Kontroll: lõppsuuna direktsiooninurga arvutamine. Vasakpoolsete nurkade järgi: järgm = eelm ± 1800 i Kontroll: lõppsuuna direktsiooninurga arvutamine. c)Koordinaatide juurdekasvude arvutamine Direktsiooninurga järgi: X = s * cos ja Y = s * sin Rumbi järgi: X = s * cos R ja Y = s * sin R Kinnises käigus kontroll Teoreetiline summa: Xteor = 0 ja Yteor = 0 Praktiline summa: Xpr ja Ypr (arvutatud juurdekasvude summa) Sulgemisvead: fx = Xpr - Xteor ja fy = Ypr - Yteor Absoluutne jooneline sulgemisviga: fpr = f x 2 + f y 2 f pr 1 Suhteline sulgemisviga: < s 2000 Lahtises käigus kontroll Teoreetiline summa: Xteor = Xviimane Xesimene ja Yteor = Yviimane - Yesimene Praktiline summa: Xpr ja Ypr (arvutatud juurdekasvude summa) Sulgemisvead: fx = Xpr - Xteor ja fy = Ypr - Yteor Absoluutne jooneline sulgemisviga: fpr = f x 2 + f y 2 f pr 1
Noodikirja areng 8.-13. saj. 8. saj. Franki suurriigi kujunemisel tekkis vajadus ühtlustada liturgilist laulu riigi territooriumil, sest liturgilisi laule oli väga palju ja erinevaid, mis koormas lauljate mälu. Vajati viisi, et olulised laulud kirja panna. Esimesed märgid meloodia kirjapanekuks olid neumad, mis tulid kasutusele alles 7. saj., kuid valdavalt kasutati 8. - 9. sajandil. Neumasid märgiti punktikeste ja tingmärkidega teksti kohale. Tekstikirja abil võis vanu viise meelde tuletada. Noodikõrgust ei olnud neumade abil veel võimalik täpselt fikseerida, sest neumade abil tähistat rütmi ja meloodia liikumise suunda. Esimene noodijoon tuli kasutusele 10. saj., see oli punane ja määras kindlaks FA-noodi, kuid üsna pea oli noodijoonte arv väga erinev (1-10) ja seega üsna raske viisist selgust saa...
vajalikud intiimseteks vestlusteks. Rokokoo mööbel, seal kasutati merekarpi meenutavaid nikerdusi. Diivanid ja toolid kaeti pastelltoonides lillelise siidiga. Sellel perioodil tulid moodi ka mitmesugused nipsasjakesed. Eriti aga armastati portselanist pisiplastikat. Esemete ja ornamentide kaunistamisel eelistati nn orvantit. See on sopilise kujuga keskus, mida ümbritsesid nikerdatud kaunistused. Pargikujundus. Varem valitses sümmeetriline range jooneline barokk pargistiil, mida nimetati prantsuse pargistiiliks. Siis nüüd tekkis vabaloodust jäljendav looklevate teede, ja juhuslike puuderühmadega paigutatud nn inglise park. Inglise pargistiili iseloomustavad veel grottid- see on looduslikult tekkinud või kunstlikult kaevatud koobas. Tolleaegsed kunstnikud armastasid eriti maalida kergemeelseid lõbustusi. Maalides kasutati heledaid toone, milleks olid roosa ja helesinine, võbelevat valgust, Salapärase meeleoluga
-ng, lööming -rd, käpard -ts, jalats -k, minek -sk, volask -kas, purjekas -ndus, kokandus -nd, kirjand -nik, politseinik -el, pardel -is, kirjutis -i, arvuti · väljendavad kogu või ala: -kond, kogukond -stik, sõnastik -stu, rõivistu -la, võimla -mu, elamu -mik, lugemik -ndik, lagendik *omadussõnaliited: -line, jooneline -ne, pahane -lik, inimlik · omaduse puudumist väljendav liide: -tu, mõttetu · omaduse rohkust väljendav liide: -kas, mahlakas, andekas · sarnasust väljendav liide: -jas, nooljas, kausjas Kokku-ja lahkukirjutamine: *nimisõnad täiendsõna- sõna ees, nt seinalamp põhisõna- sõna lõpus, nt laualamp KOKKU- värvid, nt lumivalege, sõsimust KOKKU LAHKU
· Muusikat mõjutas Kristuse teke ja levik. · Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat lõiku: o Kirikumuusika-vaimulik muusika o Rahvamuusika ja kultuur-ilmalik muusika o Rüütlite muusika-ilmalik muusika · Kirikumuusika sündi seostatakse püha Ambrosiusega. · Pärast tema surma, tuli Gregorius Suur, kes jätkas püha Ambrosiuse tegevust. · G. Suur ei olnud muusik, vaid ta laulis ja kirjutas muusikat üles. · Gregoriuse laul: o Ühehäälne, akapella, liturgiline laul o Ladina keelne, sisu piiblist o Puudub taktimõõt o Selle laulu meloodiad moodustasid keskaegse mitmehäälse muusika alus · Liturgiline draama on stseen jumalateenisutses, kus kanti lauldes ette selle püha juurde kuuluv ja poeetiliselt töödeldud piiblilõik. · Müsteerium on piibliaineline etendus, keskajas, kus vahelduvad esitatud osadega. · Nende erinevus: o Üks toimub kirikus, teine väljaspool kirikut o Üks toimub ain...
mm) lühim distants 360 prismale 1,5 5 7. Teatud mõõtmiste tegemisel lihtsustab auto lock süsteem ja kiirendab mõõtmiste käiku, kuna viseerib automaatselt väga suure täpsusega prismale. Auto Lock-i täpsus Trimble S6-l ~200 m joomel on passiivse prisma ja Trimble MultiTrack Target-i puhul <2 mm. Leica TS15 puhul on ATM süsteemis täpsuseks ±1 mm ja 1''. 6. Tugikäigule ehitustöödel on lubatud suhteline viga ; kus f S on absoluutne jooneline sulgemisviga ja S teodoliitkäigu pikkus. Nurkade sulgemisviga ehitusel ei tohi ületada ; kus n on nurkade arv käigus. Katastrimõõdistamisel, juhul, kui kõlvikute pindalad määrati mehaaniliselt või graafiliselt, on lubatav sulgemisviga 0,5% üldpindalast, mis tasandatakse proportsionaalselt kõlvikute pindalale. 5. Plaanilist mõõdistusvõrku võib mõõta kasutades GPS-iga määratud baaspunkte. GPS-
KESKAEG AJASTU MÄÄRATLUS Rooma impeeriumi jagunemine 395.a. või Lääne Rooma riigi langemine 476.a. KESKAEG Renessanss 14-16.saj. ·5.-7. saj. VARAKESKAEG Suur rahvasterändamine, germaani hõimude pealetung; Läänekristlik kloostrikultuur ·8.-9-saj. UUE EUROOPA HÄLL Frangi riigi kõrgaeg Karl Suur hariduse tähtsustumine · 10.-11. saj. KESKVÕIM SAKSAMAAL Saksa-Rooma keisrid Ottod; ROMAANI stiil, vaimuliku luule, muusika kõrgaeg ·12.-13. saj. linnade kiire kasv, GOOTI I kõrgaeg Uued zanrid ja vormid Muusikategelased Olulised sündmused Heliloojad Legaliseeriti kristlus 313 Rooma riigi lõhenemine 395 Keskaeg 590 Gregorius I saab Rooma paavstiks Kujunes välja missakorraldus VIII 4 noodijoont...
Muusika 1. Vanaaja juhtivad muusika riigid on: Egiptus, Babüloonia, Assüüria, Hiina, India, Süüria, Palestiina ja Kreeka. 2. Askeetlik iluideaal: Ideaaliks pühak, kelle päevad kulusid usklike tevevustega- inimest allutatakse kirikule, pidi olema üleni riietega kaetud. Humanistlik iluideaal: Kõik inimesele omane ja haritud; ülistas inimest ja elu, inimest kujutati kauni ja elujõulisena. 3. Muusika, kui Jumalate kunst/keel- Muusikale omistati imepärast võlujõudu. Muusika näis Jumalate keelena, sest ka Jumalaid peeti muusikuiks, nende hääli võrreldi pillihäälega, nende pille peeti pühadeks. 4. Muusika Antiik Kreekas- Kõik oli lihtne, looduslähedane ja loomulik. 5. Keskaja üldiseloomustus- Keskaegne vaimulik muusika oli eelkõige liturgiline muusika, mis jumalateenistustel kõlas vaimulike koorilt a cappella. Mitme sajandi vältel oli vaimulik koorilaul ühehäälne. Meloo...
VANA KREEKA Muusikal,poeesial,tantsul oli väga oluline roll. Musike - kreeka keeles muusade kunst. Muusikut peeti jumalate ande profetiks . Muusad kunstide kaitsejumalannad. 9 muusat. Muusika oli jumalike päritolu. Ampioni ja Apollo esimesed muusikud. Muusikat mängiti: jumala austamisel pidustusel moraali tõstmine sõjategevuses kasvatuslik eesmärk KULTUSMUUSIKA Seotud eelkõige 2 jumalaga Valgus- ja tõejumal Apollpn ning looduse ürgjõu jumala Diouysosega. Klassikaline ajajärk 5-330 saj. eKr kujunes välja mõiste Musike, õitsengu aeg. Musike tähendab luulet ja muusikat lahentamatus ühtsuses. Muusika oli seotud ka tantsuga Paljud muusika mõisted pärinevad kreeka keelest: Koor,orkester,muusika,sümfoonia,orel,meloodia,rütm,harmoonia,lüürika. Igal aastal korraldati jumalate auks muusikakapidustused. Kaasnesid pillimeeste ja kooride võistlus. Pillisaatega muusikas eristati 2 alaliiki: Kitaroodia - soololaul kidora saatel ...
Muusikaajalugu Antiikmuusika oli ühehäälne, seotud jumalatega, kunstiliigid eksisteerisid koos (sõna, muusika, moodustasid ühe terviku) Keskaja muusika 5.-15. sajand Keskaja algust tähistab orjanduslike riikide kokkuvarisemine; orjade ülestõusud; suur rahvasterändamine; sõjad, mille käigus hävitati ehitisi, losse, amfiteatreid ja Euroopas hakkas valitsema kristlus. Krstluse keskuseks sai Rooma, kuhu ehitati kõige rokem uhkeid kirikuid. Kristlik kirikuvõim sai alguse 313. aastast pKr kui Rooma paavst Konstantin Suur liitis su ja riigi; tähtsaim võimuorgan oli kirik ja tähtsaim raamat piibel. Muusika keskuseks muutus kirik ja Jumalateenistus kirikus. Kirikus toimusid missad ja iga päev keskpäeval toimus keskne 4-osaline missa. Missa algab sissejuhatusega, kus lauldakse 2 laulu: 1. Kyrie Eleison, Christe Eleison 2. Gloria in excelsis Deo. Järgneb sõnaliturgia, kus paav...
KESKAJA MUUSIKA (Muusikalugu 10.klassile) Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Püha Ambrosiusega. Esimeseks muusikat käsitlenud filisoofiks võib pidada Püha Augustinust. Kristlus legaliseeriti 313.aastal. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrikontorid, näiteks Tours, St. Gallin, Mitz. Liturgia poeetiliselt töödeldud piiblilõik missa igapäevane peamine jumalateenistus katoliku kirikus ordinarium muutumatu missa osa proprium vastavalt kiriku kalendrile muutuv missa osa. Missa muusikalised osad: I Kyrie Eleison Issand halasta II Gloria Au olgu Jumalale kõrges III Credo Usun ainsasse Jumalasse IV Sanctus/Benetictus Püha/Kiidetud olgu V Agnus Dei Jumala Tall Eesti heliloojatest on kirjutanud missasid Urmas Sisask (nt. Missa nr 3) ja Arvo Pärt. Gregoor...
Drakei avastused Sir Francis Drake Sir John Hawkins Sir Francis Drake on Briti meresõitja, viitse- admiral, piraat,ta oli esimene inglane kes ümber maakera purjetas ja elas selle üle.Francis Drake sündis Tavistockis,Devonis.Ta oli Mary Mylwaye ja Edmund Drake üks kahest pojast.Ta sündis u 1540 ja suri 1596 Partobelo lähistelt. Drake oli pärit vaesest perekonnast.12- aastasena asus ta ranniku kaubavedaja teenistusse,kes vedas lasti Inglismaalt Prantsusmaale ja Hollandisse.Tööandja surma järel päris Drake tema laeva.Ajalugu ei kajasta täpselt tema tegevust sellest ajast kuni 1567.aastani.Teada on, et 1565.aastal saatis Drake kapten John Lovelli reisil Mehhikosse, kus too oli seotud orjakaubandusega.Rio de la Hacha linnas röövisid hispaanlased kahelt meremehelt kogu nende vara. 1567.aastal asus Drake koos sugulase John Hawkinsiga ekspeditsioonile Mehhikosse. Laevastiku üks neljast laevast oli "Judith...
Mehaaniliseks tööks nimetatakse keha nihke ja seda põhjustanud jõu korrutist. A=Fs, ühik 1 J (dzaul) 1 J=1N*1m. Tõstes 102g 1m kõrgusele teeme umbes 1 J tööd. Kui keha ei liigu täpselt jõu suunas, tuleb jõud lahutada kaheks komponendiks (mõttelisteks osadeks). Tööd teeb liikumissuunaline komponent F1, järelikult A=F1s. Kuna F1 ei saa mõõtta, teeme asenduse F1=Fcos ning A=Fs*cos See ongi töö üldvalem. Töö tegijaks on kõik kehad. Kui keha ei oma tähtsust, siis töö tegijaks on F. Et tõsta massi m kõrgusele h, tuleb rakendada selle raskusjõuga võrdne jõud F(algul veidi suurem, lõpul väiksem). Seega A=Fh=|Frh|=mgh Võimsus nim. ajaühikus tööd. N= A/t, ühik 1W=1J/1s, 100W=100J/1s. Kuna A=Fs, siis N=Fv seega võimsus on kiiruse ja jõu korrutis. Vanad võimsuse ühikud: 1hj (hobujõud Ida- Euroopas =735W); 1HP(Anglo-Ameerika hobujõud=745W). Mehaaniline energia tähendab maksimaalset tööd, mida keha antud tingimustes võib teha (kuid pole veel teinud)....
• Laps mõistab teiste tundeid, kui tema tähelepanu hakkab kasutama nii üld- kui ka liiginimetusi sellele juhtida. • Edasi areneb sõnaloomeoskus: laps kasutab ja moodustab lisaks liitsõnadele ka tuletisi: mahlane, jooneline. • Laps märkab ja nimetab detaile, näiteks näo osad: ripsmed, kulmud, lõug. 4 25.02.2018
Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool Keskaja kultuur ja muusika Referaat Koostaja: Aare Sepper 14KS1 Vana-Vigala 2014 Sisukord 1.Romaani ja Gooti stiil 2. Vaimuliku muusika areng 3.Missa 4.Noodikirja kujunemine 5.Ilmalik muusika 6.Pillid keskajal Romaani ja Gooti stiil Romaani stiil on esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 10. sajandist kuni 13. sajandini. Romaani stiil tekkis pärast karolingide kunsti umbes 10. sajandi lõpus ja püsis kuni gooti stiili tekkimiseni. Eeskätt avaldub romaani stiil arhitektuuris. Gooti stiili sünd on täpselt dateeritud: selle alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal pühitseti sisse Saint-Denis' kloostri kiriku koor. Teised Prantsuse piirkonnad, samuti Inglismaa võtsid uue stiili vastu 12. sajandi lõpuks. Itaalias hakkab see levima 13. sajandi alguses, Sa...
rannikule Rahuliku lasumusega settekivimite paljandumisel tekkivad pankrannikud. Fjordrannik on rannikutüüp, kus kõrge kaljune rannik on liigestatud fjordidega pikkade kitsaste järskude kõrgete kallastega ja kaugele maismaasse ulatuvate sügavate lahtede või väinade poolt. Piirkondades kus mäeahelikud ja nendevahelised orud ristuvad rannajoonega, on kujunenud lahtedest ja poolsaartest tugevasti liigestatud riarannikud. 12.Pindmine ja jooneline erosioon Erosioon on protsesside kogum, mille käigus maakoore pealmine osa mureneb ja kandub ühest kohast teise. Materjali transportijaks võivad olla vooluvesi, jää, tuul jne. Mõnikord mõistetakse erosiooni all kitsalt protsessi, mille käigus voolav vesi uuristab ja transpordib setteid. On ka käsitlusi, mis jätavad kas murenemise või transpordi erosiooni mõiste alt välja.
Keskaja muusika Keskaeg (5. 15. sajand). Toimus rahvasteränne, Euroopas kinnitas kanda kristlus Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e püha Ambrosiusega- lauluviiside korjaja Lääne kiriku keskuseks sai Rooma 590.a. valiti Rooma paavstiks Gregorius Suur (Gregorius I) -jätkas Ambrosiuse poolt alustatut- kogus ja parandas leitud viise ning aitas kaasa nende levitamisele -ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste ja võttis kasutusele uue liturgia (jumalateenistuse ülesehitus) -tema poolt uuendatud liturgilised tekstid said lääne kirikulaulu aluseks Gregooriuse laulu aluseks. -vaimulik muusika Pärast Ambrosiust ja Gregorius Suurt jäi kirikumuusika tükiks ajaks soiku->andis võimaluse ilmaliku laulu tekkeks -Gregarius I ,,Üle Euroopa peab katoliku kirikus olema ühtne liturgia, kõlama ühtne kiriku laul'' Liturgia e jumalateenistuse korrastus kujujunenud ühistest valdustest, lauludest. Kat...
Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat lõiku: ·kirikumuusika ·rahvamuusika ja kultuur ·rüütlite muusika Keskaeg hõlmab 4. 16. sajandit. Keskaja muusikat periodiseeritakse mitmeti, kuid selgemalt võib välja tuua kolm perioodi: 1) varakristlik muusika 2) gootiaegne muusika e. kirikumuusika ( sageli kasutatakse varakristliku ja gootiaegse muusika puhul lihtsalt ühtset mõistet - kirikumuusika 3) renessanssmuusika ääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano piiskopiks 374. a. Ambrosius oli kõva laulumees ning lauluviiside innustatud korjaja ristikoguduse seas ja pani need viisid ka kirja....
KESKAJA MUUSIKA (5.-13. saj.) 1. Milline ajaloosündmus tähistab keskaja algust? Keskaja üldiseloomustus. Keskaja alguseks loetakse Lääne-Rooma riigi hävitamist barbarite poolt 476.pKr. Üldiseloomustus Ajalugu Kirikukesksus · Germaanlaste riikide teke Elati vaimse müüdi maailmas · Karl Suure impeeriumi kujunemine Puudus imetlev hoiak kiideti Loojat · Ristisõjad Usuti jumalikku algesse · Linnade teke Inimene oli üksik indiviid, kes orienteerus · Paavstluse ja keisrivõimu konflikt olevikule, sest tulevikku kardeti Ususõjad Teadus Kirjandus Astroloogia Dante Aligieri "Jumalik komöödia" Ka...
Minu õpimapp sisaldab: 1. Kõiki loengu materjale (mis on loetud ja märgistatud) 2. Eneseanalüüs „ Mina lugejana“ 3. Videoanalüüs : õpetaja roll kõnelejana, meetodid, vahendid, aktiivõppe meetodid, lõimimine. 4. Kirjutamis-ja lugemisoskuse perioodid Frithi ja Ehri mudeli järgi. Lugemistegevuste kirjeldused. 5. Lugemispesa pilt ja kirjeldus. 6. Kolme erialase raamatute kokkuvõte. 7. Kõike Lugemispesa teematiliste saatede lühikonspekt. 8. Eneseanalüüs ja märkmeid külalisseminaride kohta. 9. Enda loodud mängu analüüs ja mängu reeglid. Lisaks: Näpumängude kasutamine koolieelseseas Väikelapse kõne areng ja selle toetamine „Peitusmäng“ Tähesõnastik 3-D (SABLOONID) Erinevaid mänge VIDEOANALÜÜS Õpetaja roll kõnelejana: õpetaja suunab lapsi küsimuste abil, kordab järgi las...
kraadijaotustega 0 20 kummaski suunas. Rõnga alumise osa külge on kinnitatud raskus, mille mõjul rõnga 0- jaotis, olenemata visiirtoru kaldest, on alati horisontaalasendis. Silmadioptri külge on kinnitatud luup. Eklimeeter(liht, optiline) on geodeesiainstrument kaldenurkade mõõtmiseks ~0,2o täpsusega või kalde mõõtmiseks 1% täpsusega. Kasutatakse kalde määramiseks topograafias. Prisma reflektor,mille saadetakse elektromagnetilisi laineid.Absoluutne jooneline sulgemisviga kaugus punktide A ja A' vahel, mis mõõdetakse plaanilt ja avaldatakse meetrites. Otseülesannejoone teise otspunkti koordinaatide arvutamine. Pöördülesannejoone kahe otspunkti koordinaatide järgi arvutatakse joone pikkus ja direktsiooninurk. Kinnisne käik. 1) nurkade teoreetiline käik Sulgemisviga tasandatakse kõigi nurkade vahel ära. 2) nurga parandid Kontrollimiseks liidetakse kokku tasandatud nurgad, mis peab võrduma nurkade teoreetilise summaga
• Gall`i (stereograafiline silindriline) projektsioon • Milleri (silindriline) projektsioon [1] 8. PSEUDOSILINRILISED PROJEKTSIOONID Pseudosilindrilised projektsioonid on sarnased silindriliste projektsioonidega. Erinevus seisneb selles, et telgmeridiaan on ainuke meridiaan, mis on sirge. Kõik teised meridiaanid on kõverad.[8] Need projektsioonid sobivad eelkõige tervet maailma kujutavate kaartide jaoks. Polaarpiirkondade väiksem jooneline moonutus annab neile silindriliste projektsioonide ees selge eelise. Pseudosilindriliste projektsioonide puhul otsitakse pilkupüüdvat vormilist lahendust.[9] Klassikalised pseudosilindrilised projektsioonid on tihti äärmiselt lihtsa algoritmiga. Suur osa projektsioone on õigepindsed, mis lubab neid laialdaselt kasutada atlastes temaatiliste kaartide alusena. [1] • Mollweide projektsioon • Sinusoidaalne projektsioon • Eckerti projektsioonid • Eckerti I projektsioon
Sissejuhatus keskaja muusikasse Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat lõiku: · kirikumuusika · rahvamuusika ja kultuur · rüütlite muusika Keskaeg hõlmab 4. 16. sajandit. Keskaja muusikat periodiseeritakse mitmeti, kuid selgemalt võib välja tuua kolm perioodi: 1) varakristlik muusika 2) gootiaegne muusika e. kirikumuusika ( sageli kasutatakse varakristliku ja gootiaegse muusika puhul lihtsalt ühtset mõistet - kirikumuusika 3) renessanssmuusika Pildil 16. sajandi Inglise muusikud. Kirikumuusika sünd ja areng Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano piiskopiks 374. a. Ambrosius oli kõva ...
. . . = . . NB! - . . , . NB! (püsiväljendid): - põlvini ruuduline seelik kaelani jooneline vihik kõrvuni täpiline kleit kelle nimel? kelle arvel? (sihiliste tegusõnade järel).Eesti keeles põhiliselt osastav,vahel ka omastav ja nimetav.
Pliiatsid, värvilised, 24 tk/pk, erinevad pakendid Pliiatsid, värvilised, 6 tk/pk, erinevad pakendid Registraator 70mm, pun-roh-koll-val-sin, tk Registraator 50mm, pun-roh-koll-val-sin, tk Tarbepaber 100 lehte, A3, joon/ruut, tk Tarbepaber 100 lehte, A4, joon/ruut, tk Tarbepaber 100 lehte, A5, joon/ruut, tk Teip 48*50m pruun, tk Teip kirjutatav 15*30m, tk Teip läbipaist.12*10m, tk Teritaja 1 ava/konteiner, tk Teritaja 2 ava/konteiner, tk Teritaja 2 ava/metall, tk Vihik 12 lehte, jooneline, 23 joont, tk Vihik 12 lehte, ruuduline 5*5, tk Vihik kaustik 48 lehte, A4, ruuduline, tk Vihik kaustik 60 lehte, A5, ruuduline, tk Viltpliiats, 12 tk/pk HP LJII/D/III/D//kestvus 4000 lk HP LJ4/+/M/M+, LJ5/5M/5N//kestvus 6000 lk HP LJ4/+/M/M+, LJ5/5M/5N//kestvus 8800 lk HP LJIIP/+/IIIP//kestvus 3500 lk HP LJ-IIISi/4Si/4SiMx//kestvus 8000 lk HP LJ4L/ML/MP/P//kestvus 3000 lk HP LJ4V/MV//kestvus 8000 lk HP LJ5L/6L/3000/3100/3150//kestvus 2500 lk HP LJ5P/MP/6P/MP//kestvus 4000lk
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mehhatroonikainstituut JÜRI KIRS INSENERIMEHAANIKA III Loenguid ja harjutusi dünaamikast Tallinn 2004 J. Kirs Loenguid ja harjutusi dünaamikast 2 III osa. DÜNAAMIKA §1. Sissejuhatus 1. Dünaamika aine ja põhikategooriad Dünaamikaks nimetatakse mehaanika osa, milles uuritakse materiaalsete kehade liikumist neile rakendatud jõudude mõjul. Staatikas uuritakse ainult jõudusid ja jõusüsteeme ning seal ei uurita seda, kuidas liiguks materiaalne osake või jäik keha kui sellele need jõud rakendada. Kinemaatikas uuritakse ainult liikumist, kuid seda puht geomeetrilisest aspektist, jättes täielikult välja jõud, mis selle liikumise põhjustavad. Dünaamikas uuritakse materiaalsete osakeste ja jäikade kehade liikumist neile rakendatud jõudude toimel ning ka...
KESKAEG Sissejuhatus keskaja muusikasse Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano piiskopiks 374. a. Ambrosius oli kõva laulumees ning lauluviiside innustatud korjaja ristikoguduse seas ja pani need viisid ka kirja. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid (näit. Tours Prantsusmaal, St. Gallen Sveitsis). Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat lõiku: · kirikumuusika · rahvamuusika ja kultuur · rüütlite muusika Keskaeg hõlmab 4. 16. sajandit. Keskaja muusikat periodiseeritakse mitmeti, kuid selgemalt võib välja tuua kolm perioo...
Hüdratatsioon – veemolekuli ühendumine veetu mineraaliga Hüdrolüüs – mineraalidel agunemine lihtsamateks ühenditeks hüdroksiiliooni liitumisel Murenemiskoorik on maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine ja selle tagajärel maakoore ülaosas tekkib rabe kivimmaterjal. Murenemiskooriku paksus sõltub paljudest teguridest: kliimast, murenemise kestusest, kivimitüüpidest. Murenemiskoorik võib olla pindmine või jooneline., nüüdisaegne või vana. Maavarad : boksiidid, kaoliinsavi, nikli hüdrosilikaadid, opaal, kips, rauamaak. Muldade kujunemine on biokeemiline protsess. Huumuse kujunemine toimub taimede lagunemise teel. 14) Vooluvete tegevus: ajutised vooluveed, jõed ja põhjavesi, nende geoloogiline toime. Vooluveed on tähtsaimad nüüdisaja maapinda kujundavad jõud. Voolava vee tegevuses võib eristada pindmist uuristust ehk
mõõdistatavale punktile, saame horisontaalringil suunanurga. Kaugus mõõdetakse kas niitkaugusmõõturiga või valguskaugusmõõturiga (kaasajal viimasega). Niitkaugusmõõturi täpsus on madal ~1/300 d. Tänapäeval on polaarmeetod tänu elektroninstrumentidele muutunud valdavaks. 3. Lõiked e bipolaarmeetod- Tehakse nurgaline otselôige, kasutatakse ringmalli. Suundade lôikepunkt annabki ôige kontuuripunkti. Sobib kasutada seal, kus kauguse môôtmine objektini on takistatud. On jooneline ja nurgeline otselõige. Jooneline on üpriski mõttetu. Välitööde lõppedes peavad olema kõik vajalikud andmed. Kinnine mõõdistuskäik rajatakse tavaliselt ümber mõõdistatava maa-ala, katastriüksusel võimalusel mööda piiripunkti. Tänapäeval tuleb kinnine käik siduda riikliku geodeetilise põhivõrguga, selleks rajatakse tavaliselt eraldi sidumiskäik. Sidumiskäiku tehakse enamasti kinnise käiguna, mille üheks
JÕE SOODI TEKE: http://www.school-portal.co.uk/GroupDownloadFile.asp? file=21606 JÕE SUUDMESSE MAASÄÄRE TEKE: http://www.school- portal.co.uk/GroupDownloadFile.asp?file=21605 VOOLUVEE KULUTAV TEGEVUS a)Pindmine erosioon e. pindmine uuristus Seda põhjustab ajutine vooluvesi - paduvihm ja lumesulamis vesi Eriti tugev kallakpindadel Nõlvadesse tekivad sälkorud - JÄÄRAKUD e. OVRAAGID Lahtsettetasandikud Pindmist erosiooni pidurdab nõlvade metsastamine või taimestamine b)Lineaarne e. jooneline erosioon e. jõe kulutav tegevus JÕESÄNG - süvend, mida mööda jõe vesi liigub ORG - pikk ja suhteliselt kitsasnegatiivne pinnavorm, mida kahest küljest piiravad veerud ja mille põhi on suudme poole kaldu. LAMM - orupõhi, mille suurvesi üle ujutab MEANDER - jõelooge. Pidevas muutumises. Omane tasandikujõgedele Neid põhjustab küljeerosioon TERRASS - nõlvadega rõhtne väikese kaldega tasand ALLUVIUM - jõesete ALLUVIAALTASANDIK - jõesettetasandik
Need setted on maismaa purunemise produktid ja neid nim. terrigeenseteks seteteks. Mere geoloogiline tegevus jaguneb: 1.Murrutus e. abrasioon 2. Kuhjavtegevus e. akumulatsioon. 10.Voolu- ja põhjavete geoloogiline tegevus, karst. Voolav vesi teeb olulist tööd seal, kus sademete hulk ületab auramise, olles seal põhiliseks pinnavorme kujundavaks eksogeenseks jõuks. Voolava vee tegevuses eristatakse:1) pindmine uuristus e. pinnaerosioon 2) jooneline uuristus e. lineaarne erosioon, mis oleneb:pinnase mehaanilisest koostisest,nõlvakaldest,taimkattest,voolava vee hulgast 3) vooluvete kuhjav tegevus e. akumulatsioon. Jõgede erosioon oleneb kliimast, pinnamoest ja ala geoloogilisest ehitusest. Viimase puhul mängivad suurt osa kivimite kõvadus, tektoonilised struktuurid ja maakoore liikumised. Kliima puhul etendab olulist osa taimkate ja sademete hulk. Jõgedes toimub setete ärakanne ülaosast jalamile, kus toimub setete kuhjumine
peenemaks. Need setted on maismaa purunemise produktid ja neid nim. terrigeenseteks seteteks. Mere geoloogiline tegevus jaguneb: 1. Murrutus e. abrasioon 2. Kuhjavtegevus e. akumulatsioon. 9. Voolu- ja põhjavete geoloogiline tegevus, karst. Voolav vesi teeb olulist tööd seal, kus sademete hulk ületab auramise, olles seal põhiliseks pinnavorme kujundavaks eksogeenseks jõuks. Voolava vee tegevuses eristatakse:1) pindmine uuristus e. pinnaerosioon 2) jooneline uuristus e. lineaarne erosioon, mis oleneb:pinnase mehaanilisest koostisest,nõlvakaldest,taimkattest,voolava vee hulgast 3) vooluvete kuhjav tegevus e. akumulatsioon. Jõgede erosioon oleneb kliimast, pinnamoest ja ala geoloogilisest ehitusest. Viimase puhul mängivad suurt osa kivimite kõvadus, tektoonilised struktuurid ja maakoore liikumised. Kliima puhul etendab olulist osa taimkate ja sademete hulk. Jõgedes
дочь – дочери ночь – Я люблю эту ночь. Надо любить своих матерей, дочерей. NB! Устойчивые выражения (püsiväljendid): по колено - põlvini юбка в клетку – ruuduline seelik по шею – kaelani тетрадь в линейку – jooneline vihik по уши – kõrvuni платье в горошек – täpiline kleit в честь кого – kelle nimel? за чей счёт – kelle arvel? Винительный падеж употребляется после переходных глаголов (sihiliste tegusõnade järel).Eesti keeles põhiliselt osastav,vahel ka omastav ja nimetav.
Pilet nr.1- Esiaja eluviis ja kunst Esiaegse kunsti ja koopamaalingute üldiseloomustus koos näidetega: Vanimad mälestised pärinevad vanimast kiviajast, vahemikus ligikaudu 30 000 aastat e.Kr kuni 8000 aastat e.Kr ning puudutavad luust, kivist, savist skulptuure (Willendorfi Venus) ning koopamaalinguid(Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalingutel esinevad loomad - näib et rituaalsel moel: kujutati endale tarvilikke loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaa...
Neil on mingit sorti pikad küüned. Näppude vahel on kerge ujulesta efekt. · Jalad on lühikesed ja peenikesed. Nende jalad on nagu orangutangide jalad. · Neil puuduvad hambad. · Värvilt on nende nahk mingit sorti beez, päevitunud-pruun, veidi päevitunud või roosakashall. Naha tekstuur on soomuseline või reptiililine ning samas ka veniv, elastne. Nahk on lihaste või luustikulise koe küljest justkui lahti, liikuv (nagu kassil). Jooneline muskel puudub. Kerge higistamine ning väga konkreetne kehalõhn. Suurendusklaasi all näib nahakudede struktuur olevat võrk või nagu horisontaalsetest 72 ristjoontest olev võrgustik. See viitab sellele, et tekstuur võib olla sarnane teralise nahaga sisalikule nagu iguaan või kameeleon ning võib olla sarnane vähemalt ühele tulnukast humanoiditüübile. REGELIAN, TÜÜP A