Sonaat Sonaat - tähistatakse barokkajastul mitmeosalist, tavaliselt pilliansamblile loodud instrumentaalteost. Sonaate loodi 17 saj. nii kirikus esitamiseks kui ka tavalise kammermuusikana. 16.sajandi lõpus tähistati Itaalias sõnaga sonata lihtsalt instrumentaalpala. Sellel ei olnud mingit kindlat vormi ja see sarnanes teise tolleaegse instrumentaalzanri, kantsooniga Algselt koosnes sonaat lihtsalt erineva karakteri ja tempoga lõikudest, hiljem mitmest iseseisvast osast. Parimad barokiaegsed keelpillisonaadid (nii triosonaadid kui ka soolosonaadid) on loonud Roomas tegutsenud viiulivirtuoos, orkestrijuht ja helilooja Arcangelo Corelli (1653-1713). ·Arcangelo Corelli(1653- 1713). Kontsert Sonaadi paralleelvorm. Kontsert on ulatuslik mitmeosaline teos ühele või mitmele soolopillile ja orkestrile. Mõistet kontsert (concerto) kasutati algul nii heliteose kui selle esitajate ansambli kohta. Concentro grosso On ...
Väiksem ja suurem koosseis täiendavad üksteist. Žanri looja: A. Corelli Tähtsamad heliloojad: G. Fr. Handel, A. Corelli (on kirjut. ühesuguse ülesehitusega teoseid → conceto grosso kõik teosed keelpillikoosseisudele, alguses sissejuhatav osa, osade arv määratlemata, leidub rahvuslikke viisikäände.), J. S. Bach (segakoosseisudele, kindlaosalised {enamasti 3}, k- aegl-k, mollilik. Brandenburgi kontserdid) 3. Soolokontsert – orkester vs 1 või 2 solisti. Soolopillina viiul või oboe. 3 osaline (k-aegl-k). Kuulsaim looja/kujundaja: A. Vivaldi - veneetslane - viiuliõpetaja → orkestrijuht → muusika-direktor → oma õpilastest imeline orkester - 450 soolokontserdit - „Aastaajad“ (4 osa, mis omakorda jaotuvad 3’ks alaosaks) - kirjutas ka oopereid, kantaate, oratooriumeid ning kirikumuusikat, c.g’sid - eeskujuks paljudele 18. saj
1)Barokk(16lõpp-18kesk)-pärit Ita, Louis14., ususõjad, kirj 1. Oop (J.Peri"Daphne"), 1.oratoorium, 1.laulukogumik"Uus muusika", Bach, Händel, Lully, Monte Verdi, Vivaldi, homofooniline mitmehäälsus, suurenes teksti osatäht muus, kontsertstiil-hakati andma palju konts, vokaal muusika kõrval aren intrumentaalmuu, viiulimuusika Stradivarius. 2) Monoodia-stiil, mis väljendub peamiselt ühehäälses meloodias, saatega monoodia. 3)Primadonna- ooperi naispeategelane. 4)Generaalbaas-meloodiat toetav harmooniasaade 5)Intermeedium- meelelahutuslik vahemäng tõsises ooperis. 6)Oratoorium- ulatuslik kontsertteos solistidele,koorile,orkestrile,sisu antakse edasi lavastuseta. 7)Kantaat-2-3st retsitatiivi ja aaria paarist , sarn väikese ooperistseeniga. 8)Passioon-heliteos koorile, orkestrile, solistidele, Kristuse kannatustest. 9)Sonaat-ansamblile loodud instrumentaalteos(kiriku-4osa; kammer-sissejuh,2-4 tantsulist osa; Arcangelo Corelli) 10)Kontsert-son...
1. Barokkajastu iseloomustus ❏ 1600-1750 aastal (umbes) ❏ priiskav monarhia, toretsev stiil ❏ kaunistute rohkus, oramentika ❏ efektne teatraalsus, äärmuslik tundelisus ❏ seisuste süsteem varises kokku 2. Mis on generaalbass ehk basso continuo ehk katkematu bass ehk jalutav bass? Generaalbass on muusikat harmooniat saatev bassiliin. 3. Mis on kontsert, soolokontsert ja concerto grosso? ❏ kontsert on teos suuremale ansamblile või barokkorkestrile & suurem teos pillidele ja hääletele. ❏ soolokontsert on teos soolopillile ja orkestrile. ❏ concerto grosso on teos väiksemale pillirühmale ja orkestrile. 4. Mis on kantaat, oratoorium, passioon ja ooper? Näited. ❏ kantaat (17.saj) on mitmeosaline piduliku või eepilise iseloomuga teos koorile ja/ või
· Millisele tänapäeva pillile sarnaneb viola da gamba? Viiul. · Milliseid klahvpille kasutati barokkajastu muusikas?- klavessiin,positiivorel,klavikord. Kui tänapäeval on klaverile loodud - ,,klaverimuusika", orelile loodud ,,orelimuusika", siis, kuidas nimetati barokkajastul muusikat, mis oli kirjutatud ükskõik mis klahvpillidele? klaviirimuusika Kus ja kellena töötas kuulus helilooja A.Vivaldi? Milline on tema kuulsaim soolokontsert. (mida tähendab soolokontsert?töötas vaeselastekodus viiuliõpetajana,veeneetsias,aastajad!soolokontsertit esitavad soolo orkester ja soolopillid. Milline on olnud Bachi tuntus tema eluajal, tänapäeval? Miks Bachi ei mõistetud heliloojana tema eluajal? Tema · Millal valitses barokk? Mis tähendas barokk? Sõna "barocco" on pärit portugali keelest.Millal ja miks võeti see nimetus kasutusele? 18saj. · Võrdle barokkaega renessanssi ja tänapäevaga
* Musitseerimine muutus kontertlikuks * Uus amet- õukonnamuusikud * Monoodia- iseseisev meloodia+ harmooniasaade * Polüfoonia arenes on täiuseni * Instrumentaalmuusika muutus iseseisvaks * INSTRUMENDID: viiul (meistrid: Amati, Stradivari, Guarnieri), klavessiin, orel Basso continuo ehk generaabass = basspill+harmooniapill Instrumentaalmuusika * SONAAT: teos soolopillile * INSTRUMENTAALKONTSERT e soolokontsert: teos soolopillile ja orkestrile * CONCERTO GROSSO : teos barokktriole ja orkestrile * SÜIT: mitmeosaline orkestriteos. Eelkõige tantsusüidid * PRELÜÜD JA FUUGA Fuugavorm *Keerukaim polüfooniline vorm *Fuga-,,põgenemine" it. k *Arenes välja barokkajastul, peamiselt J.S Bachi loomingus (,,HTK I") *Vorm jaotub 3 põhioskas: Ekspositsioon- teemade esitlus põhi-ja dominanthelistikus
paarist klavessiin, orel või lauto), lisati - kirikukantaat – tekst põhineb täitehääli (vioolahääl) piiblil, ülesehitus keerulisem aja barokkorkester – neljahäälne koosseis suurem kui kantaadil orkester, milles juhtivaks kaks ooper - muusikaline lavateos, milles võrdse tähtsusega viiulirühma, enamasti esitatakse kogu tekst vioola(d) ja basso continuo lauldes soolokontsert – eristuvad üks või - opera seria - vältisid seoseid mitu solisti, kes mängivad oma igapäevaeluga, tegelased olid soololõike vaheldumisi ansambli või pärit antiikmütoloogiast või orkestriga ajaloost - concerto grosso – tavalisele - opera buffa – koomiline ooper barokktriole on lisatud suurem - libretto- poeetiline tekst ansambel
MÕISTED 1. aaria - soololaul või duett, mida esitati lauto või pilliansambli saatel 2. kantaat - mitmeosaline teos vokaalsolistidele ja/või koorile , harilikult pillide saatel 3. oratoorium - mitmeosaline dramaatiline või eepiline heliteos vokaalsolistidele, koorile ja orkestrile 4. passioon - oratooriumizanri alaliik, põhineb Uue Testamendi evangeeliumi tekstil, teemaks Kristuse kannatused ja surm 5. kontsert - virtuoosne teos suuremale ansamblile või orkestrile 6. soolokontsert - instrumentaalmuusika liik, kus vaheldumisi mängivad solist(id) ja ansambel või orkester 7. basso continuo - harmooniasaade, mida esitavad basspill ja harmooniapill(id), ka selle saate esitajad 8. concerto grosso- instrumentaalmuusika liik, kus vaheldumisi mängivad väike ansambel (concertino) ja suurem ansambel (concerto grosso) 9. barokktrio - pilliansambel, mille koosseisus on 2 meloodiapilli, ja basso continuo 10
KONTSERDIARVUSTUS 1. Esineja(te) nimi(ed), kontserdi aeg ja koht. 2. Tutvusta esinejaid (näiteks kui oli soolokontsert, siis solisti lühike elulugu, varasem tegevus jne; kui esineb grupp, siis selle varasem ajalugu ja tegevus). 3. Kontserdi kava ja selle sisuline iseloomustus (millises zanris teoseid esitati; kas kava oli oma ülesehituselt huvitav). 4. Kontserdi ettekande analüüs: esineja(te) tase, esitatu korrektsus-puhtus, lauljate puhul hääle ilu, kõlavus, teksti selgus; instrumentaalmuusikute puhul, millised pillid soleerisid, pillide kõla / sound
Barokiajastu instrumentaalmuusika: · Sonaat instrumentaalteos, mis koosneb mitmest eri karakteriga lõigust. (eri tüübid: kiriku ja kammersonaat). Kuulsaim helilooja oli Arcangelo Corelli (1653-1713) · Kontsert tavaliselt 3osaline teos solisti(de)le ja orkestrile. Kiiretes osades vahelduvad orkestri- ja soololõigud. Concerto grosso teos solistide grupile ja orkestrile, kus orkester täiendab soliste lõiguti. · Soolokontsert vastandatakse orkestri üht või mitut solisti. Solist pole orkestrist sõltuvuses. Antonio Vivaldi (1678-1741) Ta oli Veneetsia Markuse kiriku viiuldaja poeg. Sai nii muusikalise kui ka vaimuliku hariduse (vaimulikupühitsuse sai juba 15 aastaselt). Juuste värvi tõttu hüüti teda "punaseks preestriks". 1703.a oli ta Veneetsia Vaeslastekodus viiuliõpetaja, pani tüdrukutest kokku orkestri , mis kasvas Euroopa säravaimaks kollektiiviks.
Sonaat on instrumentaalmuusika zanr. Sonaat on soolopillile (saatega või ilma) kirjutatud sonaaditsükkel. Sonaadil on tavaliselt kolm osa: 1. osa on sonaadivormis ja kiires tempos 2. osa on aeglases tempos, tihti variatsioonivormis 3. osa on kiire, tavaliselt rondovormis Kontsert muusikateos(t)e ettekanne. Soolokontsert muusikateos(t)e ettekanne ühe esitaja poolt. Kontsert orkestrizanr barokiajastul. Instrumentaalkontsert muusikazanr soolopillile ja sümfooniaorkestrile. Sümfoonia on muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. Sümfoonia kujunes välja 18. sajandil Viini klassikalise koolkonna (Haydni, Mozarti ja Beethoveni) loomingus. Klassikaline sümfoonia koosneb neljast osast. 1. osa. Allegro (kiire), sonaat-allegro vormis. 2. osa. Andante (või Adagio vms aeglases tempos), tihti variatsioonivormis. 3. osa. Menuett (või Skertso, tantsulise iseloomuga, 3-osalises vormis) 4...
instrumentaalkontserte. Arenes välja ka Barokkorkestridki koosnesid viiulitest ja klassikalise sümfooniaorkestri koosseis. viooladest. Tänapäevast klaverit asendas Pillid täiustusid ja said tänapäevase klavessiin. Oli ka oreli võidukäik. välimuse. Itaalias tekkis ooper ja oratoorium ning Klassitsisme ajastul tekkis palju uusi kantaat. Orkestrimuusika liikideks olid zanreid. Tähtsaimaks neist oli sümfoonia. concerto grosso ja soolokontsert. Lisaks olid veel klassikaline sonaat, klassikaline keelpillikvartett, instrumentaalkontsert ja ooper. Kristiine Pajuri MT14
Concerto grosso suurimad meistrid olid A.Corelli, A.Vivaldi, J.S.Bach ja G.F.Händel. o G.F.Händel ja A.Corelli concerto grossode sarnasused: 12 tükki Keelpilliorkestrile Algavad aeglase sissejuhatusega Osade arv on kõikuv Muusikaliste kujundite rohkus rahvus o J.S.Bach ja concerto grosso Määras osad kindlaks (k-a-k) Arendas sümfooniliselt materjali Teosed oma sisu sügavuse ja vormide täiususega ainulaadsed 18. Saj. · Soolokontsert on instrumentaalteos mis on mõeldud orkestrile ja soolopillidele. Solistidele on mõeldud virtuoossed osad (soololõigud). Soolopillina oli kasutusel viiul, kuid ka teised puhkpillid. Populaarsem helilooja oli endiselt A.Vivaldi. BACH PANI ALUSE KLAVERIKONTSERDILE KUI ZANRILE JA HÄNDEL ORELIKONTSERDILE KUI ZANRILE! · Süit (pr.k suite = järgnevus, korrapärane rida) on tsükkel erineva karakteriga tantsudest. Kõiki osi ühendab ühtne teema
On vaid üldised nõuded. Töö peaks andma adekvaatset teavet neile, kes pole saanud kontserdist osa võtta. Samas peaks töö pakkuma tuge kontserdisaalis istunuile oma tähelepanekute võrdlemiseks. Huvitavalt ja ka oskuslikult kirjutatud retsensiooni oleks kindlasti kasulik lugeda ka esinejatel endil. Valitud kontserdi retsenseerimisel võiks silmas pidada järgmisi punkte: 1. Esineja(te) nimi(ed), kontserdi aeg ja koht 2. Mõnda esinejate tutvustamiseks (näiteks kui on soolokontsert, siis solisti lühike elulugu, varasem tegevus jne; kui esineb grupp, siis selle varasem ajalugu ja tegevus jne) 3. Kontserdi kava ja selle sisuline iseloomustus (näiteks millises zanris teoseid esitati, millisest ajastust; kas kava oli oma üleehituselt huvitav, juhul kui oli ühes ajastus, kas siis vastas sellele jne 4. Kontserdi ettekande analüüs: esineja(te) tase, esitatu korrektsus-puhtus, lauljate
Retsensioon Kontserdi pealkiri oli „Sinu poole teel“. Külastasin kontserti Võru Kandles ja see toimus novembris. Kontserdi teema oli soolokontsert ja eesmärgiks oli Alen Vezikol esitada varem tuntud laule, kuid tutvustada ka oma uusi laule. „Sinu poole teel“ sobib kontserdile pealkirjaks, sest soolokontsertiga ning uute ja vanade lauludega astus Veziko piltlikult öeldes sammu lähemale publikule.Kontserdil oli kuulda nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusikat. Esitati ainult Alen Veziko laule ning esitajaks oli tema ise. Kontserdi tegi eriliseks see, et
Barokk muusikas: 1600-1750. Rene Descartes: helide eesmärk on rõõmu valmistada ja kutsuda meis esile erinevaid tundeliigutusi. Vokaalmuusika jaguneb 1) kantaat-cantata täh it keeles laulma, 1620 kas esimest korda vokaalizanrina. Koosnes kahest-kolmest aaria paaridest ja retsitatiividest(kõnelähedane laul), esitati alati saateansambliga. Tänapäeval on vokaalsümfooniline suurvorm mõeldud esitamiseks koorile, solistile, sümf.orkestrile. 3-osaline. Vaimulik ja ilmalik kantaat. A. Scarlatti(it). 2) oratoorium sama koosseis mis kantaadil, lisandub jutustaja roll. Puudub lavaline liikumine, dekoratsioonid, mõõtmetelt nagu ooper, lähedane suhe piibli vaimuliku tekstiga. Jesus christ superstaar-tänapäevane oratoorium. J.Peri muusikalised draamad. 3). Ooper. Esimene ooper 1607 c.monteverdi ,,orpheus". A)opera buffa-koomiline ooper B)opera seria tõsine ooper. Kaunis, võimas, suurejooneline ülepakutud. 1637. avati ...
Küsimused (Barokk) 1. Seleta mõistet ,,Renessanss" Tähistatakse kultuuriloos antiikkultuuri ideaalide taassündi ning seda mõistet hakati esmalt kasutama seoses Itaalia 14.-16. saj. kultuuriga. 2. Mida tähendab ars nova? - Muusikastiil Prantsusmaal 1320-1380. (oli töös 1. Real) 3. Kirjelda ars nova koolkonda, nimeta silmapaistvaim helilooja. 3- ja 4-häälsed motetid, need mitme ühel ajal kõlava tekstiga teosed esindasid oma aja kõige keerukamat kompositsioonitehnikat, mida iseloomustab matemaatiliselt korrastatud rütm. Guillaume de Machaut (1300-1377). ( oli töös 1. Real) 4. Kirjelda Madalmaade koolkonda Häälte sarnasus ja pehme kooskõla, ühised meloodiakujundid. (oli töös 2. Real) 5. Nimeta 15.-16. Sajandi olulisemad muusikazanrid ja iseloomusta neid lühidalt. Sansoon-pr keelne ilmalik polüfooniline laul, Frottola-lihtsas vormis salmilaul, millel on tihti ka refrään, Villanella-laul, mis m...
Muusika ajaloo kontrolltööd I 1. Millega on peamiselt ajalukku läinud Antonio Vivaldi? (zanr, näide) Soolokontsert, ,,4 aastaaega" 2. Tõmba maha nimed, mis ei kuulu barokiaja heliloojatele! A. Corelli, A. Stradivari, M. A. Carpentier, A. Vivaldi, O. Lassus 3. Ühenda mõiste ja tema vaste. Barroktrio pilliansambel, mille koosseisus on 2 meloodiapilli ja basso continuo Retsitatiiv kõnelaul Prelüüd lühike sissejuhatava loomuga vabas vormis heliteos Passioon oratooriumizanri alaliik, teemaks Kristuse kannatused ja surm
4. Mis seatakse barokk-muusikas muusika/helide eesmärgiks? 5. Kui renessansi-ajastul valitses polüfooniline kirjaviis, siis milline stiil saab barokk-muusikas peamiseks ning milles see seisneb? (Monoodia, täpsemalt saatega monoodia - stiil, mis väljendub ühehäälses meloodias, millele lisandub saade) 6. Seleta mida tähendab basso continuo ehk generaalbass ehk numbribass! Millised pillid siin osalevad? 7. Nimeta baroki-ajastu inrtumentaalmuusika zanre! (sonaat, kontsert, soolokontsert, concerto grosso, süit) 8. Millise pilli esiletõus toimus barokk-ajastul? (viiul) 9. Kus kõlas instrumentaalmuusika ehk kus ja millistel puhkudel musitseeriti? 10. Nimeta barokiajastu vokaalmuusika zanre! (aaria, kantaat, oratoorium, passioon) 11. Mis on retsitatiiv? 12. Kirjelda oratooriumi zanri! Millistest osadest see koosneb, milline on esituskoosseis? 13. Millal etendus esimene ooper? Mis oli selle pealkiri? (1597, ,,Daphne") 14. Keda peetakse esimeseks suureks ooperiheliloojaks
Rein Rannap Sündis 6. oktoobril 1953 Tallinnas. Rein Rannap õppis Tallinna Muusikakeskkoolis (1965 - 1972) ja Konservatooriumis (1972 - 1977) klaveri erialal Virve Lippuse juures; seejärel Moskva konservatooriumi aspirantuuris Lev Naumovi juures (1977 - 1979). 1991 kuni 1995 õppis ta Lõuna Kalifornia Ülikoolis (USC) Los Angeleses (Stephan Hartke juures) heliloomingu erialal. Esimene soolokontsert ja esinemine orkestriga 1968, tegutseb sel ajal aktiivselt tänini. On korraldanud üle-eestilised kontsert-tuurid "Klaver tuleb külla" (1997 ja 1999) esinedes kirikutes, tuues meeskonnaga klaveri kohale. Muusikapropagandistlik tegevus hõlmab lisaks esinemistele väikestes maakohtades ka telesaadete sarja "Muusika väikese m-iga" (1997-1998). Võitis Eesti Vabariikliku Pianistide Konkursi (1973) ja sai lõppvoorus auhinnalise koha
käskijanna" (opera buffa) Muusikazanrid Itaalias tekkis ooper ja Klassitsisme ajastul tekkis oratoorium ning kantaat. palju uusi zanreid. Orkestrimuusika liikideks Tähtsaimaks neist oli olid concerto grosso ja sümfoonia. Lisaks olid veel soolokontsert. klassikaline sonaat, klassikaline keelpillikvartett, instrumentaalkontsert ja ooper. Muusika üldiseloomustus Muusika oli pingeline ja Helikeel muutus lihtsamaks. erutatud, polüfoonia kõrval Harmoonia oli heakõlaline,
*Võrdlen muusikat Renessanssi ja baroki ajastul lk. 163,187. Tüüpiline renessansiajastu muusika pole kontsertlik, st ta pole algselt mõeldud kuulamiseks. Instrumentaalmuusika hõlmas barokiajastul mitte ainult salongilikku kodust musitseerimist, vaid ka orkestrimuusikat. *Mida tähistab sõna "kontsert"? Barokiajastul tähendas kontsert koosmängu. Orkestri koosseisu jagamise alusel eristati kolme tüüpi kontserte: 1) mitmekooriline kontsert 2) concerto grosso 3) soolokontsert. Tänapäeval on kontsert mitmeosaline teos soolopillile orkestri saatel. *Nimeta ja iseloomusta kolme barokiajastul levinud muusikastiili a) kiriklik stiil polüfoonilist kirjastiili jätkati kuid pisut vabamal kujul b) kammerstiil sooloaariad, duetid, teosed soolopillidele, jätkati 16. saj seltskondliku musitseerimise tavasid c) teatraalne stiil uudne ja julge, rõhutatult tundeline, kirglik väljendus, kujunes ooperis *Mis on Generaalbass
käskijanna" (opera buffa) Muusikazanrid Itaalias tekkis ooper ja Klassitsisme ajastul tekkis oratoorium ning kantaat. palju uusi zanreid. Orkestrimuusika liikideks Tähtsaimaks neist oli olid concerto grosso ja sümfoonia. Lisaks olid veel soolokontsert. klassikaline sonaat, klassikaline keelpillikvartett, instrumentaalkontsert ja ooper. Muusika üldiseloomustus Muusika oli pingeline ja Helikeel muutus lihtsamaks. erutatud, polüfoonia kõrval Harmoonia oli heakõlaline,
· Kuulsamad näitekirjanikud: Lope de Vega. Muusika: · Suur pööre Euroopa muusikapildis toimus 1600. aasta paiku. Sel ajal tekkisid kiiresti uued zanrid, eel kõige ooper , samuti algas solistide vokaal ja instrumentaal muusika ning orkestrimuusika võidukäik. · Itaalia k. Basso contiuo ehk saksa k. Generaalbass mis oli Barokki ajastu muusika alustalaks. · Uued zanrid : Ooper, Balett , Süit , Pastion , Triosonaat (kirikusonaat, kammersonaat) , Soolokontsert ,kantaat, prelüüd ja fuuga. · Kuusamad heliloojad: Vivaldi, Georg Friedrich Händel , Johann Sebastian Bach , Heinrich Schütz , Marc-Antoine Charpentier , A.Corelli , C. Monteverdi . C. Monteverdi Teadus · Isaac Newton leidis seletuse jõule mis kehi orbiidil hoiab , sõnastas kolm liikumis seadtust, arvutas välja Maa õiged mõõtmed, Seletas tõusu ja mõõna.
Barokk muusikas Barokiks nimetatakse kummalise ja teatraalse väljenduslaasiga ajajärku Euroopa kultuuris aastatel 1600-1750. See sai alguse Itaaliast. Barokki iseloomustab kõik, mis on ülepaisutatud ning äärmuslik. Senise harmoonia ja tasakaalu asendas pingestatud dünaamika, efektne teatraalsus ning äärmuslik tundelisus. Barokiajastu muusikat väga üldiselt iseloomustavad mõisted kontsert ning kontsertstiil. Muusikat hakati lõpuks esitama ka avalikes saalides. 17.sajandi alguse ideaaliks sai instrumentaalsaatega soololaul (-heliteost esitab üks laulja). Väga tähtsaks kujunes ka aaria (-heliteost lauldi kas soolona või duetina ning saatjaks pisut suurem ansambel või pillirühm). Vokaalmuusikas oli aaria kõrval tähtsaim kammermuusikazanr kantaat (- mitmeosaline teos vokaalsolistidele ja/või koorile, harilikult saatis ka instrument). Oratoorium ulatuslik kontsertteos solistidele, koorile ja orkestrile...
Oratoorium ja passioon. Oratoorium tähendas algselt palvesaali, see oli Rooma vennaskondade palvuste ruum. Müsteeriumietendused ja passioonimängud inspireerisid nende lavalist esitust. Aegamisi tungisid sisse monoodia elemendid. Eristatakse kahte tüüpi esitusi: a) lavategevusega, läheneb vaimulikule ooperile b) kontsertliku esitusega Muusikaliselt koosnevad oratoorium ja passioon järgmistest elementidest: * sooloaaria (duett jne.), sisult lüüriline vaatlus, tihti obligato- pillidega * retsitatiiv, mida enamasti laulab jutustaja, evangelist, kannab sündmuste arengut * koorid, mõtisklustena vahelepaigutatud koraalid, aga ka dramaatilised massistseenid Passioon on Kristuse kannatuslugu kujutav oratoorium. Madalmaade koolkonnas a capella motetina. Oratooriumi heliloojad: SCHÜTZ, CHARPENTIER, HÄNDEL, BACH Oratoorium, passioon, vaimulik ooper ja vaimulik kontsert on omavahel tugevasti seotud, nä...
3)klassikalise stiili kõrgaeg 780-1810 sündisid paremad heliteosed4)klassitsismi lõpu on meeletult raske määrata!!!!. Miks nim seda valgustusajastuks: demokraatia algus, kirik ei pea ühiskonda valitsema, tekivad uued mõtted. Baroki ja klassitsismi võrdlus Barokk *kirikulaadide järelmõju*mitteperioodiline meloodika*eelistatud vokaalmuusika *valdavalt vaimulik muusika*muusika tarbijaiks kirik ja aadelkond+lihtrahvas *vormid ja zanrid: fuuga, süit, soolokontsert, concerto grosso, ooper, oratoorium, kantaat*orkestri koosseis: basso continuo,keelpillid,vahel soleeriv ruhkpill. Klassitsism *funktsionaalharmoonia: duur-moll, toonika-dominant, kolmkõlad*perioodiliselt liigendatud laululine meloodika*eelistatud instrumentaalmuusika*valdavalt ilmalik muusika* tarbijateks aadel ja kodanlus*vormid ja zanrid:sünfoonia, ooper, kvartett, kvintett*orkestri koosseis: keelpillid, löökpillid, puhkpillid.
15) Kirjelda levinumaid instrumentaalkoosseise - barokktrio, barokkorkester Lk. 105 Barokktrio: kaks meloodiapilli ja basso continuo (meloodiapillid nt viiul, oboe, plokkflööt) Barokkorkester: kasvas välja barokktriodest. Hilisbarokile iseloomulik neljahäälne itaalia orkester. Sellest sai alguse ja klassikaline sümfooniaorkester. 16) Instrumentaalvormid – sonaat, kontsert, concerto grosso ja soolokontsert Lk. 106, 107 Barokiaegne sonaat oli instrumentaalteos (nii soolopillile kui ka ansamblile, väga populaarne oli triosonaat), mis koosnes mitmest eri karakteriga lõigust (hiljem mitmest eri osast). Sonaat võis olla nii kirikumuusika teos (tavaliselt 4-osaline) kui ka ilmalikuks esitamiseks mõeldud kammerteos (sissejuhatus, millele järgneb 2-4 tantsulist osa). Kontsert (It. k. Concerto – koosmäng, ansambel)
parukaid ja naistel olid juuksed seatud uhketesse soengutesse. Riided olid kaunistatud peenete mustritega ja valmistatud uhketest kangastest. Olulisimaks pilliks muutus viiul. Kõige kuulsamad viiulimeistrid olid Amati, Guarneri ja Stradivari, kes elasid Itaalias. Barokkorkestridki koosnesid viiulitest ja viooladest. Tänapäevast klaverit asendas klavessiin. Oli ka oreli võidukäik. Itaalias tekkis ooper ja oratoorium ning kantaat. Orkestrimuusika liikideks olid concerto grosso ja soolokontsert. Muusika oli pingeline ja erutatud, polüfoonia kõrval muutus olulisemaks homofooniline muusika. Teosed olid keerukamad ja esituseks oli vaja õppinud lauljaid ja pillimehi. Tähtis oli tekst. Kuulsamad heliloojad olid A. Vivaldi, J.S. Bach, A.Corelli, G.F Händel ja C. Monteverdi. Euroopas hakkas barokk tekkima juba XVI sajandi lõpul, paistes oma tipptunnil XVII sajandil silma värvirikka dekoori ülima lopsakuse, hoo ja tundeküllasusega. Katoliku
Barokkmuusika on barokiajastul (17. sajand kuni 18. sajandi I pool) loodud muusika.17. sajandi alguses toimus Euroopa muusikas suur pööre. Tüüpiline renessanssmuusika ei olnud mõeldud lihtsalt kuulamiseks, vaid oli liturgilise eesmärgiga, tantsumuusika või kooslaulmiseks mõeldud seltskonnalaul. Barokiajastul hakati looma teoseid ka ainult kuulamiseks. Tekkisid esimesed elukutselised muusikud, professionaalsed kapellid, kujunesid välja esimesed instrumentaalmuusikazanrid. Algas solistilise vokaal- ja instrumentaalmuusika võidukäik, barokk oli virtuoosse soololaulu kuldajastu. Polüfooniline muusika oli oma kõrgtasemel, selle asemele hakkas tulema monoodia. Barokkmuusika helikeel on eriskummaline, ülepaisutatud, rõhutatult kaunistuslik, efektne ja emotsionaalne. Püüti imiteerida loodust ja inimtundeid. Armastati tempo- ja dünaamikakontraste. Nii vokaal- kui instrumentaalteoste harmoniseerimisel kasutati valdavalt generaalbassi tehnikat, se...
BAROKKMUUSIKAGA SEOTUD MÕISTED Monoodiline stiil stiil, mille väljenduslikkus peitub peamiselt ühehäälses meloodias Basso continuo (katkematu bass) e generaalbass barokkmuusikas iseloomulik improvisatsiooniline harmooniasaade, mis lähtus üleskirjutatud bassihäälest Aaria (17.sajandil) barokiajastu vokaalmuusika, mida lauldi kas ainult lauto, basso continuo pillirühma või pisut suurema ansambli saatel Da Capo aaria (muusikavorm) vokaalne sooloetteaste ooperis spetsiifilise kolmelõigulise vormiga, kus põhilõiku korratakse pärast kontrastset keskosa Retsitatiiv kõnelaul, kõnemeloodiat jäljendav laulmine Kantaat mitmeosaline teos vokaalsolistidele ja/või koorile, harilikult pillide saatel Kammer-ja kirikukantaat Oratoorium mitmeosaline dramaatiline või eepiline heliteos vokaalsolistidele, koorile ja orkestrile Passioon (oratooriumi alaliik) evangeeliumitekstil põhinev ulatuslik helitöö, mille teemaks on Kristuse kanna...
evangeeliumi tekstil, teemaks Kristuse kannatused ja surm 9. Barokiaja levinumad meloodiapillid, basspillid? Meloodiapillid- viiul, oboe, plokkflööt, klavessiin, orel Basspillid- viola da gamba, fagott 10. Tuntumad pillimeistrid. Viiulimeister Niccoló Amati ning tema õpilased Andera Guarneri ning Antonio Stradivari. 11.Barokktrio- pilliansambel, mille koosseisus on 2 meloodiapilli, ja basso continuo 12. Mis vahe on soolokontserdil ja concerto grossol? soolokontsert - instrumentaalmuusika liik, kus vaheldumisi mängivad solist(id) ja ansambel või orkester concerto grosso- instrumentaalmuusika liik, kus vaheldumisi mängivad väike ansambel (concertino) ja suurem ansambel (concerto grosso) 13. Millest koosneb süit? Süit- eri karakterites tantsude, aga ka lihtsalt instrumentaalpalade tsükkel. 14.Prelüüd- lühike sissejuhatava loomuga vabas vormis heliteos 15
Tallinna Kristiine Gümnaasium Kristina Volkova 9b Jelena Vaenga Retsensioon Tallinn 2011 20.10.2010 toimus Eestis, Tallinnas, Nokia Kontserdimajas, andeka vene lauljanna ning tõusva estraaditähe Jelena Vaenga soolokontsert. Selle kestvus oli 2 tundi ja 50 minutit. Jelena Vaenga sündis 27.jaanuaril 1977 aastal Severomorskis (Venemaa). Õppis Sankt- Peterburgis, nüüd on see linn talle ka elukohaks, kus ta töötab ja tegeleb loominguga. Jelena on ise oma lugude autor ja esitaja, ta on samuti osalenud paljudel lauluvõistlustel ja on ka Kuldse Gromofoni preemia laureaat (2009, Moskva). Oma suhtumist enda loomingusse Jelena Vaenga väljendas väga lihtsalt ja selgelt: ,, Minu
Barokk 1600-1750 Barokiks nimetatakse kummalise ja teatraalse väljenduslaadiga ajajärku Euroopa kultuuris. Tähtsamad valitsejad: 1) Louis XIV Prantsusmaal 2) Tsaar Peeter I Venemaal 3) Kuningas Karl XII Rootsis Barokk muusika ja kunstistiilina tekkis 17. sajandil. Sõna barocco on pärit Portugali keelest, kus ta tähendab ebakorrapärast pärlit . 18. sajandi keskpunktis sai sõnast pilkenimi, mis tähendas: ebaloomulik, kummaline, ekstsentriline, liialdav . Muusikastiili nimetusena võeti sõna ''barokk'' kasutusele 19. 20 . sajandi vahetusel. Muusikaliselt jaotatakse barokk kolmeks: · Varane periood 1580-1630 · Keskmine periood 1630-1680 · Hiline periood 1680-1750 Baroki puhul olid erinevatel maadel erinevad stiilid. Arhitektuur- Suured paleeansamblid (Prantsusmaa Versallies, Venemaal Peterhof, Eestis kadrioru loss) Maalikunst- El Creco, Rubuns, Canaviaggio, ehitati ajaloolist ja mütol...
ii partii tii ii partii tii TOONIKA DOMINANT TOONIKA TOONIKA EKSPOSITSIOON REPRIIS ● Kõikide mitmeosaliste teoste esimene osa Klassikaline sonaaditsükkel KOLMEOSALINE: 1. osa - kiire 2. osa - aeglane 3. osa - kiire Nt: sonaat, soolokontsert NELJAOSALINE: 1. osa - kiire 2. osa - aeglane 3. osa - tantsuline 4. osa - kiire Nt: sonaat, sümfoonia, keelpillikvartett
tema orkestri kõlavärve dramaturgia osana. Kirjutas ka rohkesti madrigale. Claudio Monteverdi Uued zanrid vokaal-instrumentaalmuusikas: · Oratoorium sarnane ooperile, kuid sisu antakse edasi ilma lavalise tegevuseta · Passioon Kristuse kannatuslugu · Kantaat algselt tähendas ilmalikku vokaalteost ühele või kahele solistile väikese pilliansambli saatel Uued zanrid instrumenaatlmuusikas: · Soolokontsert vastandatud barokkorkester ja 1-4 solisti · Orkestrikontsert ei ole ühtegi solisti või solistide gruppi · Concreto grosso ,,suur kontsert" ; põhilist osa mängib barokktrio, millega olulistes kohtades liitub orkestrikoosseis · Tantsusüit (allemande, courante, sarabande, gigue) Barokkmuusika suurimateks meistrideks on Johann Sebastian Bach ja Georg Friedrich Händel. Tähtsamad heliloojad:
4. Gigue- kiire soti hüppetants 16. Monteverdi kasutab rohkesti pille. Erinevad pillid ja neile iseloomulikud tämbrid väljendavad tegevusi, tegelasi. Tema ooperid on tundelised, väljendavad hingeseisundit. Orkester on laval toimuva illustreerumiseks 17. Klahvpillid: Klavessiin, orel, klavikord. 18. Instrumentaalmuusikas olid tähtsamail kohal sonaat + erinevad sonaadivormid, kontsert, concerto grosso, süit, soolokontsert. 19. Itaalia- Vivaldi, Monteverdi Prantsusmaa- Charpentier, Lully 20. Inglismaa- Purcell Saksamaa- Bach, Shütz 21. Mõisted Da capo aaria- 3osaline A-B-A vormis aaria. Esimene ja viimane osa onsamad. Bel canto- ilus laul Napoli koolkonnas Basso continuo- generaalbass, barokiajastu on basso continuo ajastu, barokile iseloomulik harmooniasaade. Fuuga- polüfoonilise muusika põhiline vorm, üles ehitatud ühe või mitme teema imiteerimisele eri häältes.
Nt. Peetri kirik/väljak,Versailles, Blois` loss, Sancta Maria Della Compostela. 6)Maalikuntsis väljendati taltsutamatuid kirgi, maaliti allegoorilisi, mütoloogilisi, usulisi pannoosid. Nt. "Öine vahtkond"(R), "Õuedaamid"(D.V), "Leucippuse tütarde röövimine"(P.P.R). 7)Muusikaline barokk kujunes välja Itaalias. Heliloojad: Arcangelo Corelli, Vivaldi, Scarlatti. 8) Kontsert oli orkestrile mõeldud muusikazanr barokiajastul,eristati kolme tüüpi: mitme-kooriline kontsert, concerto grosso, soolokontsert. Tänapäeval muusikateoste ettekandmine. 9)Barokiajastul levinud muusikastiilid: ooper, kantaat, oratoorium, passioon, sonaat. 10)Generaalbass- e. basso continuo (it. k - katkematu bass) ehk nummerdatud bass on muusikat pidevalt saatev bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia. 11)Ooperi eelkäijad olid vanakreeka tragöödiad, keskaegsed liturgilised draamad ja müsteeriumid, renessansiaegsed õukonnaetendused ja madrigalikomöödiad.
INSTRUMENTAAL MUUSIKA Areneb orkestrimuusika(suuremad pillikoosseisud) Tekkisid orkestrid ooperimajade ja kirikute juurde ning linnades muusikaühingute juurde. Eriti oluliseks oli viiul. Seda võimaldasid Stradivari, Amati ja Guarneri suguvõsad. Need pillid mängivad veel praegugi ja on hästi kallid. Uued zanrid conserto grosso- mitmeosaline instrumentaal teos, kus suuremale pillide rühmale on vastandatud soolopillide rühm. Tavaliselt 3 osaline, need on järjestatud kiire- aeglane-kiire. Soolokontsert mitmeosaline instrumentaalteos, kus orkestrile on vastandatud üks või mitu soolopilli. Süit- erikarakteriga palade tsükkel. Allemande- -aeglane saksa tants. Courante- prantsuse kiire hüppe tants. Sarabanda- hispaania pidulik tants, aeglane. Gigue- soti meremeeste väga kiire hüppetants. JOHANN SEBASTIAN BACH 1685-1750 Saksa helilooja, kes 9 aastaselt kaotas mõlemad oma vanemad ja keda hakkas kasvatama tema vanem vend. Vanemast vennast sai ta esiene muusikaõpetaja. Bach oli iseõppija,
Lõi klaveriteoseid, klaverikontserte, klaveritranskriptsioone. Kirjutas ka vaimulikku muusikat. Sümfooniad: 'Faust' & 'Dante sümfoonia' 19. sajandi orkestrižanrid sümfoonia – võis olla rohkem kui 4 osa, 2hte tüüpi puhtmuusikaline (Brahms, Bruckner, Mahler) ja programmilised (Liszt, Berlioz), puhtmuusikaline sümfoonia – täiustati orkestri kõla, arvati, et sisu ei pea olema, programmiline sümfoonia – sisuga teos, soolokontsert – 3 osa kiire-aeglane-kiire, sümfooniline poeem – 1 osaline teos, mille aluseks on kirjanduslik teos ja võetakse inspiratsiooni loodusest, sümfooniline süit – ühe pealkirja all on alaosad, mis kirjeldavad-jutustavad, kontsert avamäng, sümfoonilised variatsioonid Programmiline muusika oli sisuga (süit, sümfoonia, poeem). Sümfoonia keskmes kangelane või poeetiline idee. Poeemi keskmes samuti kangelane. Johannes Brahms – mitteprogrammilise muusika pooldaja. Lõi 4 sümfooniat,
saatega monoodia - stiil, mis väljendub ühehäälses meloodias, millele lisandub saade) 6. Seleta mida tähendab basso continuo ehk generaalbass ehk numbribass! Millised pillid siin osalevad? Muusikat pidevalt saatev bassihääl, millele ehitatakse saateharmoonia. Mängitakse pillirühmaga, kuhu kuulub vähemalt 2 pilli: basspill (tšello, fagott )ja harmooniapill (klavessiin, orel, lauto) 7. Nimeta baroki-ajastu inrtumentaalmuusika žanre! (sonaat, kontsert, soolokontsert, concerto grosso, süit) 8. Millise pilli esiletõus toimus barokk-ajastul? (viiul) 9. Kus kõlas instrumentaalmuusika ehk kus ja millistel puhkudel musitseeriti? ballidel, vastuvõttudel, õukonnateatris, lossikirikus; ooperiteatrites; suuremate kirikute juures 10. Nimeta barokiajastu vokaalmuusika žanre! (aaria, kantaat, oratoorium, passioon) 11. Mis on retsitatiiv? kõnemeloodiat jäljendades väga väikese ulatusega meloodial 12. Kirjelda oratooriumi žanri
ei saa selles ansamblis mängida. Meloodiapillideks võisid olla nt viiulid, oboe või plokkflööt. 2)barokkorkester neljahäälne, iseloomulik hilisbarokile, milles oli juhtivaks kaks võrdse tähtsusega viiulirühma, harmooniatäiteks vioola(d) ja vundamendiks basso continuo, mida võidi mängida mitme pilliga. Selline tüüp levis kiiresti üle euroopa ja sellest sai alguse klassikaline sümfooniaorkester. 12) Instrumentaalvormid sonaat, kontsert, concerto grosso ja soolokontsert Lk. 106, 107 Sonaat mitmeosaline, tavaliselt pilliansamblile loodud instrumentaaltoes, algselt erinevatest karakteritest, hiljem aga mitmest iseseivast osast. Kontsert sonaati paralleelvorm, see on virtuoosne teos suuremale ansamblile või barokkorkestrile. concerto grosso kontserdi erivorm, kus tavalisele barokkork.lisatakse suurem ansambel, suurem grupp ühineb väiksemaga lõiguti, teda kõlaliselt täiendades
tarbiti palju. Õukonnapidustustel esinemine sai ajapikku prof muusikute tööks Muusikute ja kunstnike rohkus rääkis õukonna rikkusest. Louis XIV 200 muusikut Pillimängijatest moodustati orkestreid ja ansambleid Tüüpiline resenn muusika ei olnud mõeldud kuulamiseks : jumalateenistustel, tantsumuusika, seltskonnalaul. Nüüd luuakse teoseid kuulamiseks, kujunevad esimesed instr muusika zanrid Ansamblile mõeldud teoseid nim Sonaat Orkestrile mõeldud teos oli Kontsert - soolokontsert enamasi 3-osalised Concerto grosso 4-6-osalised Antonio Vivaldi (1678-1714) soolokontserdi väljakujundaja Aastaajad Talv I osa Arcangelo Corelli (1653-1713) concerto grosso zanri rajaja Muusikas rikkalikult kaunistatud, motoorsed rütmid, suursugusus Populaarsed pillid barokkajal : klavessiin. Iga haritud inimene valdas klavessiinimängu. Viiuli võidukäik algas 17.saj viiulist sai peamine meloodiapill ansamblis ja orkestris
viiulitest ja viooladest. Tänapäevast Pillid täiustusid ja said tänapäevase klaverit asendas klavessiin. Oli ka oreli välimuse. võidukäik. MUUSIKAZANRID Itaalias tekkis ooper ja oratoorium ning Klassitsisme ajastul tekkis palju uusi kantaat. Orkestrimuusika liikideks olid zanreid. Tähtsaimaks neist oli concerto grosso ja soolokontsert. sümfoonia. Lisaks olid veel klassikaline sonaat, klassikaline keelpillikvartett, instrumentaalkontsert ja ooper. MUUSIKA Muusika oli pingeline ja erutatud, Helikeel muutus lihtsamaks. Harmoonia ÜLDISELOOMUSTUS polüfoonia kõrval muutus olulisemaks oli heakõlaline, pingelisimaks akordiks oli
Keskaja muusika (5. 13.saj) Keskajal kinnitas Euroopa Kanda kristlus, mis tõi suure pöörde inimeste mõttelaadi. Oluliseks muutus usk ainujumalasse. Kristlik kirik mõjutas ka kunsti ja kultuuri. Peamiseks vaimuvaraks Keskajal olid piiblilood. Jumalasõna kuulutamiseks ehitati palju kirikuid ja katedraale. Ajastu ideaaliks oli pühak. Rangelt askeetliku eluviisiga inimene, kes palvetades ja paastudes, maise elu rõõmudest loobudes, valmistas ennast ette igavesele õndsusele, mis peab tulema pärast surma. Keskaja muusika jaguneb kaheks: · Professionaalne muusika (vaimulik muusika) · Rahvamuusika (ilmalik muusika) Professionaalne muusika oli võimude poolt tunnistatud, muusika keskusteks olid kloostrid ja kirikud ning professionaalseteks muusikuteks olid vaimuliku seisuse esindajad (mungad, preestrid, paavstid). Euroopa muusika alusmüüriks oli ühehäälne Keskaegne kirikulaul Gregoriuse koraal (ehk laul). Et ki...
b) perioodiliselt liigendatud laululine meloodika. c) eelistatud vokaalmuusika. c) eelistatud instrumentaalmuusika d) valdavalt vaimulik muusika. d) valdavalt ilmalik muusika. e) muusika tarbijaiks kirik ja aadelkond. e) tarbijateks aadel ja kodanlus. f)vormid ja žanrid: fuuga, süit, f) vormid ja žanrid: sonaat, missa, soolokontsert, concerto grosso, ooper, sümfoonia, instrumentaalkontsert, oratoorium, passioon, kontsert. keelpillikvartett, ooper, rekvija g) orkestri koosseis: basso continuo, 2 g) orkestri koosseis: 4-häälne keelpillirühm, soolopilli 4-häälne puupillirühm 9. ŽANRI NIMETUS OSADE TSÜKLI ÜLESEHITUS KOOSSEIS ARV
b) mitteperioodiline meloodika b) perioodiliselt liigendatud laululine meloodika c) eelistatud vokaalmuusika c) eelistatud instrumentaalmuusika d) valdavalt vaimulik muusika d) valdavalt ilmalik muusika e) muusika tarbijaks kirik ja aadelkond e) tarbijateks aadel ja kodanlus f) vormid ja žanrid: fuuga, süit, soolokontsert, f) vormis ja žanrid: sonaat, kontsert, concerto grosso, ooper, oratoorium sümfoonia, avamäng, keelpillikvartett g) orkestri koosseis: keelpilliorkester basso g) orkestri koosseis: keelpillid, puupuhkpillid, continuo’ga vaskpuhkpillid 6. Sonaat-allegro vormi ülesehitus, osade iseloomustus, kasutus. 7. Mis on klassikaline sonaaditsükkel? a) Kolmeosaline: kiire-aeglane-kiire (sonaadid, kontserdid)
BAROKK 16.SAJ LÕPP - 18.SAJ I POOL Üldine taust: Barokki võib kirjeldada sõnaga “ebatavaline”. Rooma - katolikukirik kasutas barokk-kunsti tundeküllast jõudu, et suurendada rahvas usutunnet. Euroopa riikides valitses monarhia. (kuningad) Laastavad kodusõjad. Katoliku kiriku järjekordne lõhenemine (reformatsioon) viis kolmekümneaastase sõjani, mis oli üks majanduslikult ja psühhiliselt laastavamaid sõdu. Barokk sünnimaa on Itaalia (keskuseks sai Rooma). Ajastule omane on detailide ülekuhjamne (mida rohkem, seda uhkem). Tähelepanu oli tunnetel. Muusika rändas üha enam haritud kodanlaste ellu. Barokk oli väliselt toretsev ja elunautiv. Ülepaisutatult priiskav õukonnaelu. Seisuste süsteem varises kokku (rikas ja vaene). Aadli seisus ei hoolinud ega tundnud huvi tavakodanikest. Barokkajastu lõi pingutatud dünaamika, efektse teatraalsuse ja sageli äärmisliku tundelisuse. Barokk (portugali keeles - barroco) ehk EBAKORRAPÄRASE KUJUGA ...
Barokk Mõiste barokk tähendab kunsti ja muusika stiili 16. sajandi lõpust- 18. sajandi keskpaigani.. Tuleneb Portugali sõnast barroco, mis tähendab lopergust pärlit (midagi kummalist, tavatut). Miks tekkis barokk? 1) Toimus kiriku lõhenemine ja kiriku osatähtsus langes. 2) Olid tekkinud õukonnad, kes määrasid selle, mis toimub ümberringi. 3) Barokk on uue stiili kujunemise periood. piiritletakse 1600-1750. Barokk-kultuur oli dünaamiline ja rahutu. Vastandina renessansi harmoonilisusele iseloomustavad barokiajastu muusikat ja kunsti dünaamilisus, rahutus, liialdused ja teatraalsus. Barokk jaguneb kolmeks perioodiks: 1. 1600-1630 on varajane barokk. Tekivad uued muusikalised väljendusvahendid ja zanrid. 2. 1630-1680 on baroki keskmine periood. Piirkonniti erinevate stiilide kujunemine. 3. 1680-1740 on kõrgperiood. Kõige tähtsamate zanrite kujunemine. Ba...
BAROKK 1718saj I pool Konspekt Väljendas katoliku kiriku ja absolutismi vägevust. Barocco portugali keeles ebakorrapärane pärl kasutati juveelikunstis, itaalia keeles eriskummaline 18.saj pilkenimi 17.saj arhitektuurile, 19.saj kunstiajastu üldnimetuseks Barokk on tõesti eriskummaline: ülepakutud, rõhutatult kaunistuslik , efektne Riietus ebaloomulik. Pargiarhitektuur moonutatud, välditi looduslikke vorme Kui renessanss püüdis inimest tasakaalustada, siis barokk vallandas emotsioonid. 17.saj suurimaid filosoofe Rene Descartes (15961650) ütles: "Helide eesmärk on rõõmu valmistada ning kutsuda meis esile tundeliigutusi" Barokk kunstiteoses väljenduvad kõikvõimalikud äärmuslikud emotsioonid (afektid) pinge, viha, ekstaas, sügav kurbus Barokkkunst elas eelkõige rikastes õukondades. Õukond elas jõudeelu, kunsti tarbiti palju, õukonnapidustustel esinemine sai ajapik...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
