mängude korraldamisega, et roomlased oleksid rahul. Ta kiitles, et leidis Rooma eest tellistest ehitistega, kuid jättis selle maha marmorist ehitistega. Ta ehitas Senatile uue maja (Curia) ning rajas Apollo ja Jumaliku Juliuse templi. Samuti rajas ta pühamu Circus Maximus 'e juurde. Ta olevat Pompeis rajanud nii Capitoliumi templi kui ka teatri, panemata nende peale oma nime. Rooma valitsejad, sealhulgas Augustus, taipasid majandusest vähe. Nagu kõik keisrid, maksustas ta kõrgelt põllumajandust ning kulutas tulud sõjaväele, templitele ja mängudele. Kui impeerium enam ei laienenud ja vallutustelt enam sõjasaaki ei toodud, hakkas impeeriumi majandus stagneeruma ja lõpuks alla käima. Augustuse valitsemisaega peetakse selles mõttes Rooma vägevuse ja õitsengu kulminatsiooniks. Et põllumajandust elavdada, pani Augustus erru läinud sõdurid maale elama, kuid pealinn jäi sõltuvaks Egiptusest toodavast teraviljast.
Aleksander I 1. Mis aastatel valitses Aleksander I Venemaad? 1801 - 1825 2. Mida muutis Aleksander I Venemaal? Tühistas Paul I reformid ning võttis Venemaa pealt tema Raudse Eesriide ning nüüd võis rahvas Venemaalt sisse ja välja rännata. Pehmendati tsensuuri ja anti luba asutada eratrükikodasid. Tühistati ka välismaalt raamatute sisseveo keeld. Viis läbi haridusreformi ning läbi aastate asutati Venemaale erinevaid ülikoole, hiljem ka gümnaasiume ning rahvakoole. 3. Kuidas mõjutas Aleksander I Eestit? Läbi oma haridusreformi, tänu millele taasavati 1802. aastal Tartu Ülikool. Tema eestvedamisel kaotati pärisorjus Balti provintsides 1816. aastal Eestis Nikolai I 4. Kuidas valitses Nikolai I Venemaad? Täpselt nii, nagu dekabristid olid kartnud nagu hiiglaslikku sõjaväekasarmut. Nikolaid huvitas vaid kaks asja esiteks ja eelkõige see, kuidas Venemaal võim võimalikult kindlalt enda kätte haarata ning teiseks see,...
Tekkis Rooma impeeriumi jagunemisel. Keisririiki on nimetatud Bütsantsiks pealinna Konstantinoopoli varasema nime (Byzantion) järgi. Eksisteeris 4.sajandist kuni 1453. aastani. Ametlikuks riigikeeleks kreeka keel. Kultuur Toetus rohkem hellenistlikule kui roomalikule traditsioonile Ladina keel tõrjuti välja kreeka keele poolt. Bütsantsile avaldas mõju ka idamaade kultuur. Keisrid Nad olid piiramatu võimuga valitsejad. Nende õukonnaelu iseloomustasid keerukas etikett ja hiilgavad tseremooniad. Keisrite käes oli nii ilmalik kui ka usuline võim. Bütsantsi patriarhide ja Rooma paavstide vahel tekkis usulisi vaidlusi, mis viisid ristiusu kiriku lõhenemisele idapoolseks õigeusuks ja läänepoolseks katoliikluseks. Kirikud
kiskjate ajujahte. Rooma suurim amfiteater Colosseum mahutas 50 tuhat pealtvaatajat. teatrid – kreeka eeskujude järgi ehitatud poolringikujulise orkestraga katuseta ehitised, mida ümbritsesid tribüünid. Esimese kivist teatri Rooma linna lasi 55 eKr ehitada Pompeius. 24. Rooma perekond Partiarhaalne, Isal on võimutäius. Naisel oli õigust mehega lahku minna. 25. Keisririigi aegsed seisused Keiser Senaatoriseisus Senaatoriseisus Lihtrahvas Orjad 26. Rooma keisrid ja nende teod Keiser ja tema nimi: Kirjeldus: ESIMENE RIIGIJUHT KERS HAKKAS RIIGIVÕIMU KOONDAMA ÜHE INIMESE KÄTTE JULIUS CAESAR võim koondub ühe isiku kätte Kodanikkond laieneb Senati suurus 300 → AUGUSTUS 600 Rahvakoosolekuid ei
Preetorid Rahvatribuunid Tsensorid 5. Muutused riigis keisririigi ajal Algul läks kõik vanaviisi edasi. Siis lõpetati rahvakoosolekud. Riigi juhtimine koondus ainuvalitseja kätte, senatile sai vaid nõuandev roll. Magistraadid viisid ellu keisri otsuseid. Enam ei kuulunud senatisse vaid Rooma nobiliteediperekonna liikmed. Keisrid tõstsid senaatoriteks ka Itaalia linnade ja provintside aristokraate. Kõik kodakondsusega kaasnevad eelised kadusid. 6. Rooma valitsemispoliitika provintsides, ida ja lääneprovintside erinevus. Roomas kehtis põhimõte ,,jaga ja valitse" (divide et impera). Vallutatud alade sõltuvustingimused olid erinevad. Roomlased õhutasid pingeid ja vastuolusid oma alluvate vahel, kuid nad ei seganud
/// VALITSEMINE -- Kuningate aeg Roomas 753-509 aastat eKr Kuningate aeg langeb üldjoontes kokku etruskide hiilgeajaga Itaalias. Pärimuse järgi oli esimene kuningas Romulus. Kokku valitses üksteise järel 7 KUNINGAT. Viimased kolm kuningat olid etruskid. Nende ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. 510.a.eKr Rooma kuningavõim kukutati. Kehtestati vabariik -- Varajane vabariik 509-265a. eKr Riigi eesotsas seisid senat ja igal aastal valitavad riigiametnikud, kelle seas kõrgeimad olid kaks konsulit. 5. sajadil oli Rooma võimsaim riik Latinumi maakonnas Kesk-Itaalias. Algasid sõjad etruskidega. Suur tagasilöök tabas Roomat 390. aastal, kui Itaaliasse tungisid gallid, roomlased said lüüa ja pidid rsuure lunaraha maksma. 265.aastaks eKr oli kogu Itaalia ROOMA VÕIMU all. -- Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133a. eKr Itaalia vallutamise järel sattus Rooma konflikti tugeva Kartaago riigiga Põhja-Aafrikas. Kartaago ja Rooma pidasid ...
MÕISTED Kuningate aeg aeg, mil kokku valitses 7 kuningat, etruskide hiilgeaeg Itaalias Puunia sõjad Rooma ja Kartaago vahel peetud 3 sõda, roomlased kutsusid kartaagolasi puunialasteks Hadrianuse vall tugev kindlusevöönd Põhja-Inglismaal, keiser Hadrianuse rajatud Kapitooliumi emahunt müüt sellest, kuidas emahunt imetas kahte hüljatud kaksikvenda Romulust (Rooma riigi rajaja) ja Remust, nüüd etruskide pronksskulptuur Kapitooliumis Proletaarid riigi kõige vaesemad kodanikud Patriitsid suursuguste suguvõsade liikmed Plebeid ülejäänud kodanikud, enamuse moodustasid talupojad Patroon kliendi eestkostja Klient patroonist sõltuv kaitsealune Res publica nimetus, mida roomlased kasutasid oma riigi kohta, kuna kogu rahvas võis riigi valitsemisest osa võtta, avalik asi Populus romanus Rooma kodanikkond e Rooma rahvas, moodustasid patriitsid, plebeid (kõik roomlased) Nobiliteet valitsemises osalev perekond Magistraadid ig...
I () . . -- . . . . I I. . . .(juhtis sisepoliitikat) III . ( 1741). , . . II . (1762). , III, . II , , . I . (1796). III II. - . I . . (1801) I , , , , . 1 . . (1825) I. I. I , - , - , . II . ( 1855) I. II , , ). II . III . . ( 1881) II. III , - . II . . III. . - , . (1915) . (1917) . .
saj keisrivõimu. Tema loodud riiki nim Pühaks Rooma riigiks e Saksa-Rooma keisririigiks. Riiki kuulusid tänapäeval Saksamaa ning Põhja- ja Kesk-Itaalia alad. o Hilisematel sajanditel keisrite võim langes, pidev keisrite ja paavstide vastasseis. o Kiriku rajajaks peeti Kristust, kes määras apostel Peetruse oma asemikuks. Paavstid Peetruse järeltulijad. o Kõrgkeskaegsete paavstide arvates vaimulik võim ilmalikust oulisem. Uskusid, et keisrid said võimu Jumalalt vaid paavsti vahendusel; keisrid väitsid aga, et otse jumalalt. o Paavstik kasutasid mõjutusvahendina kirikuvande alla panekut e kirikust välja heitmist. Ketserid o Katolikust kirikust kõrvalekalduvad usuvoolud mõistis kirik ketserlike väärõpetustena hukka. o Ketserlus õõnestas kiriku autoriteeti. o 13. saj loodi ketserluse vastu spetsiaalne kohus e inkvisatsioon. Vaimulikud ordud o Miks hakati asutama uusi vaimuliku ordusid?
Tugevdati sõjaväge ja sõduritele hajatu maad jagama, mida nad said rahu ajal harida enda ja perekonna ülalpidamiseks. Tänu sellele polnud vaja sõjameestele riigi kassast nii palju palka maksta ning riiki kaitsti suurema innuga. Bütsantsi kirikut juhtis keisrile alluv Konstantinoopoli patriarh. Nagu teisedki ametnikut, pidi ka patriarh kuuletuma keisrile. Patriarh ei saavutanud kunagi sellist sõltumatust, nagu oli Rooma paavstil. Hoolimata sellest, et Bütsantsi keisrid pidasid end ristiusu kirikute ja Rooma paavstide ülemvalitsejateks, ei suutnud nad paavste enda võimu all hoida. Bütsantsi keisrid olid piiramatu võimuga valitsejad. Nad ümbritsesid end suure luksusega ja nad kandsid kullaga kaunistatud rüüd. Keisritega suhtlemiseks olid ette nähtud üksikasjalikud reeglid. Kõik pidi rõhutama, et valitseja seisab alamatest kõrgemal. (Rahvas < Patriah < Keiser < Jumal) (lk 48) 5. Bütsantsi suhted muu maailmaga
säilitati osad rahvatraditsioonid,mida iseloomustasid kõrge töökultuur, distsipliin, vanemate ja lähedaste asutamine jms. · Kultuuride ühendamist nimetati ida ja lääne sünteesiks. · Tänu sellele on Jaapanist saanud ka kõige Euroopalikum riik Aasias. Keisrid kui ebajumalad · Alates 660 eKr, mil krooniti keiser, kes oli juttude põhjal jaapanlaste tähtsaima päikesejumala Amaterasuse poeg on jaapanlaste seas ebausk, et kõik järgnevad keisrid on ka tema järeltulijad. · Jaapanis kummardatakse keisreid, kui jumalaid kuigi neil riigis otsest võimu ei ole. · Keiser on ka rahva ühtsuse sümbol. Kasutatud materjalid · · internet õpiku
sajandist eKr oli vaid sümboolne. Tegelik võim oli nominaalselt kuningale alluvate feodaalsete maaisandate käes, kellest suurem osa kuulus pärusaadlisse. Hilisemas hiina ajalookirjanduses on usutud, et Zhou riigi haldus oli korraldatud ideaalset valitsust ja riigikorraldust kirjeldava teose "Zhou kombed" järgi, mida tänapäeval peetakse siiski suhteliselt utoopiliseks kirjelduseks. 4. Kuni 20. sajandini valitsesid Hiinat keisrid. Keisrid põlvnesid keiserlikest perekondadest, mida nimetati dünastiateks. 19. sajandini hoiti Hiinat muust maailmast eraldatuna. 5. Hiina kolm suurima levikuga usundit on konfutsianism, taoism ja budism. Konfutsianism ja taoism on mõlemad Hiinas tekkinud ja peaaegu ühel ajal. Esialgu olid mõlemad filosoofilised süsteemid. Konfutsianism kujunes riigifilosoofiaks ja riigikultuseks, mille keskmes olid sotsiaalsed ja eetilised küsimused. Taoism arenes rahvausundiks, mis sisaldas
Nad allutasid Doonau lõunakaldal asuvad slaavlased ja rajasid Bulgaaria riigi, mille suhted Bütsantsiga olid enamjaolt vaenulikud. Bütsantsi raskusi suurendas araablaste sissetung. VII sajandi keskel vallutasid araablased Bütsantsile kuulunud Vahemere idaranniku ja Egiptuse. Nende võimu alla langesid ka Küpros ja Kreeta, nad rüüstasid korduvalt Väike-Aasiat ning ründasid kolmel korral koguni pealinna Konstantinoopolit. Väike-Aasias suutsid Bütsantsi keisrid oma võimu siiski säilitada. Kreeta vallutamisega X sajandil saadi Egeuse meri kindlalt Bütsantsi võimu alla ja tagati Konstantinoopoli turvalisus. Võidud araablaste üle Süürias ja Armeenias laiendasid riigipiire idas ja kindlustasid Väike-Aasia julgeolekut. Kui türklased-selduzukid olid XI sajandil alistanud suure osa islamimaadest, tungisid nad ka Väike-Aasiasse. 1071. aastal purustasid nad Manzikerti lahingus Bütsantsi väe. Suur
SKP inimese kohta(dollarit) 780 Interneti domeen .cn Ajatsoon(GMT) GMT+0800 Autode sõidusuund parempoolne Elekter 220V Hiina on üks maailma vanemaid riike. Inimesed on Hiinas elanud u. 500 000 aastat. Linnu hakati seal ehitama palju varem kui Aafrika, Aasia või Ameerika rahvad. See oli umbes 5500 aastat tagasi. Kuni 20. sajandini valitsesid Hiinat keisrid. Keisrid põlvnesid keiserlikest perekondadest, mida nimetati dünastiateks. 19. sajandini hoiti Hiinat muust maailmast eraldatuna. Kuid Hiina polnud oma nõrga valitsemisega rahul ja valitseja pidi troonilt tagasi astuma. Siis (1.10.1949) kuulutati Hiina vabariigiks. Aga seda nõrgestasid Jaapani kallaletung ja kodusõda. 1949. aastal tuli Hiinas võimule kommunistlik partei, mis alustas Hiina muutmist tööstusriigiks.
katastroofiga, kuid Rooma sõjalised kaotused enne lagunemist ei olnud nii suured, et viia katastroofini. Siiski, mingi osa oli ka sõjaväelistel kaotustel. Huvitav, kui palju oleks Rooma valitsejad suutnud allakäiku takistada? Võimalik, et ka tänapäeval eksisteeriks rooma riik, kui oleks kasutusele võetud tõsised abinõud. Üheks allakäigu põhjuseks olid kindlasti kodusõjad, kuid need tekkisid ainult tänu liiga lõdvale reziimile. Rooma hiilgeaegadel olid keisrid pärinenud aristokraatide hulgast, kuid nüüd oli igal lihtsõduril võimalik keisriks saada, kui ta karjääriredelil piisavalt kõrgele oli tõusnud. Võimalik, et kindel kord oleks ära hoidnud kodusõdade tekkimise, kuid mainida tuleks ka seda, et sõdimine oli roomlastel veres. Võimalik, et neil puudus võime konflikte mõistuse abil lahendada. Aastatel 306 337 valitsenud keiser Constantinus Suur kehtestas Roomas usuvabaduse.
Miks lagunes Rooma impeerium? Üheks allakäigu põhjuseks olid kindlasti kodusõjad. Rooma hiilgeaegadel olid keisrid pärinenud aristokraatide hulgast, kuid nüüd oli igal lihtsõduril võimalik keisriks saada, kui ta karjääriredelil piisavalt kõrgele oli tõusnud.Tihti tõusis korraga esile mitu sõdurkeisrit, üks ühes, teine teises impeeriumi osas. Samal ajal tugevnesid Rooma välisvaenlased. Idast ründasid Pärsia väed, põhjast barbarite, peamiselt germaanlaste hõimud. Germaanlasi meelitasid impeeriumi viljakandvad tasandikud ja rikkad linnad
Nemad rajasid Bulgaaria riigi, mille suhted Btsantsiga olid vaenulikud. Aja jooksul sulasid bulgaaridest vallutajad slaavlastega hte ja vtsid omaks slaavi keele ning selle tulemusel kujunes tnapevane bulgaaria rahvas. Keiser Basileios II valitsusajal (976-1025) vallutasid Btsantsi ved Bulgaaria riigi. Btsantsi raskusi suurendas araablaste sissetung. VII sajandi keskel vallutasid araablased Btsantsile kuulunud Vahemere idaranniku ja Egiptuse. Raskusest hoolimata seadsid keisrid riigikaitse uutele alustele, tugevdasid sjavge ja asusid vastupealetungile. Vidud araablaste le Srias ja Armeenias laiendasid riigipiire idas ja kindlustasid Vike-Aasia julgeolekut. Kui trklased-seldukid olid XI sajandil alistanud suure osa islamimaadest, tungisid nad ka Vike-Aasiasse. 1071. aastal purustasid nad Manzikerti lahingus Btsantsi ve. Kasu asemel tid ristisjad Btsantsile hoopis kahju. 1204. aastal vallutasid Lne-Euroopa rtlived Konstantinoopoli. Jrgmised
· Amfiteater on tõusvate istmeridadega poolringi- või ringikujuline vabaõhuteater. · Saunad, nn. Termid olid Roomas suure ühiskondliku tähtsusega. Nende ülesanded olid aga hoopis laiemad kui tänapäeva saunadel. Peale mitmesuguste pesemis-, massaazi- ja higistamisruumide ning basseinide olid siin saalid, kus võis kohtuda tuttavatega, jalutada, vestelda ning isegi koosolekuid pidada. Et oma rahututele alamatele meeldida püüdsid keisrid üksteise võidu terme ehitada. Termide sisekujunduseks ja viimistluseks kasutati kõige kallimaid materjale. Kuulsad olid näiteks Caracalla termid Roomas. · Triumfikaar oli ilma praktilise ülesandeta ehitis, mitte hoone, vaid monument. Triumfikaar kujutas endast massiivset müüritahukat, milles oli 1 või 3 ümarkaarelist väravaava. Dekoreerimiseks kasutati sambaid, poolsambaid, pilastreid, viile, skulptuure (põhiliselt reljeefe) jne
Nero- vastane avalik liikumine algas provintsides, kus poldud rahul maksude kasvuga. Esimesena tõusis üles Gallia. Temaga ühines Hispaania. Siis tõusid Roomas Nero vastu üles ka pretoriaanlased ja senat kuulutas ta "isamaa vaenlaseks". Nero, kes põgenes Roomast, lõpetas teel oma elu enesetapmisega (68. a. u.a.j.) Nero kukutamine avas paljude silmad ja näitas, kuidas võib keisriks saada. Provintside sõjaväed tõstsid esile oma keisrid ja poolteise aasta jooksul vahetus kolm keisrit (Galba, Otho, Vitellius). Aastat 69, mil vahetusid keisrid, hakati nimetama "kolme keisri aastaks". Võitjana väljus lõpuks Titus Flavius Vespasianus, juutide ülestõusu võitja. Tugeva majandusmehena leiutas Vespasianus uusi makse, muuhulgas maksustas Rooma avalikud käimlad. Kui Titus arvas, et isa on läinud liiale, võttis Vespasianus peotäie münte ja pistis pojale nina alla, lausudes: "Ei haise". Siit
Napoleoni elu ja tegevus. By:Jan Tiiksaar. Napoleoni elu. Ta sündis 1769 aastal 15 augustil . Napoleon 1. Trafalgari merelahing. Sõdisid saksamaa ja inglise-hispaania laevastikud. Saksamaa kaotas inglise-hispaania laevastikule. Tilsiti rahu. · Preisimaa purustamise järel algas sõjategevus Venemaa ja Prantsusmaa vahel,mis lõppes 1807.aastal Napoleoni hiilgava võiduga. · Sama aasta juulis kohtusid keisrid Napoleon ja Aleksander I Ida-Preisimaal ning sõlmisid rahu-ja liidulepingu. Ülessanne klassile. · Mis lahing see on.
Gladiaatorid ja muud meelelahutajad Vana-Roomas Kaspar Trankmann Kaarel Kask Indrek Pärn Gladiaatorid Võitlusi hakati korraldama selleks, et võita rahva poolehoid. Gladiaatorite mängude korraldamist peeti riigimehe väga tähtsaks küljeks. Eriti suurejoonelisi mänge korraldasid keisrid. Mängud toimusid amfiteatrites, neist suurim Colosseum, mis mahutas kuni 50 000 inimest. Parimad kohad olid alumistes ridades ja mõeldud aristokraatidele. Keskmised olid tasulised ja ülemised proletaaridele mõeldud. Gladiaatoriteks olid vaid terved ja tugevad orjad või sõjavangid. Enne areenile minekut õpetati neid erakoolides, mis meenutasid pigem vanglaid. Õppeaeg kestis aastaid. Vaatamata rasketele treeningutele, kanti nende eest üsna head hoolt, sealhulgas hea dieet
kaalu- ja mõõdusüsteeme kui ka kirjaviisi. Tugevdamaks riigi põhjapiire stepirahvaste vastu, lasi Shi Huangdi ühendad kaitsemüüri lõigud ühtseks kindlustussüsteemiks. Nii algas Hiina müüri kujunemine. Shi Huangdi järeltulija kukutati kodusõja ajal, kuid riigi ühtsuse kindlustas uus, Hani dünastia. Hani dünastia kujundas välja Hiina keisririigile omased võimustruktuurid ja valitsusviisi. Enamik hiinlasi nimetab end tänaseni hani rahvaks. Hani keisrid jätkasid kohaliku sõjalise aristokraatia võimupiiride kärpimist, nad ei edutanud riigiametisse mehi mitte niivõrd päritolu, kuivõrd teenet ja hariduse põhjal. Riigi finantseerimiseks pandi alus kindlale maksusüsteemile. Hani dünastiale järgnes uus killustatuse ajajärk ja ajutisi segaduseperioode tuli ette hiljemgi. Keisririigi traditsioonid olid aga sedavõrd juurdunud, et riiklust sai neile tuginedes siiski edasi arendada. Täiustati ja pikendati Hiina müüri, ehitati
Periodiseering:Kuningate aeg roomas(753 510 eKr) etruski kultuuri õitseng, 753 rooma linna asutamine. Varase rooma vabariigi periood (510 265 eKr) 387 gallid vallutasid rooma linna. 265 kogu itaalia oli ühendatud rooma võimu alla. Vahemerel rooma ülemvõimu kujunemine (265 133 eKr) puunia sõjad. 146 kreeka lõplik langemine Rooma võimu alla. Kodusõdade ja vabariigi languse ajajärk(133 30 eKr).Varane keisririik(30 eKr- 235 pKr) valitsesid keisrid Augustus, Traianus, Marcus Aurelius. Sõdurkeisrite ajajärk(235 284 pKr) pidevad kodusõjad. Germaanlaste ja pärslaste sissetung. Hiline keisririik(284 476 pKr) valitsesid Diocletianus, Constantinus Suur, Julianus. 313 legaliseeriti riskiusk. 330 keisririigi pealinnaks Konstantinoopol, 370 375 hunnide sissetung, 395 jagunes rooma Lääne-Rooma ja Ida- Roomaks. Etruskid olid esimene Apenniini poolsaare rahvas, kes jõudis tsivilisatsiooni tekkeni. Nende hiilgeaeg 8-6 saj eKr
mingit ehitisosa. Nad muutusid vaid kaunistuseks, sest kaared ja võlvid seisid niigi ülal. Väga palju kasutati poolsammast. See oleks nagu pool pikuti lõhestatud sambast, mis sileda küljega vastu ehitise seina on pandud. Kui selline poolitatud sammas pole mitte ümara, vaid nelinurkse läbilõikega, siis nimetatakse seda pilastriks.. Kõige silmapaistvamad ehitusmälestised pärinevadki meie ajaarvamise esimestest sajanditest, kui Rooma polnud enam vabariik, vaid teda valitsesid keisrid. Iga valitseja pidas ma auasjaks lasta ehitada toredaid sammaskäikudega väljakuid ning avalikke hooneid. Ajaarvamiste vahetusel elanud keiser Augustus tundis uhkust selle üle, et ta tellistest Rooma asemele jättis endast järele marmorist pealinna. Veel tänapäevalgi näitavad rohked varemed tolleaegsete ettevõtmiste ulatuslikkust ja julgust. Võidukate väejuhtide auks püstitati võidu- ehk triumfikaari. Triumfikaar oli ilma praktilise ülesandeta ehitis monument
Linnad Roomalik ilme Idapäraste joontega segatud kreekaliku välisilme Põllumajandus Peamiselt orjatööl põhinevad Ülekaalus väike talupojad, kes harisid suurmaavaldused- latifendiumid. isiklikku või suurmaaomaniku maad. Miks ja millalalgas provintside eraldumine?Vt keisrid Diocletianus, Constantinus Suur, Theodosius Suur nende tegevus. Provintsid hakkasid eralduma,sest majandus- ja ühiskonna areng olid erinevatel tasemetel. Kui Rooma impeeriumi tabas tugev kriis, sai võimule keiser Diocletanius, kes suutis riigi taas kindlale korrale seada. Ta kehtestas nelja keisri koosvalitsemise, igal ühel oli oma kindel territoorium. Diocletanius ümberkorraldusi jätkas Constantinus Suur, kes kuulutas välja usuvabaduse ning ta lasi rajada uue pealinna Konstantinoopoli
1) Esimene põhjus peitud ristiusus endas. Ristiusk (nagu judaism, millest ta välja kasvas) monoteism (usk ühte jumalasse). Siit ka kristlaste sallimatus teistesse religioonidesse. Teiste religioonide esindajaid peeti paganateks. Paganad - kristlaste halvustav nimetus teiseusuliste kohta. 2) Kristlus sattus peagi vastuollu Rooma poliitikaga. Nimelt kristlased kummardasid ainult ühte jumalat. Kuid sageli kuulutasid ka Rooma keisrid end jumalateks. Kristlased keeldusid aga keisrit kummardamast kui jumalat. Sellega on ka seletatav, miks Rooma keisrid kristlasi põlgasid. See suhtumine muutus alles Constantinus Suure ajal aastal 313, kui ristiusk lubati. 391. aastal aga kuulutati ristiusk Rooma valitsevaks usuks. Sellega tehti lõpp antiiktraditsioonidele, sh ka olümpiamängudele.
Bütsantsi haridus Hariduse saamine ja tähtsus Haridust väärtustati Bütsantsis väga aga kool ei olnud kohustuslik. Olid erakoolid mis olid tasulised ja kirikukoolid mis olid tasuta nii orbudele kuid tihti ka andekamadele lastele. Koolides õppisid ainult poisid. Koolid Kloostrikoolides anti enamasti ainult algharidust, aga suuremates linnades olid ka ülikoolid. Esimene ülikool Konstantinoopolisse rajati 5. sajandil. Haritlaste osa ühiskonnas Enamasti olid keisrid, riigiametnikud ja piiskopid väga hästi haritud. Kuna koolis käisid ainult poisid, õpetasid tüdrukuid vanemad, rikamaid aga sageli eraõetajad. Võrdlus Lääne-Euroopaga Haridust väärtustati Bütsantsis rohkem. Bütsants oli varasel keskajal kultuursem kui Lääne-Euroopa. Sealne kultuur on säilinud ka tänapäeval, mis on kokku sulandunud kristliku hariduse ja kultuuriga.
Augustuse valitsemine: *Senat andis Octavianusele aunime Augustus *Vormiliselt oli keiser Rooma riigi esimene kodanik,tegelikuses aga riigi valitseja *Kui Augustus hakkas valitsema, saabus Rooma riigile rahuperiood Traianus ja Rooma valise võimsuse tipp: *Pärast Augustuse surma valitsesid mitu tema sugulast *Traianus oli tark valitseja ja osav väejuht *Daakiast sai Rooma provints Pärast vallutussõdade lõppu: *Pärast Trianust vallutussõjad lõppesid *Järgmised keisrid pöörasid tähelepanu riigi piiride kindlustamisele *Mitmel pool rajati piirile sadade kilomeetrite pikkusi kaitseehitisi Augustus-tähendab püha Kasutatud lingid: Vanaaeg 2.osa(ajalooõpik 6.klassile)(Mait Kõiv) http://www.slideshare.net/Jarveotsaajalugu/hilineroomakeisririik
Referaat Jaana Junolainen 11a Tallinn 2009 Sissejuhatus Vabariigiaegses Roomas 5.-1. saj eKr olid meelelahutus, vaatemängud ja võistlused kodanike jaoks väga tähtsal kohal. Töö tegemine oli vabade ja jõukate roomlaste jaoks alandav ning sellega tegelesid ainult orjad, võõramaalased ning vaesemad kodanikud. Rooma keisrid pakkusid rahva lõbustamiseks areenidel väga suurejoonelisi meelelahutusi. Suured inimhulgad tulid kokku, et vaadata näitemängu, sõjavankrite võidukihutamisi või veelgi julmemaid vaatemänge - gladiaatorite surmavõitlusi. Mõnikord lasti metsloomadel surmamõistetud ja relvastamata kurjategijaid pealtvaatajate lustiks lihtsalt lõhki rebida. Rooma teater Rooma teater ei saavutanud kaugeltki sellist taset kui Kreeka oma, kuigi roomlased võtsid sealt palju üle
midagi paremat pole enam võimalik teha, seetõttu pole mõtet skulptuuri peale aega raisata. Seepärast valmistati Roomas pigem kreeka skulptuuride koopiaid kui midagi originaalset. Uuendus, mis roomlastelt skulptuurivallas pärineb on portreede valmistamine (büst). Erinevalt kreeklastest püüdsid roomlased sealjuures jääda loomutruuks ning mitte varjata inimese vigu. Ainsad, kelle portreeskulptuure saatis ideaalsustaotlus, olid keisrid. Maalikunsti vallas olid roomlased tunduvalt originaalsemad. Tänu Pompeji katastroofile tunneme hästi nende seinamaale.Maalikunsti taotluseks oli ruumide avardamine ja looduslike elementide abil sisekujunduse elavdamine. Tavalisteks elementideks seinamaalidel olid mitmesugused arhitektuurilised elemendid. Rooma arhitektuur Roomlastele olid otseseks eeskujuks etruskide ehitised. Nii etruskide kui ka roomlaste varases
Theodosius Suur oli viimane keiser, kes riigi mõlemad pooled ühendas. 395. a jagunes Rooma lõplikult. Suur rahvasterändamine ja Lääne- 375.a tungisid hunnid Aasia sisealadelt Rooma langus Euroopasse.See sundis germaanlased 375-476 Rooma territooriumile liikuma. Lääne-Rooma keisrid kaotasid ajapikku võimu oma provintside üle. 410.a vallutasid germaanlased Rooma linna. Germaani väepealikud valitsesid kogu Itaalias. 476.a kukutas germ väepealik Odoaker Lääne-Rooma keisri võimult, tunnistas
Seitse surmapattu Seitse surmapattu · Keskmine ring kujutab jumala silma. · Ümber jumala silma on seitse surmapattu. · Kõik tegelased teevad pattu. Lõbude aed Lõbude aed · Ei kujuta taevast täiusliku kohana. · Põrgus piinavad inimesi maapealsed loomad. · Kujutab inimesi alasti. Heinakoorem Heinakoorem · Heinakoormat tõmmatakse deemonite poolt põrgusse. · Järel käivad paavst, keisrid ja rüütlid. · Kritiseeris paavsti ja ühiskonda. Narrilaev · Näitab kuidas inimesed raiskavad oma elu lõbude peale. · Kritiseerib vaimulikke. Mõju renessanssile · Näitas, et igal inimesel on jumalast oma enda kujutus. · Inspireeris paljusid kunstinikke oma deemonite kujutamisega, · Andis Madalmaade kirikule surmajärgsest elust uue vaatepunkti. Kasutatud materjal · Wikipedia · Google · http://www.paideyg
Keskaeg Keskaeg jääb antiikaja ja renessansi vahele.See on pikk ajajärk,mis kestis umbes 10 sajandit.Keskaeg oli segaduste ajastu:piirid tekkisid ja kadusid,alailma puhkes suuremaid ja väiksemaid sõdu.Pärast viiendat sajandit hakkasid kuningad,paavstid ja keisrid oma mõju maksma panema.Ajavahemikus 10.-14.sajandi lõpuni toimus tehnika arnegus suur hüpe.Tehti mitmeid olulisi avastusi ning leiutusi, mis soodustasid põllumajanduse ja kaubanduse arengut.Kõige õilsamaks materjaliks oli kivi.See pidas vastu sajandeid ning kiviehitis oli jõukuse märk.Põllumajandus oli keskajal liikumapanev jõud.Kasvatati sigu, kitsi, eesleid, kanu, lehmi, hanesid, hobuseid, härgi, lambaid.Käsitöölistel oli elu edenemises tähtis osa:nad valmistasid esmatarbekaupu
Lühikese ajaga arenes välja omapärane ja kõrgetasemeline vene barokk. Neeva jõe äärde uut pealinna SanktPeterburgi rajades said arhitektid vabalt luua suuri võimsaid ansambleid. Kuni tänaseni on see üks kunstipärasemalt planeeritud linnu maailmas. Sealsetest arhitektidest nimekaim, itaalia päritoluga Bartolommeo Rastrelli (17001771) kavandas Talvepalee, kus praegu asub osa Ermitaazist, maailma ühest suuremast kunstimuuseumist. Talvepalee ehitati aastatel 17541762. Vene keisrid elasid Talvepalees talvekuudel, suvel aga 20 kilomeetri kaugusel Tsarskoje Selos (praegune Puskin) asuvas suvepalees.Aastal 1917 kogunes Talvepalees Venemaa Ajutine Valitsus, Talvepalees istungit pidanud Venemaa Ajutine valitsus aeti relvaähvardusel laiali madruste poolt oktoobrirevolutsiooni ajal 7.oktoobril 1917. aastal.Talvepalee vastas üle väljaku ja Ermitaazist vasakul pool kaarvärava kõrval asuvad 1819. aastal Carlo Rossi poolt ehitatud Venemaa Keisririigi
juhust , et rünnata võõraid laevu ja rüüstada naaberpiirkondi; maapuudus; viikingite salgad; nim. ka normannideks; varjaagid; Normannid Lääne-Euroopas Sõjakäigud; normannid ründasid eeskät selliseid paiku , kust võis loota kerget saaki, seega peamiselt kloosterid ja kindlustamata linnu; pika aega olid euroopa valitsejad nende vastu võimetud; Vahemere maades hakkasid kohalikud valitsejad, sealhulgas bütsantsi keisrid , normanni sõjamehi ka om väeteenistusse võtma; Inglismaal tegid normannide rünnakud lõpu VIII sajandini õitsenud kloostrikultuurile; Prantsusmaal rüüstasid normannid lakkamatult põhjaranniku ja Seini-äärseid piirkondi´; Normandia hertsogkond; Skandinaavia ristiusutamine, riikide teke ja viikingiaja lõpp Suhtlemine kristliku euroopaga tõi skandinaavlastele ristiusu; Ristiusu vastuvõtmine Skandinaavia maades käis niisiis käsikäes riikide tekkega
Daakia riigi kuninga väe. Daakiast sai Rooma provints. Võidu tähistamiseks laskis Traianus püstitada Rooma kõrge samba, mis on säilinud tnapäevani. Seda kaunistavad kujutised Traianuse võitudest daaklaste üle. Idamaades sõdis Traianus edukalt roomlaste vana vaenlase, Partia riigiga, ja vallutas Mesopotaamia. Pärast vallutussõdade lõppu Pärast Traianust vallutussõjad lõppesid. Selleks ajaks kuulusid Rooma riigi koosseisu kõik Vahemere-äärsed maad. Järgnevad keisrid pöörasid suurt tähelepanu riigi piiride kindlustamisele. Mitmel pool rajati piirile sadade kilomeetrite pikkusi kaitseehitisi. Mõnel pool oli see palkidest tara puust vahitornidega, teisel aga kividest laotud müür.
kultuurile, majandusele ja eluolule" Õpilane: Elena Ellervee Õpetaja: Maksim Zinakov Sisukord : Bütsantsi keisririik Kalifaat Viikingite Skandinaavia VanaVene riik Muinasaegse Eesti Bütsantsi keisririik Riik, mis tekkis Rooma impeeriumi jagunemisel. Keisririiki on nimetatud Bütsantsiks pealinna Konstantinoopoli varasema nime (Byzantion) järgi. Haridust peeti Bütsantsis suurimaks hüveks , kuigi üldist koolikohustust ja riiklikke koole ei olnud. Keisrid , riigiametnikud ja piiskopid olid enamasti väga haritud. Kalifaat Pärast Muhamedi surma tekkis ühtne araablaste riik. Selle valitsejaid nimetati kaliifideks ja riiki kalifaadiks. Esimesed neli kaliifi olid Muhamedi lähisugulased. Viikingite Skandinaavia Viikingid olid ka kavalad kaupmehed, kogenud meresõitjad, osavad käsitöölised ning laevaehitajad. Nad elasid skaldide ja saagade maailmas, igapäevaelus oli nende ühiskond aga oma aja kohta silmatorkavalt avatud ja
Rooma linn kaotas poliitilise ja kultuurilise tähtuse Constantinus Suur Lõplik jagunemine Lääne- Rooma ja Ida-Rooma riigiks Võimule tuli Theodosius Suur- suri 395.aastal, valitses lühikest aega. Peale tema surma jagunes Rooma lõplikult kaheks iseseisvaks riigiks. Theodosius Suur Suur rahvasterändamine Germaanlased tulid hunnidest aetuna lääneprovintsidesse elama. 410.aastal vallutas germaani väepealik Rooma linna Lääne-Rooma keisrid kaotasid võimu oma provintside üle 476.aastal kuulutas germaani soost väepealik Lääne-Rooma keisri võimu kõrvaldatuks Vanaaja lõpp Rooma impeeriumi lääneosades kuulus võim germaani rahvaste kuningatele Impeeriumi idaosas püsis aga Konstantinoopolis asuva keisri valitsuse all Täname kuulamast !
9. sajandil vallutasid viikingid suure osa Inglismaalt ja asusid sinna ka elama. Prantsusmaal üritasid nad vallutada Pariisi. Prantsusmaa kuningas andis 10. sajandi algul ühele viikingi pealikule lääniks Normandia poolsaare Põhja- Prantsusmaal. Ida pool jõudsid viikingid läbi Venemaa Mustale ja Kaspia merele, kus nad tegelesid peamiselt kauplemisega. Slaavlased nimetasid viikingeid Varjaagideks. Viikingid purjetasid edasi Bütsantsi ja üritasid vallutada Konstantinoopolit. Bütsantsi keisrid aga sõlmisid viikingitega sõbralikud suhted ja hakkasid neid sõduritena oma teenistusse värbama. 9. sajandil jõudsid esimesed viikingid mööda Atlandi ookeanit purjetades Islandi saarele. Paljud viikingid läksid sinna elama, kuna saar oli elamiseks igati sobiv. Viiking Erik Punane purjetas järgmisel sajandil läände ja avastas Gröönimaa. Ka sinna asuti elama. Eriku poeg Leif purjetas veelgi edasi ja umbes aastal 1000 jõudis ta Põhja- Ameerikasse
pole enam võimalik teha, seetõttu pole mõtet skulptuuri peale aega raisata. Seepärast valmistati Roomas pigem kreeka skulptuuride koopiaid kui midagi originaalset. Uuendus, mis roomlastelt skulptuurivallas pärineb on portreede valmistamine (büst). Erinevalt kreeklastest püüdsid roomlased sealjuures jääda loomutruuks ning mitte varjata inimese vigu. Ainsad, kelle portreeskulptuure saatis ideaalsustaotlus, olid keisrid. Maalikunsti vallas olid roomlased tunduvalt originaalsemad. Tänu Pompeji katastroofile tunneme hästi nende seinamaale. Maalikunsti taotluseks oli ruumide avardamine ja looduslike elementide abil sisekujunduse elavdamine. Tavalisteks elementideks seinamaalidel olid mitmesugused arhitektuurilised elemendid. 6 Rooma arhitektuur Roomlastele olid otseseks eeskujuks etruskide ehitised. Nii etruskide kui ka roomlaste
arvatakse kasvavat kord suureks kaljuks. Põllumajanduse arenedes hakati mitmesuguste rituaalidega jumalaid mõjutama, tekkisid nn. matsuri'd -pidustused, kus lauldi, tantsiti, palvetati, kevadel paluti head viljasaaki, sügisel tänati saagi eest. Shinto kõige tähtsam jumal on päikese jumalanna Amaterasu. Kokku arvatakse olevat üle 80000 jumala kami, kes on abstraktsed, nähtamatud, nad võivad olla kõikjal. Kuna mütoloogia järgi on Jaapani keisrid Amaterasu otsesed järeltulijad, siis elavad jumalad edasi kõigis jaapanlastes ja tegutsevad nende käe läbi. Shinto on Jaapani natsionalismi aluseks, mis tõstab jaapanlased kõrgemale teistest rahvustest. Budism jõudis Jaapanisse 6.8. sajandil. Buddhat pidasid jaapanlased lihtsalt veel üheks kamiks, budistid pidasid kamisid budade ja bodhisatvade ilminguteks. Tänapäeval viivad enamiku pulmadest läbi sintoistlikud preestrid, enamiku matustest budistlikud preestrid.
Suuresti Lääne-Roomas valitsejad ise midagi ei otsustanud, nende üle otsustasid germaani väepealikud. 476 aastal enam asemele ühtegi keisrit ei pandud. 313 aastal kuulutati kristlastele usuvabadus ristiusk muutus igati seaduslikuks usuks. Seda seadust tuntakse Milaano edikti nime all. Kui alguses ristiusk legaliseeriti, siis 4.sajandil(391) kuulutati ristiusk Rooma riigi usuks. Kõik ülejäänud usud oli keelatud. Kirik muutus väga suureks maavaldajaks. Kirikule andsid maad nii keisrid kui ka pärandasid eraisikud. Kiriku hooleks jäi vaeste ja haigete eest hoolitsemine, kirik hakkas andma haridust ja hakkas tegelema ka kohtumõistmisena. Kirik oli ainus tugev organisatsioon ja ta võttis üle paljud asjad, mida enne tegi riik. SÜNDMUSED 476 kukutati viimane Lääne-Rooma keiser Romulus ning Lääne-Rooma keisririik kadus. 1453 laguneb Ida-Rooma riik(Bütsants) LÄÄNE-ROOMA JA IDA-ROOMA SAATUS Et kriis idapoolseid alasid vähem puudutas, tegi Constantinus
3.Kuidas olid seotud germaanlased ja Rooma riik? Germaanlased pidasid juba ammustel aegadel roomlastega veriseid sõdu. Kuni rooma riik oli tugev suutsid rooma leegionid nad oma piiridele tagasi tõrjuda. Kuid nende suhted polnud aga sugugi vaenulikud. Keisririigi piirialadel käis nende vahel tihe kauba vahetus ja muu suhtlemine. Neljandal sajandil võttis enamus germaani hõime roomlastelt üle ristiusu. Rooma riigi lõpuperioodil hakkasid keisrid üha enam palkama germaanlasi oma sõjaväeteenistusse. Rooma armee hakkas üha suuremal määral koosnema mitte roomlastest vaid barbaritest. 4.Mis oli suur rahvasterändamine ja millised selle tagajärjed? Suur rahvasterändamine toimus neljanda sajandi lõpupoole, kui Aasiast euroopasse tunginud sõjakad hunnid ründasid germaanlasi, hakaksid viimased senisest enam asuma Rooma keisririigi maadele. Rooma keisrid ei suutnud neid
Koreograaf ja lavastaja: Monika Wiesler Muusikaline juht ja dirigent: Jüri Alperten Kunstnik: Eldor Renter Osades: Tiiu Laur, Mati Kõrts, Väino Puura, Heli Veskus, Janne Shevtshenko, Margit Saulep, Julia Botvina, Urmas Põldma, Voldemar Kuslap, Alar Haak, Teo Maiste jt. "Viini veri" on elegantne ja lbus lugu kurikuulsa Viini kongressi päevilt (1.11.1814 - 8.06.1815), mis toimus selleks, et pärast Napoleoni sdu korrastada Euroopa piire. Isiklikult olid kohal Austria ja Venemaa keisrid, Preisimaa, Taani, Baieri ja Württenbergi kuningad ning paljud Saksa printsid. Vaatamata sellele, et riigid nuhkisid üksteise järele ja kord liitusid ühed, kord teised, oli Viinis väga lbus. Kogu Euroopa avastas Viinis uue tantsu - valsi, mida mujal veel ei tuntud ja hiilgav seltskond sai ikka ja jälle kokku selleks, et tantsida. Sellest ajast on pärit tänaseni tuttav snapaar "kongress tantsib!". Haaravad operetimeloodiad, vapustavad kostüümid ja lavakujundus, vahuvein, segadused
elusolendeid kujutada). Ikoonid ususlise sisuga pildid. Ikonoduulid ikoonide pooldajad, pidasin selliseid pilte pühadeks objektideks. Usk, et pildid ise võivad imet teha ja usklikke aidata. Ikonoklastid pildieitajad olid samal meelel mis islamiusulisedki. Jumal ja kõik pühad nähtused on nähtamatud ja nende kujutamine pildil on patt. 8saj. muutus ikonoklastide seisukoht riiklikuks poliitikaks. Keisrid toetasid neid, peamiselt sellepärast et nõrgestada kloostreid, kus kunstiteosed enamasti valmistati. 9.saj said aga ikonoduulid jälle ülekaalu ning pühapiltide valmistamine ja austamine taastati. (kuid palju varasemat kunst oli hävinud.) RAVENNA KIRIKUTE MOSAIIGID Nende sõnum on ühtaegu usuline ja poliitiline. Peamiseks objektiks on kõikvõimas keiser, kes juhib riiki ja kirikut. Kujutatakse ka Kristust ja pühakuid.
Tänu piirkonda läbivatele mere- ja maismaateedele rikastusid Bütsantsi linnad kaubanduses arvelt, aga ka oma kõrgetasemeliste käsitöötoodete müümisest. Bütsantsi territooriumil elas palju vabasid talupoegi, orje oli suhteliselt vähe. Tänu kaupmeestelt, käsitöölistelt ja talupoegadelt korjatud maksudele oli Bütsantsi keisritel piisavalt raha, et värvata palgasõdureid. Palgasõdureiks hakkasid heameelega kreeklastest talupojad. Seetõttu ei pidanud keisrid palkama oma teenistusse väheusaldusväärseid germaanlasi. Bütsantsi õnneks jäi ta kõrvale germaanlaste peamistest rändeteedest, seega oli surve Bütsantsile väiksem.
7.Mille poolest erineb hellenism vanakreeka kultuurist? Skulptuurigrupid väikestest suurteni, kunstiturg, koopiad, tunnete väljendus, alasti naiste kujutamine. 8.Millised ehitustehnilised uuendused ja ehitusmaterjalid võtsid roomlased kasutusele? Mört, poolsambad, pilastrid, võlvid, kuplid. 9. Nimeta Rooma ehitisi. Termid, Colosseum, triumfikaar, foorum, Basilica äri- ja kohtuhoone. 10.Millised suunad valitsesid rooma portreeskulptuuris? Realistlik idealiseering( keisrid pärast surma jumalatena) 11. Võrrelge vanakreeka stiile. Joonia stiil on hilisem, sambad peenemad ja elegantsemad. Ümmargune mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel. ehhiin on kaunistatud mitmesuguste dekoratiivsete motiividega. Abakus koosneb rullispadjandist, mis lõpeb nurkadel teokarpi meenutavate voluutidega. Friis tavaliselt kogu ulatuses kaetud reljeefidega. Dooria stiil on vanim, madalad ja jässakad sambad, puudub baas, kapiteel on tagasihoidlik,
kuntsnikud ja nende teosed Maalikunst Bütsantsisisene võitlus kujutava kunsti pooldajate ja mitte pooldajate vahel, mis lõppes pooldajate võiduga ning, mis jagas Bütsantsi maalikunsti kaheks ajajärguks. See jaguneb järgmiselt: 1) Bütsantsi maalikunst enne 8.saj. 2) Bütsantsi maalikunst pärast pilditüli (10.saj.) Maalikunst enne 8. sajandit Kõige tähtsamad mosaiik-kunstiteosed. Piltidel Kristus hea karjasena, valitsejana, kannatajana või keisrid kirikule annetamas. Kiriku ranged ettekirjutused pühakute kujutamisel (nt. värvid ja näoilmed) Peainglid varajases Bütsantsi kunstis Maalikunst pärast pilditüli Maalikunsti ettekirjutised muutusid veelgi rangemaks Kindel skeem kiriku kaunistamisel Kuplil Kristus, tambuuril prohvetid või apostlid jne. Levima hakkas tahvelmaal ehk ikoonmaal, mille tähtsaimaks motiiviks oli Neitsi-Maarja koos Kristus-Lapsega Neitsi-Maarja koos Kristus- Lapsega
Circus Maximus Roomas. 4 võistkonda. Võistlejad olid orjad, kes üritasid ühiskonnas kõrgemat seisust saavutada. Peatükk 24 Rooma linn Linnas elas nii rikkaid kui vaeseid ja etniliselt oli see samuti kirev sisse rännanud oli inimesi kogu impeeriumist. Kõnekeeleks oli ladina keel. Keisririigi ajal töötati välja kindel linna planeering. Foorum sümboolne piduliku ilmega keskus. Selle naabrusse rajasid keisrid omanimelised väljakud keiserlikud foorumid. Hipodroomid, teatrid, amfiteatrid, triumfikaared (lubjamört!), obeliskid, kõigi jumalate tempel Panteon, paleed. Rajati kuivenduskanaleid, millest arenes välja kanalisatsioon. Käidi avalikes saunades, kus olid ka raamatukogu ja lugemisruumid. Hakati ehitama korruselamuid (tellised+lubjamört+betoon), kus puudus siiski kanalisatsioon. Majad olid ehitatud kiirustades lohakad ja ebaturvalised.
Circus Maximus Roomas. 4 võistkonda. Võistlejad olid orjad, kes üritasid ühiskonnas kõrgemat seisust saavutada. Peatükk 24 Rooma linn Linnas elas nii rikkaid kui vaeseid ja etniliselt oli see samuti kirev sisse rännanud oli inimesi kogu impeeriumist. Kõnekeeleks oli ladina keel. Keisririigi ajal töötati välja kindel linna planeering. Foorum sümboolne piduliku ilmega keskus. Selle naabrusse rajasid keisrid omanimelised väljakud keiserlikud foorumid. Hipodroomid, teatrid, amfiteatrid, triumfikaared (lubjamört!), obeliskid, kõigi jumalate tempel Panteon, paleed. Rajati kuivenduskanaleid, millest arenes välja kanalisatsioon. Käidi avalikes saunades, kus olid ka raamatukogu ja lugemisruumid. Hakati ehitama korruselamuid (tellised+lubjamört+betoon), kus puudus siiski kanalisatsioon. Majad olid ehitatud kiirustades lohakad ja ebaturvalised.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
