Jesuiidid Kool: Arte Gümnaasium Klass: 10B Koostajad: Hiljar Laansalu Mariann Toompark Mart Valter Ordu rajamine Rajas Ignatius Loyola Rajati 27. septembril aastal 1540. Ametlik nimi on Jeesuse vennaskond (Societas Jesu) Erinevus varasemate ordudega on kloostrireeglistiku (tunnipalved jms) asendamise kuulekusega ülematele Nende põhilause: Eesmärk pühitseb abinõu, kui eesmärgi saavutamiseks tehtud kahju on väiksem saavutatud kasust. Ignatius Loyola Click to edit Master text styles Second level Third level
Ameerikaks. Fernao De Magalhaes (1519-1522) Sooritas ümbermaailma reisi. 1. Maadeavastuste tulemused( vt.plit lk.42) Avastati uusi maasid ja mereteid. Samuti jõudis Euroopasse ka uusi vilju. Nagu kartul, tomat, mais ja kakao. 2. Reformatsioon(põhjus, aeg, läbiviija, Lutheri põhitõed,tegijate plidid õpik lk.51,levik teistesse Euroopa rikidesse, pilt lk. 54 ja 55, vastureformatsioon , I. Loyola, Trento kirikukogu, Pärtliöö veresaun). Reformatsioon Usupuhastus liikumine Läbiviija Martin Luther (1483-1546) Aeg 31. oktoobril 1517. aastal esitas ta oma seisukohad 95 teesina. Põhjus Luther polnud rahul pühaäriga ehk patukustutuskirjade müügiga. Nii astuski ta sellele vastu. Põhitõed Lutheri õpetus keskendus kahele põhimõttele: 1) Inimene pidi õndsaks saama vaid usu, mitte kiriku kaudu
Martin Luther ja reformatsioon, Thomas More ja Erasmus Koostaja:Janis Zirk Martin Luther Hariduselt usuteadlane. Avaldas 95 vaidlusteesi, kinnitades need Wittenbergi kiriku uksele. Tõlkis Piibli (1522-1534). Paavst ja Karl V kuulutasid Lutheri ketseriks. Reformatsioon Katoliku kiriku vastane usupuhastusliikumine. Lutheri ideede alusel puhkes Talurahvasõda (1524-1525). Ususõda vallandas kaose Prantsusmaa ühiskonnas. Ignacio Loyola rajas Hispaanias jesuiitide ordu. Erasmus Rotterdamist Tolle aja Euroopa kuulsaim humanist. Õppis usuteadust ja teoloogiadoktoriks. Avaldas Uue Testamendi ladina keeles (1516). Julge kriitik Katoliku kiriku suhtes. Kuulsaim teos "Narruse kiitus", milles ta naerab välja elukauge skolastika ja raamatutarkuse. Samas rõhutab kristluse tähtsust. Thomas More Tegi poliitilist karjääri. Anglikaani kiriku pooldaja. Suurim teos"Utoopia", mille avaldas 1516 aastal.
kaasa ei läinud kalvinism - jean calvini rajatud protestantlik usuvool, levis lääne europes puritaan- kalvinistliku kiriku pooldaja inglismaal hugenott- sama aga prantsusmaal anglikaani kirik- reformatsiooni käigus rajatud kuningale alluv inglise kirik, oli protestantlik, jumala teenistus sarnane katolikule 1534 kuulutas Henri 8 end inglismaa kiriku peaks. jesuiit - katoliikliku vaimuliku ordu jeesuse ühingu e jesuiitide ordu liige Ignatius Loyola vastureformatsioon-usuline ja poliitiline liikumine mille paavstid algatasid katoliku kiriku sisemiseks muutmiseks ja protestantismile kaotatud alade tagasivõitmiseks
andnud luba, seetõttu pidi kuningas Inglismaal reformatsiooni alustama. Ladinakeelsed missad asendati inglise keelsetega. Alles jäi katoliku kiriku liturgias aga õpetus muutus. Vastureformatsioon tehti, et võidelda reformatsiooni vastu, sellel oli kaks suunda: katoliku kiriku otsene vastutegevus (seostus inkvisitsiooni tugevnemisega) katoliku kiriku sisene uuendusliikumine (taastamaks kiriku kõikumalöödud ühtsust), milles oli oluline roll jesuiitide ordul Igantius Loyola- jesuiitide baski päritolu aadlik, kellel oli üleinimlik tahtejõud, terav mõistus ja võime loobuda isiklikest huvidest ideaalide nimel. Rajas Pariisis mõttekaaslastega ringi, mis sai ordu aluseks, tõotasid täielikult kuuletuda paavstile. Jõudsid ka Tartusse ja Riiga Trento kirikukogu - aitas kaasa katoliku kiriku tugevnemisele. Piibli tõlgendamise ainuõigus oli kirikul, piibli kõrval tuleb jätkuvalt väärtustada kiriku
Sveitsis alustas usupuhastust Ulrich Zwingli Henry VIII (valitses 1509-1547) reformis kirikut 1534.a kuningas kirikupeaks Henry VIII valitsusaja lõpuks kujunes Inglismaal välja anglikaani kirik Jumalateenistus sarnanes väliselt katoliku kirikuga Missad inglise keeles Henry VIII oli kuus abikaasat Vastureformatsioon katoliku kiriku võitlus oma positsioonide eest Inkvisitsiooni kohtute aktiivne tegevus Jesuiitide ordu loomine rajas Ignatius Loyola (1491-1556) Keelatud raamatute nimekirja koostamine ja nende põletamine Trento kirikukogu tunnistas paavsti ilmeksimatust ja oli vastu detsentraliseerimisele Gregorius XIII (valitses 1572-1585) teostas 1582. aastal kalendrireformi, pannes aluse suuremas osas maailmas tänapäevani kehtivale Gregoriuse kalendrile Vastureformatsiooni tugipunktiks sai Hispaania eesotsas Felipe II (valitses 1556-1598) Martin Luther Ulrich Zwingli Henry VIII
Madalmaadesse. Usupuhastus Inglismaal • Kuningas Henry VIII Tudor valitses 1509-1547 • Kuningal ei olnud meessoost troonipärijat, nõudis lahutust • 1534 kuulutati kuningas Inglise kiriku peaks, loodi anglikaani kirik, mis ei allunud Roomale • Kõik kloostrid suleti, nende varad konfiskeeriti. • Jumalateenistusi eriti ei muudetud Vastureformatsioon • Katoliku kiriku võitlus usupuhastuse vastu igal võimalikul viisil • Jesuiitide ordu asutamine • Ignacius Loyola (1491- 1556) Ususõjad ja usurahud • 1555 Augsburgi usurahu Saksamaal. Lubati nii katoliiklus kui luterlus. Isand määras ka oma talupoegade usu. • 16. sajandil toimus Prantsusmaal 8 kodusõda usu tõttu. • 1572- Pärtliöö- ainult Pariisis mõrvati 2000 hugenotti ( kalvinisti) • Madalmaade võitlus Hispaaniaga ja Hollandi iseseisvumine 1581 • Pildirüüste • 1618-1648 Kolmekümneaastane sõda Katoliiklikud ja protestantlikud riigid Usupuhastus Eestis
kui ta sai meditsiiniõe diplomi. Edasi läks ta St. Louis ülikooli keemiat ja filosoofiat õppima, kus ta ka 1948. aastal bakalaureusekraadiga lõpetas. 1957.aastal lõpetas ta magistrikraadiga õendue eriala. Seejärel teenis ta doktorikraadi õpetajate kolledžis Columbia ülikoolis (Why I...). Aastatel 1947 kuni 1958 töötas ta meditsiini-kirurgilise instruktorina ja direktori assistendina St. John´s õenduse koolis. Doktorikraadiõpingute ajal aastal 1961 töötas ta Chicagos, Loyola Ülikoolis dotsenti ametikohal. (Why I...) Aastatel 1966-1968 oli ta tervishoiutöötajate ja sotsiaalhoolekande büroo õpingute toetuste filiaali assistendiülem. 1968 nimetati ta Ohio Riikliku Ülikooli õenduskooli professoriks ja direktoriks. Aastal 1972 naases ta Loyola Ülikooli õendusprogrammi professorina. 1980ndal aastal läks ta professorina tööle Lõuna- Florida Õendusabi Kolledžisse, kus ta töötas kuniks ta jäi pensionile 1990.aastal (Messmer ja Palmer 2008). 1.3
Terve elu vallutas. Muhamed- islamiusu kuulutaja, kaupmees. Allahi prohvet. Allah- Meka paganlik jumal. Araablaste jumal. Ilmutas end Muhamedile. Dante Alighieri- itaalia kirjanik ja poliitikategelane. Arendas itaalia keelt. Martin Luther- saksa munk, Ülikoolis õppejõud. Tema seisukohtadest sai alguse reformatsioon. Philipp Melanchton- saksa humanist, Wittenbergis õppejõud. Liitus reformatsiooniga, seal oli tähtis teoloog. Ignatius Loyola- Ordukindral. Jesuiitide ordu asutaja. Louis XIII - prantsusmaa kuningas 17saj. Louis XIV- Louis XIII poeg ja samuti prantsusmaa kuningas, juba enne revolutsiooni. Päikesekuningas Richelieu- prantsuse kiriku- ja riigitegelane. Esimene minister aga valitses riiki. Oliver Cromwell- inglise riigimees ja sõjaväelane. Ta juhtimisel kukutati Inglise monarhia ja kehtestati vabariik. William III- Inglismaa ja Iirimaa kuningas. Sotimaa kuningas 17 saj.
Saj kalvinism- johann calvini rajatud protestantlik usuvool Protestandid- luteri usu pooldajad, reformatsiooniga kaasaläinud Pärtliöö- 1572 pariisis puhkenud verised tapatalgud mille käigus tapeti kuni 10000 hugenotti Mereteeavastamine Indiasse 20. Mai 1498 reformatsioonialgus Saksamaal -31. Okt 1517 Ameerika avastamine Kolumbuse poolt 12. Okt 1492 Kolumbus-meresõitja kes avastas ameerika Ulrich Zwingli-alustas lutheriga samal ajal usupuhastust Ignatius Loyola-jesuiitide ordu rajaja Amerigo Vespucci-itaalia geograaf, tema järgi sai ameerika manner oma nime Martin Luther- reformatsiooni algataja Felipe II-hisp kuningas, redorm. Toetaja, tema ajal korraldati üle 100 avaliku ketserit põletamist Vasco da Gama- avastas meretee indiasse Jean Calvin kalvinismi rajaja Wallenstein- habsburgide dünastiat toetav väejuht kes uskus et vägi pidi end elatama sõjasaagist
See oli veelgi rangem. Calvin nõudis inimestelt töökust ja lihtsaid eluviise. Kalviniste kutsuti eri paigus eri moodi. Ingismaal puritaanideks, soti omi presbüterlasteks ja prantslasi hugenottideks. Vastureformatsioon oli katoliku kiriku usuline liikumine oma võimu taastamiseks. Trento kirikukogu, 1545-1563- katoliku kirik asus ennast innukalt muutma. Trentod üritasid lepitada reformeeritud ja katoliku kirikut, kuid ebaõnnestusid. Jesuiitide ordu- Loyola poolt asutatud, Pariisis tegutsev ühing. Tema ja seitse kaaslast soovisid end tingimusteta paavstile allutada, et arendada katoliikliku misjoni tööd ja võidelda vastureformatsiooniga. Jesuiidid olid targad mehed. Augsburgi usurahu- 1555 a sõlmitud rahu, milles oli nii, et kellele kuulub maa, selle usk ka on. Pärtliöö,1572-Suured tapatalgud mille korraldasid katoliiklased ööl vastu pärtlipäeva
Selleks kutsuti kokku trento kirikukogu. 1545- 1563. otsused: Kinnitati veelkord oaavsti ilmeksimatuse põhimõtteid. Oldi vastu kiriku detsentraliseerimisele. Piibel tõlgendamise ainuüigus jäeti kirikule. Piiblikõrval tuleb jätkuvalt väärtustada kiriku õpetus traditsiooni. Tugevndati ordu/kloostri distsipliini Korrastati vaimulike ette valmistus. 13. milline on esuiitide ordu roll vastureformatsioonil. Selgitage mõne lausega. Jesuiidid- Ignatius Loyola (1491-1556) 1540 asutsas prantsusmaale oma jesuiitide ordu. Ordu põhimõted: vaesus, vallalisus, sõnakuulmatu, kuuletuda täielikult paavstile. Ordus olid andekad inimesed, kellest said kuninga pihiisad, nõunikud, troonipärijate kasvatajad, rjasid ülikoole ja koole. 14. Kes? Nimet. Retked millega on meresõidu ajalukku läinud: Christopher Kolumbus avastas ameerika Vasco de Gema avastas meretee indiasse Fernau de Magalhäes jõudis võrtsisaareni lääne suunas. 15
Sai surma lahingus katoliiklaste ja reformitud kiriku pooldajate vahel. Jean Calvin (1509-1564) jätkas Sveitsis reformatsiooni, tema õpetuse aluseks oli arusaam jumalikust ettemääratusest. Henry VIII Inglismaa kuningas, kuulutas end 1534. aastal Inlismaa kiriku peaks. Thomas More sattus Henry VIII poliitikaga vastuollu, kuningas laskis ta hukata. ElizabethI (valitses 1558-1603) Inglismaa kuningaanna, kelle ajal jäi usupuhastus Inglismaal püsima. Ignatius Loyola (1491-1556) hispaania aadlik, kes asutas jesuiitide ordu e Jeesuse Ühingu. FelipeII (1527-1598) Hispaania kuningas, katoliku kiriku kaitsja, algatas palju sõdu, kiusas katoliku kiriku vastaseid taga. Hertsog Alba Felipe II käsutäitja, lõi ,,rahutuste nõukkogu", et karistada Hispaania-vastases ülestõusus osalenuid. D KÜSIMUSED 1.Miks puhkes reformatsioon Saksamaal? Martin Luther oli indulgentside müügi vastu
*eesmärk ei ole uue usu loomine, vaid pöördumine tagasi algkristluse juurde *reformatsiooni käigus levivad kirjandus: Piibli tõlkimine erinevatesse keeltesse. Eesti keelde tõlgitakse 1739. A Jüri kiriku pastori poolt. 2.Vastureformatsioon- katoliku kiriku abinõude kompleks taastamaks katoliikluse mõju terves Euroopas ning selle vormiks olid kirikukogude liikumine, kirikuordud ja ususõjad. *1540 SOCIETAS JESU Ignatius Loyola pääseb napilt eluga ning hakkab võitlema katoliikluse vastu Jesuiidi ordu eesmärk: veenda ümber ketserid ja paganad-misjonitöö Ordu eripära võrreldes teistega: *preestrite ordu *valiti välja hea välimuse, tarkusega inimesi sisse *rajavad palju koole, sest noori on lihtsam ümbervenda paljude uute õppeainete loomine *1542.a inkvisitsioon alustab Felippe II Hispaania kuningas *Trento kirikukogu 1546-1563- eesmärk lepitada reformatsioon paavsti õukonnaga...........
Reformatsiooni algataja Martin Luther (1483-1546) oli pärit Saksamaalt. Usupuhastus-nim. ristiusu õpetuse puhastamist. Võitlemaks reformatsiooniga, vallandas katoliku kirik vastureformatsiooni, milles võib eristada kahte suunda. Esimene neist oli katoliku kiriku otsene vastutegevus. Teine suund oli katoliku kiriku sisene uuendusliikumine, et taastada kiriku kõikumalöödud ühtsus, milles oli oluline roll 1540. aastal loodud jesuiitide ordul(rajas baski päritoluga aadlik Ignatius Loyola) Aastatel 1618-1648 räsis Saksamaad Kolmekümneaastane sõda, milles osales kas protestantide või katoliiklaste poolel enamik Lääne- ja Põhja-Euroopa riike. Sakslastele tähedas sõda seninägematut vägivalda ja rüüstamist. Kui 1648. aastal Vestfaali rahuleping sõlmiti, ei saanud kumbi pool end võitjaks pidada. Vestfaali rahuga tunnustati katoliikluse ja luterluse kõrval ka kalvinismi ning muudeti Euroopa kaarti.
Mokša (sanskr vabanemine) hinduismis Nirvaana (sanskr vaibumine) budismis Pühak – Jumala riiki saanud inimene . Selle astmed: Ld. Beatus – õnnis , Sanctus – püha Zen-budismis - Satori (jaapani) kirgastus Märter – usukannatajana pühakuks saanu (ld, kr) martyr usutunnistaja Kontemplatsioon ja meditatsioon (mõtlus) – vaimuharjutused kirgastumiseks, ka müstikutel (sanskr dhyana/ hiina Chan/ jaapani zen ) - mõtlus Suuri Euroopa müstikuid: Ignatius Loyola, Hildegard Bingen, Meister Eckart Müstika astmed (Augustinuse järgi): - alandlik kuuletumine Jumalale - rõõmu- ja rahutunne - ekstaas, kirgastus ja ilmutus (näiteks prohvetlik) - müstiline seisund (ühenduses olemise tunne Jumalaga) 10. Püha osaduskond (usklike ühendus, kogudus) Koguduste liigid: - heterogeenne kogudus – näiteks kõik ühe usukogukogukonna liikmed (kristlased, muslimid, budistid jne)
sulgemine, kiriku ladinakeelsed missad maavaldus langes asendati inglisekeelsetega uusaadli ja kodanluse kätte Rootsi Saksa ordu ja katoliku Ignatius Loyola Pariisis TULEMUS: piiskopkondade mõttekaaslaste kalendrireform nõrgestamine ringi rajamine, ord 5. Madalmaade vabadusvõitlus, tulemused 1576 Holland ja Zeeland kuulutasid end Hispaaniast sõltumatuks, 1581 kuulutati välja ÜPV. 16. sajandi lõppu võib nimetada Hollandi kuldajastuks. Vabadusvõitlus sai alguse,
b)säilisid rüütelkonnad,neid oli kolm: Eestimaa rüütelkond, Liivimaa rüütelkond ja Saaremaa rüütelkond. c)asjaajamine toimus saksa keeles. 6) Vaimuelu Poola ajal. Vastus: Jesuiitide õpetlikud põhimõtted: õpilas konkurents, võeti kasutusele eksamite ja arvestuste süsteem, õpilased pidid hästi süüa saama, õppeplaani võeti kehaline kasvatus. Jesuiitide ordu, mille rajajaks oli Hispaania aadlik Ignatius Loyola, ordu rajati 1534.a. Selles ordus olid meesliikmed, kes valiti välja tänu vaimsete võimete ja välimuse järgi. Ordu allus otse paavstile. Ordu kinnistati paavsti poolt 1540.a. Tähtsaks peeti noorsooga tegelemist. 1583.a.loodi Tartus jesuiitide gümnaasium, mille haridus taset polnud Eestis veel olnud. Tema haridustase oli väga kõrge. Gümnaasiumi kõrvale loodi tõlkide seminar.Seminari eesmärgiks oli preestrite
· Inglismaa kuningas kuulutati kirikupeaks · Tekkis Inglismaa ehk anglikaani kirik · Algas kloostrite riigistamine · Kirikumaad jagati rikaste vahel laiali · Tulemuseks oli katoliiklaste ja protestantide vahelin7e võitlus · Kestis ligi 150 aastat Vastureformatsioon: · Nimetatakse katoliku kiriku hilinenud vastulöök · Oluline roll inkvisitsioonikohtul · Jeuiitide ordu 1540 · Ignatius Loyola poolt loodud · Oluline kiriku tööriist läbi 16 sajandi · Eesmärgiks levitada usku läbi hariduse · 1583 rajati Tartusse jesuiitide kollegium · Kuulsaim põhimõte: eesmärk pühitseb abinõud · Trento kirikukogu 1545-63 · Üritati katoliku usku eristada luterlusest · Jäädi kindlkas dogmadele piibli tõlgendamise ainuõigus ja kiriku õpetus on ainuõige · Võeti kasutusele Gregoriuse kalender Ususõjad
range. Henry VIII-inglismaa kuningas, mõistis Lutherit hukka, kuulastas end inglismaa kiriku peaks ja nii tekkis anglikaani kirik, kloostrite tegevus lõpetati ning 7000 nunna ja munka pidid lahkuma. Thomas More-Euroopas üks harituim mees, sattus vastuollu Henry VIII-ga, kuningas lasi ta hukata. Elisabeth I-Inglismaa kuninganna, võitis usupuhastuse Inglismaal lõplikult. Ignatius Loyola-Hispaania aadlik, rajas jesuiitide ordu e Jeesuse ühingu, võitles reformatsiooni vastu. Felipe II-katoliku kiriku kaitsja, tema käsul saadeti maalt välja juudid ja araabia päritolu elanikud. Hertsog Alba-Felip II truu käsutäitja, läks madalmadesse rahutusi maha suruma, kehtestati karm kord Mõisted! Indulgents-patulunastuskiri, mida müüdi paavsti nimel raha või kirikule osutatud teenete eest. Reformatsioon-usupuhastusliikumine
???, NICCOLO MACHIAVELLI renessansiaegne itaalia filosoof ja teadlane, kuulsaim teos ,,Valitseja", ei uskunud, et valitseja saaks kasutada ainult ausaid ja õiglaseid meetodeid, GIORDANO BRUNO kinnitas Koperniku teooriat, süüdistati valeõpetuses, WILLIAM SHAKESPEARE inglise luuletaja ja näitekirjanik, inglise kirjanduse suurkuju, THOMAS MORE renessansiaegne humanist, tähtsaim töö ,,Utoopia" - terav ühiskonnakriitika koos julge nägemusega ideaalsest ühiskonnast, IGNATIUS LOYOLA jesuiitide ordu asutaja, IVAN IV JULM üks kõige verisemaid Venemaa valitsejaid enne 20. sajandit. 4) Reformatsiooni põhjused ja tagajärjed. Mõiste. Humanism. Vastureformatsioon ja selle erinevad suunad PÕHJUSED: katoliku kiriku kaugenemine algkristlusest ja rahulolematus katoliku kirikus toimuvaga. Valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt, kiriku kõlbeline allakäik indulgentside müük, vaimulike privilegeeritud seisund tekitas rahulolematust
pariisis. Siiski pinged jäävad püsima. 3. Reformatsiooni vastased: Paavst: otsene vastutegevus: inkvistsioon ja nn kirikusisene uuendusliikumine, et taastada kiriku ühtsus. Selleks kutsuti kokku Trento kirikukogu 1545-1563: korrastati vaimulikke ettevalmistust, tugevdati kloostri ja ordureegleid. Kuid kinnitati paavsti ilmeksimatust, piibli tõlgendamise ainuõigus jäeti kirikule. Ordud: selles viimase oluline roll jesuiitide ordul. Rajaja Ignatius Loyola. Ordu võttis endale 4 kohustust: elada vaesuse, vallalisuse, sõnakuulmises ja täielikult kuuletuda paavstile. Liikmeid valiti väga hoolikalt(lk. 232). Riigid: põhivastane oli Hispaania. Luterlust peeti seal ketserluseks ja kõik kes vähegi seda meelt olid hävitati. 1556 saab valitsejaks Felipe II, kes oli fanaatiline katoliiklane. Oma valdustes ja neid oli palju(Ladina Ameerika jne) kaitsti katoliiklust tule ja mõõgaga. Ka välispoliitiliselt toetas
Eesotsas president.1598 presidentkond nim.ümber vojevoodkondadeks.Eesotsas vojevood.Vojevoodkonnad jag:staarostkond.Eestis 9 staarostkonda. Maapäev seotud poola kuningaga.Majandus:oli lõhki.Poola võimud hakkasid taastama seda: ühtlustasid koormisi,koormistest kinnipidamine,mahajäetud taludesse suunati uusasunikke, kaubanduse elavdamine.1584 anti Valgale linnaõigus poolakate poolt.Vaimuelu:Algab vastureformatsioon-katoliikluse pealetung.Juhib seda Loyola=>Jesuiidid.Loyola oli mees kes avastas et katoliiklus Eestis nõrk.Jesuiidid tulevad ka eestisse.Keskuseks Tartu.1583 loovad Tartusse kolleegiumi.Kolleegiumi raames avatakse gümnaasium.Gümnaasiumi juurde tõlkide seminar.võimalus saada kõrget haridust.Õpiti:poola,eesti ja ladina keelt.Taani aeg:Taanile kuulus Saaremaa. Taani kuningas=>Asehaldur(ala üle täisvõim)=>Ametkonnad=>Vakused. Vaja kohalikele aadlikele,et saaks valitsemises osaleda. Kohalik aadel=>rüütelkond=>Maapäev. Rüütelkonna mõju
Eesotsas president.1598 presidentkond nim.ümber vojevoodkondadeks.Eesotsas vojevood.Vojevoodkonnad jag:staarostkond.Eestis 9 staarostkonda. Maapäev seotud poola kuningaga.Majandus:oli lõhki.Poola võimud hakkasid taastama seda: ühtlustasid koormisi,koormistest kinnipidamine,mahajäetud taludesse suunati uusasunikke, kaubanduse elavdamine.1584 anti Valgale linnaõigus poolakate poolt.Vaimuelu:Algab vastureformatsioon-katoliikluse pealetung.Juhib seda Loyola=>Jesuiidid.Loyola oli mees kes avastas et katoliiklus Eestis nõrk.Jesuiidid tulevad ka eestisse.Keskuseks Tartu.1583 loovad Tartusse kolleegiumi.Kolleegiumi raames avatakse gümnaasium.Gümnaasiumi juurde tõlkide seminar.võimalus saada kõrget haridust.Õpiti:poola,eesti ja ladina keelt.Taani aeg:Taanile kuulus Saaremaa. Taani kuningas=>Asehaldur(ala üle täisvõim)=>Ametkonnad=>Vakused. Vaja kohalikele aadlikele,et saaks valitsemises osaleda. Kohalik aadel=>rüütelkond=>Maapäev. Rüütelkonna mõju
musta, kohustuslik oli töötamine. Kalvinistid olid väga sallimatud teiste usuliste vastu. Vastureformatsioon usuline ja poliitiline liikumine, mille eesmärk oli katoliku kiriku sisemine reformimine ja protestantidele kaotatud alade tagasivõitmine katoliku kirikule. Seoses vastureformatsiooniga tuli taas kasutusele inkvisitsioon. 1540.a. loodi uus mungaordu Jesuiitide ordu (asutaja Ignatius Loyola). Jesuiidid pidid tingimusteta kuuletuma paavstile, ordu ainueesmärgiks sai ketserite ja paganate pööramine katoliku usku, võitlus reformatsiooni vastu. Nad rajasid koole, kus valmistati vaimulikke ette tööks protestantismist ohustatud piirkondades, tegutseti ka ilmalikes õppeasutustes, pihiisadena õukonnas, misjonäridena Ameerikas, Indias, Hiinas ja Jaapanis. 1598.a. Nantes'i edikt: Prantsusmaa valitsevaks usuks tunnistati katoliiklus
võib esitada kahet suunda. Esimene oli katoliku kiriku otsene vastutegevus. See seostus inkvisitsiooni tugevnemisega, mis seadis eesmärgiks protestantism kui võõrõpetuse väljakununemise ning teisitimõtlejate hävitamise. Teine suund oli katoliku kiriku sisenemine uuendusliikumine, et taastada kiriku kõikumalöönud ühtsus, milles oli oluline roll 1540. aastal loodud jesuiitide ordu. Jesuiitide ordu rajas baski päritolu aadlik Ignatius Loyola. Kaasaegsete sõnul iseloomustas Loyola üleinimlik tahtejõud, terve mõistus ning võime loobuda isiklikest huvidest ideaalide nimel. Sattunud vastuollu Hispaania inkvisitsiooniga, läks Loyola Prantsusmaalane ning rajas Pariisis mõttekaaslaste ringi, mis sai ordu aluseks. Lisaks kolmele mungatõotusele võtsid jesuiisid veel neljandagi kohustuse, tõotades täielikult kuuletuda paavstile. Pihiisade, nõunike ja troonipärijate kasvatajatena jõudis jesuiidid mitmesse Euroopa kuningakotta. 1583
Reformatsioon viidi läbi ka Taanis, Rootsis ja Rootsi võimu alla kuulunud Soomes. Luterlus leidis poolehoidjaid ka Liivimaal, ent seal jäi siiski püsima katoliiklus. Vastureformatsioonis võib eristada kahte suunda. Esimene oli katoliku kiriku otsene vastutegevus (inkvisitsiooni tugevnemine). Teine aga katoliku kiriku sisene uuendusliikumine, et taastada ühtsus (oluline roll oli jesuiitide ordul). Jesuiitide ordu rajas Ignatius Loyola. Nende peamiseks kohustuseks oli kuuletuda paavstile. Katoliku kiriku organisatsioonilisele tugevnemisele aitas kaasa Trento kirikukogu. Kirikukogu otsused tugevdasid ordu ja kloostridistsipliini. Paavst Gregorius XIII teostas kalendrireformi, pannes alusele tänapäevani kehtivale Gregoriuse kalendrile. Hispaania jäi reformatsioonist peaaegu puutumata, luterluse pooldajad jõuti enne kõrvaldada, kui nende liikumine saavutanuks laiemat ulatust
rahvakeelseteks. Inglismaal algatas reformatsiooni valitseja, Saksamaal rahvas. Saksamaal oli suunatud usuasjadesse, Inglismaal poliitikasse. Henry 8. Pani Inglismaal aluse anglikaani kirikule Vastureformatsioon: 1)Inkvisitsioon-eesmärgix protestantismi kui väärõpetuse väljajuurimine ja teisitimõtlejate hävitamine. 2)Katoliku kiriku sisene uuuendusliikumine, et taastada kiriku ühtsus, oluline roll jesuiitide ordul(Rajas I. Loyola 1540. a)-elasid vaesuses, vallalisena, sõnakuulmises, kuuletusid paavstile. Paavst gregorius 13. Pani aluse Gregoriuse kalendrile, mis kehtib tänapäevani. 5)Ususõjad a)Madalmaade Vabadusvõitlus- Madalmaad olid majanduslikult väga arenenud, läxid Habsburgide dünastia Hispaania liini võimu alla. Kõrged maxud ja kauplemiskeelud tekitasid rahulolematust, Hispaania kuningat Felipe 2. Peeti võõrax.
Katoliku kirik hakkas tegema emakeelseid jutlusi. Kirik hakkas ka piiblit rahvuskeeltesse tõlkima, kuid see oli vähesel määral. Inkvisitsiooni tugevdati. Kirik loos uusi ordusid. Senised meetmed rahvast katoliku kiriku poole tagasi ei pööranud. Tuntumad ordud Kaputsiinid ja Ursuliidid. Nende eesmärk oli usu selgitamine. Nendeks tuntumaks osutus jesuiitide ordu. Selle loojaks oli fanaatiline katoliiklane Ingalius Loyola. Jesuiite saadeti erinevatesse euroopa piirkondadesse usku selgitama. Jesuiitideks said vaid haritumad ja kõrgemast soost isikud. Jesuiidid asutasid koole ja õpetasid inimesi lugema ning kirjutama. Kohati oli jesuiitide tegevus kasulik. Eestis oli jesuiitide tugipunktiks Tartu. Liivimaa kuulus poolale ja eesti lõunaosa oli siis liivimaa osa. Euroopas toimus pidevalt usulisi kokkupõrkeid. Tuli kokku Trento kirikukogu 1546-1563. prooviti leida lahendusi
Frangi riigi kuningas. (Merovingide dünastiast) 14.Karl Suur- Frangi riigi kuningas alatest aastast 768, keiser aastast 800. 15.Muhamed- Meka kaupmees, Islamiusu kuulutaja, kes sai ilmutuse Gabrielilt, peaingel Džebrail. 16.Allah- Araabia keeles tõlgituna “Jumal” UUSAEG (16-18 saj.) 17. Dante Alighieri- Itaalia kirjanik ja poliitikategelane 18. Martin Luther-Saksa reformatsiooni elluviija. 19.Philipp Melanchton- Saksa humanist, koostas Augsburgi usutunnistuse. 20. Ignatius Loyola-Ordukindral, määrati ametisse 1541. 21. Louis XIII, Louis XIV- XIII (1610-surm), XIV (1643-1715) Olid Prantsusmaa kuningad 22. Richelieu-Kiriku- ja riigitegelane. Louis XVI abiline ja “parem käsi” 23. Oliver Cromwell- Inglise kodusõja üks vägede juhtidest. Juhtis Inglismaad (1653-kuni surmani) 24. William III-William II poeg, Inglismaa üks kuningatest. 25. Robespierre, Danton, Marat- Jakobiinide liidrid, Prantsuse revolutsiooni populaarsed juhid. 26
väärtusorientatsioonile, kuid pikaajalises perspektiivis võib suurendada sotsiaalse tõrjutuse riski. 5 Kasutatud kirjandus 1. Braun, K.-H., & Wetzel, K. (2006). Soziale Arbeit in der Schule. München: Ernst Reinhardt Verlag. 2. Constable, R. 2008. The Role of the School Social Worker. Chicago: Loyola University. 3. Eesti Entsüklopeedia. [http://entsyklopeedia.ee/]. 15.03.2017 4. Higy, C., Haberkorn, J., Pope, N., Gilmore, T. 2012. The Role of School Social Workers from the Perspective of School Administrator Interns: A Pilot Study in Rural North Carolina. International Journal of Humanities and Social Science. Vol.2 (2) pp. 8-15 5. Hämäläinen, J. 2001. Sissejuhatus sotsiaalpedagoogikasse. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus. 6. Juhila, K
musta, kohustuslik oli töötamine. Kalvinistid olid väga sallimatud teiste usuliste vastu. 14. Iseloomusta konkreetsete näidete kaudu vastureformatsiooni. Vastureformatsioon – usuline ja poliitiline liikumine, mille eesmärk oli katoliku kiriku sisemine reformimine ja protestantidele kaotatud alade tagasivõitmine katoliku kirikule. Seoses vastureformatsiooniga tuli taas kasutusele inkvisitsioon. 1540.a. loodi uus mungaordu – Jesuiitide ordu (asutaja Ignatius Loyola). Jesuiidid pidid tingimusteta kuuletuma paavstile, ordu ainueesmärgiks sai ketserite ja paganate pööramine katoliku usku, võitlus reformatsiooni vastu. Nad rajasid koole, kus valmistati vaimulikke ette tööks protestantismist ohustatud piirkondades, tegutseti ka ilmalikes õppeasutustes, pihiisadena õukonnas, misjonäridena Ameerikas, Indias, Hiinas ja Jaapanis. - jõupingutused katoliku kiriku positsioonide taastamiseks
Katoliku kirik vallandas vastureformatsiooni, milles võib eristada kahte suunda. Esimene neist oli katoliku kiriku otsene vastutegevus. See seostus inkvisitsiooni tugevnemisega, mis seadis eesmärgiks protestantismi kui väärtõpetuse väljajuurimise ning teisitimõtlejate hävitamine. Teine suund oli katoliku kiriku sisene uuendusliikumine, et taastada kiriku kõikumalöönud ühtsus, milles oli oluline roll 1540.aastal loodud jesuiitide ordu. Jesuiitide ordu rajaja Ignatius Loyola 12. 30-aastane sõda Kolmekümneaastane sõda oli sõda, mis peeti 16181648 põhiliselt Saksa-Rooma riigi territooriumil Kesk-Euroopas, kuid milles osales enamik Euroopa riike. Sellel oli palju põhjusi, kuigi algusest peale oli tegemist konfliktiga protestantismi ja katoliikluse vahel. Tähtsat osa mängis ka Praha defenestratsioon (Saksa-Rooma Riigi keisri Ferdinand II saadikute aknast välja viskamine Prahas 1648 Vestfaali rahu kinnitas Augsburgi usurahu põhimõtteid. 13. Renessanss
V: Firenze 7. Millise linna ajaloo kirjutas Machiavelli? V: Firenze 8. Kelle vahel toimusid Itaalia sõjad Machiavelli ajal? V: Saksa-Rooma keisririigi ja Prantsuse kuningriigi vahel 9. Kuhu on Machiavelli maetud? V: Firenze linna Santa Croce kirikusse 10. Mis on Machiavelli peateos? V: Il principe ehk Valitseja 11. Mis on makiavellism? V: võimuhuvide hoolimatu järgmimine, mille puhul ei põlata ära ühtki vahendit 12. Kas jesuiitide ordu rajaja Ignatius Loyola on öelnud: ,,Eesmärk pühendab abinõu"? V: Ei ole, aga see on väga levinud eksiarvamus 13. Milles seisneb Machiavelli filosoofia peamine mõte? V: Ideaalse valitseja ja parima riigikorra asemel kirjeldab Machiavelli sügava läbinägelikkuse ja usutavusega võtteid, mida inimesed kasutavad võimule saamiseks ja võimul püsimiseks, samuti erinevaid viise, kuidas võimu kaotatakse 14. Milliseid abinõusid peab Machiavelli arvates kasutama, et võimul püsida? V: jõudu,
Nantes'i edikt 1598 : valitsevaks usuks katoliiklus. MADALMAAD: põhjused eneseteadvuse kasv, kodanluse tõus, kalvinismi pooldamine (kogunesid relvajõud). 1561. algasid rahutused, 1566. pildirüüste, 1567 Alba terrorireziim (verenõukogu, metsagöösid), 1579. Arrasi unioon (katoliikluse taastamine) ja Utrechti unioon (sõja eduka lõpuni viimine). 1581. Utrechti uniooni alusel Ühendatud Provintside Vabariik e. Ühendatud Madalmaad. Kultuur. Jesuiidid: 1540 asutas Ignatius Loyola jesuiitide ordu, kes hakkas kaitsma katoliku kirikut. Tahtsid viia inimesed taas usu juurde, aktiivne tegevus väljaspool kloostrit.
37)Võimude lahususe idee autor Montesquieu 38)Inimeste kasvatus ja eluviis peaksid olema loomulikud Rousseau 39)Kuninga võimu piirab seadusandlik võimuorgan; kuningas teostab täidesaatvat võimu parlamentaalne monarhia 40)USA osariikide esinduskogu 1776.a kontinentaalkongress 18.Ühenda paarid 5p 1) M. Luther - Saksa teoloog 15-16 saj. reformatsiooni algataja ja usupuhastaja, on mõjutanud suuresti luterlust. 2) J. Calvin - 3) Henry VIII 4) Leo X 5) I. Loyola 6)Ricelieu 7)Voltaire 8)Montesquieu 9)Rousseau 10) Louis XV 11) C. Kolumbus 12) V. da Gama 13) F. Magalhaes 14) B. Diaz 15) A. Tasman 16) B.Franklin 17) G.Washington 18) T.Jefferson 19) A.Lincoln 20) Victoria 19. Kirjuta daatum. 1) Napoleoni sõjakäik Venemaale - 1812 2) I ümbermaailma reis - 1519-1521 3) Aurumasina leiutamine - 1789 4)Prantsuse revolutsiooni algus - 1789 5)Tordesillase leping - 1494 6)Napoleon kroonitakse keisriks - 1804 7)Viini kongress - 1814-1815
40)USA osariikide esinduskogu 1776.a - kontinentaalkongress M. Luther - oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon (15-16) J. Calvin - oli prantsuse usureformaator, kes pani aluse kristlikule teoloogiasüsteemile (16) Henry VIII - Kuningal ei olnud meessoost troonipärijat, nõudis lahutus 1534 kuulutati kuningas Inglise kiriku peaks, loodi anglikaani kirik, mis ei allunud Roomale Leo X - Ta oli 217. paavst.(15-16) I. Loyola - oli jesuiitide ordu asutaja (15-16) Ricelieu - oli prantsuse kiriku- ja riigitegelane. (16-17) Voltaire -oli prantsuse deistlik filosoof, kirjanik,ajaloolane ja üks Euroopa valgustusliikumise juhtkujudest (17-18) Louis XV - oli Prantsusmaa kuningas 1715. Aastast. C. Kolumbus - oli sooritas ajavahemikus 1492-1504 neli avastusreisi Kesk-Ameerikasse (15-16) V. da Gama - oli Vasco da Gama- 1498 avastas meretee Indiasse ümber Aafrika. F. Magalhaes- alustas1519
Vana-Liivimaa lagunemine Selline jaotus provintsideks püsib kuni 1917. aastani: Liivimaa - Poola valdus Eestimaa - Rootsi valdus (lõuna-eesti) (põhja-eesti) Taani Saaremaal kuni 1645 Rootsi võidab taanit ühes lühikeses sõjas taanile kuulunud saaremaa läheb liivimaa külge 1917 ühendatakse eestlased ühte kubermangu seda hakkab valitsema Pätsi õpetaja Poska Jesuiitide tegevus Ignatius Loyola 1491-1556 Societas Iesu 1540 (võitlemaks reformatsioonide vastu) rajas Ignatius sellest saab alguse vastureformatsioon seisis katoliku kiriku kaitseks haiglavoodis toimus tal usuline pöördumine, tutvustas ideed rooma paavstile ja asutas ordu (Jesuiitide ordu) Tartu saadi aru, et vaja on haritud inimesi ja hakkas levima koolitöö ja -tegevus koolid ja kolleegiumid tõlkide seminarid usulisi tekste hakati tõlkima kohalikku keelde
VASTUREFORMATSIOON (16. saj. keskel) Katoliku kirik ei olnud reformatsiooniks valmis. Umbes paarikümne aasta pärast läksid katoliiklased vasturünnakule. Trento Kirikukogus (1545.-1563. a.) moodustati ka keelatud raamatute nimekiri. Trento kirikukogu otsustas, et Paavst ei eksi kunagi. Trento rõhutas, et kõik protestandid on ketserid. Katoliku kiriku enda reformimise käigus loodi üks oluline organisatsioon: Jesuiitide Ordu. Jesuiitide ordu loojaks oli Ignatius Loyola. Põhikiri kinnitati 1540 .a. Ordu peamine eesmärk oli ketserite ja paganate pööramine. Jesuiitide ordul oli 4 tõotust: ela vaesuses, allu paavstile täielikult, ela vallaliselt ja usu jumalasse. Nende puhul oli plussiks kindlasti ka see, et Jesuiidid pöörasid suurt tähelepanu haridusele. Rajasid oma Jesuiitide gümnaasiume.
Jesuiitide tegevus Eestis piirdus ainult Tartuga, kus tegutses korraga kuni 9 preestrit. 1583. asutatijesuiitide gümnaasium ja selle kõrvale ka tõlkide seminar, kus valmistati ette preestrikutseks sobivaid kanditaate kohalike hulgast. Miks katkes vastureformatsioon Eestis? 1625. vallutasid rootslased Tartu, mis lõpetas jesuiitide tegevuse ja ka kogu katoliku ajastu Eestis. Preestrid valiti haridustaseme järgi, roll ka välimusel. Räägiti kohalikus keeles. Ordu rajas Ignatius Loyola, hispaanlane, aadel. Luteri kirik Rootsi ajal Mis rolli etendasid luterluse juurutamisel.... ...Joachim Jhering? luteri kiriku organisatsiooniline ülesehitaja, andis välja esimese eestikeelse aabitsa, töötas välja range kirikukaristus süsteemi, ei aidanud luteri usku eestlastele vastuvõtlikumaks muuta. ...Hermann Samson? luterliku fundamentalismi esindaja, 1626. avaldas juhendi, kuidas nõida ära tunda Miks jäi Rootsi ajal luteri usk siiski eestlaste jaoks võõraks?
sõjani. 4. Vastureformatsioon katoliku kiriku võitlus reformatsiooniga oma positsioonide tugevdamiseks. a) Katoliku kiriku otsene vastu tegevus: · Inkvisitsiooni tugevdamine protestantismi kui väärõpetuste väljajuurimine ja teisitimõtlejate hävitamine. b) Katoliku kiriku sisene uuendusliikumine kiriku ühtsuse taastamiseks: · 1540 rajas baski aadlik Ignatius Loyola Jesuiitide ordu, tõotades täielikku kuuletumist paavstile. · Haritud meestena jõudsid Jesuiidid mitmesse kuningakotta, mõjutades valitsejate tegevust põhimõttel "Eesmärk pühendab abinõu!" (appi võeti ka pistoda ja mürk). · 1583 jõudsid Jesuiidid Poola kätte läinud Riiga ja Tartu, kuhu rajasid hariduse edendamiseks kolleegiumi. · Trento kirikukogu otsused tugevdasid ordu- ja kloostri distsipliini,
uuendusliikumine, et taastada kiriku kõikumalöönud ühtsus, mille soli oluline roll 1540.a loodud jesuiitide ordul. Sinna võeti ainult hea tervise, kena ja meeldiva välimusega, tasakaaluka ja inimestega sobiva iseloomuga inimesed, kel oli energiat ja kindle sihiteadvus. Kui hiljem tuli välja mõni iseloomujoon, mis ei sobinud, visati kohe välja. Ühestki ordust ei heidetud kedagi nii kiiresti välja, kui sellest. Jesuiitide ordu rajas baski päritolu aadlik Ignatius Loyola(1491-1556). Tartu jesuiitide kolleegium oli orgu põhjapoolseim. Katoliku kiriku organisatsioonilisele tugevnemisele aitas oluliselt kaasa Trento kirikukogu(1545-1563). Piibli tõlgendamise ainuõigus jäeti kirikule ning piibli kõrval tuli väärtustada ka kiriku õpetustraditsiooni. Paavst Gregorius XIII(1572-1585 valitses) teostas 1582.a kalendrireformi, pannes aluse suuremas osas maailmas tänapäevani kehtivale Gregoriuse kalendrile.
4) Pöörati tähelepanu õpetajale: nõuti ühiskonna suuremat hoolitsust õpetaja eest, tema koolituse-, töö- ja palgatingimuste parandamist. Reformatsiooniaegne koolisüsteem Koolitüüp. Õppetöö sisu. RAHVAKOOL lugemine, kirjutamine, arvutamine, usuõpetus, kirikulaul LADINAKOOL Seitse vaba kunsti alamaste GÜMNAASIUM Seitse vaba kunsti ülemaste ÜLIKOOL 2-aastane kunstide kursus + õpingud arsti-, õigus- või usuteaduskonnas Vastureformatsioon pedagoogikas Ignatius Loyola (1491-1556) eestvõttel asutatud Jesuiitide ordu (Societas Jesu) loodud 1534 Jesuiitide ordu eesmärgid: 1. Katoliku usust võõrdunud rahvamasside kasvatamine ja tagasivõitmine ristiusu põhitõdede õpetamise ja jutlustamise teel (misjonitöö) 2. Kõrgema teoloogilise hariduse andmine oma liikmeile, koolide asutamine Jesuiitide kool I. ALAMASTE STUDIA INFERIORA GRAMMATICA I-III klass HUMANITAS IV klass RHETORICA V klass Jesuiitide kool II. NOVIITSIAEG (2 aastat) + pedagoogiline praktika III
· Ida-Rooma riigi langemist · Dualism 2. Varast keskaega iseloomustavaks 15.jesuiitide ordu asutajaks oli(1534a.) märksõnaks on oli: · Humanism · Erasmus Rotterdamist · Atletism · Hyronymos Mercurialis · Asketism · Ignacius Loyola 3. Kõrk-ehk klassikaliseks keskajaks loetakse 16.õpilase reziiminõude ,,kolm kaheksat" ajaperioodi: püstitas: · 5.saj -11.saj keskapigani · Vittorino da Feltre · 11.saj keskpaigast-15sajandini Jan Amos Komensky · 14.saj-17sajandini · Thomas More 4.mungaordu, mis on tuntud kui ,,jutlustavate 17
3.5. Vastureformatsioon ja ususõjad: Katoliku kirik ja paavst üritasid reformatsiooni levikut peatada, vallandades vastureformatsiooni. Ühelt poolt tegeleti katoliku kirikus enesepuhastusega: korrastati katoliiklikku õpetust, keelati kiriklike ametikohtade koondumine ühe inimese kätte, parandati vaimulike haridustaset ja tugevdati ordu- ja kloostridistsipliini. 1540 rajati Ignatius Loyola (1491 – 1556) eestvedamisel jesuiitide ordu, mille eesmärk oli katoliiklust tugevdada ja võidelda reformatsiooni vastu. Teisalt taasaktiveerus inkvisitsioon, et usuline teisitimõtlemine välja juurida. Hävitati ketserlike sisuga „musta” nimekirja kantud raamatuid. Euroopa erinevates piirkondades puhkesid ususõjad katoliiklaste ja protestantide vahel: Prantsusmaal sõjad hugenottidega (n Pärtliöö 1572, kui Pariisis ja Prantsusmaal tapeti ~20 000
autoriteks olid näiteks Kopernik, G.Bruno, Hobbes, Descartes, Pascal, Voltaire, Diderot jt. silmapaistvad Euroopa kultuuri esindajad. Hukkamõistetud raamatutele kuulutati anateem ja need põletati avalikult. See metsik komme kestis kuni Suure Prantsuse revolutsioonini. Eriline missioon katolismi puhtuse päästmise ürituses oli Jeesuse Seltsil 2 ehk jesuiitide ordul, mungaorganisatsioonil mille asutas hispaania aadlik Ignatius Loyola 1534 aastal Pariisis. Ordu loodi võitluseks protestantliku ketserlusega, tal olid suured volitused ja privileegid. Peale paljude euroopa maade said jesuiidid oma mõju alla ka Aasia, Aafrika ja Lõuna-Ameerika riike. Prantsusmaal olid nad ametlikult tunnistatud roomakatoliku kiriku esindajateks ja osutusid võimsaks toeks kuninga absolutismile. Jesuiidid mõjutasid ühiskonda ka laste kasvatamisega oma õppeasutustes kolleeegiumides ja seminarides. Neil koolidel 1
Laiemas mõttes keelati kõik, mis katoliku kirikut kritiseerisid, kuid kõike ei suudetud siiski hävitada. · ,,Paavst ei eksi" Kinnitati paavsti ilmeksimatus. Kui paavst oli eksimatu, oli ta ka kirikukogust tähtsam ja võis seega nende otsuseid muuta. · ,,Kõik protestandid on ketserid" Inkvisitsioonikohus pidi reformatsiooni vastu võitlema. · Jesuiitide ordu 1540ndatel tekkis jesuiitide ordu uus vaimulik ordu. Looja oli Ignatius Loyola. Ta nägu pühakuid oma nägemustes ja tahtis katoliku kirikut teenida elu lõpuni, et ise ka pühakuks saada. Ta läks Palestiinasse misjonäriks, kuid tulutult. Ta omandas teoloogilise hariduse, kus talle tekkisid sõbrad ümber, kes temaga ühtesid põhimõtteid järgisid. Koos öeldi lahti maisest maailmast. Loyola soovis paavsti luba ordu loomiseks. Paavst kinnitas jesuiitide ordu põhikirja. Jesuiitide ordu eesmärgiks sai ketserite ja paganate pööramine. Nad pidid tooma katoliku
eriti arhitektuuris olid esikohal kiriku huvid. · Eelkõige Habsburgide dünastia võimu alused alad: Itaalia, Hispaania ja Austria, Lõuna- Saksamaa, Lõuna-Madalmaad (praegune Belgia), Poola-Leedu · Kunst vastas täiel määral baroki tunnustele. Kirik ja paavsti õukond soovisid, et kunst oleks esinduslik ja tore- pidi sümboliseerima usu ülevust ja jõudu. Jesuiitide ordu asutaja Ignatius Loyola soovitas, et kunst kujutaks usulist ekstaasi, märtsisurmasid ja imesid nõnda, et usklik saaks neid reaalseks pidada. ARHITEKTUUR ITAALIAS JA SAKSAMAAL 17-18.saj. Barokk-kirikute ülesehitus. Valitsevaks kirikutüübiks sai pikergune hoone, mis oli kohasem katoliku liturgiale. Kiriku siseruum ei jagunenud löövideks vaid moodustas ühe avara saali. Külglööve asendasid sageli kabeliteread kiriku põhja-ja lõunaküljel. Põhiliseks valgusallikaks said aknad tambuuris
Trento Kirikukogus pandi kokku ka Keelatud Raamatute Nimekiri. Trento kirikukogu otsustas, et Paavst ei eksi kunagi. Kui protestantide puhul usutöö allikaks oli piibel, siis Trento rõhutas lisaks piiblile on olulised ka erinevate katoliiklike autorite tööd ja kirikuisade teosed. Trento rõhutas ka seda, et kõik protestandid on ketserid. Katoliku kiriku enda reformimise käigus loodi üks oluline organisatsioon: Jesuiitide Ordu. Jesuiitide ordu loojaks oli Ignatius Loyola. Kinnitati põhikiri 1540 .a. Põhimõtteliselt ordu ainuke eesmärk oli ketserite ja paganate pööramine. Jesuiitide ordul oli 4 tõotust: Ela vaesuses, Allu paavstile täielikult(ekstra), Ela vallaliselt, Usu jumalasse. Pidid olema heade vaimsete võimetega ja hea väljanägemisega. Jesuiitide ordu tegutses ilmalikus elus. Jesuiitide ordu liikmete eesmärgiks oli saada õukondades vaimulikeks, pihiisadeks, printside kasvatajateks, jne.
· 1534-Supremaatia akt (act of supremacy) · Inglismaa kuningas kuulutati kirikupeaks · Tekkis inglismaa ehk anglikaani kirik. · Algas kloostrite riigistamine · Kirikumaad jagati rikaste vahel laiali · Tulemuseks katoliiklaste ja protestantide vaheline võitlus · Kestis ligi 150 aastat. Vastureformatsioon · Nimetatakse katoliku kiriku hilinenud vastulöök · Oluline roll inkvisitsioonikohtul · Jesuiitide ordu 1540aasta · Ignatius Loyola poolt loodud · Eesmärgiks katoliku usu levitamine läbi hariduse · Eesmärk pühitseb abinõu · Trento kirikukogu 1545-63 Prantsusmaa · Kõige parem näide absolutismist · Nii positiivses kui negatiivses mõttes · Hakkas välja kujunema pärast ususõdu · Henri IV 1589-1610 · Peetakse esimeseks absolutistlikuks monarhiks · Louis XIII 1610-1643 · Kardinal Richelieu valitsemisaeg I mininstrina Louis XIII ja absolutismi välja kujunemine
annaabi.ee 
