Kunstiajalugu 10.klass kokkuvõte (0)

KUNSTI TEKKIMISE TEOORIAD
Kultuur on inimese eneseväljendus nii vaimses kui ainelises valdkonnas.
Vaimne kultuur: kunst , muusika , teater, kirjandus, sport , haridus, teadus, film jne…
Laiemas tähenduses kunst – kõik, mis on inimese poolt loodud.
Kitsamas tähenduses kunst – arhitektuur ehk ehitus kunst, skulptuur , maalikunst , graafika (trükikunstist), tarbekunst
Kunst tekkis umbes 30-40 tuhat aastat tagasi. Toimusid suurem muudatused (tekkisid):

• Inimeste kooseluvorm (sugukond)
  
• Rasside tekkimine
  
• Keeleline areng, keelte eristumine ja tekkimine
  
• Religiooni tekkimine
  
• Kunst
  
• Abstraktne ja praktiline mõtlemine
  

Kunsti tekkimiseks on erinevad teooriad.

• Religioossete tunnete väljendamine.
  
• Tekkis vajadus ilus järele.
  
• Tarbe esemed, tööriistade areng oli saake suurendanud nii palju, et mõni inimene võis jääda kunsti tegema.
  
• Osadel inimestel on vajadus ennast loominguliselt väljendada.
  

ÜRGÜHISKONNA KUNST
Paleoliitikum (vanem- kiviaeg )
10 000-30 000 aastat tagasi

• Koopajoonised (Altamira, Lascaux )
  

Atlandi ookeanist Vaikse ookeanini
Esialgsed koopajoonised olid äärmiselt realistlikud, loomi kujutati eriti täpselt.

• Lascaux kutsutakse Sixtuse kabeliks
  

Koopad olid kasutuses aastatuhandeid. Kõige suuremad maalid (12 000-14 000 aastat tagasi)
Skulptuuri osas on Willendorfi Veenus (rõhutatud sootunnustega naisekuju , millel puudub nägu)
Leitud laialdasel territooriumil.
Mesoliitikum (kesk-kiviaeg)
10 000 aastat tagasi
Inimeste asualad laienesid, mälestisi on leitud vähem, tähelepanu keskmes polnud enam loom, vaid inimene.

• Addaura ja Valltorta
  

Neoliitikum (noorem-kiviaeg)
6 000-2 000 eKr
Järgnesid pronksi- ja rauaaeg
Koopamaale enam ei tehtud, nüüd hakati minema anastavale majandamisviisile (küttimine, korilus, kalastamine ), tootev majandusviis (põllumajandus, karjakasvatus ).
Inimene muutus paikseks, pikka aega elati ühes kohas. – Vanimad asulad ja linnad.
Kunstinäiteid on leitud kõikjalt (kivi ja luu), megaliitilised monumendid.
Menhir – püstises kõrged kivimonumendid
Dolmen – püstised kivimonumendid, millel lapik kiviblokk
Kromlehh – kui menhirid või dolmenid asuvad tsentriliselt ( ringis )
MESOPOTAAMIA KUNST
Mesopotaamia on alanimetus Eufrati ja Tigrise alal või elanikud
Erinevatel aegadel eksisteerisid erinevad riigid, millest tähtsamad olid:

• Sumerid
  
• Babüloonia (vana ja uus)
  
• Assüüria
  
• Pärsia
  

SUMERI AKKADI PERIOOD
Leiutasid:

• Ratas
  
• Kiri
  
• Maailma vanim eepos (Gilgameš)
  

Vanimad linnriigid :

• Babülon
  
• Ur
  
• Uruk
  
• Nippur
  

Oli madal, soine ala, mida tuli kuivendada, pealmiseks ehitusmaterjaliks oli savi. Ehituskunstist pole säilinud midagi.
Tsikuraat – kõige olulisem ehituskunstist, astmiktempel , reeglina 3-me või 7-me astmeline.
Sumerite arvates:

• 3 – kolm tähtsat elementi (õhk, vesi ja maa-alune vesi)
  
• 7 – seitse planeeti
  

Paiknesid suurel alaplatool, trepp läks väljast poolt, ülemine aste oli väljavalituile.
Pitsatikivid – silindrikujulised, kuhu olid süvendatud või graveeritud.
Sargon – Akadi riigi looja
Skulptuuris pealmiseks materjaliks oli savi.
Kuningas Gudea istuv figuur – ei olnud detailideni töödeldud.
VANA-BABÜLOONIA JA UUS-BABÜLOONIA
Umbes 1800 aastat eKr
Hammurapi ühendas osa linnriike ja tekkis Babüloonia
Anti välja maailma vanim seadustekogu , varem oli tavaõigus.
Vanast Babülooniast pole midagi säilinud, kuna selle vallutasid kassiidid, seejärel assüürlased.
Alles 7.sajandi lõpul eKr tekkis Uus-Babüloonia, mille tähtsaim valitseja oli Nebukadnetsar, tema ajal ehitati Babüloni linn uuesti üles. Ümbritsetud kahe kordse müüriga. (50m)
Peavärav oli pühendatud jumalanna Ištarile.
Algas protsessioonitee – pidulik rongkäik, paraad
Tänava ääres paiknesid 2 tähtsat ehitist:

• Peajumal Mardukile pühendatud tempel (Paabeli torn)
  
• Semiramise rippaiad (erinevatel kõrgustel olevatel terrassidel olid istutatud kõik maailmas olevad taimed)
  

Jumal vihastanud inimeste peale ja seganud ära nende keeled (Paabeli segadus )
Skulptuurist on reljeefid , mis põhiliselt kujutavad loomi.
ASSÜÜRIA KUNST
Assüürlased on sõjakas rahvas.
Assurbanipal (valitseja, raamatukogu)
Rohkem oli palee ehitus, Sargon II loss Horsabadis
Väravavalvurid – härja või lõvikehaga, inimese peaga, tiibadega müütilised olendid.
PÄRSIA KUNST
Pärsia impeerium eksisteeris paar sajandit. Võtsid kunsti teistelt üle.
Polnud ühtegi templit, nad olid tulekummardajad ehk rituaalid toimusid õues.
Lossid kasutasid sambaid, kus kapiteel oli loomapeakujuline.
Reljeefid – Dareiose kaardivägi suusalossis
VANA-EGIPTUSE KUNST
Egiptuse ajalugu jagatakse:

• Vana riigi periood – umbes 2650-2130 eKr (III-VI dünastia)
  
• Esimene vaheperiood – umbes 2130-1950 eKr (VII-XI dünastia)
  
• Keskmine riik – umbes 1950- 1650 eKr (XII-XIV dünastia)
  
• Teine vaheperiood – umbes 1650-1550 eKr (XV- XVII dünastia)
  
• Uus riik – umbes 1550-1075 eKr ( XVIII -XX dünastia)
  
• Hilis -Egiptus – umbes 1075-525 eKr (XXI-XXVI dünastia)
  

525 eKr vallutas Egiptuse Pärsia
332 eKr vallutas Aleksander Suur Egiptuse
332-30 eKr valitses Ptolemaioste dünastia.
(Aleksander Suure asevalitseja, kes pärast ta surma valitses. Kleopatra oli viimane Ptolemaios)
30 eKr langes Egiptus Rooma võimu alla. (Hellenistlik periood)
Umbes 3000 eKr tekkis Egiptuses ühtne riik,
pärimuse järgi kuningas Meenes ühendas alam- ja ülem-Egiptuse.
Egiptuses alustati ajaarvamist uuesti iga vaarao tulekul. Segane, sest poolikud aastad ja muud sellist, seetõttu võivad aastaarvud lausa kuni 100 a kõikuda.
Elu mõjutas kõige rohkem Niilus. Kogu elu koondunud Niiluse orgu. 8-15 km laiusel alal kahel pool jõge. Ülejäänud ala oli kõrb. Tihe asustus. Oli suletud ühiskond / süsteem. Alles Uue riigi perioodil, Egiptlaste vallutuste ajal, oli rohkem mõjutusi. Kunst püsis staatiliselt aastatuhandeid.
Arhidektuur
Vanimad mälestusmärgid on püramiidid. Arvult umbes 100, 70 km pikkusel lõigul Memphisest lääne pool. Püramiidid on ainuke maailmaime , mis on säilinud.
Püramiidide idee pärineb mastabadest, mis olid langus seintega lameda katusega kivikambrid, kuhu maeti ülikuid ja muid tähtsamaid tegelasi, idaseinas nišš, selles petik-uks, kust käib sisse ja välja Ka (inimese hing) ja näitama palvetajatele teed läände surnute riiki. Usk inimese hinge Ka-sse. Egiptlased pöörasid kõige enam tähelepanu surmajärgsele elule (teine koht Etruskid). Nende arust oli elu vaid ettevalmistus päriseluks pärast surma. Aga Ka vajas keha, kuhu tagasi pöörduda. 40 päeva on leinaaeg, kus arvatakse, et hing on veel siin maailmas tuttavates paikades.
Esmalt olid astmikpüramiidid ehk mitu mastabat teineteise otsas. Veel oli murdpüramiidid ehk alumine äär oli nagu murtud ja tavalised püramiidid.
Vanim püramiid – Džoseri astmikpüramiid. Vahepeal oli ka mitu vaaraod ühes püramiidis, salakäigud, petukäigud ja peidikud ja lõksud olid olemas.
Tutanhamon on veel ainus teadlastele uurida jäänud püramiid.
Kuulsaimad on Giza püramiidid, vaarao Cheops’ile, Chephren ’ile ja Mykerinos ’ele.
Vana riigi ajal hakati ehitama templeid. Abrusini on kuulsaim. Hauatemplid.
Koosnes sammashoovist, kuhu pääses ka rahvas, sealt viis käik soklile (pool-alumine korrus) rajatud kabelisse (orutempel), mis asus täpselt Niiluse üleujutuse piiril . (Niiluse üleujutused olid korrapärased. Kõrgus 16(?) küünart). Surnu toodi matuserongkäigul alati mööda Niilust. Keskme moodustas päikesefetiš (päikese kummardamis objekt), obelisk (ülevalt teravaks minev sammas), mis asus mastaba-sarnasel alaehitisel.
Keskmise riigi ajal ei tehtud enam suuri püramiide (riik oli nõrgem). Levinud olid kaljuhauad kuulsaimad Benikassanis. Nende sissekäigule üritati anda fassaadi ( esinduslik esikülg) meenutav kuju. Kasutati erineva kujuga sambaid. Tuntuimad kujud – papüürus-, lootos - ja palmsambad. Arvatakse, et samba idee pärineb Egiptusest. (Samba ülesandeks oli toestamine ja ilu)
Uue riigi perioodil äärmiselt rikkalik arhitektuur. Templiehituse kõrgaeg. Tempel oli äärmiselt lihtne, ei ühtegi akent. Peafassaad oli kitsamal küljel. Templi juurde viis sfinksidega (lõvi keha ja inimese pea) ääristatud tee. Sissekäigu ees oli mastide rida, kus lehvisid pikad ja peened lipud. Nende funktsioon – kurjade vaimude peletamine .
EGIPTUSE KUJUTAV KUNST
Kunst on olnud pikka aega reeglite täpne järgimine. Hea kunstnik tegi seda võimalikult täpselt.
Maali- ja reljeefikunst olid hästi sarnased. Kokku kutsutakse pinnakunstiks, kuna reljeef oli äärmiselt madal ja värviline. Reljeefi näide : „Linnujaht“. Piltidega kõrvuti kasutati hieroglüüfe. Nende kirjutamise harjumuse tõttu oli arvatavasti ka väga detailiderohked pildid. Kindel reeglistik. Valitsejad ja tähtsamad tegelased suuremad, egiptuse poosis (pea, käed, keha alumine osa ja jalad olid profiilis . Otsevaade – rindkere , silm.) Lihtrahva puhul see ei kehtinud . Perspektiivi ei kasutanud.
Skulptuurikunst
Valitsejad või ülikud. Pooside valik piiratud. Kujud mõjuvad tardununa.
Seisev kuju: pea sirgelt püsti, käed ripuvad otse alla või üks käsi rinnal. Vasak jalg ettepoole asetatud. Õpik lk 37: Kontraposti ei tuntud. ( tugijalg )
Istuv kuju: Jalad teineteise kõrval. Käed põlvedel. Harva ka rinnal risti.
Lihtrahva puhul oli pooside valik mitmekülgne. Pisiplastika (ei viitsitud kividesse raiduda) - kujud, mis pandi ülikutele kaasa hauakambritesse, lootusega et nad teenivad pärast surma.
Vana riigi perioodist on kuulsaim n-ö Mükerinose grupp, 20 m kõrgune Sfinks vaarao Hefreni püramiidi juures.
Keskmise riigi ajal oli suurem individualiseerimispüüd. Aga suuri skulptuure on vähe.
Uue riigi perioodil oli omapärane aeg vaarao Ehnatoni ( Amenhotep IV) aeg. Ajaloos tuntakse Ehnatonina, usuuuendajana. Püüdis sisse seada ühejumalakultuse. Päikesejumal ehk päikse kehastus Aton. Esmakordselt kujutati vaaraod perega . Kuulsad on ka tema naise Nofretete portreebüstid. Egiptuses oli naise iluideaal. Laste proportsioonid olid teistsugused. Ajaloos on kõik ajastu suhtumise küsimus. Väga tavaline, lause eelistatud perekonnavahelised abielud (lihtrahva hulgas eriti mitte). Vaarao = jumal. Ega jumaliku verd ei saanud segada, ka võim püsis ühes peres siis. Suured kujud: Vaarao Ramsese kujud. (Varjutempli ees, Abu Simbelis istuvad figuurid , mitmed seisvad figuurid)
KREETA KUNST
Eristatakse kolme regiooni:

• Küklaadiline kultuur
  

Küklaadid on saarestik , mis jääb Kreeta ja Mandri-Kreeka vahele. On leitud pisiskulptuure, mis on stiliseeritud, tihti väänlevates poosides.

• Kreeta kultuur
  

Eristatakse kolme ajajärku. Vara-, Kesk- ja Hilis-Minoiline. Tuleb kuninga Minose nimest, kes elas Knossose lossis. Tänu geograafilisele asendile oli Kreeta kultuuri vahendajaks Euroopa ja Idamaade vahel. Enamus asustust oli koondunud rannikule. Leidus võimsaid losse , millest tuntumad Knossos, Phaistos ja Hagia Triada .
Sisemaal tegeleti peamiselt põlluharimisega. Eksootiliseimaks kaubaks oli safran . Tänu asendile polnud vaja teha sõjalisi kulutusi. (laevastik) Kultuuri on nimetatud sübariitiliseks –
Hõrk aga nagu langusega kaasas käiv.
Kogu kultuur hävis hetkega vulkaanipurskes. Oli Kesk-Minoilisel perioodil juba tunginud mandrile.
Lossid olid kindlustamata, kaitsefunktsiooni polnud, ainult kuningate eluruum. Puudus keskne ruum. Ruumid rühmitusid siseõuede ümber. Mitmekorruselised. Sambad olid alt peenemad ehk ilufunktsiooniga. Trepid paiknesid korrapäratult. Lossi keldrid olid äärmiselt paljuruumilised. Sealt tulnud ka labürindi müüt. Knossose väljakaevaja – arheoloog Evans .
Kujutav kunst – Paleed olid kaunistatud seinmaalidega. Värvidest eelistati helesinist, musta, valget, kollast ja tumepunast, harva rohelist. Mehi kujutati tumedamana, naisi heledamana. Lahingu temaatika peaaegu üldse mitte esitatud. Ilutsevamad teemad – lillede korjamine , musitseerimine on kujutatud rohkem. Kleidimood tundus olevat, et kleit algas rindadest altpoolt. Naiste pea enamasti paljaks aetud .
Skultuur – Suurplastikat (suuremad skulptuurid ) pole leitud üldse. On pisiplastika.

• Mükeene kultuur
  

Asub Lõuna-Kreekas ehk Peloponnesosel , hõlmas Egeuse saari ja Mükeenet.
Mükeene ja Tiryns ’i lossid.
Losse iseloomustas tugev kindlustatus, kükloopiliste müüridega.
Kui läbida müüris olev värav, tuli sammuda läbi lahtise käigu, mille keskel teine värav ja lõpuks propülee’d – väravehitis – jõuti sillutatud õue, mida ümbritsesid sammaskojad. Seejärel tuli Megaron ehk „meeste ruum“ – Mükeene lossi keskne ruum.
Kasutati ka primitiivset võlvimist. (Sammas jällegi ülevalt jämedam) Kõige imetlusväärsemad on Mükeene haudehitised. Need olid maa-alused kaevushauad. Neist tuntuim on Aatreuse varakamber. Selle suurim haud on maa all 13.6 m kõrgune. Jällegi kasutati võlvimist. Osade haudade väljakaevaja oli Schliemann , kes on väidetavalt ka Trooja üles leidnud. Silmapaistvaimad leiud – Mükeene kullast maskid.
Seintel oli maale, tunda oli Kreeta ja Egiptuse mõju. Kasutati ornamentikat. Reljeefe oli vähe, erandiks Lõvide Värav Mükeenes.
KREEKA KUNST
Kunstis eristatakse arhailist, hellenistlikku ja klassikalist ajajärku. Kreeklased pidasid tähtsaks proportsiooni.
Ülemine veer – Geison. Sealt edasi oli viil ja selle veeres sima ning templi neljas nurgas oli akroteer .
Põhiplaanil koosnes tempel põhiruumist – naos ehk cella, eesruum – pronaos ja tagumine ruum opistodomos. Kõige lihtsam tempel oli antidega, kõige klassikalisem oli peripteer .
Templi juures kasutati sageli värvimist. Kreeka templi pikemal küljel asus kahekordne otsasammaste arv pluss 1. Samba kõrguse mõõtühikuks oli pool tema läbimõõdust tema alumises osas, mooduli ja sammaste vahemaa (interkolomnium võis olla väga erinev). Eristatakse kolme stiili. Erinevus samba põhjal. Dooria , Joonia ja Korintos . (Dooria sambal puudus baas, tüvi keskelt jämedam, lihtne kapiteel; Joonia ilus pikk peenike , oli baas, kapiteel kõverdus; Korintose kapiteel meenutas lillekorvi vms.)
ARHITEKTUUTINÄITED

• Arhailisel ajajärgul (7. – 6. saj? eKr)
  

Esimesed mälestusmärgid, mis säilinud on, pärinevad u 7. saj eKr. Lõuna- Itaaliast ja Sitsiiliast kõige arvukamalt (seal olid Kreeka kolooniad ). Paestum’is terve hulk templeid, neist kuulsaim Poseidoni tempel. Arhailisest perioodist pärineb ka Apolloni tempel Korintosel, Hera tempel Olümpias, üks vana-aja seitsmest maailmaimest – Artemise tempel Efesoses . Ehitati u 850. a eKr. Tempel põletati maha 356. aastal eKr. Keegi tahtis ajalukku oma nime jäädvustada ja seetõttu põletas maha. Kui see selgus, ei avalikustatud ta nime. Siiski teatakse ta nime ja sellest tuli väljend: Herostratos’e kuulsus. Tempel ehitati uuesti üles, Hellenismi perioodil küll, abistasid kõik Kreeka poolised.
Kröösus – hästi rikas inimene (Lüükia valitseja Croisus (tolle aja jõukaim isik) saatis templile 12 kullast lehmakuju).

• Ehituskunst 1. ajajärgul ehk kõrgklassika. u 470-400 eKr.
  

Põhiline ehitustegeveuse raskuspunkt oli Ateenas. Pärast Pärslaste hävitustööd 480. aastal, hakati linna üles ehitama. Berikles’el oli selles suured teened .
Uuesti ehitati üles Akropol . Kui lääne poolt üles minna, tuli läbida väravehitis – propüleed – arvatakse, et seal paiknes pinakoteek ehk maalikogu . Enne väravaid asus väike Ateena Nike -tempel (tiivuline võidujumalanna, Ateena sümbol). Tegemist oli amfiprostüüliga (sambad ees ja taga, kõrval pole). (Oli väike, mõõtmetega 8,27m x 5,24m.)
Keskseim ehitis oli Parthenon , pühendatud neitsi Ateenale, kui Partenosile. Ehitajad – Iktinos ja Kallikrates. Tegemist oli peripteeriga (sambad kõikides külgedes). (8 x 17 sammast. Valmis 438 eKr.) Keskel oli jumalanna Ateena seisev kuju.
Viimasena valmis Erechteion , selle ehitaja oli Philokles. Märkimisväärseim oli Karuatiidide kogu ( naisfiguur sambaks, kui meesfiguur on sambafunktsioonis – Atlas ).
Väljaspool Ateenat – Demeteri tempel Eleusis

• Ehituskunst 2. ajajärgul hellenismi ajal 4. saj eKr
  

Toimus pooliste allakäik, omavahelised sõjad, etteotsa asus Sparta , Ateena ja Sparta vahelised võitlused. Tugevamaks sai Sparta, Teeba asus Sparta vastu. 

• Samal ajal tugevnes Makedoonia , mis vallutas Kreeka. Tekkisid hellenistlikud monarhiad . 
  

Kunstis ja arhitektuuris võimsust võttis kolossaalsus, rohkem ühiskondlikud hooned (teatrid, raekojad), templite ehitus tagaplaanil. Ehituse raskuspunkt idamaades . Arenes välja suurejooneline teatrite ehitus, kus vaatajate istmed paiknesid mäe nõlvadel . Teatri osad: orkestra (tantsuplats koorile ja näitlejatele), orkestra taha tekkis skene (riiete vahetamise telk , millest arenes välja lava prosskeemia) Kõige kuulsam: Epidaurose teater. 

• Tehti ka monumente : Lysikratese monument ,  Xaudios.
  

Hellenistlikust perioodist pärineb Halikarnassose mauseleum, (Mausolose ja Artenisia hauamonument)
Võimas alaehitis, milles asus hauakelder, mille peal teine kamber , mida ümbritsesid joonia stiilis sambad, katus oli astmikpüramiidi laadne , tipus kvadriid, mida juhtisid Mausolos ja tema naine, skulptuuridega tähistatud ääres. Tehti veel üks maailmaime, Aleksandria, ehk Pharose saare tuletorn . Aleksandria oli esimene plaanipäraselt rajatud linn.
Rajati esimene muuseum. Alustati ehitust 299 eKr, ehitus kestis 20 aastat (tuletorn) - Võimas alaehitis, nelinurkne   1. korrus. 8 tahuga järgmine korrus, silinder ning tuletorn ja 6-meetrine Poseidoni kuju, tuld võimendati peeglitega, ehitis hävis maavärinas 

• Huvitavaid ehitusi: Pergamonis välja kaevatud Ateena Poliase tempel. Stiilidest eelistati Joonia ja Korintosa stiili, perioodi lõpul Eklektikat, ehk erinevate kokku kuhjamist. 
  
• Skulptuur 
  

Arhailisel ajajärgul kuni 450 aastani eKr. Esimesed skulptuurid pärinevad 7. sajandist eKr, peamiselt tegemist reljeefidega, tugevad idamaised mõjud. Egiptuse poosis kujud (madal), Kreekas kõrge reljeefiga. 6, 5. saj. eKr
Kuurosed - alasti noormehe figuurid. Koored olid naisfiguurid , kes olid riietatud. Mõlematel oli kerge muie näol, arhailine naeratus.  
Rõivastatud kultuuri väljakujunemine oli joonia kunstnike teene , alasti figuuride - Peloponneusel. 
Zeusi templi kaunistused Olümpias, metoobid.  
Pärimuse järgi olid vankrisõidu võistlejad, kes panid aluse 1. olümpiamängudele  
Lääneviilul kujutati võitlust kentauride ja laptiitide vahel.  Skulptuuriga olla tegelenud ka Pythagoras 
Myron tegi kettaheitja kuju. Ateenat ja Marseast kujundav skluptuurigrupp. Skulptuur 1.  
 

• 5. saj. teine pool eKr 
  

Skulptuur elas läbi oma õitseaja. Seda kutsutakse kõrgklassikaks, iseloomustab täielik vabadus loodusvormide edasiandmisel - lihtsus, väärikus, rahu, harmoonia , sügav religioossus . Pheidias - oli Periklese isiklik sõber.  Tegutses ajal, kui ehitati Akropoli, ta kasutas krüselefantüüri - elevandiluu ja kulla kasutamise tehnika. Tegi Partenoni kaunistusi - selleks tegi ta 12 meetri kõrguse jumalanna Ateena seisva kuju. Paremas käes hoidis 2.5 meetri pikkust Nike kuju, vasak toetus kilbile, kus oli meduusa . Friisil kujutatakse veel panatenaiade .
Asus tööle Olümpias, kus temalt telliti Zeusi kuju krüselefantiintehnikas, 13-meetrine istuv figuur, kus paremas käes võidu jumalanna Nike, vasakus sau. 
Polycleitos - dooria koolkonna esindaja, inimkeha uurija, Kaanone teoreetilise raamatu autor.  
Kresilos, sandaali jalast võttev Nike ja nereiidide monument. 
Elu oli ebakindel, lihtsad vaated hääbusid, poliitilised pinged, võidutsed individualism, vabanes ühiskonnast, pateetika.  Toonitatakse õrnust, materjalile eelistati marmorid 
Loomingust on vähe teada, osales Ateena Alea templi kaunistustöödel. "Tantsiv menaad" 
Praxiteles tegi üksikfiguure. (Sisalikutapja Apollon ) 
Kreeka kultuur levis idamaadesse ja mõjutas neid. 
Hellenistlikud väikeriigid trumpasid üksteist üle. Peamine kultuuri raskuspunkt oli väikeriikides. 

• Aleksandria koolkond - Niiluse skluptuurigrupp (kujutab lamavat vanemat meest) 
  
• Pergamoni koolkond - (Attalos, Eumenes ) Skupltuur võidu auks gallialaste üle, Zeusi altari friis (130m pikk), kujutatakse gigantomahhia. 
  
• Rhodose koolkond - Rhodose coloss, Heliose kuju, mis oli ka majakas , Miloveenus, Laokooni grupp 
  

 

• Maalikunst 
  

Kreeklased ise pidasid oma maali kunsti kunstidest kõige paremaks, mida pole säilinud. 
Tehnikates kasutati enkaustikat, tahvelmaali, freskomaali.  
 
753-510 eKr (kuningate ajajärk) Rooma rajamine.
Seitse kuningat, viimased kolm olid etruskite soost.  
Vabariik: 

• Provintsidest laekusid maksud , riik suutis end üleval pidada.  
  
• Kaasnes orjade ülestõus pärast lagunemist pärast, gladiaatorite , Spartakuse juhtimisel (~74 eKr). 
  
• Toimusid kodusõjad võimu nimel. 3 meest haarasid võimu enda kätte ( Crassus , Pompeius ja Caesari triumviraat) 
  

Võitjana väljus Julius Caesar , kes 48. aastal (eKr) sai kogu võimu enda kätte. Ta oli eluaegne konsul, senaator .  
Vallutas Roomale Gallia, Britannia , Egiptuse. Kui ta otsustas Rooma vastu minna, pidi üle Rubiuse jõe minna.  
Kvislinglus
Tema järeltulijateks olid Antonius ja Octavianus , kes jagasid riigi, et Antonius sai alad Euroopast väljaspool, Octavianus sai Euroopa alad. 31. aastal eKr Aktioni neeme lahingus sai Antoniuse laevastik lüüa, kui toimus lahing Octavianuse ja Antoniuse vahel. Antonius sai lüüa nii merel kui maismaal. Pärast seda sai ta kogu impeeriumi ainuvalitsejaks.  
Keisririik 

• Varajane (30 eKr - 284) - printsipaat. Olid senaatorid ja konsulid, reaalset otsustamisõigust neil polnud. Augustus=Octavianus, ka Caesar (30 eKr - 40 pKr). Tekkisid esimesed kodanukid, preestrid . Antonius ehitas palju Roomas. Tema surma järel 1. sajandil, erinevad keisrid olid omapärasemad Nero , kelle ajal oli Roomas suur tulekahju, põles maha peaaegu kogu Rooma.
  
• 79. aastal toimus Vesuuvi vulkaanipurse , mis hävitas Pompei ja Herkulanumi. Keiser Trajanuse ajal 78-117 saavutas Rooma oma suurima ulatuse. Markus Aureliuse ajal 161-180 ähvardasid esimest korda Roomat germaanlased , ta oli keiser- filosoof .  Sõjavägede roll suurenes ja algas sõdur-keisrite ajajärk. Oli tõeline segadusteaeg, millele tegi lõpu keiser Diocletianus (284-305) 
  
• Hiline - dominaat - Diocletianus - seadis distsipliini . Jagas väeosad liikuvateks ja piiriväeosadeks. Konstantinus kuni 337. 113. aastal milano ediktiga võrdsustati ristiusk , ristiusu tekkimine ja kristlaste tagakiusamine . Rajas Konstantinoopoli. Byzantion - bütsantsi koloonia. Roomat ohustasid üha enam barbarite rünnakud, kellest suurema osa moodustasid hunnide liikuma pandud germaanid.  
  

Jagati Ida- ja Lääne-Roomaks. 451. aastal toimunud Katalaania lahingus löödi hunnid tagasi. Germaanlased hävitasid Rooma 476. aastal. Romulus Augustus.  
 
KUNST
Elasid nõrgalt seotud linnriikde ühenduses. 
  Etruski tempel erines Kreeka templist.  
Eeskoda oli hästi sügav. Sambad olid hõredamalt. Tempel seisis kõrgel kõrgel poodiumil. Etruski elamust kujunes välja Euroopa elamutüüp. (Koosnes suurest aatriumist, Ruum läks avaramaks moodustades tiivad (alae), sõltuvalt jõukusest olid kõrvalruumid, nende arv oli erinev. Katuses oli avaus, kust tuli valgus sisse (komplumium), selle all põrandas vihmavee jaoks (implumium). Eriline kultuuriline tähendus on etruskite haudadel , kaljuhaudadel. Kuulsamad : Cornetos, Orvietos, Vulci.
Egiptastle järel 2. rahvas, kes pööras surmajärgsele elule nii palju tähelepanu. Sarkofaagid olid kujutistega kaanetatud.  Seintel olid seinajoonised. Mehed tumedamad, tumedamad, naised heledamad. Täisskulptuure tehti ka - Kapitooliumi emahunt,  
 ROOMA KUNST 
Võtsid kreeklastelt hästi palju loomingulistes valdkondades üle. Võeti üle kirandust ka. Pragmaatilistes valdkondades olid roomlased tugevad, õigusteadus, sõjateadus. Rooma kunst baseerus vana-Itaalia kultuuridel Terra Mare ja Villa Noval.  
Leiutused: lubimört, võlv, kuplid  
Arhitektuurisaavutused: 

• Võimalikult sirged teed, kui takistus tuli, tuli see läbi murda. Tunnelid, sillad . Sillutatud teed, kindla vahemaa tagant puhkekohad.  
  
• Akveduktid 2,5 või 1,5 kordsed kaarestikud mäekurude kohal veejuhtmete toestamiseks, samal ajal olid ka sillad. Põhja-Itaalias on säilinud, Lõuna-Prantsusmaal, Saksamaal ja Austrias .  
  

Ristiusu mõju kunstile. Katakombid . Sarkofaagid
Ristiusk tekkis 1. Sajandil pKr Palestiinas ning oli alates 313. aastast Rooma riigiusund. 5. Sajandil võtsid ka Rooma vallutajate juhid üle ristiusu. Valitsejate juhtimisel muutus ristiusk sajandite jooksul kõikvõimsaks. Oma 2000 aasta ajaloo jooksul on ristiusk avaldanud muu hulgas väga suurt mõju kunstile.
Ristiusu vastolu Rooma võimudega
Ristiusk- radikaalne ; vastolu roomlaste eetikale (kõik on võrdsed); kristlaste tagakiusamised
3.saj p.Kr. Roomas kriis- alguses oldi ikka ristiusu vastu, hiljem mitte; ristiusu levik
Esilagu visuaalne kunst kristlastele lubamatu; neile oli kõige tähtsam Jumala sõna, pühakiri; Vana Testamendiga võeti üle juudi usu vaenu kujude ja piltide suhtes.
Kristliku raamatukunsti sünd; kirjutusmaterjalina levis papüürus, hiljem rohkem pärgament.
Raamatumaal e. Miniatuurmaal
Kristlane kokkutulekukohad- algselt jõukamate koguduseliikmete elamud , aiad või vaba loodus.
1.-2.sajandi kristliku kunsti peaaegu ainsateks allikateks maa-alused koopad katakombid, mille seintesse maeti surnuid
Katakombid- osalt looduslikud, osalt inimeste kätetöö; Rooma linna all ulatus käikude kogupikkus ligi 900km-ni, moodustades hiiglasliku mitmekorruselise labürindi; esimesed varakristlikud kunstiteose (peamiselt seina- ja laemaalid), kõrvale on jäetud erootilised motiivid + paganlike jumaluste kummardamine
Keeruline kristlik sümboolika; vihjed ristiusu õpetusele, Piiblikohti illustreerivad pildid, sagedasteks motiivideks on rist ja ülestõstetud kätega inimene- palvetaja .
Välimuselt meenutavad piiblitegelased inimesekujutisi rooma maalikunstis; varakristlikud katakombid tihti kohmakavõitu
Vabalt seisvaid skulptuure praktiliselt polnudki
Reljeefikunst- ehiti sarkofaage; vormilt meenutavad reljeefid roomlaste ajalooteemalist reljeefikunsti, kuid temaatika võetud Piiblist.
Reljeefikunsti levik seotud ristiusu lubatuks saamisega.
Varakristlikud reljeefid rõhutavad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust; erineb rooma omadest mitte ainult teemade poolest -monumentaalsust ei peeta oluliseks; jutustus tehakse arusaadavaks tingmärkidega.
Kirikuehituse algus. Mosaiigid
Esimeste kirikute eeskujuks rooma arhitektuuris levinud kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp basiilika .
Varakristlik kirik - lihtne pikergune hoone, mille 2 rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks, nn. Lööviks. Lääne-ja idasuunaline; põhiplaan meenutas risti; välisilme lihtne, tavaliselt ilma tornita / varakristlikke kirikuid- Peetri kirik , Santa Maria Maggiore, Santa Costanza, Santa Sabina
Basiilika sisekujundus- sambad (vormid laenatud antiikarhitektuurist), lagi lame või puudus hoopis (siis paistsid kirikus viibijaile katusesarikad), seinamaalid , mosaiigid.
Mosaiikides kasutati siledaid värvilise marmori tükikesi; lemmikmaterjaliks väiksed erksavärvilised klaasikuubikud, mis peegeldasid valgust; valitsevad värvid on heleroheline ja kuld, külm helesinine ja lillakas ooker .
Mosaiikidel on kujutatud juba katakombimaalides kasutatud sümboolseid motiive, piiblilugusid illustreerivaid stseene ja juhtumisi pühakute elust.
Pühakuid kujutati tardunud poosis, range ja pühaliku ilmega ; üksikasjade kujutamisest hoiduti.
Tähtis mosaiigikunstis on isikute äratuntavaks tegemine ja nende hingeseisundi iseloomustamine.
Kõik figuurid rikkalikult rõivastatud. Tegelasi on võimalik ära tunda tingmärkide põhjal.
Kiriku idaosa ja eriti altari ümbrus kõige rikkalikumalt kaunistatud.
Bütsantsi arhitektuur
Al 6. saj eKr Kreeka koloonia, paiknes Väike-Aasias Türgi läänerannikul
395 a Ida-Rooma riigi pealinn Konstantinoopol- Constantinuse järgi, hõlmas enda alla Kreeka ja Väike- Aasia .
Kultuurilised mõjutused: Kreeka, Rooma, Väike-Aasia kultuurist, valitsejaks piiramatu võimuga keiser- nii ilmalik kui ka usuline võim, riigi keeleks kujunes kreeka keel
Bütsanti patriarhide ja Rooma paavstide vaheline usulõhe: Ida poole Konstantinoopolit jääb õigeusk, lane poole katoliiklus. Eesmärgiks ehitada II Rooma.

• Arhitektuur:
  

Peamiseks sai kirikute ehitamine. Kirikutüübiks oli tsentraalehitis - kiriku keskpunktik on täpselt keskel kiriku äärmistest ühekaugusel (võis olla ka 5 kuplit).
6. saj alustati Hagia Sophia katedraali ehitamist, seda alustas keiser Justinianus , ta ühendas hoone juures basiilika ja tsentraalehitise, sai uus hoone- kuppelbasiilika.
Hagia Sophia oli kuulsaim mälestusmärk, mis oli sobivam ristiusu jumalateenistusteks.
Empoorid – rõdutaoline ruumiosa, mis tekib külglöövide ülemisel korrusel vaatega kesklöövi.
Uus ehitusvõte- ruudu kujulise ruumi katmine kupliga viklite abil ( vikkel -sfääriline kolmnurk ). Külglöövid kahekordsed (vahel) nimetatakse rõduks ehk empooriks.

• Sisearhitektuur:
  

Samba kapiteeliks olid talumid - reljeefidega kaunistatud kiviplokid. Apsiidiosa tihti polügonaalne- mitmetahuline .
Talumid - sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikkude reljeefidega kaunistatud kiviplokid.
Seinte liigendamiseks kasutati liseene- kitsad eenduvad püstribad, mis on omavahel ühendadtud kaartega. Vahele jäid petikud .
Apostlite kirik- 6 saj. ehitati ka selliseid tsentraalehitisi, mis põhiplaanilt meenutasid võrdhaaset kreeka risti. Neid katsid viis kuplit – üks suurem keskel ja neli väiksemat ristiharude kohal. Kuulsaim ja mõjukaim neist oli Apostlite kirik Konstantinoopolis.
9. saj uus õitseaeg, domineeris endiselt 5 kuppel kirik. Kuplid paigutati nurkadesse, risriosa kõrgem, keskmine kuppel tõsteti kõrgemale tambuuri abil.
Bütsantsi mosaiigid ja seinamaalid. Ikoonid
Bütsantsi kunstil oli suur mõju vanavene kunstile.
Bütsantsis käis võitlus kujutava kunsti pooldajate ja vastaste vahel ( isalmi usk ei lubanud ju elusolendeid kujutada).
Ikoonid – ususlise sisuga pildid.
Ikonoduulid – ikoonide pooldajad, pidasid selliseid pilte pühadeks objektideks. Usk, et pildid ise võivad imet teha ja usklikke aidata.
Ikonoklastid – pildieitajad olid samal meelel mis islamiusulisedki. Jumal ja kõik pühad nähtused on nähtamatud ja nende kujutamine pildil on patt.
8saj. muutus ikonoklastide seisukoht riiklikuks poliitikaks. Keisrid toetasid neid, peamiselt sellepärast et nõrgestada kloostreid, kus kunstiteosed enamasti valmistati.
9.saj said aga ikonoduulid jälle ülekaalu ning pühapiltide valmistamine ja austamine taastati . (kuid palju varasemat kunst oli hävinud.)
Ravenna kirikute mosaiigid
Nende sõnum on ühtaegu usuline ja poliitiline. Peamiseks objektiks on kõikvõimas keiser, kes juhib riiki ja kirikut. Kujutatakse ka Kristust ja pühakuid.
Inimestekujutus on teistsugune kui antiigi ja varakristluse ajal:

• figuurid on saledad ja ebaloomulikult pikaks venitatud
  
• toretsevad riided ei luba isegi aimata kehavorme
  
• näod on väikesed, aga suured silmad vaatavad karmilt ja võimukalt
  
• figuurid on asetatud tihedalt ritta , näib nagu nad hõljuks.
  
• värvilised kivikesed on selgemini üksteisest eraldi ega ürita jäljendada looduslike värvivarjundeid.
  
• figuurid on tasapinnalised ja ruumi pole püütud kujutada.
  

Ikonoklasmijärgsel mosaiigis ja maalikunstis kujutatakse Kristust kannatavana või lapsena Maarja süles.
Ikoonimaal
Roomlaste surnute mälestusportreede eeskujul hakati maalima märtrite ja teiste pühakute mälestuspilte. Vanimad ikoonid olid enkaustikatehnikas. Kasutati temperavärve, mida segati munavalge, mee või mõne muu orgaanilisi sideainega. Aluseks oli kokkuliimitud laudadest tahvel . Levinuim teema oli Maarja Jeesus -lapsega. Pehmejoonelise ja ümarana maalitud nägu ja käed on kontrastis muu kehaga . Suursugusus ja rikkalik hingelisus. Ikonostaas – pildisein.
Bütsantsi tarbekunst oli väga rikkalik. (hõbe, kuld, kalliskivid, keerulised tehnikad )
Rahvasterändamine. Sküüdid. Keldid . Viikingid
Rändrahvad ehk nomaadid elasid hiiglaslikul stepialal, mis ulatub Kesk-Euroopasse (Ungarini). See piirkond oli sobiv karjakasvatuseks, kuid taheti siiski veel paremaid karjamaid leida ning tänu sellele ei kujunenud neil püsivaid asulaid.
Nad võitlesid ka eluruumi pärast- tugevamad sundisid teisi taganema ja uusi elupaiku otsima. Siiski arenes neil välja tööjaotus ja käsitööoskused.
Kultuur arenes välja Roomast ja Kreekast põhja pool, tegelesid siis põhiliselt karjakasvatusega.
Mõnikord ründasid nomaadid linnu röövimise eesmärgil, kuid tihti esines ka rahulikke kaubandussuhteid. Nad vahendasid kaupu, sealhulgas kunstilise tähendusega objekte suurte vahemaade taha ja soodustasid sellega stiililevikut. Kunst: käsitöö ja metallide töötlemine.

• Sküüdid
  

Sküüdid olid iraani keeli kõnelenud europiidne karjakasvatajatest rändrahvas. Neid võib pidada põlluharijateks. Neil tekkis ka ülikute kiht.
Tundsid rauda ning valmistasid sellest põhiliselt tööriistu ja relvi. Relvadeks olid vibud nooltega, mõõgad ja kilbid .
Kõige rohkem on säilinud kunsti ülikute haudadest . Sküüdi valitsejate hauakünkaid nimetatakse kurgaanideks. Leitud on palju kreeka käsitööliste toodangut. Siiski on ka leide, mis esindavad paljudele rändrahvastele omast, tõenäoliselt ida poolt pärinevat nn. loomastiili. Kul-Oba kurgaanist leitud vaas .
Krimmist Kul-Oba kurgaanist on leitud paljude muude esemete hulgas kulla ja hõbeda sulamist vaas, mille reljeefid kujutavad sküütide elu. Kujutised on realistlikud ja ilmselt mõjustatud kreeka kunstist.
Loomastiilis on kujutatud metsloomi , loomakujud on skemaatilised , aga ilmekad , nende poosid on ebaloomulikud, aga jõulised. Loomade kehad väänlevad, põimuvad ja lähevad üle ornamendiks.
Siiani on säilinud näited enamasti metallist, mida kasutati rõivaste, relvade või hoburakmete ehitamiseks.
Kärgsulatuse korral joodetakse metallplaadile kuldtraati või kuldliiste, mis moodustavad kujutise kontuurid, kujutis aga täidetakse emailiga ehk klaasitaolise värvilise massiga.

• Keldid
  

Suhtelise ülerahvastuse tõttu ja meelitatuna linnakultuuride rikkustest tungisid keldid 4. - 3. sajandil e.Kr. Väike- Aasiasse , Kreekasse ja Itaaliasse.
390. aastat e.Kr. rüüstasid nad Rooma linna ning hiljem võtsid ka omaks roomlaste kultuuri ja ladina keele.
Jutustasid muinasjutte ja legende, näiteks kuningas Arturist ja võlur Merlinist. Keldi mütoloogia põhjendas loodusjõudude austamist ja nende preestrid korraldasid rituaale tammehiites.
Keldi visuaalset kunsti on leitud pealikuhaudade rikkalike panuste hulgast. Metallist ja kivist esemetel seguneb sküüdi ja kreeka kunsti mõju.
Keltide ristid
Tegemist on keldi kristluse sümboliga, mis võib olla vanem, kui ristiusk ise. See rist mängis tähtsat rolli keldi kunstis ja see sümboliseerib Päikest ja igavikku.
Paelornament- katkematu väänleva joonega pael, millesse põimuvad loomade või inimeste skemaatilised kujutised.
Keltide sõled
Ümmargused keltide sõled ehk prossid, mis on valmistatud metallist.
Skulptuur - Keldi sõdalase kujuke, mis on leitud Prantsusmaalt.
Keldi elamu- maja oli ümmarguse kujuga, seinad olid punutud tihedalt okstest ning hiljem kaetud lubjaga . Katus oli koonuse kujuline, mis oli valmistatud õlgede, savi ja loomasõnniku segust.

• Viikingid
  

Viikingid olid vahvad meresõitjad ja väga osavad laevaehitajad. Vaenuseisud neile võõra kristliku maailmaga pani neid eriti austama oma paganlikku ja barbaarset kultuuri.
Korraldasid väga palju rööviretki, ning merel ei suutnud keegi neid võita. Viikingid jõudsid ka Eestisse, kuid kanda ei suutnud siin kinnitada.
8.-10. sajandil on Skandinaavia viikingite mütoloogia, rituaalide ja kunsti õitseaeg.
Rikkalikud hauapanused sisaldavad terveid laevu, hulgaliselt relvi, vankreid , saane, piltvaipu, puuskulptuure jne. Viikingite eripäraks on laevade motiivid ja ruunikivid.
1904 . aastal leitud Oslo lähedal Osebergis laevamatus, mis oli toimunud 9.sajandi keskel.
Peaaegu tervena säilinud laev . Puidust ja tekstiilist esemed kaunistati paelornamentika ja fantastiliste loomakujutistega. Sinna hulka kuuluvad tundmatu, aga ähvardav kiskja, lõvitaoline kole elukas ja draakonipead. Puust loomapea, mis on viikingilaeva detail.
Puustskulptuur- nikerdatud käsitsi puidust, leitud Taanist. Kujutatud on maski, mis tõenäoliselt on kaitseks kurjade vaimude eest.
Viikingite maja peegeldab väga täpselt seal elanud ühiskonda. Maja on viikingi laeva kujuga ja ovaalsete külgedega ning umbes 30 kuni 50 inimeset elasid koos ühes majas . Nende sekka kuulusid kogu perekond ja nende orjad ning sageli ka koduloomad teisel pool maja lauda/talli ruumis.
RUUNIKIVID - Viikingite kunstis on näiteks ka arvukad mälestuskivid, nn. ruunikivid, mida püstitati meresõitjate ja sõjasangarite auks. Neil on tavaliselt ruunikirjas tekstid ja skemaatilised, aga ilmekad laevade ja inimeste kujutised. Gotlandi ruunikivi.
Merovingide kunst
Germaani hõimud, kes Rooma aladele tungisid, olid veel riigieelsel arengutasemel. Nende eesmärgiks oli andaminõudmine ja otsene röövimine. Hõimupealikest said ajapikku kuningad, hakkas kujunema feodalism .
Germaani riigid olid algelise valitsemissüsteemiga. Pealinnu õieti polnudki ja valitsejad rändasid mööda maad ringi, et andameid vastu võtta ja kohut pidada. Nõnda tekkinuist oli tähtsaim Frangi riik, mida 5-7.sajandil valitsenud Merovingide dünastia andis nime kogu ajastule.
Enamik germaanlasi oli ristiusuga tutvunud ja uued riigid olid vähemalt nime poolest kristlikud. Kirik oli sel ajal ainsaks kindlama ilmega asutuseks. Ristiusu levimine rahva hulgas võttis muidugi palju aega ja paganluse mõjud püsisid veel sajandeid . Antiigi mõju oli tugevam Itaalias ja Gallias.
Idagoodid rajasid 5.sajandi lõpul Põhja-Itaaliasse oma riigi pealinnaga Ravennas . Sinna ehitati 6.saj. alguses Theoderichi mausoleum, mida katab ühest kivist raiutud kuppel läbimõõduga 10m. Mausoleum oli 10- kandilise põhiplaaniga ehitis, mille alumist korrust ümbritses kaaristu.
Roomaaegsete käsitööalade viljelemine jätkus mitmel pool, näiteks valmistati roomapäraseid metallist jooginõusid ning keraamilisi ja klaasist esemeid. Lõuna-Gallias püsis sarkofaagide tööndus, aga nende tehnika lihtsustus.
Reljeefid muutusid peaaegu tasapinnaliseks. Suurimat tähelepanu pöörati kirikuriistadele, mida valmistati tihti väärismetallist ning kasutati barbaritele tuntud tehnikaid ja kaunistamisvõtteid, paelornamentikat.
Merovingide ajastu tähtsamaiks kultuuripärandiks on käsikirjad, nendes leiduv kirjakunst ja illustratsioonid . Käsikirjad olid usulise sisuga ja neid kirjutati peamiselt kloostrites.
Kloostrid olid tärganud Rooma riigi idaosas, kuid Euroopas hakkasid need levima peamiselt tänu Iirimaa mõjule, kus 7. ja 8.sajand oli kultuurilise õitsengu aeg. 5.saj. võeti Iirimaal vastu ristiusk, 6.saj. hakkasid nad seda juba ise levitama.
Kristlike käsikirjade kujunduses kasutasid iiri mungad keldi ja germaani rahvakunsti kogemust. Nad kirjutasid ümber Piiblit ning tahtsid selle väärtust rõhutada käsikirjade kaunistamisega. Lehekülg kaeti paelornamentikaga, millesse põimiti kisklevaid koletisi . Ornamendile lisati siiski ristimotiiv või mõni muu kristlik märk(nt. evangelistide sümbolid – ingel,lõvi,härg,kotkas). Kujundati ka initsiaal , mis võttis enda alla mõnikord isegi terve lehekülje. Inimese kujutamisel olid iiri mungad väga kohmakad ja abitud. Iirimaa omapärase usuelu tunnistajatena on säilinud väikesi külakirikud ja kiviriste, mille reljeefid kujutavad endast parimad osa tolleaegsest skulptuurikunstist. Iirimaa kultuuri õitsengu lõpetasid viikingid.
Karolingide kunst
751. a. sai Frangi riigi kuningaks Pippin Lühike, kelle poja Karl Suure järgi nimetati uut valitsejadünastiat Karolingideks.
Karl Suurele allusid suured maa-alad. Lääne-Euroopa kultuuritase oli sel ajal siiski väga madal, vaid väga vähesed oskasid lugeda ja kirjutada. Siiski oskas Karl Suur kõrgelt hinnata kirjasõna tähtsust ja koondas oma õukonda haritlasi ja laskis ümber kirjutada antiikajast pärit käsikirju.
Karolingide aja arhitektuuris sagenes kivihoonete püstitamine. Karl lasi endale püstitada mitmeid losse, kuid meieni on säilinud ainult Aacheni lossikabel. See on kaheksatahuline tsentraalehitis, mida ümbritseb madalam ümbriskäik.
Eeskujuks oli San Vitale kirik. Kabeli sisevaates domineerivad ümarkaarsed arkaadid . Osa detaile on toodud Itaaliast. Mõõtmetelt väga väike. Sama tüüpi tsentraalehitisi ehitati ka mujal, kuid valitsevaks kirikutüübiks oli basiilika, millel oli omapäraseid jooni. Eriti torkavad silma kaks transepti ja pikaks venitatud apsiid .
Karolingide ajast on päris ka punase tindiga joonistatud kloostrikavatis, mis viitab sellele, et kloostrid ei olnud mitte ainult tähtsad vaimuelu, vaid ka majanduselu keskused.
Karolingide kujutavas kunstis märkame samuti antiiktraditsioonide elustumist. Miniatuurmaalis, mis oli juhtiv, tugevnesid loodusläheduse taotlused. Sagenes inimeste ja loomade kujutamine. Püüti kujutada ja valgust ja varje, ruumi ja isegi maastikku . Elusolendite kujutamisel pöörati tähelepanu liikumise edasiandmisele, mõnel juhul on joonistused loomadest ja inimestest väga elavad. Täis liikumist on näiteks evangelist Markust kujutav pilt.
Mitmete raamatute köited kujutavad endast imetlusväärseid kullassepa -ja juveliirikunsti meistriteosed . Raamatumaali viljeldi paljudes kloostrites ja lossides.
Romaani stiil
Karolingide ajal sõltus ehituskunst keisri õukonnast ja oli väga kitsa levikuga . 11. Sajandil kasvas kiviehitiste tähtsus kõikjal Lääne-Euroopas. Kristluse leviku tagajärjel muutus Euroopas ilmaliku ja vaimuliku võimu vahekord hoopis teistsuguseks kui Venemaal ja Bütsantsis. Ristiusu levikuga kaasnes massiline kirikute ja kloostrite rajamine. Ehitiste rajamisel kasutati mõningaid Roomas tuntud võtteid, selliseid nagu ümarkaar ja silindervõlv. Just Rooma ehitusvõtete kasutamisele võtmine andis ajaloolastele aluse nimetada 10.-12. Sajandil tekkinud kunstiliigile nimetuseks romaani stiil.
Ehituskunst:
Kristluse levikuga kaasnev kirikute ehitamine jättis oma tunnusmärgi romaani stiili. Peamiseks kirikute ehitustüübiks kujunes romaani stiilis basiilika. Basiilika polnud selline nagu Roomas.
Romaani stiil tõi basiilikasse uusi ja huvitavaid lahendusi. Koor ja vaimulikud koondusid teenistuse ajal idapoolsesse otsa ja see nõudis ruumi, pikendati pikihoonet transepti teisele poole, nii et transepti ja apsiid vahele jäi nelinurkne ruum, mille nimeks sai koor (sest seal laulis koor). Põhiplaan, mille nimi on Antoniuse rist, muutus kõige levinumaks romaani ja gooti ajal.
Basiilika kõrvale kujunes välja ka kodakirik . Kodakirik oli samuti kolmelööviline nagu basiilikagi, kuid kodakirikul ei ehitatud kesklöövi ülaossa aknaid. Keskaja uksi nimetatakse portaalideks. Portaalid asusid tavaliselt kiriku pikiküljel, kuid on kirikuid, kus portaalid on ka ehitise läänepoolses otsas.
Kirikulööve eraldasid arkaadid, mis kujunesid romaani stiili põhiliskeks tunnuseks. Kaare tugipostideks olid keskajal piilarid . Piilarid võisid olla täiesti erisugused, esines nii ümmargusi kui ka neljatahulisi jne. Piilarid on põhimõtteliselt sama mis antiikaja sambad, kuid nendel puuduvad antiikajale iseloomulikud baasid ja kapiteelid. Arkaadid kohal avanesid aga kesklöövi poole empoorid.Empooride asemel võis müüris olla kitsas käik, mis avanes arkaadina kesklöövi.
Kõige raskem osa oli keskajal ehitiste katmine vastupidava laega . Keskaja alguses võib tihti kohata ehitisi , kus katus kogunisti puudub. Kirikud olid sageli võlvimata ja tihti võidi piirduda vaid lameda puulaega . Aeg möödus ja suurte katsetuste käigus, lihvides läbi aja oma oskusi, jõuti võlvimise oskuseni. Laiemaid lööve kateti ristvõlvidega.
Ristvõlv oli küllaltki raske ja nõudis massiivseid seinu ja jämedaid piilareid. Seetõttu jäid aknad pisikesteks ja kitsad löövid jäid suurte müürimasside vahel hämaraks.
Itaalia - Püha Markuse kirik Veneetsias; Pisa katedraali kellatorn ; San Miniato al Monte kirik Firenzes
Prantsusmaa - Sainte Foy kiriku interjöör. Conques; Cluny kloostri kirik. Arvutirekonstruktsioon; Notre Dame La Grande kirik Poitiers's; Vézelay katedraal Burgundias; Arles’i kirik, Touluse kirik.
Saksamaa - St. Michaeli kirik Hildesheimis; Mainzi, Speyeri ja Wormsi toomkirikud
Eesti - Valjala kirik, Saaremaal; Tallinna vanalinn
Inglismaa: Toweri linnus
Romaani stiili kujutav kunst ja tarbekunst

Arvatakse ,et romaani kunst sai alguse 10. sajandi paiku ja ulatus 12. Sajandisse. Eelkõige valitses romaani kunst Itaalias, Saksamaal, Prantsusmaal ja Inglismaal.
Romaani skulptuur on tihedalt seotud arhitektuuriga, enamasti võis neid leida kiriku fassaadidelt, portaalidelt ning sambakapiteelidelt lamereljeefina. Kuna jumalateenistused peeti ladina keeles, tehti Pühakiri rahvale piltlikult selgeks. Sellest tulenevalt nimetatakse kirikute skulpturaalseid kaunistusi „ Vaeste Piibliks“.
Romaaniaegsetes skulptuurides püüti edasi anda imelisi või õpetlikke ja hirmutavaid lugusid Pühakirjast. Populaarseim oli Viimse kohtupäeva stseen ,millel Kristus mõistab vooruslikud taevariiki, patused aga põrgusse.
Skulptuure tehti ka altarite kaunistamiseks või vabalt kiriku siseruumi paigutamiseks. Sagedane motiiv oli rist koos Kristuse figuuriga, mida nimetatakse krutsifiksiks .
Inimese kehaehitusele ja proportsioonidele ei pööratud väga palju tähelepanu, tihti kujutati inimest väikese peaga ja liiga pikkade jalgadega . Olulisem oli edasi anda emotsioone. Kuna inimesed ei olnud skulptuuridel ära tuntavad oli igal piiblitegelasel või pühakul oma tunnusmärk, mille abil ta ära tunti. Näiteks oli võtmega mees Peetrus , Püha Barbara aga kandis käes väikest tornikest. Selliseid märke on keskaegses kunstis väga palju ning kõiki neid ei osatagi tänapäeval lugeda.
Rohkelt kasutati ka ornamentikat, mis oli skemaatiline ja abstraktne.
Kirikute seinu katvad maalid olid analoogselt skulptuuriga naiivselt tõsised, pinnalised ja varjudeta. Peamiselt tehti seinamaale ja miniatuurmaale. Tänaseks on enamus neist hävinud või tuhmunud. Peamisteks teemadeks olid mitmesugused imed – pääsemised surmast, haigustest või kurjast vaimust, aga kujutati ka piiblistseene. Eriti rikkalik oli kunstnike fantaasia kurjade jõudude kujutamisel.
Eriliselt pühaliku ja salapärase võlu andsid kirikute poolhämarale sisemusele värvilisest klaasist aknad- vitraažid , mis tol ajal kasutusele tulid. Eri värvi klaasist moodustati pildid , kus piirjoonteks olid tumedad tinaraamid.
Romaani tekstiilikunstist on säilinud Bayeux’ vaip . See on üle 70 meetri pikkune linasest riidest seinakate millele on villaste lõngadega tikitud lugu sellest, kuidas normannid 1066. aastal Inglismaa vallutasid. Sõjakäik ja sellele eelnenud sündmused on kujutatud väga täpselt. Kokku on vaibal 623 inimest, 202 hobust, 52 koera , 505 muud looma ning 37 ehitist ja laeva.
Gooti stiil
Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi :

• Varagootika – XII sajandi lõpp ja XIII sajandi algus;
  
• Küpsgootika – XIII ja XIV sajand;
  
• Hilisgootika – XV ja XVI sajand
  

Gooti stiil sai oma nime uusajal ja see nimi tuli ammu hääbunud gootide hõimu järgi. Erinevalt romaani stiilist on gooti stiili tekkimise aeg ja koht täpselt teada. Nimelt 1144. aastal valmis Saint- Denis ’ kloostri kiriku ümberehitus. Selle kloostri abt tahtis muuta kiriku nii, et see oleks harmooniline nagu jumalik universum . Kahjuks on sellest säilinud vaid kooriümbruskäik ja kabelitepärg.
Ehituskunst:
Gooti stiili peamine tunnused on teravkaartele tuginevad võlvid, saledad piilarid ja hiiglaslikud aknad. Kõige olulisem muudatus on teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Teravkaare raskus on suunatud rohkem ülalt alla, mitte niipalju külgedele kui ümarkaarel. Üldiselt meenutas gooti kirikute konstruktsioon mingi hiigellooma skeletti.
Pariisis ja selle ümbruses hakati ehitama uues stiilis kirikuid. Nimelt kirikud kasvasid kõrgustesse tänu kesklöövi võlvide kõrguse kasvule. Gooti kirikute laialt levinuimaks põhiplaaniks jäi aga samuti nagu romaani stiilis ladina rist. Pikihoone oli tavaliselt 3-või 5-löövilise basiilikalise ülesehitusega. Kesklöövi tähtsus kasvas, see oli palju laiem ja kõrgem, seega külglöövid olid kitsamad ja madalamad. Ka koori põrand muutus sama tasapinnaliseks pikki hoonega. Ühe või paari apsiidi asemel oli kooril mitu väikest väljaehitist – kabelit , mis kokku moodustasid kabelitepärja.
Vertikaalne sunnitlus ei valitsenud ainult siseruumide, vaid ka väisilmes. Tugikaarte ja tugipiitade raskust varjasid nende tippudelt üles pürgivad fiaalid (tornikesed) ja paljud raiddetailid. Kirikutel olid tavaliselt kaks suurt torni peafassaadil ja üks väike torn nelitise kohal. Peafassaadis oli ka 3 suurt teravakaarelist portaali, millest keskmine oli kõige avaram. Portaalide kohal kõrgusid teravad kitsad ehisviilud e. vimbergid. Portaalid koosnesid mitmest üksteise sisse asetatud järjest vähenevast portaalist, moodustades perspektiivportaali, jättes sissekutsuva mulje. Keskmise portaali kohal asus roosaken , sellest kõrgemal nn. kuningate galerii.
15. ja 16. sajandi algust nimetatakse hilisgootika ajajärguks. Arhitektuuri konstruktsioon jääb samaks või lihtsustub, kuid rohkem on kaunistusi, mis pole seotud konstruktsiooniga. Näiteks tulevad kasutusele võrk- ja tähtvõlvid. Kirikute fassaadid on tavaliselt ülekuhjatud ehisviilude, tornikeste ja kujudega.
Gooti kirikute lahutumatuks osaks kujunevad ka vitraažid. Nende ülesanne polnud kaunistus, vaid neilt oli võimalik lugeda kui religioosseid jutustusi.
Brüsseli raekoda, Roueni katedraali fassaad , Chartres’i, Reimsi ja Amiens’i katedraal Prantsusmaal, Sainte-Chapelle Pariisis; Kölni toomkirik Saksamaal, Doodžide palee Veneetsias; Canterbury katedraal ja Westminster Abbey Londonis.
Skulptuur:
Gooti stiilis on skulptuuride eripära see, et nende näod on realistlikud ja neil on õnnis ilme. Skulptuur on palju vähem seinaga seotud. Gooti stiilis polnud anatoomia nii tähtis (püüeldi edastada nägu). Seetõttu pole figuuridel näha kontraposti jälgimist. Tekkis hoopis S- tähte meenutav nn. gooti poos. Kõik figuurid on veenvalt elulised ja isikupärased. Kõikidest õhkub suursugust ja samas ka lahket väärikust, siirast usutunnet, selgust ja kindlust.
Pühakud Chartres'i katedraali portaalil; Reimsi katedraal. Püha Peetrus; Reimsi katedraal.; Viimsepäeva stseen; Reimsi katedraal. Külgportaali skulptuurid; Reimsi katedraal. Külgportaali skulptuurid; Reimsi katedraal. Madonna; Pariisi Notre Dame. Madonna; Sünagoog. Strasbourg 'i katedraal; Voorused tallavad patte. Strasbourg'i katedraal; Ekkehard ja Uta. Naumburgi katedraal   
Gooti arhitektuur Inglismaal, Itaalias ja mujal.

• Inglismaal
  

Gooti stiil levis kogu katoliiklikus Euroopas. Ilmselt sobis gootika hästi nii usuliste tunnete kui ka linlaste tugevneva iseteadvuse väljendamiseks. Gootika tehnilisi uuendusi õpiti prantsuse meistritelt ja seda levitasid ka mungaordud , eriti tsistertlased . Siiski kujunes gootika Euroopa eri osades omapäraseks ja selle stiili mälestusmärgid on tänapäeval kõikjal hinnatud kui oma kultuuri monumendid.
Inglise gootika alguseks loetakse Canterbury katedraali ümberehitust 1175. aastal ühe prantsuse meistri osavõtul. 13. sajandil ehitati Londonis üsna prantsusepärases stiilis Westminster Abbey. See on Inglise kuningate kroonimiskirik ning samuti kuningate ja suurmeeste matmispaik. 12. sajandi lõpul ja 13. sajandi algupoolel levis aga ka omapärane inglise varagootika. Sellel on rida erijooni – kirikud on suhteliselt pikad ja madalad, mistõttu tugikaari polnud üldse vaja või lisati need hiljem. Kirikute idaots (koor) lõpeb sirgelt. Rikkalikult dekoreeritud läänefassaad varjab kiriku struktuuri. Kõige kõrgem torn on tavaliselt nelitise kohal. Inglise varagootika võimsaimaks näiteks peetakse Salisbury katedraali, kahe kaugele eenduva transepti, sirge koorilõpmiku ja hiiglasliku nelitistorniga ehitist.
Umbes 1250-1350 loodud inglise gootikat nimetatakse dekoreeritud stiiliks. Kirikute siseruum muutub avaramaks ja vööndkaared lamedamaks. Koori idaseina tehakse suur aken. Stiili nimetuse põhjustab ehisdetailide rohkus . Tihti on nad vähe seotud konstruktsiooniga. Võlvidele lisatakse dekoratiivseid roideid, tekivad fantastilised lehvik -, täht- ja võrkvõlvid, mis Prantsusmaal levivad alles hilisgootika perioodil. Dekoreeritud stiili kuulsaim näide on Yorki katedraal.

• Itaalias
  

Itaalia gootika kasutas selle stiili tehnilisi saavutusi tagasihoidlikult. Itaalias jäid tugevaks romaani stiili ja varakristliku arhitektuuri traditsioonid. Itaalia kirikute tugusüsteeme on lihtne, vertikaalsust on vähem rõhutatud ja mõnikord on kesklööv võlvimata (puulaega). Kirikutel pole torne, kuid kiriku kõrval seisab eraldi kellatorn. Sage on kuppel nelitise kohal. Siiski jõudis gootika mõju Itaaliasse varakult, eriti tsistertslaste vahendusel. Tsistertslaste arhitektuuri lihtsus meeldis uuele, 13. sajandil tekkinud frantsisklaste ordule. Nende ehitatud on kahekorruseline, kuid ühelööviline San Francesco kirik Assisis.
Itaalia kirikute sidet gootikaga rõhutavad teravad kaared ja kooriakende kuju. Pikihoone valgmiku aknad on Itaalia kirikutes aga tihti väikesed ja ümmargused. Puulaega on ka Orvieto toomkirik, mille fassaadi muudavad gootipäraseks teravnurksed viilud. Nagu paljudel Itaalia kirikutel on siin välisvaadete kaunistamiseks kasutatud mitmevärvilist marmorit. Hilisgootika suurteos on viielööviline basilikaalne Milano katedraal.
Keskaegne sakraalarhitektuur Eestis
Eesti keskaegses sakraalarhitektuuris võib eristada nelja piirkonda:

• Lääne- Eesti ja Saaremaa
  
• Kesk- Eesti
  
• Tallinn ja Põhja- Eesti
  
• Tartu ja Lõuna- Eesti
  

Keskaja jooksul ehitati Eestisse sadakond kirikut ja kabelit.
Lääne – Eesti ja Saaremaa:

• Lääne – Eesti ja Saaremaa olid tihedasti asustatud, seetõttu kerkisid kirikud üksteisele lähemale kui mujal Eestis.
  
• Palju head looduslikku ehitusmaterjali – paasi, dolomiiti
  
• Valjala kirik . (ühelööviline pikihoone koorist lääne pool, mille läänefassaadil ümarkaarne romaanilik portaal )
  
• 13. Saj lõpul kerkisid üle kogu Saaremaa ja mandri lääneranna lähedal 3 või 2 võlvikuga pikihoone ning sellest pisut kitsama ja madalama kooriruumiga , ühelöövilised kirikud( Karja, Muhu, Kihelkonna, Karuse, Ridala jt)
  
• Levis ka ühelööviline ilma koorita kiriku tüüp. Näiteks Haapsalu piiskopilinnuse kirik.
  

Kesk – Eesti:

• Kolmelöövilised kodakirikud , vanimad neist on Ambla ja Koeru , järgnevad Järva – Peetri , Pilistvere, Türi kirik.
  

Põhja – Eesti ja Tallinn:

• Ühelöövilised kirikud Põhja – Eesti lääneosas
  
• Kahelööviline kirik - Keila kirik
  
• Kolmelöövisised kodakirikud Virumaal
  
• Tallinna kolme suurema kiriku – Toomkiriku , Niguliste ja Oleviste areng on olnud ühesugune – esialgu väike ja madal hoone on asendatud aja jooksul suure ja kõrgega. 15. Saj muudeti nad kõik basiilikaks.
  
• 14. Saj ilme on säilitanud Pühavaimu kirik.
  
• Tallinna kirikutest kõrgeim on Oleviste. Selle kesklöövi kõrgus on 31 m , torni kiviosa ulatub 57 ja torni tipp 123 m kõrgusele.
  
• Tallinnas ja selle lähedal mitu kloostrit . Vanim neist on dominiiklaste Püha Katariina klooster . Kloostri kirikust on säilinud ainult müürid , mille sisekülgede vastu on hiljem ehitatud maju, ning kaks lääneportaali. Kirikust põhja pool on säilinud ilus ristkäiguga siseõu.
  
• 13. Saj keskel rajati tsitserlaste Püha Miikaeli nunnaklooster, mille osi on säilinud Gustav Adolfi Gümnaasiumi hoones .
  
• Monumentaalsed varemed on säilinud Püha Birgitta ehk Pirita kloostrist, mis valmis 15. Saj keske. Kloostri kirik oli pindalalt Põhja – Eesti suurim. Tüübilt oli see kolmelööviline 8 traveega kodakirik.
  

Tartu ja Lõuna – Eesti:

• Tartu keskaegsest sakraalarhitektuurist on järel toomkiriku ja Jaani kiriku varemed.
  
• Toomkirik, mis oli piiskopkonna peakirik, ehitati 13. – 16. Sajandil. See oli basiilika, kodakiriku süsteemis koori ja kahe võimsa läänetorniga. Keskajal oli see suurim kirik Läänemere idakaldal ja ainuke, millel 2 torni. Kirik põles 17. Sajandil ning 19. Sajandi alguses ehitati kooriruumi varemetesse ülikooli raamatukogu.
  
• Jaani kirik. Kolmelööviline basiilika, mis põhiosas valmis 14. Saj.
  
• Lõuna –Eesti maapiirkonnas levis kolmelööviline kirikutüüp. Ainsana on säilinud Urvaste kirik – basiilikana ehitatud maakirik .
  

Keskaegne ilmalik arhitektuur Eestis
Linnuseid hakkasid püstitama vallutajad, neid oli Eestis hulganisti kuid enamik on varemetes. Linnuste juures saab eraldada 3 tüüpi:

• Neemiklinnus – müür ehitati piki mäeharja või eraldati müüri ja kraaviga mõni osa suuremast künkast. Mäenõlva järgiv müür kulged korrapäratult looklevana
  
• Tornlinnus – sobis väiksematele kaitsemeeskondadele. Kaitsesuund oli ülevalt alla ja kivist torni võis kaitsta ka suure hulga vaenlaste vastu.
  
• Kastell -linnus oli nelinurkse müüriga piiratud ala.
  

Paljud linnused olid tegelikud Eestis segatüüpi. 14.saj sai valitsevaks korrapärane linnusetüüp – kovendihoome, mis oli pärit Preisimaalt. See on 4- nurkse sisehooviga, mida ümbritsevad 4 hoonetiiba. All on majapidamisruumid, üleval kaitsekorrus, teisel korrusel on kirik, koosolekuruum, söögisaal, magamissaal, linnusepealiku eluruumid .
Eesti alal ehitati mõnikord konvendihoone kastell-linnuse sisse ja nii muutus viimane eeslinnuseks, nt Tallinna linnuses. Võimas ordulinnus oli Viljandis , kuid see pole säilinud. Ainsana on keskaegsed vormid säilitanud Kuressaare linnus ja pärast restaureerimist on see täiuslik näide keskaegsest kindlusearhitektuurist.
Linnakindlustused on tänapäeval vaadeldavad Tallinnas, kus ringmüürist on säilinud 2/3. Hoogustus kivist linnamüüride ehitamine ja müürid muutusid kõrgemaks ja paksemaks, lisati torne. Kõige raskem oli väravate kaitsmine. Suurtükikuulide vastu tuli müüre paksemaks ehitada ja varjama muldvallide taha, olulisemaks muutus horisontaalsuund. Tallinna kaitsesüsteemis omandasid tähtsuse süürtükitornid Kiek in de Kök ja Paks Margareeta.
Tallinna vanalinnas on rikkalikult säilinud ilmalikku ja rahumeelselt ehituskunsti. Elamu tähtsaimaks ruumiks oli koda, mis oli tööruumiks, söögiruumis ja võõrastetoaks. Ainuke köetav ruum oli koja tagune tuba. Ahi asus keldris ja soe õhk pääses tuppa läbi põranda. Kojast läks trepp ülemisele korrusele, kus olid lauruumid. Majad erinesid üksteisest vähe, omapäratsemine oli häbiväärne. Maja ees oli tihti etikutiiv, mis kandis omaniku nime, vappi, majamärki, mõnda teksti või kujutist. Dekoreeritud võisid olla ka mõned ukseavad.
Vanalinnas on säilinud ka ühiskondlikke hooneid , nt raekoda, mis kehastas jõuka linna enesekindlust ja väärikust. Raekoda hakati ehitama 13.saj, praegune välimus tuli 15.sajandist. 15.sajandi alguses ehitati ka suurkaupmeeste ühingu Suurgildi hoone. Selle kõrget viilu kaunistavad teravkaarelised petikud. Säilinud on ka Oleviste gildi tähtvõlvidega saal. Nii üldilmelt kui ka detailide poolest esindab Tallinn Põhja-Euroopa gootikat paremini, kui ükski teine linn ja on seetõttu rahvusvahelise tähtsusega kunstimälestis.
Keskaegne kujutav ja tarbekunst Eestis
Eesti keskaegne kunst arenes tihedais sidemeis muu Euroopaga, eriti Saksamaa ja Skandinaaviaga.

• Vanimad skulptuuri – ja maaliteosed pärinevad 13. Sajandist ja on veel romaanipärased. Valjala kiriku lääneportaali kaunistab veel romaanilik lame ja abstraktne raidkivist ornamentika. Madal ja skemaatiline on taimeornamentika ka Haapsalu toomkiriku ja Ambla kiriku kapiteelidel.
  

13. Sajandi lõpul levib Eestis gooti stiil, mida esindab vanim säilinud puuskulptuur – Kaarma kirikust pärinev istuv Maarja Jeesus-lapsega.
Kõrggootikasse võib lugeda 14. Sajandi maali-ja skulptuuriteoseid. Huvitavaid maalifragmente on säilinud Ridalas(inglifiguurid) ja Karjas(maagilised märgid võlvisiiludel ning illusionistlik gooti akna kujutis kooriruumi põhjaseinal).
Gooti stiili kiviskulptuuri esimesed silmapaistvad teosed asuvad Karja kirikus. Portaalide kujunduses võib näha elavat taimornamentikat. Pikihoonet kooriruumist eraldava võidukaare piilaritel on 2 väga ilmekat skulptuurigruppi – Püha Katariina ja Püha Nikolause grupp.
Suurejoonelised on Tartu Jaani kiriku terrakotaskulptuurid, mida algselt on olnud üle 1000. Lääneportaali ehisviilu niššides paiknevad Kristuse, Maarja, Ristija Johannese ja apostlite figuurid. Kõrgemal asuvad poolfiguurid. On arvatud, et skulptuurid kujutavad viimse kohtupäeva stseeni.
Jaani kiriku sisekujundus – värvilised elusuurused terrakotafiguurid, sajad eri suurusega figuurid, pead, reljeefid kiriku seintel, piilaritel, teistel ehitusosadel.
14. Sajandi puuskulptuuri silmapaistvaim teos on elusuurune Kolgata -grupp , mis paiknes Harju-Risti kirikus.
Usuliste teemade kõrval loodi ka olmeliselt õpetliku sisuga teoseid, mille aine võis pärineda ka kirjandusest, näiteks puureljeefid Tallinna raekoja raehärrade pinkidel (14.-15. Saj, „Tristan ja Isolde“, „Taavet ja Koljat“)
Kõrgelt arenenud kullassepakunst Tallinnas (15.saj) . Valmistati kirikuriistu, ilmalikke ehteasju. Kuulsaim teos enam kui meetrikõrgune, gooti kiriku torni meenutav kullatud hõbedast Ryssenberchi monstrants.
Hansa Liitu kuuluvatel Eesti linnadel olid tihedad sidemed Saksamaa linna Lübeckiga, mis oli tähtis kunstikeskus. Sealt telliti Tallinnasse teoseid kahelt nimekalt lüübeklaselt – HERMEN RODE JA BRENT NOTKE. Neile tähtsaim toodanguliik oli tiibaltar , mis meenutas kahekordsete ustega õhukest kappi .
1481. Aastal toodi Hermen Rode töökojast tiibaltar Niguliste kirikusse. Rode oli eelkõige maalija ja altari keskosa värvilised puuskulptuurid nikerdas tema abiline. Kujusid on 76 ning kesksed nende seas on Maarja Jeesus-lapse ja oma ema Annaga. Maalingud on loodud peenmaalitehnikas ja jäljendavad loodust.
1483 saabus kohale Pühavaimu altar Bernt Notke töökojast, mis kujutab Püha Vaimu väljavalamist.
Notkelt on Tallinnas säilinud veel teinegi teos – 7,5m pikkune lõik hiigelmaalist „Surmatants“.
Pühavaimu kirikus asub Bernt Notke altar. See on kahekordsete tiibadega triptühhon, mille keskel ja sisetiibadel on värvilised puuskulptuurid, mujal maalingud. Keskel kujutatakse Püha Vaimu väljavalamist. Maalingute teemadeks on Kristuse kannatuslugu ja Püha Eliisabeti legend.
15. Saj lõpul seostub Tallinn Madalmaade kunstiga, seda esindab Brugges u. 1490 valminud ainult maalidest koosnev Maarja altar. Kujutatud on 30mustpead, kelle seast paistab esile üks väga realistlikult kujutatud vanem mees. Selle teose autor on LUCIA LEGENDI MEISTER.
16. Saj alguses loodi Tallinnas 2 olulist kiviskulptuuriteost. Üks neist on Hans Pawelsi kenotaaf Oleviste kiriku Maarja kabeli välisseinal. See meenutab kivist raiutud tiibaltarit. Niššides 8 reljeefi, mis kujutavad Kristuse saabumist Jeruusalemma ja kannatuslugu. Alumises niššis luukere kujutis. Kenotaafi autorid olid HYNRIK BYLDENSNYDER , CLEMENS PALE .
1529. Müüriti Suure Rannavärava kohale Tallinna vapikivi.