olid nõrgad ja keerulised. Prooviti ka koos võidelda, kuid siis oli juba liiga hilja. Ma arvan, et kui ei võidelda ühe lipu all, on raske osutada vastpanu kogenenud ning professionaalsele armeele. Kuna ühistegevus puudus, vallutati Eesti maakonnad ükshaaval. Seetõttu oligi ootuspärane, et me ei suutnud vaenlast eemale tõrjuda, sest ühiselt ei suudetud võõrvõimule vastu hakata. Sõda oli vältimatu, sest Eestit ümbritsesid ristiusulised riigid. Raske on ära hoida sõda, mis on kindlalt tulemas. Kui juba ristisõdalased vallutasid ära naaberriigid Läti ja Leedu, siis oli selge, et Eesti on järgmine, me polnud erand. Ainsate paganatena, oli kindel, et kui kõik ümberkaudsed riigid nende vastu sõja kuulutaks, ei oleks Eestil võimalus säilitada oma vabadus. Arvan, et Muistne Vabadusvõitlus oli vältimatu, sest meid ümbritsesid ristiusulised riigid ning olime ainsad nii-öelda paganad Baltikumis.
Hingede aeg Hilissügisel, mihkli- (29.09) ja mardipäeva (10.11) vahel oli aeg, mil surnute hinged liikusid ringi ja võisid tulla kodu külastama ning neid tuli kostitada. See pidi olema vaikne aeg, mil ei tohtinud lärmitseda, sest see võis pahandada hingi. 2.(teisel) novembril eesti rahvakalendri järgi on hingedepäev. Vägi Kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu. Väge oli ka sõnades. Sõnade abil võis: loitsida, nõiduda, haigusi ravida. Inimesed, kes oskasid seda teha, olid targad või nõiad Suhtumine loodusesse Loodust austati ja peeti omataoliseks. Inimesed ei pidanud ennast looduse valitsejateks. Vaimud, haldjad, jumalad Need olendid asustasid maad, vett, metsa ja isegi inimeste kodu või selle ümbrust. Konkreetsetest jumalatest Henriku Liivimaa kroonikas on nimetatud ainult Tarapitha või Taara. Hilisemal ajal austati veel Ukut Hing Hing oli inimese isikupära kandja. Magamise ajal hing võis kehast la...
Sven Meltsas Avinurme Gümnaasium 12.klass Eestimaalaste usk ja uskmatus Tänapäeval on palju erinevaid uskumusi, samuti ka palju uske ja jumalaid. Kõige levinumad usundid on tänapäeval ristiusk, hinduism, budism ja palju teisi väiksemaid usundeid. Eestlased on küll aegade algusest olnud niinimetatud paganad ehk uskumatud. Tänapäeval on eestlasi köitnud paljud erinevad usundid. Kunagi ammu, kui polnud veel välja arenenud kindlaid riike, uskusid muistsed eestlased sellist jumalat nagu Taara. Selle kohta võib tõestust leida ,,Liivimaa kroonikas" kus on kirjeldatud sõtta jooksvaid eestlasi karjumas ,,tharapita" mis võib tähendada ,,taara avita" ehk siis ,,Taara aita". T...
RIKAS ELU , VAENE ELU Arenenud ühiskonnas pole võimalik täisväärtuslik elu ilma materiaalse rikkuseta, kuid raha ei ole ka see mis õnne ostab. Inimestel on erinevad väärtushinnangud ning seega erinevad arusaamad heast või halvast elust. Milline võiks olla kuldne kesktee omadused, mis kuuluvad täisväärtusliku elu arusaama alla? Tänapäeval on isikud väga konkreetsed kui on raha, siis on kõik suurepärane. Tõsi ta on, sest üheski Euroopa riigis ei saa ära elada õhust ja armastusest. Esiteks on temperatuur talviti väga madal ning inimene ei saa lihtsalt telgiga põõsa all magada. Isik kes seda harrastada üritab külmub tõenäoliselt surnuks ning sellel juhul ei saaks me rääkida mitte mingisugusest eksistensist. Teiseks vajab meie liigi organism toitaineid, mida paraku niisama ei jagata. Selleks et täita enda kahte peamist vajadust, peab inimesel olema raha ning selle saamiseks peab ta käima tööl. Selleks, et saada tasu mingi enese pakut...
kuid igale kujutisele on siin antud uus mõte, millest said aru vaid usklikud. Nii näiteks tähendas lambatalle õlal kandev karjane ristiusu tähtsaimat tegelast, jumala poega Jeesus Kristust. Kolm meest tulises Apostel Iisaku ohverdamine ahjus Varakristlikus kunstis ei kohta me peaaegu üldse skulptuuri. Sel on ka oma põhjus. Enne ristiusu teket olid kõik Rooma riigi aladel elanud rahvad kummardanud oma jumalate kujusid, et aga ristiusulised ei tahtnud nendega sarnaneda, vältisid nad üldse kujude tegemist. Basiilika läbilõige Basiilika põhiplaan Rooma Peetruse basiilika - paavsti residents Kui ristiusk ametlikuks tunnistati, hakati mõtlema ka jumalateenistuseks vajalike hoonete - kirikute rajamisele
Oma valdustes ja neid oli palju(Ladina Ameerika jne) kaitsti katoliiklust tule ja mõõgaga. Ka välispoliitiliselt toetas vastureformatsiooni 1588 Inglusmaa vallutamise plaan oma võitmatu armaadaga. Toetati ka katoliiklasi hugenottide sõjas Prantsusmaal, üritas madalmaades ülestõusu maha suruda. Pärast F II surma algab Hispaania allakäik, aadlikud hoiavad eemale majandustegevusest ja lahkuvad Hispaaniast, maalt sunniti lahkuma ka ristiusulised moriskid. 4. Ususõjad: põhjused(kas sõda usu või vabaduse pärast), tagajärjed. Madalmaad: pigem vabadussõda, sest Habsburgid nõudsid kiirelt arenevalt maalt kõrgeid makse ja kehtestas kauplemist takistavaid keelde. Kuna madalmaades levis kalvinism võtab tulevane ülestõus ka ususõja mõõtme. Ülestõusu saadeti maha suruma hertsog Alba, hukati 8000 inimest nende hulgas Oli ka palju katoliiklasi, 60 000 põgenes mujale euroopasse. Ülestõus aga jätkus ja 1576 kuulutas
Euroopa tähtsaimaks riigiks ning sellest ajast alates on Prantsusmaa olnud üks juhtivaid riike, sealt tuleb ka moekultus. KESKAJA KUJUTAV KUNST jaguneb nelja suurde epohhi: I varakristlik kunst arenes jätkuna rooma kunstile. Rooma riigi Kultuurilooliselt võid keskaega periodiseerida järgmiselt: alades säilinud muistsed katakombid matmispaigad, kuhu varjusid usulisteks talitusteks ristiusulised orjad (ristiusk oli algselt Rooma mõõtmetega ning nende ehitamine võis kesta sajandeid). Nii kirikute impeeriumis keelatud). Nendes katakombides seina-ja laemaalingud, välisilme kui sisemine kaunistus tähtis tahvelmaali. Gooti stiil lõi millistes kasutatud palju kristlikku sümboolikat. Ei tehtud õitsele Prantsusmaal ja Saksamaal (viimases eriti stiilipuhta näitena skulptuure. Hiljem, kui ristiusk riigistati, hakati ehitama kirikuid, Kölni katedraal)
Tõnn, Peko, Tarapitha Tõnn oli koduhaldjas Pärnu- ja Viljandimaal, Peko oli setode viljakuse jumal, Taraphita ehk Taara oli Saaremaa jumal. hiis, ohvripaigad Et vaimudega hästi läbi saada, tuli neile ohverdada, seda tehti pühades paikades ehk hiites. Ohvrikividel või ohvriallikatel, ohverdati toitu, kulda, vilja, loomi ja ka inimesi. maagia Võluvõimed, ebainimlik käitumine. ristiusu mõjud 11. saj. Kuna eestlaste naabrid olid ristiusulised, levisid ka osad nende kombed siin. Eheteks olid pronksristid, korraldati laipmatuseid, võimalik on ka mõne kiriku või kabeli olemasolu. Eestis käisid ka misionärid näiteks munk Hiltinus ja munk Fulco. 8. KAARDID nr. 1 ja 2 kontuurkaartide kogumikust.
3. rüütliteromaan rüütli vägiteod, südamedaamile 4. trubaduuride luule südamedaamile 5. linnaromaanid suhted linnas, kajastatakse nt. loomade näol 6. Kirik + ristiusk (keskaegse inimese maailmapilt) veendumus: maine ja ajalik elu on ettevalmistus igaveseks eluks pärast surma. Keha on ajutine ja kaduv, hing igavene -Jumal maailma looja, üleloomulike võimetega olend, kes juhib maailmas toimuvat ja keda eriliselt austatakse -Paradiis koht, kuhu võetakse õigesti elanud ristiusulised pärast surma -Lucifer ingel, kes tõstis mässu Jumala vastu ning heideti taevast alla, põrgu peremees saatan -Põrgu piinarikas koht, kuhu patused inimesed lähevad pärast surma -Aadam ja Eeva esimesed inimesed, noppisid keelatud vilja, paradiisist välja -Pärispatt lasub kogu inimkonnal, ei saa andeks -Patt Jumalale mittemeelepärane tegu, saab andeks -Deemon saatana kaaslased -Nõid deemonite käsilane (ravitseja)
et renessanss tähendab Prantsusekeeles taassündi. 5.Seal on kujutatud antiikaja filosoofide ja teadlaste pidulikku kogunemist 6.Humanism sai küll alguse Itaalias, kuid kiiresti tõusis ka ausse Saksamaal.Seal hakati uurima vanaaja kultuuripärandit. Saksa humanistid pöörasid rohkem tähelepanu kirikule ja usule. 7. Erasmus Roterdam jõudis järeldusele, et kirikukorraldus, vaimulike eluviis ja katoliku kiriku õpetus pole kooskõlas pühakirjaga 33. maurid-araabia päritolu ristiusulised elanikud Hispaanias monarhia- valitsemisvor, kus päritav võim kuulub ühele inimesele sultan- valitsemistiitel islamisusulistes maades Saksa Rahvuse Püha Rooma Keisririik- Osman 1- rajas türklastele uue tugeva riigi 15 saj. olid kujunenud Lääne-Euroopas 3 tugevat ja suurt Kuningriiki (Prantsusmaa, Inglismaa ja Hispaania) 1337-1453 a.- saja aastane sõda, kus Prantsuse ja Inglismaa kuningad said jagu suurfeodaalide vastusseisust. 1455-1485 a
Kõige tähtsamaks kristliku kunsti saavutuseks on basiilika- äri- ja kohtukohad võetud Rooma ehituskunstis-laialdane kasutuselevõtt. K Kristlikus kunstis ei kohta me peaaegu õldse skulptuuri. Enne ristiusu teket olid kõik Rooma riigi U S aladel elanud rahvad kummardanud oma jumalate kujusid, et aga ristiusulised ei tahtnud nendega sarnaneda, vältisid nad kujude tegemist. N S I 4 saj. m.a.j. 5 saj. T D m.a.j. T 6 saj
Läänemere rahvaste keskaeg Püünsi Põhikool 7.klass Lisett Marmei Ühiskond muinasaja teisel poolel Eesti keskaeg algas 13. sajandil , ja kestis kuni 16.sajandini . Kolmeteistkümnenda sajandi algul olid eestlased veel ristimata , ehk paganad . Meil puudus ka ühtne riik. Terve meie maa jagunes kihelkondadeks , maakondadeks.. Muinasaja lõpupoole elas siin kuni 180 000 inimest , mis on praegusega võrreldes päris vähe . Suuremateks ja tähtsamateks maakondadeks olid Igandi , Sakala , Virumaa , Järvamaa , Saaremaa , Läänemaa , Harjumaa ja Rävala . Selle üle , kes valitsesid maakondi on päris palju vaieldud . Arvatavasti olid rahvajuhid vanemad , aga seda ei teata tänini kas see amet pärandati põlvest põlve . Muidugi võis see erinevates maakondades erinev olla.. Ilmselt ei olnud lihtrahva ja ülikute vahe kuigi suur , aga ka see võis erinevates paikades erinev olla . Kõige madalamal olid orjad , need olid võõrsilt pär...
kaeti maalingutega. Viimased meenutavad tolleaegseid seinamaale jõukate roomlaste kodudes, kuid igale kujutisele on siin antud uus mõte, millest said aru vaid usklikud. Nii näiteks tähendas lambatalle õlal kandev karjane ristiusu tähtsaimat tegelast, jumala poega Jeesus Kristust. Varakristlikus kunstis ei kohta me peaaegu üldse skulptuuri. Sel on ka oma põhjus. Enne ristiusu teket olid kõik Rooma riigi aladel elanud rahvad kummardanud oma jumalate kujusid, et aga ristiusulised ei tahtnud nendega sarnaneda, vältisid nad üldse kujude tegemist. Kui ristiusk ametlikuks tunnistati, hakati mõtlema ka jumalateenistuseks vajalike hoonete - kirikute rajamisele. Eeskujuks võeti Rooma ehituskunstis levinud äri- ja kohtuhooned basiilikad. Varakristlik basiilika oli piklik hoone, mis alati oli paigutatud läänest itta. Sissekäik asus läänepoolses otsas. Kaks rida kaartega ühendatud sambaid jagas kiriku pikuti kolmeks osaks ehk lööviks. Keskmine lööv oli laiem ja
Foorumite 22rde ehitati kohtu ja 2ri hooned mida nim basiilikaks.Kuulsamad foorumid olid forum romaanov.Suured saavutused olid inseneri ehituses(sillad/teed).Kilomeetrite viisi ehitati veejuhtmestikke mis toetusid kivi kaartele(akveduktid).Roomlased elasid tavaliselt kahe korrulistes majades,ruumid koondusid lahtise laega aatriumi ymber.Aatrium oli l2bi kahe korruse.Vihmavee jaoks oli aatriumi p6randas bassein. Maalikunst Kuna aknad paiknesid hoonete fasaadil,siis suured seina pinnad kaeti maalidega.Maalidel kujutati uksi ja aknaid,loodust ja figure.Domineeris punane v2rv ja kasutati ka mosaiiki.P6randate kaunistamiseks kasutati mosaiike.K6rgel tasemel oli k2sit66.Valmistati pronksist ja h6bedast lauan6usid. Skulptuur V2ga palju kopeeriti Kreeka skulptuure.Siiski loodi kaks iseseisvat ja k6rge tasemelist skulptuuriala.Esiteks portreebystid ja teiseks ajaloolised reljeefid.Portreebyst on inimese kuju 6lgadeni.Tekkis kuna j2reltuleva...
Bütsants – nende kõigi vahel vaen süvenes. - Ristisõdadest võitsid kõige rohkem Itaalia kaubalinnad (suutsid oma huvisfääris Bütsantsi ja muhameedlaste mõju vähendada ja suurendasid oma kasumit) - Erinevad kultuurid õppisid üksteist lähemalt tundma - Edukas oli katoliku kiriku edasitung ainult Pürenee ps. Ja Läänemere regioonis § 2.4 Rekonkista Araablased olid 8. saj. (711.a.) vallutanud kogu Pürenee ps. Loodeosas olid säilinud ristiusulised riigid: Astuuria, Aragoonia, Portugal jt. Neist riikidest hakkas lähtuma rekonkista (tagasivallutus). Püüti laiendada oma võimu lõunasuunas, kus sagedased trooni- ja sisetülid (kalifaadis). Rekonkista oli ususõda. Rekonkista käigus kujunesid hispaanlaste rahvuslikud iseloomujooned: rüütlimeelsus ja ususallimatus. Aastasadu kestnud võitluse järel tõrjuti araablased Pürenee ps. Peaaegu välja. Astuuriast lähtunud tagasivallutatud
Hakati tähelapanu pöörama õigele uskumisele dogmaatikale. Seejärale kujunes välja ortodoksne õige usutunnistus, 4. saj levis laialdaselt ariaanlus e vaidlused kristluse olemuses, 5 saj lisandus õigeusuga võitlev õpetus e monofüsiitlus. Siis kaasnes ka kloostrite teke, paljudel kristlastel tekkis soov oma vajadustest vabaks saada seda võimaldas ainult kasin elu lihasuretamine ehk askees. Kristlaste tagakiusamise aegadel põgenesid paljud ristiusulised kõrbetesse neid nim ermiidid(erakus) või mungad, nii tekkisid nendest riigi ääraaladel kogukonnad, peagi korraldati munkade ühielureeglid, pannes aluse kloostrielule. Hilise vanaaja silmapaistvam tegelane oli Augustinius, nooruses sai ta paganana hea hariduse ja vanana pöördus ema mõjutusel ristuusku. Temalt pärineb ka pärisusu õpetus, selle kohasle langes pattu esimene inimene Aadam paradiisiaias. Augustiniuse kõige kuulsam teaos on ,,Jumalariigist".
Venestamine oli kõige ulatuslikum keiser Aleksander III valitsemisajal 1880.- 1890.aastatel. Koloniaal-poliitika varieerus piirkonniti ja eri aegadel, näiteks Poola ja Soome aladel rakendati ulatuslikku autonoomiat, hiljem laienes venestamispoliitika ka sinna. 19.sajandil oli Venemaa vallutuspoliitikas olulisel kohal Kaukaasia alistamise lõpuleviimine. Selle piirkonna pärast olid võidelnud Pärsia, Türgi ja 18.sajandist alates ka Venemaa. Seejuures püüdsid mitmed Kaukaasia ristiusulised rahvad (grusiinid, armeenlased) leida Venemaalt tuge Türgi-vastases võitluses. Kõige rohkem võttis Venemaal aega islamiusuliste rahvaste (tsetseenid, dagestanlased) alistamine, sest need mägirahvad asusid pidama "püha sõda". Mägilaste võitlust juhtis 1834.-1859.a. silmapaistev riigi- ja sõjamees ning usujuht Samil. Kogu Vene impeeriumi kujunemine tugines paljuski regulaararmeele, mille rajamisele oli aluse pannud Peeter I. Sõjaväelisi põhimõtteid rakendati Vene riigis
muutmist; sotsiaalse pöörde pidi ellu viima proletariaat, kes võtab revolutsiooni käigus riigivõimu enda kätte ja loob tootmisvahendite ühisomandusel rajaneva ühiskonnakorra Marshalli plaan USA ulatuslik majandusabi Teises maailmasõjas kannatanud Euroopa riikidele massihävitusrelvad suure hävitusvõimega relvad, mille kasutamine põhjustab hulgaliselt purustusi ja inimohvreid maurid araabia päritolu ristiusulised elanikud Hispaanias mausoleum hauatempel; esimene mausoleum püstitati kuningas Mausolose auks mensevik sotsiaaldemokraat Venemaal merkantilism majanduspoliitiline õpetus, mille järgi riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kulla- ja hõbedavarudest, kaupade väljaveo, soodustamisest ja sisseveo tõkestamist kõrgete kaitsetollide abil metseen kirjanduse ja kultuuri heldekäeline toetaja, Augustuse valitsemisajal elanud rikka roomlase
seniste aluste põhjalikku muutmist; sotsiaalse pöörde pidi ellu viima proletariaat, kes võtab revolutsiooni käigus riigivõimu enda kätte ja loob tootmisvahendite ühisomandusel rajaneva ühiskonnakorra Marshalli plaan USA ulatuslik majandusabi Teises maailmasõjas kannatanud Euroopa riikidele massihävitusrelvad suure hävitusvõimega relvad, mille kasutamine põhjustab hulgaliselt purustusi ja inimohvreid maurid araabia päritolu ristiusulised elanikud Hispaanias mausoleum hauatempel; esimene mausoleum püstitati kuningas Mausolose auks mensevik sotsiaaldemokraat Venemaal merkantilism majanduspoliitiline õpetus, mille järgi riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kulla- ja hõbedavarudest, kaupade väljaveo, soodustamisest ja sisseveo tõkestamist kõrgete kaitsetollide abil metseen kirjanduse ja kultuuri heldekäeline toetaja, Augustuse valitsemisajal elanud
seniste aluste põhjalikku muutmist; sotsiaalse pöörde pidi ellu viima proletariaat, kes võtab revolutsiooni käigus riigivõimu enda kätte ja loob tootmisvahendite ühisomandusel rajaneva ühiskonnakorra Marshalli plaan USA ulatuslik majandusabi Teises maailmasõjas kannatanud Euroopa riikidele massihävitusrelvad suure hävitusvõimega relvad, mille kasutamine põhjustab hulgaliselt purustusi ja inimohvreid maurid araabia päritolu ristiusulised elanikud Hispaanias mausoleum hauatempel; esimene mausoleum püstitati kuningas Mausolose auks mensevik sotsiaaldemokraat Venemaal merkantilism majanduspoliitiline õpetus, mille järgi riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kulla- ja hõbedavarudest, kaupade väljaveo, soodustamisest ja sisseveo tõkestamist kõrgete kaitsetollide abil metseen kirjanduse ja kultuuri heldekäeline toetaja, Augustuse valitsemisajal elanud
meri 1017.aastal toimus Manzkerte lahing, lahing mis kaotati peamistele vaenlastele türklastele. Seejärel laostuvad stratioodid, mille käigus rajatakse rüütlivägi. 1054.aastal kiriku lõhenemine. 11.sajandil dünastia teke.. 1261.aastal Bulgaaria ja Genova riik. riik 13.sajandil valitsesid ristiusulised, roomlased tulis Bütsantsile appi. 14.sajandil laostuvad talupojad, talupojad nad ei jõua enam sõjarelvastuse eest maksta, sõjavägi muutub muutub nõrgaks. 29.mai 1453.aastal vallutavad türklased lõplikult Bütsantsi. KULTUUR JA TÄHTSUS: Bütsantsi õpetlased põgenes läände, õpetades humanistidele kreeka keelt ja Rooma õigust. Kirjaoskus oli suhteliselt levinud. 425
Viimased meenutavad tolleaegseid seinamaale jõukate roomlaste kodudes, kuid igale kujutisele on siin antud uus mõte, millest said aru vaid usklikud. Nii näiteks tähendas lambatalle õlal kandev karjane ristiusu tähtsaimat tegelast, jumala poega Jeesus Kristust. Varakristlikus kunstis ei kohta me peaaegu üldse skulptuuri. Sel on ka oma põhjus. Enne ristiusu teket olid kõik Rooma riigi aladel elanud rahvad kummardanud oma jumalate kujusid, et aga ristiusulised ei tahtnud nendega sarnaneda, vältisid nad üldse kujude tegemist. Kui ristiusk ametlikuks tunnistati, hakati mõtlema ka jumalateenistuseks vajalike hoonete - kirikute rajamisele. Eeskujuks võeti Rooma ehituskunstis levinud äri- ja kohtuhooned basiilikad. Varakristlik basiilika oli piklik hoone, mis alati oli paigutatud läänest itta. Sissekäik asus läänepoolses otsas. Kaks rida kaartega ühendatud sambaid jagas kiriku pikuti kolmeks osaks ehk lööviks. Keskmine lööv oli
maalingutega. Viimased meenutavad tolleaegseid seinamaale jõukate roomlaste kodudes, kuid igale kujutisele on siin antud uus mõte, millest said aru vaid usklikud. Nii näiteks tähendas lambatalle õlal kandev karjane ristiusu tähtsaimat tegelast, jumala poega Jeesus Kristust. Varakristlikus kunstis ei kohta me peaaegu üldse skulptuuri. Sel on ka oma põhjus. Enne ristiusu teket olid kõik Rooma riigi aladel elanud rahvad kummardanud oma jumalate kujusid, et aga ristiusulised ei tahtnud nendega sarnaneda, vältisid nad üldse kujude tegemist. Kui ristiusk ametlikuks tunnistati, hakati mõtlema ka jumalateenistuseks vajalike hoonete - kirikute rajamisele. Eeskujuks võeti Rooma ehituskunstis levinud äri- ja kohtuhooned basiilikad. Varakristlik basiilika oli piklik hoone, mis alati oli paigutatud läänest itta. Sissekäik asus läänepoolses otsas. Kaks rida kaartega ühendatud sambaid jagas kiriku pikuti kolmeks osaks ehk lööviks
maksmapanek eestlaste seas ja kuidas kujunes ühenduses sellega eestlaste vabaduse täielik kokkuvarisemine? Ristiusu toojate esimesed peanõudmised pärismaalastele olid: a) pärismaalased võtku vastu kristlaste seadused ja õigused, ristiusu kord ja ike (Christianorum leges recipere - Läti Hindreku kroonika XIX, 8; omnia jura Christianitatis, jugum Christianitatis - sama teos XV, 1 ja teised kohad); b) pärismaalased võtku vastu ristiusulised preestrid ja ristimine (sacerdotes suscipere, baptizari - s. t. XIX, 2); c) mõlemad eelmised nõudmised kuuluvad ühte ja esinevad seepärast ka üheskoos: pärismaalased võtku vastu preestrid ühes kõigi ristiusuliste õigusega (sacerdotes cum omni jure Christianorum recipere - s. t. XXXIX, 4). Kõige pealt vaatleme seepärast, kuidas oli järgneval ajal tegelikult lugu ristiusuliste valitsuskorra tunnustamisega ja ristiusu maksvusega eestlaste juures
Pilet nr.1- Esiaja eluviis ja kunst Esiaegse kunsti ja koopamaalingute üldiseloomustus koos näidetega: Vanimad mälestised pärinevad vanimast kiviajast, vahemikus ligikaudu 30 000 aastat e.Kr kuni 8000 aastat e.Kr ning puudutavad luust, kivist, savist skulptuure (Willendorfi Venus) ning koopamaalinguid(Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalingutel esinevad loomad - näib et rituaalsel moel: kujutati endale tarvilikke loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaa...
inimesi ristiti täiskasvanuna, tähistati ristimärgiga, sellele järgnes katehees ja alles sellele järgne ristimine. Viikingiaegses ühiskonnas olid inimesed väga mobiilsed, see mis seda paganlikkus ühiskonda koos hoidis oli religioon - inimene, kes ristiti, lahkus oma kodukogukonnast - see on olnud probleem Iirimaa kristianiseerimise ajaloos. Teisest küljest bütsantsi kontekst eeldas, et need, kes teenivad keisri ihuväes, peavad olema ristiusulised - väljapääsuks prima signatio - pole ei pagan ega kristlane. 13. saj? oli saanud Lääne-Euroopas peamiseks laste ristimine, prima sigantio ja ristimise vahel on vaid mõned minutid, see sama liturgia, mis paistab ka Henriku kroonikast kanti üle ka täiskasvanute ristitavate peale? Selle kohta, mida talupojad uskusid ja mida nad uskusid, on allikad alles 15./16. sajandist - mingil moel saab keskaja jaoks kasutada ka 17. saj kirjapanekuid - jääb mulje, et
saj katakombimaalil (varasel ajajärgul kohtame Kristust peaaegu eranditult kas imetegijast ravitseja, suure õpetaja või seaduseandja rollis. Rist ei seostunud mitte kannatuse ja surmaga, vaid see oli võidu ja ülestõusmise sümbol). Varakristlikus kunstis ei kohta me peaaegu üldse skulptuuri. Sel on ka oma põhjus. Enne ristiusu teket olid kõik Rooma riigi aladel elanud rahvad kummardanud oma jumalate kujusid, et aga ristiusulised ei tahtnud nendega sarnaneda, vältisid nad üldse kujude tegemist. Niipea, kui kristlus lakkas olemast põrandaalune usund, tekkis vajadus uutmoodi arhitektuuri järele, mis pidi oma küllusliku dekooriga väljendama kristlusele osakssaanud keiserlikku soosingut Kui ristiusk ametlikuks tunnistati, hakati mõtlema ka jumalateenistuseks vajalike hoonete, kirikute rajamisele. Eeskujuks võeti Rooma ehituskunstis levinud äri- ja kohtuhooned basiilikad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
