Vastus leiad õppematerjalist: Mahukas konspekt

Mahukas konspekt (7)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunst

4 HEA

Esitatud küsimused

KUS ON MU LATTE?

Kunstivaldkonnad
Arhitektuur
Jaguneb:

profaanarhitektuur – ilmalik

sakraalarhitektuur – kõik usuga seotud ( kirik , kabel , tempel)

kindlustusarhitektuur – müüritornid, väravad
Skulptuur
Ristiusu tekkimise aegu skulptuure ei ole, sest ristiusk keelas neid. Skulptuur jaguneb:

plastika – voolitakse

raidkunst – marmor põhiline (karara, nn. suhkrumarmor)

reljeef – seina küljes kinni ühest otsast
Maalikunst

monumentaalmaal – seinamaalid

tahvelmaal – enamus maalid (alates ikoonidest)

miniatuurmaal – köidetud käsitsikirjutatud raamatute vahele
Lõuend tuleb 14. – 15. sajandil. Vanim värv on guaššvärv. Temperavärv sarnaneb guaššvärviga, aga läbipaistev nagu akvarell . Segatakse munavalgega.
Graafika
Trükitud töö, reljeefsed. ( joonia vihikus)
Monotüüpia – pildilt paberile trükkimine. Graafilisi töid eksponeeritakse klaasi all. Number 27/100 tähendab, et 27. töö 100 – st.
Mesopotaamia kultuur
Üks vanimaid kultuure.

Sumeri, akkadi kunst – 4000 – 1830 eKr

Vana – Babüloonia kunst – 1830 – 1518 eKr

Assüüria kunst – 1500 – 605 eKr

Uus – Babüloonia – 625 -539 eKr
Mesopotaamias polnud kivi ja nad pidid ehitama savitellistest. Alguses ei põletatud neid. Ehitavad kultushooneid, templeid – tsikuraat. (joonis vihikus)
Savi muutub põletades kiviks. Õpitakse võlvima (joonis vihikus). Tuntakse juba klaasi. Tundsid glasuure. Telliseid põletatakse, siis glasuuritakse ja siis uuesti põletatakse kõrgemal kraadil (u. 1300 o ). Vanim kunstiteos on pitsatikivi (joonis vihikus). Veeretavad seda tellise peal  reljeef. Tunti astronoomiat, astroloogiat, meditsiini, matemaatikat. Tähtedekultus 7 – päevane nädal päevad pühendatud päikesele, kuule ja 5 planeedile.
Kirjaks oli kiilkiri , kirjutatakse savitahvlitele, mis põletatakse. Olid raamatukogudõpikud esimene eepos , „ Gilgames ”11 savitahvli peal.
Vana – Babüloonia olid reljeefid , aga väga palju on hävinud.
Assüüria lossiehitus arhitektuurivormid lihtsad, kaunistatakse reljeefidega. Kasutatakse võlvkonstruktsiooni, väga vähe sambaid. Kuningas Sargon II loss oli 10 ha suurusel terrassil.Kokku oli 210 ruumi grupeeritud. Iga grupi keskel oli siseõu.
Egiptuse kunst
Vana riigi ajastu oli 2215 eKr
Keskmise riigi ajastu oli 2050 – 1652 eKr
Uue riigi ajastu oli 1570 - 1070 eKr
Hilis – Egiptuse ajastu oli 1085 – 332 eKr
Muistne Egiptus asus Niiluse alamjooksul Aafrika kirdeosas. Põhiline oli põllumajandus. Peale selle on seal palju kivi – ehitusmaterjal. Egiptlased ehitavad looduslikust materjalist. Ei tunta sideainet. (vaarao krooni joonis vihikus)
Hauakambrid
Kõige varasemad on mastabad (joonis vihikus). Ka – inimese teisik (ei saa välja), pa – hing (peab tagasi saama kehasse). Keha tuleb säilitada pa jaoks palsameerimine . Kirstul vaarao nägunäguportree. Sfinksid – lõvi keha ja vaarao peaga valvavad surnute linnu. Mastabade juurde viiakse toitu. Hiljem ehitatakse juurde mingi ehitis.
Astmikpüramiid oli kaetud plaatidega, tähtede järgi paika pandud (joonis vihikus).
Kaljuhauad olid kaljude sisse raiutud, peidetud kambrid. Püramiidiehitus oli kallis.
Kõige mõjukamad tegelased olid preestrid . Valvasid usu ja kunsti järgi, et keegi ei teeks teistmoodi. (templi joonis vihikus).
Preestrid pidid pesema end kogu aeg, pidid olema puhtad. (pülooni joonis vihikus).
Lootos oli väga tähtis taim. Papüürus oli tähtis väljaveoartikkel ja need kajastuvad sammastes (joonised vihikus).
Egiptuse skulptuur ja maal
Vaarao märk on Narmeri palett (reljeeftahvel). See on 64 cm kõrge, stseenid , kuidas Lõuna riik vallutas Põhja riigi. Selle juures(pärit 4.aastatuhandest e.m.a.) näeme juba selgelt kompositsioonilisi võtteid, mis on iseloomulikud Egiptuse reljeefkunstile ja maalile . Stseenid paiknevad vöötidena üksteise peal ja neid tuleb „lugema” hakata ülemisest reast . Inimese kuuluvus ühiskonna klassi on selgelt rõhutatud. Elutunud ja tardunud ilme peapõhjuseks on nn. Egiptuse poos, kus inimese pea ja jalad on kujutatud profiilis , ülakeha ja silm otsevaates. On seotud usuga. Egiptuse reljeef on madal ja sageli on kujutise kontuurid plaati süvendatud. Reljeef on pinnaline, mitte plastiline. Nad on suurema ilmekuse saavutamiseks värvitud. Perspektiivi ei kasutatud, aga üritati luua loomutruud pilti, eriti lindude ja loomade kujutamisel. Karakterilt on Egiptuse maalid piltkirjad. Nad täiendavaid pilte hieroglüüfidega, mis selgitasid kujutiste sisu. Eredavärvilised reljeefid katavad hauatemplite seinu.
Egiptuse kunstipärandis on portreeskulptuurid kõige suurejoonelisemad. Sellepärast nad portreid tegid, et inimese kaitsevaim säilis nii kaua kui surnud portree kujutis. Seepärast tehti vaaraode portreekujutised võimalikult massiivsed ja monumentaalsed ning püsikindlast materjalist. Kui on tegu üldfiguuriga, on pea ühest kiviplokist. Kolossaalsetel kujudel on 2 poosi, seisev ja istuv , kujutatakse jäigas poosis . Kui seisab siis pea on püsti, käed ripuvad piki keha alla ja vasak jalg on pisut ees – toetuspunkt. Istuvana on käed põlvedel, pilk kaugusesse, jalad on kõrvuti. Üks käsi võib rinnal olla. Vahel on monumentaalsed kujud lülitatud kultuuriansamblisse –sfinksid, kes on lõvi keha ja vaarao peaga kujud. Suur sfinks (20 m kõrge, 57 m pikk)on ühest kiviplokist välja raiutud. Ehnaton oli vaarao, kes hakkas preestritele vastu, aga temaaegsed reformid olid seotud jumal Atoniga. Ehnatoni on kujutatud päikese poole, teistsugune kujutamine. Teda kujutatakse pere keskel, mängimas kuskil aias, erinev Egiptuse ajaloo jooksul. Pärast tema surma kõik muutub endiseks. Tema järglae on Tutanhamon . Taastati endine kultus . Lihtsate inimeste kujutised võisid olla ükskõik mis poosis. Nt kirjutaja istus põlved üleval ja tema pind oli väike. Väikseid kujusid oli ka väga palju ja kõiki tehti 2, üks pandi surnule kaasa ja teine ka’le.
Egeuse kunst ehk Kreeta – Mükeene kunst
Sealt saab alguse Kreeka kultuur. 3000 eKr on olemas Egeuse mere saarte kultuur. Kreetalased olid avameresõitjad, mitte nagu egiptlased, kes sõitsid ainult mööda jõge. Selles kultuuris on tähtsad vaasid . Kunstiajajärgud:

varane ajajärk 3000 – 2000 e.m.a.

keskmine ajajärk 2000 – 1600 e.m.a.

hiline ajajärk 1600 – 1100 e.m.a.
Neile pole võrdseid, nad olid väga heas olukorras. Umbes 2000 a. e.m.a ehitati põhiliselt losse. Knossoslabürindi legend, sisse saab, aga välja ei oska minna. Seal on sambad valepidi, kitsam pool all. Arvatakse, et see oli surnute loss, matmispaik , leitud palju savinõusid (teooria lihtsalt,ära usu). Lossi keskseks osaks oli suur piklik õu, mille ümber grupeerusid ruumid ja nende keskel mitmed valgusõued. Kaguosas asusid eluruumid , vannitoad, basseinid ja arvatavasti valitsejanna eluruumid. Kirdeosas töökojad, läänes valitseja eluruumid ja troonisaal . Ruumide paigutus on ebasümmeetriline ning asusid erinevatel kõrgustel. Ruume ühendasid mitmes laiuses trepid. Ruumide seinu katsid seinamaalid, millel kujutati tseremooniaid, sõja – ja jahiretki, härjavõitlusi ja lihtsalt maastikke. Maalide käsitluslaad on elurõõmus. Egeuse mere saarte asukate elurõõmu näeme vaasimaalidel. Vormilt lopsakad ja eripalgelised. Varasemal perioodil kaunistati keraamilised vaasid sissekraabitud ornamentidega. Katsid nõud musta, pruuni või punase värviga. Joonistati valgega peale. Keskmisel perioodil muutub lihtne ornament taimornamendiks. Tuntakse Kamarese vaasidena, leiukoha järgi. Muutuvad väga põnevateks, kasut. palju looduslikke motiive. Mandril tekkinud Egeuse kultuuri nimetatakse Mükeene kultuuriks . Hilisajajärk oli Mükeene õitseperiood, juhtiv osa arhitektuuril, aga nüüd on kindlustatud lossidega. Trooja rajati sel ajal. Mükeenekükloobilised müürid. Siit saab alguse hilisema kreeka templi põhiplaan. Lossi pearuum on Megaron . Ristkülikukujuline saal , kahe sambaga sissekäigu juures. Sellestki saabki kreeka tempel alguse.
Arhailine ajajärk 7-6 saj enne meie aega
Klassikaline ajajärk 5-4 saj enne meie aega
Hellenismis ajajärk 330-146 enne meie aega :P
Arhitektuur
Muistne Kreeka
TEMPLID
Juba arhailisel ajajärgul kujunes välja templi põhiplaan, mis oli tolle aja tehniliste oskuste seisukohalt ülimalt otstarbekas.
Kogu Kreeka arhitektuuri välisilme määrasid kaks tegurit: kreeklaste loomupärane mõõdukus ja proportsiooni tunne ja ehituste püstitamine kiviblokkidest, mis püsisid koos ilma sideaineteta metallklambrite abil.
Kreeka tempel koosneb põhiliselt kaht liiki osadest : kandvatest ja kantavatest.
kandvad osad on: a) nelinurkne pikliku kujuga alus, mis koodneb tavaliselt 1-3 astmest ; ülemist astet millel paiknevad sambad nimetatakse stülobaadiks
b) sambad; mille kõrgus ja jämedus ja kõrgus iga templi puhul erinev
Kantavad osad on;
a) talastik mis koosneb sammaste kapiteelidele toetuvast arhitraavist. Selle peal asuvast friisist mis omakorda kannab kaugele eenduvat garniisi.
b) võrdlemisi lame viilkatus, mille mõlemad kitsmamd ostsad moodustavasd kolmnurga mis piirab viili välja ehk tümpanoni mis on sageli kaunistatud skulptuuride või reljeefidega.
Põhiplaan ja ruumid
TEMPEL-puudu sambad ja keskel olev jumala kuju...
Sammaste taga asub pearuum NAOS . Kr templi arhitekuuis esineb kolm stiili: dooria ja korintose ja joonia. ( nime saanud sammaste järgi) Dooria sammas on madal jazakas kerkib stülobaadilt otse ilma baasita. Samba tüvest liigendavad püstsuunalised vaokesed-kannelüürid, mida on 16-20. tüves aheneb üleval ja on keskkohast pisut paisutatud(entaas) rõhutab templi ränkust ja katuse raskust. Kapiteel on lihtne.
Joonia sammas on saledam ja kõrgem ning algab ümmarguse baasiga. Kapiteel on ümmarguse rullispadjandisg Kr sms sarnane joonia sambale , kuid lõppeb lopsaka taimemotiiviga. Kapiteelis on kujutatud akantuslehed või õied. Kapiteel kõrgem ka.
Shala -lala-la
Kreeka templid on ehitatud valkjast ja hallist marmorist, paljud kaunistused ja detailid olid algselt värvitud ja sageli säravates toonides ( õp lk 55 , katus templitel hävinud)
5 saj juhtiv koht arhitektuuris Ateenal, sel ajal kreeka arhitektuur saavutas suurima täiuslikkuse.
Parthenoni tempel
Algab väravatega ja selle kõrval väike tempel Nika
ehitasid Iktinos ja Kallikrates
lühemal küljel 8 sammast pikkemal 17
Mõõtmed 31x70m
On üsna hästi säilinud ( sai ka pommiga pihta kuid on siiski säilinud
( Ühel templil Erechtheion -sammaste asemel naisekujud )
Teater
4 sajandiks oli välja kujunenud kreeka teatri tüüp, teater raiuti pool sõõrina mäekülje sissel , nõlvadel paiknesid kontsentriliste ringidena kivist istmed vaatajatele-seda osa nim. teatroniks.
Epidauruse teater
52 rida
14 000 inimest mahtus
sõõri südamikkus all orus asus avar väljak- orkestra
etenduse ajal paiknesid seal koor ja näitlejad. Orkestra taga paiknes skeene e telk kus näitlejad valmistusid ette asteks.
3saj muutub see osa uhkeks skulpuuri ja sammastega templiks.
Mausolese mausoleum
Kuningas Mausoleus lasi oma naisele ehitada hauakambriks. Kuulub ka 7 maailma imede hulka. 46 meetrit kõrge .
Sealt ka mausoleumi nimetus.
KREEKA KUNST
SKULPTUUR
Hävinud , kuid tänu roomlaste kopeerimisele on näidised säilinud. Samuti kirjutatika üksikasjalikult üles kuidas ta igast küljest välja nägi.
Mehe kuju- kouros
Juba kreeka saartel arhailisel ajastules välja ideaalse iniese kujutamine . valitsevaks rõivas nais figuurid - kore (kr. Keeles tütarlaps) ja alasti noormes.
neile on iseloomulik tardunud hoiak ning totakas naeratus
5 saj algul toimus kreeka plastikas murrang. Väljaraiutud pehmemast kivist aga nüüd tuli kõrvale uueks materjaliks pronks. Tardunud poose jäi vähemaks, detaile toodi rohkem välj a. kasutasid ka puu skulptuure mida kaeti kulla, jelevandiluu ja muude matejalidega-pole säilinud.
klassikalisel ajastul töötas Ateenas skulptor Myron „Kettaheitja” ja Spartas Polykleites .Mõlemat ei huvita riiete kujutamine vaid rõhutatakse figuuri.
Ideaalse inimese kujutamine!!!!!
4 sajand
Praxiteles

lõi graatsilisi nooruslike figuure ( „Hermes”) kujutab samuti inimilu ideaali .
on õeldud , et ta töö on hümn inimeste ilule.
Hellenistlik kunst
Hellenismi aja plastikat iseloomustab rikas temaatika ja suurepärane tehniline teostus. Püüti luua monumnetaalseid, mõõtmetelt kollosaalseid teoseid.
( Nike figuur seisis mäe nõlval justkui laeva otsas vastu tuult)
riidevoldid oli perfektselt välja toodud.
Tehniliselt täiuslik valmistamine. Venus – ülakeha alasti alakeha aga kaetud maalilistes voltides rõivaga. Selline rõivastuse asetus aitas figuuri massiivselt välja näha, toob kontrasti inimkeha ja rõiva vahele. Milose „ Venuse ” proportsioonid väljandavad ajastu ideaali kaunist kehast.( nimi sest leiti Melose saarelt)
„ Lakooni gryppis” näeme jälle suurt ahastust ja võitlust elu eest, mis oli nii iseloomulik hellenismi ajajärgule. ( Lakoon ja tema pojad-hukkumise stseen ).
Skulptuuri alla käib ka reljeef.
( Arhailisel ajal skulptuurid jäigad ja rahulikud, hellenismi ajal aga pingelised ja emotsiooniküllased.)
Reljeefid olid peamiselt kõrgreljeefid, peaaagu skulptuur aga siiski seinas kinni..
MAALIKUNST
Vaasimaalid

Kirjalikke andmete järgi on teada, et maali kunst oli väga kõrgel järjel. Aja jooksul on kõik hävinud ja KREEKA MAALIKUNSTIST ON VÕIMALIK ETTEKUJUTUSE SAADA MAALITUD VAASIDE JA ÜKSIKute maalifragmnetide põhjal:
Harrastati temperat ja vahamaali. Kreeka vaasid olid tarbenõud kus hoiti veini, toitu jne. Kujunesid välja kindlad vaasi tüübid kitsa keala ja kahe sangaga jne.
Kujunes välja mustafiguuriline vaasimaal ja punasefiguuriline vaasimaal.
Vaasid kaeti musta läikima värviga(tundmatu) ja kraabiti musta värvi sisse kujund ja ümber kraabiti kõik valgeks. Punasega on nii et lihtaslt jäeti vajalik osa värvimatta. Detailid värviti peene pintsliga . Vaasidel on ka mitmesugused ornamendid
meander -peadteadma et kreeka iseloomulk kujutis (õp lk 54 üleval nurgas )
PALUN TEIE KUNSTIAJALUGU AGA KUS ON MU LATTE ?????? 
No said kätte oma latte:D
Etruski kultuur
8. -3. sajand e.m.a. Apenniini ps – l elas palju eriilmeliste kultuuridega etnilisi rühmi. Juhtiv koht oli etrusikitel. Nende riik koosnes 12 linnriigi liidust . Tegeleti põllumajanduse ja merekaubandusega. Se soodustas kultuuri arengut. Õitseaeg on umbes 6. sajand e.m.a. Käisid läbi kreeklastega. Etruski tempel paiknes kõrgel poodiumil. Põhiplaanilt peaagu ruut. Templil sügav eeskoda, mille lagi toetus üksteisest üsna kaugel asuvatele sammastele. Sambad sarnanesid dooria sammastele. Neil puudusid kannellüürid, aga oli baas. Talastik kaeti maalitud saviplaatidega. Etruski templil puudub kreeka templile omane harmoonia ja teostuse peenus. Etruski elamutüüp püsis Itaalias väga kaua. Pearuum on aatrium , mille ümber paiknevad sümmeetrilised ruumid. Tagumises otsas naiste eluruumid, kui maja oli tänava ääres, siis tänavaäärsed ruumid olid töökojad.
Maalide ja skulptuuride leiukohtadena on tähtsad etruskite haudehitised . Etruskid uskusid hauatagusesse ellu. Hauakambrite seintel kujutatakse surnut portreeliselt või rahvarohkest pidustustest osavõtjana. Kujutati ka muid igapäevaelu stseene.
Rooma kunst
Vabariigi ajajärgu kunst – 3. – 1. sajand e.m.a
Impeeriumi ajajärgu kunst 1. saj. lõpp e.m.a. – 5. sajand m.a.j.
3.saj. e.m.a olid etruskid roomlaste poolt alistatud, valitsevaks sai roomlaste kultuur ja kunst. Alates 1. sajandi lõpust e.m.a omandas Rooma kunst antiikmaailmas juhtiva koha. Roomlased on suurepärased ehitajad . Erinevalt kreeklastest võtavad üle idamaalt pärineva tehnika – tellise põletamine. Roomlaste praktiline meel tegi palju uuendusi ja tähtsaimaks leiutiseks on nn. Rooma betoon, mis saadi kiviklibu, vulkaanilise tolmu ja vee segu kivistumisel. Veekindel ja väga tugev. Võimaldasid rakendada võlvimise tehnikat . Ruumid kaeti lihtsa silindervõlviga või ristvõlviga. Leiutavad lubimördi. Sein läks üle laeks. Koos võlvimistehnikaga kadus vahe ehituse kandvate ja kantavate osade vahel.
Impeeriumi Roomas oli ehitamisel peamiseks taotluseks suurejoonelisus ja rikkus. Sambad on puhtdekoratiivsel eesmärgil. Arhitektuuris on valitsevaks profaanarhitektuur. Kõige tähtsamaks peeti Rooma linna väljaehitamist. Rajati pidulikke ansambleidkeskväljak ehk foorum . Kauplemise paik. Templi põhiplaan on ümmargune.
Kõige võimsam aeg oli keiser Augustuse valitsusaeg . Amfiteater oli gladiaatorite ja gladiaatori ja loomade vahelisteks võitlusteks. Kõige kolossaalsem on Colosseum. Ehitus lõpetati 80. aastal. Tituse valitsemiasajal. Kohad olid 50 000 – le pealtvaatajale. Areen võimaldas välja lasta 3000 paari gladiaatoreid. Colousseum on elipsikujulise põhiplaaniga hoone. Kõige pikemast küljest 185 m ja teisest 156 m. Välismüüri kõrgus on 48,5 m. Keskel asus areen, ümberrringi astanguliselt tõusvad kohad pealtvaatajatele.Alumine korrus oli määratud imperaatorile, ta sugulastele, kaaskonnale, senaatoritele. Teisel korrusel olid ratsanikud . Kolmandal Rooma kodanikud. Neljandal vabakslastule, mingi ori, kes tegi midagi. Tegu on ümarfassaadiga. Esikülge pole.Koosneb kolmekorruselistest arkaadidest (kaartest). Neid alumisi kaari on 80 ja mõeldud sissepääsudena. Esimesel korrusel olid dooria sambad, teisel joonia ja kolmandal korintose. Väga levinud olid dekoratiivsed ehistusmälestised triumfikaared. Ehitati nii Roomas kui provintsides. Neid püstitati väejuhtidele Rooma võitude tähistamiseks. Kuulsaim on Tituse triumfikaar . Oli pühendatud Jeruusalemma vallutamise auks. Triumfikaartel on reljeefidena kujutatud sõjakäiku.
Trajanuse sammas – seal on kogu sõjakäik spiraalina peal. Monumentaalseim omasuguste hulgas. Kõrgus on 38 m. Sammas on laotud hästisobivatest ümmargutest marmorplokkidest. Seda katab spiraalne reljeefiderida. Kujutavad Trajanuse sõjakäiku Traakiasse.
Adrianuse ajal valmib üks võimsamaid templeid. Panteon – Rooma ehituskunsti silmapaistvamaid saavutusi, kõikidele jumalatele pühendatud tempel. Selles lahendati esmakordselt uudselt arhitektuuri ülesanded. Panteon on ümar ehitis ehk rotund , mida katab hiiglaslik kuppel . Seinad on lihtsad, ilma akendeta. Siseruumi kõrgus on 42,7 m. Kupli läbimõõt on 43,5 m. Seest täpne poolkera . Hoone on tellistest ja betoonist. Seinte paksus on 6,2 m. Seintesse jäetakse tühimikud, et kergem oleks, kaetakse hinnalise marmoriga. Suurepärane oli hoone valgustus – kuplis oli 9 m läbimõõduga ava.
Rooma saun oli marmorist. Kolmes küljes oli lilleaed ja neljandal küljel staadion. Kõrvalhoonetes asusid ujumisbasseinid purskkaevudega, kahes hoones olid muusikatoad ja raamatukogu. Sauna veekogus päevas on sama suur nagu New Yorgi veekogus päevas. Mehed ja naised olid koosnagu tänapäeva veekeskus.
Roomlased võtsid üle kreeka mütoloogia ja hakkasid oma jumalaid Kreeka eskujude järgi kujutama . Vallutatud Kreekast toodi sõjasaagina palju kunstiteoseid . Kreeka kunst muutus Rooma ülikute seas suurmoeks. Kui ei jätkunud originaale, hakati valmistama koopiaid .Kultuuriliselt Kreeka vallutas Rooma. Vabafiguuris ja reljeefides matkiti kreeklasi. Suurem iseseisvuses portrees. Rooma portree lähtus individuaalselt karakterist. Näitas inimest just sellisena, nagu ta olivõimalikult tõepäraseltroomlaste surnute kultus. Oli kombeks säilitada surimaske või surnud pereliikmete portreesid. Impeeriumi ajajärgi portree on kaunim, pidulikum ja pisut idealiseeritud.
Ratsamonumendid – kõige pidulikum väejuhi kujutamine. Impeeriumi ajajärgul muutuvad kujud külmadeks, pidulik. Reljeefkunsti näiderahu altar . Püstitati 1. saj. e.ma, kujutatakse piduliku rongkäiku jumalate juurde. Reljeefkunstis jäädvustati sõjakäike (Trajanuse sammas).
Maalikunst
Põhiliselt kaeti sein reljeefsete stukk-kaunistustega. Imiteeriti marmorit . Maalitakse arhitektuuri osasid. Iseloomulikud olid maalitud avad, mis andsid vaate kaugusesse või aeda. Maaliti maastikke, stseene mütoloogiast ja portreid, arhitektuurivormid olid üsna fantastilised (voou). Värvid olid dekoratiivsed, rikkalikud. Igapäevaelu stseene ei kasutatud, sõjastseene ka mitte. Ladusid põrandale mosaiike. Kasutavad tugevaid värve, tumepunane, must, roheline. Nõud olid kullast , klaasist, pronksist või keraamilised. Veneetsia klaasall sinine klaas, peal valge,kraabitakse.
TÖÖ: Mesopotaamia, Egiptus, Rooma.
Mesopotaamia – ajastud, kus asub, millega tegeleti, mis teadused olid arenenud, kiri, savitahvlid, SAVI. Tsikulaadid, lossiehitused, võlvimine. Ei tunne sideainet. Müüritatud linnad, Ishtari väravad.
Egiptus – haudehitised, uskhauatagune elu, kõik pandi ka’le kaasa. Tempel, hauatempellahkamine, palsameerimine, matusetseremoonia. Egiptuse templi sambad! Kirjeldada. Reljeef=maalvärvitakse. Seinamaalid, kus reljeefi joont pole raiutudruudustik,head proportsioonid, aga nägu ja jalad profiilis, ülakeha ja silm otsevaates. Perpektiivi ei tunne. Realistlik kujutamine. Skulptuur – seisev vaaraovasak jalg eespool, käed külgedel. Istuvjalad kõrvuti, käed süles. Pilk kaugusesse. Skarabeus on püha putukas. EI OLE SITASITIKAS ! Kujude nina lõhuti vaenlase poolt xD. Osirise silm – valvsus.
Kreeka - arhailine, klassikaline, hellenistlik. Kõige lihtsama Kreeka templi põhiplaan! Pühamu, pearuum, sambad. Dooria, joonia, korintose – erinevused!!!
Rooma – ehitised, millest ehitasid, uuendused. Kuppelehitis (ida pool). Rooma maal, elamutüüp (etruskid).
Küsimused on hästi lihtsad, aga materjali on palju. Mmm, ausalt .
Varakristlik kunst
Kristlus sattus algul konflikti Rooma võimudega. Tekkis Lähis – Idas ehk Rooma riigi idaosas, kus oli ideoloogiakriis teravaim. Tagakiusamise tõttu pidid kristlased end varjama. Tuldi kokku eramajades või looduses. Oma surnud matsid katakombidesse(maa-alused labürindid). (no tore, ma viskan kah laibad keldrisse või müürin seina ja topin plaadid peale). kõige võimsamad katakombid on Rooma linna alguses. Seina sisse müürimisel marmorplaat peale. Katakombides sai koguneda ka.
Katakombidest pärinevad vanimad näited kristlikust kunstist. Põhiliseks kaunistusobjektiks kujunes lagi. Püüti luua kerguse ja avaruse muljet, et korvata maa – aluse ruumi süngust. Laepind jaotati kontuuridega ringideks ja poolkaarteks (pinka arvab ) , kuhu maaliti lendavaid figuure, linde, vääte. Sageli kujutati katakombides stseene, mis meenutas surma. Kristlased andsid paljudele motiividele uue, religioosse tähenduse. Nt kala, hea karjane , mis olid arusaadavad vaid kristlastele. Kala sümboliseeris Kristust, hea karjane sümboliseeris Jeesust. Need võimaldasid nappide vahenditega viidata pikkadele legendidele ja sündmustele ristiusu ajaloos. Ümarskulptuur on algul täiesti keelatud! Kasutati mõnevõrra reljeefi, sarkofaagide kaunistamisel. Proportsioonid muutuvad kohmakamaks. Töötlus on primitiivne . Ristiusk lubati 313. aastal. Kristlastel oli vaja otsida head arhitektuuri, et ehitada hoone, mis võiks saada kogunemiskohaks. Eeskuju saadaks Rooma turuhoonest.
V
arakristlik kirik oli lihtne hoonete kompleks . Algas kõrge müüriga ümbritsetud siseõuega ehk aatriumiga , kuhu viis tänavalt värav. Õue keskel asus bassein või kaev, enne ruumi on eeskoda. Kiriku pikihoone jaotati kolmeks või viieks lööviks. Keskmine lööv on kõrgem ja laiem ja omaette katusega kaetud. Aknad olid kaetud õhukese marmorplaadiga. Lasksid valgust ainult keskmisse ossa . Kirikud alati ida-lääne suunalised. Idapoolses osas risthoone. Kus piki – ja põikihoone kokku saavad, paiknes altar. Ristumiskoht on kooriruum. Altari taha jäi poolümar väljaehitis – absiid. Muust kirikuruumist eraldas seda võidu – ehk triumfikaar. Varasel perioodil ei osatud võlvida suurt hoonet. Kaeti puulaega . Basiilika (õ lk 94) kujunes välja Roomas. Lääne – Euroopa kirikute aluseks on varakristlik basiilika. Neid pole säilinud.
Hiljem ehitatakse kirikud ümber. Kloostrid tekivad kohe, kui ristiusk on levinud. Seal hoitakse antiikkultuuri mungad kirjutavad kreekakeelseid käsikirju ümber.
Tsentraal arhitektuur – kabelidrikkamaks saades ehitatakse kirik. Kirikuid hakati püstitama üle Eurooopa sinna, kus arvati olevat püha paik.
Bütsants
Tekkis 395. aastal Rooma riigi lagunedes. Bütsants oli Ida -Rooma. Põhiliselt kreeklased . Kirik kohe lahku. Kreeka rist põhiplaani.
Palju kupleid. Töötati välja põhiplaan. Põhilised ehitajad on mungad. Bütsants on andnud väga palju. Territoorium suur. Pole kerge hoida riigipiire. Kõige suuremaid lahinguid peeti bolgaritega. Bütsants on julm valitseja.
Kirik on Bütsantsis rikas. Keisrid kroonitakse kirikus. Kirikuvalitseja võtab valitsemisest osa. Kreeka õigeusu kirikupea on patriarh. Paavstid ja patriarhid läbi ei saa.
Terve Konstantinoopol oli kuldne linn. Bütsantsis olid väga paljude piirkondad esindajad: kaupmehed . Konstantinoopolis sadu kirikuid.
Keiser Justinianuse valitsemisaeg , 6. sajand. Oli maailma tähtsamaid linnu. Palju töökodasid, kus valmistati villaseid ja siidkangaid, kullassepa tooteid ja toredusesemeid. Brokaat – kuld – või hõbeniidiga läbikootud kangas . Strateegiliselt oli linna asukoht soodus . 3 küljest kaitses meri, maa poolt oli kahekordne müürivöönd, mis pani 1000 aasta jooksul rünnakutele vastu. Linna tsentrumis asus keisri loss ehk palee ja ülikute lossid. Foorum, hipodroom – kõik valimised hipodroomil . Peakirik oli Hagia Sophia - usuelu keskuseks. Selles kirikus on kõik keisrid kroonitud. Ristiusk muutis Jumala salapäraseks vaimuks, kelle poole tuli pöörduda tseremooniaga. Bütsantsi kirikuteenistus oli väga pidulik. Vajas avarat ruumi. Eelistati kupliga kreeka ristpõhiplaaniga tsentraalehitist, kus protsessiooni ehk kirikliku rongkäigu ilu oli igast küljest vaadeldav. Kirik on kuppelehitis, kreeka ristpõhiplaaniga ja basiilika. Kirik muutub pikemaks, kuppel lõigatakse pooleks, selle peale tuleb veel üks kuppel. Kiriku kesklöövi pikkus on 77 m. Hea valgustus. Kupli diameeter 31,5 m. 40 akent loovad mulje, nagu kuppel hõljuks õhus. Siin on rakendatud kõiki ehituskonstruktsioone: võlvid, sambad, pillarid (kandilised sambad). 1453 türklased vallutavad Bütsantsi. Minaretid rikuvad arhitektuuri. Hagia Sophia oli Konstantinoopoli ja kogu Bütsantsi suurim kirik. Kiriku sisemust kaunistasid toredad mosaiigid. Mosaiigiks kasutati sulatatud klaasi segu smalti, mis andis sügavaid, hõõguvaid värvitoone. Värvilistest smalditükikestest laotud figuure ümbritses kuldne foon , mis tõi värvitoonid eriti esile ja lõi piduliku meeleolu. Idamaad mõjutasid Bütsantsi tugevalt. Sealt on pärit stiliseerimine (lihtsustamine). Range poos, pinnaline kujutamine.
Bütsantsis pole alati usuelukeskus olnud. Vahepeal on see viidud Caravennasse.
Põhiliselt kasutati ikooni, esimene tahvelmaal. Eeskujuks Egiptuse ja Süüria muumiaportreed. Ristiusukogudustes olid märtrite ja pühakute pildid surnukultuse tõttu suures lugupidamiseskultuspilt ehk ikoon . See on pärnalaudadele liimitud lõuendile maalitud pilt. Bütsantsi ajal valitses Leo III, ei pidanud ikoonmaale tähtsaks. Järgmine valitseja Constantinus V keelab ära ikoonid . Tekkisid pildisõjad 8. sajandil,mis kestsid üle 100 aasta, võitsid ikoonide pooldajad. Selle käigus hävitati palju ikoone. Pärast pilditüli muutusid maalikunsti eeskirjad rangemaks. 10. sajandil kehtestati kindel kord kiriku kaunistamisel: kuplil kujutati Kristust valitsejana, tambuuril on prohvetid ja apostlid, absiidi ülemises osas Jumalaema . Selle all stseenid Kristuse ja apostlitega. Absiidist kahel pool peaingleid Gabrieli ja Miikaeli . Külgseintel 12 pilti Kristuse elust. Lääneseinal kujutatakse viimset kohtupäeva. Klaasitükid tuli laduda korrapärastes ridades. Keelati ära kuldsed foonid. Foon asendati looduse, arhitektuuriga. Aastal 1453 tungisid türklased Konstantinoopolisse ja hävitasid Bütsantsi riigi. Maalides kajastub selle riigi ajalugu.
Vana – Vene kunst
11. – 17. sajand. Kiievi Venemaa- oli 11. sajandi keskpaigaks üks suurimaid riike Euroopas, piirid ulatusid Soome lahest ja Laadoga ja Onega järvest Musta mereni. Vana-Vene riik piirnes ristiusu maadega. Aastal 988 valitseb Kiievit vürst Vladimir, võtab ristiusu vastu, otsustab Bütsantsi õigeusu kasuks, talle meeldis see rituaal , mis oli õigeusu kirikus (seisad 6 tundi püsti täiskirikus,laulad,vippii). Töötatakse välja slaavi tähestik. Jumalateenistused oma keeles. Levis Kiievi Venemaal kirjaoskus . Kõige vanemad ehitismälestised on kirikud, kloostrid.
Kiievis oli 11. sajandil 8 turgu ja 400 kirikut. Kõige võimsam katedraal on Sofia . Eeskujuks Bütsants. Siin saab Vana-Vene usuelukeskuseks. Kavandati 5-löövilise kuppelkirikuna, aga Kiiev ehitab 13 kupliga,erakordne on kuplite arv. Praegusel kujul on Sofia katedraal olemas, põhjalik ümberehitus tehti 17. sajandil. Ka siin kaetakse kirikuseinad mosaiikide ja freskodega,need on suures osas säilinud, hästi restaureeritud. Ei jäänud Bütsantsile alla, kasutatakse kuldset fooni . Kauneim mosaiik on Jumalaema kujutis. 1240- mongolid ja tatarlased põletavad Kiievi maha, tapavad. Kiiev kaotab juhtiva koha. Vladimir – Suzdali vürstiriik. 12. sajandiks Ülem- Volga metsaaladel väljakujunenud vürstiriik. Pealinnaks Vladimir, kõige suurejoonelisem , arhitektuuriliselt kauneim ehitis Uspenski katedraal. Ehitavad kiriku looduskaunisse kohta, valge kirik, pole eriti suured, väiksed kirikud, pilkupüüdvad, tekib valguse-varjumäng. Selles vürstiriigis on skulptuur (Bütsantsis, Kiievis pole).
Novgorod – sai 11. sajandiks iseseisvaks, enne oli Kiievi koosseisus. Palju varem oli üks tähtsamaid kaubandus-ja käsitöölinnu. Ühendus veetee kaudu nii Bütsantsiga kui viikingitega . Teed kutsuti „variaagidest kreeklasteni”. Vahendasid kaupu idast läände. Ka seal on Sofia katedraal, esimene kirik. Oli 13-kupliline, puuhoone, põles maha. Hiljem ehitatakse samasse paika kivist katedraal. Novgorodis on omapärane kirikutüüp uulitsakirik. Need olid kaitsefunktsiooniga, paksude seintega, ühekupliline. Siin skulptuuri ei esine, seinamaalid freskodena. Kuna niivõrd täis maalinud, võimatu taastada. 14. sajandil tuleb Bütsantsist Theophanes Kreeklane üks kuulsamaid ikoonimaalijaid, alustab oma koolkonna. Hiljem läheb Moskvasse, töötab Venemaal üle 40 aasta. Ikoonide maalimisel tuli lähtuda kiriku eeskirjadest. Vene maalijad ei üritanud luua sügavuse muljet. Samuti ei modelleeritud varjudega . Figuurid kujutati pinnalistena. Pikaksvenitatud keha. Näos olid valdavaks suured ilmekad silmad. Figuure ümbritses pidulik kuldne foon. Hiljem loodus. 15. sajandi teisel poolel algas Moskva ulatuslik väljaehitamine. Linnamüüri nimetatakse Venemaal kremliks. Moskvas alustati 14.sajandil Kremli kivimüüri ja tornide ehitamist. Kui võeti tulirelvad kasutusele, ei suutnud Kreml enam kaitset pakkuda. 16.sajandil ehitatakse uued müürid, 17. sajandil kaetakse need telkkatusega. Moskvas toimus hoogne kirikuehitus samuti, esimesed kivist hooned. Üks esimesi kirikuid on ka Uspenski katedraal. Tuntuim kirik on Vassili Blažennõi. Liitkirik, kus suurema tornkiriku ümber ehitati 8 väiksemat kirikut ja 1 kabel. Sibulakujulised kuplid 16. sajandi lõpul. Algselt olid ühevärvilised, hiljem eri värvi. Maalikunstis esikohal ikoonimaal . Kujunevad välja omanäolised ikoonimaalijate koolkonnad. Moskvasse on siirdunud Theophanes Kreeklane, kelle üks õpilane on Andrei Rubljov. Maalib õrnade toonidega.
Theophanes maalis Moskvas esimese ikonostaasi. Algselt oli see madal võre, mis eraldas absiidi kesklöövist. Aegade jooksul hakati rohkem üksikuid pühapilte asetama, kuni pildisein täitis kogu absiidiava. Tavaliselt asuvad pildid 4 reas. Igal real oma teema.
Lääne-Euroopa kunst varajasel keskajal
Merovingide aegne kunst 5. – 8. sajand
Suur rahvasterändamine. Rooma riigi impeeriumi maadel palju riike, tekivad ja kohe lagunevad. Paiksed olid soomeugrilased. Võimsaim ja püsivaim oli Frangi riik, kujunes 5.-6. sajandil. Ulatus Pürenee mägedest Reini jõeni. Kui seda riiki valitseb Merovingide dünastia, on võimas riik. Merovingid valitsesid 481 – 751. 7.sajandil kaotab Frangi riik suure territooriumi sisetülide tõttu. Puudub arhitektuur. Ehitatakse puidud, lühiajalised. Eestlastel oli reheelamu, seal kuivatati vilja :O
Kuna arhitektuuri pole, no räägime siis käsitööst. Unikaalsed asjad. Ühtegi asja pole 2 tükki. Omavadki suurt väärtust. Seal kujutati sümboleid, reljeefid, kaunistuseks kasutati värvilist klaasi. Skulptuur on madalreljeefina. Põhiliselt kasutati loomamotiivi. Võidi kasutada ühte looma kehaosa, nt pea, käpp. Teine variant paelornament . Spiraal, paganlikud märgid.
Merovingide ajal on maalikunst ilma maalideta. Pisikesed maalid, köidetakse raamatute vahele. Kloostrites kirjutatakse ümber käsikirju. Raamatud olid suures lugupidamises. Neid peeti võrdseteks pühakute säilmetega. Raamatu kirjutamine oli Jumalale meelepärane tegevus. Sellest ajast on leitud kõige rikkalikumalt kaunistatud käsikirju Iirimaalt ja Inglismaalt. Iseloomulik on sellel ajal kaunistatud esitäht. Kaunistati peene mustriga, mis koosnes spiraalidest, paelpõimest, maleruutudest, stiliseeritud loomapeadest. Raamatutes pildid pole seotud sisuga, seega pole illustratsioonid . Käsikirjad kirjutati pärgamendile. Tarbekunst , relvad, ehted , nõud.
Karolingide aegne kunst 8. – 10.sajand
Karolingide dünastia, kes taastas Frangi riigi ühtsuse ja võimsuse. Valitsevad 751 – 905. Loomulikult õitsengut tähistab Karl Suure valitsemisaeg. Karl Suure valitsusaeg oli 768 – 814. Sel ajal kuulus Frangi riigi koosseisu Prantsusmaa, Belgia, Holland , Länne – ja Lõuna – Saksamaa, Põhja – ja Kesk-Itaalia, Kirde- Hispaania . Aastal 800Karl Suur Rooma keiser. Karolingide ajal oldi jäädud paikseteks. Arhitektuuris lossiehitus. Lossid esimesed kiviehitised. Karl Suure akadeemias tegeleti antiikaja käsikirjade kogumisega, luulega , rahvaluulega. On teada, et ehitati kivist lossekaitsefunktsioon. Kivihoonete ehitamisel puudusid kogemused, ehitati lame lagi, võlve ja kupleid ei osatud teha. Sammaste asemel kasutati tugevaid piilereid( kandev sammas). Kapiteel muutus plokitaoliseks. Kirikuehituses hakatakse kasutama basiilikat. Põhiplaanilt ladina rist, pikem haru ida-lääne suunaline (joonis allpool). Krüpti viis kitsas trepp , maeti tähtsaid tegelasi. Kasutati pühade säilmete hoidmiseks. Lääneseina ehitatakse rõdu või loož valitsejale, kust ta jälgib jumalateenistust. Läänekirikus pole valitseja jumala asemik maa peal. Kirikud paksude müüridega, aknad kitsad . Kirikuseintele maaliti freskod , tehti mosaiike. Piibli sisu seletas see kirjaoskamatutele. Kirja tuleb väiketäht. On teada kaunid köited. Tähtis on Ada käsikiri. Kasutatakse palju reljeefi. Seisustevaheline riietus ilmub. Hierarhia tipus oli kuningas, riietus pidi pidulikel puhkudel ulatuma maani . Sümbolid tulevad. Aadlikud kandsid pükse, kuube . Naisterõivastus koosnes avarast maaniulatuvast käisteta kleidist, selle all kanti särki. Keha pidi kaetud olema. Naiste rõivastuse juurde kuulub ka peakate . Talupoegadel oli lubatud hall ja must värv.
Romaani stiil
Kirikuehituses ladina rist põhiplaanis. Koori ruum on kirkus alati kõrgem. Romaani stiil on esimene ühtne stiil, millele on antud nimi.
10.-12. sajandil
Romaani stiil oli esimene ühtne kunstistiil Lääne-Euroopas. Eelkõige Prantsusmaal, Itaalias, Saksamaal, Inglismaal. Kuskil 12. sajandi keskpaigal taandub gootika ees Prantsusmaal.
Põhitunnuseks Romaani stiili puhul on ümarkaar. Romaani stiil on kummardus roomlastele- võlvimine. Romaani kunst lähtus Bütsantsi, Süüria ja Mesopotaamia traditsioonidest. Antiikkunsti mõjutused on eelkõige Itaalia romaani kunstis. Vaatamata mõjutustele on Romaani stiil iseseisev ja terviklik kunstinäitus.
Arhitektuur
Romaani kunstis oli juhtiv osa arhitektuuril. Eriti sakraalarhitektuurilkirikuehitusel. Ehituskeskusteks olid romaani ajal kloostrid. mungad määrasid kindlaks ehitise põhiplaani ja välisilma. Detailide mõõtmed, dekoori paiknemise ja raiusid välja ka skulptuurkaunistused. Seega olid mungad ka ise ehitusmeistrid. Raskema töö tegi ära lihtrahvas (mulla ja transporditöö. Võib arvata, et kirikute ehitamine nõudis palju raha ja selleks ajaks olid kloostrid ja kirikud määratult rikkad.
11.sajandil hakkasid tekkima noored linnad. Seetõttu tekkisid linnades ka ehitusmeistrite töökojad. Kiviraidurid olid nii ehitajad kui skulptorid. Romaani kirik mõjub raskepärasena oma paksude müüride ja suhteliselt väikeste akendega. Ehitusmaterjalina kasutati kohalikku kivi, mida tahuti parajateks plokkideks . Vähesel määral kasutati ka tellist.
Valitses arvamus, et ehituse tugevus sõltub vundamendi laiusest. Paks müür pidi kaitsma ka vaenlase kallaletungide korral. Romaani kirikud on ka kaitse funktsiooniga. Väljast vaadates tuleb esile see raskus- kirik on madal, rõhutatakse horisontaaljoont ja ümarkaart. Dekoratiivseid kaunistusi esineb harva.
Romaani kirik kuulub arhitektuuris harva esinevate ehituste hulka, kus siseruumide jaotus kajastub välisarhitektuuris. Ruumide planeering on väljakujunenud liturgilisest otstarbest. Ehitaja ei saanud siin enam midagi muuta. Põhiplaan on ladina rist.
Pisa katedraal. Pisa on Itaalias, võtab romaani stiili vastu, jab selle juurde. Gootit Itaalia vastu ei võta.
Kooriruumides paiknes vaimulike koor, kus keerukad tseremooniad läbi viidigi. On rohkelt tornekaitseülesanne. Inimesed EI võta jumalateenistusest osa.
Kiriku pikijoon on sammaste ehk piilaritega pikisuunas jaotatud löövideks. Keskmist löövi nim. pea- ehk kesklööviks. Kui ülemisel löövil on aknad, on tegu basiilikaga. Romaaniaja profaanarhitektuur pole eriti säilinud. Maalikunstis on miniatuurmaal. Esineb freskot ja mosaiiki, aga vähesel määral. Skulptuuridega kaunistatakse kirikuuksed (fassaadid, portaalid ), väravad, materjalina eelistati pronksi ja kivi. On ka puitu. Kindlasti värvitud. Tellijaks oli kirik, skulptuur on seotud arhitektuuriga. Pole proportsioonides, skulptuur pidi jutustama, inimene pidi aru saama, mida taheti öelda. Maale ei nähtud, kirikud on pimedad .
Oli lihtne, otstarbekas, loogiline, monumentaalne.
Gooti kunst
Jaguneb varagootika (12.-13.saj.), kõrggootika (13.-14.saj.) ja hilisgootika (14.-16.saj.). põhiplaanilt mingeid muudatusi ei ole,aga tekivad teravkaare. Linnad hakkasid kaitseehituseks müüri. Gooti kirikud on kergemad, aknaid on palju ja need on suured. Vitraaž – värvi ei muuda, klaas ei pleegi (voou). Kirikud lähevad kõrgustesse!!!!
Gootikunsti nim. linnade kunstiks. Oli tekkinud käsitöö ja kaubandusega tegelev linnakodanike seisus. Palju uut toodi Euroopa kultuuriellu sel ajal. Keskaegsed linnad olid kaitseks vaenlase vastu müüriga piiratud. Müür takistas linnade laienemist. Seetõttu pidi piiratud ruumi kokkuhoidlikult kasutama; minnakse kõrgusesse. Linna keskuseks sai ruudu või ristkülikukujuline turuväljak, kust hargnesid tänavad linnamüüri suunas. Turuväljaku ääres paiknesid linna tähtsamad hooned: raekoda , kirik, gildi - ja tsunftihooned.
Majad olid suhteliselt kõrged ja kitsad ning asetsesid oma teravaviiluliste fassaadidega tänava ääres. Nt Tallinna vanalinn. Keskajal polnud kombeks teha teistsuguseid maju, see oli halb. Majad näevad sarnased välja. Võivad erineda kõrguse poolest. Ainus erinevus võisid olla (mingid)kivid. Ots on fassaadiks, tänava poole.
Gootika iseloomustab kirikuehituses vertikaalsus ehk püüd kõrgusesse. Gooti kõrget hoonet takistab kokku varisemast tugisüsteem, mis laseb ehitise raskuse juhtida kindlatesse punktidesse. Tähtsad uuendused ongi terav kaar, tugikaared, roidvõlv. Teravkaart ladudes paigutatakse kiivid ülestikku. Siis on külgsurve väike, peamine raskus kandub alla. Tähtsamaks konstruktsiooniliseks uuenduseks on roidvõlv. Raidkivist või tellistest laoti võlvi raamivad tugevad vööndkaared, mis lukustatakse päiskiviga.
Varagootika kaunimate ehitiste hulka kuulub Pariisi Notre Dame’i kirik. Rosettaken on ümmargune aken, kasutatakse nii piki- kui põikihoone otstes. Erinev on inglise gooti ja saksa gooti. Gootika saab alguse Prantsusmaalt. Sisearhitektuuris hämmastab kirikute kesklöövi kõrgus. Inimene tunneb end seal väga väiksena (ohsa vaesekene). Gooti kirikus puuduvad seinamaalid. Seinu lõhestavad nüüd kõrged rikkaliku raamistusega värvilistest klaasidest aknad, mille läbi tuleb müstilist valgustvitraaž. Pole kõrged. Tallinn oli üks keskaja paremini kindlustatud linnu. ¾ Tallinna linnamüürist on alles. Keskaegses apteegis müüdi komme . Tallinna toomkirik , Oleviste kirik. Ainult Itaalia ei võta gooti stiili üle, jäävad romaanile truuks. Käsitöömeistrid tegid nii skulptuure kui maale. Gootis ehitakse kirikuid. Käsikäes töötasid ehitusmeistritega kiviraidurid, kes raiusid välja kõik plastilised ehitusdetailid. Järjest rohkem tuleb kirikusse ümarfiguur plastilisena. Temaatikas toimus suur muutus.
Maalikunst: värvilised suured klaasaknad on vitraaž. Kuulub maalikunsti alla. Põhiliselt kujutati piibliteemalisi kompositsioone, kirikud mõjusid klaashoonetena. Itaalias on vitraaži vähe, seal põhiline seinamaal. Suurepäraseid teoseid loodi miniatuurmaalis. Käsitsikirjutatud raamatud kaunistatakse arhitektuursete piltidega. Kujutati gooti katedraale. Ka tarbekunst lähtub arhitektuurivormidest. Kirikuriistadel, mööblil ja igapäevastel tarbeesemetel võib näha tornikesi, teravakaarelist aknakujutist jm arhitektuuridetaile. Naisterõivastuses rõhutati taljet ja dekolteed. Meesterõivaste juurde kuuluvad sukkpüksid (men in tights xD). Kingad on terava ninaga. Gootikas saavutas keskaja kunst oma ülima täiuslikkuse. Romaanipärane kohmakus kadus, selle asemel võidutses kergus, graatsia ja tung kõrgusesse. Kunstnikud hakkasid kajastama inimtundeid. Gootika oli keskaegse kunsti lõppetapiks. Järgmised sajandid oma uute ideaalidega unustasid selle. Hakati uuesti hindama alles 19.saj.
Bernt Notke – 15.saj. „ Surmatants ”, õlimaal.
14.-15.sajandil on Itaalias uus kunstistiil- renessanss .
TÖÖ
Bütsants – Hagia Sophia, topeltkuppel, kreeka rist. Kunstiliigid olid mosaiik, fresko , ikoonid. Theophanes Kreeklane!! Töötas venemaal üle 40 aasta. Ikonostaas ..mis kuskil võis olla? Kuplil oli Jeesus Kristus. Piltidel Jumalaema, Gabriel ja Miikael , seintel Kristuse elu(12 pilt). Lääneseinas oli viimne kohtupäev.
Gootis elamu fassaadiks on maja otsaviil .
________________________________________________________________________
Sakraalarhitektuur profaanarhitektuur kindlustusarhitektuur
(usuga seoses) (ilmalik) (lossid, kindlused )
Skulptuur värgid : vorm, kuju, isegi mitu, saab vormi uuesti kasutada (plastika)
Raidkuju, kivi tuleb raiuda , raske teostada
Kõik marmori liigid pole töödeldavad. Suhkrumarmor, Itaalias, saab sellest isegi pitsi välja raiuda.
Skulptuuri juurde käib veel reljeef. Reljeefe tehti väga palju vanasti…sellega kaunistati seinu.
Skulptuur kadus vahepeal ära, kuna ristiusk keelas ära. Inimene ei tohi inimest luua, jumal on selle jaoks. Isegi joonistada ei tohtinud… vene-õigeusu kaudu tuli tagasi. 15.sajandil umbes…
Maalikunst: suur osa, monumentaalmaal – tõeliselt suur.
1.monumentaalmaal
2.tahvelmaal
3.miniatuurmaal (maal mida köideti raamatute vahele, maalide pildid)
Maalimise põhitõed:
-kõige tähtsam teistest suurem
värvid
•guašš (erinevate muldadega)
•õlimaal (värvimullad + õli, õli annab pehmuse, pikka aega kasutusel)
• tempera (värv ,mida on raske kasutada. Paistab läbi. Kunstnikud väldivad)
•pastellid
•vaha (sulab kuumuse juures)
Graafika ( trükikunst)
Põhiliselt tööd trükitakse
Sügavtrükk, kõrgtrükk ja lametrükk (joonised vihikus)
Graafika esitatakse alati klaasi all. Ilma selleta ei panda seinale. Osta tuleb see ilma raami ja klaasita, sest sul on vaja seda katsuda . Lihtsalt selleks, et olla kindel kvaliteedis.
Vana-Mesopotaamia kunst
Jaguneb
1)Sumeri-Akadi 4000-1830 e.Kr.
2)Vana-Babüloonia 1830.1518 e.Kr
3)Assüüria kunst 1500-605 e.Kr
4)Uus-Babüloonia kunst 625-539 e.Kr
Mesop . Asus Tigrise ja Eufrati jõe orus. I perioodi tähtsamad riigid olid Sumer ja Akad . Hilisemad on Babüloonia.
Loodus oli rikas pilliroo ja savi poolest, kivi aga oli nii vähe, et isegi viljateri jahvatati telliste vahel. Seose põllumajandusega arenes astronoomia . Jumalaid hakati seostama taevatähtedega. Tähtedekultusega on ka seostud 7 päevane nädal. Nädalapäevad olid pühendatud päikesele, kuule ja 5 planeedile. Puudus usk hauatagusesse ellu. Mesop. Riikides tegeleti pealmiselt: astronoomia, meditsiini ja matemaatikaga. Sealt leitud esimene kirjandusteos „Gilgameš” (esimene eepos). Torntemplite terrassid on omavahel treppidega ühendatud. Säilinud palju pitsatkive, valmistati marmorist ning kalliskividest, pinnasesse süvendati reljeefi negatiivkujutis. Sellega edasi antud erinevaid lugusid .
Assüüria
900 a e.Kr.
Tähtsal kohal lossiehitus. Kaunistati rikkalikult reljeefidega, on teada, et olid sõjakad. Kasutasid võlve, harva sambaid. Suurejoonelisim , lossi terrassi suurus 10 ha. Koosnes 210 ruumist, mis paiknesid suuremate õuede ümber. Reljeef pühendatud arhitektuuri kaunistamiseks. Kujutati kuninga sõja- ja jahiretki.
Egiptuse kultuur.
Vanariigi ajastu 2778 e.kr - 2263 e.kr
Keskmise riigi ajastu 2040 e.kr - 1730 e.kr
Uueriigi ajastu 1562 e.kr - 1085 e.kr
Hilis-Egiptuse ajastu 1085 e.kr -332 e.kr
Muistne Egip. asus Aafrika kirdeosas, Niiluse alamjooksul, viljakas Niiluse org oli sobiv põlluharimiseks. Elu sõltus üleujutustest, mis tõid põldudele viljakat muda ja elustavat vett. Piirkond oli rikas ka ehitusmaterjalide ja teiste loodusvarade poolest (liiva-, lubjakivi , graniit, tulekivid).
Orus kasvas peale pilliroo ja palmide ka akatseid ja viigipuid. Neid puid kasutati lottide ehitamiseks.
Polnud avamere sõitjad.
leidus metalle, vaske nt. Võideldi Nuubiaga kulla pärast. Umbes 3000 e.kr vallutas lõunariigi valitseja põhja osa -> tekkis ühtne Egiptuse riik. Hiljem, selliseid ühendriike enam polnud. Kujunes välja usund ja sellel rajanev ideoloogia. Väga populaarne oli Osirise kultus. Jumalaid oli palju.
Uskusid hauatagusesse ellu. Igal inimesel oli kaitsevaim Ka. Kale tuligi luua elutingimuse, mis hauas olid. Kultusega seoses oli suur tähtsus preesterkonnal nagu ka surnutekultusega. See vajutas pitseri kogu Egiptuse kunstile.
Egiptlaste saavutused teaduses olid silmapaistvad. Astronoomia, matemaatika ja meditsiin .
Suurimaks saavutuseks oli hieroglüüfkiri, kirjutati papüürosele, savile, nahale. Papüürosele kirjutati mustatindiga. Põhiline anum oli savinõu. Väga oluline oli vilja nendes hoida, kuna vili voolas.
Arhitektuur
Hauakambrid (tähtsamatel ülikutel ja vaaraodel)
* mastaabad- hauakamber asus maa-all, kirst palsameeritud surnukehaga.
* astmikpüramiid –
1) kõige võimsamad Kairo lähedal, Giza väljal (3 vaaraod)
2) ehitati looduslikust kivist
3) iga plokk 2,5 tonni
4) väga täpselt paigutatud/raiutud
5) keeruline käikude süsteem
6) külje pikkus on 233m ja kõrgus on 146m
Keskmise tähtsusega olid kaljuhauad.
Peasissekäik asus templi kitsamal küljel. Püloon koosnes kahest längus seintega tornist ja nende vahelisest portaalist. Värava ehituse juures asusuid obeliskid (kandilised tornid). Kõrged mastid , mille otsas lehvisid lipud (pahade vaimude eemale peletamiseks)
Sammas
1. kapiteel (selle poolest erinevad sambad üksteisest)
2. kannelüürid
3. tüvis
4. alus ehk baas
* lootose kujuline
*papüürossammas
*palmkapiteel
Vanimate mälest. Hulka kuul.
4 at. E.Kr pärinev palett (Narmeri) on 64 m kõrge, reljeefidega kaunistatud kivi. Stseene kujutatakse vöötidena üksteise peal, tuleb lugema hakata ülevalt reast. Kuningas kõige suurem, siis ametnikud jne. eestvaates on torso ja silm. Külgvaates pea ja jalad. (Egiptuse poos)
8.november
Egiptuse poos –
Egiptuse kunstipärandis on portree kõige suurejoonelisemad, uskumuse kohaselt, elas inimese kaitsevaim Ka nii kaua kuni säilis surnu portree. Seetõttu tehti vaaraode portree võimalikult massiivselt ja suurelt ja püsikindlast materjalist. Otsevaates on figuur jäigas poosis, pea püsti, käed külgedel, vasak jalg pisut ees. Sama põhimõte on ka istuval figuuril, jalad on aga kõrvuti ja käed põlvedel, mõnikord üks käsi rinnal. Mõlema puhul on nägu jäik ja vaatab alati kaugusesse. Suur sfinks Giza püramiidideväljal.
Kreeka
Egeuse kultuur
Varajane ajajärk 3000- 2000 e. kr
Keskmine ajajärk 2000-1600e.kr
Hiline ajajärk 1600-1100 e.kr
Ei uskunud hauatagusesse ellu, elasid selles elus, mitte järgmises, jumalad inimeste sarnased. Sõjalised juhid valitsejad . Ehitasid rohkem losse, mitte kultushooneid.
Surnud põletati.
Ruumide seinu katsid ornament kaunistustega seinamaalid, kujutati pidulikke tseremooniaid, sõja- ja jahistseene, härjavõitlusi ja maastiku vaateid. Üllatavalt palju kujutati freskodel naisi, naistel seega selles kultuuris tähtis koht. Kiitused ilule. Varem tehti range mustriga vaase.
Mükeene
Tähtis osa on kultuuril . Ehitatakse endiselt losse. Tuli end kaitsta, lossid ümbritsetud paksude kindlusemüüridega. Need on ehitatud suurtest kivimürakatest ja hiljem tulevad sellest ka müüdid (klükoobid). Eripära on linnuse pea Megaron, suur ristkülikukujuline saal, kahe sambaga sissepääsu juures. Megaron oli eeskujuks hilisemate Kreeka templite ehitamiseks. Ehitusmaterjalidest oli kivi palju. Seisab kaua, suurus järk jättis imestama, kaks inimese pikkust. Sellel suurel kiviplokkidest väraval, asub kolmnurkse kujuga kivireljeef, millel on lõvid, mis on teostatud kõrgreljeefis.
9.november
KREEKA ARHITEKTUUR.
Maalid pole säilinud, ilmastikutingimuste mõjul kaduma läinud. Aga oli siiski võimas, kõik, mis tegid on kirja pandud. Kõik antiik aja käsikirjad on ümberkirjutatud, munkade poolt muidugi, neil ju muud teha polnud. Tegid väga palju koopiaid.
Arhailine ajajärk 7.-6. saj e.kr
Klassikaline ajajärk 5.-4. saj e.kr
Hellenismi ajajärk 4.-146 e.kr
USUNDID
Muistsetel kreeklastel oli vinge usund, nende uskumuste kohaselt valitsesid looduse ja inimeste üle võimukad inimesevälimuse ja iseloomujoontega jumalad. Kõige tähtsamad olid Olümpose jumalad. Zeus , järgmisena tema vennad. Peamisteks kultus paikadeks olid templid, jumalate austamisega kaasnesid pidulikud ronkkäigud. Ja ka võistlused: muusikud , luuletajad ja atleedid. Kreeklaste suurimate saavutuste hulka kuuluvad nende filosoofia, kirjandus, kunst ja teadus. Õppeasutustes 7-20
Klassikaline ajajärk – kultuuri hiilge aeg langeb klassikalisele ajajärgule. Kreeka kultuuri mõjud ulatuvad lainetustena meie päevadeni. Templid olid ka ühiskonnaelu keskused, ehitati kõrgematesse paikadesse, arvati, et siis on need jumalatele lähemal. Iga tempel oli pühendatud ühele kindlale jumalale. Juba arhailisel ajajärgul kujunes välja templi põhiplaan, mis oli tolle aja tehniliste oskuste seisukohalt ülimalt otstarbekas. Kreeka arhitektuuri välisilme määrasid ära kaks tegurit:
1) kreeklaste loomupärane mõõdukus ja proportsiooni tunnetus
2) ehitiste püstitamine suurtest kiviplokkidest, mis püsisid koos ilma sideaineta, metallklambrite abil. Kreeka tempel koosneb põhiliselt kahest osast: kandvast ja kantavast. Kandvad osad on:
1) nelinurkne pikliku kujuga alus, mis koosneb tavaliselt ühest kuni viiest astmest.
2) Sambad, mille jämedus ja kõrgus on igal templil isesugune.
Kantavad osad:
* Talastik, mis koosneb:
1. sammaste kapiteelidele toetuvast arhitraavist,
2. selle peal asuvast friisist, mis kannab kaugele ulatuvat karniisi (geison kr.k)
* võrdlemisi lame viilkatus, mille mõlemad kitsamad otsad moodustavad kolmnurga. Viiluväli: tavaliselt kaunistati. Mingid liistud , mis takistavad vihma vee voolamist . Sammaste taga asub templi pearuum e. naos. Templi arhitektuuris esineb kolm stiili: dooria, joonia ja korintose.
Dooria sammas on jäme ja lühike, ilma paasita, tüves on püstsuunalised kandeallüürid. Kapiteel on lihtne. Joonia sammas on saledam ja kõrgem, algab ümmarguse mitme osalise paasiga ja kapiteel on ümmarguse padjandi kujuga. Korintose sammas, sarnaneb muu poolest joonia omaga , aga kapiteel on karika kujuline ja kaetud lopsakate taime motiividega. Lilleõied isegi.
Skulptuur
Kore – tütarlapse kuju
Kuros- poisi kuju =arhailine ajajärk
-klassikalisel ajajärgul on skulptuurid täiesti erinevad
-väga täpsed proportsioonid
PHEIDAS – suurim panus kreeka klassikalisele skulptuurile
•Kreeka vaasid olid tarbenõud, kus hoiti vett, veini, õli ja serveriti toite
•Kreeklastel olid maalitud igasuguseid savinõusid
•~600 a. e.Kr kujunes välja mustafiguuriline vaasimaal, kus kujutised ja ornament kanti musta läikiva värviga savinõu heledale pinnale. Detail kraabiti musta värvi sisse, naisfiguurid kujutati valgena
•~540 a. e.Kr hakkas levima punafiguuriline stiil. Nüüd ei maalitud figuure enam musta värviga nõu pinnale, vaid tagapind kaeti värviga ja figuurid olid värvimata.
•Kujutised paiknesid mitme ribana nõu pinnal
ETRUSKI KULTUUR
(8.-4. saj e.Kr)
* 8.-4. saj oli Apenniini poolsaarel juhtiv rahvas (Rooma linnast põhja poole)
* riik koosnes 12 linnriigi liidust
* kõrgel tasemel põllumajandus ja merekaubandus, see soodustas kultuuri arengut
* kultuuri õitseaeg 6. saj e.Kr
* etruskid uskusid hauatagusesse ellu
* etruski tempel paiknes tavaliselt kõrgel poodiumil, põhiplaanilt peaaegu ruut. See oli sügav eeskoda, lagi toetus üksteisest üsna kaugel asuvatele sammastele.
* sammastel puudusid kannelüürid, sarnanesid dooria omadele. Talastik kaeti maalitud saviplaatidega.
* puudub kreeka templile omane harmoonia ja teostuse pehmus.
* suurt huvi pakub etruski elamu (tänapäevani)
* pearuum oli aatrium, mille ümber paiknesid sümmeetriliselt teised ruumid.
* 3. saj e.Kr tulevad Roomlased, võtavad usu kreeklastelt .
ROOMA KUNST
-vabariigi ajajärgu kunst 3.-1. saj e.Kr
-impeeriumi ajajärgu kunst 1. saj lõpp e.Kr – 5.saj
-3. saj sai valitsevaks roomlaste kultuur ja kunst
-1. saj lõpust omandas Rooma kunst antiikmaailmas juhtiva koha
-Vabariigi ajal ehitati tellistest, keisririigi ajal kaeti marmoriga
ROOMA ARHITEKTUUR
-lähtuti Kreeka ja Etruski ehituskunstist
-roomlaste praktiline meel tegi siiski palju uuendusi: nt. rooma leetoon, mis saadi ------, vulkaanilise tolmu ja vee segu kivistumisel. Kivistunult oli see veekindel ja väga tugev. Taas võeti kasutusele idamaadest tuntud tellis , võimaldasid rakendada võlvimistehnikat
-ruumid kaeti lihtsa silindervõlvi või ristvõlvidega
-kaob kantava osa; tugev vahe kanduva omaga (seoses võlvimistehnikaga)
-sambad muutuvad vaid dekoratiivseteks
-sambaid hakati ühendama kaartega, moodustud kaaristu: ARKAAD
-impeeriumi ajajärgul oli peamiseks taotluseks suurejoonelisus
-valitsevaks oli profaanarhitektuur
-rooma kultuuri ja arhitektuuri hiilgeajaks oli keiser Augustuse valitsemisaeg (27. e.Kr -14 p.Kr)
-arvukalt ehitati amfiteatreid, kõige suurejoonelisem ja kolossaalseim teos on Colosseum, mille ehitamine lõpetati 80. a keiser Tituse valitsemise ajal. See mahutas 50 000 pealtvaatajat, oli ettenähtud gladiaatorite ja metsloomade võitluseks, võimalik oli välja lasta korraga 3000 paari gladiaatoreid
-Colosseum on ellipsikujuline põhikaartega hoone, keskel asus areen, mille ümber pealtvaatajate kohad. Tegu on ümara fassaadiga. Koosnes kaartest (80), mis olid sissepääsudeks.
-PANTHEON = ehitati Hadrianuse valitsemise ajal, Rooma arhitektuuri silmapaistvaim saavutus, üks esimesi kuppelehitisi. Oli ümara….
23.november
BÜTSANTSI ARHITEKTUUR
Kunst – 6.-15. saj. Bütsantsi riik tekkis 395. a Rooma riigi jagunemisel Lääne- ja Ida-Rooma riigiks. Lääne-Rooma lagunes 5. saj lõpul, barbarite löökide all, Ida-Rooma riik püsis aga veel üle 1000 aasta. Bütsantsi Keisririigi nime all. Kunst põhineb varakristliku ja hellenistliku kunstitraditsioonidel. Õitseaeg 6. saj, see on keiser JustinianusI valitsemisaeg. Riigi valdused olid laialdased ja sissetulekud väga suured. Konstantinoopol oli toll ajal tähtsaimaid linnu. Linna tsentris asusid keisri palee ja ülikute lossid, hipodroom ja foorum. Ja üle kõigi nende kõrgus Hagia Sophia kirik.
HAGIA SOPHIA – Bütsantsi usuelu keskus. Kristlus muutis jumala salapäraseks vaimuks, kelle poole tuli pöörduda kindlalt tseremooniaga. Kirikuteenistus oli väga pidulik ja vajas avarat ruumi. Seetõttu eelistati kupliga tsentraal ehitist, kus kirikliku ronkkäigu ilu oli mitmest küljest vaadeldav. Kõik kirikud ehitatakse ida-lääne suunalised. Sellel kirikul on eripära. Kuppel on lõigatud nagu pooleks ja sinna nihutatud veel üks kuppel. See on kõrgem ja võimsam kui teised kuplid. Kokku andis natukene kõrgema kupli. Pooled liikusid natukene laiali. Pikku pidi on 77 m pikk, kupli diameeter on 31,5-32 m. kupli alla jäävad aknad ja seega jääb mulje nagu see hõljuks.
Keiser Leo III ajal hakati keelama ikoone. Tüli kestis üle 100 aasta ja lõppes ikoonikummardajate võiduga. Selles tülis hävitati palju kunstivarasid.
MAALIKUNST
Bütsantsi kunstnikud viljelesid mosaiiki, fresko-, ikooni- ja miniatuurmaali . Kõige tähelepanuväärsemad ongi Bütsantsi omad, sest nad kasutasid peale marmori ja veel sulataud klaasisegu, smalti. Peale selle kasutati figuuride ümber kuldset fooni. Ja see tõi värvid eriti pidulikuks. Figuurid on ranges poosis ja kujutatud pinnaliselt. Inimkeha peideti rõivavoltidesse. Reeglid muutusid rangemaks 10. saj, kui kinnitati kindel kord kiriku kaunistamisel. Seda kaunistamiskorda hoiab elus Vene-Õigeusu kirik. Kuplil kujutati Jeesust valitsejana. Apsiidil kujutatakse ülemises osas jumala ema, selle all stseene Kristuse ja apostlitega. Apsiidist kahel pool peaingleid Gabreili ja Miikaeli. Külgseintel 12 pilti Kristuse elust. Lääne seinal kujutatakse viimset kohtupäeva. Ikoonimaali algseks eeskujuks olid Egiptuses levinud muumia portreed. Ikoonid maaliti lõuendile, mis olid pärnalaudadel. 1453 – Bütsantsi piirid tõmbunud koomale. Ainult linn veel alles. Sel aastal tungisid türklased linna ja hävitasid selle riigi.
KIIEVI VENEMAA
11. saj oli Kiievi Venemaa muutunud Euroopa suurimaks riigiks. (Vana-Veneriik) mõõdud olid Soome lahest kuni trallallaani. Olin Vladimieri valitsemisaeg, tema võttis vastu õigeusu, 988. talle meeldis tseremoonia . Loodi slaavi tähestik. Kiievisse ehitatakse Sofia katetraal, sellest sai vana-õigeusu keskus. Erakordne oli kuplite arv, 13. pealinn on Vladimer, suurim ehitis on Vassili Balžennõi. Ei armastatu mosaiiki , põhiliselt fresko. B. Eeskujudest eemalduti. See oli siiram, seotud rahvapärimustega. Theophanes – kuulsaim ikoonilooja, kreeklane, teinud palju freskosid. Lõi ikonostaasi ehk väravaehituse kirikule.
MOSKVA
Sai omale juhtiva koha. Aga selleks ajaks olid relvastik muutunud. 16. saj Hakati ehitama ka tornidega kirikuid.

.DOC Laadi alla originaalfail 24 lk · .doc · 189 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-03-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti

189 laadimist Kokku alla laetud

7 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

sanderli Õppematerjali autor

Kunstivaldkonnad, mesopotaamia, egiptus, eugeuse ehk kreeta-mükeene kunst, mustse kreeka arhidektuur, kreeka kunst, maalikunst, lääne euroopa kunst ja palju muud.

mesopotaamia mesopotaamia tempel parthenon praxiteles hellenistlik vaasimaalid etruski trajanuse panteon triumfikaared bütsants gooti assüüria pheidas hagia sophia

Sarnased õppematerjalid

doc

Vanavene kunst, merovingide kunst, vana egiptus jne

Kunstiajalugu Arhitektuur Arhitektuur jaguneb:Saraalarhitektuur- usuga seotud. Profaanargitektuur- ilmalik Skulptuur kuju (voolitakse ja raiutakse) Skulptuur on kas plastika või raidkunst Relieef on nagu pilt, mida saab vaadata, vaid ühest küljest. Maalikunst seinamaal ja tahvelmaal Graafika- piltide trükkimine Trükipressiga tehti esimesena mängukaardid(pole kindel)pühad pildid kaa. sügavtrükk- trükitakse nii kaua kuni plaat ära kulub. Kuntsnik ise ei trüki tööd, trükkar trükib. Kõrgtrükk- mae i saanud aru nagu Lametrükk plaat ja siis peal on värv, öö ok Võltsing Võlvivad:D Mesopotaamia kultuur: Sumeri-akadi kunst umbes 4000-1830 eKr. Tegeleti põllumajandusega. Kivi ei leidunud. Leidus savi ja pilliroogu. Tähtede kultusega on seotud seitme päevane nädal. Peajumal on Tammuz.(surev ja uuesti sündinud jumal) Vana-Papüloonia kunst 1830-1518 eKr. Assüüria kunst 1500-605 eKr. Uur-

Kunstiajalugu

rtf

Kunstivaldkonnad, vanaaja kunst

Kunstiajalugu Tertia sotsiaal 2007/08 õ/a 3. periood 10.01.2008 Kunstivaldkonnad · Arhitektuur: o Sakraalarhitektuur pühamute arhitektuur; o Profaanarhitektuur ilmalik arhitektuur ehk kõik ülejäänud; o Kindlustusarhitektuur kuni keskaja lõpuni, kindlustused. · Skulptuur: o Plastika voolitud või vormis. Roomlased kasutasid plastikat, pronksist, kuid seda sai üles sulatada. Kuid nad tegid kreeklaste omadest koopiad marmorist o Raidkunst kivist välja raiutud, skulptorid ise ütlevad, et kõige raskem, Michelangelo ütles, et lihtne, ainult võta lihtsalt üleliigne kivi ära. Ainus marmor, millest saab skulptuure teha, on carrara marmor. Michelangelo tegi peamiselt raidkunsti, sest ei sallinud plastikat, kuid ei töötanud üksi; o Reljeef nt kivisse raiutud pilt, tasandil

Kunstiajalugu

doc

Kunsti ajalugu

Kunstivaldkonnad Arhitektuur Jaguneb: 1) profaanarhitektuur ilmalik 2) sakraalarhitektuur kõik usuga seotud (kirik, kabel, tempel) 3) kindlustusarhitektuur müüritornid, väravad Skulptuur Ristiusu tekkimise aegu skulptuure ei ole, sest ristiusk keelas neid. Skulptuur jaguneb: 1) plastika voolitakse 2) raidkunst marmor põhiline (karara, nn. suhkrumarmor) 3) reljeef seina küljes kinni ühest otsast Maalikunst 1) monumentaalmaal seinamaalid 2) tahvelmaal enamus maalid (alates ikoonidest) 3) miniatuurmaal köidetud käsitsikirjutatud raamatute vahele Lõuend tuleb 14. 15. sajandil. Vanim värv on guassvärv. Temperavärv sarnaneb guassvärviga, aga läbipaistev nagu akvarell. Segatakse munavalgega. Graafika Trükitud töö, reljeefsed. (joonia vihikus) Monotüüpia pildilt paberile trükkimine. Graafilisi töid eksponeeritakse klaasi all. Number 27/100 tähendab, et 27. töö 100 st. Mesopotaamia kultuur Üks v

Kunstiajalugu

docx

Kunstiajalugu - Rooma, Egiptus, Kreeka

Kunsti liigid Arhidektuur · Sakraalarhitektuur pühamud(usuga seotud) · Profaanarhitektuur - elamud · Kindlustusarhitektuur - kindlusega ümbrisetud linnad Skulptuur · Raidkunst · Plastikkunst Maalikunst · Monumentaalmaalid - seintel, puhumise meetodil, suuremõõtmelised · Tahvelmaal paberil, tahvlil · Miniatuurmaal käsitisid köidetud raamatusse Graafika · Kõrgtrükk · Sügavtrükk · Lametrükk · Trükimaali all nurgas(20/100) näitas, mitmenda trükiga tegu. Tarbekunst · Tekstiil riidel · Puitehistöö · Keraamika · Klaasikunst värviline klaasi hinnas(värv klaasi sees, mitte pinnal - punane klaasi kalleim) Mesopotaamia kahe jõe vaheline ala. Sumerid elasid algselt seal. Sumerid kiri on vanim maailmas. Kirjutati savi tahvlitele. Nende kirja osatakse tõlkida tänapäeval, kuid ei osata hääldada. 1. SUMERI AKADI 4000-1830 a. e

Ajalugu

docx

Kunstiajaloo konspekt 10.klassile

Kunstiajaloo arvestus 1. Kunstiliigid 8-10 1. ARHITEKTUUR visuaalselt kõige silmapaistvam. Eriliselt väljendusrikkad usuga seotud ehitised. *Sakraalarhitektuur (püha usuga seotud) kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid. *Porfaanarhitektuur (ilmalik) lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud. 2. SKULPTUUR kõvast materjalist loodud mahuline kujund *Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef *Ümarplastika Skulptuur võib jaguneda ka: 1. Vabaplastika 2. Monumentaalplastika 3. Ehitusplastika 3. MAALIKUNST unikaalne värviline kujund tasapinnal *Seina- e. monumentaalmaal (freskotehnika maalitakse märjale temperavärvidega; sekotehnika maalitakse kuivale pinnale) *Tahvelmaal *Raamatu e. miniatuurmaal *Mosaiikmaal (kuigi pole loodud pintsli ja värvide abil) *Klaasimaal e. vitraazikunst

Kunstiajalugu

doc

Kunsti ajalugu

Mis on kunst? Kunst on osa kultuurist, kuigi sõnal kunast on mitu tähendust. Kultuur-laiemas mõttes tähendab inimtegevust(mõtted,inimestevahelised suhted). Inimeste poolt loodud objektid sisaldavad kultuuriteabet-tegemist on selle aja tooliga näide. Kunsti erinevaid tähendusi. Kunst-meisterlikkus Kunst-võlts,mitteehtne (mustkunst) Kunst-inimeste tegevus teatavas valdkonnas(pildid,kujud,muusika) Piir lihtsate esemete ja visuaalse kunsti vahel on ajaloo jooksul muutunud (nt riidepuu ei olnud kunagi mingi kunst tänapäev on) Näiteks arvati 17-18 saj., et kunst peab ilus olema,hiljem on selline suhtumine muutunud(sest ei teate täpselt mis on on ilus-ilu vaataja silmades) Levinud ilusreegleid 1.ilusad on suurt reeglipära ja korastust omavad objektid. 2.ilus on ootamatu ja erandlik. Kes kujundavad iluhinnanguid?Kriitikud,kunstnikud,galleristid Mis on veel kunsti eesmärk? Eneseväljendus Religioossete,poliitiliste,eetiliste ideede väljendaja. Visuaalste kunstide olulisem

Ajalugu

doc

Kunstiajalugu

Ürgaja kunst. 1.homo sapiens: tark inimene ladina keeles (mõtlev) 2.3 kunstiliiki-maal, skulptuur, arhitektuur. 3.vandalism-kultuuriväärtuste hävitamine, vandaal-märatseja, lõhkuja 4.vandalism meil-hauakivide ja mälestusmärkide hävitamine 5.Kunstiliigid ürgajal -*kiviaja koopamaal *luust ja kivist kujud 6.*kiviaeg-enne metallitöötlemise leiutamist, tööriistad kivist*pronksiaeg-pronksist tööriistad 7.Euroopa kuulsaimad koopamaalid-Hispaanias Altamira koobastes, Prantsusmaal Lascaux koobastes, ligi 20 000 aastat tagasi 8.Koopamaalidel kujutati tavaliselt loomi 9.Hämmastav nendel maalidel-tõetruudus ja värvitoonid (must, punane, valge ja kollane) 10.*menhire-püsti aetud teravatipulised kivimürakad, *dolmen-algeline hauakamber, püstiaetud kivimürakate peale asetati kiviplaat, *kromlehh-menhirid või dolmenid ringikujuliselt. Kunstiliik-ehituskunst 11.Dolmen-algeline hauakamber 12.Megaliitsed (mega-suur, Lithos-kivi) rajatised- Stonenhenge Inglismaal, Carnaci P

Kunstiajalugu

doc

Kunstiajaloo I kursus

Esiaja kunst (§ 2 Kunsti tekkimine, § 3 Neoliitiline kunst) Millal valmistati esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks? Esimesed kujutised valmistati umbes 60000 aastat tagasi Kus leiduvad Euroopa kuulsaimad koopamaalingud? Euroopa kuulsamad koopamaalingud asuvad Põhja-Hispaanias, Prantsusmaal ja Austrias. Mida on teada vanimatest skulptuuridest? Teada olev vanim skulptuur on Willendorfi Veenus. Mis on megaliitilised ehitised? koondnimega haudehitis; jaguneb omakorda kolmeks erinevaks haudehitise tüübiks. Too näiteid megaliitilistest ehitistest! Tuntuim megaliitiline monument on Lõuna-Inglismaal asuv Stonehenge. See on ehitatud paar tuhat aastat enne Kristust (3100-1100 e. Kr.). Koosneb kahest suurest kivide ringist. Sisemise ringi (õieti hoburaua) moodustavad dolmenid. On veel kaks väiksemate kivide ringi. Kaugemal ümbritses rajatist kraav ja muldvall. Kiviringide keskel on altar, orientee

Kunstiajalugu

Rohkem sarnaseid