tähtsus oluliselt. Sama sajandi keskpaiku tekkis Roomas uus koolkond akadeemilise ja tagasihoidliku suunaga heliloojaid, mis järgis kirikukogu juhiseid. Neist kõige kuulsam helilooja oli Giovanni Pierluigi da Palestrina, kellest võtsid eeskuju paljud järgnevad heliloojad. Ta muusikat iseloomustab tasakaal ja korrastatus. Väga vaimulik looming, üle 100 missa, kuulsaim Papae Marcelli. Veneetsias sai aluse mitmekoorimuusika, seda tänu mitmele orelile ning alusepanijale Willaert'ile, kes hakkas orelite juurde paigutama koore. Sajandi lõpuks levisid 3-4 koorilised koosseisud, palju kasutati ka pille (orel, vioola). Kuulsaim helilooja Giovanni Gabrieli, kes oli mh õppinud Lassuse juures.
Rooma koolkond o Järgis kirikukogu juhiseid o Giovanni Pierluigi da Palestrina Eluajal ei olnud imetletud Alguses rooma kriku kapelli juht 1555 sai temast paavsti isikliku kapelli laulja Lateraani basiilika kapellmeister lahkus konflikt Oli abielus igast jura Vaimulik looming Kuid ka ilmalik Missatsüklid ja paroodiamissad Veneetsia koolkond o Püha Markuse kirik o Kaks orelit, koos koori ja teiste pillidega tekitati mitmekoorimuusika kajaeffekt o Alusepanija Adrian Willaert o Kasutati palju pille: orelid, tromboonid, vioolasid o Pärit vormid: canzon, sonata, rcercar, toccata Inglise kirikumuusika o lihtne akordiline stiil o emakeelne tekst o kuldajastu 16. sajand o Henry VIII ajal, sest too kirjutas ise ka muusikat. Silmapaistvam helilooja William Byrd Ilmalik laul ja seltskonnamuusika o Ilmalik laul levis ja levis veel peale nooditrüki arendamist 15-16.saj. o Esitati igat moodi: dubleerides, kõik, osad jne.
Peaaegu kogu looming on vaimulik, missatsüklid, motettid, hümnid. Tal on ka umbes 100 ilmalikku ja 50 vaimulikku madrigali. Palestrina õpilastest oli kõige väljapaistvam Tomas Luis de Victoria (1548-1611) Tekst selgelt välja tuua Ei tohi olla liiga tundeline Ilmalik stiil vaimulikust välja jätta. Veeneetsia koolkond San Marco kirik, alatari kohal kaks vastakuti orelit, külg rõdud, koori ja pillikoosseisudest sai alguse mitmekoorimuusika. Üha olulisemaks muutus häälte kooskõla, orkestri muusika laialdane levik. Alguse saab kontsertlik kirikumuusika. Aluse panija Adrian Willaerti, tema õpilane Andrea Gabrieli. 6 Ilmalik laul ja seltskonnamuusika 16.sajandil. Prantsuse sansoon-prantsusekeelse ilmaliku laulu üldnimetus. Valdavalt 4 häälne ja komponeeritud üsna sarnaselt motetile. Võib eristada kaht laulutüüpi: ühed väga
Kirikukogu poolt kehtestatud rangeid reegleid arvestas ka Rooma koolkonna esinimi Giovanni Pierluigi da PALESTRINA (1525- 1594). (loe lk. 122-126) 17. Veneetsia koolkond Püha Markuse kirik > mitmekooritehnika Peale Roomas tegutsenud meistrite, oli ka Veneetsias oma koolkond, mille vaimu väljendab uhke Püha Markuse kirik. Kirikus oli kaks orelit, millede juurde paigutatud koorid ja pillirühmad vastastikku või koos mängides tekitasid huvitava mitmekoorimuusika, mille üheks lemmikvõtteks oli kajaefekt. Sellise muusika eelkäijaks olid antifoonilised e. vaheldumisi lauldud psalmid. Veneetsia koolkonnale pani aluse flaamlane Adrian Willaert, kelle teost "Salmi spezzati" (1550) peetakse esimeseks mitmekoorimuusikaks. Oluliseks sai meloodialiinide asemel häälte kooskõla. Väga palju kasutati pille orelit, tromboone, vioolasid jt. Koguni kogu koor võis koosneda pillidest. Veneetsiast on
avaldati trükis juba tema elu ajalnja suur hulk ilmusid varsti pärast tema surma. Motette on vähemalt 400, lisaks hulk hümne, 50 vaimulikku madrigali ja teisi kiriklikke teoseid. 17. Veneetsia koolkond Püha Markuse kirik > mitmekooritehnika Peale Roomas tegutsenud meistrite, oli ka Veneetsias oma koolkond, mille vaimu väljendab uhke Püha Markuse kirik. Kirikus oli kaks orelit, millede juurde paigutatud koorid ja pillirühmad vastastikku või koos mängides tekitasid huvitava mitmekoorimuusika, mille üheks lemmikvõtteks oli kajaefekt. Sellise muusika eelkäijaks olid antifoonilised e. vaheldumisi lauldud psalmid. Veneetsia koolkonnale pani aluse flaamlane Adrian Willaert, kelle teost "Salmi spezzati" (1550) peetakse esimeseks mitmekoorimuusikaks. Oluliseks sai meloodialiinide asemel häälte kooskõla. Väga palju kasutati pille orelit, tromboone, vioolasid jt. Koguni kogu koor võis koosneda pillidest.
pühendatud missa. Tema peamine kompositsiooniline taotlus on elementide harmoonia. Ideaaliks kulgev, iseseisev meloodia, astmeline liikumine, peamiselt kolmkõlaharmoonia, dissoneerivaid kooskõlasid vähe. Kokkuvõtvalt: konservatiivne stiil, puhtus kompositsioonis. Palestrina tuntuim õpilane oli T.L de Victoria. Veneetsia koolkond-linna vaimu väljendab Püha Markuse kirik, kus asub 2 orelit ning sellest sai alguse mitmekoorimuusika, kus lõpuks polnud haruldased isegi 12, 16 ja 20-häälsed kompositsioonid, armastati kajaefekti, kasutati mitmeid pille. A. Gabrieli-Markuse kiriku organist ja helilooja. G. Gabrieli-Veneetsia koolkonna silmapaistvaim helilooja. Inglise kirikumuusika-16.saj I poole silmapaistev helilooja oli John Taverner. Sajandi keskel viidi sisse uus liturgia. Omapärane anglikaani kirikumuusika hakkas juurduma Elisabeth I valitsuse all, seda
oratoorium ning edaspidi 17. sajandil areneb eeskätt vaimulik ooper), Mantua (tänu hertsog Gonzaga toetusele), Veneetsia. Ooperi tekkimine on näide sellest, kuidas midagi vana elustada püüdes (antud juhul antiiktragöödiat) jõutakse millegi uueni. Ooperi sünd Itaalias oli niisiis seotud sealse tollal kõrge muusikakultuuriga oli ju Itaalia eriti renessansi viimasel sajandil (16.) muusikaarengus juhtiv (madrigal, mitmekoorimuusika, iseseisva instrumentaalmuusika tekkimine) ja antiigivaimustusega. Elustiil ja kunstivaated olid läbi põimunud vanakreeka ja vanarooma filosoofiast, kirjandusest, kunstist, endastmõistetav oli kreeka ja rooma mütoloogia tundmine. ooperi varased määratlused: favola pastorale, favola in musica dramma in musica, dramma per musica Vincenzo Galilei teeb ettepaneku asendada mitmehäälne laulmine ühehäälsega mingi pilli saatel, sest siis kandub sõna
Kõik suuremad hüppet on tasakaalustatud. Selgekõlaline kolmkõlaharmoonia! Omas ajastus mõjub tema stiil väga konservatiivsena. Veneetsia koolkond Ei ole täpselt teada, millal Markuse kiriku altari kohale vastakuti asuvatele rõdudele ehitati kaks orelit. Hilisema Veneetsia koolkonna alusepanija Adrian Willaerti ajal hakati kahe oreli juurde paigutama koosmusitseerivaid koori- ja pillikoosseise ja sellest sai alguse Veneetsiale eriliselt iseloomulik mitmekoorimuusika. Esimeseks mitmekoorikompositsiooniks peetakse Willaerti psalmikogumikku ,,Salmi spezzati" 1550. aastast. Sajandi lõpupoole kasutati kolme-, nelja- ja isegi enamkoorilisi koosseise. Lõpuks polnud haruldased ka koguni 20-häälsed kompositsioonid. Veneetsia koolkond järgis ka Madalmaade polüfooniastiili. Veneetsia kirikumuusika omapära on ka pillide rohke kasutamine. Koori tugevndamiseks kasutati enamasti orelit ja teisi pille, tromboone, tsinke, vioolasid.
annaabi.ee 
