26. Prantsuse revolutsioon Revolutsiooni põhjused Absolutistlik monarhia Ühiskonnas 3 seisust- vaimulikud ja aadlikud Majandusliku olukorra halvenemine Vastuolud ühiskonnas Revolutsiooni algus Saadikutevahelised vastuolud III seisuse esindajate lahkumine Versailles' st Rahva esindusorgan- Rahvuskogu Rahvuskogu kuulutamine Asutavaks koguks Ühiskonna rahulolematus ja rahva poliitiline aktiivsus Rahva relvastumine ja kodanikukaitse Pariisis- rahvuskaart Bastille kindluse vallutamine Bastille kindluse vallutamine 14. juulil 1789 Louis XVI 1754-1793a Usklik, õiglane, kohusetundlik Sisepoliitika- riigivõlg Väärikas surm Prantsusmaa ümberkujundamine Monarhia-vastased väljaastumised Louis XVI(16), Asutav Kogu (seadused, rahvuskaart) Munitsipaalne revolutsioon (võimuorganid) Pariisi linnaomavalitsus - Pariisi kommuun. Asutav kogu: 9 juuli (põhiseadus). Revolutsionääride õigusi
ARVESTUSTÖÖ NR. 3 Suur Prantsuse revolutsioon 1. Milles seisnes vana korra kriis? (2p.) 2. Vaata pilti ja vasta küsimustele. (3p.) a) Missugust sündmust kujutatakse pildil? b) Miks on 14. juuli prantslaste rahvuspüha? 3. Selgita mõisted. (7p.) · trikoloor · kommuun · rahvuskaart · giljotiin · rojalistid · reform · generaalstaadid 4. Täida tabel. (4p.) Revolutsiooni positiivsed tagajärjed Revolutsiooni negatiivsed tagajärjed
2. Napoléon Bonaparte edukas prantsuse väejuht, konsul, riigimees 3. Jean Paul Marat radikaalse suuna esindaja Dateeri! 1. Napoleon kuulutab end keisriks - 1804 2. Prantsuse Vabariigi väljakuulutamine 22 sept 1792 3. Louis XVI hukkamine 21 jaan 1793 4. Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon august 1789 Seleta mõisted 1. föderaalvõim tugev keskvõim (Ameerikas) 2. generaalstaadid seisuste esinduskogu Prantsusmaal 3. jakobiinid revolutsiooni toetajad (julmad) 4. rahvuskaart kodanikukaitse Prantsusmaal 5. zirondiinid prantsuse revolutsiooni üks osapooli, kes toetusid sadamalinnade maaomanikele 6. imperaator - ainuvalitseja 7. diktatuur tugev ja piiramatu vägivallavõim 8. direktoorium täidesaatva võimuorgan Prantsusmaal 9. rojalistide mäss kuningavõimu pooldajate mäss Prantsusmaal 10. munitsipaalne revolutsioon kohalikul tasandil toimuv ülestõus Prantusmaal Vasta küsimustele! 1. Miks Louis XVI ajal Prantsusmaa majanduslik olukord langes
Seda ei tulnud, kuid suure vulkaanipurske tõttu jahenes kliima Euroopas >Halvenes viljasaak>tõusid leivahinnad>süvenes vaesus> 1789.a. oli olukord plahvatusohtlik Lois 16 sai kuningaks 1774 Tühi kassa, Uued võlad õukonna ülespidamiseks, suur rahaline abi USA-le inglismaa vastu sõdimiseks 5.V.1789 Generaalstaadid kokku olukora arutamiseks>3 seisus muudustab Rahvuskogu reformimeene Asutav Kogu 9.7.1789 12.juulil 1789 algab pariisis rahvaülestõus 13.juulil moodustati Pariisi Rahvuskaart kodanike kaitseks kuninga sõjaväe vastu 14.juulil 1789 vallutas pariisi rahvas Bastille kindlusvangla, tappis selle komandadni ja lammutas hiljem vangla täiega. See päev on Prantsusmaa rahvuspüha Muutused Prantsusmaal: Valiti munitsipaliteedid sh Pariisi Kommuun Keelustati feodaalkord Võeti vastu ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" 1791 võeti vastu põhiseadus ja valiti Seadusandlik kogu Suuremaid muutusi ja kuningavõimu kaotamist soovivad poliitikud koondusid Jakobiinide
· Kuninga ja Õukonna priiskav eluviis · ikaldus · läbikukkunud rahanduspoliitika · kolmas seisus pidi ainsana makse maksma · III seisus soovis I ja II seisusega võrdseid õigusi 1789 Kuningas kutsus kokku generaalstaadid- et kehtestada maksud ka I , ja II seisusele III seisus nõudis, et iga saadik saaks 1 hääle, teised polnud nõus, ja III seisus moodustas Rahvuskogu Rahvuskoguga ühines ka osa aadlikke ja vaimulikke, tekkis Asutav kogu- rahvuskaart-kodanikukaitse 14 juuli 1789-vallutati bastille kindlus- algas prantsuse revolutsioon Munitsipaalne revolutsioon-võimuorganitest tagandati vanad ametnikud , nende asemele rahvaseast valitud inimesed · 1789 kaotati seisuslikud eesõigused · võrdsustati maksustamine · võeti vastu Inimese ja kodanikuõiguse deklaratsioon · kirikumaad võõrandati ja pandi oksjonile · 1790 kaotati aadliseisus
vaieldamatu esindusorgan. Hiljem liitusid Rahvuskoguga osa aadlikke ja vaimulikke saadikuid, mistõttu otsustas Rahvuskogu end 9.juulil 1789. aastal kuulutada end Asutatavaks Koguks, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ja panema aluse uuele riigikorrale. Aeg- ajalt süvenes ühiskonnas rahuolematus ning rahva poliitiline aktiivsus. Kõige rahutumaks piirkonnaks muutus Pariis, kus rahvas lõi kodanikukaitse ehk rahvuskaart. Rahvuskaart vallutas 14.juulil 1789.aastal Pariisis Bastille kindluse ning selle sündmusega algaski revolutsioon, mis tähendas ka eelkõige suurt pöördepunkti nii Prantsuse riigile kui ka tervele maailmale. See sündmus pööras kogu Prantsusmaa pea peale ning tänu kindluse vallutamisele algasid mitmed ümberkorraldused. Üheks tähtsaimaks ümberkorralduseks võib pidada 1789. aasta augustis seisuslike eesõiguste kaotamist
· Seisuslikud ebavõrdsused Revolutsiooni algus · Generaalstaatide kokkukutsumine 5.05.1789 · Kolmanda seisuse saadikud ei olnud nõus varasema hääletamiskorraga. · 17.06.1789 Kolmas seisus lahkus Versaille'st ja kuulutasid ennast Rahvuskoguks · Rahvuskoguga ühinesid osa aadlike ning vaimulike saadikuid ja kuulutati end 9.juulil Asutavaks koguks Revolutsiooni kulgemine · Kuningavõim üritas sõjaväega korda luua · Moodustati kodanikukaitse- Rahvuskaart · 14.07.1789 Vallutati Bastille' kindlus Revolutsioon oli alanud Ümberkorraldused · Louis XVI oli sunnitud tunnistama Asutava Kogu õigust välja anda seadusi · Toimus kiirkorras munitsipaalne revolutsioon · "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" · 1790. a kaotati aadliseisus Monarhia kukutamine · 1791. aasta augustis võeti vastu põhiseadus. · Uueks riigivõimuorganiks sai Seadusandlik kogu · 1792. a kuningavõim kukutati ja kuulutati vabariik
· Kõik reformid tühistati peale Turgot´i erru saatmist; · Uus peakontrolör Jacques Necker; · Rahaline seis halvenes veelgi 1788. aastaks; · Kutsuti kokku seisuste esindus generaalstaadid; Revolutsiooni algus. Asutav kogu · Generaalstaatide istungid algasid 5.mail 1789. aastal; · 17.juuni kuulutas kolmas seisus end Rahvuskoguks; · 9.juuli nimetas Rahvuskogu end Asutavaks koguks; · 13.juuli algas ülestõus; · Loodi Rahvuskaart; · 14.juuli alistus Bastille kindlus; · Munitsipaliteedid rahva poolt valitud kohalikud haldusorganid. Tähtsaim nendest oli Pariisi omavalitsus; Bastill´kinlusvangla vallutamine Reformidelt konstitutsioonilisele monarhiale · Kaotati ilma väljaostuta feodaalide isiklikud ees- õigused ja talupoegade kohustused; · Kiriku maade võõrandamine; · 26. august 1789. aastal võttis Asutav kogu vastu ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni" ; · 1790
RAHVUSKOGU ▼ RK-ga liitub osa aadlikke ja moodustub ASUTAV KOGU Võttis vastu I põhiseaduse GS – seisuste esinduskogu (5.mai 1789) RK – kogu rahva esindusorgan AK – esinduskogu, mis võttis vastu I põhiseaduse, pannes aluse uuele riigikorrale b) Bastille kindlusvangla vallutamine 14. juulil 1789 (7 vangi) rahvuskaart – kodanikukaitse trikoloor – revolutsiooni lipp 3. Ümberkorraldused (AK seadused) a) Kaotati seisuslikud privileegid, teotöö, aadliseisus b) Kirikumaad natsionaliseeriti c) “Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon”: inimeste võrdõiguslikkus garanteeriti põhilised inimõigused ja vabadused eraomandi puutumatus 4. I põhiseadus (1791) a) Konstitutsiooniline monarhia : Seadusandlik Kogu – esinduskogu, mis annab välja seadusi
aadlikud ja kirik. · 1776-Necker, peakontrolör. Kokkuhoid õukonna pillamises. Võlad suurte protsentidega. · 1788- Pr. Suurtes võlgades, raha puudus.Kutsuti kokku generaalstaadid. Revolutsiooni algus. Asutav Kogu · Kolm seisust- aadlikud, vaimuliked, lihtrahvas · 5. Mai 1789- esimene istung · 17. Juuni- Rahvuskogu -> 9.juuli Asutav kogu. · 11.juuli 1789- Kuningas vallandab Neckeri, Pr Suure Revolutsiooni algus · Rahvuskaart- kodanike relvastatud organisatsioon. La Fayette ja Mirabeau · Munitsipaliteet- kohalik haldusorgan. Pariisi omavalitsus- Pariisi Kommuun Konstitutsiooniline monarhia · 11.aug 1789- kaotati feodaalide isiklikud eesõigused, talup kohustused, kirikukümnis. · Kirikumaade võõrandamine · 26.aug.1789- ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" 17 punkti · 1790-administraktiivref. Provintsid-> 83 departemanguks (distriktid ja kantonid), kaotati
saadikul oleks üks hääl, mitte igal seisusel. • 17. juunil 3. seisuse esindajad kuulutavad end kogu rahva esindusorganiks – Rahvuskoguks, mille otsuseid kuningal ei ole õigust tühistada. • Rahvuskoguga ühines ka osa aadlikke ja vaimulikke. • 9. juulil kuulutas Rahvuskogu end Asutavaks Koguks, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ja panema aluse uuele riigikorrale. • 14.juunil rüüstati Bastille kindlus, rajati rahvuskaart – revolutsiooniline sõjavägi • Võeti vastu „Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon“ (õ. lk.73) Monarhia kukutamine • 1790 kaotati aadliseisus, keelati aadlitiitlite ja vappide kasutamine • Kiriku maid võõrandati, kehtiv vaid ilmalik abieluja sündide, surmade registreerimine • 1791 võeti Asutava Kogu poolt vastu põhiseadus – piiratud ehk konstitutsiooniline monarhia; Seadusandlik Kogu (rojalistid,
2. revolutsiooni algus?III seisuse esindajad nõudsid uut hääletamiskorda mida nad ei saanud, nad lahkusid Versailles`t ning kuulutasid ennast rahvuskoguks.Sellega liitusid osad aadlikud ja vaimulkud ning kuulutasid ennast nüüd Asutavaks koguksmis pidi Prantsusmaa jaoks uue põhiseaduse.Pariisis relavstus rahvas ning hakkas looma rahvuskaarte. 14 juuli 1789 vallutati Bastille. 3. Millised olid muudatused revolutsiooni algusel?"Inimese ja kodaniku õiguse deklaratsaioon",Rahvuskaart,Trikoloor,kirku maade natsiolisatseerimine, 1791 august-uus põhiseadus-piiratud monarhia(riigivõimu organ Seadusalndlik kogu täitev võim ja kuningale)seadusandlik korpus(parlament-jakobiinid ja zirandiinid) vasak ja parempoolsed, 192 august kukutati kuningas. 4.Jakobiinide võimuloleku aeg?1793 kevad Riigi lääneosas tõusis mäss kuninga pooldajate poolt.1793 märtsis loodi rahvapäästekomitee mis pidi riigi kaitse mille ette otsa tõusis Danton
generaalstaadid 1789.aastal Versailless´i. Seal tekkisid samuti vastuolud, sest kolmas seisus nõudis uut hääletussüsteemi. Nende vastuolude tõttu moodustas kolmas seisus Rahvuskogu, mis pidi olema kogu rahva esindusorgan. Hiljem ühinesid Rahvukoguga mõned aadlikud ning vaimulikud ning üheskoos moodustati Asutav kogu. Selle kogu ülesandeks oli koostada põhiseadus, mis oleks uue riigikorra aluseks. Samal ajal valmistus rahvas mässuks, moodustati rahvuskaart. Rahvuskaardi abil vallutati 14.juuli 1789. aastal Bastille kindlus, mis oli kuningavõimu sümboliks. Selle vallutuse tõttu sai Asutav kogu aru, et on aeg muutusteks ning moodustati ,, Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon." Deklaratsioon kinnitas, et kõik inimesed sünnivad vabana ja võrdsete õigustega ning kõik on seaduse ees võrdsed. Seisuslikud eesõigused kaotati ning 1790.aastal hävitati aadliseisus. 1791
Seal olid aadlikud, vaimulikud ja kolmas seisus. Oldi küsimuse ees: kas hääletada seisuste kaupa või kõik koos? Hiljem nimetas kolmanda seisuse esindus end ümber Rahvuskoguks. Kui sellega liitusid ka teised seisused, sai sellest Asutav Kogu. Rahvas tõlgendas Neckeri vallandamist kui tagurliku riigipöörde algust.Pariisis tuli rahvarahutus, inimesed hakkasid kividega pilduma. Tuli ülestõus. Kodanike relvastatud organisatsioonina loodi Rahvuskaart. Kuningavõimu tugipunktiks oli jäänud Bastille kindlusvanlgla. 14. juulil 1789 rundas rahvas seda koos rahvuskaartlastega. See alistus. Pariisi kommuun oli üks rahva poolt valitud kohalik haldusorgan, Pariisi omavalitsus. Siit maalt oli kuninga absolutism lõppenud. Reformidelt põhiseaduslikule monarhiale 1789 11.august kaotas Asutav Kogu aadlike ja feodaalide eesõigused, talupoegade kohustsed, kirikukümnise. 1790 kaotati aadliseisus
) ASUTAV KOGU (kes võttis vastu I põhiseaduse) GS seisuste esinduskogu (5.mai 1789) RK kogu rahva esindusorgan AK esinduskogu, mis võttis vastu I põhiseaduse, pannes aluse uuele riigikorrale. Seisuste esindajad 5. mail 1789 Versailles's. 1. Vaimulikud 2. 2. Aadlikud 3. Kolmas seisus b) Bastille' kindlusvangla vallutamine 14. juulil 1789. (Seal oli 7 vangi) · Rahvuskaart kodanikukaitse · Trikoloor revolutsiooni tipp 3. Ümberkorraldused (AK seadused) a) Kaotati seisuslikud privileegid, teotöö, aadliseisus. b) Kirikumaad natsionaliseeriti. c) "Inimeste- ja kodaniku õiguste deklaratsioon": · Inimese võrdõiguslikkus ja vabadus. · Garanteeriti põhilised inimõigused ja turvalisus. · Sõnavabadus · Eraomandi puutumatus 4. I põhiseadus (1791) a) Konstitutsiooniline monarhia:
välisvaenlaste vastu või muul moel toetada riigi poliitikat. Sõjaväe poolne kaitse võib realiseeruda nii akviitse osalemisega sõjas kui ka sõja ära hoidmisega heidutamise teel. See koosneb allüksustest, väeosadest, väekoondistest, operatiivkoondistest ning kõrgema sõjaväelise juhtimise ja tagalaorganitest. Mõnes riigis kuuluvad sõjaväkke ka mitmesugused sõjaväelised eriorganisatsioonid, nagu piirivalve või rahvuskaart. Eesti riigis on sõjaväe kohustus kõigil tervetel meestel. Ajateenijad kutsutakse teenistusse 2 osana: eelvõtmine ja põhivõtmine. Eelvõtmise ajateenijatele kestab teenistus 11 kuud ning põhivõtmise ajateenijatele 8 kuud. Eelvõtmise kõigist ajateenijatest peavad saama kas allohvitserid, autojuhid või erispetsialistid. Põhivõtmise ajateenijatest saavad sõdurid reakoosseisu madalamatel ametikohtadel ja neil puudub võimalus ajateenistuse jooksul saada allohvitseriks.
on 80 kohta, millest täidetud ainult 56, sest ülejäänud 24 kuuluvad Küprose türklastele, aga need kohad on alates 1964 aastast vakantsed. Praeguseks presidendiks on Dimítris Christófias, kes kuulub kommunistliku partei AKEL ridadesse. Küprose sõjaline jõud on suhteliselt madal, neil on olemas ainult Rahvuskaart, see on kombineeritud armee, mis jaguneb Esimeseks, Teiseks ja Neljandaks Jalaväe Divisjoniks, Kahekümnendaks Tanki Brigaadiks ning Kolmandaks ja Kaheksandaks Toetus-brigaadiks. Majandus: Küprose majandus on tõusmas ja tugevnemas. Selle koht Rahvusvahelises Valuutafondis on 29s 29 830 rahvusvahelise dollariga, mis on natuke üle Euroopa Liidu keskmise. Küprose majanduspoliitika on keskendunud
hääl, mitte seisusel. Kolmas seisus hakkab hääletama eraldi ja kuulutab end 17.06. RAHVUSKOGUKS. Otsustatakse jääda kokku kuni Põhiseaduse väljatöötamiseni. Rahvuskoguga ühineb osa aadlikke ja vaimulikke ning see kuulutab end (9. juuli 1789) ASUTAVAKS KOGUKS. See pidi välja töötama põhiseaduse ja uue riigikorra alused. Pariisis algavad rahutused. Tekib esimene vabatahtlik meeste ühendus Prantsuse Rahvuskaart. Mõeldud korra ja julgeoleku tagamiseks. Käidi kord nädals koos õppustel. Rahvuskaardil oli punasinine kokard mütsi ees need olid Pariisi linna värvid. Rahvuskaardi juhiks sai La Fayette. Kuningas paneb need värvid oma valgele kraele ja kujunevad Prantsuse rahvusvärvid. Pariisis on nälg ja tööpuudus, sisepoliitilised võitlused (Neckeri vallandamine) toovad kaasa ülestõusu, 14. juuli vallutab rahvas Bastille, sündmus mida peetakse revolutsiooni alguseks
uueks peakontrl sai Necker; kuningas kutsus kokku seisuste esindused-generaalstaadid Revolutsiooni algus. Asutav Kogu Generaalstaadide istungid algasid Versailles lossis 5.mail 1789. 17.juunil kuulutas kolmanda seisuse esindus end abt Sieyesi ettepanekul Rahvuskoguks; ühinesid kas teie seisuste esindajad; Asutav kogu, millega rõhutati soovi luua uus kord; kui 12 juuli saadi teade et kuningas on vallandanud neckeri , tõlgendati seda kui tagurliku riigipöörde algust; rahvas hakkas mässama; Rahvuskaart; bastille kindlus lammutati; Kuningas jäi troonile;munitsipaliteedid; pariisi kommuun; absolutism lõppes Refromidelt konstitutsioonilisele monarhiale Inimese ja kodanikuõiguste deklaratsioon-Seitsmekümmnest punktist koosnev deklaratsioon; garanteeris põhilised inimõigused: õiguse vabadusele,omandile, julgeolekule ja vastupanule; omand on püha ja puutumatu; Administratiivreform; likvideeriti vanad kohtud, uue süsteemi alglüliks kujunes rahukohus;
*generaalstaatide kokku tulemine 05.05.1789 *Rahvuskogu loomine(kolmas seisus) à nimetati ümber Asutavaks koguks(kolmas seisus+ühinenud teiste seisuste esindajad) rõhutati soovi luua uus kord *12.juulil saadi teada, et kuningas on vallandanud Neckeri à seda tõlgendati kui tagurlikku riigipööret. *13.juulil algas ülestõus, kõlasid häirekellad õhtuks oli rahva käes suurem osa Pariisist kodanike relvastatud organisatsioonina loodi Rahvuskaart *Kuningavõimu tungipunktiks olnud Bastille vangla lammutati kuninga absolutism oli lõppenud II Konstitutsiooniline monarhia (1791-1792 ) *Talurahvaliikumine sundis Asutavat kogu tegelema agraarseadusandlusega paljud aadlikud loobusid oma eesõigustest( 4.august 1789 ) 11.augustil vormistati avaldus dekreetideks ( kaotasid ilma väljaostuta feodaalide isiklikud eesõigused, talupoegade isiklikud kohustused, kirikukümnise )
1848. AASTA REVOLUTSIOONI PÕHJUSED SAKSAMAAL / Poliitilised reformid / Kasvav natsionalism / Sotsiaal- majanduslikud probleemid / Välissündmused / Märtsivalitsused / 1848 aasta mai - Preisi Asutav kogu (põhiseaduse loomine) *Frankfurdi parlamendi tegevus / 1848 ülemmaaline esinduskogu -585 saadikut / PÕHIÜLESANDEKS Saksa riigi loomine ja põhiseaduse väljatöötamine / Riigihoidja esimees täitevvõimupea / 1849 UUS KONSTITUTSIOON *Mõisted / Rahvuskaart - Kodanike relvastatud organisatsioon / Pariisi Kommuun Pariisi omavalitsus / Zironiidid Konvendi parempoolne osa, vabariigi pooldajad, Jakobiinide klubisse / Montanjaarid Konvendi vasaku tiiva moodustasid, vabariik, Jakobiinide klubisse / ,,SOO" Konvendi enamus, revolutsiooni enda huvides ära kasutada. / Rahvapäästekomitee 12 liikmest koosnev organ diktatuuri ajal (jakobiinide) / Ühiskondliku Julgeoleku Komitee Jakobiinide diktatuuriajal loodud, võitluseks
moodustasid Rahvuskogu. See pidi olema kogu rahva vaieldamatu esindusorgan. Rahvuskoguga ühinesid mõned aadlikud ja vaimulikud, kes koos Rahvuskoguga moodustasid Asutava Kogu. Asutava Kogu. Selle ülesanne oli koostada põhiseadus, mis pidi olema uue riigikorra aluseks. Koos asutava kogu moodustamisega kasvas kogu riigis poliitiline aktiivsus. Ühiskondlikele pingetele andsid hoogu 1787 ja 1788 aasta ikaldused. Peagi moodustati rahvuskaart, mis vallutas 14. juulil 1789. aastal Bastille'i kindluse. See kindlus oli prantsuse kuningavõimu sümbol ja 14. juulist sai hiljem Prantsusmaa rahvuspüha. Selle, 14. juuli, sündmusega algaski revolutsioon. Monarhiavastased ideed hakkasid levima üle Prantsusmaa ning kuningat sunniti kinnitama Asutava Kogu õigust anda välja seadusi ja lasta kodanikukaitsel tegutseda. Kaotati seisuslikud eesõigused ning talupojad vabastati teotööst. Vähe sellest, et
- algasid generaalstaadide1 istungid Versailles' 17. juuni 1789. kolmanda seisuse esindus kuulutas end Rahvuskoguks 9. juuli 1789. Rahvuskogu nimetab end Asutavaks Koguks (soovib uut korda) Pariisis: kogunesid rahvakoosolekud, asi väljub kontrolli alt. Kuningas koondab Pariisi lähedusse 20 000 (Saksa/Tsehhi) sõjameestest koosneva palgaarmee. Rahvas loobib kividega ja armee tulistab. 13. Juulil algas ülestõus loodi kodanike relvastatud organisatsioon Rahvuskaart, eesotsas La Fayettiga. Vallutatakse Bastille'. Loodi uued kohalikud haldusorganid minitsiipaliteedid ja Pariisi omavalitsus Pariisi kommuun. Asutava kogu tegevus: 4. 08. 1789. mitmed saadikud loobusid oma eesõigustest, otsustati kaotada kõik feodaalkoormised ja kirikumaksud (s.h kümnis) 26. 08. 1789. ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" inimesed vabad, omand puutumatu. Nov. 1789
Montanjaarid-Mäe rühmitus, kes olid radikaalsed vasakpoolsed. Rühmitus, mis mood. 1791 a Seadusandlik kogu, rõhutasid vajadust kaitsta lihtrahva huve. Munitsipaliteedid- rahva poolt välja valitud haldusorganid, kes asendasid üle maa tagandatud vanaid ametnikke. Pariisi Kommuun- Pariisi omavalitsus, mis püüdis kaasa rääkida ka üldpoliitiliste küsimuste otsustamisel. Patriotism-isamaa-armastus Prefekt-maakonnaülem Rahvapäästekomitee- 12 liikmest koosnev diktatuuri tähtsaim osa Rahvuskaart- kodanike relvastatud organisatsioon Rahvuskogu- kolmanda seisuse esindus, kes muutis oma nime 17. juunil abt Sieye'si ettepanekul. Sankülott-Pariisi alamrahva nimetus Seadusandlik Kogu- ühekojaline, kaks aastat võimul seadusandlik võimuorgan (pärast 1791.a konstitutsiooni.) Seadusandlik Korpus- uus rahvaesindus 1795.aastal, mis koosnes kahest kojast. Zirondiinid- ehk parempoolsed, ehk vabriigi pooldajad, pooldasid rev. lõpetamist Tsensuur sõnavabaduse piiramine
2. Generaalstaatide valimised finantskriisi lahendamiseks ja rahva rahulolemattuse vaigistamiseks kutusti generaalstaadid taas kokku. Viimati 175 aastat tagasi. Seisuste esindajad tulid 5.mail 1789. Aastal Versaille´s kokku. Kolmas seisus lahkus üksmeele puudumise tõttu ja nimetas end rahvuskoguks kuningal polnud õigust nende otsusied tühistada. 3. Bastille´ vallutamine 14.juuli 1789 vallutas relvastunud rahvas e. rahvuskaart monarhistliku sümboli Bastille` vangla/kindluse Pariisis. See sündmus tähistabki revolutsiooni algust. 4. Asutav kogu pärast osade aadlike ja vaimulike ühinemisega nimetas Rahvuskogu end Asutavaks koguks. Asutav kogu pidi koostaa Prantsusmaa jaoks põhiseaduse e. konstitutsiooni ning panema seega aluse uuele riigikorrale. 5. Seadusandlik kogu valiti 1791 aasta suvel ja pidi olema kogu, mis teeb seaduseid ja hiljem annab kuningas neid välja
üldrahvalikuks Parlamendiks votes nimeks asutav kogu(assemble nationale constituante)Ab monarhia lõp Konst monarhia sündis. Oli vaja kinnitada põhiseadus(öösel tehti).Mirabeau juhtfiguur. 14.juuli1789-rahvarevolutsiooni algus-11.juuli saatis kuningas Neckeri ellu.13.juuli kutsus Ajakirjanik Camille Desmoulins Bastille vallutama.Relvi saadi Invaliidide varjupaiga relvalaost 7 vangi.tapeti linnapea.kuningas oli jahil.astronoom Bailly määrati uueks linnapeaks, Moodustati rahvuskaart,allub linnavalitsusele,usaldati markii de la Fayette'ile-mõte täiendada Kokardit,2.värvi vahele õmmeldi valge riba-rahvas on valitsejatega ühtne. Autustis valmis Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon-la declaration des droits de l'homme et du ciotyen Autor olid Mirabeau,Sieyes,asutava kogu eesistuja Mounier.deklaratsiooni hüüdlasue:liberte, Egalite,fraternite(vabadus,võrsus,vendlus)bastille vallutus tähendas üldrahvalikku rev'i.
vangla juurde ning hõivas selle. abbé Sieyés ja krahv Honoré de Vanglaülem ja kaks monarhile kuulekat Mirabeau, liberaalsete reformide toetajad. Oluliseks tegelaseks oli Euroopa Prantsusmaaga vaenujalal. Asutava Kogu alguspäevil ka Jean- Riigil säilisid diplomaatilised suhted Silvayn Bailly, kellest sai peagi Pariisi vaid kolme riigi: USA, Taani ja linnapea Rahvuskaart kodanike Sveitsiga. Monarhistide jaoks sai relvastatud organisatsioon, kuningas uueks Prantsusmaa kuningaks aga andis end peale Bastille vallutamist Louis XVI poeg, keda hakati nimetama rahvuskaardi hoole alla. Rahvuskaardi Louis XVII-ks. 1795. aastal suri ka juhiks La Fayette ning Mirabeau-kes tema, juba 1793. aasta oktoobris oli hoidis rahva poole.3.sept 1791- I diktatuuri ajal hukatud tema ema Marie
alade võimalikuannekteerimise pärast ei olnud vähenenud, sealhulgas ka Ukraina keskvõimule lojaalse vene keelt kõneleva elanikkonna seas. 11.märts Võeti vastu Krimmi parlamendi poolt deklaratsioon Krimmi Autonoomse Vabariigi ja Sevastopoli iseseisvumisest Ukrainast, veel enne 16. märtsi väljakuulutatud referedumit. Üle võeti Bahtšisarai õhukaitsebaas. 13.märts Ukraina Rahvuskaart taasasustati, mille esimeseks ülemaks sai kdralleitnant Stepan Poltorak. 14.märts USA välisministri John Kerry ja Venemaa Föderatsiooni välisministri Sergei Lavrovi kuus tundi kestnud kohtumine Londonis ei andnud positiivseid tulemusi. 15.märts Rahumarss Moskvas Venemaa sekkumise vastu Ukrainas, millest võrris erinevatel hinnangutel osa kungi 50 000 inimest. Meeleavaldusest osavõtjad kandsid Ukraina
-1788, ikaldus -ühiskondlikud ja seisuslikud vastuolud Seisused: -3 seisust (vaimulikud, aadlikud, kolmas seisus) -vaimulikud ja aadlikud moodustasid 2% kogu elanikkonnast, nad ei maksnud riigimakse, nende käes olid kõik tähtsamad ametid ning 1/3 maavaldustest Generaalstaatide kokkukutsumine: -kutsuti kokku maksude kehtestamiseks -5.05.1789 Versailles's Revolutsiooni algus: -14.07.1789 -saadikute hulgas puudus üksmeel- vastuolud -asutav kogu pidi koostama prantsusmaa põhiseadused -loodi rahvuskaart (kodanikukaitse) -14.07.1789 Bastille'kindluse vallutamine Asutatava kogu ümberkorraldused: -õigus võtta vastu seadusandlikke akte -august 1789 ,,inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" -kaotati seisuslikud eesõigused -võrdsustati seisuste maksustamine -talupojad vabastati teotööst -kaotati kirikukümnis -võõrandati kiriku maad -1790 kaotati aadliseisus -1791 juunis kuninga põgenemiskatse Vabariigi väljakuulutamine: -rahvuskonvendi kokkukutsumine -22.09
lakkamatult. Absolutistliku valitsemisviisiga ei oldud rahul ja levisid valgustusideed ja kuningavõimu kriitika. 1789 aastal 5. mail kutsuti kokku generaalstaadid. Kolmas seisus nõudis hääletamiskorra muutumist, et igal saadikul mitte igal seisusel oleks üks hääl. 3. seisuse esindajad kuulutavad end kogu rahva esindusorganiks – Rahvuskoguks, millega ühines ka osa aadlikke ja vaimulikke.14.juunil rüüstati Bastille kindlus, rajati rahvuskaart – revolutsiooniline sõjavägi.Võeti vastu „Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon“ 16.Millised olid Prantsuse revolutsiooni tagajärjed? 5p Vana korra hävitamine, seisused ja feodaalsed igandid kaotati Valgustusideede levik Kiriku osatähtsuse vähenemine, ilmalikud toimingud Usuvabadus, sõna-, trüki- ja koosolekute vabadus Uus mood, suhtlemisstiil (sina, kodanik) „ Vabadus, võrdsus, vendlus!“; kodanike võrdõiguslikkus
deklaratsioon", kaotatakse aadli seisus, provintside asemele uued haldusüksused departemangud (kokku riigis 83). 3. septembril 1791 võetakse vastu konstitutsioon, millega kehtestati Prantsusmaal konstitutsiooniline monarhia. Nüüd pisut ajas tagasi. 13. juulil 1789 kõlasid Pariisis häirekellad ja algas ülestõus (hullem peksmine ja lakkumine). Veel samal päeval loodi kodanike relvastatud organisatsioon Rahvuskaart. 14. juulil 1789 vallutati Bastille' kindlusvangla, kuningavõimu viimane tugipunkt on langenud. Moodustatakse kohalikud haldusorganid munitsipaliteedid, millest tähtsam oli Pariisi Kommuun. 21. juunil 1791 üritab Prantsusmaalt põgeneda kuningas Louis XVI, kuid ebaõnnestunult (mõnus koba). Pärast põhiseaduse vastuvõtmist läks Asutav Kogu laiali. Järgmise seadusandliku võimuorganina tuli kokku Seadusandlik Kogu (koos 1. oktoober 1791 21. september 1792), mille koosoleku ajal
jumalateenistusega 4. mail. Istungid algasid Versaille's lossis 5. mail. 1789. Varsaille's toimunud vaidluste ajal kogunesid Pariisi bulvaritel ja väljakutel rahvakoosolekud, astusid üles kõnemehed. Neckeri vallandamist tõlgendati kui tagurliku riigipöörde algust. Rahvas hakkas märatsema, palgasõdurid tulistama. 13. juuli varahommikul kõlasid Pariisis häirekellad ja lagas ülestõus. Kodanike relvastatud organisatsioonina lood Rahvuskaart. Pariisi Kommuun püüdis kaasa rääkida üldpoliitilistes küsimustes. 26. augustil 1789 võttis Asutav Kogu vastu revolutsiooni programmdokumendi ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon." 1790. kaotati aadliseisus. Le Chapelier' seadusega keelati streigid ja töölisühingud. 1791. võttis Asutav Kogu vastu esimese konstitutsiooni. 21. septembril tuli kokku Rahvuskonvent e. Konvent. Kuhu kuulus 749 Prantsusmaa ja 34 kolooniatest valitud saadikut.
abi andmisele vaestele, annetamist peeti patriootiliseks tegevuseks. Necker- finantsminister, kelle Louis XVI vallandas(Necker oli saavutanud rahva poolehoiu). Tema vallandamises nähti vastu sammu kuninga poolt. Levisid kuuldused, kuninga sõjavägi koondub Pariisi ümber(alusetu); Bastille' vallutamine- 14.juuli 1789, Bastille oli kui despotismi sümbol, mida rünnati ja purustati tormijooksuga. Peetakse revolutsiooni alguseks, kui hakkasid toimuma reaalsed sündmused. Lafayette, Rahvuskaart ja kolmevärviline kokard- 15.juulil moodustati Rahvuskaart, mis oli sõjaväeline org., mis organiseeris vabatahtlike, ülemjuhatajks sa Lafayette(rahva seas armastatud). Louis XVI tegevus. 1790ndateni jäi kuningas kohale, kutsus Neckeri tagasi Feodaalõiguste ja -privileegide tühistamine (4.aug.1789), kiriku ja vaimulike seisund ja vara. 1789 feodaalsed privileegid kaotati, nii kun. kui aadliseisus tuli sellega kaasa. Novembris likvideeriti kõik kiriku maad, sissetulekud, varad- rahav
kuninga õukonna ülalpidamine maksis palju) 3. Valgustusideede levik eeskujuks oli 4. Ameerika Iseseisvussõja mõju 5. Prantsusmaal valitsev seisulik kord PERIOOD ESINDUSKOGU RIIGIVORM KES OLULISEMAD MÄRKUSED VÕIMUL? 1789-1792 Generaalstaadid Absoluutne Suurkodanlu Rahvuskaart (relvastatud rahvas, kes Rahvuskogu monarhia s liidus ei sõltunud enam monarhist), Asutav Kogu 1791 vaimulike ja aadliseisuse kaotamine (ühiskonna Seadusandlik konstitutsioon aadlikega liikmed muutusid ühtsemaks), Kogu iline monarhia tsunftisundluse kaotamine (see polnud
revolutsioon!" Pariisi esimene linnapea astronoom Bailly Rahvuskaardi aluspanija ja trikoloori autor markii de La Fayette Järgmisel päeval arutati ka Asutavas Kogus, mis resideeris endiselt Versailles's, Pariisi sündmusi. Tuli kibekähku määrata uus linnapea ja garanteerida linnavalitsuse julgeolek. Linnapeaks määrati Asutava Kogu vanim saadik, auväärne teadlane astronoom BAILLY. Korra tagamiseks linnas otsustati moodustada Rahvuskaart, mis ei alluks sõjaväele, vaid linnavalitsusele. Selle moodustamine usaldati "kahe kontinendi kangelasele" markii de LA FAYETTE'ile. Mõlemad pidid juba samal päeval Pariisi asuma. Selline oli rahva tahe. Mõne päeva möödudes otsustas kuningas uuele Pariisi linnapeale omaltpoolt au osutada. Tema raekotta saabumise eel tekkis La Fayette'il mõte Bastille' vallutajate kokardi (plaatanilehte) veidi täiendada
päästma, kuid asus kiirelt laenama ja võlg kasvas üle pea. Finantskriisi lahendamiseks kutsus kuningas kokku seisuste esindus generaalstaadid. Sisemiste lahkhelide ja vaidluste tõttu kuulutas kolmanda seisuse esindus end 17.juunil 1789 Rahvuskoguks ning 9.juulil Asutavaks koguks. Sooviti luua uus kord. Kui saadi teada, et kuningas on vallandanud Neckeri, toimus rahva seas suur vastuseis. 13. Juuli algas Pariisis suur ülestõus, kodanike relvastatud organisatsioonina loodi rahvuskaart. 14. Juuli vallutati kuningavõimu viimane tugipunkt Bastille vangla. Kuningas jäi võimule, kuid tema ametnikud tagandati. Need asendati rahva poolt valitud kohalike haldusorganite munitsipaliteetidega. Üks tähtsamaid oli Pariisi kommuun, mis osales ka üldpoliitiliste küsimuste lahendamisel. Asutav kogu kaotas 11.august feodaalide eesõigused. Võeti vastu kirikumaade võõrandamise seadus. 26.august 1789 võttis Asutav kogu vastu
raha ja pidi seetõttu tõstma makse. Algus Kui 12. juulil saadi Pariisis teada, et kuningas on vallandanud Neckeri, tõlgendati seda kui tagurliku riigipöörde algust. Rahvas hakkas kividega pilduma Pariisis üles rivistatud Saksa Rügementi, palgasõdurid vastasid tulistamisega. 13. juuli varahommikul kõlasid Pariisis häirekellad ja algas ülestõus. Õhtuks oli rahva käes suurem osa linnast. Kodanike relvastatud organisatsioonina loodi rahvuskaart. Alguse lõpuks sai Bastille vangla vallutamine, kus kuningas küll jäeti ellu. Asutav kogu Alguses oli Rahvuskogu(koosnes 3. seisusest), aga lähiajal ühinesid sellega ka teiste seisuste esindajad. 9. juulil võttis Rahvuskogu vastu otsuse nimetada end Asutavaks Koguks, millega rõhutati soovi luua uus kord. Asutav kogu võttis vastu järgmisi seadusi/reforme: kirikumaade võõrandamise seadus, ,,Inimese ja
· Mis on ühist uutel usunditel INNOVATSIOON, MARGINAALSUS, VÕÕRANDUMINE, VASTANDUMINE · Vana vs uus; meie vs nemad ( jonestown the life and deatd of peoles temple) · Peoples Temple Ühiskondlik poliitiline aktivism 1973 Guajaana põllumajanduslik koloonia Jonestown 1978 918 hukkunut · David Koresh juhtis usurühma Branch Davidians , texases, lahku löönud Adventismist · 28.02 19.04.1993 piiirasid seda ranzot tankid, helikopterid, rahvuskaart, - sõda pisike lõppes sellega ,et sinna lasti närvigaasi mis plahvatas ja puhkes tulekahju hukkus 76 hukkunut sealhulgas 28 last . jüngrid püüti kinni pandi vangi Jehoova Tunnistajad · Charlez Taze Russell · Siioni Vahitorni piibli ja Traktaatide selts · Piibliuurijad Jeesus tuleb uuesti 1914 · 1931 Jehoova Tunnistajad · Piibliline eluviis · Erinev eluviis usutavad sh. vereülekandest keeldumine
kodanikud. kodandluse sobitumine Vana korra hierarhiasse. Nad ei kuulunud gildidesse, nad olid tohutult rikkad. Sageli olid nad jõukamad, kui kodanikkond, kes juhtisid linna või isegi aadel, aga samad puudus neil poliitiline võim. Joseph Sieyèsi pamflet "Mis on kolmas seisus?" Ta ise oli vaimulik- K: mis on kolmas seisus? V:kõik. K:mis on kolmas seisus poliitiliselt? V: mitte midagi. Prantsuse revolutsiooni puhkemine (Generaalstaadid, Rahvuskogu, Necker, Bastille' vallutamine, Lafayette, Rahvuskaart ja kolmevärviline kokard). Lõpuks Louis XVI ei jäänud muud üle kui kokku kutsuda generaalstaadid, et saada mandaat ja leida lahendus. 5. mai 1789 Generaalstaatide istung Versailles. Kõige häälekamalt meelestatud kolmas seisus, kelle arvelt võeti enamjaolt makse. Nad protesteerisid ning nõudsid seisuste kaupa hääletamis esimene ja teine seisus vaimulik ja aadel 1 hääl ning kolmadal seisusel rohkem hääli. Sellega ei nõustunud konservatiivsem aristokraatia
Jällegi oli kuningas kahe vahel laveerides. Ta vallandas tollase finantsministri Jacques Necker'i, kes oli soovitanud generaalstaatidel kokku tulla. Necker seisis kolmada seisuse huvide eest- rahvas toetas teda. Rahvas sai pahaseks. 14. juuli 1789 Bastille vallutamine revolutsiooni algus. Rahvas vallutas Bastille vangla. Rahvuskogu moodustas rahvuskaardi, mille eesmärk oli vabatahtlikest moodustada sõjavägi vastukaaluks kuninga sõjaväele. Samas ka, et rahvuskaart hoiaks korda ning toetaks rahvuskogu liikumisi. Lafayette oli kuulus kindral, olles Washingtoniga koos osalenud Ameerika iseseisvussõjas. Louis XVI oli tõmmanud Lafayette'i ka poliitikasse. Louis XVI reaktsioon oli sündmustele laveeriv, ta kutsus Necker'i ministrikohale tagasi. Rahvas pettus Necker'is, kes ei suutnud siiski raskeid finantsprobleeme lahendada ning Necker lahkus ise ministrikohalt. 4. aug kuulutab rahvuskogu kõik senised aadliõigused. Aadliseisus kaotatakse täielikult
Baali kohta on öeldud, et "ta pilvedel ratsutab." · Sõjavägi (lk 157) Sõjavägi on tähtsaim riiklik relvastatud organisatsioon, mille põhiülesanne on kaitsta riiki välisvaenlaste vastu. Sõjavägi koosneb allüksustest, väeosadest, väekoondistest, operatiivkoondistest ning kõrgema sõjaväelise juhtimise ja tagalaorganitest. Mõnes riigis kuuluvad sõjaväkke ka mitmesugused sõjaväelised eriorganisatsioonid, nagu piirivalve või rahvuskaart. · Horemheb (lk 157) Horemheb oli Vana-Egiptuse 18. dünastia viimane vaarao. Ta valitses umbes 13211293 eKr. Horemheb ei olnud kuningikku päritolu, ta oli pärit Herakleopolisest ja oli Enhatoni ajal vägede ülemjuhataja. Ta võttis naiseks Nofretete õe Mutnodzme ja kuulutas ennast vaaraoks pärast Eje surma. Horemhebi haud asub Kuningate orus. Selle leidis 1908. aastal Theodore Davis.
revolutsioon!” Pariisi esimene linnapea astronoom Bailly Rahvuskaardi aluspanija ja trikoloori autor markii de La Fayette Järgmisel päeval arutati ka Asutavas Kogus, mis resideeris endiselt Versailles’s, Pariisi sündmusi. Tuli kibekähku määrata uus linnapea ja garanteerida linnavalitsuse julgeolek. Linnapeaks määrati Asutava Kogu vanim saadik, auväärne teadlane – astronoom BAILLY. Korra tagamiseks linnas otsustati moodustada Rahvuskaart, mis ei alluks sõjaväele, vaid linnavalitsusele. Selle moodustamine usaldati “kahe kontinendi kangelasele” – markii de LA FAYETTE’ile. Mõlemad pidid juba samal päeval Pariisi asuma. Selline oli rahva tahe. Mõne päeva möödudes otsustas kuningas uuele Pariisi linnapeale omaltpoolt au osutada. Tema raekotta saabumise eel tekkis La Fayette’il mõte Bastille’ vallutajate kokardi (plaatanilehte) veidi täiendada
oblastis keskvalitsuse vastased, Venemaa meelsed väljaastumised ja rahutused. 2014. aprillis hõivasid relvastatud inimesed Luganski ja Donetski oblasti asulates mitmeid valitsusasutusi, aprilli keskel kuulutas keskvalitsus välja "terrorismivastase operatsiooni" (ATO). Algas sõda Donbassis, kus ühel poolel osalesid Ida-Ukraina separatistid ja Venemaa sõjaväelased, teisel poolel Ukraina vabatahtlikud ning regulaararmee ja rahvuskaart. Kosovo on vaidlusalune piirkond Balkani poolsaare lääneosas. Suuremat osa Kosovost kontrollib täielikult osaliselt tunnustatud Kosovo Vabariik, mis kuulutas end 17. veebruaril 2008 ühepoolselt Serbiast sõltumatuks. Protsess pikk ja eelnevalt läbi kaalutud. ÜRO JoNk juhib. 4. septembril 1991 võttis Krimmi ANSV Ülemnõukogu vastu Vabariigi suveräänsusdeklaratsiooni. 5. mail 1992 võeti vastu dokument Krimmi Vabariigi riiklikust iseseisvusest
Aadel; 2. Vaimulikud;3. Kolmas seisus · Aadlid ja vaimulikud olid maksuvabad, 1/3 maast kuulus neile · Talupoeg isiklikult vaba kandis koormisi nii aadlile riigil kui ka kirikule · Kolmandast seisusest kujuneb välja kodanlus · Generaalstaadid seisuste esinduskogud · 5.mai 1789 tulevad kokku generaalstaadid · 17. Juuni 1789 Rahvuskogu(kolmas seisus) · 9.juuli RK kuulutab end Asutavaks koguks, koostada PS · Pariisis loodi rahvuskaart · 14. Juuli 1789 Bastille'i vallutamine SPR algus · August 1789 kaotati privileegid · Kaotati teotöö · Kaotati kirikukümnis · Võeti vastu inimese ja kodanike õiguse deklaratsioon · Kirikumaad võõrandati · Kehtivaks tunnistati vaid ilmalik abielu · 1790 kaotati aadliseisu · August 1791 uus PS= PR on konst monarhhia · Võimudelahusus · AK-st sai Seadusandlik Kogu
5.mail 1789 kutsuti kokku generaalstaadid, et leida väljapääs raskest olukorrast. III seisus lahkus generaalstaatidest ning kuulutas end Rahvuskoguks (hiljem nimetati see ümber Asutavaks Koguks). Rahvuskoguga liitus ka suur osa I ning II seisusest (aadlikud ja vaimulikud). Kavatseti väljastada põhiseadus ning loobuti seisuslikest eesõigustest. Pariisis olid ulatuslikud rahvaülestõusud, loodi Rahvuskaart (eesotsas Lafayette). 14. juulil 1789 vallutati Bastille kindlus ja sellega oli ka revolutsioon alguse saanud. Bastille vallutamine oli sümboolselt tähendusrikas võit revolutsionääridele, sest Bastilles hoiti vangis paljusid kuningavõimu vastaselt meelestatuid ning kuningale ebasümpaatseid inimesi. Järgnevalt anti välja "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon", mis sätestas riigi kodanike põhiõigused
juba 1830ndatest. Kirjutas suure ja mahuka Prantsuse revolutsiooni ajalooga: esimene süstemaatiline Pr. rev. ajalookäsitlus. Thiers kaotas kiiresti rahva usalduse: etteheited alandavate rahutingimuste üle. Rahva pahameel kasvas ülestõusuks 18.märtsil 1872(?) ning kogu Thiersi'i valitsus oli sunnitud põgenema Versailles'sse ja Pariis jäi valitusesta (Thiers enam olukorda Pariisis ei kontrolloinud). Sarnane Prantsuse revolutsioonile: kõigepealt moodustati Rahvuskaart Pariisi korra hoidmiseks, mis otsustas, et sisulise ja administratiivvõimu jaoks tuleb Pariisis läbi viia linnavolikogu(?) ehk kommuuni valimised. Toimus 26.märtsil, 28.märtsil võttis Rahvuskaardilt Pariisi juhtimise üle. Jäi 92 liikmeliseks volikoguks, mis hakkas otustama kõiki Pariisi küsimusi: kesksel kohal majandusküsimused etc. Kommunaarid liikmed ja toetajad. Mingil juhul polnud võim
konstitutsiooni väljatöötamise. 20. juunil vandusid nad, et ei lähe laiali enne, kui konstitutsioon on vastu võetud. Silmas peeti siiski konstitutsioonilist monarhiat, mitte vabariiki. Louis XVI-le anti ‘prantsuse rahva vabaduse taastaja’ tiitel. 13 juulil algasid Pariisis pööbli rahutused, mis 14. juulil kulmineerusid Bastille’i vallutamisega (seda peetakse otse revolutsiooni alguseks ja on prantslaste rahvuspüha). Loodi rahvuskaart eesotsas markii de La Fayette’ga. Provintsides puhkesid talurahvarahutused. 4. augustil kaotati feodaalsed privileegid (osa aristokraatiast tegi seda vabatahtlikult): nt kohtupidamisõigus, banaliteedid jms. Kaotati tsunftid ja natsionaliseeriti kiriku vara. 26. augustil võeti vastu ‘Inim- ja kodanikuõiguste deklaratsioon.’ Selles fikseeriti uue konstitutsiooni alused ja pandi paika inimese ja kodaniku põhiõigused (võrdsus seaduse
1) pealinna eristaatuse alusel; 2) nn metropoliregiooni põhimõttel (hõlmab suurlinna + tihedalt seotud tagamaa); 3) nn Suur-Pariisi mudel (üksikute linnaosade assotsiatsioon). § 2. RIIGIKAITSELISED ORGANISATSIOONID Riigikaitselised organisatsioonid on vabatahtliku liikmeskonnaga struktuurid, mis moodustavad vastava riigi sõjaväe spetsiifilise reservi (nt Eestis Kaitseliit, USA-s Rahvuskaart; nn maakaitse organisatsioonid). Sõjaseisukorras mobiliseeritakse nende liikmeskonnast suur osa tegevväkke, rindeteenistuseks kõlmatu kontingent rakendatakse reeglina tagala julgestuseks (valveteenistus, päästeteenistus, avaliku korra ja julgeoleku kaitse jne). Eriolukorras (erakorraline seisukord; epideemia; katastroof) täidab reeglina spetsiifilisi ülesandeid vastavalt vajadusele. Reeglina allub riigi
annaabi.ee 
