tehnika. Ars nova-Uus kunst 1320-1380, looja Philippe de Vitry.uus rütmisüsteem. Kui senises rütmisüsteemis jaotati vältusi ainult kolmeks, siis nüüd ka 2- ksKolmeseid nim. Perfektseteks ja tähistati O-ga, imperfektse tähis C Johannes de Muris- Muusika teoreetik, pani aluse uuele rütmi süsteemile koos Philippe de Vitry-ga. Iso rütmika- Korduvate rütmijärgnevuste kasutamine. Missa-Hakati komponeerima Missa ordinaariumi osi: 1)Gloria 2)Kyrie 3)Sanctus 4)Credo 5)Angus dei Ilmuvad esimesed anonüümsed missa tsüklid. Motett- Saab kõige esinduslikumaks zanriks, on väga keerukad, loodi pühendatud pidu motette. Kiriku muusika ja motetti kõrvale mitme häälne ilmalik laul: 1)Ballata 2)Verelai 3)Rondeau Ajastu põhihelilooja: Guilaume macheaut Aus subtilior-peen, maitsekas, terav meelne ja täpne kunst 1380-1420, Langeb kokku SUURE SKISMAGA. Sellest tuntakse küll palju heliloojate nimesid, kuid info nende kohta praktiliselt puudub
MISSA-katoliku kiriku jumalateenistus kõikidele kristlastele üks kord päevas Eelmissa Peamissa · Sissejuhatav laul · Rituaalne ohvritalitus altari Introitus(miks) juures · Loetakse apostlite ja prohvetite 1. muutumatute tekstidega osa (meloodia võib muutuda) ordinaarium kirju Kyrie-issand halasta · Loetakse evangeeliumist millest Credo-mina usun tuleneb hilisem jutlus Sanctus/Benedictus-Püha,kiidetud olgu · Lõpeb piduliku eeltunnistusega Agnus dei jumala tall Credoga (mina usun) Ite, missa est missa lõpulaul 2. muutuvate tekstidega osa proprium graduale
MITMEHÄÄLSUSE TEKE. NOODIKIRJA ARENG. Kristlik kirikulaul on tihedalt seotud liturgiaga - kristlik jumalateenistus, selle rituaalid ja korraldus. Tähtsaim kristliku liturgia liik keskajal oli Missa 1. katoliku jumalateenistuse põhivorm 2. tsükliline kooriteos Missatekstid jagunevad: ordinarium kõikidel missadel kõlavad laulud ja proprium vastavalt kirikukalendrile ja tähtpäevadele lauldavad laulud Missa osad: 1. KYRIE ELEISON Issand halasta 2. GLORIA IN EXCELSIS DEO au (au olgu jumal kõrgel) 3. CREDO IN UNUM DEUM usun (mina usun ühte jumalat) 4. SANCTUS/ BENEDICTUS püha/kiidetud olgu 5. AGNUS DEI jumala tall Reekviem leinamissa, jumalateenistus surnu(te) mälestuseks Tuntuim sekvents (vaimuliku luule vorm keskajal), mis on kasutusel tänapäevani, on DIES IRAE. MITMEHÄÄLSUSE TEKE
kolmest peatoimingust: preestri sisenemisest, leiva ja veini ohverdamisest altaril ning armulauast kogudusele (tegemist on nn ohvriteenistusega, mis sümboliseerib püha õhtusöömaaega.) 4.-5. sajandil hakati neid toiminguid ka lauludega saatma. Missal on kindel üleshitus, selle lõplik väljakujunemine võttis aega sajandeid. Missa osad jagunevad ordinariumiks ja propriumiks. Ordinarium koosneb 5-st osast, mille tekstid ei muutu kogu kirikuaasta vältel: 1) Kyrie eleison (issand, halasta); 2)Gloria in excelsis Deo (au olgu jumalale kõrges); 3) Credo in unum Denum (mina usun ühte jumalat); 4)Sanctus (püha) / Benedictus (kiidetud olgu); 5) Agnus Dei (jumala tall). Propiumi osad sõltuvad kirikuaastast ja pühakute päevadest. Neid esitatakse ordinariumi osade vahel vaheldumisi Evangeeliumi lugemisega. Sisuliselt jaguneb missa kaheks. Eelmissasse jäävad õpetlikud tekstid apstlite tegudest ja see lõpeb piduliku usutunnistusega (Credo)
Kui kõik uus ilmnes reness. ajastul ilmalikes zanrides, siis vaimulik muusika võttis traditsioone alalhoidva hoiaku (nii on see olnud kõigil järgnevail sajandeil). Vaimulik muusika on valdavalt polüfoniline. Siiani oli mitmehäälse muusika arenemisel juhtivaks Prantsusmaa. Ka 14.saj oli see nii, kogu 14.saj kirikumuusika kuulsaim teos on pärit Prantsusmaalt- esimene ühe helilooja poolt komponeeritud missatsükkel - Guillaume de Machaut(..1300-1377) La messe de Nostre Dame. K: Kyrie eleison Ühe heliloojad poolt loodud mitmehäälne muusika missa ordinaariumi tekstidele muutis missa terviklikuks suurteoseks Kyrie eleison Issand halasta palvelaul, vanim osa kreekakeelse tekstiga Gloria in excelsis Deo au olgu Jumalale kõrges kiidulaul Credo in unum Deum mina usun ainsasse Jumalasse usutunnistus Sanctus/Benedictus püha/kiidetud olgu kiidulaul Agnus Dei qui tollis peccata mundi, miserere nobis Jumala Tall, kes sa maailma patud ära
Gregorius Suur juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat, võttis kasutusele liturgia korralduse, mis aegapidi juurdus kogu Lääne-Euroopas. Ta ühtlustas ja uuendas liturgilised teksid, mis said lääne kirikulaulu aluseks. Gregoriuse koraal on rooma katoliku kiriku ühehäälne, saateta liturgiline laul. Kristlik kirikulaulu on seotud kahte liiki liturgiaga, millest päeva peamine jumalateenistus on missa. Missa osad on ladina keeles, v.a. Kyrie, mis on kreeka keeles. Missa osad: Kyrie-Issand halasta Gloria - Au olgu jumala kõrges Credia-mina usun ainult ühte jumalat Sanctus/Benedictus-Püha/Kiidetud olgu Agnus Dei-Jumala tall Noodikiri ● uus joontesüsteem, helikõrgusi tähistavad nii jooned kui vahet, 4 joont-11 saj ● Neumadest loobuti, iga noot hakkas tähistama üht heli ja kindlat vältust-13 saj ● Liturgilistesse käsikirjadesse hakati kirjutama märke(neumad)-8-9 saj
Ilmalik muusika Walther von der Vogelweide - 'Palästinalied' (Palestiina laul) Keskaegne tantsumuusika Prantsusmaalt - 'Estampie' 13. sajandi motett - 'Alle psallite cum luya' (Kõik laulge-mängige rõõmuga) RENESSANSS Ars Nova (14. sajand) Philippe de Vitry - Motett 'Imprudenter Circumivi" (Mõistmatult petma) Guillaume de Machaut - 'Messe de Notre Dame' (Jumalaema missa), I osa 'Kyrie' Madalmaade koolkond (15.-16. sajand) Guillaume Dufay - Chanson 'Se la face ai pale' (Kui mu nägu on kahvatu) Ilmalik laul 16. sajandil Itaalia ilmalik laul ja instrumentaalmuusika Josquin Desprez - Frottola 'El Grillo' (Ritsikas) Orlando di Lasso - Madrigal 'Matona mia cara' (Minu armas daam) Renessanssiaegne tantsumuusika Itaaliast - 'Saltarella' Hilisrenessansi kirikumuusika Reformatsioon
kirikulaulude tekstid (7-8 saj.) ✾ liturgia- jumalateenistuse läbiviimise kord ✾ missa- päeva keskne jumalateenistus ✾ ordinarium- tekstid missas/tunnipalvuses, mis korduvad ✾ proprium- tekst mis muutub igal päeval vastavalt kirikukalendrile ✾ “Meie isa palve” (Pater noster) loetakse ette armulaualiturgia ajal ✾ Eesti heliloojatest on kirjutanud missa Arvo Pärt ja Urmas Sisask missa muusikalised osad I. Kyrie eleison / Issand halasta II. Gloria in excelsisdeo / Au olgu Jumalale kõrges III. Credo im unum Deum / Mina usun ainsasse Jumalasse IV. Sanctus või Benedictus / Püha või Kiidetud olgu V. Agnus dei / Jumala tall ater noster, qui es in coelis, Meie Isa, kes sa oled taevas! sanctificetur Nomen tuum. Pühitsetud olgu sinu nimi! Adveniat regnum tuum. Sinu riik tulgu,
Mängib mitmetes jazz-koosseisudes näiteks Estonian Dream Bigband. Aastast 2005 on ta G. Otsa nim. Tallinna Muusikakooli pop-jazz suuna juht ja juhatab Otsakooli bigbändi ja Eesti Piirivalve Orkestri bigbändi. Kontsert algas Laurentiuse kirikuõpetaja Antti Toplaane kõnega. Seejärel hakkasid solistid kordamööda esitama erinevaid lugusid. Esitati lisaks jõululauludele ka eesti rahvalaulu, gospelit ja solistide omaloomingut. Näiteks esimene lugu oli T. Terase kirjutatud "Kyrie" ja Eesti rahvamuusikast olid esindatud Paistu rahvalaul "Pühade ootamine" ja Miina Härma kirjutatud lugu "Ei saa mitte vaiki olla". Anna-Liisa Supp esitas oma kirjutatud laulu "Üle muru". Kõik laulud, olenemata sellest, et olid gospel või rahvalaulud, olid pandud jazz stiili. Esimese loona kõlas T.Terase "Kyrie", mida esitas Anna-Liisa Supp. Lugu oli osaliselt eesti keelne ning ka ladina keelne. Mulle tundus, et see kuulus gosepl muusika hulka, kuid oli muudetud jazz stiili.
Kuna aga Beethoveni loomisprotsess oli enamasti küllaltki pikaldane, ei jõudnud ta tööga seetõttu õigeaegselt valmis, tegeledes Missa solemnise kirjutamisega peaaegu viis aastat. Trükki jõudis teos 1817. aasta aprillis Mainzis mõned päevad pärast helilooja surma. Missa solemnise esieetekanne toimus 7. aprillil 1824 Peterburis Filharmooniaühingu heategevuskontserdil orkestri endiste liikmete leskede teoetuseks. Sama aasta 7. mail kõlasid Viinis missast Kyrie, Credo ja Agnus Dei ( ühendatuna pealkirja all ,,Kolm suurt hümni soolode ja kooriga" ), mis esitati Kärtnertortheatris Michael Umlaufi juhatusel samal kontserdil 9. sümfooniaga. See oli Beethoveni viimane menukas esinemine Viinis. Ta oli ise küll dirigendipuldis, lõi takti ja pööras partituurilehti, ent tegelikult juhtis muusikat kapellmeister, kes oli hoiatanud orkestrit ja koori asutamast kurdile heliloojale vähimatki tähelepanu
valitsema kristlus. Krstluse keskuseks sai Rooma, kuhu ehitati kõige rokem uhkeid kirikuid. Kristlik kirikuvõim sai alguse 313. aastast pKr kui Rooma paavst Konstantin Suur liitis su ja riigi; tähtsaim võimuorgan oli kirik ja tähtsaim raamat piibel. Muusika keskuseks muutus kirik ja Jumalateenistus kirikus. Kirikus toimusid missad ja iga päev keskpäeval toimus keskne 4-osaline missa. Missa algab sissejuhatusega, kus lauldakse 2 laulu: 1. Kyrie Eleison, Christe Eleison 2. Gloria in excelsis Deo. Järgneb sõnaliturgia, kus paavst/kirikuõpetaja/preester peavad epistli ja lauldakse kirikukoraali Credo in unum Deum. Kolmas osa on armulaua lituria, lauldakse 1. Sanctus Benedictusn 2.Agnus Dei qui tollis peccata mundi. 4. osa lõpuosa. Keskajal valitses askeetlik elulaad- hinnati lihtsust, kloostris elamist ja kõike muud püha kirikuga seotut. Tähtsaim muusikazanr oli kirikukoraal.
· Sõnaliturgia keskmes on õpetus: vaheldumisi vaimulike lauludega loetakse pühakirja tekste ning kommenteeritakse neid jutluses. · Armulaualiturgia keskmes on üks tähtsaim kiriklik sakrament Kristuse ristiohvri sümboolne kordamine. · Missa laulud jagunevad kaheks: laulud, mis vahelduvad iga päev vastavalt kirikukalendri pühadele ja tähtpäevadele, ning laulud, mis kõlavad kõikidel teenistustel. Ordinaarium · Kyrie eleison lauldakse missa sissejuhatavas osas · Gloria in excelsis Deo lauldakse missa sissejuhatavas osas · Credo in unum Deum lauldakse pärast jutlust sõnaliturgia lõpulauluna · Sanctus/Benedictus lauldakse altarirituaali ajal · Agnus Dei lauldakse enne armulaua jagamist
Tartu Karlova Gümnaasium Raiko Raalik 9a kl. Missa on katoliku kiriku igapäevane tähtsaim liturgia, mille toiminguid hakati 4. - 5. sajandil lauludega saatma. Lõplikult kujunes see välja 11. sajandiks. Missa osad jagunevad ordinaariumiks ja propriumiks. Ordinaariumi osad, millest koosnevad ka tänapäeval kontserdilavadel esitatavad missad: · Kyrie eleison (Issand, halasta) · Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumalale kõrges) · Credo in unum Deum (Mina usun ühte Jumalat) · Sanctus (Püha) · Benedictus (Kiidetud olgu) · Agnus Dei (Jumala tall) Nii kujutati Jumala talle vitraazil. Keskaegne vitraaz Pisa Katedraali Kellatorn Mainz´i Katedraal (romaanistiil) (romaanistiil) Gooti Stiilis Kirikutorn · NELI TEADUSKONDA * KUNSTIDE TEADUSKOND
kindlaks Gregorius I. Laul on tekkinud vanadest juudi rahvalauludest, millele lisati proosatekst piiblist. Ette kanti emotsioonitul nagu inglikoor. Orgnaum- esimene mitmehäälne vorm, kus lauldakse rangelt Gregoriuse koraali. Motett- järgmine mitmehäälsus, kus alumiseks hääleks on Gregoriuse koraal, teised hääled võivad olla teistes keeltes ja eri temaatikaga. Missa- vokaal-sümfooniline suurvorm, mida esitavad koor ja orkester ja/või orel. (igas missas on Kyrie, Gloria, Credo, Sanctius/ Benedictus, Agnus Dei) Reekviem- missa surnute mälestamiseks.(kindlad osad on requiem aeternam-igavest rahu, dies irae-viha päev, lacrimosa-pisarane) Oratoorium- vokaal-sümfooniline suurvorm, mida esitavad solistid, koor ja orkester või orel. Passioon- oratoorium Kristuse kannatustest. Kantaat- mitmeosaline teos koorile, solistidega või ilma ja saatega või ilma. Homofoonia- väljendusviis, kus üks hääl on juhtiv ja teised ainult saadavad teda.
korraldus)(gregooriuse laul- roomakatoliku kiriku ühehäälne ja saateta liturgiline laul; taktimõõt puudub) missa- armulauateenistus roomakatoliku kirikus; selle jaoks loodud tsükliline (5 või 6 osaline) heliteos missa jaguneb sõnaliturgiaks ja armulaualiturgiaks neuma- keskaegse noodikirja märk, mis kirjutati sõnade kohale ning tähistas 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi, mis Prooprium Ordinaarium Sissejuhatu Introitus Kyrie s Gloria Sõnaliturgia Epistel Credo Graduale Alleluia/Sequ entia Evangeelium Jutlustus Armulaualit Offertorium Sanctus/Bene urgia Prefatio dictus Communio Canon missae Pater noster Agnus Dei Lõpetus Postcommuni Ite missa est o või
Aktiivne muusikaelu edasiviija.Viimased 11 aastat aitas Türnpu arendada muusikaelu Eestis:1)Juhatas 1916. aastal loodud Tallinna Meestelaulu Seltsi meeskoori2)Oli 1921. aastal eestvedajaks lauljate Liidu asutamisel. Looming: umbes 60 koorilaulu, mõned soololaulud. Esimesel perioodil kirjutatud laulud enamasti lüürilised, lihtsakoelise saksa kooristiili mõjutustega salmilaulud. Mõned vaimulikud laulud ka. Mõned Teosed: ,,Kyrie" , ,,Lauluke" , ,,Õrn hella neiu" , ,,Mull' lapsepõlves rääkis" , ,,Valvur" , ,,Priiuse hommikul" , ,,Võõral maal" , ,,Vana Tallinn" ...
noodikirjaga jms. Kantorid 13. Mis on missa? Igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus keerulisem ja seotud paljude rituaalidega. 14. Mis erinevus on propriumi ja ordinaariumi tekstidel? Ordinaariumi tekstid jäävad igal missal samaks, propriumi tekstid muutuvad igal päeval vastavalt kirikukalendrile. 15. Missa ülesehitus Sissejuhatus, sõnaliturgia, armulaualiturgia, lõpetus 16. Missa osad : Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus, Agnus Dei. Mida need osade nimetused tähendavad? Kyrie- Gloria- Credo- Sanctus- Agnus Dei-jumala tall 17. Iseloomusta gregooriuse koraali! Ladina keelne saateta laul 18. Mis tüüpi gregooriuse laul on ,,Veni Creator Spiritus"? Hümni tüüpi 19. Mida tähendab 'Halleluuja'? Kiitkem jumalat 20. Mis on neuma? Noodimärk, 1-4 helist koosneva noodielement. 21
Lõppes piduliku usutunnistuse-CREDOGA Sissejuhatavad laulud Peamissa: Toimub rituaalne ohvritalitus altaril Pühitsetakse kristuse ihu ja verd Tekstid/laulud jagunevad kaheks: 1. Muutumatud tekstid(meloodia võib muutuda) 2. Muutuvate tekstidega laulud, mis muutuvad vastavalt päevale ja otstarbele Eesti heliloojatest on kirjutanud missa Urmas Sisask. Meie Isa Palve loetakse armulaualiturgias. Muutumatute tekstidega laulud: Kyrie Eleison issand halasta Gloria au Credo mina usun Sanctus/Benedictus Püha/kiidetud olgu Agnus Dei jumala tall Muutuvate tekstidega laulud: Graduale - palvelaul Alleluia missa muusikaline kõrgpunkt Armulaua laul offertorium saadab armulauategevust Commeenia Lõpp: Ite, Missa est - Deo Gracias Missa ülesehitus: Sissejuhatus(introitus, kyrie, gloria) Sõnaliturgia Armulaualiturgia Lõpetus GREGORIUSE LAUL
Keskaeg Kristlus legaliseeriti 313.a. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid. Gregorius I Rooma paavst, kes ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid. Liturgia- jumalateenistuse läbiviimise ülesehituse kord Missa- igapäevane keskne jumalateenistus Missa ordinariumi osad: 1) Kyrie eleison/Christe eleison- issand halasta; palve 2) Gloria in exselsis- kiitus; au olgu jumalale kõrges 3) Credo- mina usun(ainsasse jumalasse) 4) Sanctus/Benedictus-püha, kiidetus olgu 5) Agnus Dei(qui tollis)-jumalate all; palve Missa osad: 1)ordinarium 2)proprium 3)epistel/evangeelium Gregoriuse laul Gregoriuse laul: Keel- ladina keele proosa tekst Esituslaad- ühehäälselt, retsideeriv(-kõnelähedane laul)
gregoriuse koraal, alumine hääl liigub paralleelselt - seda nim. paralleelorganumiks Hiljem liikus alumine hääl iseseisvalt - vabaorganum. Motett mitmehäälne laul, iga hääl oli erikeeles. Oli mõeldud laulmiseks, mitte kuulamiseks, sest tekstist ei saanud aru Missa on katoliku kiriku jumalateenistus, kus lauldakse 5 kindlatel ladinakeelsetel palvetekstidel laulu. Need laulud on: 1. Kyrie eleison Issand halasta 2. Gloria in excelsis Deo au olgu Jumalale kõrges 3. Credo in unum Deo mina usun ühtainsasse Jumalasse 4. Sanctus püha 5. Agnus Dei Jumala Tall Hiljem ühendati need 5 palvelaulu üheks suureks teoseks, mida ka nimetame missaks. See on vokaal-sümfooniline suurteos, mida esitavad lauljad, solistid ja sümfooniaorkester
lüüra- keelpill kinnor- 5-9 keelega kantav lüüra kitara- suuremõõduline 5-7 keelega lüüra tüüpi pill aulos- vanakreeka puhkpill süürings- paanivile lauto- näppepillide hulka kuuluv keelpill põikflööt- puhkpill mida hoitakse paremale põiki salmei- torupill pentatoonika- viieastmeline diatoonika, puuduvad poolnoodid gregoriuse koraal- ühehäälne kristlik laul missa- liturgilise muusika vorm ja zanr mille aluseks on katoliku kiriku missa tekstid 5 OSA- KYRIE, GLORIA, CREDO, SANCTUS, AGNUS DEI organum- vokaalmuusika zanr , oli esimene kahehäälne laul keskajal motett- kirikumuusika zanr kus iga hääl laulis erinevat vaimulikku luuleteksti madrigal- tõsine itaalia polüfooniline lauluzanr mille sisuks on armastus või loodus neuma- noodikirja märk mida kasutati gregoriuse koraali üles märkimiseks keskajal trubaduur- keskaegne lõuna prantsusmaalt pärit provanssaali luuletaja-rändlaulik .Viljeles eeskätt armastusluulet
Hilisrenessanss (Reformatsioon Vastureformatsioon Giovanni Pierluigi da Palestrina) · Reformatsioon · 1517 Martin Luther 95 teesi · Kiriku lõhenemine · Muutused jumalateenistuse põhialustes ja liturgias · Muusikal suur kasvatuslik tähtsus · Koguduse kaasamine jumalateenistusel läbi koguduselaulu · Luteri koraal saksa protestantlik kirikulaul (salmid, igas salmis sama viis) · Luther ise lõi üle 30 lauluteksti ja umbes 20 viisi. · Tuntuimad: "Üks kindel linn ja varjupaik"; "Ma tulen taevast ülevalt" jt. Vastureformatsioon · 1545-1563 Trento kirikukogu · Reformid, mis tugevdaks Rooma positsioone · Ettekirjutused ka liturgias ja kirikumuusikas · Gregooriuse laulu lihtsustamine kaunistuste kaotamine ja lihtsustamine · Nõuti teksti selget mõistetavust · Keelati ilmalikud laenud ja ekspressiivne stiil Rooma koolkond Giovanni Pierlu...
Die Vampire erkennen die Sterblichen unter ihnen an ihren Spiegelbildern, aber ehe sie sich auf sie stürzen können, stellen sie ein Kreuz auf, wodurch die Vampire wie festgebannt sind. Während Abronsius sich noch freut, daß er die Vampire überlistet hat, beißt die inzwischen zum Vampir gewordene Sarah Alfred - was Abronsius nicht bemerkt. Der große Tanz der Vampire beginnt. Nun zu dem lateinischen Text: Der Refrain des Songs "Carpe Noctem" lautet: "Dies irae, Kyrie. Libera me, Domine! Dies irae, Kyrie. Requiem da, Domine! Exultate Kyrie! Pie Agne, Domine! Dies irae, Kyrie. Sanctus, Sanctus exultate! Carpe Noctem" "Tag des Zorns, Herr. Befrei mich, Herr! Tag des Zorns, Herr. Gib Frieden, Herr! Frohlocket Herr! Frommes Lamm, Herr! Tag des Zorns, Herr. Heilig, Heilig frohlocket! Nütze die Nacht!" Die einzelnen Zeilen werden oft wiederholt. Sie bilden einen starken Kontrast zu dem deutsch
Missa ja Reekviem Missa on liturgilise muusika vorm (missatsükkel) ja žanr, mis põhineb katoliku kiriku missa ehk armulauaga jumalateenistuse ordinaariumiosade tekstile. Missa ordinaariumiosa tekstide hulka kuuluvad Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus ja Agnus Dei. Pikemad tekstid Credo ja Gloria võivad olla muusikas jagatud ka väiksemateks osadeks. Missa ordinaariumiosade tekste hakati teadlikult komponeerima 14. sajandil Ars nova ajastul. Esimese muusikaliselt tervikliku heliteosena on säilinud Guillaume de Machaut erinevatel andmetel 1340ndatest 1360ndateni loodud missatsükkel Messe de Notre Dame. Alates 19. sajandist võib missa olla ka jumalateenistusest sõltumatu iseseisev muusikateos.
missa. Ilmalikus muusilkas:rüütlilaul,instrumentaalne tantsuvorm estampli. Renesanss 14-16saj. Kultuuri ilmalikustamine.Muusikas tooniandvaks Madalmaad,Prantsusmaal ars nova,Kirkumuusika kõrvale tekkis mitmehäälne laul,noodtrükitehnika leiutamine.Muusikat tellisid ja rahastasid rikka linnakodanikud.kodune musitseerimine Tuntumad heliloojad olid Josquin Desprez-"Ave Maria..virgo serena" Giovanni Palestrin-"Kyrie" Uued zanrid: Ilmalikus muusikas motett,madrigal,villanella,balletto,instrumentaalne tantsumuusika Vaimulikus muusikas tsükliline kontsertmissa reekviem,madrigal,motett Barokk 17-18 saj.I pool Loodi esimesed ooperid ja esimesed oratooriumid.Instrumentaalmuusika populaarsuse kasv,pillide tormiline areng,barokkokestri väljakujunemine Tuntumad heliloojad:Antonio Vivaldi-"Aastaajad" Johann Sebastion Bach ,,Kantaadidd
vokaalzanr. 17. sajandi alguses tähistas see lihtsalt vokaalteost, sajandi teisel poolel kujunes umbes kümneosaliseks teoseks koorile ja solistidele väikese orkestri saatel. Koosnes aariatest, retsitatiividest, ansamblitest, seega sarnanes väikese ooperistseeniga. Eesti kantaat on näiteks ,,Ilus maa", selle kirjutas Rein Rannap. 4.Missa- on liturgilise muusika vorm ja zanr, mille aluseks on katoliku kiriku missa ehk armulaua jumalateenistuse ordinaariumiosade tekstid Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus ja Agnus Dei. Pikemad tekstid Credo ja Gloria võivad muusikas olla jagatud ka väiksemateks osadeks. Missa ordinaariumiosade tekste hakati teadlikult komponeerima 14. sajandil Ars nova ajastul.2017 aastal kirjutas Rober Jürjendal ,,Missa Brevis" 5.Reekviem- on liturgilise muusika vorm ja zanr, mis põhineb katoliku kiriku leinamissal reekviemil. Reekviemis on 11 osa. Katoliku kiriku matuseteenistusena lauldakse reekviemi ühehäälselt ladina keeles
Bachi muusika kontrolltöö kosnpekt H-moll missa-vokaal suurteos Bachil kui luterlasel polnud põhjust luu mingit sellist liturgilist teost. Teos koostatud varemloodust elu lõpul. Missa 5 osa: Kyrie-Issand halasta; Gloria-Au olgu Jumalale; Gredo-Usutunnistus; Sanctus-Püha; Agnus Dei-Jumala Tall Kuulasime: Gloria Hästi Tempereeritud Klaviir (HTK) - klaviirimuusika Kummaski vihikus on 24 prelüüdi ja fuugat kõikides mazoor- ja minoorhelistikes. Õpetlik tähtsus: Teosed on mängitavad muusikaõpetuseks ja koduseks musitseerimiseks, püüdis helistike ringi süstemaatiliselt ja täielikult ära kasutada.
Gregooriuse laul on roomakatoliku kiriku liturgiline ühehäälne saateta ladina keelne laul. Seda iseloomustab korrapäratu rütm, mis tuleb proosatekstist ja rohketest meloodiakaunistustest. Peamine tekst ja sõnum. Tekkis tänu paavst Gregorius 1., kes ühtlustas liturgia ja kirikulaulu. Rütm – heliväärtuste korrastamine Missa on:1)päevakeskne jumalateenistus roomakatoliku kirikus 2)muusikaline suurteos ordinaariumi tekstidele (5-osaline) Missa ordinaariumi laulud: 1)Kyrie 2)Gloria 3)Credo 4)Sanctus 5)Agnus Dei 8.-9.sajandl, mil kujunes Frangi suurriik , tekkis vajadus ühtlustada litugiline laul tohutu suurel territooriumil. Muusika pandi kirja neumadega (keskaja noodikirja märk), mis kirjutati sõnade kohale. 10.s võeti kasutusele noodijooned, et märkida täpsemalt üles helikõrgusi. 11.s võeti kasutuselekompaksete joonte süsteem, mis on püsind tänase päevani. Mitmehäälsus tekkis kloostri ja kiriku kultuuris u 10.s (impro). 11.-12
süžee ja tegelaskonnaga. Erinevalt ooperist ei kasutata oratooriumis lavakujundust, kostüüme ega liikumist. Oratoorium on vaimuliku sisuga, kuid pole seotud jumalateenistusega) Missad(-liturgilise muusika vorm ja žanr, mis põhineb katoliku kiriku missa ehk armulauaga jumalateenistuse ordinaariumiosade tekstile; alati lauldi), nt maailmakuulus on h-moll 1.osa Kyrie Orkestrisüidid (säilinud 4), nt nr.3 „Air“ Koori- ja soololaulud J. S. Bach - Prelüüd ja fuuga C-duur (HTK) J. S. Bach - Toccata ja fuga d-moll J. S. Bach - Missa h-moll - Kyrie J. S. Bach - Brandenburgi kontsert nr 5, I osa 8. HÄNDELI LOOMINGU OMAPÄRA: Heroism. Kangelane, kes üldsuse kasuks loobub isiklikest huvidest. Ooperites alati armastuskolmnurk Geniaalne meloodiameister. Ooperites tuntud tema LARGO-aariad, mis üles ehitatud
Gregorius suurim keskaja muusik, kirjutas palju koraale, puudus taktimõõt. Tema koraale noodistati, olid algses noodikirjas. Missa oli ja on üx tähtsamaid liturgilse muusika anre. M tähendas algselt katoliku kiriku jumalateenistust. M 3 põhiosa: preestri sisenemine; leiva ja veini ohverdamine altarile; armulaud kogudusele. 4-5 saj hakati neid toimingui saatma lauluga. M-l on kindel ülesehitus, lõplikult kujunes välja 14 saj-x. Muutumata M osad: Kyrie Eleison (issand halasta) palve, missa vanim osa; Gloria in excelsis deo (au olgu Jumalale) kiidulaul; Credo in unum deum (ma usun jumalasse) usutunnistus; Sanctus/Benedictus (püha/kiidetud olgu) kiidulaul; Agnus Dei (jumala tall, halasta meile) palve. Propriumi osad sõltuvad kirikuaastast ja pühadest. Neid esitatakse Ordinaariumi osade vahel, vaheldumisi evangeeliumi lugemisega. Reekviem leinamissa. Algselt oli R leina jumalateenistus, kuid hiljem kujunes kontsertanriks.
Püha Benitktus – Koostas kloostri reeglid, 529 asutab benediktlaste ordu. Missa Eeelmissa – palved. Peamissa – armulaud, altar. Officium – tunnipalvus. Matutinum – enne koitu. Laudes – päikesetõusul. Priima – 1. päevatunnil. Tertia – 3. päevatunnil. Missa – keskpäevane jumalateenistus. Sexta – 6. päevatunnil. Nona – 9. päevatunnil. Vesper - päikeseloojangul. Completorium - öötulekul. Ordinarium Kyrie eleison – issand halasta. Gloria in excelsis Deo – au olgu jumalale kõrges. Credo in unum Deum – mina usun ainsasse jumalasse. Sanctus – püha olgu. Benedictus – kiidetud olgu. Agnus dei qui tollis speccata mundi – jumala lammas, kes sa maalima patud halastad.
jumalateenistusel (tekst ja sõnum). Laul on ühehäälne ja saateta · Gregoriuse koraal kujunes ja levis sajandeid suulise traditsioonina. 8.- 9. sajandil. MISSA · Missa on igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus on keerulisem ja mis on seotud mitmete rituaalidega (nt armulaua jagamine).Jagune(sõnaliturgiaks ja armuliturgiaks) · Laulud jagunevad kaheks ( missa proprium) ja ( missa ordinarium ) Ordinarium · Kyrie eleison (Issand, halasta) - lauldakse missa sissejuhatavas osas · Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumalale kõrges) - lauldakse missa sissejuhatavas osas · Credo in unum Deum (Mina usun ainsasse Jumalasse) lauldakse pärast jutlsu sõnaliturgia lõpulauluna · Sanctus/ Benedisctus (Püha/ Kiidetud olgu) - lauldakse altarirituaali aja
Vaimulik muusika religioosne muusika Liturgiline muusika kirikutes kasutatav muusika Hümn 7. sajandil tekkinud värsstekstiga liturgiline laul nt Ambrosiuse hümn Gregoriuse koraal 7.-9. sajandil tekkinud proosatekstiga korrapärase meetrumita ladina keelne ühe häälne kirikulaul Luteri koraal värsstekstiga kindla meetrumiga ema keelne mitmehäälne kirikulaul Missa jumalateenistus; muusikaline zanr, mis on välja kasvanud jumalateenistusest ning koosneb 5 osast: Kyrie eleison (Issand, halasta), Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumalale kõrges), Credo in unum Deum (Mina usun ühte Jumalat), Sanctus (Püha) / Benedictus (Kiidetud olgu), Agnus Dei (Jumala Tall) Reekviem surnute mälestuseks kirjutatud missa nt W.A.Mozart Reekviem Lacrimosa Oratoorium tekkis 17. sajandil, on vokaalsümfoonilistest teostest mahukaim, lavastamatta ooper, võib olla nii vaimulik kui ka ilmalik nt F.J.Haydn ,,Aastaajad"
III 1. Kas võited on õiged? Paranda vead! *Gregooriuse lauluks nimetatakse teatud laulmisviisi roomakatoliku jumalateenistusel. Õige *Gregooriuse laul on alati kolmehäälne. Vale, ühehäälne *Gregooriuse laulul on kindel taktimõõt. Vale, taktimõõt puudub *Guido Arezzost oli tuntud helilooja. Vale, muusikateoreetik *Helikõrguste tabamise hõlbustamiseks võeti kasutusele nn Guido käsi. Õige 2. Tõmba maha missa osa, mis ei kuulu 5-osalisse igapäevasesse ordinaariumisse Kyrie, Credo, Introitus, Sanctus, Agnus Dei 3. Kes või mis oli Keskajal Trubaduur- rüütlilaulik (Lõuna-Prantsusmaal) Fiidel-keelpill Menestrel-rändmuusik Salmei-puhkpill 4. Selgita mõisteid või lisa tähendus: Pizzicato-pilli sõrmitsedes heli tekitamine Retsitatiiv-kõnelähedane laulmine Mitmehäälsus, kus kõik hääled on võrdselt tähtsad-polüfoonia Ansamblile või sooloesinejale loodud muusika-kammermuusika 5
2)Laudes (päikesetõusu ajal) 7)Nona (üheksandal) 3)Prima (esimesel päevatunnil) 8)Verper ( päikeseloojangul) 4)Tertia (kolmandal päevatunnil) 9)Completorium (öö tulekul) 5)Missa (päeva keskne) Missa ülesehitus: 1) Sõna liturgia õpetussõnad 2) armulaua liturgia- seotud altari rituaalidega Liturgilised laulud jagunevad: 1)Missa ordinarium (korduvad muutumatud) 2)Missa proprium (muutuvate tähtpäevadega seotud , erinevad laulud) Ordinariumi osad Kyrie eleison ; Gloria in excelsis deo ; Credo in unum deum ; sonetos/benedictus ; Agnus dei Noodikiri Gregoriuse koraal on levinud sajandeid suuliselt, vajamata noodikirja. Frangi riigi tekkega tuli hakata muusikat kirja panema (8-9 saj). Noodimärkidena kasutati neumasid (kreeka keeles viibe) konksud, kriipsud ja punktid. Üks neuma tähistas 1-4 helist koosnevat meloodia elementi ja rütmilise ettekandenüansse. Neumad kirjutati teksti kohale, alguses ühekõrgusele
Gregooriuse koraal kujunes järjeks Ambrosiuse hümnile Iseloomustab: proosa tekst alati ühehäälne ladina keelne Austuseks paavst Gregooriusele. Missa & Reekviem Missa on katolikukiriku jumalateenistuse põhivorm. 4.5. sajandist hakati liturgilisi toimetusi saatma ka lauludega ja sellest kasvas välja väljapaistev zanr missa. Missa tekstid on ladina keelsed. Osa tekste muutuvad ja osa mitte. Muutumatud tekstid ehk missa osad: 1. Kyrie ( Issand halasta) 2. Gloria ( Au olgu Jumalale kõrges) 3. Gredo ( Mina usun ühte ainsasse Jumalasse) 4. Sanctus/ Benedictus (Püha/ Kiidetud olgu) 5. Agnus Dei ( Jumala tall) Missasid on kirjutanud: Bach, Mozart, Pärt. Missa alavorm reekviem leinamissa. Kirjutatud surnute mälestamiseks. Mitmehäälne muusika keskajal Ajaloole tuginedes selgub, et ühehäälne muusika pole olnud tegelikult ,,ühehäälne". Pea kõikjal on sellega mingil määral
476. a. 11.Paavst Gegorius I ( 540-604) Gregooriuse koraal ühehäälne, taktimõõduta, ladinakeelne saateta laul. 12. Liturgia jumalateenistuse läbiviimise kord. 13.Missa katoliku kiriku igapäevane liturgia, mille toiminguid hakati 4.-5. saj lauludega saatma. 14. Ordinaarium missa osa, kohustuslik igal missal. 15. Proprium - missa osa, lisatakse vastavalt kirikukalendri päevale. 16. Missa osad: · Kyrie eleison Issand halasta! · Gloria in exelis Deo Au olgu Jumalale kõrges. · Credo in unum Deum Mina usun ühte Jumalat. · Sanctus Benedictus Püha/ kiidetud olgu · Agnus Dei Jumala tall 17. Keskaegsed helilaadid: · Dooria minoorne · Früügia minoorne · Lüüdia masoorne · Miksolüüdia masoorne 18. Mitmehäälsed kirikulaulud:
kapellmeistriks. 1550-1556 sai tuntust, nimetatakse teda 3ndaks vürstiks(kuldkannuserüütel, haruldane nähe). Hilises loomingus on surmataolised laulud, enamus laule pühendus kirikulauludele, üle 70missat, 100kond magnificat(inglismaalt pärit kirikumuusika vorm), 4passiooni, üle 500 motetti, lisaks 450 prants, it.k, saksa keelset ilmalikku laulu. Oma eluajal oli ta kõige tundum, nüüd ei teata tema loomingut palju. Looming:,,Mantona, mia cara" ,,O la o che bon eccho"(eccho-kaja) ,,Kyrie" ,,Timor et tremor" ,,Bonjour mon coenr". Lassus kasutas võtteid mida tavaliselt ei kasutatud üldse polüfppnias, suurendatud intervallid, dissonantsid(ebakõlad), vastandkõlad. Tintoretto-ekstaatiline stiil. Kui Lassus suri, asendub madalmaade vokaalpolüfoonia stiil juba uuega. Lassuse mõju katolikus kirikumuusikas jäi võrdlemisi nõrgaks, kuigi panus oli väga suur. Tänu paljudele õpilastele ja väljendajatele oli väga suur tema tähtsus saksa muusika
TÄMBER: *Ühehäälne, saateta, vaba meetrumiga, sõnarõhku arvestav KATOLIKU KIRIKU LITURGIA *Katoliku ehk läänekiriku muusika on muutunud ning mõjutanud ,,lääne" kultuuri rohkem kui idakirik. *Liturgia-jumalateenistuse läbiviimise kord *Tunnipalvus- 8 korda päevas peetav lihtne palvus *Missa-igapäevane peamine jumalateenistus MISSA *Jaguneb kaheks: *Ordinaarium-muutumatud tekstid *Proprium-muutuvad tekstid *Ordinaariumi osad: *Kyrie eleison (Issand halasta) *Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumalale kõrges) *Credo in unum Deum (Usun ainsasse Jumalasse) *Sanctus/Benedictus (Püha/Kiidetud olgu) *Agnus Dei (Jumala tall) *Vox Clamantis (dir: Jaan-Eik Tulve) (Tallinnas tegutsev ansambel) KESKAEGNE NOODIKIRI *Greogooriuse laul levis sajandeid suulisel teel *Tekkis vajadus ühlustada Frangi riigi piires gregooriuse laulu meloodiad *neuma- noodimärk, mis tähistas 1-4 helist koosnevat
-meloodia ulatus on väike. -suured hüpped meloodias puudusid. Liturgia- jumalateenistuse läbiviimise kord. Keskaeg kristlik kirikulaul on tihedalt seotud liturgiaga kristlik jumalateenistus, selle rituaalid ja korraldus. Tähtsaim kristliku liturgia liik keskajal oli Missa 1. sõnaliturgia 2. armulaualiturgia. Missatekstid jagunevad: ordinarium- kõikidel missadel kõlavad laulud. Ja propium- vastavalt kirikukalendrile ja tähtpäevadele lauldavad laulud. Missa osad: 1. Kyrie issand (halasta) 2. Gloria au ( olgu jumalale kõrges). 3. Credo usun (ainujumalasse). 4. Sanctus/benedictus püha/kiidetud olgu. 5. Agnus dei jumala tall. Sakrement jumaliku armu vahendav püha talitlus. Reekviem leinamissa. Sekvents vaimuliku luule vorm. Noodikirja areng millest tulenes vajadus gregoriuse koraali üles kirjutada? Et ühtsustada liturgiline laul tohutu suurel territooriumil.
Tekstikirja abil võis vanu viise meelde tuletada. Guido Arezzost Muusikateoreetik 11.saj-l. Võttis kasutusele kompaktse joonte süsteemi, kus neumasid hakati kirjutama noodijoontele ja heli kõrgusi märkisid nii noodijooned kui nende joonte vahed. Joonte arv sõltus otstarbest. Muusikaline tsükkel MISSA - on üks lääne kirikumuusika põhivorme. Koosneb missa ordinaariumi osadest Missa proopriumi ja ordinaariumi (üldiselt,pole vaja nimetada) I Kyrie eleison - Issand, halasta II Gloria in excelsis Deo - au (Au olguJumalale kõrges) III Credo in unum Deum- usun (Mina usun ainsasse Jumalasse) IV Sanctus/Benedictus -Püha/Kiidetud olgu V Agnus dei - Jumalatall Vagandid - rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud. Sisult võisid nende laulud olla üsna siivutud, parodeeriti ka kirikulaule. Zonglöörid Kangelaslaulude esitajad. Need mehed või naised rändasid ringi üksi või
Kristliku kiriku põhilised jumalateenistuse liigid on tunnipalvus(peetakse kloostrites kindlatel aegadel kuni kaheksa korda päevas) ja Missa - 1.) jumalateenistus(sõnaliturgia - õpetus, vaheldumisi vaimulike lauludega loetakse pühakirja. Armulaualiturgia -jumalikku armu vahendav püha talitus, 2.) muusikaline suurvorm, mille viis osa põhinevad kindlatele ladinakeelsetele tekstidele. Proopium - vahetuvad igal päeval Ordinaarium-kindlad, muutumatud osad kyrie eleison - issand halasta (sissejuh) Gloria in excelsis Deo - au olgu Jumalale kõrges (sissejuh) Credo in unum Deum - Mina usun ainsasse Jumalasse (sõnaliturgia lõpulauluna) Sanctius/Benedictus - Püha, kiidetud olgu(altarirituaali ajal) Agnus Dei - Jumala Tall (enne armulaua jagamist) Epistel - manitsuskõne Credo - usutunnistus pater noster- Meie isa palve Lõppeb alati sõnadega - Dona nobis pacem- anna meile rahu Al 8.saj hakati noote kirja panema
kasutusele uue liturgiakorralduse, mis aegapidi juurdus kogu Lääne-Euroopas. Eelkõige ühtlustas ta liturgilised tekstid, mis said ühtse lääne kirikulaulu ehk gregooriuse laulu aluseks. Missa on igapäevane peamine jumalateenistus, mille ülesehitus on keerulisem ja mis on seotud mitmete rituaalidega. Missa ülesehitus on põhijoontes sama nii roomakatoliku kui ka luterlikus kirikus, jagunedes sõnaliturgiaks ja armulaualiturgiaks. Missa ordinaariumi laulud on Kyrie eleison, Gloria in exelsis Deo, Credo in unum Deum, Sanctus/Benedictus ja Agnus Dei. Alates 9. sajandist kujunes Lääne-Euroopas kiiresti noodikiri. Algul oli seda vaja peamiselt kirikliku laulutraditsiooni ühtlustamiseks hiigelsuurel territooriumil. Edaspidi lõi see eelduse mitmehäälse kunstmuusika kujunemiseks, esmalt kirikus ja õukonnas. Neuma oli keskaegse noodikirja märk. Guido Arezzost võttis 11. sajandil kasutusele kompaktse joonte süsteemi, mis on püsinud tänaseni.
lisati uute tekstidega ülemised hääled, need tekstid olid eri keeltes. Motette esitati pillide saatel ja nad olid tihti ilmalikud ning seepärast esitati neid ka väljaspool kirikut. Missa. Reekviem - Missa on üks tähtsaim ja ulatuslikum liturgilise ( vaimuliku ) muusika zanr. Missa jaguneb ordinariumiks ja propriumiks. Ordinarium koosneb 5 osast, mille tekstid ei muutu kogu kirikuaasta vältel. Neid esitatakse ordinariumi osade vahel vaheldumisi Evangeeliumi lugemisega . · 1) Kyrie eleison ( Issand, halasta ) · 2) Gloria in Excelsis Deo ( Au olgu Jumalale kõrges ) · 3) Credo in unum Deum ( Mina usun ühte Jumalat ) · 4) Sanctus ( Püha ) / Benedictus ( Kiidetud olgu ) · 5) Agnus Dei ( Jumala tall ) Sisuliselt jagunev missa kaheks. Eelmissaks ( lõpeb Credoga ) ja Peamissaks. Reekviem on surnute mälestuseks kirjutatud missa. Protestantlik koraal - selle eesmärgiks oli saavutada koguduse suurem
erinevalt ooperist puudub lavaline tegevus "Jõuluoratoorium" Missa Bach kirjutas I kontsertmissa muusikaajaloos missa h-moll h-moll helistik, milles eri ajastute heliloojad on loonud oma kõige traagilisemad teosed On Bachi filosoofilne testament, tõeline hingeline pihtimus Fuuga barokiaja tähtsaim vorm, kus teema esitatakse kordamööda kõigis häältes, sellele järgneb töötlus. MK Missa h-moll Kyrie Mitmes missa osa see on? Mitmehäälne on fuuga? Instrumentaalmuusika Orelimuusika (millisel loominguperioodil kirjutas?) Orel oli Bachi lemmikinstrument Oli tunnustatud orelimängija ja improvisaator MK Tokaata ja fuuga d-moll (mis on fuuga?) Orkestrimuusika Populaarseimad on 6 Brandenburgi kontserti 6 concerto grossot Brandenburgi krahvi tellimusel MK Brandenburgi kontsert nr.2 I osa Mis pill on harmooniapill? Millised pillid soleerivad?
Õpingute ajal juhatas ta J. Kappeli järel Eesti Heategeva Seltsi koori. Pärast konservatooriumit täiendas ta end Berliinis ning tegi veel hiljemgi reise Saksamaale. Põhiosa tema loomingust moodustavad koorilaulud. Loomingu võib jagada kaheks: varasem periood ja hilisem. Varasema perioodi looming on enamasti lüürilised, lihtsakoelised, saksa mõjutustega. Koorilaulude hulgast võib leida ka saksakeelseid tekste, lisaks vaimulikke. Tuntuks on saanud ,,Kyrie" meeskoori esituses, kuigi algselt oli see naiskoorile kirjutatud. Tuntud on ka ,,Lauluke". Hilisem periood saabus 1916.a algul. Siin on dramaatilisi ja kontrastiderohkeid isamaalaule. Türnpu valis tekstid ärkamisaja poeetide luulest, nt Koidula, Jakobson ja Reinvalt. Tuntumad meistriteosed (,,Mu isamaa, nad olid matnud", ,,Priiuse hommikul", ,,Meil aiaäärne tänavas", ,,Mull' lapsepõlves rääkis" ja ,,Valvur") on pärit just selles hilisemast, küpsemast perioodist
varjupaika, mis toimus 13. detsembril kell 19.00 Kuressaare Laurentiuse kirikus. Kontserdil esinesid järgmised koorid ja inimesed: Saaremaa Ühisgümnaasiumi segakoor ,,Kreedo", dirigent Mari Ausmees, lood mida esitati olid Reinsoo ,,Lumeootus" ja Ripsi ,,Credo"; Segakoor ,,Kreedo" ja Saaremaa Meeskoor SÜM Sisasku ,,Nii armsalt jõulupuu nüüd hiilgab"; Saaremaa Meeskoor SÜM esitas järgmised lood: ,,Jälle jõulud käes" (Nordqvist), ,,Kyrie" (Oidekivi), ,,Ave Maria" (Caccini) orelil Rita Naaber, flöödil Siret Sui, ,,Isade jumal" (Roberts), ,,Ma tänan Sind" (Kreek), ,,Ärka üles" (Hiob); Anneli Tarkmeel (sopran), orelil Rita Naaber, Ave Maria (Luzzi); Kuressaare Muusikakooli Sümfoniettorkester lugudega ,,Serenaad" (Haydn) solist Liis Hallikäär, ,,Jõuluööl võib juhtuda ime" (Ehala) solist Risto Paiste, ,,Ära kao" (Lehto) solistid Ave Opp ja Andres Opp,
Gregorius I Suur oli Rooma paavst, kes viis läbi kirikureformi. Ta ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu ehk gregooriuse laulu aluseks. 3. Iseloomusta Gregoriuse koraali. Gregooriuse laul on ühehäälne, taktimõõduta, vabalt hõljuv rütm jälgib ladinakeelset proosateksti. 4. Loetle missa (katoliku kiriku igapäevane peamine jumalateenistus) ladinakeelsed osad koos eesti keelse tõlkega. Kyrie eleison – Issand halasta Gloria in excelsis Deo – Au olgu Jumalale kõrges Credo in unum Deum – Mina usun ühte jumalat Sanctus – Püha Benedictus – Kiidetud olgu Agnus Dei – Jumala tall 5. Kuidas nimetati noodimärke 8.-9.sajandil ning kes võttis kasutusele noodijoonestiku ja nootide silpnimetused? Noodimärke nimetati neumad-eks. Noodijoonestiku ja nootide silpnimetused võttis kasutusele Guido Arezzost. 6. Kes olid esimeste ilmalike laulude kirjapanijaiks?
said ühtse lääne kirikulaule ehk gregooriuse laulu aluseks. 8. Gregooriuse koraal on ilma meetrumita, proosatekstiga, ühehäälne, enamasti saateta, ladinakeelne, vaimulik laul. Tekkis 6. - 7. sajandil. Eriti omased on tekst ja sõnum, GK on ühehäälne ja ilma saateta, laulu rütm lähtub kõne rütmist. 9. Missa on igapäevane peamine kristliku kiriku jumalateenistus, millel on keeruline, mitmete rituaalidega seotud ülesehitus. Missa ordinaariumi osad: Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus/Benedictus, Agnus Dei. 10. Keskajal märgiti noodikirja üles neumade abil. Guido Arezzost võttis kasutusele noodijooned ja asetas neile neumad. Helikõrguste meelde jätmiseks valis ta Johannese hümni värsiridade algussilbid. 11. Esimesed ilmaliku muusika üleskirjutised on pärit 11. ja 12. sajandist. Tänaseni on säilunud rüütlilaulud ja kangelaslaulud (,,Rolandi laul"). 12
/ 1p. Leonardo da Vinci, Michelangelo, Raffael 11. Nimeta keskaja kuulsamaid heliloojaid! / 1p Lassus, Palestria 12. Kuidas levis ilmalik muusika keskajal? / 2p. Esines rahvalauludena. Kandsid edasi rändmuusikud. Olid väga oodatud külades, lossides. alati olid pillid kaasas ja olid lõbusad. Kirikud kiusasid neid taga. Neid kutsuti pulmadesse. 13. Nimeta suurvorme keskajal! / 2p. Ooper, Missa, Passioon, Reekviem 14. Nimeta missa osad (ladina+ eesti k.) / 2p. Kyrie - Issand halasta Gloria - Au Credo - Uks Sanctus - Püha Agnus Dei - Jumala tall 15. Ooperi sünd. (aeg, helilooja ja ooperi (te) nimi(ed)) / 2p. 1600, Peri "Eyridice" (1594 "Daphne")
annaabi.ee 
