CIRCUS MAXIMUS Jelizaveta Kuznetsova Anastassia Zavjalova 105MRA 2013 CIRCUS MAXIMUS Vanas Roomas mõiste „tsirkus“ oli täielikult teise tähendusega, kui tänapäeval. Circus Maximus – see on Vana Rooma suurim hipodroom. Seal toimusid traavivõistlused; korraga võistlustes sai esitleda kuni 12 vankrit, igaüks 4 hobustega. CIRCUS MAXIMUS Circuse Maximuse asukoht oli orus kahte linnade vahel: Aventine ja Palatine. Ise org oli ülisuur: 600 m pikkus ja peaaegu 150 m laius. Võistlusi saaksid jälgida kuni 150 000 inimest; 4 pKr aastaaks võimalike vaatajate arv
Tartu 2013 Sissejuhatus Töö eesmärk on kirjeldada Tallinna hipodroomi ehk Paldiski maantee 50 kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu vastuolulisust ning vaidluses osalevate poolte seisukohti. Teema on aktuaalne olnud viimasel kolmel aastal, kuid kuna detailplaneering on arutelu all olnud juba 2008-ndast aastast, on töös kasutatud ka artikleid, mis on ilmunud varem kui kolm aastat tagasi. 1. Taust, planeeringu vastuolulisus Tallinna hipodroom (joon. 1) avati aastal 1923 Konstantin Pätsi poolt ning on sellest ajast saadik toiminud hobuste võidusõidurajana. 1994. aastal ostis Hipodroomi pankrotivarana rootsi suurärimees Mats Gabrielsson ja mõned aastad hiljem liitus temaga endine Eesti välisminister ja tuntud ärimees Jaan Manitski. 1999. aastal erastasid nad hipodroomi 15, 7 hektarise krundi ja 2009-ndal aastal algatati hipodroomi väljakolimise ja ala arendamisega seotud detailplaneering, mille koostas Tõnu Laigu (Alas 2009).
tänavale suunduvaid ülesõidukohti, istutas puid ja korrastas hekke. Oma Kolde majade ümber olid küllaltki suured aiad, mida tihti kasutati ka viljapuuaedadena. Omaaegne Kolde tänav valmis 1924. a. See ulatus kaubajaamast Ristiku tänavani. Kaks aastat hiljem kui hakati korrastama Stroomi randa rajati sealtsamast Ristiku tänavalt randa viiv Kolde puiestee. 1958. a. liideti mõlemad üheks Kolde puiestee nimeliseks tänavaks. Hipodroom 1923. aastal ehitati Paldiski maantee 50 krundile hipodroom. Selle territooriumi endisest hoonestusest säilis kuni 1944. aasta 9. märtsi pommitamiseni puidust suverestoran, mida on näha ka postkaardil. Hipodroomi maa-alale rajati ligi 1 km pikkune võiduajamise ringtee, vajalikud hooned ning tribüünid umbes 7000 pealtvaatajale. Tallinna Hipodroom on Baltimaades ainus. Käivad aga kuulujutud hipodroomi likvideerimisest või üleviimisest linnast välja ning selle asemele elumajade ehitamisest.
,,Timm Thaler" James Krüss 2014 TIMM THALER ,,Timm Thaler" James Krüss Tänapäev 2001 http://www.apollo.ee/timm-thaler-ehk-muudud-naer.html Tegevuskoht, aeg Tegevuskohad Mesopotaamia loss Timmi kodu Ateena Laev Rong Hotell Maantee äärne kõrts hipodroom Tegevus toimus minu arvates umbes 1960 aastatel. Tegelased Timm Thaler: lahke, heasüdamlik, allaandmatu. Parun Taruk: Kuri, kaval Tüürimees Jonny: suurt kasvu, heasüdamlik, abivalmis. Selek Bei: tark, lahke, kaval. Härra Rickert: lahke, heasüdamlik, hooliv. Süzeeliin TÄNAN, ET KUULASITE JA VAATASITE!
Missugune ettekujutus Sul ollakse sellest ilma jäänud? tegelastest tekib? Missugused võiksid olla Timmi ja Taru- · Üks lavastuse läbivaid teemasid on mäng. Milliseid ki iseloomud ja väärtushinnangud muusikapaladest läh- mänge selles loos mängitakse? Mis hetkel saab män- tuvalt? Mis tundeid tekitab hipodroom? Pane kirja märk- gust mängurlus ehk sõltuvus? Kas mängus peab alati sõnu ja kujutluspilte, mis muusikat kuulates tekivad. võitma? · Lavastaja Taavi Tõnisson on lavastusest rääkides öel- „Pozitiv”: https://soundcloud
". Gladiaatorite võitlused Algselt oli rituaalne toiming, hiljem suunatud publikule Võitlesid gladiaatorid või gladiaator loomadega Võitlused toimusid amfiteatrites (suurim neist Colosseum) Orjade väljaõpetamiseks oli palju koole Gladiaatorite võitlejatüübid Samniit Hoplomacus Secutor Gallica Mirmillo Retiaar Provocator Veliit Tharex Andebata Cupelarius Tsirkusemängud Kaarikute võiduajamised Tähtsaim hipodroom Circus Maximus Ohtlik, nii juhile kui ka hobustele Parimad kaarikujuhid said rikkaks Huvi võiduajamiste vastu kestis kuni 15. sajandini Pidustused Pidustuste jumal Bacchus Põhiline jook oli vein Pidutseti kõikidel puhkepäevadel (neid oli palju) Riik maksis paljud peod kinni, kuid oli ka erapidusid Portreeskulptuur Ei üritatud ebatäiuslikkust varjata Kujutati iseend ja valitsejaid Naiste skulptuure vahel idealiseeriti Realistlik Loomutruu
San Paolo Fuori le Mura San Apollinare in Classe Sant Apolliare in Classe. Apsiid. Sant Apollinare in Classe. Ravenna 6.saj Ravenna. San Apollinare Nuovo Ravenna San Apollinare Nuovo Ravenna San Apollinare Nuovo San Apollinare Nuovo San Apollinare Nuovo. Ravenna Junius Bassuse sarkofaag 4 saj AD Varakristlik sarkofaag Wiener Genesis 6.saj BÜTSANTS 5.15.saj AD Bütsantsi impeerium TÄHTSAMAD SÜNDMUSED KEISERLIK HIPODROOM PROTSESSIOON vaeste ja rikaste kohtumispaik keskseks kaarikute tegelaseks võiduajamised, valitseja "Jumala jooksuvõistlused, asemik maa peal" eksootiliste loomade näitused, akrobaatide esinemised HARIDUS ALGKOOL GRAMMATIKAÕPINGUD RETOORIKAÕPINGUD 425.a
Raamat ,,Timm Thaler ehk müüdud naer" algab nagu muinasjutt ,,Tuhkatriinust". Kolme aastase Timmi elu on täis rõõmu ja nakatavat naeru hetkeni, mil ta ema sureb. Peale ema surma abiellub Timmi südamlik isa kurja naisega, kellel on väga kiuslik poeg. Isa armastab käia hipodroomil kihlvedusid sõlmimas ning need on korrad, kus ta saab oma isaga kahekesi koos olla. Kuue aastaselt jääb Timm orvuks, sest ka ta isa sureb. Hipodroom on ainus koht, kus Timm ennast koduselt tunneb. Seal jääb ta silma oma heliseva naeruga kuradile. Kurat sõlmib Timmiga kokkulepe, et ostab temalt naeru ära ning Timm saab selle asemel võime võita kõik kihlveod. Alguses Timm on rõõmus oma kihlveo võitude üle, kuid üsna varsti saab ta aru, et naer on elus tähtsam kui võitudest saadud raha. Timm püüab oma naeru tagasi saada. Kogu selle teekonnal saab Timm aru, et tegemist on kuradiga. Oma suureks rõõmuks Timm
753eKr-Rooma linna asutamine 510eKr-vabariigi algus,kuningad kukutatit 30eKr-vabarigiaja lõpp,alagas varane keisririik 44eKr-Julius Caesari tapmine 313pKr-ristiusu legaliseerimine Rooma riigis 395pKr-Rooma impeeriumi lagunemine 2eks 476pkr-Lääne-Rooma impeeriumi lõpp Langemise põhjused-1) Talupoegade laostumine. Laostunud talupojad läksid Rooma ja neist said proletaarid 2) vabadel talupoegadel põhineva sõjaväekorralduse lõpp. Proletaare hakati värbama palgasõduriteks, kuid need olid truud eelkõige oma väepealikele ja mitte Rooma rahvale 3) kodusõjad 4)sisepoliitilised tülid senaatorite vahel-rahvaste ränne kapitoolium-künkale rajatud kindlud foorum-turu-koosolekuplats v-r proletaar-vaene rooma kodanik,vabastatud sõjav.kohust. Patriits-muistsest suguvõsast pärit suursugune roomlane plebei-lihtrahva liige rahvatribuun-v-r riigiametnik,kaitses algul plebeide,hiljem kõikide õigusi Populus romanus-rooma rahvas nobiliteet-r ülemkiht magistr...
Koostada ERD mudel, mis rahuldab all pool kirjeldatud tingimusi. Skeem tuleb joonistada ainut infoloogilisel tasemel st. olemite omadusi pole vaja kirjeldada. Aga kes seda selguse mõttes soovib teha see võib seda teha. Meil on hipodroom ja hobusetallid üks kena pisike firma. Talle on mitu. Tallides on latrid ja latrites elavad hobused. Igas latris on korraga üks hobune või on see tühi. Hobune võib aja jooksul olla erinevates latrites. Meil peab olema näha, millistes latrites hobune on aja jooksul olnud. Hobusel on omanik. Hobuse omanik võib vahetuda. Me peame saama näha kogu omanike ajalugu. Omanikke võib olla korraga ka mitu. Me peame teadma kui suurt osa mingist hobusest mingi konkreetne omanik omab
Äratuntavad on kindlused, relvaliigid jms. Reljeefide juures kasutasid roomlased perspektiivi. Ratsa monumendid- Maailma esimesed ratsaniku kujud, mis kujutasid keisreid. Nii hobused kui inimesed olid väga realistlikud. Säilinud on vaid 1 ratsa figuur Marcus Aureliuse monument. 22. Selgita: foorum, proletaar, klient ja patroon, patriits, plebei, rahvatribuun, leegion, triumf, aatrium, Panteon, cloaca maxima, akvedukt, term, amfiteater, hipodroom, Circus Maximus, gladiaator, Colosseum, metseen, nuumen, laar, geenius, saturnaal, Vesta neitsid, kahe näoga Janus, "jaga ja valitse". Foorum- turu ja koosolekuplats Vanas-Roomas. See oli linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus, mis omandas pidulikku välisilmet. Proletaar- Vaene Rooma kodanik, kelle ainsaks rikkuseks olid tema lapsed. Klient- Ennast patrooni kaitse alla andnud inimene Vanas-Roomas, kes vastutasuks selle eest lubas patrooni teenida.
ettevalmistuse. Kohtunikud kandsid purpurset rüüd, korraldasid võistluspaigad, pidasid võistlustele registreerunud sportlaste nimekirja ning jälgisid mängude ajal, et võistlused toimuksid määrustepäraselt ja ausalt. Võistlusmäärused olid ranged ning eriti teravalt mõisteti hukka ebasportlikku käitumist. (Kehakultuuri ajalugu, 1990) 30 päeva enne võistluste algust saabusid võistlejad võistluspaika, et rahva ees ühiselt treenida. Võistlejate kasutada olid staadion ja hipodroom, mis mahutasid umbes 45000 vaatajat. Kasutada sai ka harjutuspaiku, milleks olid gümnaasium ja palestra. Kohtunikud otsustasid kes on võistlemiseks sobilikud ning see piiras võistlejate arvu. Jooksudes olid ka eeljooksud. (Pihu, 2011) VANA-KREEKA HARJUTAMIS- JA VÕISTLUSPAIGAD Vana-Kreeka riigid, hinnates kõrgelt kehalist kasvatust, pidasid ausasjaks omada hästikorrastatud harjutamis- ja võistluspaiku.
Sinna püstitati marmorpaleesid, foorumeid, terme ja tsirkusi. Keiser Constantinus lasi endale ehitada ligi 30 suurejoonelist paleed ja kirikut, kaks amfiteatrit, hipodroomi ja üle 150 sauna ja leivaküpsetuskodasid ning 8 veejuhet. Aristokraatide elamuteks püstitati enam kui 4000 maja. Veel oli linnas mitu turgu koos laoruumidega ja karavanseraidega võõrsilt tulnud kaupmeeste tarvis. Linna kõige tähtsamas esimeses regioonis, asus keisripalee kompleks. Selle läheduses asus hipodroom, Hagia Sophia peakirik ja suur Augusteoni väljak. Muu kesklinn nägi välja hoopis tagasihoidlikum. Kitsad 4-6 m laiuste uulitsate äärde jäid paljukorruselised üürimajad, ka tänavasillutis oli vilets. 15 Hagia Spohia peakirik. Kirikutest oli kõige suurejoonelisem Hagia Sophia, ehk Jumala Püha Tarkuse peakirik. Nika ülestõusus ajal põles maha keiser Constantiniuse ajal püstitatud
sõdurid, sõjaelevandid, kiviheitemasinad, piiramistornid, sõjalaevad suuremad ja kiiremad,hellenistlikud linnad-asuti vanadesse idamaistesse linnadesse ,ka uusi, uutest tähtsaim Aleksandria-vahemeremaade suurim linn, kultuurikeskus, vanadest linnadest, ratsa ja vankrisõiduks tänavad,avalikud pargid,kuningalossi ala,suur sadam, tuletorn,lossi süvendatud sadam,teater,templid,suur kaubasadam,kalmistu,amfiteater,staadion, monumendid ja pühamuid,kohtu, hipodroom, Museion-muusade pühamu,suure raamatukoguga,Pergamon väike-aasias oli kultuuri keskuseks.Kogu eluolu kreekapärane, rajati templeid,teatreid,väljakuid,staadione, gümnaasiume, kaubandus vahemerel, rikastumine, orjapidamine, linnanõukogud, igal aastal riigiametnike, mõnes linnas rahvakoosolekud, välisküsimustes alluti maa omanikule Kultuur-valitsejad soosisid näidates oma tarkust, suuremeelsust, rajati uhkeid ehitisi, kutsuti õukonda õpetlasi ja poeete,kirjandus-
Olümpiamängud kestsid 5 päeva. Olümpia välimus Olümpias asus Kreeka suurim staadion 212 m pikk ja 31 m lai. See mahutas algul 20 000 pealtvaatajat, hiljem 40 000 vaatajat. Võistlusi vaadati püstijalu, mingit tasu vaatajatelt ei nõutud. Staadionist itta jäi 770 m pikkune ja 320 m laiune hipodroom hobukaarikute jaoks. Olümpias oli avar gümnaasium võimlemiskool ja palestra - maadluskool koos saunade ja õpperuumidega ning varakamber. Olümpia staadion Gümnaasium Mis spordivõistlused toimusid? Staadionijooks (192,3m) Pikamaajooks (4,7 km) Viievõistlus Maadlus Rusikavõitlus Pankration Kaarikute võiduajamine Kaarikute võiduajamine Pankration
Tallinn Kati Rannamees Kultuuriline ja looduslik eripära ·Pealinn ·Hooned alates 11. sajandist ·Keskaegne vanalinn (ainulaadne Põhja- Euroopas) ·Läänemere äärne sadamalinn ·Vana hansalinn ·Laeva ja lennu ühendus muu maailmaga Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Vaatamisväärsuste TOP 10 1. Tallina lauluväljak 2. Raekoja plats 3. Katariina käik 4. Raekoda ja Raekelder 5. Pikk Herman 6. Patarei merekindlus 7. Pirita klooster 8. Vabaduseväljak 9. Toompea loss 10. Kadrioru loss Aktiivne puhkus · Kardi sõit (FK Keskus Hobikarting) · Jalgratta laenutus (City Bike) · Paintball (Citysec AS) · ...
ANTIIKAEG. VANA ROOMA AJALUGU RIDA I 1. Rahvatribuunid kaitsesid nobliteedi õigusi. Rooma impeeriumi idaosas räägiti kõige rohkem Kreeka keelt. + Rooma rajati Tiberi jõe äärde. – Rooma suurim hipodroom oli Cloaca Maxima. – 2. Millised muutused ühiskonnas kaasnesid Rooma vallutussõdadega? Talupojad vaesusid ning pidid maad ära müüma. Piirid laienesid. Rooma muutus võimsaks maailmariigiks. 3. Kuidas nimetati ja millega tegelesid Rooma vabariigis? a) rahvaesindus: rahvakoosolekud, kus otsustati tähtsaid otsuseid valis magistraate, otsustasid sõja ja rahu üle b) riiginõukogu: tegeles sisa- ja välispoliitikaga. Tegeles sõjanduse ja rahaasjadega. SENAT
panuseks linnaehitusse on pargid · Lossipark, St. James Park, Green Park, Hyde Park, Green Park Regent's Park jm Hyde Park Trafalgar Square · Kujunesid nn. rahvuslinnaosad 1. Whitechape juudi kvartal. 2. Limehouse hiina linnaosa jne. ·. Linnaosadesse rajati enamik suuri spordiehitisi Epsome Wimbledoni Vana Wembley hipodroom staadion staadion · Soliidsed inimesed elasid West Endis · Finantsmaailma peakorterid paiknesid City`s · valitsusasutused Westminster´is · kurikuulus ööelu keskus oli Sohos. · Ebenezer Howardi aedlinnad · Väikelinnad suurlinnast eemal · Aedlinn ca 24 m² territooriumi keskele · Elanikkonna suuruseks kuni 30 000 inimest · 1903.a. rajati esimene aedlinn Letchworth · Hiljem veel teinegi Welwyn. · Aedlinnade teket soodustas ka metroo
See oli omamoodi elutuba, kus võõrustati ka külalisi. Hiljem rajati majadele ka sammastega ümbritsetud aedu. Kreeklastel seevastu oligi maja üheks olulisemaks osaks siseõu. Roomlastele polnud sport nii oluline kui kreeklastele. Roomlaste lemmik- meelelahutuseks olid närvikõdi tekitavad vaatemängud. Jälgiti veriseid võitlusi amfiteatrites ja hobukaarikute võidusõite hipodroomidel. Keisrilossi kõrval asus tähtsaim hipodroom Circus Maximus. Korraga võistlesid neli võistkonda ning tuli läbida 7 sirget ja iga sirge lõpus tuli teha järsk tagasipööre. Võistlejad olid enamasti orjad, kes võisid võiduajamisega saavutada märkimisväärse kuulsuse ja rikkaks saada. Rooma suurim amfiteater, kus peeti gladiaatorite võitlusi, oli Colosseum. Gladiaatorid pidid võitlema nii loomadega kui ka omavahel. Võitja saatus jäi rahva otsustada. Sageli toimusid võitlused elu ja surma peale
Foorum turu-ja koosolekuplats Latifundium suurmaavaldus Vana-Roomas. Gladiaator orjaseisuses või vaba elukutseline võitleja, kes esines avalikel mängudel. Amfiteater ehitis avalikeks vaatemängudeks, peeti enamasti gladiaatorite võitlusi. Hipodroom hobuste võiduajamis paik, inimesed said kokku ja vaatasid vaatemängu, veeti kihla. Colosseum - ajalooline amfiteater Itaalias. Toimusid gladiaatorite võitlused. Circus Maximus Hobukaarikute võidusõidu hipodroom Vana-Roomas. I suurimaid. Termid - avalikud saunad, ajaveetmispaigad. Et oma rahututele alamatele meeldida, püüdsid keisrid üksteise võdu terme ehitada. Termide sisekujunduseks ja viimistlemiseks kasutati kõige kallimaid materjale. Akvedukt veejuhe, mille kaudu said Roomlased puhast vett, kõrgele ehitatud veejuhtmestik. Aatrium avatud katusega keskne ruum Itaalia ja Vana-Rooma elamus. Etruskid Suurepärased meresõitjad, kardetud piraadid, metalli töötlemine, sildade ehitus.
pKr Nero keiser (54-68), kes on tuntud julma ja ebaõiglase valitsejana. Tappis oma ema, naise, senaatoreid; süüdistatakse hiigeltulekahju algatamises Traianus (98-117) Rooma impeeriumi haripunkt, kindlustas Rooma võimu kõigis Vahemerd ümbritsevates maades Colosseum tuntuim ja suurim amfiteater Roomas,valmis aastal 80,mahutas 50 000 pealtvaatajat "Circus Maximus" (suur ringrada) kuulsaim hipodroom, paiknes Roomas keisrite palee kõrval "Forum Romanum" linna ja kogu Rooma impeeriumi keskus Ostia Rooma sadamalinn, kus oli palju korruselamuid - seal elas vaesem elanikkond Tiber läbib Roomat, juba enne vabariigi algust läksid kõik reoveed Tiberisse Rubico jõgi P-Itaalias, mis oli Caesari provintsi lõunapiiriks, kuid mille ta ületas sõjakäigus Pompeiuse vastu Pompei linn L-Itaalias, mis mattus vulkaanipurske tagajärjel vulkaanilisele tuha alla, seal on
tähtsuse omandas vastupidavus, tugevus, valutaluvus, halastamatus. Tänapäeval kuuluvad spordimaailma sündmuste tippu kahtlemata olümpiamängud. Iga nelja aasta tagant toimuvad suve- ja taliolümpiamängud, lisaks male- ja kabeolümpiad, eraldi noorte- ja paraolümpiad. Ka olümpiaadi nimetus tuleneb just kreekakeelsest sõnast "Olympias", mis tähendas kahe pidustuse vahelist aega. Kreeka keelest oleme laenanud ka spordis nii olulised terminid nagu olümpiamängud, staadion, hipodroom. Kaasaegne olümpiatraditsioon sai alguse 1896. aastal. Traditsiooni taaselustamine otsustati 1894. aasta juunis Pariisis toimunud rahvusvahelisel kongressil, kui parun Pierre de Coubertin niisuguse ettepaneku tegi ja kongress selle heaks kiitis. Parimaks asukohamaaks peeti Kreekat. Võistlused viidi läbi Ateena antiiksel Panathinaiko marmorstaadionil, mille rekonstrueeris oma kulude ja kirjadega Kreeka rikkaim mees filantroop Georgios Averoff, kuna Kreeka riik parajasti pankrotti läinud oli.
seast. Kuid see ei olnud kogu tõde. Oli võimatu teha gldiaatoriks meest, kellel puudusid vajalikud füüsilised ja psüühhilised omadused või seda kes ei tahtnud kaasa mängida. Gladiaatoreid õpetati välja spetsiaalsetes koolides . Üks suuremaid koole oli Ravennas. Üks gladiaator ei võidelnud tavaliselt sagedamini kui kolm korda aastas. Gladiaatorite jõukatsumiste kõrval nautisid roomlased ka hobukaarikute võidusõite hipodroomil. Kuulsaim hipodroom oli Circus Maximus, mis paiknes Roomas otse keisrite palee kõrval.Võistles neli võistkonda, mida eristas kaarikujuhtide rõivaste värv: valge, sinine, punane ja roheline. Igal võistkonnal oli Rooma elanike seas kindel ja kirglik pooldajaskond. Nagu gladiaatorid, nii olid kaarikujuhidki enamasti orjad, kuid edukamad neist võitsid kuulsust ja võisid loota vabanemisele ning suurtele auhinnarahadele võitude eest. Keisririigi
Sargon I oli Akadi riigi looja.Ta muutus Mesopotaamias ideaalse valitseja sümboliks, olles seega analoogne Karl Suure staatusega keskajal. Memphis oli vanakreeka mütoloogia tegelane, kes koos oma abikaasa Epaphosega olevat asutanud Memphise linna Vana-Egiptuses. Satraap oli kuninga määratud asevalitseja võimu all olev piirkond Pärsia suurriigis. Kükloop oli Odüsseias kirjeldatud Poseidoni poeg Polyphemos. Minerva oli tarkusejumalanna. Killukohus oli Ateena rahvakoosolek,kus iga kodanik kirjutas savinõu killule. Anu(sumeri An) oli Mesopotaamia taevajumal ja teiste jumalate isa. Gilgames oli Sumeri poolmüütiline valitseja, kes on Gilgamesi eepose nimikangelane. Hattusa oli Hetiidi riigi pealinn. Periklest peetakse väga sageli Ateena kõige edukamaks juhiks, kes kindlustas lõplikult demokraatia võidu polises ning kelle ajal oli Ateena oma õitsengu tipul. Efoor - riigiametnik Sparta linnriigis. Paabeli torn ehitati 3500 eKr Kesk-Mesopotaamia...
vanglat, gladiaator elas pisikeses kongis. Treeningud toimusid puust ja hiljem nüride relvadega. Tõelise relva said gladiaatorid ainult areenil. Gladiaatorite hulgast kerkis esile suurt kuulsust ja rahalisi autasusid teenivaid meistreid. Mitmetele gladiaatoritele anti hea esinemise eest ka vabadus. Suurem osa vabaks lastud gladiaatoreid jätkas oma tulusat tegevust. Väga populaarsed olid kaarikute võiduajamised (nn tsirkusemängud) selleks ehitatud ellipsikujulisel hipodroomil. Tähtsaim hipodroom oli otse keisrilossi kõrval asuv Circus Maximus. Sinna mahtus vähemalt 250 000 pealtvaatajat. Mängudele eelnes pidulik rongkäik läbi linna ja mööda tsirkuseringi. Roomlased tegelesid agaralt kihlvedudega ja paremad orjadest kaarikujuhid said väga rikkaks ja kuulsaks. Neljahobusekaarikutel tuli kihutada ümber areeni keskosas oleva madala müüri, mille otstes asusid kolm koonusekujulist sammast. See pöördepunkt
Mered-Vahemeri,Joonia ja Türreenimeri. Mäed-Alpid,Apeniinid. Saared-Sitsiilia,Korsika. Jõed- Po,Tiberi. Rahvastik:etruskid,itaalikud(latiinid,samniidid)+kreeklased+foniiklased. Elanike arv Roome riigi õitsengul:90 milj, elanikke Rooma linnas 1-1,5 milj.Kuningate aeg 753-509 eKr,Vabariigiaeg 509-265eKr,Keisririigiaeg 30 eKr-395pKr.Roome linna asutamine-21.04.753 eKr.Rooma impeeriumi jagamine kaheks-395 pKr,Lääne-Roome lõpp-476 pKr Saavutused ehituskunstis-korruselamud,kirikute ja kuplite ehitamine,lubjamört.Veevarustus-purskkaevud, akveduktid(varustasid linna joobiveega)kanalisatsioonisüsteem.Pesemiskultuur-Termid,odrajahuga pesti,h-naised,õ-mehed.Teede ehitamine-Kõik teed viisid Rooma,kivist teed ja sillad, Via Appia- 195 km, kokku 372 teed e. 83 000km. Patriitsid- kodanik, kes kuulus eliitperede hulka ja kes võis astuda riigiametisse. Plebed- neid loeti vabadeks, kuid neil puudusid kodanikuõigused-ei võtnud osa rahvakoosolekutest,ei te...
Polis- tüüpiline Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes linnast ja teda ümbritsevast maa-alast. Faalanks- Kreeka sõjaväeüksus, lahingurivi. Spartiaat- Sparta sõjamees, kes osales rahvakoosolekutel, täieõiguslik kodanik. Perioik- Spartas elanud vaba talupoeg või käsitööline, puudisid kodanikuõigused. Heloot- ori Spartas. Agoraa- turu- ja koosolekuplats Kreeka linnriikides. Akropol- Kreeka kindlus. Strateeg- sõjaplaani valmistaja. Andron- maja esindusruum, kus olid mehed ja käisid külalised, pidutsemistoimingud. Sümpoosion- Vana-Kreeka ritualiseeritud koosviibimine lehjendatud veini joomisega ja vestlusega. Müsteerium- salajane jumalateenistus jumala auks. Lüüra- 7-keelega pill, millega laulikud kandsid ette lugusid. Lüürika- kindla viisiga luuletus. Sofist- Vana-Kreeka filosoof, kes haris kõrgemal tasemel. Esimene õpetlane. Draama- teatrietendus. Komöödia- naljaka sisuga vaatemäng. Teatron- Vana-Kreeka terve mänguplats, kus toimusid vaatemäng...
esmajoones mõledud gladiaatorite võitluste pidamiseks Apostel- ristiusu rändjutlustaja ja esimeste koguduste rajaja 1-2. Sajandil Augur- preester Vana-Roomas, kes ennustas näiteks lindude lennu, häälitsuste või loomade käitumise järgi jumalate tahet Bütsants- Ida-Rooma keisririik ehk riik endise Rooma impeeriumi idapoolsetel aladel 395- 1453 Byzantion- Konstantinoopol Circus Maximus Rooma tähtsaim hipodroom, kus korraldati kaarikute võiduajamisi Divide et impera- Rooma impeeriumi poliitika suhetest vanelaste ja võidetutega. Rooma ei sekkunud alistatud riikide elukorraldusse otseselt, kuid sõlmis igaühega eraldi alistumislepinguid. Edikt- kuninga või keisri eriti tähtis korraldus Etruskid- muistne roomlaste-eelne rahvas, mille õitseng Lääne- ja Kesk-Itaalias Etruurias algas 8. sajandil eKr.
Poseidon Neptunus Hestia Vesta Ares Mars Aphrodite Venus 8. Mis otstarve oli järgmistel Rooma ehitistel? 5p Colosseum Amfiteater Termid sauna-ja kultuurikeskused Circus Maximus - Hipodroom Akvedukt sildveejuhe, mis on sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut veekanalit. Cloaca Maxima Esimene maailma üks varaseimatest kanalisatsiooni süsteemidest.
mõjukas isik, kes võttis kliendid rivistusena oma kaitse alla latifundium - põhiliselt orjatööl klient - vaene inimene, patrooni põhinev suurmaavaldus kaitsealune amfiteater - tõusvate patriits - Vana-Rooma riigi istmeridadega poolringi- või kodanik, kes kuulus põliste ringikujuline vabaõhuteater, nt eliitperede hulka ja võis astuda Colosseum riigiameteisse ning pääseda hipodroom hobukaarikute senatisse võidusõitude pidamise paik pater - perekonna üle valitses koloss (Rhodose) auks piiramatu võimuga pereisa püstitatud kuju mater toitev ja hoolitsev ema panteon kõikide jumalate proletaar - Rooma riigi tempel vaeseimad kodanikud, kes ei akvedukt - Lähedastest maksnud makse ega teeninud veekogudest linna varustavad sõjaväes veejuhtmed
Bütsantsi arhitektid planeerisid linnu nii, et linna keskuse moodustas avar väljak, mille ääres asus peakirik ja väljakult suundusid kiirtena laiali tänavad. Bütsantsis hinnati kõrgelt käsitööliste-tarbekunstnike kunstiväärtusega toodangut. See oli otsitud kaup nii keisririigis, kui ka väljaspool riigi piire. Bütsantsi kunstile on ette heidetud jäika kinnipidamist kord omaks võetud kujutuslaadist.(Palamets 1991: 53-55) Hipodroom Hipodroom on hobuste võidukihutamiseks kohandatud ovaalikujuline ringrada, mille äärde on püstitatud tribüünid pealtvaatajatele ja tallid hobustele, see on avaliku elu peamine keskus. Hipodroom asus otse keisripalee kõrval, oli 370 m pikk ja 140 m lai ja mahutas 60 000 huvilist. Areeni keskele oli püstitatud madal kivibarjäär, millel seisid tuntud antiikskulptuurid. Kaitseks päikese eest, tõmmati tribüünide kohale varikatted. Hipodroomile toodi rahvale näha äsja kroonitud
Bütsantsi inimene Guglielmo Cavallo Bütsantsi kultuur sai alguse keiser Constantinuse uue pealinna Konstantinoopoli sünniga 330. aasta paiku ning lõppes linna langemisega türklaste kätte 29. mail 1453. Bütsantsi kaheks tugisambaks oli Rooma impeerium ja õigeusk. Bütsantsi maailma iseloomustasid edevus ja vaatemäng; hipodroom, Hagia Sophia peakirik, keiserlikud protsessioonid; bütsantslast võlusid mängud, liturgiad, suurejoonelised pidustused. Kaarikute võiduajamised, jooksuvõistlused, eksootiliste loomade näitused, akrobaatide trikid köitel ja galopeerivatel hobustel meelitasid kokku vaimustunud rahvahulga. Tänavatel esinesid pillimängijad ja lauljad, tantsijad ja zonglöörid, sarlatanid ja silmamoondajad, inim- ja loomvärdjad. Julmus oli samuti nähtav ja äärmuslik
Hellenism on ajaloo ja kultuuriperiood, mil pärast Aleksander Suure vallutusi Idamaadesse rännanud kreeklaste ja makedoonlaste kultuur segunes Idamaade kultuuriga (330–146 eKr.) ehk periood, mil kreeklased valitsesid Idamaade üle ja seda kuni Rooma võimu kehtestamiseni. See periood oli Kreeka teaduse hiilgeaeg. Nimetuse hellenism tõi teadusse Johann Gustav Droysen (1836). Hellenismi iseloomustab kreekaliku ja idamaise vastastikune mõjustamine ja põimumine kõigil elualadel: majanduses, ühiskonnakorras ja kultuuris. Aleksander Suure sõjaretk avas Idamaad kreeklaste sisserännule ja kreeka kultuuri mõjule. Aleksandri järglaste, diadohhide rajatud hellenistlikes kuningriikides( Egiptuses,Seleukiidide riigis,Pergamoninis jt) segunes kreekalik ja idamaine kõigil elualaldel : majanduses,ühiskonnakorras ja kultuuris. rajati Kreeka polise tüüpi linnu ja sõjaväeasulaid, sisserännanud kreeklased ja makedoonlased ühes kohalike helle...
3 Olümpiamängud Olümpiamängude asukoht Olümpiamänge korraldati Peloponnesosel Elises asuvas endises kultusekohas Olümpias. Olümpia keskuses, Zeusi hiies Altises, paiknesid peajumal Zeusi altar, taevajumalanna Hera, Zeusi jt. Jumalate templid ning Kreeka linnriikide varakambrid. Võistlejate käsutuses olid lähedal asuv staadion ja hipodroom, mille tribüünid mahutasid umbes 45 000 pealtvaatajat. Sealsamas oli ka nn. Gümnaasium, väljak, kus paiknesid mitmesuguste harjutussaalidega võimla, hügieenitoad, saunad, puhkeruum ning sportlaste ja kõrgete külaliste eluruumid. Olümpia tänavaid ehtisid võitjate auks püstitatud raidkujud, templeid olid kaunistanud kuulsaimad kreeka kujurid. Olümpia polnud ainult spordipidustuste koht, olümpiamängude vaheaegadel elasid seal preestrid, valvurid ja ehitusmeistrid.
Siin kontrollisid nende vastavust olümpiamängude nõuetele kohtunikud. Võistlejad lõpetasid treeningu 57 km pikkuse jalgsirännakuga Elisest Olümpiasse. Olümpias asus Kreeka suurim staadion (212m pikk, 31m lai), mis mahutas alguses 20 000, hiljem üle 40 000 vaataja. Võistlusi jälgiti püstijalu, mingit tasu vaatajatelt ei nõutud. Istekohad olid ette nähtud ainult kohtunikele ja aukülalistele. Staadionist itta jäi 770m pikkune ja 320m laiune hipodroom. Veel asusid Olümpias avar gümnaasium ja palestra koos saunade ja õpperuumidega ning varakambrid väärisesemere hoidmiseks. Võistlused olümpias Sajandite jooksul tehti olümpiamängude kavas mitmeid muudatusi. Esimestel mängudel võisteldi üksnes staadionijooksu(1 staadion = 192,3m). Pool sajandit hiljem ilmus kahe staadioni pikkune jooks. Siis lisandus pikamaajooks (24 staadioni ehk 4,7km) ja viievõistlus. Seejärel maadlus, rusikavõitlus ja pankraation(maadlus
Hiljem sai Ida- Rooma pealinnaks Ravenna, Lääne-Rooma pealinnaks aga Konstantinoopol. Pealinna järgi nimetatakse kogu Ida-Rooma riiki Bütsantsiks, mis on kr k-s Konstantinoopol. Konstantinoopol oli tol ajal üks maailma tähtsamaid linnu. Sael oli väga palju töökodasid, kus valmistati villaseid ja siidikangaid, kullassepatooteid ja muid toredusesemeid. Linna tsentrumis asusid keisri palee, ülikute lossid, foorum ja hipodroom. Praegu kannab Konstantinoopol nime Istanbul. Bütsantsis oli ristiusk lõplikult riigiusundiks kuulutatud. Varsti tõrjus kreeka keel kõrvale ladina keele. Bütsantsi keisrid olid ainuvalitsejad-despoodid; neil oli tohutu võim. Ka bütsantsi kunst sõltus suuremal või vahemal määral õukonnast. Kunst areneb edasi kristlikus vaimus ja sellega kaasnevad ka mitmed idamaade kunsti elemendid. Kunsti esimene õitseaeg oli 6. sajandil keiser Justinianuse ajal.
kohaliku omavalitsuse Leegion Rooma sõjaväe peamine väeüksus, koosnes u 5000 mehest, raskerelvastusega jalavägi 12 tahvli seadused Rooma seadusandluse alge Apelleerimisõigus Rooma kodanike õigus kohtuasja edasi kaevata kõrgemale seadusandjale Pretsedent seaduse loomisel sarnase juhtumi puhul langetatud otsusele tuginemine Colosseum Rooma tuntuim amfiteater Circus Maximus kuulsaim hobukaarikute võidusõidu hipodroom Foorum linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus Panteon kõigi jumalate tempel Cloaca maxima suur maa-alune kanalisatsioonisüsteem, suur äravoolukanal Termid avalikud saunad, mitmekülgsed puhke-ja meelelahutusasutused Ostia Rooma sadamalinn Pompei linn Lõuna-Itaalias, mis tänapäevaks on kattunud tuhaga nn kadunud linn, kõige paremini säilinud Akvedukt monumentaalsed veejuhtmed, mis varustasid linna veega Nuumen igal asjal või elusolendil looduses peituv jõud
Ainsa erandina võis mängudel viibida kreeka viljakusjumalanna Demeteri naispreester. Olümpiamänge korraldati Peloponnesosel Elises asuvas endises kultusekohas Olümpias. Olümpia keskuses, Zeusi hiies Altises, paiknesid peajumal Zeusi altar, taevajumalanna Hera, Zeusi jt. jumalate templid (Zeusi tempel ehitati 5. saj. e. m. a., oli antiikolümpiamängude tseremooniakoht) ning Kreeka linnriikide varakambrid. Võistlejate käsutuses olid lähedal asuv staadion (212 või 213X29 m) ja hipodroom (730X336 m), mille tribüünid mahutasid umbes 45 000 pealtvaatajat. Sealsamas oli ka nn. gümnaasium, väljak, kus paiknesid mitmesuguste harjutussaalidega võimla, hügieenitoad, saunad, puhkeruum ning sportlaste ja kõrgete kõlaliste eluruumid. Olümpia tänavaid ehtisid võitjate auks püstitatud raidkujud, templeid olid kaunistanud kuulsaimad kreeka kujurid. Olümpia oli ainult spordipidustuste koht, olümpiamängude vaheaegadel elasid seal preestrid, valvurid ja ehitusmeistrid.
3. 10-15 15-20 20-25 25-30 30-40 4. ? 1. 2. 3. 4. 5. 5. ? 6. , ? 1-3 1 2 3 (.) 7. , ? , ? 1.Veskimetsa 2.Tondi maneez 3.Tallinna hipodroom 4.Randvere( Viimsi) 5.Rebala tall 6.................................................................................................................... 8. , ? 9. ? 1. 2. 3. 10. ? 1. 2. 3. 11. ? 1. 2. 3. 25 12. ? 1. 2
Mõisates olid suurmaavaldused mis põhinesid orja töödel.Olid keskused ja elati linnas. Ülemkiht- Keiser, Senaator, Ratsanikud Alamkiht- Vabadmehed, vabakslastud, orjad. 13. Orjandus roomas? Neid oli väga palju, ja tegid põhilise osa töödest. Nad olid võõramaalased sõjavangid. 14. Avalikud mängud? Olid Gladiaatorite võitlus, Hobukaarikute võidusõidud. 15. Ehitised? Colosseum- Suurim Amfiteater Roomas, võitlus areen, pealt avatud. Circus maximus- Hipodroom, Termid- avalikud saunad(SPA), Akveduktid- vee juhe. 16. Tähtsamad jumalad? Jupiter- taeva, tormi ja piksejumal, Pluto- surnute valitseja, Mars- sõjajumal, neptunus-merejumal, Venus- viljakuse jumalanna, Diana- jahijumalanna, Juno- taeva kuninganna, Apollo- luule, muusika eesvedaja, Bacchus- veinijumal, Vesta- kodukolde jumalanna, Janus- Rooma jumal,sõjajumal, rahu jumal algus jalõpp. 17. Kes olid? Cicero- poliitik, kõnemees, kõnekunsti arendaja. Maecenas- rikas Roomlane,
tappa Naise positsioon: Sarnasused: mehekeskne perekond, perepea piiramatu võim pereliikmete üle, naistel puudusid õigused, naise peamine voorus oli abielutruudus Erinevused: rooma naistel rohkem vabadust, rooma tüdrukud abiellusid teismeliselt, roomas polnud naised avalikust elust eraldatud Colosseum suurim amfiteater, gladiaatorite võitlused Circus Maximus hipodroom otse keisrilossi kõrval, nõuti leiba ja vaatemängu Termid - avalikud saunad, mitmekülgsed kümblusteenused Akvedukt - veejuhtmed, varustasid linna veega Cloaca maxima kanalisatsioon, veevärgi algus Roomlased jäid kreeklastele alla kunstis, muusikas, teatris, filosoofias, kirjanduses, usus Samal tasemel: ajalookirjutus, kõnekunst Ületasid kreeklasi: arhitektuur, sõjandus, kaubandus
Naise positsioon: Sarnasused: mehekeskne perekond, perepea piiramatu võim pereliikmete üle, naistel puudusid õigused, naise peamine voorus oli abielutruudus . Erinevused: rooma naistel rohkem vabadust, rooma tüdrukud abiellusid teismeliselt, roomas polnud naised avalikust elust eraldatud. Colosseum suurim amfiteater, gladiaatorite võitlused. Circus Maximus hipodroom otse keisrilossi kõrval, nõuti leiba ja vaatemängu. Termid - avalikud saunad, mitmekülgsed kümblusteenused. Akvedukt - veejuhtmed, varustasid linna veega. Cloaca maxima kanalisatsioon, veevärgi algus. Roomlased jäid kreeklastele alla kunstis, muusikas, teatris, filosoofias, kirjanduses, usus .Ületasid kreeklasi: arhitektuur, sõjandus, kaubandus. Judaism ja ristiusk: Sarnasused: abrahamilikud religioonid, Vana Testamendi olemasolu, mõlemad on monoteistlikud Jahhe ja Jehoova.
33) Kitoon – riietusese, nelinurkne riidetükk, mis tõmmati keskelt vööga kokku ja kinnitati õlalt nõelaga 34) Tooga - Vana-Rooma meessoost kodanike rõivaese, mis heideti tavaliselt tuunika peale 35) Latifundium – rikaste suurmaavaldused 36) Akvedukt - sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut veekanalit 37) Amfiteater – ovaalse põhjaplaaniga ehitis avalikeks vaatemängudeks Vana-Roomas (amfiteatrite peeti enamasti gladiaatorite võitlusi) 38) Hipodroom – hobuste võidusõidurada 39) Frangid - germaani hõimurühm 40) Majordoomus – majapidamisjuhid ja kuninga kojaülemad Frangi riigis 41) Rüütel – keskaegsed sõjamehed 42) Läänistamine – maatükkide jagunemine ustavatele sõjameestele, kes on valmis sõtta minema 43) Hospidal – haigla 44) Raekoda - hoone, kus toimusid rae istungid 45) Tsunft – käsitööliste ühendus 46) Gild – kaupmeeste ühendus 47) Skraa – tsunfti põhikiri 48) Moslemit 5 põhisammast:
Naise positsioon: Sarnasused: mehekeskne perekond, perepea piiramatu võim pereliikmete üle, naistel puudusid õigused, naise peamine voorus oli abielutruudus . Erinevused: rooma naistel rohkem vabadust, rooma tüdrukud abiellusid teismeliselt, roomas polnud naised avalikust elust eraldatud. Colosseum – suurim amfiteater, gladiaatorite võitlused. Circus Maximus – hipodroom otse keisrilossi kõrval, nõuti leiba ja vaatemängu. Termid - avalikud saunad, mitmekülgsed kümblusteenused. Akvedukt - veejuhtmed, varustasid linna veega. Cloaca maxima – kanalisatsioon, veevärgi algus. Roomlased jäid kreeklastele alla kunstis, muusikas, teatris, filosoofias, kirjanduses, usus .Ületasid kreeklasi: arhitektuur, sõjandus, kaubandus. Judaism ja ristiusk: Sarnasused: abrahamilikud religioonid, Vana Testamendi olemasolu, mõlemad on monoteistlikud – Jahhe ja Jehoova.
rahvuspark, Almudaina palee, Palma Aqualand, Bellveri loss, Cabrera rahvuspark, Can Planesi mänguasjamuuseum, Artá koopad, Els Calderersi mõis, Drachi koopad, Es Baluardi moodsa kunsti muuseum , Alcúdia Veepark , Solleri botaanikaaed, Dzunglipark, Puigpunyenti looduspark , La Granja mõisavaldus, Llevanti poolsaare looduskaitseala, Macià Batle veinikeldrid, Mallorca planetaarium, Keskaja Show, Mallorca õhupallid, Guardiola klaasipuhumine, Son Pardo hipodroom Ibiza (Eivissa) : Veepargid Aqualandia ja Aquamar, Marçà koopad, d´Eivissa hipodroom, populaarne pidude poolest, rohkelt kuulsaid ööklubisid (nt. Privileg-suurim klubi maailmas, Amnesia, Space, DC10). Turisistid lähevad sinna randade ja ööelu pärast. Menorca: Sellelt saarelt pärineb majonees. Menorca sadamad, Es Freginal Park, Xoriguer Distillerty (alkoholitehas), Alfons III Palee, Sant Francesc´i kirik, Ciutadella katedraal, Santa
Kitoon – riietusese, nelinurkne riidetükk, mis tõmmati keskelt vööga kokku ja kinnitati õlalt nõelaga 15. Tooga - Vana-Rooma meessoost kodanike rõivaese, mis heideti tavaliselt tuunika peale 16. Latifundium – rikaste suurmaavaldused 17. Akvedukt - sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut veekanalit 18. Amfiteater – ovaalse põhjaplaaniga ehitis avalikeks vaatemängudeks Vana-Roomas (amfiteatrite peeti enamasti gladiaatorite võitlusi) 19. Hipodroom – hobuste võidusõidurada 20. Aatrium – avatud katusega ruum elamise keskel 21. tuunika - alusrõivastus 3. Osata kirjeldada antiikaja erinevaid lõbustuskohti: Vana-Kreeka teater Draamakunst sai alguse Dionysosele pühendatud koorilauludest. Näidendeid oli kahte liiki 1) tragöödiad- tõsised ja kurvameelsed 2) komöödiad- lõbusa sisuga näitemängud. Etendused toimusid vabas õhus teatri keskmes paikneval orkestral (näiteplats), mille tausta moodustasid
vastavust olümpiamängude nõuetele kohtunikud. Võistlejad lõpetasid treeningu 57 km pikkuse jalgsirännakuga Elisest Olümpiasse. Olümpias asus Kreeka suurim staadion (212m pikk, 31m lai), mis mahutas alguses 20 000, hiljem üle 40 000 vaataja. Võistlusi jälgiti püstijalu, mingit tasu vaatajatelt ei nõutud. Istekohad olid ette nähtud ainult kohtunikele ja aukülalistele. Staadionist itta jäi 770m pikkune ja 320m laiune hipodroom. Veel asusid Olümpias avar gümnaasium ja palestra koos saunade ja õpperuumidega ning varakambrid väärisesemere hoidmiseks. Pealtvaatajad Pealtvaatajad võisid olla ainult täisvabad mehed ja vallalised naised. Miks abielus naised pealt vaadata ei tohtinud, see pole teada. Naised, kes selle reegli vastu eksisid, oli ette nähtud visata läheduses asuvast künkast alla, mis tähendas kindlat surma
kristliku koguduse ülem, hiljem koguduse ülem linnas või piirkonnas, latifundium orjatööl põhinev suurmaa valdus, patriarhaalne pere võim kuulus pereisale, kelle voli all olid naine, alaealised lapsed, abiellumata tüdred, täiskasvanud pojad koos naise ja lastega ning orjad, gladiaator elukutseline mõõgavõitleja, amfiteater ringi või ovaalse kujuga monumentaalne areen, Circus Maximus suur ringrada, hipodroom, kus peeti hobukaarikute võidusõite, Colosseum tuntuim amfiteater Roomas, panteon kõigi jumalate tempel, akvedukt monumentaalne veejuhe,mis varustas linna joogiveega, term avalik saun, Cloaca Maxima suur äravoolu kanal, suur maa alune kanalisatsiooni süsteem, nuumenid looduslikes objektides sisalduvad hinged või väed Rooma religioonis, laarid - Rooma maja, perekonna ja ristteede kaitsejumalad, kellele toodi ohvreid, geenius perekonna kaitsevaim
Rooma Itaalia geograafilised olud ja rahvastik: Itaalia on vähem mägine kui Kreeka.Rannajoon pole nii palju liigendatud kui Kreekas.Kesk-ja lõunaosa asustasid itaalikud. Kesk-Itaalias elasid latiinid Etruskid-käisid läbi foiniiklastega ja kreeklastega. Olid ettevõtlikud meresõitjad ja kaupmehed, ehitusmeistrid ja metallitöötlejad.. Rajasid linnu,ehitasid teid. Uskusid paljusid jumalaid, tähtsal kohal usk surmajärgsesse ellu. Ennustuskunst. Rooma linna tekkimine: Rooma asub Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul, kus tollal oli Latiumi maakond. Arheoloogilise materjali järgi oli moodustunud ühtne asula, mida võib juba pidada linnaks.Küngastevahelisse orgu rajati turuplats-foorum-järsunõlvalisest Kapitooliumi künkast sai aga kindluse asupaik. Pärimuse järgi oli Rooma linna rajaja Romulus. Roomlased kinnitasid ,et linn on rajatud 21 aprill 753 eKr. Rooma varane ühiskond: Eesotsas rahvakoosolekul kinnitatud kuningas...
ilmalikust võimust (erinevate riikide valitsejad) sõltumatu. Bütsantsis oli ka senat, mis andis keisrile nõu. Senatisse kuulusid mõned ülikud ja senati liikmed määras ametisse keiser. Alguses säilis Bütsantsis Roomas alguse saanud troonijärglussüsteem keiser valis endale järglase ja tegi temast oma kaasvalitseja. Umbes 11. sajandil sai aga alguse abielule ja sugulussidemetele tuginev troonijärglussüsteem. Kuna Konstantinoopoli igapäevaelus etendas hipodroom suurt tähtsust, jagunes selle elanikkond hipodroomiparteidesse (neid nimetati ka tsirkuseparteideks). Rahvas jagunes hipodroomi parteidesse vastavalt sellele, mis värvi kaarikuvõistkonda toetati. Bütsantsi ajaloo üks kuulsamaid valitsejaid on olnud basileus (keiser) Justinianus I (valitses 527 565). Tema valitsemise ajal oli riigi üks õitsenguperioode. Justinianuse I ajal saavutas Bütsants kõige suurema territooriumi: 534. aastal vallutati Pühja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
