Concentro grosso On esimene orkestrizanr (itaalia keeles ,,suur kontsert"). Koosneb kolmest osast: kiire, aeglane ja kiire. Concerto grosso tekkis zanrina barokkajastul. Concerto grosso suurim meister oli Arcangelo Corelli. Concerto grossot mängivad barokktrio (concertino) ja suurem orkester (ripieno). Teost on võimalik mängida ka ainult concertinoga - Alfred Schnittke Concerto grosso (ettevalmistatud klaverile, kirjutatud kahele viiulile ja keelpillidele). Soolokontsert Vastandatakse orkestrile üht või mitut solisti. Solistid pole orkestrist sõltumatud nagu concerto grosso`s. Soolopillina kasutatakse sagedamini viiulit ja oboed, kuid soolokontserte on kirjutatud pea kõigile keel- ja puhkpillidele. Kolmeosaline: kiire, aeglane, kiire. Soolokontserdi vormi peamine kujundaja ja kuulsaim looja oli veneetslane Antonio Vivaldi Antonio Vivaldi (1678-1741). Süit Sonaadi ja kontseri kõrval oli instrumentaalmuusika kolmas
Väiksem ja suurem koosseis täiendavad üksteist. Žanri looja: A. Corelli Tähtsamad heliloojad: G. Fr. Handel, A. Corelli (on kirjut. ühesuguse ülesehitusega teoseid → conceto grosso kõik teosed keelpillikoosseisudele, alguses sissejuhatav osa, osade arv määratlemata, leidub rahvuslikke viisikäände.), J. S. Bach (segakoosseisudele, kindlaosalised {enamasti 3}, k- aegl-k, mollilik. Brandenburgi kontserdid) 3. Soolokontsert – orkester vs 1 või 2 solisti. Soolopillina viiul või oboe. 3 osaline (k-aegl-k). Kuulsaim looja/kujundaja: A. Vivaldi - veneetslane - viiuliõpetaja → orkestrijuht → muusika-direktor → oma õpilastest imeline orkester - 450 soolokontserdit - „Aastaajad“ (4 osa, mis omakorda jaotuvad 3’ks alaosaks) - kirjutas ka oopereid, kantaate, oratooriumeid ning kirikumuusikat, c.g’sid - eeskujuks paljudele 18. saj
6)Oratoorium- ulatuslik kontsertteos solistidele,koorile,orkestrile,sisu antakse edasi lavastuseta. 7)Kantaat-2-3st retsitatiivi ja aaria paarist , sarn väikese ooperistseeniga. 8)Passioon-heliteos koorile, orkestrile, solistidele, Kristuse kannatustest. 9)Sonaat-ansamblile loodud instrumentaalteos(kiriku-4osa; kammer-sissejuh,2-4 tantsulist osa; Arcangelo Corelli) 10)Kontsert-sonaadi paralleellvorm. 11)Cocerto grosso- suur kontsert ;A.Corelli 12)Soolokontsert-orkestrile vastandatud soolopill(oboe,viiul) ; Vivaldi 13)Süit-eri karakteris tantsude ja intsrumentaalpalade tsükkel. 14)Courante-3-osalises taktis kiire prantsuse hüppetants. 15)Gigue-soti hüppetants 16)Fuuga-polüfooniline teos mille aluseks selge karakteriga meeldejääv meloodialõik ehk teema. 17)Klaviirimuusika-baroki ajastul klahvpillidele kirj muusika 18)Tempereeritud häälsus- uus häälestussüsteem , kujunes 18 saj 1
1. Barokkajastu iseloomustus ❏ 1600-1750 aastal (umbes) ❏ priiskav monarhia, toretsev stiil ❏ kaunistute rohkus, oramentika ❏ efektne teatraalsus, äärmuslik tundelisus ❏ seisuste süsteem varises kokku 2. Mis on generaalbass ehk basso continuo ehk katkematu bass ehk jalutav bass? Generaalbass on muusikat harmooniat saatev bassiliin. 3. Mis on kontsert, soolokontsert ja concerto grosso? ❏ kontsert on teos suuremale ansamblile või barokkorkestrile & suurem teos pillidele ja hääletele. ❏ soolokontsert on teos soolopillile ja orkestrile. ❏ concerto grosso on teos väiksemale pillirühmale ja orkestrile. 4. Mis on kantaat, oratoorium, passioon ja ooper? Näited. ❏ kantaat (17.saj) on mitmeosaline piduliku või eepilise iseloomuga teos koorile ja/ või
· Millisele tänapäeva pillile sarnaneb viola da gamba? Viiul. · Milliseid klahvpille kasutati barokkajastu muusikas?- klavessiin,positiivorel,klavikord. Kui tänapäeval on klaverile loodud - ,,klaverimuusika", orelile loodud ,,orelimuusika", siis, kuidas nimetati barokkajastul muusikat, mis oli kirjutatud ükskõik mis klahvpillidele? klaviirimuusika Kus ja kellena töötas kuulus helilooja A.Vivaldi? Milline on tema kuulsaim soolokontsert. (mida tähendab soolokontsert?töötas vaeselastekodus viiuliõpetajana,veeneetsias,aastajad!soolokontsertit esitavad soolo orkester ja soolopillid. Milline on olnud Bachi tuntus tema eluajal, tänapäeval? Miks Bachi ei mõistetud heliloojana tema eluajal? Tema · Millal valitses barokk? Mis tähendas barokk? Sõna "barocco" on pärit portugali keelest.Millal ja miks võeti see nimetus kasutusele? 18saj. · Võrdle barokkaega renessanssi ja tänapäevaga
* Musitseerimine muutus kontertlikuks * Uus amet- õukonnamuusikud * Monoodia- iseseisev meloodia+ harmooniasaade * Polüfoonia arenes on täiuseni * Instrumentaalmuusika muutus iseseisvaks * INSTRUMENDID: viiul (meistrid: Amati, Stradivari, Guarnieri), klavessiin, orel Basso continuo ehk generaabass = basspill+harmooniapill Instrumentaalmuusika * SONAAT: teos soolopillile * INSTRUMENTAALKONTSERT e soolokontsert: teos soolopillile ja orkestrile * CONCERTO GROSSO : teos barokktriole ja orkestrile * SÜIT: mitmeosaline orkestriteos. Eelkõige tantsusüidid * PRELÜÜD JA FUUGA Fuugavorm *Keerukaim polüfooniline vorm *Fuga-,,põgenemine" it. k *Arenes välja barokkajastul, peamiselt J.S Bachi loomingus (,,HTK I") *Vorm jaotub 3 põhioskas: Ekspositsioon- teemade esitlus põhi-ja dominanthelistikus
paarist klavessiin, orel või lauto), lisati - kirikukantaat – tekst põhineb täitehääli (vioolahääl) piiblil, ülesehitus keerulisem aja barokkorkester – neljahäälne koosseis suurem kui kantaadil orkester, milles juhtivaks kaks ooper - muusikaline lavateos, milles võrdse tähtsusega viiulirühma, enamasti esitatakse kogu tekst vioola(d) ja basso continuo lauldes soolokontsert – eristuvad üks või - opera seria - vältisid seoseid mitu solisti, kes mängivad oma igapäevaeluga, tegelased olid soololõike vaheldumisi ansambli või pärit antiikmütoloogiast või orkestriga ajaloost - concerto grosso – tavalisele - opera buffa – koomiline ooper barokktriole on lisatud suurem - libretto- poeetiline tekst ansambel
kasutama tegelaskujudega või olukordadega seotud ............................................................................(22) Esimene avalik ooperiteater Teatro San Cassiano 23) asutati veneetsias.(24). Seleta mõisted: monoodia - basso continuo - bel canto - primadonna - kastraat - opera seria - opera buffa - aaria - da capo aaria - retsitatiiv - kantaat - oratoorium - passioon - Näited kantaadi, oratooriumi ja passiooni kohta: sonaat (17.saj) - concerto grosso - soolokontsert - süit - prelüüd - fuuga - Ülesanne: file:///C:/Users/Kadri/Downloads/Baroki%20v%C5%BC%C5%BC%C5%BC %C5%BCti%20(1).pdf või sama: https://koolielu.ee/waramu/view/1-cd72f642-7f38-4882-9b13- 7362f7b40809 Kordamisküsimused baroki kohta: 1. Renessansi - ja barokiaja kunsti olemuslik erinevus (õpik lk 86) 2. monoodia 3. polüfoonia 4. aaria 5. retsitatiiv 6. avamäng 7. Mis on ooper? Millistest osadest koosneb
KONTSERDIARVUSTUS 1. Esineja(te) nimi(ed), kontserdi aeg ja koht. 2. Tutvusta esinejaid (näiteks kui oli soolokontsert, siis solisti lühike elulugu, varasem tegevus jne; kui esineb grupp, siis selle varasem ajalugu ja tegevus). 3. Kontserdi kava ja selle sisuline iseloomustus (millises zanris teoseid esitati; kas kava oli oma ülesehituselt huvitav). 4. Kontserdi ettekande analüüs: esineja(te) tase, esitatu korrektsus-puhtus, lauljate puhul hääle ilu, kõlavus, teksti selgus; instrumentaalmuusikute puhul, millised pillid soleerisid, pillide kõla / sound
Barokiajastu instrumentaalmuusika: · Sonaat instrumentaalteos, mis koosneb mitmest eri karakteriga lõigust. (eri tüübid: kiriku ja kammersonaat). Kuulsaim helilooja oli Arcangelo Corelli (1653-1713) · Kontsert tavaliselt 3osaline teos solisti(de)le ja orkestrile. Kiiretes osades vahelduvad orkestri- ja soololõigud. Concerto grosso teos solistide grupile ja orkestrile, kus orkester täiendab soliste lõiguti. · Soolokontsert vastandatakse orkestri üht või mitut solisti. Solist pole orkestrist sõltuvuses. Antonio Vivaldi (1678-1741) Ta oli Veneetsia Markuse kiriku viiuldaja poeg. Sai nii muusikalise kui ka vaimuliku hariduse (vaimulikupühitsuse sai juba 15 aastaselt). Juuste värvi tõttu hüüti teda "punaseks preestriks". 1703.a oli ta Veneetsia Vaeslastekodus viiuliõpetaja, pani tüdrukutest kokku orkestri , mis kasvas Euroopa säravaimaks kollektiiviks.
Sonaat on instrumentaalmuusika zanr. Sonaat on soolopillile (saatega või ilma) kirjutatud sonaaditsükkel. Sonaadil on tavaliselt kolm osa: 1. osa on sonaadivormis ja kiires tempos 2. osa on aeglases tempos, tihti variatsioonivormis 3. osa on kiire, tavaliselt rondovormis Kontsert muusikateos(t)e ettekanne. Soolokontsert muusikateos(t)e ettekanne ühe esitaja poolt. Kontsert orkestrizanr barokiajastul. Instrumentaalkontsert muusikazanr soolopillile ja sümfooniaorkestrile. Sümfoonia on muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. Sümfoonia kujunes välja 18. sajandil Viini klassikalise koolkonna (Haydni, Mozarti ja Beethoveni) loomingus. Klassikaline sümfoonia koosneb neljast osast. 1. osa. Allegro (kiire), sonaat-allegro vormis. 2. osa
instrumentaalkontserte. Arenes välja ka Barokkorkestridki koosnesid viiulitest ja klassikalise sümfooniaorkestri koosseis. viooladest. Tänapäevast klaverit asendas Pillid täiustusid ja said tänapäevase klavessiin. Oli ka oreli võidukäik. välimuse. Itaalias tekkis ooper ja oratoorium ning Klassitsisme ajastul tekkis palju uusi kantaat. Orkestrimuusika liikideks olid zanreid. Tähtsaimaks neist oli sümfoonia. concerto grosso ja soolokontsert. Lisaks olid veel klassikaline sonaat, klassikaline keelpillikvartett, instrumentaalkontsert ja ooper. Kristiine Pajuri MT14
Concerto grosso suurimad meistrid olid A.Corelli, A.Vivaldi, J.S.Bach ja G.F.Händel. o G.F.Händel ja A.Corelli concerto grossode sarnasused: 12 tükki Keelpilliorkestrile Algavad aeglase sissejuhatusega Osade arv on kõikuv Muusikaliste kujundite rohkus rahvus o J.S.Bach ja concerto grosso Määras osad kindlaks (k-a-k) Arendas sümfooniliselt materjali Teosed oma sisu sügavuse ja vormide täiususega ainulaadsed 18. Saj. · Soolokontsert on instrumentaalteos mis on mõeldud orkestrile ja soolopillidele. Solistidele on mõeldud virtuoossed osad (soololõigud). Soolopillina oli kasutusel viiul, kuid ka teised puhkpillid. Populaarsem helilooja oli endiselt A.Vivaldi. BACH PANI ALUSE KLAVERIKONTSERDILE KUI ZANRILE JA HÄNDEL ORELIKONTSERDILE KUI ZANRILE! · Süit (pr.k suite = järgnevus, korrapärane rida) on tsükkel erineva karakteriga tantsudest. Kõiki osi ühendab ühtne teema
On vaid üldised nõuded. Töö peaks andma adekvaatset teavet neile, kes pole saanud kontserdist osa võtta. Samas peaks töö pakkuma tuge kontserdisaalis istunuile oma tähelepanekute võrdlemiseks. Huvitavalt ja ka oskuslikult kirjutatud retsensiooni oleks kindlasti kasulik lugeda ka esinejatel endil. Valitud kontserdi retsenseerimisel võiks silmas pidada järgmisi punkte: 1. Esineja(te) nimi(ed), kontserdi aeg ja koht 2. Mõnda esinejate tutvustamiseks (näiteks kui on soolokontsert, siis solisti lühike elulugu, varasem tegevus jne; kui esineb grupp, siis selle varasem ajalugu ja tegevus jne) 3. Kontserdi kava ja selle sisuline iseloomustus (näiteks millises zanris teoseid esitati, millisest ajastust; kas kava oli oma üleehituselt huvitav, juhul kui oli ühes ajastus, kas siis vastas sellele jne 4. Kontserdi ettekande analüüs: esineja(te) tase, esitatu korrektsus-puhtus, lauljate
Retsensioon Kontserdi pealkiri oli „Sinu poole teel“. Külastasin kontserti Võru Kandles ja see toimus novembris. Kontserdi teema oli soolokontsert ja eesmärgiks oli Alen Vezikol esitada varem tuntud laule, kuid tutvustada ka oma uusi laule. „Sinu poole teel“ sobib kontserdile pealkirjaks, sest soolokontsertiga ning uute ja vanade lauludega astus Veziko piltlikult öeldes sammu lähemale publikule.Kontserdil oli kuulda nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusikat. Esitati ainult Alen Veziko laule ning esitajaks oli tema ise. Kontserdi tegi eriliseks see, et
Barokk muusikas: 1600-1750. Rene Descartes: helide eesmärk on rõõmu valmistada ja kutsuda meis esile erinevaid tundeliigutusi. Vokaalmuusika jaguneb 1) kantaat-cantata täh it keeles laulma, 1620 kas esimest korda vokaalizanrina. Koosnes kahest-kolmest aaria paaridest ja retsitatiividest(kõnelähedane laul), esitati alati saateansambliga. Tänapäeval on vokaalsümfooniline suurvorm mõeldud esitamiseks koorile, solistile, sümf.orkestrile. 3-osaline. Vaimulik ja ilmalik kantaat. A. Scarlatti(it). 2) oratoorium sama koosseis mis kantaadil, lisandub jutustaja roll. Puudub lavaline liikumine, dekoratsioonid, mõõtmetelt nagu ooper, lähedane suhe piibli vaimuliku tekstiga. Jesus christ superstaar-tänapäevane oratoorium. J.Peri muusikalised draamad. 3). Ooper. Esimene ooper 1607 c.monteverdi ,,orpheus". A)opera buffa-koomiline ooper B)opera seria tõsine ooper. Kaunis, võimas, suurejooneline ülepakutud. 1637. avati ...
Küsimused (Barokk) 1. Seleta mõistet ,,Renessanss" Tähistatakse kultuuriloos antiikkultuuri ideaalide taassündi ning seda mõistet hakati esmalt kasutama seoses Itaalia 14.-16. saj. kultuuriga. 2. Mida tähendab ars nova? - Muusikastiil Prantsusmaal 1320-1380. (oli töös 1. Real) 3. Kirjelda ars nova koolkonda, nimeta silmapaistvaim helilooja. 3- ja 4-häälsed motetid, need mitme ühel ajal kõlava tekstiga teosed esindasid oma aja kõige keerukamat kompositsioonitehnikat, mida iseloomustab matemaatiliselt korrastatud rütm. Guillaume de Machaut (1300-1377). ( oli töös 1. Real) 4. Kirjelda Madalmaade koolkonda Häälte sarnasus ja pehme kooskõla, ühised meloodiakujundid. (oli töös 2. Real) 5. Nimeta 15.-16. Sajandi olulisemad muusikazanrid ja iseloomusta neid lühidalt. Sansoon-pr keelne ilmalik polüfooniline laul, Frottola-lihtsas vormis salmilaul, millel on tihti ka refrään, Villanella-laul, mis m...
Muusika ajaloo kontrolltööd I 1. Millega on peamiselt ajalukku läinud Antonio Vivaldi? (zanr, näide) Soolokontsert, ,,4 aastaaega" 2. Tõmba maha nimed, mis ei kuulu barokiaja heliloojatele! A. Corelli, A. Stradivari, M. A. Carpentier, A. Vivaldi, O. Lassus 3. Ühenda mõiste ja tema vaste. Barroktrio pilliansambel, mille koosseisus on 2 meloodiapilli ja basso continuo Retsitatiiv kõnelaul Prelüüd lühike sissejuhatava loomuga vabas vormis heliteos Passioon oratooriumizanri alaliik, teemaks Kristuse kannatused ja surm
4. Mis seatakse barokk-muusikas muusika/helide eesmärgiks? 5. Kui renessansi-ajastul valitses polüfooniline kirjaviis, siis milline stiil saab barokk-muusikas peamiseks ning milles see seisneb? (Monoodia, täpsemalt saatega monoodia - stiil, mis väljendub ühehäälses meloodias, millele lisandub saade) 6. Seleta mida tähendab basso continuo ehk generaalbass ehk numbribass! Millised pillid siin osalevad? 7. Nimeta baroki-ajastu inrtumentaalmuusika zanre! (sonaat, kontsert, soolokontsert, concerto grosso, süit) 8. Millise pilli esiletõus toimus barokk-ajastul? (viiul) 9. Kus kõlas instrumentaalmuusika ehk kus ja millistel puhkudel musitseeriti? 10. Nimeta barokiajastu vokaalmuusika zanre! (aaria, kantaat, oratoorium, passioon) 11. Mis on retsitatiiv? 12. Kirjelda oratooriumi zanri! Millistest osadest see koosneb, milline on esituskoosseis? 13. Millal etendus esimene ooper? Mis oli selle pealkiri? (1597, ,,Daphne") 14. Keda peetakse esimeseks suureks ooperiheliloojaks
Rein Rannap Sündis 6. oktoobril 1953 Tallinnas. Rein Rannap õppis Tallinna Muusikakeskkoolis (1965 - 1972) ja Konservatooriumis (1972 - 1977) klaveri erialal Virve Lippuse juures; seejärel Moskva konservatooriumi aspirantuuris Lev Naumovi juures (1977 - 1979). 1991 kuni 1995 õppis ta Lõuna Kalifornia Ülikoolis (USC) Los Angeleses (Stephan Hartke juures) heliloomingu erialal. Esimene soolokontsert ja esinemine orkestriga 1968, tegutseb sel ajal aktiivselt tänini. On korraldanud üle-eestilised kontsert-tuurid "Klaver tuleb külla" (1997 ja 1999) esinedes kirikutes, tuues meeskonnaga klaveri kohale. Muusikapropagandistlik tegevus hõlmab lisaks esinemistele väikestes maakohtades ka telesaadete sarja "Muusika väikese m-iga" (1997-1998). Võitis Eesti Vabariikliku Pianistide Konkursi (1973) ja sai lõppvoorus auhinnalise koha
käskijanna" (opera buffa) Muusikazanrid Itaalias tekkis ooper ja Klassitsisme ajastul tekkis oratoorium ning kantaat. palju uusi zanreid. Orkestrimuusika liikideks Tähtsaimaks neist oli olid concerto grosso ja sümfoonia. Lisaks olid veel soolokontsert. klassikaline sonaat, klassikaline keelpillikvartett, instrumentaalkontsert ja ooper. Muusika üldiseloomustus Muusika oli pingeline ja Helikeel muutus lihtsamaks. erutatud, polüfoonia kõrval Harmoonia oli heakõlaline,
*Võrdlen muusikat Renessanssi ja baroki ajastul lk. 163,187. Tüüpiline renessansiajastu muusika pole kontsertlik, st ta pole algselt mõeldud kuulamiseks. Instrumentaalmuusika hõlmas barokiajastul mitte ainult salongilikku kodust musitseerimist, vaid ka orkestrimuusikat. *Mida tähistab sõna "kontsert"? Barokiajastul tähendas kontsert koosmängu. Orkestri koosseisu jagamise alusel eristati kolme tüüpi kontserte: 1) mitmekooriline kontsert 2) concerto grosso 3) soolokontsert. Tänapäeval on kontsert mitmeosaline teos soolopillile orkestri saatel. *Nimeta ja iseloomusta kolme barokiajastul levinud muusikastiili a) kiriklik stiil polüfoonilist kirjastiili jätkati kuid pisut vabamal kujul b) kammerstiil sooloaariad, duetid, teosed soolopillidele, jätkati 16. saj seltskondliku musitseerimise tavasid c) teatraalne stiil uudne ja julge, rõhutatult tundeline, kirglik väljendus, kujunes ooperis *Mis on Generaalbass
käskijanna" (opera buffa) Muusikazanrid Itaalias tekkis ooper ja Klassitsisme ajastul tekkis oratoorium ning kantaat. palju uusi zanreid. Orkestrimuusika liikideks Tähtsaimaks neist oli olid concerto grosso ja sümfoonia. Lisaks olid veel soolokontsert. klassikaline sonaat, klassikaline keelpillikvartett, instrumentaalkontsert ja ooper. Muusika üldiseloomustus Muusika oli pingeline ja Helikeel muutus lihtsamaks. erutatud, polüfoonia kõrval Harmoonia oli heakõlaline,
· Kuulsamad näitekirjanikud: Lope de Vega. Muusika: · Suur pööre Euroopa muusikapildis toimus 1600. aasta paiku. Sel ajal tekkisid kiiresti uued zanrid, eel kõige ooper , samuti algas solistide vokaal ja instrumentaal muusika ning orkestrimuusika võidukäik. · Itaalia k. Basso contiuo ehk saksa k. Generaalbass mis oli Barokki ajastu muusika alustalaks. · Uued zanrid : Ooper, Balett , Süit , Pastion , Triosonaat (kirikusonaat, kammersonaat) , Soolokontsert ,kantaat, prelüüd ja fuuga. · Kuusamad heliloojad: Vivaldi, Georg Friedrich Händel , Johann Sebastian Bach , Heinrich Schütz , Marc-Antoine Charpentier , A.Corelli , C. Monteverdi . C. Monteverdi Teadus · Isaac Newton leidis seletuse jõule mis kehi orbiidil hoiab , sõnastas kolm liikumis seadtust, arvutas välja Maa õiged mõõtmed, Seletas tõusu ja mõõna.
17.sajandi algul kerkis esile viiul nii soolo- kui ka ansamblipillina. Viiuli kiire tõus oli seotud ka kuulsa viiulimeistrite koolkonnaga Cremonas. Sealse meistri Niccoló Amati ning tema õpilaste Andrea Guarnieri ja Antonio Stradivari käe all kujunes viiuli klassikaline kuju ning ehitus. Võrreldes varasemasega hakati pille häälestama ühtselt ning seetõttu oli võimalik moodustada orkestrit. Orelile tuli juurde registreid ning nende esikülgi hakati uhkemalt kaunistama. Soolokontsert üks või mitu solisti vastandatakse orkestrile. Solistid mängivad oma soololõike vaheldumisi orkestri või ansambliga. Selline kontsert on enamasti kolmeosaline ning tavaliseim instrument on viiul. Soolokontserdi vormi peamine kujundaja ja kuulsaim looja on veenetslane Antonio Vivaldi (pärit Itaaliast). Kuulsaim teos on ,,Aastaajad" Instrumentaalmuusikas oli sonaadi ja kontserid kõrval ka kolmas väga tähtis vorm süit (- erikarakteriga kokku pandud palad). 17
üksikutele osadele karakteersed nimetused. Klavessiinisüite lõid FRANCOIS COUPERIN le GRAND (+1733) ja ooperihelilooja RAMEAU (+1764) Concerto Grosso Mõiste concerto tuleb ilmselt sõnast conserere (koos tegutsema, ühendama), hiljem omandab tähenduse concertare (võistlema). Soolopillide ansambel on vastandatud orkestrile. Meistrid: ALESSANDRO STADELLA, CORELLI ja peaaegu kõik barokkheliloojad peale neid, HÄNDEL. Soolokontsert Soolopilli ja orkestri vastandamine. Reeglina 3-osaline: kiire-aeglane-kiire. Kontserdis soleerib peamiselt viiul, aga ka tšello, fagott, oboe jne. Viiulikontserte on loonud VIVALDI (on tugevasti mõjutanud Bach'i, kes töötles Vivaldi kontserte), TELEMANN, BACH, TARTINI. Orelikontserte HÄNDEL, klavesiinikontserte BACH. Kõrgbaroki ajal arenes mazoor-minoor tonaalsus, oktaav jagati 12 võrdseks pooltooniks. Siitpeale sai võimalikuks kõigi helistike kasutamine.
3)klassikalise stiili kõrgaeg 780-1810 sündisid paremad heliteosed4)klassitsismi lõpu on meeletult raske määrata!!!!. Miks nim seda valgustusajastuks: demokraatia algus, kirik ei pea ühiskonda valitsema, tekivad uued mõtted. Baroki ja klassitsismi võrdlus Barokk *kirikulaadide järelmõju*mitteperioodiline meloodika*eelistatud vokaalmuusika *valdavalt vaimulik muusika*muusika tarbijaiks kirik ja aadelkond+lihtrahvas *vormid ja zanrid: fuuga, süit, soolokontsert, concerto grosso, ooper, oratoorium, kantaat*orkestri koosseis: basso continuo,keelpillid,vahel soleeriv ruhkpill. Klassitsism *funktsionaalharmoonia: duur-moll, toonika-dominant, kolmkõlad*perioodiliselt liigendatud laululine meloodika*eelistatud instrumentaalmuusika*valdavalt ilmalik muusika* tarbijateks aadel ja kodanlus*vormid ja zanrid:sünfoonia, ooper, kvartett, kvintett*orkestri koosseis: keelpillid, löökpillid, puhkpillid.
15) Kirjelda levinumaid instrumentaalkoosseise - barokktrio, barokkorkester Lk. 105 Barokktrio: kaks meloodiapilli ja basso continuo (meloodiapillid nt viiul, oboe, plokkflööt) Barokkorkester: kasvas välja barokktriodest. Hilisbarokile iseloomulik neljahäälne itaalia orkester. Sellest sai alguse ja klassikaline sümfooniaorkester. 16) Instrumentaalvormid – sonaat, kontsert, concerto grosso ja soolokontsert Lk. 106, 107 Barokiaegne sonaat oli instrumentaalteos (nii soolopillile kui ka ansamblile, väga populaarne oli triosonaat), mis koosnes mitmest eri karakteriga lõigust (hiljem mitmest eri osast). Sonaat võis olla nii kirikumuusika teos (tavaliselt 4-osaline) kui ka ilmalikuks esitamiseks mõeldud kammerteos (sissejuhatus, millele järgneb 2-4 tantsulist osa). Kontsert (It. k. Concerto – koosmäng, ansambel)
parukaid ja naistel olid juuksed seatud uhketesse soengutesse. Riided olid kaunistatud peenete mustritega ja valmistatud uhketest kangastest. Olulisimaks pilliks muutus viiul. Kõige kuulsamad viiulimeistrid olid Amati, Guarneri ja Stradivari, kes elasid Itaalias. Barokkorkestridki koosnesid viiulitest ja viooladest. Tänapäevast klaverit asendas klavessiin. Oli ka oreli võidukäik. Itaalias tekkis ooper ja oratoorium ning kantaat. Orkestrimuusika liikideks olid concerto grosso ja soolokontsert. Muusika oli pingeline ja erutatud, polüfoonia kõrval muutus olulisemaks homofooniline muusika. Teosed olid keerukamad ja esituseks oli vaja õppinud lauljaid ja pillimehi. Tähtis oli tekst. Kuulsamad heliloojad olid A. Vivaldi, J.S. Bach, A.Corelli, G.F Händel ja C. Monteverdi. Euroopas hakkas barokk tekkima juba XVI sajandi lõpul, paistes oma tipptunnil XVII sajandil silma värvirikka dekoori ülima lopsakuse, hoo ja tundeküllasusega. Katoliku
näitlemist. Laulu saadab instrumentaalmuusika, mille koosseis ulatub kammeransamblist sümfooniaorkestrini. Kasutatakse soliste, ansambeleid ja koori. Kantaat-Mitmeosaline vokaalteos, mis võib olla loodud ka üksnes solistile või hoopis koorile, solistidele ja orkestrile. Viimasel juhul sarnaneb ta oratooriumile. Tavaliselt puudub arenev süzee. Iseloomulik on ühe tunde või meeleolu domineerimine kogu teose kestel. Temaatika on erinev ja neid on nii vaimulikke kui ka ilmalikke. Soolokontsert- Teos, kus orkestrile vastandatakse üht või mitut solisti. Concerto grosso- Teos solistide grupile ja orkestrile. Suurem grupp toetab väiksemat lõiguti. Süit- Instrumentaalmuusika vorm, mis kujutab endast erinevate karakteritega tantsude järgnevust. Kontsert- Mitmeosaline teos soolopilli(de)le ja orkestrile. Passioon- ulatuslik areneva süzeega teos, mis jutustab alati ainult Kristuse kannatustest ja ristisurmast
Viola da gamba poognaga mängitav ajalooline keelpill, mida toetatakse põlvele või hoitakse põlvede vahel Barokktrio barokiajastu pilliansambel, kuhu kuuluvad kaks meloodiapilli ja basso continuo, viimast mängitakse tavaliselt mitme pilliga Concerto grosso (ka looja) barokiajastul tuntud instrumentaalkontserdi tüüp, mille esituskoosseisus on väiksem iseseisev ansambel (barokktrio, concertino) ja suurem toetav pillikoosseis (concerto grosso); looja Arcangelo Corelli Soolokontsert (ka looja) enamasti kolmeosaline kontsert, kus eristuvad üks või mitu solisti, kes mängivad oma virtuoosseid soololõike vaheldumisi ansambli või orkestri korduva teemaga; looja Antonio Vivaldi Süit mitmest iseseisvast osast koosnev helitöö Klaviirmuusika erinevatele klahvpillidele kirjutatud muusika 1 Teadus 1593 Galileo Galilei konstrueerib termomeetri
evangeeliumi tekstil, teemaks Kristuse kannatused ja surm 9. Barokiaja levinumad meloodiapillid, basspillid? Meloodiapillid- viiul, oboe, plokkflööt, klavessiin, orel Basspillid- viola da gamba, fagott 10. Tuntumad pillimeistrid. Viiulimeister Niccoló Amati ning tema õpilased Andera Guarneri ning Antonio Stradivari. 11.Barokktrio- pilliansambel, mille koosseisus on 2 meloodiapilli, ja basso continuo 12. Mis vahe on soolokontserdil ja concerto grossol? soolokontsert - instrumentaalmuusika liik, kus vaheldumisi mängivad solist(id) ja ansambel või orkester concerto grosso- instrumentaalmuusika liik, kus vaheldumisi mängivad väike ansambel (concertino) ja suurem ansambel (concerto grosso) 13. Millest koosneb süit? Süit- eri karakterites tantsude, aga ka lihtsalt instrumentaalpalade tsükkel. 14.Prelüüd- lühike sissejuhatava loomuga vabas vormis heliteos 15
Tallinna Kristiine Gümnaasium Kristina Volkova 9b Jelena Vaenga Retsensioon Tallinn 2011 20.10.2010 toimus Eestis, Tallinnas, Nokia Kontserdimajas, andeka vene lauljanna ning tõusva estraaditähe Jelena Vaenga soolokontsert. Selle kestvus oli 2 tundi ja 50 minutit. Jelena Vaenga sündis 27.jaanuaril 1977 aastal Severomorskis (Venemaa). Õppis Sankt- Peterburgis, nüüd on see linn talle ka elukohaks, kus ta töötab ja tegeleb loominguga. Jelena on ise oma lugude autor ja esitaja, ta on samuti osalenud paljudel lauluvõistlustel ja on ka Kuldse Gromofoni preemia laureaat (2009, Moskva). Oma suhtumist enda loomingusse Jelena Vaenga väljendas väga lihtsalt ja selgelt: ,, Minu
· Itaalia orkester- juhtivaks kaks võrdse tähtsusega viiulirühma. Harmoonia täiteks vioola ja basso continou Sonaat- Ansamblile loodod teos ( Arcangelo Conelli, tegutses Roomas) Sonaaditüübid- Kirikusonaat, kammersonaat Kontsert- sonaadi paralleelvorm, eelduseks triost suurem koosseis Concerto grosso- Barokktriole on lisatud suurem ansambel, väike rühkm soolot mängivaid pille on vastandatud suurele orkestrile ( J. S. Bach ) Soolokontsert- vastandatakse orkestrile üht või mitut solisti (Antonio Vivaldi) Antonio Vivaldi Olulisemad faktid- Sai nii muusiku-, kui ka vaimulikuhariduse. Oli Veneetsias tütarlaste kloostrikoolis viiuliõpetaja. Kirjutas ooperi kõigest viie päevaga Looming- Kirjutanud 49 ooperit, loonud ka kantaate ja oratooriume. Ta looming on dramaatiline, kuid lihtne ja ökonoomne. Tema helikeel oli isikupärane. Süit- Järgnevus, korrapärasuse rida
ii partii tii ii partii tii TOONIKA DOMINANT TOONIKA TOONIKA EKSPOSITSIOON REPRIIS ● Kõikide mitmeosaliste teoste esimene osa Klassikaline sonaaditsükkel KOLMEOSALINE: 1. osa - kiire 2. osa - aeglane 3. osa - kiire Nt: sonaat, soolokontsert NELJAOSALINE: 1. osa - kiire 2. osa - aeglane 3. osa - tantsuline 4. osa - kiire Nt: sonaat, sümfoonia, keelpillikvartett
tema orkestri kõlavärve dramaturgia osana. Kirjutas ka rohkesti madrigale. Claudio Monteverdi Uued zanrid vokaal-instrumentaalmuusikas: · Oratoorium sarnane ooperile, kuid sisu antakse edasi ilma lavalise tegevuseta · Passioon Kristuse kannatuslugu · Kantaat algselt tähendas ilmalikku vokaalteost ühele või kahele solistile väikese pilliansambli saatel Uued zanrid instrumenaatlmuusikas: · Soolokontsert vastandatud barokkorkester ja 1-4 solisti · Orkestrikontsert ei ole ühtegi solisti või solistide gruppi · Concreto grosso ,,suur kontsert" ; põhilist osa mängib barokktrio, millega olulistes kohtades liitub orkestrikoosseis · Tantsusüit (allemande, courante, sarabande, gigue) Barokkmuusika suurimateks meistrideks on Johann Sebastian Bach ja Georg Friedrich Händel. Tähtsamad heliloojad:
4. Gigue- kiire soti hüppetants 16. Monteverdi kasutab rohkesti pille. Erinevad pillid ja neile iseloomulikud tämbrid väljendavad tegevusi, tegelasi. Tema ooperid on tundelised, väljendavad hingeseisundit. Orkester on laval toimuva illustreerumiseks 17. Klahvpillid: Klavessiin, orel, klavikord. 18. Instrumentaalmuusikas olid tähtsamail kohal sonaat + erinevad sonaadivormid, kontsert, concerto grosso, süit, soolokontsert. 19. Itaalia- Vivaldi, Monteverdi Prantsusmaa- Charpentier, Lully 20. Inglismaa- Purcell Saksamaa- Bach, Shütz 21. Mõisted Da capo aaria- 3osaline A-B-A vormis aaria. Esimene ja viimane osa onsamad. Bel canto- ilus laul Napoli koolkonnas Basso continuo- generaalbass, barokiajastu on basso continuo ajastu, barokile iseloomulik harmooniasaade. Fuuga- polüfoonilise muusika põhiline vorm, üles ehitatud ühe või mitme teema imiteerimisele eri häältes.
Peetri kirik/väljak,Versailles, Blois` loss, Sancta Maria Della Compostela. 6)Maalikuntsis väljendati taltsutamatuid kirgi, maaliti allegoorilisi, mütoloogilisi, usulisi pannoosid. Nt. "Öine vahtkond"(R), "Õuedaamid"(D.V), "Leucippuse tütarde röövimine"(P.P.R). 7)Muusikaline barokk kujunes välja Itaalias. Heliloojad: Arcangelo Corelli, Vivaldi, Scarlatti. 8) Kontsert oli orkestrile mõeldud muusikazanr barokiajastul,eristati kolme tüüpi: mitme-kooriline kontsert, concerto grosso, soolokontsert. Tänapäeval muusikateoste ettekandmine. 9)Barokiajastul levinud muusikastiilid: ooper, kantaat, oratoorium, passioon, sonaat. 10)Generaalbass- e. basso continuo (it. k - katkematu bass) ehk nummerdatud bass on muusikat pidevalt saatev bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia. 11)Ooperi eelkäijad olid vanakreeka tragöödiad, keskaegsed liturgilised draamad ja müsteeriumid, renessansiaegsed õukonnaetendused ja madrigalikomöödiad.
INSTRUMENTAAL MUUSIKA Areneb orkestrimuusika(suuremad pillikoosseisud) Tekkisid orkestrid ooperimajade ja kirikute juurde ning linnades muusikaühingute juurde. Eriti oluliseks oli viiul. Seda võimaldasid Stradivari, Amati ja Guarneri suguvõsad. Need pillid mängivad veel praegugi ja on hästi kallid. Uued zanrid conserto grosso- mitmeosaline instrumentaal teos, kus suuremale pillide rühmale on vastandatud soolopillide rühm. Tavaliselt 3 osaline, need on järjestatud kiire- aeglane-kiire. Soolokontsert mitmeosaline instrumentaalteos, kus orkestrile on vastandatud üks või mitu soolopilli. Süit- erikarakteriga palade tsükkel. Allemande- -aeglane saksa tants. Courante- prantsuse kiire hüppe tants. Sarabanda- hispaania pidulik tants, aeglane. Gigue- soti meremeeste väga kiire hüppetants. JOHANN SEBASTIAN BACH 1685-1750 Saksa helilooja, kes 9 aastaselt kaotas mõlemad oma vanemad ja keda hakkas kasvatama tema vanem vend. Vanemast vennast sai ta esiene muusikaõpetaja
Lõi klaveriteoseid, klaverikontserte, klaveritranskriptsioone. Kirjutas ka vaimulikku muusikat. Sümfooniad: 'Faust' & 'Dante sümfoonia' 19. sajandi orkestrižanrid sümfoonia – võis olla rohkem kui 4 osa, 2hte tüüpi puhtmuusikaline (Brahms, Bruckner, Mahler) ja programmilised (Liszt, Berlioz), puhtmuusikaline sümfoonia – täiustati orkestri kõla, arvati, et sisu ei pea olema, programmiline sümfoonia – sisuga teos, soolokontsert – 3 osa kiire-aeglane-kiire, sümfooniline poeem – 1 osaline teos, mille aluseks on kirjanduslik teos ja võetakse inspiratsiooni loodusest, sümfooniline süit – ühe pealkirja all on alaosad, mis kirjeldavad-jutustavad, kontsert avamäng, sümfoonilised variatsioonid Programmiline muusika oli sisuga (süit, sümfoonia, poeem). Sümfoonia keskmes kangelane või poeetiline idee. Poeemi keskmes samuti kangelane. Johannes Brahms – mitteprogrammilise muusika pooldaja
saatega monoodia - stiil, mis väljendub ühehäälses meloodias, millele lisandub saade) 6. Seleta mida tähendab basso continuo ehk generaalbass ehk numbribass! Millised pillid siin osalevad? Muusikat pidevalt saatev bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia. Mängitakse pillirühmaga, kuhu kuulub vähemalt 2 pilli: basspill (tšello, fagott )ja harmooniapill (klavessiin, orel, lauto) 7. Nimeta baroki-ajastu inrtumentaalmuusika žanre! (sonaat, kontsert, soolokontsert, concerto grosso, süit) 8. Millise pilli esiletõus toimus barokk-ajastul? (viiul) 9. Kus kõlas instrumentaalmuusika ehk kus ja millistel puhkudel musitseeriti? ballidel, vastuvõttudel, õukonnateatris, lossikirikus; ooperiteatrites; suuremate kirikute juures 10. Nimeta barokiajastu vokaalmuusika žanre! (aaria, kantaat, oratoorium, passioon) 11. Mis on retsitatiiv? kõnemeloodiat jäljendades väga väikese ulatusega meloodial 12. Kirjelda oratooriumi žanri
ei saa selles ansamblis mängida. Meloodiapillideks võisid olla nt viiulid, oboe või plokkflööt. 2)barokkorkester neljahäälne, iseloomulik hilisbarokile, milles oli juhtivaks kaks võrdse tähtsusega viiulirühma, harmooniatäiteks vioola(d) ja vundamendiks basso continuo, mida võidi mängida mitme pilliga. Selline tüüp levis kiiresti üle euroopa ja sellest sai alguse klassikaline sümfooniaorkester. 12) Instrumentaalvormid sonaat, kontsert, concerto grosso ja soolokontsert Lk. 106, 107 Sonaat mitmeosaline, tavaliselt pilliansamblile loodud instrumentaaltoes, algselt erinevatest karakteritest, hiljem aga mitmest iseseivast osast. Kontsert sonaati paralleelvorm, see on virtuoosne teos suuremale ansamblile või barokkorkestrile. concerto grosso kontserdi erivorm, kus tavalisele barokkork.lisatakse suurem ansambel, suurem grupp ühineb väiksemaga lõiguti, teda kõlaliselt täiendades
tarbiti palju. Õukonnapidustustel esinemine sai ajapikku prof muusikute tööks Muusikute ja kunstnike rohkus rääkis õukonna rikkusest. Louis XIV 200 muusikut Pillimängijatest moodustati orkestreid ja ansambleid Tüüpiline resenn muusika ei olnud mõeldud kuulamiseks : jumalateenistustel, tantsumuusika, seltskonnalaul. Nüüd luuakse teoseid kuulamiseks, kujunevad esimesed instr muusika zanrid Ansamblile mõeldud teoseid nim Sonaat Orkestrile mõeldud teos oli Kontsert - soolokontsert enamasi 3-osalised Concerto grosso 4-6-osalised Antonio Vivaldi (1678-1714) soolokontserdi väljakujundaja Aastaajad Talv I osa Arcangelo Corelli (1653-1713) concerto grosso zanri rajaja Muusikas rikkalikult kaunistatud, motoorsed rütmid, suursugusus Populaarsed pillid barokkajal : klavessiin. Iga haritud inimene valdas klavessiinimängu. Viiuli võidukäik algas 17.saj viiulist sai peamine meloodiapill ansamblis ja orkestris
viiulitest ja viooladest. Tänapäevast Pillid täiustusid ja said tänapäevase klaverit asendas klavessiin. Oli ka oreli välimuse. võidukäik. MUUSIKAZANRID Itaalias tekkis ooper ja oratoorium ning Klassitsisme ajastul tekkis palju uusi kantaat. Orkestrimuusika liikideks olid zanreid. Tähtsaimaks neist oli concerto grosso ja soolokontsert. sümfoonia. Lisaks olid veel klassikaline sonaat, klassikaline keelpillikvartett, instrumentaalkontsert ja ooper. MUUSIKA Muusika oli pingeline ja erutatud, Helikeel muutus lihtsamaks. Harmoonia ÜLDISELOOMUSTUS polüfoonia kõrval muutus olulisemaks oli heakõlaline, pingelisimaks akordiks oli
Arenesid tormiliselt pillid. Kujunes välja keelpillide nelja-liikmeline perekond: Viiul Viola (altviiul) Tsello Kontrabass Gremona viiulimeistrid Guarnieri Amati Stradivaari Tuntumad puhkpillid: Fagott Oboe Plokkflööt Põikiflööt Uued muusikazanrid VOKAAL: · Ooper · Oratoorium · Passioon · Kantaat ISTRUMENTAAL: · Concerto grosso · Instrumentaalkontsert (soolokontsert) · Tantsusüit · Fuuga Ooper tekkis 16. Ja 17. Sajandi vahetusel. Esimene ooperi autor oli Itaaliast Jacopo Peri. I ooper "Daphne" 1597.a II ooper "Eurydike" 1600.a Barokkooperi looja Claudio Monteverdi: III ooper "Orpheus" 1607.a Barokkiooperile on iseloomululik suursugune lavakujundus, suur esinejate koosseis, uhked kostüümid ja keerulised lavakujundused.
b) perioodiliselt liigendatud laululine meloodika. c) eelistatud vokaalmuusika. c) eelistatud instrumentaalmuusika d) valdavalt vaimulik muusika. d) valdavalt ilmalik muusika. e) muusika tarbijaiks kirik ja aadelkond. e) tarbijateks aadel ja kodanlus. f)vormid ja žanrid: fuuga, süit, f) vormid ja žanrid: sonaat, missa, soolokontsert, concerto grosso, ooper, sümfoonia, instrumentaalkontsert, oratoorium, passioon, kontsert. keelpillikvartett, ooper, rekvija g) orkestri koosseis: basso continuo, 2 g) orkestri koosseis: 4-häälne keelpillirühm, soolopilli 4-häälne puupillirühm 9. ŽANRI NIMETUS OSADE TSÜKLI ÜLESEHITUS KOOSSEIS ARV
b) mitteperioodiline meloodika b) perioodiliselt liigendatud laululine meloodika c) eelistatud vokaalmuusika c) eelistatud instrumentaalmuusika d) valdavalt vaimulik muusika d) valdavalt ilmalik muusika e) muusika tarbijaks kirik ja aadelkond e) tarbijateks aadel ja kodanlus f) vormid ja žanrid: fuuga, süit, soolokontsert, f) vormis ja žanrid: sonaat, kontsert, concerto grosso, ooper, oratoorium sümfoonia, avamäng, keelpillikvartett g) orkestri koosseis: keelpilliorkester basso g) orkestri koosseis: keelpillid, puupuhkpillid, continuo’ga vaskpuhkpillid 6. Sonaat-allegro vormi ülesehitus, osade iseloomustus, kasutus. 7. Mis on klassikaline sonaaditsükkel? a) Kolmeosaline: kiire-aeglane-kiire (sonaadid, kontserdid)
Kontsert - virtuoosne teos suuremale ansamblile/orkestrile Contserto grosso (kontserdi erivorm) - Barokktriole lisatakse suurem ansambel - Suurem grupp ühineb väiksemaga lõiguti, teda kõlaliselt täiendades Loojad: - Arcangelo Corelli - Antonio Vivaldi - G. F. Händel - J. S. Bach Soolokontsert - 1 või mitu solisti, kes mängivad oma virtuoosseid soololõike Antonio Vivaldi - soolokontserdi peamine kujundaja ja looja. (Nt: “Aastaajad” 4 kontserdi tsükkel) Tähtsamad instrumentaalvormid: Fuuga - polüfoonia (mitmehäälsuse) raskeim vorm Perlüüd ja tokaata - fuuga sissejuhatavad palad Suur fuugade looja J. S. Bach. Süit - järgnevus, korrapärane rida - Erinevates karakteris tantsude, aga ka lihtsalt instrumentaalpalade tsükkel.
teos (tavaliselt 4-osaline) kui ka ilmalikuks esitamiseks mõeldud kammerteos. Suurim meister Corelli. 2. Kontsert- on tulnud itaaliakeelsest sõnast ja tähendab koosmängu. 3 tüüpi: Mitmeosaline konstert- igat pillitüüpi oli 3-4. Teine on concerto grosso- teos solistide grupile ja orkestrile, kus orkester ühineb ansambliga lõiguti, et teda kõlaliselt täiendada. Suurim meister itaalia helilooja Corelli. Kolmas on soolokontsert- orkester+soolopill, kolmeosalised. Soolopillidena kasutati viiulit ja oboed. Vivaldi ,,Aastaajad". Vivaldi on kirjutanud 49 ooperit, palju kirikumuusikat, kantaate ja oratooriume 3. Tantsusüit- instrumentaalmuusika olulisim vorm, mis kujutas endast eri karakteritega tantsude järgnevust. Kirjutati nii ansamblile, orkestrile kui ka soolopillile. jaguneb neljaks: 1) Allemande- 4-osalises taktimõõdus aeglane Saksa tants;
professionaalsete muusikute tööks. Muusikute ja kunstnike rohkus rääkis õukonna rikkusest, Louis XIV õukonnas oli 200 muusikut. Pillimängijatest moodustati orkestreid ja ansambleid. Tüüpiline reness. muusika ei olnud mõeldud kuulamiseks, vaid kõlas jumalateenistusel, oli tantsumuusika või seltskonnalaul. Nüüd luuakse teoseid kuulamiseks, kujunevad esimesed instrumentaalmuusika zanrid. Kontsert jaguneb erinevateks tüüpideks. Soolokontsert enamasti 3osalised (kiireaeglanekiire) Soolokontserti esitavad orkester ja soolopill(id), Soolokontserdi solistide hulgas ei ole basspilli. Antonio Vivaldi ( 16781741) arendas välja soolokontserdi. Neljast 3osalisestviiulikontserdist koosnev tsükkel on Aastaajad (Kevad, Suvi, Sügis, Talv) Concerto grosso 46osalised, dialoogis väiksem grupp pille ja terve orkester, kusjuures väiksemal pilligrupil on oma basspill, seetõttu kõlaline tervik
annaabi.ee 
