Facebook Like

Kunstiajalugu 10.klass kokkuvõte (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
KUNSTI TEKKIMISE TEOORIAD
Kultuur on inimese eneseväljendus nii vaimses kui ainelises valdkonnas.
Vaimne kultuur: kunst , muusika , teater, kirjandus, sport , haridus, teadus, film jne…
Laiemas tähenduses kunst – kõik, mis on inimese poolt loodud.
Kitsamas tähenduses kunstarhitektuur ehk ehitus kunst, skulptuur , maalikunst , graafika (trükikunstist), tarbekunst
Kunst tekkis umbes 30-40 tuhat aastat tagasi. Toimusid suurem muudatused (tekkisid):
Kunsti tekkimiseks on erinevad teooriad.
  • Religioossete tunnete väljendamine.
  • Tekkis vajadus ilus järele.
  • Tarbe esemed, tööriistade areng oli saake suurendanud nii palju, et mõni inimene võis jääda kunsti tegema.
  • Osadel inimestel on vajadus ennast loominguliselt väljendada.
ÜRGÜHISKONNA KUNST
Paleoliitikum (vanem- kiviaeg )
10 000-30 000 aastat tagasi
  • Koopajoonised (Altamira, Lascaux )
Atlandi ookeanist Vaikse ookeanini
Esialgsed koopajoonised olid äärmiselt realistlikud, loomi kujutati eriti täpselt.
  • Lascaux kutsutakse Sixtuse kabeliks
Koopad olid kasutuses aastatuhandeid. Kõige suuremad maalid (12 000-14 000 aastat tagasi)
Skulptuuri osas on Willendorfi Veenus (rõhutatud sootunnustega naisekuju , millel puudub nägu)
Leitud laialdasel territooriumil.
Mesoliitikum (kesk-kiviaeg)
10 000 aastat tagasi
Inimeste asualad laienesid, mälestisi on leitud vähem, tähelepanu keskmes polnud enam loom, vaid inimene.
  • Addaura ja Valltorta
Neoliitikum (noorem-kiviaeg)
6 000-2 000 eKr
Järgnesid pronksi- ja rauaaeg
Koopamaale enam ei tehtud, nüüd hakati minema anastavale majandamisviisile (küttimine, korilus, kalastamine ), tootev majandusviis (põllumajandus, karjakasvatus ).
Inimene muutus paikseks, pikka aega elati ühes kohas. – Vanimad asulad ja linnad.
Kunstinäiteid on leitud kõikjalt (kivi ja luu), megaliitilised monumendid.
Menhir – püstises kõrged kivimonumendid
Dolmen – püstised kivimonumendid, millel lapik kiviblokk
Kromlehh – kui menhirid või dolmenid asuvad tsentriliselt ( ringis )
MESOPOTAAMIA KUNST
Mesopotaamia on alanimetus Eufrati ja Tigrise alal või elanikud
Erinevatel aegadel eksisteerisid erinevad riigid, millest tähtsamad olid:
  • Sumerid
  • Babüloonia (vana ja uus)
  • Assüüria
  • Pärsia
SUMERI AKKADI PERIOOD
Leiutasid:
  • Ratas
  • Kiri
  • Maailma vanim eepos (Gilgameš)
Vanimad linnriigid :
  • Babülon
  • Ur
  • Uruk
  • Nippur
Oli madal, soine ala, mida tuli kuivendada, pealmiseks ehitusmaterjaliks oli savi. Ehituskunstist pole säilinud midagi.
Tsikuraat – kõige olulisem ehituskunstist, astmiktempel , reeglina 3-me või 7-me astmeline.
Sumerite arvates:
  • 3 – kolm tähtsat elementi (õhk, vesi ja maa-alune vesi)
  • 7 – seitse planeeti
Paiknesid suurel alaplatool, trepp läks väljast poolt, ülemine aste oli väljavalituile.
Pitsatikivid – silindrikujulised, kuhu olid süvendatud või graveeritud.
Sargon Akadi riigi looja
Skulptuuris pealmiseks materjaliks oli savi.
Kuningas Gudea istuv figuur – ei olnud detailideni töödeldud.
VANA-BABÜLOONIA JA UUS-BABÜLOONIA
Umbes 1800 aastat eKr
Hammurapi ühendas osa linnriike ja tekkis Babüloonia
Anti välja maailma vanim seadustekogu , varem oli tavaõigus.
Vanast Babülooniast pole midagi säilinud, kuna selle vallutasid kassiidid, seejärel assüürlased.
Alles 7.sajandi lõpul eKr tekkis Uus-Babüloonia, mille tähtsaim valitseja oli Nebukadnetsar, tema ajal ehitati Babüloni linn uuesti üles. Ümbritsetud kahe kordse müüriga. (50m)
Peavärav oli pühendatud jumalanna Ištarile.
Algas protsessioonitee – pidulik rongkäik, paraad
Tänava ääres paiknesid 2 tähtsat ehitist:
  • Peajumal Mardukile pühendatud tempel (Paabeli torn)
  • Semiramise rippaiad (erinevatel kõrgustel olevatel terrassidel olid istutatud kõik maailmas olevad taimed)
Jumal vihastanud inimeste peale ja seganud ära nende keeled (Paabeli segadus )
Skulptuurist on reljeefid , mis põhiliselt kujutavad loomi.
ASSÜÜRIA KUNST
Assüürlased on sõjakas rahvas.
Assurbanipal (valitseja, raamatukogu)
Rohkem oli palee ehitus, Sargon II loss Horsabadis
Väravavalvurid – härja või lõvikehaga, inimese peaga, tiibadega müütilised olendid.
PÄRSIA KUNST
Pärsia impeerium eksisteeris paar sajandit. Võtsid kunsti teistelt üle.
Polnud ühtegi templit, nad olid tulekummardajad ehk rituaalid toimusid õues.
Lossid kasutasid sambaid, kus kapiteel oli loomapeakujuline.
Reljeefid – Dareiose kaardivägi suusalossis

VANA-EGIPTUSE KUNST
Egiptuse ajalugu jagatakse:
  • Vana riigi periood – umbes 2650-2130 eKr (III-VI dünastia)
  • Esimene vaheperiood – umbes 2130-1950 eKr (VII-XI dünastia)
  • Keskmine riik – umbes 1950- 1650 eKr (XII-XIV dünastia)
  • Teine vaheperiood – umbes 1650-1550 eKr (XV- XVII dünastia)
  • Uus riik – umbes 1550-1075 eKr ( XVIII -XX dünastia)
  • Hilis -Egiptus – umbes 1075-525 eKr (XXI-XXVI dünastia)
525 eKr vallutas Egiptuse Pärsia
332 eKr vallutas Aleksander Suur Egiptuse
332-30 eKr valitses Ptolemaioste dünastia.
(Aleksander Suure asevalitseja, kes pärast ta surma valitses. Kleopatra oli viimane Ptolemaios)
30 eKr langes Egiptus Rooma võimu alla. (Hellenistlik periood)
Umbes 3000 eKr tekkis Egiptuses ühtne riik,
pärimuse järgi kuningas Meenes ühendas alam- ja ülem-Egiptuse.
Egiptuses alustati ajaarvamist uuesti iga vaarao tulekul. Segane, sest poolikud aastad ja muud sellist, seetõttu võivad aastaarvud lausa kuni 100 a kõikuda.
Elu mõjutas kõige rohkem Niilus. Kogu elu koondunud Niiluse orgu. 8-15 km laiusel alal kahel pool jõge. Ülejäänud ala oli kõrb. Tihe asustus. Oli suletud ühiskond / süsteem. Alles Uue riigi perioodil, Egiptlaste vallutuste ajal, oli rohkem mõjutusi. Kunst püsis staatiliselt aastatuhandeid.
Arhidektuur
Vanimad mälestusmärgid on püramiidid. Arvult umbes 100, 70 km pikkusel lõigul Memphisest lääne pool. Püramiidid on ainuke maailmaime , mis on säilinud.
Püramiidide idee pärineb mastabadest, mis olid langus seintega lameda katusega kivikambrid, kuhu maeti ülikuid ja muid tähtsamaid tegelasi, idaseinas nišš, selles petik-uks, kust käib sisse ja välja Ka (inimese hing) ja näitama palvetajatele teed läände surnute riiki. Usk inimese hinge Ka-sse. Egiptlased pöörasid kõige enam tähelepanu surmajärgsele elule (teine koht Etruskid). Nende arust oli elu vaid ettevalmistus päriseluks pärast surma. Aga Ka vajas keha, kuhu tagasi pöörduda. 40 päeva on leinaaeg, kus arvatakse, et hing on veel siin maailmas tuttavates paikades.
Esmalt olid astmikpüramiidid ehk mitu mastabat teineteise otsas. Veel oli murdpüramiidid ehk alumine äär oli nagu murtud ja tavalised püramiidid.
Vanim püramiid – Džoseri astmikpüramiid. Vahepeal oli ka mitu vaaraod ühes püramiidis, salakäigud, petukäigud ja peidikud ja lõksud olid olemas.
Tutanhamon on veel ainus teadlastele uurida jäänud püramiid.
Kuulsaimad on Giza püramiidid, vaarao Cheops’ile, Chephren ’ile ja Mykerinos ’ele.
Vana riigi ajal hakati ehitama templeid. Abrusini on kuulsaim. Hauatemplid.
Koosnes sammashoovist, kuhu pääses ka rahvas, sealt viis käik soklile (pool-alumine korrus) rajatud kabelisse (orutempel), mis asus täpselt Niiluse üleujutuse piiril . (Niiluse üleujutused olid korrapärased. Kõrgus 16(?) küünart). Surnu toodi matuserongkäigul alati mööda Niilust. Keskme moodustas päikesefetiš (päikese kummardamis objekt), obelisk (ülevalt teravaks minev sammas), mis asus mastaba-sarnasel alaehitisel.
Keskmise riigi ajal ei tehtud enam suuri püramiide (riik oli nõrgem). Levinud olid kaljuhauad kuulsaimad Benikassanis. Nende sissekäigule üritati anda fassaadi ( esinduslik esikülg) meenutav kuju. Kasutati erineva kujuga sambaid. Tuntuimad kujud – papüürus-, lootos - ja palmsambad. Arvatakse, et samba idee pärineb Egiptusest. (Samba ülesandeks oli toestamine ja ilu)
Uue riigi perioodil äärmiselt rikkalik arhitektuur. Templiehituse kõrgaeg. Tempel oli äärmiselt lihtne, ei ühtegi akent. Peafassaad oli kitsamal küljel. Templi juurde viis sfinksidega (lõvi keha ja inimese pea) ääristatud tee. Sissekäigu ees oli mastide rida, kus lehvisid pikad ja peened lipud. Nende funktsioon – kurjade vaimude peletamine .
EGIPTUSE KUJUTAV KUNST
Kunst on olnud pikka aega reeglite täpne järgimine. Hea kunstnik tegi seda võimalikult täpselt.
Maali- ja reljeefikunst olid hästi sarnased. Kokku kutsutakse pinnakunstiks, kuna reljeef oli äärmiselt madal ja värviline. Reljeefi näide : „Linnujaht“. Piltidega kõrvuti kasutati hieroglüüfe. Nende kirjutamise harjumuse tõttu oli arvatavasti ka väga detailiderohked pildid. Kindel reeglistik. Valitsejad ja tähtsamad tegelased suuremad, egiptuse poosis (pea, käed, keha alumine osa ja jalad olid profiilis . Otsevaade – rindkere , silm.) Lihtrahva puhul see ei kehtinud . Perspektiivi ei kasutanud.
Skulptuurikunst
Valitsejad või ülikud. Pooside valik piiratud. Kujud mõjuvad tardununa.
Seisev kuju: pea sirgelt püsti, käed ripuvad otse alla või üks käsi rinnal. Vasak jalg ettepoole asetatud. Õpik lk 37: Kontraposti ei tuntud. ( tugijalg )
Istuv kuju: Jalad teineteise kõrval. Käed põlvedel. Harva ka rinnal risti.
Lihtrahva puhul oli pooside valik mitmekülgne. Pisiplastika (ei viitsitud kividesse raiduda) - kujud, mis pandi ülikutele kaasa hauakambritesse, lootusega et nad teenivad pärast surma.
Vana riigi perioodist on kuulsaim n-ö Mükerinose grupp, 20 m kõrgune Sfinks vaarao Hefreni püramiidi juures.
Keskmise riigi ajal oli suurem individualiseerimispüüd. Aga suuri skulptuure on vähe.
Uue riigi perioodil oli omapärane aeg vaarao Ehnatoni ( Amenhotep IV) aeg. Ajaloos tuntakse Ehnatonina, usuuuendajana. Püüdis sisse seada ühejumalakultuse. Päikesejumal ehk päikse kehastus Aton. Esmakordselt kujutati vaaraod perega . Kuulsad on ka tema naise Nofretete portreebüstid. Egiptuses oli naise iluideaal. Laste proportsioonid olid teistsugused. Ajaloos on kõik ajastu suhtumise küsimus. Väga tavaline, lause eelistatud perekonnavahelised abielud (lihtrahva hulgas eriti mitte). Vaarao = jumal. Ega jumaliku verd ei saanud segada, ka võim püsis ühes peres siis. Suured kujud: Vaarao Ramsese kujud. (Varjutempli ees, Abu Simbelis istuvad figuurid , mitmed seisvad figuurid)
KREETA KUNST
Eristatakse kolme regiooni:
  • Küklaadiline kultuur
Küklaadid on saarestik , mis jääb Kreeta ja Mandri-Kreeka vahele. On leitud pisiskulptuure, mis on stiliseeritud, tihti väänlevates poosides.
  • Kreeta kultuur
Eristatakse kolme ajajärku. Vara-, Kesk- ja Hilis-Minoiline. Tuleb kuninga Minose nimest, kes elas Knossose lossis. Tänu geograafilisele asendile oli Kreeta kultuuri vahendajaks Euroopa ja Idamaade vahel. Enamus asustust oli koondunud rannikule. Leidus võimsaid losse , millest tuntumad Knossos, Phaistos ja Hagia Triada .
Sisemaal tegeleti peamiselt põlluharimisega. Eksootiliseimaks kaubaks oli safran . Tänu asendile polnud vaja teha sõjalisi kulutusi. (laevastik) Kultuuri on nimetatud sübariitiliseks –
Hõrk aga nagu langusega kaasas käiv.
Kogu kultuur hävis hetkega vulkaanipurskes. Oli Kesk-Minoilisel perioodil juba tunginud mandrile.
Lossid olid kindlustamata, kaitsefunktsiooni polnud, ainult kuningate eluruum. Puudus keskne ruum. Ruumid rühmitusid siseõuede ümber. Mitmekorruselised. Sambad olid alt peenemad ehk ilufunktsiooniga. Trepid paiknesid korrapäratult. Lossi keldrid olid äärmiselt paljuruumilised. Sealt tulnud ka labürindi müüt. Knossose väljakaevaja – arheoloog Evans .
Kujutav kunst – Paleed olid kaunistatud seinmaalidega. Värvidest eelistati helesinist, musta, valget, kollast ja tumepunast, harva rohelist. Mehi kujutati tumedamana, naisi heledamana. Lahingu temaatika peaaegu üldse mitte esitatud. Ilutsevamad teemad – lillede korjamine , musitseerimine on kujutatud rohkem. Kleidimood tundus olevat, et kleit algas rindadest altpoolt. Naiste pea enamasti paljaks aetud .
Skultuur – Suurplastikat (suuremad skulptuurid ) pole leitud üldse. On pisiplastika.
  • Mükeene kultuur
Asub Lõuna-Kreekas ehk Peloponnesosel , hõlmas Egeuse saari ja Mükeenet.
Mükeene ja Tiryns ’i lossid.
Losse iseloomustas tugev kindlustatus, kükloopiliste müüridega.
Kui läbida müüris olev värav, tuli sammuda läbi lahtise käigu, mille keskel teine värav ja lõpuks propülee’d – väravehitis – jõuti sillutatud õue, mida ümbritsesid sammaskojad. Seejärel tuli Megaron ehk „meeste ruum“ – Mükeene lossi keskne ruum.
Kasutati ka primitiivset võlvimist. (Sammas jällegi ülevalt jämedam) Kõige imetlusväärsemad on Mükeene haudehitised. Need olid maa-alused kaevushauad. Neist tuntuim on Aatreuse varakamber. Selle suurim haud on maa all 13.6 m kõrgune. Jällegi kasutati võlvimist. Osade haudade väljakaevaja oli Schliemann , kes on väidetavalt ka Trooja
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Kunstiajalugu 10 klass kokkuvõte #1 Kunstiajalugu 10 klass kokkuvõte #2 Kunstiajalugu 10 klass kokkuvõte #3 Kunstiajalugu 10 klass kokkuvõte #4 Kunstiajalugu 10 klass kokkuvõte #5 Kunstiajalugu 10 klass kokkuvõte #6 Kunstiajalugu 10 klass kokkuvõte #7 Kunstiajalugu 10 klass kokkuvõte #8 Kunstiajalugu 10 klass kokkuvõte #9 Kunstiajalugu 10 klass kokkuvõte #10 Kunstiajalugu 10 klass kokkuvõte #11 Kunstiajalugu 10 klass kokkuvõte #12 Kunstiajalugu 10 klass kokkuvõte #13 Kunstiajalugu 10 klass kokkuvõte #14 Kunstiajalugu 10 klass kokkuvõte #15 Kunstiajalugu 10 klass kokkuvõte #16 Kunstiajalugu 10 klass kokkuvõte #17 Kunstiajalugu 10 klass kokkuvõte #18 Kunstiajalugu 10 klass kokkuvõte #19 Kunstiajalugu 10 klass kokkuvõte #20 Kunstiajalugu 10 klass kokkuvõte #21 Kunstiajalugu 10 klass kokkuvõte #22 Kunstiajalugu 10 klass kokkuvõte #23
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Maarja Koddala Õppematerjali autor

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

20
docx
Kunstiajalugu-kogu 10 klassi materjal
41
doc
Kunsti ajaloo lühi kokkuvõtte
22
doc
Kunstiajaloo konspekt 10 klassile
25
docx
Kunstiajaloo konspekt 10 klassile
22
doc
Kunstiajalugu 10-Klass põhjalik kokkuvõte
32
doc
Kordamine kunstiajaloo eksamiks
23
doc
Kunsti ajalugu - 10-klass põhjalik konspekt
27
doc
Kunstikultuuri ajalugu



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun