmistamiseks võeti välismaiste meistrite abiga kasutusele Uraali rauamaagivarud. Rajati arvukalt riidemanufaktuure, et valmistada armeele mundri-ja laevastikule purjeriiet....
Valgustusajastu Rahulolematus feodaalkorraga, kodanluse esiletõus, hariduse levik ja teaduse areng olid aluseks uue ideoloogia tekkele. Sellele ideoloogiale pani nime saksa filosoof Immanuel Kant, kes kasutas 1784. aastal selle tähistusena sõna ,,valgustus". Valgustajad olid haritlased, filosoofid, kirjanikud, teadlased. Nende vaated filosoofiale, poliitikale ja ajaloole olid erinevad, kuid olid ka ühised jooned: 1. Kõigi hinnangute peamine kriteerium oli inimmõistus 2. Valgustajad kasutasid loodus- ja täppisteaduste saavutusi 3. Valgustajad astusid välja katoliku kiriku vastu 4. Suurem osa valgustajatest astus välja eraomandi kaitseks feodaalse vägivalla vastu Valgustuse levimisele aitas kaasa see, et tegelemine looduseteaduse ja ühiskondlike probleemidega muutus moeasjaks. Uusi mõtteid avaldati kohvikutes, aga ka salongides, s.o kinnistes seltskondlikes ringides, kuhu politsei kõ...