25. Reformatsiooni algus: Hussiitide liikumine Reformatsiooni eelkäijaks oli ketserlus (usuline õpetus, mis kaldus kõrvale ametlikest kiriku põhiseisukohtadest või üksikutest dogmadest). John Wyclif eitas vaimulike võimet patte andeks anda ja nende õigust müüa indulgentse (patukaristuskustutuskirju), taunis kõrvapihti (individuaalset patutunnistust preestrile pihitoolis), pühakute kummardamist ning armulaua materiaalset iseloomu ( leiva ja veini käsitamist Kristuse ihu ja verena). 13.sajandi lõpuks oli Tsehhist saanud Kesk-Euroopa suurim riik. 1310. aastal sai Tsehhis võimule Luxemburgide dünastia. Karel I sai keisriks Karl IV nime all. Karl IV tunnustas osalismaade valitsejate kunginglikke eesõigusi ja pidas väga oluliseks kaubanduse arengut. Tema ajal ehitati hulgaliselt silmapaistvaid hooneid. Karl IV oskas hinnata haridust ning asutas Praha ülikooli. 15. sajandi alguseks iseloomustasid Tsehhit juba arenenud feodaalsuhted. Talupojad...
koosnev dokument ehk Augsburgi usutunnistus. Toomas Müntzer arvas, et ristida tuleb täiskasvanuid mitte lapsi. Tema algatusel tekkisid talupoegade väesalgad. Tekkis taasristijate sekt. T.M. tõlkis ladinakeelse missa saksa keeled. Hümnide tõlkimisega rajas ta aluse koguduse laulule. T.M. jumalakäsitlus oli seotud vaimse maailmaga, pidi keskenduma sotsiaalsetele ja majanduslike probleemide lahendamiseks. Tema seisukohad olid talurahva sõja algatajaks. Ulrich Zwingli: vaidlustas paastu ranged toidu eeskirjad, preestrite tsölibaadi, pühakummardamise, patukaristuse kustutamise jne. Levitas oma vaateid trükisõna kaudu. Kirikutest kõrvaldati maale ja skulptuure, jumalateenistust lihtsustati, orelinmäng asendati koguduse lauluga, vähendati kirikuteenistujate arvu. Johann Calvin: avaldas teose "Ristiusu õpetus". Seal olid reformatsiooni põhitõed. Kõige tähtsam oli ettemääratuse ehk predestinatsiooni põhimõte. Rõhutas töö
2) protestantlikud riigid (Pöhja- ja Kesk-Saksamaa....) Kuigi usutülid jätkusid, oli luterlus seadustatud. Martin Luther suri aga varem, kui see juhtus 18.02.11546 ja maeti Wittenbergi lossikirikusse. Philipp Melanchthon tegeles elu löpuni peamiselt ajalooga ja ta suri 19.02.1560 ja marti samuti Wittenbergi, Lutheri körvale. § 32 REFORMATSIOON SVEITSIS: ZWINGLI JA CALVIN Riiklikult oli Sveits kujunenud elanikkonna omavalitsusel pöhinevate territoriaalüksuste kantonite süsteem. Koos moodustasid nad Sveitsi liidu. Looduslike olude järgi jagunes veits metsakantoniteks ja linnakantoniteks. Metsakantonid Schwyz, Uri, Unterwald jt asusid raskesit läbipääsevate metsade vahel. Teede ja kaubanduse arenedes ei tasunud teravilja kasvatus seal enam ära, selle asemel tuli piimakarjakasvatus, mille pöhitoodanguks kujunes juust
reformatsiooni teostama. Kirikust kõrvaldati skulptuure, jumalateenistust lihtsustati, orelimängu pidi asendama koguduse laul. Kiriku ja kloostri maad sekulariseeriti. Vähendati kirikuteenistujate arvu ja vabanenud raha hakati kasutama heategevuseks. Erinevalt Lutherist püüdis Zwingly reformida kirikut ratsionalistlikus vaimus. Teoloogilisest küljest kujunes nende kahe suuna suurimaks erimeelsuseks suhtumine armulauda. Zwingli käsitas armulauda püha õhtusöömaaja mälestustoiminguna, mitte Kristuse kohalviibimise aktina. Kirik pidi alluma linna valitud võimule. Zwingli õpetuse alusel keelati Zürichis liigkasuvõtmine. Järgnevatel aastatel levis Zwingli reformatsioon üle Sveitsi. Protestantlikud kantonid valmistusid Zürichi juhtimisel Sveitsi ühendamiseks. Sellele astusid vastu katoliiklusele truuks jäänud metsakantonid. Zwingli langes lahingus katoliiklaste vastu. Calvin ja reformatsioon
11e Tallinn 2009 Sisukord Reformatsiooni algus.....................................................................................................2 Reformatsioon Sveitsis..................................................................................................3 Ulrich Zwingli......................................................................................................................3 Johann Calvin.......................................................................................................................5 Reformatsioon Inglismaal.............................................................................................7 Henry VIII......................................................................................................................
Talurahvasõja mahasurumine lõpetas reformatsiooni kui rahvaliikumise. Reformatsioon lõhestas Saksamaa kahte enamvähem võrdsesse leeri. 1555. kuulutas keiser välja Augsburgi usurahu, millega kinnitati luteri uks teiseks riigireligiooniks. Kehtima jäi põhimõte "Kelle valitsus, selle usk". Luterlikuks jäi Põhja ja IdaSaksamaa, katoliiklikuks aga Lääne ja LõunaSaksamaa. REFORMATSIOONI LEVIK JA VASTUREFORMATSIOON. Lutheriga samaaegselt alustas Sveitsis usupuhastust Ulrich Zwingli, 1523 aastal kuulutas Zwingli linnavõimude toetusel Zürichi paavstivõimust sõltumatuks. Kirik allutati linnavalitsusele, kaotati paastumine ja vaimulike abielu keeld, katoliiklik missa asendati Piibli lugemise ja jutlusega. Zwingli ja Luther tõlgendasid erinevalt armulaua küsimust, Zwingli jaoks oli see vaid sümboolne mälestustoiming. Zwingli õpetuse edasiarendajaks sai Johann Calvin, ta seletas oma arusaama jumalikust ettemääratusest ehk predestinatsioonist
Ühiskond on hierarhiline , ebavõrdne Inimesed on võrdsed ja vabad Reformatsioon · Usupuhastus · Valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt. · Vaimulike mittekristlik eluviis. · Patukustutuskirjade müük · Talupojad tahtsid maad tagasi. · Linnaelanikud tahtsid odavat ja lihtsat kirikut. · Sai alguse Saksamaalt (Martin Luthre) · Sveitsis Ulrich Zwingli · Johann Calvin, arendas Zwingli õpetusi, avaldas raamatu ''Ristiusu õpetus''- seletas arusaama jumalikust ettemääratusest · Luteria arvates oli armulaud osasaamine Kristuse ihust, Zwingli seevastu pidas seda vaid sümboolsek mälestustoiminguks · Kalvinism riietutu musta ja ei kantud ehteid. · Inglismaal algas reformatsioon, kuna kuningas tahtis abielluda uue naisega aga paavst kartis teda lahutada.
Martin Luther oli usuteaduse doktor, kes algatas uhupuhastusliikumise katoliku kiriku vastu. Tema õpetuse 2 põhimõtet olid: 1) kõige tähtsam on Piibel 2) kõige tähtsam on sisemine uskumine. Lutherit ei põletatud sellepärast, et tänu trükikunstile olid tema 95 teesi väga populaarsed ja paljud inimesed olid tema poolt. Zwingli ja Calvini õpetused Zwingli oli oma taotlustes palju järsem, soovis et pöördutaks tagasi algkristliku lihtsuse juurde, oli vastu palgasõdurite kasutamisele ja liigkasuvõtmisele, ei meeldinud kiriku suured maavaldused. Calvin oli Lutheri vaadete pooldaja, õpetust peetakse veelgi rangemaks kui Zwingli oma, õpetuse aluseks oli arusaam jumalikust ettemääratusest, nõudis inimestelt töökust ja lihtsaid eluviise, elu olevat vaid karm kohusetäitmine.
1553 a troonile saanud Maria Tudor püüdis sidet paavstigaja katoliiksust taastada. Umbes 300 prtestanti hukati. Lõplikult võitis uspuhastus Elizabeth 1 võimu ajal(1558-1603). 1534 aastal tekkinud anglikaani kirikus jäid katoliku tavad siiski püsima, kuid piiblit peeti ainsaks tõe allikaks. Kalvinism oli loodud protestantlik usuool nagu angligaani kirik. Algselt seda endine palgasõurite preester Ulrich Zwingli(1520). See oli palju järsem kui Lutheri värk. Zwingli soovis, et kiriktes oleks jälle algkristlikus. Viidi minema pildid ja jumalateenistus muutus piibli lugemiseks. 1531 puhkes sõda katoliiklaste ja kalviniste vahel, kus sai Zwingli surma. Reformi jätkas Jean Calvin. See oli veelgi rangem. Calvin nõudis inimestelt töökust ja lihtsaid eluviise. Kalviniste kutsuti eri paigus eri moodi. Ingismaal puritaanideks, soti omi presbüterlasteks ja prantslasi hugenottideks.
REFORMATSIOON SVEITSIS Saksamaal levis reformatsioon teistesse maadesse, igas riigis oli see aga omamoodi erinev ja võttis omaks erinevd tõekspidamised. Sveitsis oli reformatsiooniga seotus kaks isikut Ulrich Zwingli ja Jean(Johann) Calvin. Zwingli nõudmised reformatsioonis olid küllaltki radikaalsed. näiteks: nõudis ta, et kirikust viidakse välja püha pildid, et jumalateenistus oleks lihtne. Piibli katkendite lugemine. Oreli mängu pidas ta liiga suursuguseks ja pidas õigemaks kui kogudus koos laulab. Ta tegeles ka heategevusega eriti vaeste ja haigete eest hoolitsemisega. Tema algatusel rajati varjupaiku ja hospitale. Teine tähtis usu ümberkorraldaja oli Calvin, kelle
Göösid madalmaade vabadusvõitlejad Hispaania vastu XVI saj. teisel poolel Võitmatu armaada 1588. aastal Inglismaa poole purjetanud Hispaania laevastik. ISIKUD Martin Luther (1483-1546) algatas usupuhastusliikumise oma seisukohtade avaldamisega 95 teesina, protesteeris indulgentside müügi vastu, keiser kuulutas ta väljaspool seadust olevaks. LeoX paavst, kes heiti Martin Lutheri kirikust välja, sest ta ei loobunud oma ketserlikest väidetest. Ulrich Zwingli (1484-1531) tahtis, et pöördutaks tagasi algkristliku lihtsuse juurde. Sai surma lahingus katoliiklaste ja reformitud kiriku pooldajate vahel. Jean Calvin (1509-1564) jätkas Sveitsis reformatsiooni, tema õpetuse aluseks oli arusaam jumalikust ettemääratusest. Henry VIII Inglismaa kuningas, kuulutas end 1534. aastal Inlismaa kiriku peaks. Thomas More sattus Henry VIII poliitikaga vastuollu, kuningas laskis ta hukata.
• Rahvusriikide kujunemine • Kirik peab olema lihtne, odav, emakeelne • Kirikukogudus ei pea alluma Rooma paavstile Usupuhastus Saksamaal Martin Luther (1483- 1546) . • Preester, teoloog • 31.0ktoobril 1517 naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele plakati 95 teesiga patukaristuse kustutamise kohta • Tõlkis piibli saksa keelde, mis 1534.aastal ilmus trükis. • abiellus Usupuhastus Šveitsis • Ulrich Zwingli (1484-1531) • Vaidlustas 1523 Lutheri eeskujul mitmeid katoliku kiriku reegleid ja tavasid. • Kiriku maid ja varasid müüdi, raha kasutati heategevuse ja hariduse tarbeks. • Jumalateenistused muudeti lihtsamaks, vähem kirikupühi ja kirikuteenistujaid. Johann Calvin (1509-1564) • „Ristiusu õpetus“, jätkas Zwingli uuendusi • Töö on vajalik ja austusväärne • Kokkuhoid ja lihtne eluviis • Ettemääratuse õpetus • Inimene peab ise piiblit lugema
neil ei meeldinud, et kirik püüdis oma mõjuvõimu veelgi suurendada. nii lõidki 16. sajandil sveitsis valitsenud olud aluse mitmesuguste kirikureformi taotlevate liikumiste tekkeks. sveitsi reformatsiooni eripäraks oli, et sellel oli kaks erinevat suunda, mida juhtisid ulrich zwingi (1484 - 1531) ja johann calvin (1509 - 1564). mõlemate meeste õpetus lähtus lutheri seisukohtadest, kuid siiski erinesid nii omavahel kui ka lutheri õpetusest mõningal määral. näiteks oleks zwingli arvates oleks kirik pidanud alluma ilmalikule võimule, calvini arvates aga vastupidi - ilmalik võim oleks pidanud alluma kirikule. sveitsi mägistest loodusoludest ja reformatsioon eripärast tulenevalt ei saavutanud kumbgi õpetus üleriigilist levimist. zwingli reformatsioon levis küll paljudesse paikadesse üle sveitsi, kuid 1531. aastal langes ta sõjalistes kokkupõrgetes oma õpetuse eest vanade vabadustega harjunud katoliiklike metsakantonitega
Renessanss ja humanism : Francesco Petrarca-poeet. ,,Africa" Giovanni Boccaccio- ,,Decameron", mõjub inimliku elurõõmuna ränga masenduse ajal. Lorenzo Valla-paljastas Constantinuse kinkeüriku nime all tuntud võltsdokumendi Niccolo Machiavelli-uusaegsele poliitfilosoofiale alusepanija ,,Valitseja" Valitseja peab olema piiramatu võimuga, tark. Kindlameelne,kaval, vajadusel kasutama ka pettust. Valitseja ei saa kasutada ainult ausaid ja õiglaseid meetoteid. Erasmus Rotterdam- mõtleja. ,,Narruse kiitus"- naeruvääristas paljusi ühiskonnas lugupeetud ameteid ja inimtüüpe. ( Thomas More-inglise humanist. ,,Utoopia"-terav ühiskonnakriitika. William shakespear-,,Suveöö unenägu", ,,Romeo ja Julia", ,,Hamlet". Mikolaj Kopernik- taevakehad tiirlevad ümber päikese ja pöörlevad ümber oma telje. Gio...
2)Kuidas kulges Saksa reformatsioon?-Inimest kohustati piiblit lugema, see nõue andis tõuke rahvahariduse arenemisele ning piibli tõlkimise eri keeltesse. Kuid Lutheri õpetus tekitas täieliku põrgu, leidus piisavalt neid kes sellest püüdsid kasu saada. Sellele järgnes suur talupoegade sõda (1524-1526). Ühiskond jagunes kahte leeri. Alles 1555.aastal sõlmiti kahe poole vahel rahu. 3)Võrdle Zwingli ja Calvini õpetust ja tegevust Sveitsis! Zwingli soovis, et pöördutaks tagasi algkristliku lihtsuse juurde.Ta taotles selgust ja lihtsust.Kirikutest viidi välja pühapildid.Ta võitles ägeadalt ilmalike uuenduste eest, talle ei meeldinud ka kiriku suured maavaldused. Calvini õpetus oli aga veelgi karmim, selle arusaam oli jumalikust ettemääratusest . Tõenduseks kas inimene oli välja valitud või mitte peeti tema majaduslikku edukust. Ta nõudis inimestelt tööd ja lihtsaid eluviise.
Varauusaja teemad 1. Renessanss ja humanism / mõistekaart/ ptk. 29 2. Suured maadeavastused/iseseisvalt läbi töötada / ptk. 30 3. Muutused usuelus: usupuhastus e reformatsioon. Vastureformatsioon ja ususõjad /ptk. 31-33/ 3. teema: Muutused usuelus… 1. Reformatsiooni põhjused: Algataja: Tema põhiseisukohad: Reformatsiooni suhtumine Saksamaal: Pooldajad: Vastased: Tagajärjed: 2. Reformatsiooni levik(erijooned, tunnused), kas jäi püsima: 1. Šveits: Zwingli tegevus: paavstivõimust sõltumatusks, missa asendati piibli lugemise ja jutlusega. Erinevalt tõlgendas Z. armualaua küsimust: luther arvas et see osasaamine kristusest, zwingli et see on lihtsalt sümboolne mälestustoiming. . zwingli õpetust arendab edasi Calvin Tema õpetuse kese on arusaam jumalikust ettemääratusest: ühed on määratud hukatusse, teised õndsaks saama. Calvin arvas aga, et jumal võib juba maises elus märku anda, et saab õndsaks. Selliseks märgiks on inimese edukus
Ajalugu 1517.aastal Martin Lutheri poolt algatatud reformatsiooni ehk usupuhastusliikumise eesmärk oli puhastada katoliiklik kirik kirikuisade õpetustest ja piibli tõlgendustest. Kirik muudeti emakeelseks, puhastati sakramentidest ja mis peamine katoliiklusest tekkis kolm põhiharu ehk protestantlikku kirikut - kalvinism, luterlus ja anglikaani kirik. Umbes samal ajal, kui 16.saj. Saksamaal levis luterlik reformatsioon, sai Zürichis alguse Ulrich Zwingli poolt juhitud Sveitsi usupuhastusliikumine (1523). Sellest eraldus radikaalne tiib, mis pooldas täiskasvanute ristimist nende enda usutunnistuse peale. Zwingli nimetas neid pilkavalt anabaptistideks ehk usuristijateks. Sveitsi reformatsiooni usuristijatest mõjutatuna tekkis 17. sajandi alguses Inglismaal püsivama kogudusliku vormiga liikumine, mis on saanud maailmas tuntuks baptismi nime all. 1640. aastal loodi esimene baptisti kogudus Uus-Inglismaal, kus kujuneti
Juba enne Lutherit tõlkis ta ladinakeelse missa saksa keelde, hümnide tõlkimisega rajas ta aluse koguduse laulule. Lutheri ustav kaaslane ja toetaja oli Philipp Melanchthon, keda tänu tema panusele rahvahariduse arendamisse on nimetatud Saksamaa õpetajaks. 16.sajandil Sveitsis valitsenud olud lõid aluse mitmesuguste kirikureformi taotlevate liikumiste tekkele ja levikule. Esimene reformaator oli Ulrich Zwingli. Reformaatorina alustas ta kiriku eeskirjade ja jumalateenistue üksikküsimustest, tema hoiakut mõjutas ka Lutheri õpetus. Zwingli hakkas pidama igal hommikul jumalateenistust, mis algas Piiblist mingi teksti ettelugemsega. Peale selle levitas ta oma vaateid trükisõna kaudu.Ta esitas ka Lutheri seisukohti, kuid ei võtnud tema õpetust tervikuna omaks. 1525. aastal hakati asutama kirikukoole. Kogu reformatsiooni vältel toimus hariduse areng. Kirik oli inimeste eludes väga tähtsal kohal
Tekkinud usutülide käigus käivitus Prantsusmaal isegi kodusõda katoliiklaste ja hugenottide ( nii nimetati Prantsusmaal ketsereid) tõttu, mis lõppes ketserluse keelu lõpetamisega. Inglismaal aga kuulutati protestantism riigi ametlikuks religiooniks. Inglismaa kuningavõim oli väga suur ning isegi katolik kirik ei suutnud kuningale seal vastu hakata. Sveitsis kasvas sallumatus lodevate ja laiskade vaimulike suhtes, keda lihtrahvas pidi ülal pidama. Ulrich Zwingli ja Johann Calvin olid reformaatorid, kes olid inspireeritud Martin Lutherist. Enamus reformaatoreid ( nt. Martin Luther, Zwingli ) olid indulgentside äri vastu. Samuti taunisid nad pühakute kummardamist, arvamust, et paavst on jumalik olend ning soovisid kirikualade võõrandamist. Reformatsioon oli kindlasti äärmiselt vajalik ning mitte miski ei sünni ilma põhjusta. Katoliku kiriku hiilgeaeg pidi kunagi vaibuma ning vaimulike patud välja tulema.
uue usu poole. Majanduslikult tähendab reformatsioon põhiliselt püüdlust vähendada või peatada kirikute suur sissetulek kahtlastelt tehingutelt. Kirik ei tohtinud paljude arvates omada suurt rikkust, kuna see käis algkristlike põhitõdede vastu. Kiriku maist vara pidi piirama näiteks Lutheri seisukoha järgi patulunastuskirjade müügikeeld ning kirikuametite müügikeeld, sest need tõid suuri kasumeid kirikule. Samuti reformeerija Ulrich Zwingli õpetuses olev liigkasuvõtmise keeld pidi piirama kiriku maist rikkust. Samas võib reformatsioon majandusliku nähtusena hoopiski just tähendada liigkasuvõtmise lubamist kristluses. Näiteks kuulus reformeerija Johann Calvin üritas teha liigkasuvõtmise lubatavaks öeldes oma õpetuses, et inimese äravalitus on eelnevalt ettemääratud ning et maine rikkus ei riku võimalust taevasse pääsemiseks. Tema motiiviks luua sedasorti
a klass Tallinn 2015 Ajalugu 1517.aastal Martin Lutheri poolt algatatud reformatsiooni ehk usupuhastusliikumise eesmärk oli puhastada katoliiklik kirik kirikuisade õpetustest ja piibli tõlgendustest. Kirik muudeti emakeelseks, puhastati sakramentidest ja mis peamine – katoliiklusest tekkis kolm põhiharu ehk protestantlikku kirikut - kalvinism, luterlus ja anglikaani kirik. Umbes samal ajal, kui 16.saj. Saksamaal levis luterlik reformatsioon, sai Zürichis alguse Ulrich Zwingli poolt juhitud Šveitsi usupuhastusliikumine (1523). Sellest eraldus radikaalne tiib, mis pooldas täiskasvanute ristimist nende enda usutunnistuse peale. Zwingli nimetas neid pilkavalt anabaptistideks ehk usuristijateks. Šveitsi reformatsiooni usuristijatest mõjutatuna tekkis 17. sajandi alguses Inglismaal püsivama kogudusliku vormiga liikumine, mis on saanud maailmas tuntuks baptismi nime all. 1640. aastal loodi esimene baptisti kogudus Uus-Inglismaal, kus kujuneti
pühapildid. 1524-1525 olid talupojasõjad, kus nõuti pärisorjusest vabastamist ning reformatsioon muutus poliitliseks liikumiseks, kuid Lutheri poolne toetus jäi talupoegadel saamata. 1555. aastal sõlmitud Augsburgi usurahuga kinnitati Saksamaa usuline lõhenemine ning sellega määratleti luterluse põhiseisukohad. Tulemuseks olid Piiblid rahvuskeeltes ning usurahu lubas nii Luteri kui ka katoliku usku. Reformatsiooni käigus kujunes Sveitsis välja kalvinism. Ulrich Zwingli diskuteeris kiriku eeskirjade üle ning ta kuulutas Zürichi paavstivõimu alt sõltumatuks ning sellega kirik allutati linnavalitsusele, katoliiklik missa asendati Piibli lugemise ja jutlusega. Johann Calvin oli mees, kes arendas edasi Zwingli õpetust ning tagajärjeks oli lõbustuste piiramine, mis eeldas ka musta riietumist ning ehete kandmisest loobumist. Rõhutati töö vajalikkust, kokkuhoidlikku eluviisi. Kalvinismist kujunes luterluse kõrval mõjukaim protestantlik liikumine.
a klass Tallinn 2015 Ajalugu 1517.aastal Martin Lutheri poolt algatatud reformatsiooni ehk usupuhastusliikumise eesmärk oli puhastada katoliiklik kirik kirikuisade õpetustest ja piibli tõlgendustest. Kirik muudeti emakeelseks, puhastati sakramentidest ja mis peamine katoliiklusest tekkis kolm põhiharu ehk protestantlikku kirikut - kalvinism, luterlus ja anglikaani kirik. Umbes samal ajal, kui 16.saj. Saksamaal levis luterlik reformatsioon, sai Zürichis alguse Ulrich Zwingli poolt juhitud Sveitsi usupuhastusliikumine (1523). Sellest eraldus radikaalne tiib, mis pooldas täiskasvanute ristimist nende enda usutunnistuse peale. Zwingli nimetas neid pilkavalt anabaptistideks ehk usuristijateks. Sveitsi reformatsiooni usuristijatest mõjutatuna tekkis 17. sajandi alguses Inglismaal püsivama kogudusliku vormiga liikumine, mis on saanud maailmas tuntuks baptismi nime all. 1640. aastal loodi esimene baptisti kogudus Uus-Inglismaal, kus kujuneti
Reformatsioon lõhestas Saksamaa kahex. 1529. A üritasid katoliiklased luteri usku keelustad, luterlased protestisid-neid hakati kutsuma ka protestantideks. 1555. a Augsburgi usurahu-luteri usk kuulutati katoliku kiriku kõrval teiseks riigiusuks. Kehtima jäi põhimõte ,,Kelle valitsus, selle usk" st: Maahärra usutunnistust pidid järgima ka alamad. Pärast Augsburgi ususrahu oli Saksamaa veel lõhestatum kui kunagi varem. Sveitsis alustas usupuhastust Ulrich Zwingli, Saksamaal Luther, samal ajal. 1517. a. lõi Wittenbergi lossikiriku uxele 95 oma vaateid seletavat ladinakeelset teesi Võrdlus Sveitsis ja Saksamaal võisid vaimulikud abielluda, jagati armulaual veini ka ilmalikele. Lutheri arvates oli armulaud osasaamine Kristuse ihust, Zwingli arvates oli see sümboolne toiming. Zwingli õpetuste edasiarendajax sai J. Calvin. ,,Ristiusu õpetus"- Predestinatsioon e. Jumalik ettemääratus, ühed saavad õndsax, teised mitte. Inglismaal oli
tõe ainus allikas on kelle maa, selle võimu teostab Piibel usk) usurahu, Piibel riigivalitseja, mitte kirik saksa keelde, Saksamaa jagunes kaheks Sveits Habsburgide võimust Ulrich Zwingli, Zwingli surm Armulaud on sümboolne vabanemine, Johann Calvin kodusõjas, õpetuse mälestustoiming paavstivõimust levitamine Saatuse ettemääratus sõltumatuks saamine, palgasõdurite jumala poolt emakeelset palvust hulgas redestinatsiooni õpetus,
REFORMATSIOON KIRIKUKRIIS 1. Vähenemise põhjused: *Avignioni vangipõlv *suur skisma- kiriku lõhe 1378-1417. Tekib kaks paavsti Rooma ja Avigiooni *kirikukogude liikumine 1409-1447....... 1447 Martinus V skisma leevendus, valitakse ainsaks paavstiks. 2. Paavstlusevastase opositsiooni kasv *John Wyclif Inglismaal- tõlgib piibli inglise keelde *Jan Hus Tsehhimaal- tõlgib piibli tsehhikeelde; KARL IV on tema kuningas ja püüab teda kaitsta *Johannes Reuchlin ja Ulrich von Hutten Saksamaal- rõhutavad piibli tähtsust 3.USUREFORMATSIOON EHK USUPUHASTUS Mõiste seletus: *katse reformida katoliku kirikut ja pöörduda tagasi vana kiriku juurde *murrang 16.saj majanduses, poliitikas ja kultuuris ALGUS: 31.oktoobril 1517 naelutab Martin Luther 95 teesi Wittenbergi kiriku uksele. 1520.a paavst ei nõustu nende positsioonidega ning Luther pannakse kiriku vande alla; tema keiser on KARL V 1521.a Wormsi riigipäev tuleb kokk...
uskudes. Alles jäid ainult kaks sakramenti, milleks olid ristimine ja armulaud. Lõpuks muutusid kirikutalitused lihtsamaks ja odavamaks. Reformatsioon lõppes 1555. aastal Augsburgi usurahuga, milles sätestati, et Saksa- Rooma riigi valitsejad võivad olla nii protestandid kui ka katoliiklased. Ka lihtrahvale olid lubatud nüüd valida luteri ja katoliku usu vahel. Reformatsioon levis teistesse maadesse ja piiblid ilmusid rahvuskeeltes. Sveitsis juhtis reformatsiooni Ulrich Zwingli Teda mõjutasid Lutheri õpetused kuid ta esitas siiski pigem enda seisukohti. Erinevalt Lutherist toetasid Zwinglit Zürichi linnavõimud ja tema õpetus levis üle Sveitsi. 1525. aastaks oli kirikutes tehtud palju muudatusi, näiteks kõrvaldatud maale, lihtsustatud jumalateenistusi ning asutatud kirkukoole. Teine reformatsiooni mõjukas vaimne liider oli Johann Calvin (1509-1564). Calvin arendas Zwingli õpetust
usuühtsust taastama. Keiser oli sunnitud välja kuulutama Augsburgi rahu, millega luteri usk tunnistati katoliku usu kõrval teiseks riigireligiooniks. Kehtima jäi põhimõte: ,,Kelle valitsus, kelle usk." Ref võitis pm Saksamaa põhja- ja idapoolsetel aladel. Pärast Augs- burgi usurahu oli Saksamaa veelgi rohkem lõhestatum kui varem. REFORMATSIOONI LEVIK JA VASTUREFORMATSIOON. Kalvinismi kujunemine Sveitsis. Lutheriga samal ajal alustas Sveitsis usupuhastust Ulrich Zwingli. Zürich kuulutati paavstivõimust sõltumatuks. Kirik allutati linnavalitsusele, kaotati paastumise ja vaimulike abielukeelu nõue. Zwingli pidas armulaude sümboolseks mälestustoimin- guks. Ta õpetuse edasiarendajaks sai Johann Calvin. Tema arust on jumal määranud, et ühed inimesed saavad õndsaks, teisi aga ootab hukatus. Rõhutas, et Vana Testa- mendi õpetuse järgi on elu vaid karm kohusetäitmine. Sveitsist levis kalvinims Pr-le, Madalmaadesse ja Sotimaale. Reformatsioon Inglismaal
babtism- ristimine, Ulrich Zwingli Zwingili rõhus sellele et sisuline usuelu uueneks. loobuti lasteristimisest, kuna ristit vaid neid,kes said sellest aru mis nendea tehti. Usuvad et jeesus tuleb tagasi. maailmaajastu viimane päev on jumala uue loomingu algus. kõik inimesed satuvad kohtu ette ja lõpuks luuakse uus jumala rahvas, kes elab täiuslikult ja igavesti. Ristitakse üleni vette kastmisega, millega peaks maha jääma vana elu. Juurde käib ja pühaõhtu söömaaeg Vaimulikud talitused liikmeks astuine palvetamine kihlusja laulatus laste õnnistamine matus ordineerimine- kirikuõpetajaks saamise talitus Ühine jumalateenistus. Lauldakse, loetakse piiblit, räägitakse oma kogemusest Babtism jõudis eestisse 19 saj lõpul 1884 a. loodi esimene kirik kalamaja piirkonda hetkel kuulub EKB liitu 89 kogudust. Liikmeid umbes7000 Babtisti kirikud eestis: Salemi kirik karlovas Adventistid Peegeldab nende usku jeesusesse Wi...
a oli keiser sunnitud välja kuulutama Augsburgi usurahu, millega luteri usk tunnistati katoliku usus kõrval teiseks riigireligiooniks. Kehtima jäi põhimõte : Kelle valitsus, selle usk. Tähendas seda, et maahärra usutunnistus pidid järgima ka tema alamad. Pärast Augsburgi usurahu oli Sm veelgi lõhestatum. REFORMATSIOONI LEVIK JA VASTUREFORMATSIOON Sm alguse saanud reformatsioon leidis toetust ka teistes EU maades. Lutheriga samal ajal alustas Sveitsis Zürichis usupuhastus Ulrich Zwingli. 1523 kuulutas Zwingli linnavõimude toetusel Zürichi paacstivõimust sõltumatuks. Kirik allutati linnavalitsusele, kaotati paastumise ja vaimulike abielukeelu nõue. Katoliiklik missa asendati Piibli lugemise ja jutlusega, mida võisid pidada ka ilmalikud isikud. Luther ja Zwingli tõlgendasid täiesti erinevalt armulaua küsimust. Luteri arust oli armulaud osasaamine Kristuse ihust, Zwingli pidas seda sümboolseks mälestustoiminguks. Zwingli hukkus 1531.a Sveitsis puhkenud kodusõjas
vürste talurahva vastu. Kohalik valitseja kehtestab ise usu (kuidas valitseja nõnda alamad). Kiriku varade natsionaliserimine, Saksamaa lõplik killustatus. Õpetuse võtsid aktiivsemalt omaks linnakodanikud, kohalik aadel. Lutheri õpetuse võtavad vastu Saksamaa, Põhjamaad, Liivimaa, Ungari. Algab Saksamaa usuline lõhenemine. Algab ususõdade periood (1548 1648). Tähtsaim dokument oli Augsburgi usutunnistus (1530), mille autoriks oli Philipp Melanchthon. Ulrich Zwingli ei suuda rajada oma kirikut. Zwingli algatab reformatsiooni Sveitsis. Zwingli jagas Lutheri arvamust "Piibli" suhtes. Zwingli rõhutas kasinust ja kõlbelisust. Zwingli oli radikaal ning tema tõekspidamised demokraatlikumad. Reformatsiooniga kaasneb pildirüüste. Toimub usulõhenemine ka Sveitsi aladel. Konrad Grebel paneb aluse anabaptistide õpetusele (täiskasvanute ristimine). Grebel soovis taastada algkristluse. Radikaalne protestantism. Kirik tuli lahutada riigist.
leonardo da vinci, Raffael, Michelangelo, Tizian, Skultuuris 30. Saksa reformatsiooni algus: Saksa keisririik, Majandus, Kirik ja vaimuelu, Martin Luther, Usupuhastus 31. Philip Melanchthon: Erimeelsused reformatsioonis, Talurahvasõda, Armulauatüli, Augusburgi usutunnistus ja usurahu 32. Reformatsioon sveitsis: zwingli ja calvin, zwingli ja reformatsioon, Calvin ja reofrmatsioon 33. .Reformatsioon inglismaal: Kuningavõimu tõus, Majanduse areng, Henry VIII, Konflikt paavstivõimuga, Reformatsioon, Rekatoliseerimise katse, Usuprobleemid Sotimaal, Mary Stuart 34
"Kelle võim, selle usk." Lepiti kokku, et valitseja määrab oma alamate usu. Seega, kui valitseja oli läinud Luterlusse, siis loeti kõik alamad luterlasteks. Kui valitseja oli Katoliiklik, seega olid alamad ka katoliiklased. Usupuhastus levis Luterlikul kujul põhjamaadesse, toimus Kuningareformatsioon, eeskätt valitseja eestvedamisel. Teine piirkond oli Eestimaa ja Läti(Põhja). Reformatsioon Sveitsis ja Inglismaal Ulrich Zwingli kaudu sai alguse Sveitsis. Zwingli võttis eeskujuks Lutheri, jutustas Luterlikus laadis aastast 1520. Oli vaimulik. Zwingli arust oli tegemist Kristuse mälestustseremooniaga. Kindlasti ka Zwingli puhul pidi ka kirik olema odav. Kirik pidi olema rohkem nagu palvemaja. Kirikupühasi jäi Zwingli järgi alles ainult neli ja kirik pidi lõppkokkuvõttes olema odav. Zwingli hakkas tähtsustama tööd. Zwingli sai surma ja pärast ta surma tema poolt väljatöötatud põhimõtted
Ristimise ja armulaua sakramendist piisab Vaimulike ilmaliku võimu piiramine Munkade-nunnade lahkumisõigus Preestritele abiellumisõigus Ordude-kloostrite eitus Pühakute kultuse vastu Luther tõlkis Piibli saksa keelde Talurahvasõja mahasurumine lõpetas reformatsiooni kui rahvaliikumise Reformatsiooni levik ja vastureformatsioon Saksamaal alguse saanud reformatsioon leidis peagi toetust ka teistes Euroopa maades Sveitsis alustas usupuhastust Ulrich Zwingli Henry VIII (valitses 1509-1547) reformis kirikut 1534.a kuningas kirikupeaks Henry VIII valitsusaja lõpuks kujunes Inglismaal välja anglikaani kirik Jumalateenistus sarnanes väliselt katoliku kirikuga Missad inglise keeles Henry VIII oli kuus abikaasat Vastureformatsioon katoliku kiriku võitlus oma positsioonide eest Inkvisitsiooni kohtute aktiivne tegevus Jesuiitide ordu loomine rajas Ignatius Loyola (1491-1556) Keelatud raamatute nimekirja koostamine ja
ka teiste kristlike traditsioonide õpetust. Ta kutsus Kirikut üles tulema tagasi Piibli õpetuste juurde. *Martin Luther - luterlus (Riik võttis kiriku vara ja maavaldused üle, tähelepanu pöörati jutlusele ja palvetele, kirikust eemaldati üleliigsed kaunistused ja pühapildid, rahvakeelne jumalateenistus) *Ulrich Zwingl - usupuhastaja šveitsis, armulaud oli vaid sümboolseks mälestustoiminguks *Johann Calvin - Zwingli õpetuse edasiarendaja, kalvinism - töö oli oluline, traditsioonid, kohusetruu, loobuma ilmalikest rõõmudest. Kalvinistid propageerisid lihtsat elu. *anglikaani kirik - jumalateenistus sarnanes väliselt katoliku kirikuga, õpetus oli protestantlik – missad olid inglise keelsed. Usuuuendusliikumine - katoliku kirik lõheneb, üks pool liitub luteri mõtetega, teine jääb samaks *Inkvisitsioon - kirikukohus Protestandid - pooldasid uusi uske
presbüterlane- kalvinistliku kiriku pooldajad Sotimaal puritaan- kalvinistliku kiriku pooldajad Inglismaal hugenott- kalvinistliku kiriku pooldajad Prantsusmaal anglikaani kirik- Inglise kuningale (Henry8) alluv protestantlik kirik. Ulrich Zwingli- tema õpetus oli Lutteri õpetusest järsem. Tema soovis kirikus selgust ja lihtsust. Viidi välja pühapildid ning jumalateenistused asendati jutluse ja piibli lugemisega.Tahtis et kirikul oleksid väiksemad maavaldused. Jean Calvin- Zwingli õpetusest veelgi rangem. Tema arvates oli jumal ette määranud kas inimene saab õndsaks või läheb hukatusse. Calvin nõudis töökust ja lihtsat eluviisi. Henry 8- Ta oli anglikaani kiriku pea ja ta võitis paavsti poolehoiu, kuna esines lutherluse vastu oleva terava kõnega. Thomas More- sattus vastuollu Henry 8, kes lasi ta vangistada ja seejärel hukata. 1520a.- Sellest aastast tegutses U.Zwingli usuuuendus keskuses. 1531.a- puhkes sõda katoliiklaste ja reformlaste vahel 1534
Karl V lootused keisririiki tugevamini ühendada lõppesid nurjumisega. Pärast usurahu oli Saksamaa veelgi lõhestatum kui varem. Kalvinismi kujunemine Sveitsis Saksamaalt alguse saanud reformatsoon leidis peagi toetust ka teistes Euroopa maades. Lutheriga samal ajal alustas Sveitsis Zürichis usupuhastust Ulrich Zwingli. Tollane Sveitsi kirjutas endast Habsburgide võimu alt vabaks võidelnud linnade ja omavalitsuslike maapiirkondade konföderatsiooni. 1523. aastal kuulutas Zwingli linnavõimude toetusel Zürichi paavstivõimust sõltumatuks. Kirik allutati linnavalitsusele, kaotati paastumine ja vaimulike abiellukeelu nõue. Katoliiklik missa asendati Piibli lugemise ja jutlusega, mida võisid pidada ka ilmalikud isikud. Nii nagu luterlased, nõudsid ka Zwingli toetajad ilmalikele armulaual veini jagamiks. Kuigi Zwingil ja Lutheril õpetuses oli palju ühiseid jooni, tõlgendasid nad täiesti erinevalt armulaua küsimust. Lutheri meelest oli
TULEMUSED: 1) ristiusu lõhenemine. 2) euroopa usuline lõhenemine. 3) Augsburgi usurahu. 2. Reformatsiooni tagajärjel tekkisid uued kirikud: luterlus, kalvinism, anglikaani kirik. 3. 4.Martin Luther- reformatsiooni algataja. 31.oktooberil 1517 lõi Wittenbergi lossikiriku uksele 95 oma vaateid seletavat ladinakeelset teesi, mis levisid hiljem rahvaseas kiiresti. Aquino Thomas katoliku kiriku pühak ja filosoof, kes ühendas Aristotelese filosoofia ristiusuga. Johann Calvin- arendas edasi Zwingli õpetust. Jumalik ettemääratus ehk predestinatsioon. 5. Lutheri õpetuse põhimõtted seisnesid selles, et õndsaks saab ainult usu kaudu, selleks ei ole vaja kirikut ega paavsti ning ainuke usuline tõe allikaks on Piibel. 6. Vastureformatsioon on katoliku kiriku tegevus oma positsiooni taastamiseks. NÄITED: inkvisitsiooni tugevnemine ehk protestantismi väljajuurimine. 7. Jesuiitide ordu loodi 1540.aastal. On katoliku kiriku sisene uuendusliikumine, et taastada
viimane avalikult põletas. Reformatsiooni võidutsedes suleti kloostrid Vaimulikel oli õigus abielluda Ladinakeelne jumalateenistus asendati emakeelsega Augsburgi usurahu Katoliiklased üritasin luteri usku keelustada Rooma keiser Karl V asus väevõimuga usuühtsust taastama 1555. a kuulutati välja Augsburgi usurahu Usurahu lubas Luteri ja Katoliku usku Põhimõte: "Kelle valitsus, selle usk" Reformatsiooni levik Sveitsis alustas usupuhastust Ulrich Zwingli, kelle õpetuse edasiarendajaks sai Johann Calvin Inglismaal oli eestvedajaks kuningas Henry VIII Reformatsioon levis Saksamaal, Madalmaades, Suurbritannias, Taanis, Rootsis, Soomes, Vana-Liivimaal. Reformatsioonist jäi puutumata Hispaania Vastureformatsioon Katoliku kirik algatas aktsiooni protestantliku reformatsiooni vastu Kiriku tugevnemisele aitas kaasa Trento kirikukogu Tähtsaimaks meetmeks oli seminaride asutamine vaimulike koolitamiseks Tekkisid uued vaimulikud ordud Ususõjad 1560
Maadeavastused:Põhjused: 1alternatiivse meretee leidmine indiasse ja kagu-aasiasse 2tuntud kaubateed egiptuse ja punase merekaudu olid araablaste ja türklaste käes 3 ei tahetud kaotada idakaubandusest saadavat tulu, uued ühendused E: 1hisp ja portugali asend oli soodne, nii atlandi okea ja aafrika ranniku lhdal 2sealsetel rahvastel olid pikaajalised meresõidu kogemused 3tugev ja stabiilne riigivõim toetas Maadeavastuste Tagajärjed: 1silmaring avarnes 2õpiti tundma uusi maid ja maailmamerd 3euroopa kaubandus peapunkt liikus vahemerelt ning läänemerelt atlandi ookeanile 4õpiti tundma uusitaimi ja loomi 4mitmed uued haigused Kes tahtsid saksamaal reformatsiooni? Paljud Saksa vürstid tahtsid võimu suurendada ja kiriku arvel rikastuda,Aadlikud ja linnaisandad said kiriku üle võimu ja taotlesid õiguste laiendamist, Vaimulikud said abielluda ja pidada jutlusi rahvakeeles, talurahvas said nõuda tagasi kunagiste kogukonnamaade ühiskasutamise õig...
Kaks aastat hiljem pandi Luther kirikuvande alla. Järgmisel aastal kutsuti juba rahva seas populaarne Luther Saksa Riigipäeva poolt üle ning selle tulemusena kuulutati ta lindpriiks. Selle aja jooksul kirjutas ta ka mitmeid teoseid, kus kritiseeris sakramente, igavest mungatõotust, tsölibaati ja ka ordusid ja kloostreid. Samuti tegeles ta piibli saksa keelde tõlkimisega. Reformatsioon leidis aset ka Sveitsis, Inglismaal ja Skandinaavias. Sveitsis olid peamisteks reformaatoriteks Zwingli ja Calvin. Seal kulges see kohati isegi karmimalt, tabuks muutusid värvilised rõivad, prassimine ja lõbustused. Inglismaal läks reformatsioon läbi vaid tänu kuningas Henry VII´le, kes sai tänu uuele usule mitmekordselt abielluda; kujunes välja anglikaani kirik. Vastureformatsioonis võib eristada kahte suunda. Esimene oli katoliku kiriku otsene vastutegevus (inkvisitsiooni tugevnemine). Teine aga katoliku kiriku sisene
Vastutasuks said monopoolse õigus kaubelda maarjajääga. Jan Hus tsehhi vaimulik, õpetlane ja Praha ülikooli professor. Väitis, et kiriku maavaldused peaksid kuuluma ilmalikele ja kogu võimutäius kuningale, kui Jumala teenrile. Usutõe allikas Piibel. Martin Luther reformatsiooni algataja, kahtles, kas ainuüksi kirik saab aidata inimesel õndsaks saada-> ainult usu kaudu. Thomas Müntzer Saksa talurahvasõja üks juhte. Taotles jumalariigi loomist maa peal. Urlich Zwingli Johann Calvin Henry VIII Felippe II tema valitsusajal jõudis Hispaania oma võimu tippu. Sõjaväge peeti Euroopa parimaks. Riietus ja kombed said maailmamoeks. Toetas vastureformatsiooni. Mõisted: Renessanss Antiikkultuuri taasväärtustamine Humanism ausse tõsteti kõik inimlik Skolastika keskaegne filosoofia, mis ühendas hellenistlikud seisukohad kirikudogmadega (asjad mis toimuvad jumalaarmeest) Utoopia kr
Tauniti vaimulike võimet patte andeks anda, eriti nende õigust müüa indulgentse. Samuti taheti talupojad vabastada maksudest kirikule ning kiriku tohutud maad ja viljad riigile jagada. Inimesed tunnetasid ebaõiglust seoses katoliku kiriku rahaahnuse ning paljude vaimulike hea elu ja lodevate elukommetena. Kodanikud olid veendunud, et hea ja stabiilse riigi saladus on töö ja vaev. Vaimulike laiskus ja selle eest raha saamine vihastas inimesi. Sveitsis oli esimeseks reformijaks Ulrich Zwingli, tema järel Johann Calvin. Humanistid näitasid oma põlgust kiriku ja poliitilise korra vastu. Itaalias arvustas Lorenzo Valla avalikult paavsti ja asketismi. Itaalia haritlased nautisid Valla kaunist kirjastiili ning Valla leidis järgijaid. Tsehhis tegutses Jan Hus, kes pidas reformistlike jutlusi tsehhi keeles ning tõlkis piibli emakeelde. Hus põletati tuleriidal, kuid inimesed nägid temas kangelast ning algasid ususõjad, mis lõppesid Baseli kirikukogul taostatud reformatsiooniga
vastu. 1523. a. valiti professori M.Lutheri Rootsile kuningas, 95 teesi. seega liit lagunenud.) Martin Luther Ulrich Zwingli Henry VIII konflikt 1567 Soti Ööl vastu 1536.a. tehti Rootis Hispaania kuningas Filipe II 1) inimene võib reformatsiooni juht paavstiga oma kalvinistide ülestõus 24.aug.1572 Riigipäeva otsusega käsul saadeti Madalmaadesse
absolutism-riigivorm kus kõrgeim võim kuulub ühele isikule Tunnused:võim päritav,tugines sõjaväele ja ametnikkonnale,kuuletuma ühele inimesele,annab välja seadusi ainuisikuliselt.merkatilism-riigivalitsemis vorm kus sissevedu takistavad tollid.deklaratsioon-ametlik avaldus.hugenott-prantsuse kalvinist.puritaan- inglise kalvinist.generaalstaadid-seisuste esinduskogu Prantsusmaal.kuulus revulutsioon-Inglismaale tuli Willem ja ta kirjutas alla õigluste deklaratsioonile,krooniti inglise kuningaks WilliamIII.parlamentaarne monarhia-kuningas valitseb koos parlamendiga. Restauratsioon-endise poliitilise korra taastamine(stuartid).õigluste deklaratsioon-kus määrati piirid kununga ja parlamendi vahel.dünastia- kuninga suguvõsa.louisXIII-1610-1643andis seadusi välja,nimetas ministrid ametisse,1614 ajas laiali generaalstaadid,ei huvitunud valitsemisest,jätkas ta asemel richelieu.louisXIV-1643-1715"riik see olen mina"vangistas vastaseid ilma kohtuo...
· 1415 otsustas Konstanzi kirikukogu, et Jan Hus on ketser ning ta põletati tuleriidal. o Luther (1483-1546) · Reformatsiooni algataja ja uue kiriku rajaja. · Patulunastuskirjade kritiseerimine, 95 teesi. · 1507 pühitseti preestriks, ülesanne õppida teoloogiat. Ta astus Wittenbergi ülikooli 1512. aastal teoloogiadoktor ja piibliteaduse professor. o Müntzer · Saksa talurahvasõja üks juhte. · Taotles jumalariigi loomist maa peal. o Zwingli (1484-1531) · o Calvin (1509-1564) · . o Henry VIII (1491-1547) · . o Filippe II (1527-1598) · Tema valitsusajal jõudis Hispaania oma võimu tippu, sõjaväge peeti Euroopa parimaks. Riietus ja kombed said maailmamoeks. · Toetas vastureformatsiooni.
Tema eesmärgigks oli reformida kristliku usu sisulisi kõrvalkaldeid katoliku kirikus. Lutheri vaated :ainsaks allikaks on piibel, õndsaks saab ainult usu kaudu, tunnustas seitsmest sakaramendist ainult kahte ristimist ja armulauda, mõistis hukka patukahetsuskirjade müümise, vaidlustas paavstkiriku ilmeksimatuse, koostas 95 teesi, mis seletasid tema vaateid, oli kirikuhierarhia vastu- kutsus üles kirikut reformima vajalik luua rahvakirik. Johann Calvin Arendas edasi Zwingli õpetust .Jumalik ettemääratus e predestinatsioon Jumal on määranud, et ühed inimesed saavad õndsaks, teised on määratud hukatusele. Lõbustuste piiramine sh ka eraelus, riie tuti musta ja loobuti ehete kandmisest. Rõhutas töö austusväärsust ja vajalikku st , kokkuhoidlikku ja lihtsat eluviisi, kirikl ik organisatsioon ei ole vajalik. Kalvinismist kujunes luterluse kõrval mõjukamaim protestantlik liikumine. 3
protestandid. 1555. aastal kuulutati välja Augsburgi usurahu ning luteri usk sai eksisteerida teise religioonina katoliku usu kõrval. Põhimõte oli "kelle maa, selle usk" nii et kõik olenes maahärrast. Katoliku usu juurde jäid peamiselt lõuna- ja lääneosa Saksamaast, põhja- ja idaosa olid aga luteri usku. Reformatsiooni levik ja vastureformatsioon Sveitsis hakkas korraldama usupuhastust Ulrich Zwingli, kes kuulutas 1523. aastal Zürichi paavstivõimust sõltumatuks. Kirik allutati linnavalitsusele, kaotati paastumine ja abielukeeld. Katoliiklik missa asendati Piibli lugemisega. Zwingli ja Luther olid põhimõtteliselt ainult ühes asjas erinevad: nad tõlgendasid erinevat pidi armulaua küsimust. Luther arvas, et armulauas saab inimene osa Jeesuse ihust, Zwingli aga arvas, et see on võimatu. Peale Zwingli hukkumist hakkas tema vaateid edasi kandma Johann Calvin, kes seletas oma
ARMULAUATÜLI · 1520.aastal Luther heitis kõrvale katoliku kiriku dogma armulaual muutub leib Kristuse ihuks ja vein tema vereks. Ubikviteediõpetuse Kristuses on ühendatud jumalik ja ilmalik loomus ja see asub kõikjal. Karlstadt väitis, et kui Jeesuse jüngrid ei söönud pühal õhtusöömaajal Issanda ihu, ei saa see toimuda ka armulaul armulaud ainult sümboolne. · Luther ja Zwingli ei saanud liituda üheks protestantlikuks reformatsiooniks Zwingli sõitles rahvast, kes uskus osa saavat Issanda ihust. Zwingli: armulaud mälestussöömaaeg. AUGSBURGI USUTUNNISTUS JA USURAHU · Karl V sisemaiste usuvaidluste lahendamine, ühendada jõud välisvaenlase vastu 1530. aastal kutsuti kokku Augsburgis Saksa Riigipäev. Koostas uue usutunnistuse ja pidas läbirääkimisi Philipp Melanchthoniga. · 28 artiklist koosnev dokument sai tuntuks kui Augsburgi usutunnistus- määratles luterluse põhiseisukohad ja
· Talurahvasõda Saksamaal 1524-26 · Juht Thomas Müntzer tahtus luua Jumalariiki · Usupuhastus politiseerus · Tekkis põhimõte ,,Kelle võim, selle usk" · Saksamaa oli killustunud, keskvõim puudus · Probleemi üritati lahendada Augsburgi usurahuga · Sõlmiti 1555, millega säilitati ennem kasutusele võetud põhimõte · Tulemuseks Kolmekümneaastane sõda 1618-48 Reformatsioon Sveitsis: · Esimene reformaator Ulrich Zwingli · Keskus Zürich · Karmistas tunduvalt Lutheri õpetust · Hukkus kodusõjas 1531 · Reformatsiooni jätkas Jean Calvin · Täiustas väljakujunenud õpetust veelgi · Pooldas jumalikku ettemääratust · Piirati lõbustusi · Reeituti ainult musta · Ei sallitud teiseusulisi · Elama pidi tagasihoidlikult ja alandlikult · Tekkis esimene usulahk kalvinism /Prantsusmaal-hugenotid,Inglismaal-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
