kujutusi.Ei näe reljeefidel realistlikke vaid tinglikke ja sümboolseid kujutusi vastavalt temaatikale.Pühakuid kujutati mõne vastava esemega. Romaani kirikuid kaunistas ka ornamentika.See on abstaktne ja skemaatiline,esinevad geomeetrilised motiivid ja ümber kujundatud ja stiliseeritud taime-loomakujutised.Kiriku seintele/võlvidele maaliti erksavärvilisi piiblistseene.Figuurid tasapinnalised,moonutatud,mõjuvad maalingud tundeküllaste ilmekate jutustustena. Miniatuurmaal raamatumaalides valitses lineaarne ja pinnaline laad.kasutati ornamentikat,kadusid katsed kujutada ruumi.Uuslistel teemadel pildid fantaasiaküllased ja väljendusrikkad.Ei kujutata liikumist,figuurid tardunud . Kullassepakunst-ülesandeks rekviaaride valmistamine.
Alguses võeti Roomas kõik vallutatud alade usud üle. Nii oli ka kristlusega. Alguses seda akrsepteeriti , kuid see oli liiga radikaalne: sõnad ja teod, vagadus, kristuse kannatusrikas elu. esimeste kristlike koguduste hooned olid väga tagasihoidlikud. KUJUTAV KUNST OLI KEELATUD. Pühakiri e. Piibel oli kõige tähtsam, sellega arenes ka raamatukunst ja illustratsioonid.Piiblilehed olid pärgamendist ja piibel oli raamatuks köidetud. Kuna aga paljud lugeda ei osanud, sai alguse miniatuurmaal ja tekst pandi ka piltidesse. Et mitte vahele jääda(kui kristlus oli rooma riigis keelatud ja taga kiusatud), toimusid jutlused vabas looduses, jõukamate liikmete aedades jne. Neist on leitud infot ka katakombides( seinamaalid). Katakombides olid kujutatud kristliku kultuuri pilte. See meenutas rooma seinamaali, kuid oli kristliku teemaga. Seintel kujutati vana testamendi lugusid, moosese lugusid või palvetaja motiive. Katakombides olid seintes nisid , kuhu maeti kirstud
Maal on originaalne värviline tasapinnaline töö. Kunstnik loob tavaliselt ühe töö ei kopeeri. Maalikunst jaguned: · Monumentaalmaal (laemaalid, mosaiikpannood, suuremõõtmeline graffiti) · Tahvelmaal sh. Lõuendmaal kõige levinum maalikunstiliik ja võib kaasajal omandada väga suuri mõõtmeid. · Miniatuurmaal väikemaal. See ongi pinnalt väike maalikene mis paigutatakse näiteks sõrmusesse, medaljoni või ta on pisike pildikene. Neid kingiti üksteisele. Ülesandeks oli jäädvustada inimest. See liik valitses enne fotograafia tulekut. · Raamatumaal levis vanalajal ja keskajal, enne trükikunsti leiutamist. Raamatutesse valmistati neid käsitsi. Teostati pärgamendile ja papüürusele. Maalikunsti jagunemine kujutatava järgi: · Natüürmort e vaikelu
tunnete avaldamine ja naiivne, kuid südamlikult siiras jutustus. · Näited: Reimsi peapiiskopi Geo rist, Chartres'i katedraali peaportaali skulptuurid, Kristus Autuni katerdaali portaali tümpanonilt. Maalikunst: · Ornamentika abstraktne ja skemaatiline, selles esinevad geomeetrilised motiivid , ümberkujundatud ja stiliseeritud taime- ja loomakujutised, mis mõjuvad väga meeldivalt. · Seinamaalid piiblistseenidega · Miniatuurmaal kasutati rohkelt ornamentikat, usulistel teemadel pildid, fantaasiaküllased, väljendusrikkad. Riietuse voldid ei sõltu keha vormidest ja muutuvad osaks ornamendist. Liikumist ei kujutata, figuurid tardunud. Tarbekunst: · Tekstiilikunst säilinud on piltvaip Bayeux' vaip. See jutustab Inglismaa vallutamisest normannide poolt. · Kullassepakunsti ülesandeks relikviaaride valmistamine.
HARITORNIKE-Asub järsutipulise läänetorni neltise kohal. FIAALID-Teravad väikesed ehistornikesed. SIIRUD-Õie taolised rosetid või ristikulehe moodi kujundid. ROOSAKEN-Suur ja ümmargune. TIIBALATAR- FRESKOTEHNIKA-Värvid kantakse värskelt krohvitud niiskele seinale.Võib näha juba loomulikke,reaalsest elust võetud liigutusi ja ilmeid. MINIATUURMAAL-Raamatumaal. TAHVELMAAL-Maaliti puuplaadile või lõuendile.Ei olnud enam seotud ainult ühe ruumiga. 8. Nimeta Prantsuse suuremaid gooti k. katedraale: Viielööviline Jumalaema Kirik ,Reimsi ja Amiensi katedraalid. 9. Nimeta Inglise suuremaid gooti k. katedraale: Wellsi katedraal ja mõningad oxfordi ja cambridge ülikoolidele kuuluvad hooned. 10. Nimeta Saksamaal suuremaid gooti k. katedraale: Strasbourgi katedraal. 11
Reljeef- kivist välja taotud pilt(steel) Profaanarhitektuur- ilmalik arhitektuur Nt: linnused, kindlused, lossid, räekojad, elamud jne. Sakraalarhitektuur- Usulised ehitused Nt: kirikud, kabelid, kloostrid, meseer, templidn,jkkjlbvjhjghj Keraamika- Savi esemed Graafika- trükimise abil kahemõõtmeline kunst Monumentaalmaal- Seina või lae maal Fresko- Märjale krohvile tehtud tempera maali Tahvelmaal- transporditav pilt mille aluseks on puuplaat Miniatuurmaal- väike pilt raamatutesse, keskajal Tarbekunst- Tarbeesemed, millel on kunstiline tähendus
Kõige varasem säilinud keisripalee mosaiikpõrand- kujutab mütoloogiliste loomade, inimeste, taimede ja hoonete maailma. Ristiusu süvenedes hakkasid mosaiigid kujutama ja ülistama ristiusu märtreid ja keisrit usuliste kombetalitluste täitmisel. Palju viljeldi ka ikoonimaali. Näiteks ikoon "Vladimiri jumalaema", mis avaldas suurt mõju ikoonimaalile Venemaal. Vene ikoonimaalid on leebemad ja inimlikumad. IX-X sajandi maalikunstist Lääne- Euroopas annab ettekujutuse miniatuurmaal paljude käsikirjade lehtedel. Kui varem kaunistati peamiselt initsiaale, siis nüüd hakati maalima kogu lehekülge täitvaid pilte, millel kujutati inimfiguure. Maalimiseks kasutati erksaid guassvärve, mida täiendati kulla ja hõbedaga. Üks meisterlikumaid selle aja käsikirjadest on Ada käsikiri
puit, plastmass) Pisiplastika?(kaunistusesemed)(tina, puit, pronks, vask, portselan, hõbe, plastmass) Skulptuuris eristatakse ? 1) ümarskulptuur(igast küljest vaadeldav) 2) Reljeef(esiküljelt vaadeldav) Reljeef ? 1) kõrgreljeef 2) madalreljeef 3) süvendreljeef Maalikunst ? Maalis kujutatakse kolmemõõtmelist maailma kahemõõtmelisel pinnal, põhiline väljendusvorm on VÄRVJaguneb? Tahvelmaal (puutahvlile). Monumentaalmaal (seinale) Miniatuurmaal (käsitsi kirj. Raamatutes) Tahvelmaal? Õli, tempera, akvarell, guass, pastell, akrüül. Monumentaalmaal? Seko, fresko, mosaiik, vitraaz. Miniatuurmaal? Akvarell, guass, tempera, duss.Maali temaatika terminid ?olustikumaal, ajaloomaal, religioosne, mütoloogiline, allegooriline, portree, aktimaal, natüürmort(tarbeesemetest), interjöör (toa sisu, ilma inimeseta), veduut (linnavaade), maastik, stafaaz(elusfiguur). Mis on stafaaz ? inim-või loomafiguur loodustaustal. Pastellmaal
tingmärki, mille tähendust teadsid ainult nemad. Neil päevil saigi alguse keeruline kristlik sümboolika, kus igapäevastes motiivides tuleb leida vihjeid ristiusu õpetusele ja piiblitegelastele. Kristust sümboliseeris kala ja ka lambatalle õlul kandev mees. 2. Millise materjali kasutuselevõtt pani aluse raamatukunstile juba meie aja mõistes? Papüürusest sai valmistada rullitaolisi raamatuid.Pärgamendist sai köita meile tuttava kujuga raamatuid. 3. Kuidas tekkis raamatumaal e. miniatuurmaal? Pärgamendist sai köita meile tuttava kujuga raamatuid.Pärgamendile sai maalida värvilisi pilte, mis selgitasid teksti.Nii tärkas kristlik raamatumaal e. miniatuurmaal. 4. Milline ehitisteüüp võeti kasutusele kirikuna? Eeskujuks võeti rooma arhitektuuris levinud kohtu-ja koosolekuhoonete tüüp, basiilika. 5. Kes oli esimene Rooma piiskop ja paavst? Püha Peetrus. 6. Milline oli kiriku kõige püham paik? Kus asus transept? Pikihoone idapoolse otsa vastas võis olla transept
Merovingide ja karolingide kunst: Germaani hõimud, kes Rooma aladele tungisid, olid veel riigieelsel arengutasemel. Nende eesmärgiks oli andaminõudmine ja otsene röövimine. Hõimupealikest said ajapikku kuningad, hakkas kujunema feodalism. Germaani riigid olid algelise valitsemissüsteemiga. Pealinnu õieti polnudki ja valitsejad rändasid mööda maad ringi, et andameid vastu võtta ja kohut pidada. Nõnda tekkinuist oli tähtsaim Frangi riik, mida 5-7.sajandil valitsenud Merovingide dünastia andis nime kogu ajastule. Enamik germaanlasi oli ristiusuga tutvunud ja uued riigid olid vähemalt nime poolest kristlikud. Kirik oli sel ajal ainsaks kindlama ilmega asutuseks. Ristiusu levimine rahva hulgas võttis muidugi palju aega ja paganluse mõjud püsisid veel sajandeid. Antiigi mõju oli tugevam Itaalias ja Gallias. Idagoodid rajasid 5.sajandi lõpul Põhja-Itaaliasse oma riigi pealinnaga Ravennas. Sinna ehitati 6.saj. alguses Theoderichi mausoleum, mid...
TÖÖLEHT ARHITEKTUUR TARBEKUNST SKULPTUUR MAAL GRAAFIKA Fassad savi vorm Tahvelmaal joon ehitis portselan madalreljeef figuraalkomposit trükikunst arhitekt fajans plastika sioon vaikelu sügavtrükk projekt sepis ehtekunstnik väljaraiumine natüürmort sakraalne intarsia monument miniatuurmaal ilmalik kristall ümarplastika dekoratiivkangad voolimine .
Reljeef Süvendreljeef * kujundid uuristatud pinda Kõrg- ja madalreljeef *kujundid eenduvad pinnast, millega seotud Ümarplastika Vabaplas Monument tika aal pole plastika seotud aluse peal Ehitusplast kindla ika ruumiga III Maalikunst: • Seinamaal • Tahvelmaal • Raamatu- ehk miniatuurmaal • Klaasimaal ehk vitraažikunst • Mosaiikmaal Seinamaal Tahvelmaal Raamatu- ehk miniatuurmaal Klaasimaal ehk vitraažikunst Mosaiikmaal IV Graafika: Graafika tuleneb kreeka sõnast graphikē ´kirjutama´ Graafika on tasapinnaline kunstiline kujund trükkimise abil. Graafika on joonistus-, joonestus- ja kirjakunst, joonistus- ja paljundustehnikad. Graafikat viljelev kunstnik on graafikakunstnik ehk graafik. Graafika alaliigid • Illustratsioon
Kunsti jagunemine Maalikunst: · Õlimaal · Akvarellmaal · Fresco · Tahvelmaal · Miniatuurmaal · Momentaalmaal Maal-Värvidega loodud kujund tasapinnal Graafika ehk joonekunst: · Kõrgtrükk · Sügavtrükk Graafika-tasapinnaline kujund luuakse trükkides Tarbekunst: · Keraamika · Tekstiil · Metallehistöö · Puitehistöö · Klaasehistöö · Nahkehistöö Skulptuur: · Reljeef · Ümarplastika Arhitektuur ehk ehituskunst: · Kiriklik ehk sarkaalne · Ilmalik ehk profanne Vastavus oma ülesandele, ruumimõju, Osa visuaalsest ümbrusest
Kunstiliikide galerii Sakraalarhitektuur ● Firenze baptisteerium ● Püha Johannese Profaanarhitektuur ● Colosseum ● Ehitati flaviuste ajal seinamaal Tahvelmaal Mona lisa Leonardo da vinci Miniatuurmaal Rabula Gospels, 6.saj. varaseimaid kujutisi Kristuse ristilöömisest Mosaiik Sant'Apollinare Nuovo in Ravenna Vitraaž Ain Varese vitraaž Reljeef Ema ja Laps Aleksander Eller Ümarplastika Naine vaasiga Anton Starpkof Kõrgtrükk Tuleb Reti Saks Sügav trükk Saatuse silmad Reti Saks Lametrükk Lendavad Naised
polnud esimene riik Frangi riik- valitseb Merovingide dünastia (Merovech). Levib ristiusk, kloostrites peamine kultuuri ja kunsti järjepidevuse kandja. Kunst: kõige kultuursemaks piirkonnaks oli iirimaa 7,8 saj Iirimaa kultuurilise õitsengu kõrgaeg kloostritest said küla ühiskonna vaimse elu keskused on säilinud külakirikud ja loodusesse paigutatud kiviriste kloostrites levis kirjakunst ja miniatuurmaal. Kunistati initsiaalidega- seotud paelornamendi ja loomastiilis kujutistega, põimitud ka kristlikud sümbolid idagoodid rajasid 5 saj lõpul oma riigi Põhja-Itaaliasse pealinnaga Ravenna. Sellest ajast on Theoderichi mausoleum (6 saj algus) katab ühes stiilis 10 m kuppel, ümar hoone KAROLINGIDE KUNST Taust: 732. a peatas viimane Merovingide kuningas (Karl Martell) islami pealetungi Euroopas
..........................................................................................8 Inglismaa (ka Normannide stiil)............................................................................................... 10 Romaani stiilis kujutav kunst....................................................................................................10 Maalikunst.................................................................................................................................14 Miniatuurmaal...........................................................................................................................14 Tekstiilikunst.............................................................................................................................15 Kordamisküsimused..................................................................................................................17 Romaani stiil 9. saj jagunes Frangi riik kaheks. Idapoolsest osast kujunes Saksamaa
VABAD KUNSTID -VABA TEEMA, SÜSEE KUNSTILIIGID ARHITEKTUUR SKULPTUUR MAALIKUNST GRAAFIKA TARBEKUNST ARHITEKTUUR E. EHITUSKUNST SAKRAALARHITEKTUUR (PÜHA) -KIRIKUD, KABELID, KLOOSTRID, MOSEED, TEMPLID PROFAANARHITEKTUUR (ILMALIK) -LOSSID, PALEED, LINNUSED, RAEKOJAD, ELAMUD SKULPTUUR ÜMARPLASTIKA -VABAPLASTIKA -MONUMENTAALPLASTIKA -EHITUSPLASTIKA RELJEEFID -KÕRGRELJEEF -MADALRELJEEF -SÜVENDRELJEEF MAALIKUNST SEINA E. MONUMENTAALMAAL -FRESKO -SEKO TAHVELMAAL RAAMATU E. MINIATUURMAAL MOSAIIKMAAL KLAASIMAAL E. VITRAAZ GRAAFIKA KÕRGTRÜKK SÜGAVTRÜKK LAMETRÜKK TARBEKUNST KERAAMIKA METALLEHISTÖÖ KLAASIKUNST NAHKEHISTÖÖ TEKSTIIL PUITEHISTÖÖ KIVIAEG VANEM KIVIAEG E. PALEOLIITIKUM (LEITI ESIMESED KUJUTISED, MIDA VÕIB PIDADA KUNSTIKS) MESOLIITIKUM NOOREM KIVIAEG E. NEOLIITIKUM Click to edit Master text styles WILLENDORFI Second level Third level VEENUS
KUNSTILIIGID ARHITEKTTUUR · Sakraalarhitektuur kirikud, kabelid, kloostrid jne · Profaanarhitektuur lossid, paleed, linnused jne SKULPTUUR · Reljeef Kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef · Ümarplastika vabaplastika, monumentaalplastika, ehitus MAALIKUNST · Seinamaal ehk monumentaalmaal · Tahvelmaal · Raamatumaal ehk miniatuurmaal · Mosaiikmaal · Klaasimaal ehk Vitraazikunst GRAAFIKA · Kõrgtrükk · Sügavtrükk · Lametrükk TARBEKUNST · Keraamika (savist esemed) · Metallehisöö · Klaasikunst · Nahkehistöö · Tekstiilikunst · Puitehistöö DISAIN FOTOGRAAFIA ÜRGAJA KUNST · Koopamaalid Valminud 15000 a. tagasi. Leiukohad: Altamira (Hispaania), Lascaux (Prantsusmaa). Põhivärvid: must, pruun, kollane, punane · Skulptuur Valminud 3000025000 a. eKr
on kõige rohkem kaunistatud. Kiriku seintel sees maalid e freskod. In kujutatakse hästi suurte peadega, in ja loomade proportsioonid on moonutatud. Kullasepa kunst: on seotud kirikuga, tähtsaim on relikviaaride valmistamine, pühakirjade köited. Vitraaze hakatakse tegema, värvilistest tükikestest aknapilt. Palju vaipe tehti- seotud lahingutega. Bayeux vaip- kujutatud William Vallutaja Hastingsi lahingut ja vallutusi, ta naine tikkis. Chartres'i katedraal romaani ja gooti ajal. Miniatuurmaal e raamatumaal. GOOTI kunst: Lääne-Euroopa maades. Kõige tähtsiam kirikuarhitektuur e sakraalarhitektuur. Gooti aegsed linnad muutuvad tähtsaks. Kindlusarhitektuur. Skulptuur -ja maalikunst arhitektuuriteenistuses, iseseisvust pole. Arhitektuur: omab palju ühiseid jooni romaani kunstiga. Erinevused tulenevad sellest, et: 1)kirikud võimalikult kõrged ja kiriku kesklööv võib olla kuni 50m. Baltikumi kõrgeim Oleviste kirik, 2)uuendused: 1.hakatakse ehitama roidvõlve, 2.teravkaar, 3
-12. saj Eeskätt avaldub Madeleine kirik, arhitektuuris: paksud Durhami katedraal, müürid (6...8 m), Pisa katedraal, viimse ümarkaared, kitsad ning kohtupäeva stseen. väikesed uksed ja aknad. Miniatuurmaal, vitraazikunst Historitsism 19. saj lõpp Sakraalehitistes kasutati Thomas Hope, romaani ja gooti vorme, George Smith, profaanehitistes võeti Charles Barry, eeskujuks antiiki, Londoni Parlamendi
* Skulpuurikunst on tavaliselt mingist kõvast materjalist loodud mahulised kujundid. Skulptuurikunstis võib eristada ümarplastikat ja reljeefe. 1. reljeefid kõrgreljeed, madalreljeef, süvendreljeef. 2. ümarplastika skulptuur jaguneb ka : vabaplastika,monumentaalplastika, ehitusplastika. *Maalikunst on unikaalne ( kordumatu ) värviline kujund tasapinnal. 1. Seina e. monumentaalmaal (fresko ja sekotehnikas) 2. Tahvelmaal 3. raamatu e. miniatuurmaal 4. Mosaiikmaal ( kuigi pole loodud pintsli ja värvide abil ) 5. klaasimaal e. Vitraazikunst * Graafika on tasapinnaline kunstiline kujund, mis luuakse trükkimise abil. Jaguneb 3 põhiliiki: 1. kõrgtrükk 2. sügavtrükk 3. lametrükk Igaühel neist on arvukalt alaliike. *Tarbekunsti mõiste viitab, et tegemist on tarbeesemetega, millel on kunstiline tähendus. Jaguneb materjalide järgi: 1. keraamika savist esemed 2. metallehistöö 3.klaasikunst 4.tekstiil 5.puitehistöö
5. keskaja basiilika oli lameda laega, sammaste asemel olid piilarid, kapiteel muutus blokitaoliseks. Uueks osaks oli krüpt, kelder altariruumi all. 6. Krüpt kelder altariruumi all, neid ehitati põhiliselt pühade säilmete hoidmiseks. Kasutati ka kultuseruumina ning sinna maeti tähtsaid isikuid. 7. karolingid kaunistavad kirikute interjööre freskode ja mosaiikidega. Kasutati stseene antiikmütoloogiast ja ajaloost. 8. Miniatuurmaal täitis kogu lehekülje, seal kujutati inimfiguure. Maalimiseks kasutati erksaid guasse, mida täiendati ohtrasti kulla ja hõbedaga. 9. ada käsikiri kirjutati abtiss ada jaoks ning kuulub trieri koolkonda. 10. Karolingide skulptuuri kasutati luunikerdust käsikirjade kaante kaunistamisel. 11. Kuningas riietus maani ulatuvasse purpurrüüsse. Naised kandsid salle, kuna kristlik komme keelas keha näitamist
KUNSTI LIIGID · MAALIKUNST · SKULPTUUR · GRAAFIKA · ARHITEKTUUR · TARBEKUNST SKULPTUUR mahuline kujund · ümarplastika · reljeef SKULPTUURIDE LOOMISE KOLM PÕHILIST VIISI · väljaraiumine · modelleerimine · abstraktne mahuline kompositsioon MAAL värvidega loodud kujund tasapinnal · tahvelmaal · seina e. monumentaalmaal · miniatuurmaal GRAAFIKA tasapinnaline kujund luuakse trükkimise abil · kõrgtrükk · sügavtrükk · lametrükk ARHITEKTUUR ehk ehituskunst · Vastavus oma ülesandele · Ruumimõju · Osa visuaalsest ümbrusest · Ehituskunst nõuab vahetut tutvumist endaga selles kohas, kus ta asub ARHITEKTUUR jaguneb · KIRIKLIK ehk sakraalne · ILMALIK ehk profaanne TARBEKUNST · KERAAMIKA · METALLEHISTÖÖ · PUITEHISTÖÖ
Islami kunst Islami kunstis on aga olulisel kohal arhitektuur, tarbekunst ja abstrakne ornamentika. Islam keelab kujutada elavaid loomi ja inimesi, seetõttu on kujutavat islami kunsti väga vähe (keelust üleastumise korral). Ühe erandina leidub islami kunstis miniatuurmaal. Pildil Iskander (Aleksander Suur). Herat, Pärsia 15. saj. Ehituskunst: mosee Kõige silmapaistvamaks saavutuseks islami kunstis on islami pühakojad moseed. Moseesid on väga mitmesuguseid, kuid enamasti on neil sarnane põhiplaan. Tüüpilisel moseel on müüri ja sammaskäikudega ümbritsetud nelinurkne siseõu, ühes küljes suurem saal, mida jagavad löövideks sambad, mirhab (palveniss Meka poolses seinas), kaev kohustusliku palve-eelse rituaalse pesemise tarbeks.
üksteist, ei sula tagapõhjaga ühte, on isoleeritud, puudub perspektiiv.2) MAALILIST RELJEEFI, kus figuurid kasvavad tagapõhjast orgaaniliselt välja; tagapõhjal on kujutatud maastikku, arhitektuuri kõigi perspektiivireeglite järgi. 19. Mis on maalikunst ? Maalikunst on üks kujutava kunsti kolmest põhiliigist - kõrvuti skulptuuri ja graafikaga. Tähtsaim väljendusvahend on VÄRV. 20. Maalikunst jaguneb (3)? 1)Tahvelmaal.2)monumentaalmaal, 3)miniatuurmaal 21. Mis on tahvelmaal ? maalitakse puutahvlile, lõuendile, vineerile, papile. 22. Mis on monumentaalmaal? maalitakse seinale, lakke. 23. Mis on miniatuurmaal? käsikirjalistes raamatutes. 24. Maali temaatika terminid (7) ? 1.) FIGURAALKOMPOSITSIOON , 2.) PORTREE,3)aktimaal,4)natüürmort ehk vaikelu, 5)interjöör,6)veduut,7)maastik. 25. Mis on stafaaz ? inim- või loomafiguur,mida kasutatakse maastiku või linnavaate
kuulumist kõrgkihti. · Aktimaal Paljast inimkeha kujutav maal. · Natüürmort Elutuid esemeid kujutav maal. · Olustiku- ehk Zanrimaal Maal, millel kujutatakse inimeste igapäevaelu · Ajaloomaal Maal, millel kujutatakse mingit kindlat sündmust ajaloost või piiblist. · Maastikumaal Maal, mis kujutab loodust või linnavaadet. · Meremaal Maal, mis kujutab merd ja sellel olevaid objekte. · Miniatuurmaal Väga väikeste mõõtmetega maal. · Veduut Väga täpselt maalitud linnamaal.
kultuuritasemega vallutatud naaberrahvaste mõju alla. Rooma seinamaalid on säilinud peamiselt Vesuuvi tuha alla mattunud Pompejis. Neil kujutati ruumi juba perspektiivis. Maaliti petlikke muljeid loovaid pilte maalitud avadest paistaksid nagu teised ruumid või maastikud. Kasutati palju hõõguvpunast värvi, hoonete põrandaid katsid mosaiigid. MAALIKUNST KESKAJAL Keskajal olid ülekaalus usulise sisuga seinamaal (fresko ja mosaiik), altarimaal ning klaasi- ja miniatuurmaal (käsitsi kirjutatud raamatute illustratsioonid). Bütsantsi riik tekkis 395.a. pärast Rooma riigi jagunemist. Kunst rakendati kiriku teenistusse, kirik dikteeris ranged eeskirjad. Näiteks inimkeha kujutamine oli keelatud. Kõige varasem säilinud mosaiik- Konstantinopoli keisripalee mosaiikpõrand- kujutab mütoloogiliste loomade, inimeste, taimede ja hoonete maailma. Ristiusu süvenedes hakkasid mosaiigid kujutama ja ülistama ristiusu märtreid ja
tagakiusamised Y 3.saj p.Kr. Roomas kriis- alguses oldi ikka ristiusu vastu, hiljem mitte; ristiusu levik Y Esilagu visuaalne kunst kristlastele lubamatu; neile oli kõige tähtsam Jumala sõna, pühakiri; Vana Testamendiga võeti üle juudi usu vaenu kujude ja piltide suhtes Y Kristliku raamatukunsti sünd; kirjutusmaterjalina levis papüürus, hiljem rohkem pärgament Y Raamatumaal e. Miniatuurmaal Y Kristlane kokkutulekukohad- algselt jõukamate koguduseliikmete elamud, aiad või vaba loodus Y 1.-2.sajandi kristliku kunsti peaaegu ainsateks allikateks maa-alused koopad katakombid, mille seintesse maeti surnuid Y Katakombid- osalt looduslikud, osalt inimeste kätetöö; Rooma linna all ulatus käikude kogupikkus ligi 900km-ni, moodustades hiiglasliku mitmekorruselise labürindi; esimesed varakristlikud kunstiteose (peamiselt seina- ja
· Peale Justinjanus I surma ehituskunsti vaikne aeg · 9.saj lõpul levib viiskuppelkirik. (põhiplaanilt ruut) · Bütsantsi sammas: nagu 4 vaagent, kus peal lindude, loomade (müstiliste) kujutised, taimemotiivid Kujutav kunst: · Skulptuur praktiliselt puudb, kui on , siis väga moonutatud · Tähtis on maalikunst · Seoses kirikuga- mosaiigid (klaaskuubikud, kuld, pärlid, kalliskivid) NT: Ravenna kirikute mosaiigid · Miniatuurmaal arvukad käsitsi kirjutatud pühakirjad, raamatud · Ikoon (tahvelmaal) ehk pühapilt. Maaliti pärnapuutahvlitele. Pühad materjalid, 2 tehnikat: enkaustika ja tempera(muna/meevärvid) · Ikoonimaalijad-mungad · Tarbekunst: eelistati kalleid materjale (hõbe,kuld,kalliskivid) ja keerulisi tehnikaid. Ümarplastika puudus, on säilinud elevandiluust nikerdatud reljeefe.
piltkaardid pictorial maps pilttrükised photo prints Valdkonnad: KUNST. ARHITEKTUUR. FOTOGRAAFIA. FILM. KINO. • „Illustratsioon“ Asendab: raamatuillustratsioonid Seotud: illuminatsioon (kunst) illumination (art) illustraatorid illustrators illustreerimine illustration infograafika infographics; information graphics kleepsud stickers miniatuurmaal miniature painting moejoonistus fashion illustration pildid pictures raamatuillustratsioon illustration in a book raamatukujundus book design raamatukunst book art Valdkonnad: KUNST. ARHITEKTUUR. INFOTEADUS. RAAMATUKOGUNDUS. MÄLUASUTUSED. KIRJASTAMINE. TRÜKINDUS. b) Märksõnadega seotud raamatute ja artiklite arv: • „Koomiks“ - ESTER: 46, ISE: 45
sisu. Pilt. Chartres'i katedraal. Ilusa klaasakna madonna. Pilt. SainteChapelle. Külgvitraazid. SEINAMAAL, TAHVELMAAL (seoses Itaaliaga) Itaalia kirikutes rohkem ruumi seinamaalidele, kuna seal olid väikesed aknad. Giotto di Bondone (1266/1276 1337). Seinamaalide meister. Pilt. Giotto di Bondone. "Püha Frantsiskus ajab välja deemonid Arezzo linnast." Inimese kujutis on looduslähedane, tõetruu. Maastik/ruum tinglikum. Ruumilisus saavutatud figuuride asetusega üksteise taha. MINIATUURMAAL Kuni 14. saj.'ni taust tasapinnaline, figuuridel valgusvari. 14. saj. teisel poolel lisandub maastikulise fooni kujutamine. Tuntumad maalijad olid vennad Limbourgid. Pilt. (Vennad Limbourgid.) "Juuni". Miniatuur Berry hertsogi palveraamat. Miniatuurmaalidel olustikustseenid ning rikkalikud maastiku ja arhitektuurikujutised. Kordamisküsimused 1. Millal tekkis Gooti stiil? Mille järgi sai nime? 2. Arhitektuuri tunnused (põhiplaan ja sisemus). 3. Arhitektuuri tunnused (fassaadil). 4
Santa Priscilla KATAKOMB Vanakristlik kunst, seinamaaling, Santa Priscilla katakomb Roomas. Varakristlik kunst, seinamaaling, Hea karjane, Santa Priscilla katakomb. Varakristlik kunst, seinamaaling, Ahastav naine, Santa Priscilla katakomb. Varakristlik kunst, arhitektuur, katakomb Calixtus Roomas. Vanakristlik kunst, seinamaaling, Apostel, 3. saj. Varakristlik kunst, arh, Calixtuse katakomb. Varakristlik kunst, raamatumaal e miniatuurmaal, Jaakobi võitlus ingliga, leht käskkirjast, 525 a. Vanakristlik kunst, tarbekunst, Peaingel Miikael. Osa diptühhonist. Elevandiluunikerdus. 6.saj. Varakristlik kunst, skulptuur, Junius Bassuse sarkofaag, Vatikan, u 359 a. Varakristlik kunst, skulptuur, Spouse sarkofaag, Prantsusmaal, 4 saj algus. Varakristlik kunst, reljeefikunst/skulptuur, Marcus Claudianuse sarkofaag. Vanakristlik kunst, laemaal, Hea Karjane Galla Placidia mausoleum, Ravennas, u 425.
Aechenis püstitati lossikabel. (8-tahuline tsentraalehitis, mida ümbritseb madalam ümbriskäik) Eeskujuks San Vitale kirik Ravennas. Kabeli sisevaates domineerivad ümarkaarsed arkaadid. · Basiilika omapärased jooned : silma torkavad 2 transepti, pikaks venitatud apsiid. · Punase tindiga tehtud joonistus pärgamendil (suur kloostrikavatis) Kujutav kunst: · Antiiktraditsioonide elustumine · Tugevnesid loodusläheduse taotlused · Miniatuurmaal = initsiaalide kujundamine (sagenevad inimeste ja loomade kujutised, püüe modelleerida kehasid valguse ja varjuga , kujutada ruumi ja isegi maastikku) · Roomapärane raamistik · Elusolendite kujutamine liikumise edasiandmine
keskpaik. Kolm meest tulises ahjus. u. 3. sajandi keskpaik. Santa Priscilla katakombid. Hea karjane. 3. saj. keskpaik. Santa Priscilla katakombid. Püha Peetruse basiilika Vatkanis. Alustatud 333, asendatud 15.17. saj. praegu Peetri kirikuga. Püha Peetruse kirik Santa Maria Maggiore Santa Sabina Maalikunst Kiriku seintel ja katakombides Seinamaalid Mosaiigid (kivid ja klaas) Raamatukunst (pärgament) miniatuurmaal Triptühhon 3me osaline altaripilt (avatav altar) Temaatika Pühakirja lood (eelkõige Vana Testament) Inimesed on pikkades rõivastes, tõsised, pühalikud Värvid: heleroheline, kuld, helesinine, lillakas ooker Katkend Kuningate raamatust, folio 1 r, Quedlinburg Itala, c. 42550. Kasutatud materjal INTERNET! (sest raamatuid ei viitsinud sirvida! )
Arhitektile olid tähtsad manuaalsed oskused. · Foto-, video- ja arvutikunst: manuaalsed oskused pole nii tähtsad, tehnilised kunstid. · Kujutava kunsti positsioon ühiskonnas on langenud. Tänapäeval palju uusi stiile ja isme. Enamus neist lihtsalt tahavad tähelepanu tekitada. · Maalikunsti liigid: · Seinamaal vanim, esimsed pärit 30-35 at eKr (kaljumaalid) · Tahvelmaal esialgu puutahvlitel, transporditavad alused (Vana Kreeka, 6-5 saj eKr) · Miniatuurmaal käsikirjaliste raamatute kaunistamine värviliste piltidega · Mosaiik värviliste kivide/klaasitükkide liimimine kujunditeks (levinud õigeusus) · Vitraaz värvilise klaasi kasutamine koos seatinaribadega. · Skulptuuri liigid: · Ümarskulptuur kujund, mida saab igast küljest vaadata (3D) · Reljeef väljaraiutud kujutis (2D), näit. Hauaplaadid · Vabaskulptuur vaba loodus, (kaunistused)
basiilikale Apsiid- idapoolne isa kirikus skulptuure ei tohi kirikus olla, need meenutasid paganlikke jumalaid Maalid olid vajalikud, sest pilt on kirjaoskamatu jaoks nagu sõna Romaani kunstis kasutati R ehituskunsti võtteid. Lagi muutub kumeraks, kesklööv kõrgem ja laiem, ristvõlvisüsteemiga lagi, tornid liidetakse maja külge, nelituse kohal on torn, paksud seinad, 3 kohustuslikku torni, raskepärane, kindluse taoline, reljeefidega kaunistamine Portaal- peauks, kaunistati maal miniatuurmaal oli oluline Gooti- teravkaar, kõrgusesse pürgimine, tornid, suur sõrestik(roidvõlvid), roosaken doodzide palee itaalias veneetsias- valitseti veneetsia üle, peeti kohtuistungeid, meenutas lossi, 4 torni ja kaitsemüür, ohete sild ühendab vanglaga, saali ülaserva ääristavad doodzide portreed, sadamabasseini poole avaneb Teravilja värav, rikkalikult kaunistatud kivinikerdustega Reimsi katedraal naerev ingel, prantsusmaa, 13 saj Fresko it värske, maaliti märjale krohvile
palvetavad). Levik Umbes sajandi jooksul pärast kujunemist levis Islam peamiselt vallutuste käigus väga suurel maa-alal. Levik tänapäeval Islami kunst Islami kunstis on aga olulisel kohal arhitektuur, tarbekunst ja abstrakne ornamentika. Islam keelab kujutada elavaid loomi ja inimesi, seetõttu on kujutavat islami kunsti väga vähe (olemasolev tähendas keelust üle astumist). Ühe erandina leidub islami kunstis miniatuurmaal. Pildil Iskander (Aleksander Suur). Herat, Pärsia 15. saj. Ehituskunst: mosee Kõige silmapaistvamaks saavutuseks islami kunstis on islami pühakojad moseed. Moseesid on väga mitmesuguseid, kuid enamasti on neil sarnane põhiplaan. Tüüpilisel moseel on müüri ja sammaskäikudega ümbritsetud nelinurkne siseõu, ühes küljes suurem saal, mida jagavad löövideks sambad, mirhab (palveniss Meka poolses seinas), kaev
Maalikunst-värvidega loodud kahemõõtmeline kujund tasapinnal.Selle vahend on värc esiplaaniks Liigid 1)tehnikate järgi 2)ainestiku järgi 3)Loome meetodid 4)Funktsiooni järgi Loome meetodid-ateljee,vabaõhu, Funktsiooni liigitused-1)Talvel maal-vabalt ümber paigultataval alusel,enne 15s õlivõrve ei tuntud kasutati temperavärve 2)seina ehk manumentallvärv maalikunsti vanimvorm 3)miniatuurmaal-kloostites,raamatutes,tarbe esemetel,ehetel paber leitati hiinas 105 aastal,1632 valmistati tartus,15 s hakkas arenema trükkikunst euroopas,esimesed nähtud avastati 6.s Hiinas Trükkimasina leiutas Johan Gutterberg,1550 aastal võeti kasutusele õlivärve,1841- metall tuupides värvid arhitektid- tallinna ülikool peahoone-alan katii,viru hotell-mart port,henno s,peapost-raine karp
· pastell · seko · tempera · õli · jne Ainestiku järgi · abstraktne maal · maastikumaal · meremaal · natüürmort · portree · sõjamaal · jne · Loomemeetodi järgi · ateljeemaal · vabaõhumaal · jne Pinna järgi · laemaal · seinamaal · tahvelmaal · jne Funktsiooni, suuruse vmt järgi · dekoratiivmaal · diptühhon · miniatuurmaal · monumentaalmaal · triptühhon · jne Tarbekunst Tarbekunst on kunstiharu, mis tegeleb tarbeliste esemete kunstilise kujundamisega. Vastavalt materjalile eristatakse klassikaliselt järgmisi alasid: · Klaasikunst · Nahkehistöö · Tekstiilikunst · Vaibakunst · Metallehistöö · Sepis · Keraamika · Puitehistöö Puitehistöö
Neile piisas, kui nad said tegelase äratuntavaks teha mõne tingmärgi abil. Pühakuid kujutati alati koos mõne vastava esemega (nt. Peetrust võtmega). Sageli kaunistas romaani kirikuid ornamentika. Ornamentika-see on abstraktne ja skemaatiline, selles esinevad geomeerilised motiivid ning tundmatuseni ümber kujundatud ja stiliseeritud taime- ja loomakujutised. Arvukalt loodi seinamaale. Kirikute seintele ja võlvidele maaliti erksavärvilisi piiblistseene. Miniatuurmaal-käsitsi kirjutatud raamatute illustratsioonid. Tekstiilikunst on tarbekunsti haru, mis hõlmab telgedel või käsitsi kootud, põimitud ja heegeldatud loomsest, taimsest või sünteetilisest kiust esemete, sealhulgas rõivaste kunstilise kujundamisega. Romaani kullassepakunsti oluliseks ülesandeks jäi relikviaaride valmistamine. Relikviaar - väärismetallist või väärispuidust valmistatud ja kunstipäraselt töödeldud reliikvia hoiunõu
LUNDI TOOMKIRIK Rootsis ning RIBE ja VIBORGI toomkirikud Tannis. Romaani stiili PROFAANARHIDEKTUURI põnevaima osa moodustavad LINNUSED.10.saj lõpul valmiselusuurune PUUSKULPTUUR RISTILÖÖDUD KRISTUSEST. 11.saj alguses valmisid HILDESHEIMI toomkiriku pronksuksed. 11.saj keskel hakati paljudes Euroopa osades looma ARHIDEKTUURIGA SEOTUD SKULTUURI. Enamasti oli tegemist RELIJEEFIDEGA. Sageli kaunistas romaani kirikuid ka ORNAMENTIKA. Arvukalt loodi SEINAMAALE. Endiselt õitses MINIATUURMAAL. Raamatumaalides valitses JOONELE TUGINEV(lineaar)ja PINNALINE LAAD. Romaani TEKSTIILKUNSTIST on säilinud suurepärane piltvaip, mis on võrreldav samaaegse maalikunstiga-BAYEUX' vaip. Romaani KULLASSEPAKUNSTI oluliseks ülesandeks jäi relikviaaride valmistamine.
Gooti skulptuur: Inimese keha proportsioonid muutusid õigeteks (jäi pikaksvenitatus),liigutused ja poosid loomulikumaks. 9. Enne tahvelmaale olid seinamaalid ja vitraazid gooti stiilis. 10. Miniatuur on keskaegses käsikirjas teksti kaunistav pilt või joonistus. Miniatuuri nimi tuleb ladinakeelsest sõnast "minio", mis tähendab menningut. Keskaegsetes miniatuurides kasutati kõige rohkem punast värvi, mis oli teiste värvidega võrreldes odavam. Gooti ja romaani stiilis arenes välja miniatuurmaal. Miniatuurmaali peamine ülesanne on illustreerida piibleid ja psaltreid. Miniatuur on tugevalt seotud klaasimaaliga stseenid on asetatud neliksiirude või sõõride sisse nagu klaasimaaliski(gooti kunst). Miniatuurmaali iseloomustab: dekoratiivne, lineaarne ja pinnaline laad, palju ornamentikat, ruumilisus puudub, väljendusrikkus ja fantaasiaküllus, liikumise tugev toonitamine ja suur elavus, rõhutatakse askeesi ja kannatusi(romaani kunst). Katriin Jänes, 12B.
Skulptuur Skulptuur on lahutamatult seotud arhitektuuriga,reljeefidega kaunistati kirikuseinu eriti portaale,fassaade ja sambakapiteele.Reljeefidel kujutati syndmusi piiblist ja peale kaunistamise oli reljeefide ylessanne jutustada ymber piibli sisu ja reljeefe nimetati vaest piibliks.Figuurid olid ebaloomulikes poosides ja valedes propotsioonides. Maalikunst Kiriku siseseinad kaeti maalide ja mosaiikidega,mis on naiivsed ja pinnalised.Kujutati pyhakuid ja piiblisyndmusi.T2htsal koha oli miniatuurmaal,mille ylesandeks oli raamatu sisu ymberjutustamine.Raamatud olid t2is pilte,eriti hoolikalt maaliti esit2hti ,v2rvidest eelistati sinist,punast,kollast,mis eraldati yksteisest tumeda piirjoonega.Kirikute aluseid katsid vitraasid.Omamoodi kunstiteoseks peetakse Bayeux vaipa.Vaibal kujutatakse Normandia hertsogi William Vallutaja s6jaretke Inglismaale.Vaiba pikkus on umbes 70 m ja sinna on tikitud 623 inimfiguuri,202 hobust ja lisaks veel laevu ja muid asju.
tajutavate pinnaliste või ruumiliste kunstiliste kujundite kaudu. Kujutava kunsti eriomased väljendusvahendid on hele tume, valgus vari, joon, värv, plastiline vorm, perspektiiv ja rütm. Kitsamas mõttes on kujutava kunsti liigid grafika, maalikunst ja skulptuur. See liigitakse: * Maalikunst * Graafika * Skulptuur *Maalikunst on kujutava kunsti põhiliike. Maalikunsti iseloomulikem kujutamisvahend on värv. Maalikunst: vitraaz, tahvelmaal (tiib/kappaltarid), fresko, raamatukunst, miniatuurmaal. Vitraaz oli kõige silmapaistvam osa, aknad jäid peamiseks maalikunstnike tegevusväljaks. Aknad kujundati eri värvi klaasitükkidest, omavahel ühendasid neid seatinaribad, mis langesid kokku kujutiste piirjoontega. Klaaside värvid olid väga kirkad. Enamasti olid inimfiguurid. Nende peaülesanne oli religioosseid jutustusi edasi anna. Tahvelmaal oli uue, looduslähedasema kunsti ettekuulutaja. Võimaldas edasi anda peeneid nüansse ja mitmekesisust
Kuigi Rooma riik suhtus teistesse usunditesse sallivalt, sattus ristiusk sellega vastuollu. Kristlasi heideti amfiteatris metsikute kiskjate ette, piinati ja löödi risti. See avaldas aga vastupidist mõju, usk mille nimel surma mindi tekitas aukartust. 3. saj. peale Kristust sattus Rooma riik kriisi. 313-ndal aastal kuulutati ristiusk lubatuks, 380-ndal aastal juba riigi ametlikuks usundiks. Esialgu oli visuaalne kunst kristlastele lubamatu. Raamatute illustreerimisest tärkas miniatuurmaal. Diptühhoniks nimetati kaheosalisi kaunistatud kirjutustahvleid, hiljem kaheosalisi altareid. Tagakiusamiste tõttu pidid kristlased kokku saama kas jõukamate koguduseliikmete elamutes, vabas looduses või katakombides (koopad, kuhu maeti ka surnuid; osalt looduslikud, osalt inimese loodud; Rooma linna all ulatus käikude pikkus 900 kilomeetrini; seal leidub seina- ja laemaale, mis üldilmelt sarnanevad Rooma omadele, kohmakavõitu, erinevus on temaatikas). Mõnd tavalist antiikkunsti
basiilikatest. Kesklööv Külglööv Valgmik Empoor Kapiteelid Tsentraalhoone on ehitis, mille üksikud osad olid keskpunktist enamvähem ühekaugusel. Hoonet kasutati haua-, mälestus- ja ristimiskirikuna. Tsentraalehitised olid enamasti kaetud kupliga. Lihtsaim tüüp on kupliga varustatud sõõrümar ehitis- näiteks Panteon. Ristiusu ehitistest võiks mainida Püha Georgi kirikut Salonikis. Varakristlik maalikunst jaguneb kaheks. Raamatumaal e. miniatuurmaal. Põhiliselt pärgamendile maalitud värvilised pildid, mis selgitasid teksti. Vanimad käsikirjad pole paraku säilinud. 5.-6. sajandist pärinevad käsikirjad on kõrgetasemelised. Seina- ja laemaalid. Neid leidub katakombides. Meenutavad Rooma seinamaale, suured erinevused temaatikas. Sisse on viidud keeruline kristlik sümboolika. Igapäevastes motiivides on vihjeid ristiusu õpetusele ja piiblitegelastele. Vähe seinamaale on säilinud. Reljeefkunst. Ehiti sarkofaage.
Nad tõusid esile tänu oma töökusesele, lihtsale eluviisile ja haritusele. Kirjasõna ja kunst 16. 17. sajandil Moguli riigi rajaja Babur pani kirja olulise ajalooallika autobiograafia Akbar Suure valitsemise ajaloost ja süsteemist. Enamik bhakti kirjandusvoolu esindajaid kirjutasid hindi keeles. Arhitektuuris asendusid kõrkjatest ehitatud elamud toretseva ametliku ehituskunstiga, milles domineeris pärsia mõju. Valmis rida monumentaalseid ehitisi. Maalikunstis domineeris miniatuurmaal. Kujunes välja Moguli koolkond, mille taiesed olid aristokraadid, ilmalikud ja looduslähedased. Teised koolkonnad keskendusid rohkem usulistele teemadele, India mütoloogiale ja kangelaseepostele. Euroopa mõjude sissetung India ühiskonda ja kultuuri India oli avatud kõigile. Sinna jõudsid takistusteta Euroopa kaubad, haridus, teadussaavutused ja kultuurimõjud. Suuremat huvi pakkusid eurooplaste laevad ja tulirelvad ning muidugi trükikunst. Jesuiidi trükkisid esimesed
KUNSTIAJALUGU 3.Varakristlik kunst. · Ristiusu ehk kristluse levik · Ristiusk ametlikuks Roomas aastal 380 Maalikunst : · Visuaalne kunst kristlastel esialgu lubamatu. Kõige tähtsam oli pühakiri, Jumala sõna · Pühakirja tähtsus tõi kaasa kristliku raamatukunsti sünni · Roomas hakkas levima töödeldud loomanahast pärgament (vastupidav, sobis pühade tekstide säilitamiseks) · Raamatumaal ehk miniatuurmaal · Diptühhon kaheosalised kokkuklapitavad kirjutustahvlid, mille sisekülg kaetud vahakihiga. Tahvlid olid kas puust, elevandiluust või muust väärismetallist. (NT: diptühhon peaingel miikaeli kujutisega) · Katakombid maa-alused koopad, mille seintesse maeti surnuid. · Esimesed varakristlikud kunstiteosed, seina ja laemaalid leiduvad katakombides. Üldilmelt meenutavad need tavalisi rooma seinamaale, kuid erinevused temaatikas.
4. skulptuur-sculpture 5. skulptor-sculptor 6. tarbekunst(rakenduskunst)- applied arts 7. vitraaz-stained glass 8. pastell- pastel 9. maastikumaal-landscape 10. portree-portrait 11. portretist(portreekunstnik)- portrait 12. portreemaal-portrait painting 13. viirutamine, viirutamistehnika-streaking 14. emailimine, emailivärviga katmine-enameling ? 15. graveerimine-engraving 16. papp-cardboard 17. elevandiluu-ivory 18. papüürus-papyrus 19. miniatuurkunst, miniatuurmaal-miniature painting 20. lõuend-canvas 21. õlivärvid-oil paints, oil colours 22. meremaal-seascape, marine painting ? 23. värvigamma, koloriit-colour, coulouring ? 24. (joonistamis)süsi-charcoal 25. käsitöö-handicraft 26. keraamika ja pottsepatöö-pottery 27. tikkimine, tikkimistöö-embroidery 28. linna(kujutav) maal- ? 29. akvarellid, vesivärvid-watercolours 30. guass-gouache 31
Vabaskulptuur: kujutava kunsti õitseaeg nn klassikaline periood Guptade dünastia ajal 4.-7. saj. Tähtsaim motiiv hinduistlikud jumalad. N: Tantsiva Siva pronkskuju tal oli tihti rohkem kui kaks kätt. Loodud kijudel seoseid hellenismiga: rahulik, leebe ja ülev ilme. N: Mediteeriv Buddha. Maalikunst: hästi arenenud. N: Suur bodhistava. Seinamaal Ajanta templis 7. saj. Kuulsad Ajanta kaljutempli seinamaalid. Miniatuurmaal: lineaarne käsitlus, voolav, kaunis, veidi stiliseeritud joon, kirkad värvid. Stseenid muinasjuttudest ja rahvaeepostest. N: Leskkuninganna 18. saj.
annaabi.ee 
