Montespan. Kuninganna leppis olukorraga. Merkantilistlik majanduspoliitika Ajal, kui õukond kulutas raha ja lõbutses, oli riigiametnike mureks raha hankimine õukonnale ja riigi üha suurenevate vajaduste katteks. Alates 1665 sai rahandusministriks Jean-Baptiste Colbert · ta oli alati rangelt musta kandev morniilmeline mees, keda nähti enamasti kuninga ruumide juures ootamas, mapp kaenlas. · Keegi polnud teda kunagi naeratams näinud. · Colbert korraldas Prantsusmaa majanduselu merkantilismi vaimus. See tähendas osta võimalikult vähe kaupu sisse ja müüa võimalikult palju saadusi välismaale. · Colbert'i seisukoht oli: selleks, et vähendada kaupade sissevedu, tuleb neid ise toota. Colbert'i algatusel asutati riiklikke manufaktuure, mis pidid tootma kaupu, mida seni välismaalt sisse veeti. · Veneetsia eeskujul toodeti peegleid ja pitse · Inglismaa eeskujul sukki.
muusikuid ega unustanud ka teadlasi. Pariisi rajati tähetorn, botaanikaaed ja seati sisse raamatukogusid. Louis XIV toetas Prantsuse Akadeemiat ja tegi palju kauni prantsuse keele toetuseks. Merkantilistlik majanduspoliitika Kuningas Louis XIV kõige silmapaistvam nõuandja oli 1665. aastal rahandusministriks määratud Jean- Baptiste Colbert (pildil), alati rangelt musta kandev morniilmeline mees. Teda nähti enamasti kuninga ruumide juures ootamas, mapp kaenlas. Colbert korraldas Prantsusmaa majanduselu merkantilistlikus vaimus. See tähendas osta võimalikult vähe kaupu sisse ja müüa võimalikult palju saadusi välismaale
Andis välja seadusi ta võis igal ajal muuta või tühistada Karistas ja andis armu(kohtupidamine või süüdistuse esitamine polnud vajalik), eriti kardetud oli vana kindlusvangla Bastille Absolutismieelsest ajast olid säilinud kohtuasutused Tähtsaim neist oli Pariisi parlament mille ülesandeks oli kuninga ediktide ja seadusandlike aktide registreerimine Tähtsaim riigimees Louis XIV valitsusajal oli Jean-Baptiste Colbert kõrgele kohale tõusnud kodanlane, kes liikus hiilgavas õukonnas tumedas riietuses, mapp käes, peaaegu kunagi ei naeratanud ja püüdis lahendada eelkõike riigi rahandusprobleeme Peale Louis XIV surma (1715) sai troonile tema pojapojapoeg Louis XV Regendiks sai Louis XIV vennapoeg Philippe, kes oli kuulus igasuguste orgiate ja n.ö. Aadmapidude poolest Reformikatsed Louis XVI valitsusajal Louis XV suri 1774. aastal rõugetesse
Kuna riigi rahakassa oli suurtes võlgades, arvas rahanduse peakontrolör Fouquet, et kuningas väsib kiirelt ,,ise" valitsemist. Vastupidiselt aga Louis nautis kuningameti kohutsutsi. Ka võttis ta otsustavalt kontrolli alla riigi rahandusasjad. Rahanduspoliitika ,,Louis teadis, et madalat päritolu, sünge, tusane, ebameeldiv, alati kurvameelne ametnik on tema võimu ideaalne töövahend. Oma raudsest kestast hoolimata kohaneb paindlik Colbert uue isandaga silmapilkselt. Louis XIV teenistuses lõikas ta kasu äraostmatuse, sirgjoone- lisuse, armastusega riigiasjade vastu ja eriti keeldumisega võtta vastu ükskõik kui väikest armuandi, mis ei tulnud kuningalt." on öelnud Philippe Erlanger, 20. saj. prantsuse ajalookirjanik. Selleks aga, et saavutada täielikku kontrolli, pidi kuningas enne kukutama peakontrolör Fouqueti, selle ülesande andis ta Colbertile. Pankroti vältimiseks pidi raha iga hinna eest laekuma hakkama
tegu ei olnud nakkushaigusega, õukondlaste silme all istus kuningas hommikul ööpotil, seejuures viisakalt vesteldes (kuninga eriline privileeg ja kohustus oli rafineeritud viisakus). Kuningakultus väljenduski pidevas saatjaskonnas, erinevalt idamaisest, kus keiser, sahh või peasekretär end harva ilmutab. MERKANTILISTLIK MAJANDUSPOLIITIKA Kuningas Louis XIV kõige silmapaistvam nõuandja oli 1665. aastal rahandusministriks tõusnud Jean- Baptiste Colbert [kol'ber]. Juba väliselt jättis Colbert range mulje. Ta riietus alati musta, keegi ei näinud teda kunagi naeratamas. Colbert korraldas Prantsusmaa majanduselu merkantilistlikus vaimus. Ta kutsus Prantsusmaale välismaa meistreid, õhutas kodanlasi manufaktuure asutama ning jagas neile riigikassast soodsaid laene. Lühikese ajaga tõusis Prantsusmaa maailma juhtivaks luksus- ja moekaupu tootvaks riigiks. Colbert kehtestas kõrged sisseveotollid, mis muutsid välismaised kaubad kalliks ning
A.R.J. Turgoti majanduslikud seaduspärasused ja riigi roll JACQUES TURGOT (1727-1781) arendas edasi Quesnay majanduslikku õpetust (VABAMAJANDUS: Majandus tuleb vabastada igasugustest piirangutest, et avada tee võimalikult suure kasumi teenimiseks. Valitsuse sekkumine majandusse pigem vähendab kui suurendab majanduslikku aktiivsust.) Colberti järglasena finantside peakontrolörina 1770ndatel aastatel teostas ta oma reforme valgustatud absolutismi vaimus. Ta arendas edasi seda, mis Colbert oli alustanud. Colbert: * pooldas tsentraliseeritud manufaktuuride rajamist * püüdis süstematiseerida ja ratsionaliseerida riiklikku kontrollaparaati majanduse üle. Poliitiline olukord oli muutunud soodsamaks. Ta suutis likvideerida tsunftid ja kaotada viljakaubanduse sisetollid. Erinevalt Quesnayst pööras Turgot rohkem tähelepanu kaubandusele, tööstusele, pangandusele. Turgoti ühiskondlik jaotus: * Töölised * Kapitalistid
oli üsna suur), Venemaal oli aga endiselt pärisorjuslik suhtumine. Lääne-Euroopa ühiskond võrdsustus. Maa- feodaalsüsteemi alus on maa olemasolu. (Feoodisüsteem) Merkantilismi ajal maad liideti, et ühe isiku maad asetseksid ühes kohas. Merkantilism lammutas feodalismi. Keskklass ei kujunenud päris vaid lainenes inimeste hulk, kes kasutasid hüvesid. Üksik kuningas ei otsustanud, mida rahaga teha, vaid laiem inimeste seltskond otsustas. 3) Jean Colbert majanduspoliitika põhijooned: vähendas rahva maksukoormust ja valvas karmilt ametnike üle, et need ei varastaks riiki. Tema ajal hakati maksma preemiaid neile, kes ehitasid laevu (asutas kaubandusühingud). Valvas ametnike üle, et ei oleks korruptsiooni, hindade ja kvaliteedi kontroll, välismaa spetsialistide värbamine. Lihtsustas sissevedu ja väljaveole pani maksud peale, tähtsustas/väärtustas põlumajandust, soodustas manufaktuuride tööd (riikliku tootmise).
Kuningas ise pidas paljusid ametlikke armukesi; mõjukaimaks kujunes madame de Montespan. Kuninganna leppis olukorraga. Merkantilistlik majanduspoliitika Ajal, kui õukond kulutas raha ja lõbutses, oli riigiametnike mureks raha hankimine õukonnale ja riigi üha suurenevate vajaduste katteks. Alates 1665 sai rahandusministriks Jean-Baptiste Colbert, alati rangelt musta kandev morniilmeline mees, keda nähti enamasti kuninga ruumide juures ootamas, mapp kaenlas. Colbert korraldas Prantsusmaa majanduselu merkantilismi vaimus. See tähendas osta võimalikult vähe kaupu sisse ja müüa võimalikult palju saadusi välismaale. Colbert'i seisukoht oli: selleks, et vähendada kaupade sissevedu, tuleb neid ise toota. Colbert'i algatusel asutati riiklikke manufaktuure, mis pidid tootma kaupu, mida seni välismaalt sisse veeti. Veneetsia eeskujul toodeti peegleid ja pitse, Inglismaa eeskujul sukki.
125 lauljat, 74 preestrit . lossis oli hiilgav õukonna elu. Versailles sai kuulsaks üle kogu euroopa , olles eeskujuks paljudele kuningakodadele. Prantsuse keel asendati ametlikuks peetud Ladina keelega.Seal olid aadlikud kogu Prantsusmaalt. Aadlikule oli väga oluline olla õukonnas, seal oli suuremad võimalused karjääri tegemiseks. Euroopa köögikunsti paljud oskused on pärit Päikesekuninga kojast. Merkantilism - Kuninga silmapaistvaim nõuandja oli rahandus minister Colbert. Ta oli alati riietunud musta ja ei naeratanud kunagi. Colbert korraldas Prantsusmaa majanduselu merkantilismi vaimus. Ta kutsus Prantsusmaale palju ministreid, õhutas kondlasi asutama manufaktuure ja jagas neile riigi kassast soodsaid laene. Prantsusmaa tõusis maailma juhtivaks luksus- ja moekaupu tootvaks riigiks. Ta sundis prantslasi tarbima kodumaist toodangut. Ehitas palju maanteid ja kanaleid. Ka Põhja-Ameerikas hõivasid prantslased suuri maa- alasid
Selellajal, kui õukond kulutas raha ja lõbutses oli riigiametnike mureks raha hankimine õukonnale ning riigi üha suurenevate vajaduste katteks. Louis XIV toredusearmastus Kuna kuningas armastas meeletult toredust ja luksust andis ta tööd paljudele ehituskunstnikele, kujuritele ja maalijatele. Õukonnas peeti isegi ülal kirjanikke ja muusikuid, Pariisi rajati tähetorn, botaanikaaed ja seati sisse raamatukogusid. Louis XIV rahandusminister Colbert Alates 1665 sai rahandusministriks Jean-Baptiste Colbert. Ta korraldas Prantsusmaa majanduselu merkantilismi vaimus. Colberti algatusel asutati riiklikke manufaktuure ja rentis maksukogumisõiguse jõukamatele kaupmeestele, kes omakorda võtsid neid elanikkonnalt. Louis XIV kirikupoliitika Nantes'i edikt kindlustas hugenottidele õiguse oma jumalateenistusi pidada ja enda kaitseks väesalku ning kindlusi pidada, kuid hugenottide
Maria di medici Louis XIII regent. Tema ajal olnud probleemid: aadel vs monarhia, aadel vs kodanlus, katoliiklased vs hugenotid, Prantsusmaa vs Habsburgid. Louis XIV (1643-1715) Sai kuningaks 4aastasena. Regendiks ema Austria Anna, tegelikult valitses Mazarin. 1661 hakkas ise valitsema. ,,Riik see olen mina" Ei meeldinud Pariisis, lasi ehitada Versailles'sse uue lossi. Kolis 1682 õukonnaga sinna. Teatrietendused, ballid. Õukonnas elati muretule ja lõbusalt. Colbert pidi kassat täitma. Aktiivne kaubandusbilanss raha saamiseks, ei too sisse, teeme ise. Manufaktuurid, priviligeeritud kaubanduskompaniid. Mitu vallutussõda: Madalmaad, Saksamaa, Lille'i linn. Mazarin kardinal, pärit Sitsiiliast. Austria Anna armuke. Tekkis fronde. Tekkis Pariisi parlament. Ülestõusud. Uued maksud. Louis XV (1715-1774) Regendiks Louis XIV vennapoeg Orleans'i hertsog. Aadamapeod. Ei huvitanud valitsemine, jättis kõik ametnike hooleks. Markiis de Pompadour
· Louis XIV-d hakati tema välise hiilguse ja värvika õukonnaelu järgi kutsuma Päikesekuningaks. · Kuninga käsul asus õukond Pariisi lähedale Vrsailles'sse, see sai kuulsaks üle kogu Euroopa. Senisest enam hakkasid valitsejad huvituma kunstist ja kirjandusest. · Louis XIV aegsel Prantsusmaal leiutati jäätis ning hakati valmistama vahuveini. Merkantilistlik majanduspoliitika · Kuningas Louis XIV kõige silmapaistvam nõuandja oli Jean-Baptiste Colbert. Ta korraldas Prantsusmaa majanduselu merkantilistlikus vaimus. · Colbert rentis maksukogumisõiguse jõukamatele kaupmeestele, kes tasusid omast käest piirkonna maksud, seejärel aga nõudsid need hoopis suuremas koguses elanikelt sisse. Louis XIV kirikupoliitika · Prantsusmaa katoliiklaste ning hugenottide vahel valitsesid usulised pinged. · 1598. aastal välja antud Nantes'i edikt andis hugenottidele õiguse oma jumalateenistusi pidada.
tegelik vaitseja) 4.Absolutismi kolm sammast - sõjavägi, ametnikud, majandus (konsp.) 1)Kuningale alluv sõjavägi tekkis palgaarmee, kes ainutl sõjaväega tegelesid, kaitsesid kuningat(musketärid) 2)Kuningale alluv ametnikkond ametnikud valiti oma ala proffide hulgast 3)Kuninga kontrolli all olev majandus merkandilism(majanduslik mõtlemine absolutismi ajal) - võimalikult suur kauba eksport, tollimaksud, et import väheneks, kolooniatest algmaterjal. 5.Merkantilism ja Colbert (lk 43) Merkandilism - (majanduslik mõtlemine absolutismi ajal) - võimalikult suur kauba eksport, tollimaksud, et import väheneks, kolooniatest algmaterjal. Oluline võimalikult suur eksport ja kolooniate omamine. Jean-Baptiste Colbert oli prantsuse majandustegelane, kuningas Louis XIV finantside peakontrolör (majandusminister) aastatel 16651683. Teda peetakse prantsuse merkantilistliku majanduspoliitika loojaks. 6.Valgustusfilosoofia ja mõtlejad (lk 30-37) Valgustus on 18
katoliiklusest.Inglise kalvinistid. Hugenotid Prantsusmaa kalvinistid. Generaalstaadid vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinduskogu kesk- ja varauusaegsel Prantsusmaal Oranje Willem- Oranje prints, Nassau krahv. Madalmaade kodanliku revolutsiooni tegelane. Hispaania vastase liikumise juht. Korraldas sõjakäike hertsog Alba vastu. Sai surma hispaania agendi käe läbi. Colbert- prantsuse majandustegelane, kuningas Louis XIV finantside peakontrolör. Colbert sai tuntuks külma ja kalkuleeriva mehena, kes usuti olevat täiesti emotsioonitu. Richelieu- prantsuse kiriku- ja riigitegelane. Kardinal Richelieu pani aluse Pr.absolutismile. Hoolitses ka hariduselu eest-avas Pr.Akadeemia,lütseume
paljudele ehituskunstnikele, kujuritele ja maalijatele. Õukonnas peeti ülal kirjanikke, muusikuid ja teadlasi. Louis XIV absolutismi ajal leiutati Prantsusmaal jäätis ja vahuvein. Merkantilistlik majanduspoliitika Absolutismi majanduslik alus loodi merkantilistliku majanduspoliitikaga. Nii saadi suunata raha riigi sõjalise võimsuse tugevdamiseks ja kindlustada riigi ühtsust. Kuningas Louis XIV kõige silmapaistvam nõuandja oli 1665. aastal rahandusministriks tõusnud Jean-Baptiste Colbert. Ta korraldas Prantsusmaa majanduselu merkantilistlikus vaimus. Lühikese ajaga tõusis Prantsusmaa maailma juhtivaks luksus- ja moekaupu tootvaks riigiks. Merkantilistliku majanduspoliitikaga kaasnes asumaade hankimine. Põhja-Ameerikas hõivasid prantslased suuri maa-alasid. Mississippi jõe orus tekkinud asumaa nimetati kuninga auks Louisianaks. Prantsusmaal oli kolooniad ka Ladina- Ameerikas ja Aafrikas. Louis XIV peetud sõjad nõudsid palju raha. Colbert rentis maksukogumisõiguse
seadusi igal ajal muuta või tühistada, kuulus ütlus '' Riiksee olen mina'', omas arvukat salapolitseid, valitsemiaega loetakse absolutismi kõrgajaks kogu Euroopas, tuntud Versailles'e lossid kus elas kuninga õukond mis koosnes 20 000 inimest, lossides oli aga 2000 tuba, välise hiilguse järgi kutsuti Päikesekuningaks, Versailles'st hakati võtma eeskuju nii kommete,kunsti ja kirjanduse kui ka moe kohapealt, valmistati jäätist ja vahuveini, JeanBaptiste Colbert oli kuninga silmapaistvam nõuandja kes riietus alati musta ning keda ei nähtud kunagi naeratamas, Colbert korraldas majanduslikku elu merkantilistlikus vaimus, kuninga jaoks oli tähtis kultuur ja haridus, ehitati tähetorn ja botaanikaaed ning asutati raamatukogusid, kuningas annetas ka raha Prantsuse Akadeemiale, kuningale ei meeldinud et ta rahvas ja alamad olid teist usku kui tema ning ta tühistas hugenottide õigused, üle 200 000 kalvinisti lahkus Prantsusmaalt.
pool, nii maas kui juustes jooksid ringi täid, muud loomad jne. üks-kaks vetsu aint mitmesaja inimese peale, niiet väljaheited vedelesid igal pool. 20 000 in. õukond paheline, kombelõtv. Mitu armukest 8. Milline kuulus lause omistatakse Louis XVle? Mida saab sellest lausest järeldada tema ja tema ajastu kohta? ''pärast mind tulgu või veeuputus.'' 9. Iseloomusta Louis XV valitsemisaega ja tema valitsemisstiili. 10. Kes oli/Mida tegi: Richelieu J. B. Colbert Mazarin - Louis XIII Louis X IV Louis XV 11. Mõisted: hugenott armuedikt päikesekuningas kardinal 1. 5. Andke lühiülevaade Inglise parlamentarismi tekkimisest ja arengust 13.-17. saj. 6. Mis muutis James I ja parlamendi suhted keeruliseks? Esitage igast valdkonnast vähemalt üks probleem. · Majandus · Välispoliitika · Kuninga päritolu · Kuninga iseloom ja valitsusstiil 7
Louis XIII ajas ise riigi asju. Louis XIII valitsemisaega loetakse abolutismi kõrgajaks kogu Euroopas. Kuninga õukond asus tema käsul Pariisi lähedal Versailles'ses. Sinna kogunes aadlikke kogu Prantsusmaalt. Aadlike õukonda kutsumine aitas kuningal nende tegevust kontrolli all hoida. Louis XIV sai oma nime " Päikesekuningas " seepärast, et ta oli oma õukonnaelu keskpunktis. Louis XIV oli kultuuriinimene. Kuninga nõuandja Colbert korraldas Prantsusmaa majanduselu merkantistlikus vaimus. Ta kutsus Prantsusmaale välismaa meistreid ning jagas neile riigikassast soodsaid laene, eesmärgiga, et inimesed ostaksid kodumaist toodangut. Colbert kehtestas kõrged sisseveotollid. Prantsusmaa tõusis maailma juhtivaks riigiks. Prantsusmaal asusid kolooniad mitmetes paikades nt, Põhja-Ameerikas ( seal nimetati jõgi Louis XIV järgi " Louisiana" ), Ladina- Ameerikas, Aafrikas.
välispoliitikasse. Aastal 1667 algatas ta Hispaania Madalmaade sissetungi. Prantsusmaa ainus vallutus oli hõivata mõnes Flandria linnas. Lõppkokkuvõttes ei rahuldanud Louis XIV oma riigi. Võit edendas Prantsusmaad domineeriva võimu staatusena. Reformimine Prantsusmaal · Alles 1661. aastal Louis XIV lõpuks Prantsuse valitsuse üle. Louis XIV võttis täieliku vastutuse kuningriigi eest. Jean-Baptiste Colbert aitas Louis XIV vähendada Prantsusmaa puudujääki ja edendada tööstuse kasvu. Tema valitsemise ajal paranes Prantsusmaa ebakorrapärane maksusüsteem. Samuti märkis ta sobivalt, et aadli liikmed on vabastatud maksude tasumisest. Video · https://www.biography.com/video s/the-palace-of-versailles- 132219459795 Kasutatud allikad · https://www.biography.com/peopl e/louis-xiv-9386885 · https://translate.google.com/ Tänan kuulamast
Isikute puhul tuleb teada nende poolt läbi viidud reforme/muudatusi ning loomulikult ka seda, kellega on tegemist Jean Bodin, Louis XIII, kardinal Richelieu, Louis XIV, Jules Mazarin, Jean Baptiste Colbert, Louis XV, markii de Pompadour, James I, Guy Fawkes, Charles I, Oliver Cromwell, Charles II, James II, William III, George I, Robert Walpole, Thomas Hobbes, John Locke, Charles- Louis de Secondat Montesquieu, Francois-Marie Arouet Voltaire, Jean-Jacques Rousseau, Christian Wolff, Francois Quesnay, Friedrich I, Friedrich Wilhelm I, Friedrich II Suur, Maria Theresia, Joseph II, Peeter I, Katariina II. 1605, 1613, 1624, 1640, 1642, 30.01.1649, 19.05.1649, 1660, 1679, 1682, 1689, 1707
Ka pealinnas asuvad kuningalossid olid jäänud vanamoodsateks. Seetõttu laskis ta ehitada Pariisist 18 km kaugusele Versailles'sse uue lossi. 1682.a. kolis ta sinna kogu õukonnaga. Versailles' õukond oli oma aja maailma hiilgavamaid ja toredamaid. Majanduspoliitika Sel ajal kui õukonnas elati lõbusalt ja mureetult, oli riigiametnike mureks raha hankimine nii õukonna väljaminekute kui ka suurrigi vajaduste katteks. alates 1665.a. oli finantsistide peakontrolöriks Jean Baptiste Colbert /kolbä:r/, kes pärines tavalisest kodanlikust perekonnast ja oli oma elu pühendanud kuninga ja riigi teenimisele. Vastandina värvikais rõivais õukondlastele riietus Colbert alati musta. Teda nähti enmasti kuninga ruumide juures ootamas, mapp paberitega kaenla all. Kõneldi, et teda ei nähtud kunagi naeratamas. Selleks polnud ka põhjust, sest Colbert koos abilistega pidi täitma raskeimat ülesannet juhtima riigi majandust.
Uusaeg X klass Uusaeg- aeg, pärast keskaega 16-19 saj Puritanism- katoliikluse vastane õpetus Inglismaal Predestinatsiooniõpetus-õpetus ettemääratlusest Bacon;Hobbes;Lock- vara uusaja filosoofid Vanausulised-usklikud, kes keeldusid reformitud usku tunnustamast Patriarh-õigeusu kirikupea Descartes;Voltaire;Montesquieu;Rousseau-Valgustajad Generaalstaadid-seisuste esinduskogu Prnts Richelieu-Prnt kardinal, Louis XIII ajal Louis XIII-Prnts kuningas Colbert-majandusteadlane, merkantilismi rajaja Louis XIV; XV; XVI-prantsusmaa kuningad, absolutismi kõrgperioodil 1642-1648-Inglise kodusõda, kuninga ja parlamendi vahel Charles I-Inglise kuningas kodusõja ajal Mihhail Romanov-Romanovite dünastide alusepanija Venemaal 1613-Romanovite dünastia algus Peeter I Vene tsaar 18.saj algul 1700-1721-Põhjasõda Katariina II-Valgustatud valitseja Vene 18.saj II pool Valgustatud absolutism-riiki valitseb haritud valitseja Gust...
vedada. 6.Mida tehti Prantsusmaal Louis XIV ajal selleks, et murda hugenottide vastupanu? Millised olid selle võistluse tulemused? · Hugenottide õigused tühistati, neilt võeti õigus pidada jumalateenistusi. Nad vallandati riigiametitest, neile kehtestati kõrged maksud. Lõpuks nõuti neilt sõdurite ülalpidamist ja majutamist. · Paljud kalvanistid lahkusid Prantsusmaalt. 7.Milliseid abinõusid rakendas Parantsusmaal Colbert, et ellu viia merkantilistliku majanduspoliitikat? · Kutsus maale välismaa meistreid, õhutas kodanikke manufaktuure rajama, jagas riigikassast soodsaid laene. Kehtestas kõrged sisseveo tollid, ehitati maanteid ja kanaleid. 8.Too näiteid Louis XIV kui kultuurilembelisest kuningast. · Õukonnas peeti üleval muusikuid ja kirjanikke. · Korraldati teatrietendusi. · Pariisi rajati tähetorn, botaanikaaed ja raamatukogusi.
) Rängad maksud tingisid talupoegade vaese elu ja rahulolematuse. Elati enamasti puust akendeta ja korstnata onnis. Pidevad olid näljahädad. Kanti puukingi, riideid tehti ise. Kõrgseltskonna väljaminekud järjest suurenesid, mistõttu rahva kannatus oli katkemas. Talupoegade eesmärgid: 3) kaotada feodaalne maaomand 4) saada maad 5) vabaneda maksudest. Luis XIV jättis endast maha vaod tühja riigikassa ja suured riigivõlad. Rahandusepeakontrolör Colbert koostas esimest korda riigieelarve. Luis XV raiskas edasi. Rahandusepeakontrolöriks oli John Law: asutas riigi panga ja hakkas välja laskma paberraha. Läks pankrotti. Luis XVI Rahandusepeakontrolöriks oli Turgot: Ta soovis maksustada aadli ja kiriku, et katta riigi suuri võlgasid. Saadeti erru. J. Necker: Kokkuhoid kõrgseltskonnas oli tema eesmärk, kuid ebaõnnestus. Ch. Calonne: "Mitte kokku hoida vaid rohkem raha kulutada1". Viis riigi katastroofi äärele
Nad taotlesid ekspordi soodustamist ning impordi piiramist kõrgete kaitsetollide abil. Nende väitel on riigile kasulik rahvastiku juurdekasv ning madalad palgad. Varajased merkantilistid olid näiteks J. Hades (15841656), W. Stafford (1554 1612). Hilismerkantilistid, sealhulgas Thomas Mun (1571-1641) ja A. Serra, soovisid soodustada käsitööndusliku tootmise, eriti ekspordi tarbeks toodetava manufaktuuritööstuse arendamist. Peamised merkantilismi täideviijad olid Jean- Baptiste Colbert Prantsusmaal, Elizabeth I Inglismaal ja Peeter I Venemaal. Merkantilism kaotas mõjuvõimu 17. sajandi keskel, kui ta hakkas asenduma füsiokratismiga-mille kohaselt rahvuste rikkus tuleneb üksnes põllumajandusest. Majandusteadlased on hiljem väitnud, et isegi edukas merkantilistlik poliitika ei saa tuua lõppkokkuvõttes kasu, kuna tekitab inflatsiooni - kaupade või teenuste hinnataseme tõus. Hinnataseme tõus vähendab olemasolevate varade
Salapolitsei jälgis rahva meeleolu ja karistas kõiki kuninga tahte vastu väljaastunuid Tema valitsus aega loetakse kõrgajaks Euroopas. Tema võimu tõstis esile hiilgav õukonnaelu, mis asus Versailles kuhu ehitati mitu lossi ja park. Senisest enam hakkasid valitsejad huvituma kunstist ja kirjandusest, prantsuse keel asendus ladina keelega. Sellel ajal muutus moemaailm, hakati valmistama Prantsusmaal vahuveini ja jäätist. Tema ajal oli silmapaistvam rahandusminister Colbert, kes kutsus Prantsusmaale välismaa meistreid manufaktuure asutama ning jagas neile riigikassast soodsaid laene, kehtestas kõrged sisseveotollid, mis muutsid välised kaubad kalliks ja sundisid tarbima koduseid kaupu, ehitati palju maanteid ja kanaleid, mis ühendasid vahemere äärseid sadamalinnu prantsusmaa läänerannikuga. 1598. aastal anti välja Nantesi edikt, mille alusel olid hugenotid saanud õiguse oma jumateenistusi pidada
surnud. Just kuninga õukonnas hakati valmistama jäätist ja vahuveini. Ühe tualetiga kaasnesid ebameeldivad haisud ja objektid lossis. Louis XIV ajal hakati Prantsusmaa majanduselu korraldama merkantilistlikus vaimus. Kuninga priiskav eluviis ja sõjad nõudsid palju raha, sellepärast kannatasid enim piirkonna tavaelanikud. Kuna riigikassat taheti iga hinna eest täita, ei põlatud müüa aadlitiitleid ega kõrgeid ametikohti, sellest saadi suuri tulusid. Rahandusminister Colbert rentis maksukogumisõiguse rikkamatele kaupmeestele, kes tasusid maksud omast käest, kuid nõudsid need lihtrahvalt veel suuremas koguses sisse. Lihtrahval olid kõrged maksud ja riik oli rahvaga mittearvestav. Kui peale Rootsi aega olid Eesti talupojad juba peaaegu vabad, siis peale Põhjasõda soovis Venemaa aadlike soosingus olla ja andis aadlile maad tagasi. Veel kuulutas Liivimaa rüütelkond talupojad pärisorjadeks. Alles Katariina II sekkumine sundis rüütelkonda
impordi piiramist kõrgete kaitsetollide abil (protektsionism). Nende väitel on riigile kasulik rahvastiku juurdekasv ning madalad palgad. Varajased merkantilistid olid näiteks J. Hades (15841656), W. Stafford (15541612). Hilismerkantilistid, sealhulgas Thomas Mun (1571-1641) ja A. Serra, soovisid soodustada käsitööndusliku tootmise, eriti ekspordi tarbeks toodetava manufaktuuritööstuse arendamist. Peamised merkantilismi täideviijad olid Jean-Baptiste Colbert Prantsusmaal, Elizabeth I Inglismaal ja Peeter I Venemaal. Merkantilism kaotas mõjuvõimu 17. sajandi keskel, kui ta hakkas asenduma füsiokratismiga. Majandusteadlased on hiljem väitnud, et isegi edukas merkantilistlik poliitika ei saa tuua lõppkokkuvõttes kasu, kuna tekitab inflatsiooni. Antud koolkonna väited võib kokkuvõtlikult sõnastada alljärgnevat: 1. Riikliku rikkuse aluseks on kulla ja muude väärismetallide sissevool riiki (kuna kuld
Välisõdadadest, algatas noor Louise XVI `'War of Devolution'' Hispaania Madalmaade vastu, süüdistades et need alad on pärinud tema Hispaanlannast abikaasa, mitte Louis'i poolvend, kes oli pärinud Hispaania trooni. See sõda tõi Louis XVI-le palju väärtuslikke linnasid Flandrias. (1) 3.2Allakäik valitsusajal Murdepunkt Louis-i valitsusajal, peale varasemat hiilgeperioodi ja hilisemat katastroofi, tuli peale Jean Babtiste Colbert-i surma. Colbert oli Louis-i jaoks tähtis isik. Ta oli Louis-i rahandusminister, kes majandas merkantilistlikult, soodustas manufaktuuride teket, kehtestas kõrged sisseveotollid, edendas kaubandust ning lasi rajada maanteid ja kanaleid. Ilma Colbertita oli Louisi-l raskem hakkama saada. Peale paljude peetud armusuhete, jäi Louis kokku elama Madame de Maintenon. Louis abiellus salaja Madame de Maintenon-ga 1683. Naine jagas
astusid katoliku usku, kuid enamus hugenotte lahkusid Prantsusmaalt. Kõige rohkem mindi Saksamaale, Inglismaale ja Madalmaadesse, kuid mindi ka ülemerekolooniatesse. Seal said nad elada rahulikult ilma tagakiusamiseta võimude poolt. Majanduspoliitika Louis XIV oli küll absolutistlik valitseja ning tegi kõike asju ise, kuid tal oli ka vaja abi. Üks silmapaistvamatest neist oli Jean-Baptiste Colbert. Ta oli Prantsusmaa rahandusminister Louis XIV ajal, ta sai selleks aastal 1665. Colbert korraldas majandust merkantilistlikus toonis. Colberti seisukoht oli: selleks, et vähendada kaupade sissevedu, tuleb neid ise toota. Merkantilistlik majanduspoliitika tähendab seda, et tuuakse sisse võimalikult vähe kaupa ning viiakse välja võimalikult palju. Nii saab riik omale palju kulda ning hõbedat, mis on riigi võimekuse sümbol. Maksupoliitika käis kuningal nii, et ta rentis
ehituskunstnikele, kujuritele ja maalijatele. Õukonnas peeti ülal kirjanikke, muusikuid ja teadlasi. Louis XIV absolutismi ajal leiutati Prantsusmaal jäätis ja vahuvein. *Merkantilistlik majanduspoliitika Absolutismi majanduslik alus loodi merkantilistliku majanduspoliitikaga. Nii saadi suunata raha riigi sõjalise võimsuse tugevdamiseks ja kindlustada riigi ühtsust. Kuningas Louis XIV kõige silmapaistvam nõuandja oli 1665. aastal rahandusministriks tõusnud Jean-Baptiste Colbert. Ta korraldas Prantsusmaa majanduselu merkantilistlikus vaimus. Lühikese ajaga tõusis Prantsusmaa maailma juhtivaks luksus- ja moekaupu tootvaks riigiks. Merkantilistliku majanduspoliitikaga kaasnes asumaade hankimine. Põhja-Ameerikas hõivasid prantslased suuri maa-alasid. Mississippi jõe orus tekkinud asumaa nimetati kuninga auks Louisianaks. Prantsusmaal oli kolooniad ka Ladina-Ameerikas ja Aafrikas. Louis XIV peetud sõjad nõudsid palju raha
ehituskunstnikele, kujuritele ja maalijatele. Õukonnas peeti ülal kirjanikke, muusikuid ja teadlasi. Louis XIV absolutismi ajal leiutati Prantsusmaal jäätis ja vahuvein. *Merkantilistlik majanduspoliitika Absolutismi majanduslik alus loodi merkantilistliku majanduspoliitikaga. Nii saadi suunata raha riigi sõjalise võimsuse tugevdamiseks ja kindlustada riigi ühtsust. Kuningas Louis XIV kõige silmapaistvam nõuandja oli 1665. aastal rahandusministriks tõusnud Jean-Baptiste Colbert. Ta korraldas Prantsusmaa majanduselu merkantilistlikus vaimus. Lühikese ajaga tõusis Prantsusmaa maailma juhtivaks luksus- ja moekaupu tootvaks riigiks. Merkantilistliku majanduspoliitikaga kaasnes asumaade hankimine. Põhja-Ameerikas hõivasid prantslased suuri maa-alasid. Mississippi jõe orus tekkinud asumaa nimetati kuninga auks Louisianaks. Prantsusmaal oli kolooniad ka Ladina-Ameerikas ja Aafrikas. Louis XIV peetud sõjad nõudsid palju raha
ministri kardinal Armand Jean de Richelieu hooleks. Richelieu - Kuna Louis XIII valitsemisasjadest ei huvitunud jättis ta need oma esimese ministri kardinal Armand Jean de Richelieu Louis XIV (1610-1643) Prantsusmaa kuningas, täisealiseks saamiseni valitses Prantsusmaad esimene minister. Uskus et tema võim on otse jumalalt ja ta võib välja anda seadusi ilma kohtu otsuseta. Ajalukku läinud ütlus ,,Riik See olen mina" . Jean-Baptiste Colbert Louis XIV silmapaistvaim rahandusminister aastal 1665. Louis XV (1715-1774) Prantsusmaa kuningas , jättis riigiasjad ametnike hooleks. Ajalukku läinud ütlus ,,pärast mind tulgu või veeuputus" . Charles I Inglismaa kuningas, kes tuli võimule aastal 1625. Saatis parlamendi laiali, kiusas taga puritaane. Lasi parlamendi vahistada ja puhkes kodusõda. Oliver Cromwell (1599-1658) Puritaan, Maa-aadlik , kes kuulus parlamendi vägede etteotsa
Loendus taotles põhiliselt kahte eesmärki: · esiteks tahtis kuningas täpselt teada, kui palju oli igal tema vasallil maad, vara · teiseks püüdis kuningas saada täpseid andmeid maksustamaks rahvast rahamaksuga. 9. Jean Baptiste Colberti osatähtsus kapitalistliku suurtööstuse arengusse Prantsusmaal püüdis väliskaubandust arendada finantsminister Jean Baptiste Colbert Colbert`i aeg oli kapitalistliku suurtööstuse tekkimise ajaks Prantsusmaal Toetades tööstust: · sekkus Colbert tootmisesse endasse, kirjutades ette saaduste kvaliteeti ja headust, riide mõõtmeid (laiust ja pikkust), värvust ja mustrit · välismaa laevadelt hakati Prantsusmaa sadamates võtma tollimaksu · kaubanduse ja tööstuse huvides kaotas palju sisetolle, ehitas teid ja kanaleid
parlamentaarne monarhia-kuningas valitseb koos parlamendiga. Restauratsioon-endise poliitilise korra taastamine(stuartid).õigluste deklaratsioon-kus määrati piirid kununga ja parlamendi vahel.dünastia- kuninga suguvõsa.louisXIII-1610-1643andis seadusi välja,nimetas ministrid ametisse,1614 ajas laiali generaalstaadid,ei huvitunud valitsemisest,jätkas ta asemel richelieu.louisXIV-1643-1715"riik see olen mina"vangistas vastaseid ilma kohtuotsuseta, nõuandja oli colbert,päikesekuningas kuna õukond tiirles ta ümber.louisXV-1715-1774"pärast mind tulgu või veeuputus"jättis riigi asjad ametnike hooleks ja prantsusmaa oli jõudnud revulutsiooni lävele.richelieu-tegelik valitseja Prantsusmaal 17saj algul.charlesI- 1625-1649ta ajas laiali parlamendi 1629a,ta nimetate parlamendi poolt türanniks ja tal rajuti pea maha.charlesII-1660-1685ta taastas endise poliitilise korra inglismaal.oranje willem-hollandi valitseja,ta
Preisimaa oli aga üks nendest protestatlikest maadest, kes võttis Brandenburgi valitseja Friedrich Wilhelm ajal, lahkelt vastu hugenotte, kellega edendati tööndust. Absolutismi ajastu üks võtmesõnu om merkantilism, mis kujutas endast esmakordselt ühtset majanduspoliitikat. Merkantilismi puhul olid riigi huvid tähtsamad kui üksikisiku omad ja seega üritas riik täielikult majandust kontrollida ja reguleerida. Üks tähtsamaid merkantilismi esindajaid oli J. B. Colbert, kes korraldas Louis XIV majanduspoliitikat ning kes muuhulgas koostas esimesena riigieelarve. Valgustatud absolutismi ajastul oli kindlasti üheks tähtsaimaks majanduse elus tööstuslik pööre. Tööstuslik pööre sai võimalikuks tänu põllumajanduspöördele. Tööstusliku pöörde käigus muutus majanduselu tugevalt. Tekkisid tehased manufaktuuride asemele ja algas urbaniseerumine. Riik küll siiski kontrollis majanduspoliitikat aga töölistel olid
vanamoodsad ja ebamugavad. Alates 1661 hakkati Versailles'isse ehitama uhket lossi kuhu koliti 1682.a. Kuninga õukond Versailles'is Õukonda kuulunud aadlikud kandsid tavaliselt kõlavaid tiitleid. Õukondlase tahtsid alati kuninga läheduses viibida. Kuninga kultuurilembus Õukonnas peeti üleval kirjanikke ja muusikuid. Korraldati menukaid teatrietendusi. Rajati botaanikaaed ja tähetorn ning raamatukogu. Prantsuse keel tõusis ausisse. Merkantilistlik majanduspoliitika Eestvedaja J-B Colbert Kutsuti välismaa meistreid parantusmaale, Rajati manufaktuure Kõrged tollimaksud.
- Merkantilism õpetus, mille kohaselt riigi heaolu sõltub võimalikult suurtes kulla- ja hõbedavarudes. - Kes olid 2 kuulsat kardinali 17. s? Riseljöö ja Masarään Mille poolest oli eriline Versailles'i loss ja park? Louis IV lasi ehitada. Peeglisaal kõige uhkem ballisaal. Põõsad olid pügatud erinevateks kujunditeks. Geomeetriline planeering. Teed sirgjoonelised. Purskkaevud. Hooned rokkoko (barokk) stiilis. Umbes 2000 tuba õukonna jaoks. -Kuidas arendas Colbert Prantsusmaa majandust? Ta ostis võimalikult vähe asju sisse ja palju asju välja. Asutas manufaktuure, kuhu riik pani raha, nt siidi, paberimanuaktuur. Millised positiivsed arengud toimusid prantsuse kultuuris 17. sajandil? Prantsuse õukonnas kujunes välja uus tantsustiil ballett. Hakati arendama prantsuse keelt Moeriik Pariisi observatooriumi arendamine Kunstimuuseum. Millega on ajalukku läinud Moliere? Näitekirjandik ja näitleja. Kirjutas palju näitemänge Louis IV õukonna jaoks
surivoodi juures, kui just tegu ei olnud nakkushaigusega, õukondlaste silme all istus kuningas hommikul ööpotil, seejuures viisakalt vesteldes (kuninga eriline privileeg ja kohustus oli rafineeritud viisakus). Kuningakultus väljenduski pidevas saatjaskonnas, erinevalt idamaisest, kus keiser, sahh või peasekretär end harva ilmutab. MERKANTILISTLIK MAJANDUSPOLIITIKA Kuningas Louis XIV kõige silmapaistvam nõuandja oli 1665. aastal rahandusministriks tõusnud Jean-Baptiste Colbert [kol'ber]. Juba väliselt jättis Colbert range mulje. Ta riietus alati musta, keegi ei näinud teda kunagi naeratamas. Colbert korraldas Prantsusmaa majanduselu merkantilistlikus vaimus. Ta kutsus Prantsusmaale välismaa meistreid, õhutas kodanlasi manufaktuure asutama ning jagas neile riigikassast soodsaid laene. Lühikese ajaga tõusis Prantsusmaa maailma juhtivaks luksus- ja moekaupu tootvaks riigiks. Colbert kehtestas
Peamiseks raha hankimise mooduseks oli nende arvates aktiivne kaubandusbilanss. Riik saab rikkaks siis, kui välismaal võimalikult vähe kaupu sisse tuua ja samal ajal palju saadusi välja vedada. Merkantilismi hilisemal arenguetapil asusid ettenägelikud valitsejad ja riigimehed seisukohale, et sisseveo vähendamiseks tuleb ise rohkem toota. Tuntuim riigimees, kes üritas järgida merkantilistlikku majandusõpetust, oli Colbert, kes piiras mitmete välismaa kaupade sissevedu, kehtestas teistele kõrged sisseveotollid ning keelas tooraine väljaveo. Ta maksis preemiaid neile, kes ehitasid laevu, nähes selles võimalust väliskaubanduse hoogustamiseks. Tootmise edendamiseks rajas ta riiklikke manufaktuure. ABSOLUTISM PRANTSUSMAAL Louis XIII Louis XIV Louis XV Louis XVI 1610-1643 1643-1715 1715- 1774 1774- 1792
Uusaja algus-1453 türklased vallutasid Konstantinoopoli, 1492 Kolumbus taasavastas Ameerika, 1517 reformatsiooni käivitumin Uusaja lõpp- 17.-18. saj kuni Prantsuse revolutsioonini, Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade aeg(1789-1815), 19. saj(1815-1900) Prantsuse Revolutsioon- 1789 algas, põhjuseks seisustevahelised probleemid Stuartite dünastia- 1603 algas, võideldi parlamendi õiguste eest Romanovite dün.- 1613 algas, lõppes segaduste aeg 1629- Altmargi rahu, mis lõpetas Eestis pika sõdade perioodi 19. saj kujunes välja industriaalühiskond Prantsusmaa: absolutistlik monarhia- kuninga või keisri võim oli piiramatu 1610- mõrvati Henri IV Generaalstaat- Prantsusmaal 1614 kokkukutsutud seisuste esindused Richelieu(suri 1642)- 1624 sai Prantsusmaa ministriks, keda võis lugeda tegelikuks valitsejaks fronde- võimude vastu liikumine aastatel 1648-1653 Colbert- 1619-1683 finantside peakontrolör Louis XIV ajal Turgot- Louis XVI ajal ...
duellide keelustamine; saatis laiali Generaalstaadid; keelustas usuvabaduse; seega kogu võim läks üle kuninga kätte ning tema otsustas kõike. Kes olid 2 kuulsat kardinali 17. s? - Richelieu (oli Louis XIII ajal). - Mazarin (Louis XIV ajal). Mille poolest on eriline Versailles’i loss ja park? - lossi park piiratud 40 km müüriga; pargis erinevad väikesed lossid; loss olid kuningate ja kuningannade elu-ja tseremooniaruumid; suured ja uhked saalid, kus peeti pidusid. Kuidas arendas Colbert Prantsusmaa majandust? - kehtestas maksud (maamaks, soolamaks, tollimaks). - pensionid kultuuritegelastele. - koostas riigieelarve. - asutas Prantsuse teaduse akadeemia. Millised positiivsed arengud toimusid prantsuse kultuuris 17. sajandil? - ballett, erinevad komöödiad ja muusikud. - Prantsuse alkeemia - keele ühtlustamine. - prantsuse keel muutus kogu riigi keeleks, ladine keele tähtsus kadus. Millega on ajalukku läinud Moliere? - oli näitekirjanik, teatrilavastaja ja näitleja.
Kasumi ja palga vastandlikkus : David Ricardo Arendas tööväärtusteooriat.Esitas ka seisukohta,et töölisele ei maksta sugugi poole rohkem palka,kui ta töötab paremini ja toodab rohkem kaupu,sest palk ei olene vaid tööst vaid ka sellest kui suurt kasumit kapitalist taotleb. Thomas Robert Malthus leidis,et kõiges on süüdi rahvastiku liiga suur iive.Tema teooria kutsus esile ägedaid diskussioone,mis jätkuvad tänapäevani. Merkatilism : Jean-Baptitse Colbert . Leidsid et sisseveo vähendamiseks tuleb rohkem toota,seda silmas pidades soodustati manufaktuuride loomist ja käsitöönduse edendamist.Hoolitseti käibel oleva sularaha hulga eest,et kindustada ostu-müügi tehingute sõlmimine. Klassikalise poltiitökonoomia teke : William Petty Esitas nn tööväärtusteooria,mille kohaselt ühiskonna sissetulekute allikas on töö.Vastavalt sellele määrab kaua loomuliku hinna selle tootmiseks kulutatud tööaeg. Valgustusaeg e
s, nii et me võime rääkida absoluutse monarhia kujunemisest Louis XIV valitsemisaja lõpuks? Valitsus tsentraliseeriti, aadelkond pidi minema riigiteenistusse ja absolutismi kujunemine. Kes olid 2 kuulsat kardinali 17. s? Richelieu ja Jules Mazarin. Mille poolest oli eriline Versailles'i loss ja park? 1. Peeglisaal 2. Tohutult suur ja väga uhke 3. Piiratud müüriga 40 km 4. Õukonnamuuseum 5. Pargis asusid väikesed lossid Kuidas arendas Colbert Prantsusmaa majandust? Ta hoidis ära pankroti, arendas kaubandust(mis tähendas rohkem tulu). Teda peetakse ka prantsuse merkantilistliku majanduspoliitika loojaks. Millised positiivsed arengud toimusid prantsuse kultuuris 17. sajandil? Uhked rõivad Baroki kujunemine Loodus muutus maalimisobjektiks Klassitsistliku suuna kujunemine Millega on ajalukku läinud Moliere? Ta oli prantsuse näitekirjanik, teatrilavastaja ja näitleja. Ta oli parim prantsuse komöödiakirjanik
· Kaotati pärisorjus ja mindi üle teorendilt raharendile · Riigikeeleks ladina keele asemel saksa keel. Merkantilism sh. Kolbertism + abinõud merkantistliku majanduspoliitika teostamiseks. (lk 11; 13;50) Merkantilism õpetus, mille kohaselt riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kulla ja hõbedavarudest, kaupade väljaveo soodustamisest ja sisseveo tõkestamisest kõrgete kaitsetollide abil. Jean Baptiste Colbert korraldas Louis XIV jal majanduspoliitikat peakontrolöri ametis. Colberti loetakse merkantilistliku majanduspoliitika üheks kõige silmapaistvamaks esindajaks, kes muu hulgas koostas esimesena tänapäevases mõistes riigieelarve. Kolbertism riik müüb rohkem kaupa, kui sisse ostab. Abinõud teostamiseks : · Tõkestada raha väljavoolu riigist · Kodumaise tooraine maksimaalne ärakasutamine eksporttoodangu valmistamiseks (klaas, siid, moekaubad, parfüüm ja portselan)
Fouquet’ ei saanud aga oma kuninglikku aeda kaua nautida. Aia pidulikul avamistseremoonial käinud kuningas Louis XIV tundis lossi ja lossiparki nähes kadedust ning tekkis küsimus, kuidas saab tema finantsministril olla nii palju raha, et lubada endale säärast luksuslikku lossi ja lossiparki. Sellele järgnes suur skandaal ning paar päeva pärast aiatseremooniat (17.08.1661) mõisteti Fouquet’ vangi. 16 1.1.3 Versailles’ park Fouquet’ asemele asus Jean Baptiste Colbert, kes 1661. aastal kuningale kirjutatud kirjas väljendas seisukohta, et sõjategevuse puudumise tõttu saab valitseja ülevust väljendada vaid läbi arhitektuurialaste saavutuste. 1666. aastal hakkasid peale kiired ehitustööd. 17 Versailles’ park ei paku vaatajale ainuüksi naudingut vaid sümboliseerib uut poliitilist korda, ehk isegi uut maailma korda.18 Ka Louis XIV seostamine Apolloga ei ole ainult
Fifth level Tuileries palee 1624-1793 1625. aastal jätkuvad ehitustööd Louis XIII juhtimisel Hakatakse ehitama teistele paleedele eeskujuks olevat Kella paviljoni (praegune Sully) Austria Anne juurdehitused (Romanelli, Anguier) 1660. aastal toimub pooleliolevate ehitustööde lõpetamine Louis Le Vau juhtimisel 1661. aastal laastab Petite galeriid tulekahju Uus suurejooneline kuningliku residentsi sissekäik Jean-Baptiste Colbert peatab tööd Louvre'is, Cour Carrée jääb peaaegu sajandiks katuseta 1692. aastal luuakse Karüatiidide saali antiikskulptuuride galerii 1756. aastal jätkuvad ehitustööd Louis XV juhtimisel, Cour Carrée saab katuse 10. augustil 1793. aastal avab uksed Kunstimuusem Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Pariisi rajati tähetorn, botaanikaaed ja seati sisse raamatukogusid. Peale selle toetas LouisXIV Prantsuse Akadeemiat ja tegi palju kauni prantsuse keele toetuseks, keele reeglistamine viis õukonnakeele eristumisele lihtsa prantslase keelest. Selellajal, kui õukond kulutas raha ja lõbutses oli riigiametnike mureks raha hankimine õukonnale ning riigi üha suurenevate vajaduste katteks. Alates 1665 sai rahandusministriks Jean-Baptiste Colbert, alati rangelt musta kandev morniilmeline mees. Ta korraldas Prantsusmaa majanduselu merkantilismi vaimus. See tähendas osta võimalikult vähe kaupu sisse ja võimalikult palju müüa saadusi välismaale. Colberti algatusel asutati riiklikke manufaktuure, mis pidid tootma kaupu, mida seni välismaalt sisse veeti. Ta rentis ka maksukogumisõiguse jõukamatele kaupmeestele, kes siis omakorda võtsid makse elanikkonnalt. Rahva maksukoormus suurenes sellega veelgi.
Merkantilism def. varauusaja majanduslik õpetus ja poliitika, mille järgi heaolu sõltub võimalikult suurtest kulla- ja hõbedavarudest. Riigi rikkuse allikaks peeti kaubandust, eestkätt väliskaubandust ja rikkuse mõõdupuuks väärismetallide juurdevoolu. See oli riiklikult juhitud majandus. Louis XIV aegset merkantilismi nim. kolbertismiks, kuna Louis XIV majanduspoliitikat korraldas Jean Baptiste Colbert 18. sajand kui valgustusajastu (1680-1780) Valgustusideed said alguse Inglismaalt, kuid suurima leviku saavutasid Prantsusmaal. Valgustus suurim vaimne liikumine Euroopas pärast reformatsiooni, mis tugines humanismile (inimene tähelepanu keskpunktis) ja loodusteadlikule maailmapildile. Valgustajad püüdsid oma teostega rahva hulki harida e. valgustada, õpetades kuidas senisest paremini ühiskonda korraldada.
MÕISTED Absolutism- valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim. Valgustatud absolutism- valitsemisvorm, kus valitseja surub peale, ta ei huvitu rahva arvamusest (louis) Parlamentaarne monarhia- on parlamentarismi vorm, kus riigipeaks on monarh, kellele kuulub vaid esindusfunktsioon ja ta ei oma poliitilist võimu. Merkatilism- õpetus, mille kohaselt riigi heaolu sõltus suurest kulla ja hõbedavarudest ja import peab olema väiksem kui eksport Hugenot- protestant Prantsusmaalt, usuvabaduse säilitaja Püssirohuvandenõu- Guy Fawkes paigutas parlamendihoone keldrisse püssirohutünnid, et parlament koos kuningaga õhku lasta House of Lords- ülemkoda, istusid osalt pöritavatel, osalt ametiseisundiga kaasnevatel kohtadel kõrgaadlikud ja valimulikud House of Commons- alamkoda, liikmed valiti House of Parliament- on Westminster'i paleee, kus parlament koos käib Long Parliament- Charles I 1640 aastal kutsus kokku parlamendi, parlame...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
