muusika esitamise koosseisud 1.kõik hääli võidi laulda 2.kõik hääli võidi mägida 3.hääled jagati mängijate ja lauljate vahel 4.lauldi kõiki hääli ja dubleeriti neid pillidel. Pr.ilmalik laul 16saj *enamus neljahäälsed, *komponeeritud,sarnaselt motetile *meloodilised sentimentaalsed *kiiretempolised ja lõbusad Sansoonizanri kuulus esitaja/teosed Clement Janequin,"La chant des oiseaux","La Guerre" It ilmalikud lauluvormisd 16 saj *Frotolla - õukondlik laulutüüp,lihtsas vormis stroofiline tekst. (meloodia ülemises hääles,teosed saatehääled.tihti tantsulaul) Villanella-3-häälne,algelise kõlaga Balletto-tantsulaul,rütmikas. MADRIGAL.(zanr-vokaalmuusika) isel tunn - ilma saateta,sisu on vaimulik või ilmalik, polüfooniline. Nt.Jacob Arcadelti-"Valge õrn luik" Madriigal on 4-6 häälne,polüfooniline lauluvorm,sarnaneb maketiga. millised zanrid kasvasid välja madrigalist? -barokkaaria -kammerkantaat -madrigal komöödia Meistersingrite tegevus on mõ...
· Tabulatuur omapärane praktiline noodikiri, kus mitte noodid vaid pigem mänguvõtted · Pillimuusika oli algul peamiselt improvisatsioon · Toccata Pillid: · Klahvpillid: orel · Erinevat tüüpi klavessiinid · Klavikord · Keelpillid: Lauto, vioolad · Viola da gamba · Viola da braccio · Puhkpillid: plokkflööt, põikflööt, pommer (oboe), dulcian (fagott), krummhorn; trompetid, trobmoonid, tsink Tähtsamad zanrid · Toccata, fantaasia · Ansamblimuusika: · Tantsud (sageli paaris aeglane, kiire) · Pavaan ja galliard · Canzon (eeskujuks ilmalik motett) polüfooniline instrumentaalpala · Sonata (it. Sonare kõlama) - al. 16. saj. lõpust tähistatakse instr. Palasid · Ricercar - range polüfoonilise ehitusega. (imitatsioon)
RENESSANS S 14-16 SAJAND ARS NOVA Mis on Renesanss? Renessanss- antiikkultuuri taassünd. Itaalisat alguse saanud ning 14.-16. Sajandil väldanud periood Euroopa kultuuri ajaloos. Oluliseks sai inimene! Renessansi populaarseim sõna: ISE! RENESSANSI TUNTUMAD HELILOOJAD Josquin Desprez (u.1440-1521) Orlandus Lassus (u.1532-1594) Palestrina (u.1525-1594) RENESSANSS PILLID Klahvpillid- orel, klavikord, klavessiin Keelpillid- lautole, vioola Puhkpillid- plokkflööt, pommer, dulcian, krummhorn Vaskpillid- trompeid, tromboonid, tsink Ansamblipillidena kasutati puupuhkpille. RENESSANSS MUUSIKAS Meloodia lihtne, laulev, rahulik, pole suuri kontraste. Kontrapunkt. Tekib Prantsusmaal - 14..saj. Madalmaades- 15.saj. (Holland, Belgia, Luxenburg, Kirde- Prantsusmaa) ILMALIK Prantsuse sansoon - laul armastusest Canzon - sansooni instrumentaal- töötlus Madrigal - it.k-emakeelne laul, Polüfooniline 3-6 häälne armastuslaul, lauldi oma rõõmuks,
Kodune * Plokkflööt musitseerimin * Pommer e * Dulcian -> Fagott * Krummhorn Muusika Pillid Vaskpuhkpillid: * Trompet
Renesanss Mõiste renesanss tuleneb Itaalia keelest ja see võeti kasutusele 14.sajandil, tähistamaks tagasipöördumist ilmalikku muusikasse. Renesanssiajastu hõlmab ajavahemikku 14. 16. sajand. Milline on humanistlik iluideaal ? Ilus, õige, vastab jumalikule seaduspärasusele. Mida tähendab ars nova, mida tähistab ja mis on selle mõiste sisu ? 1320. 1380. Aastatel Prantsusmaal domineerinud muusikastiil. Mõnikord käsitletakse seda osana keskaja muusikast ning mõnikord renessanssmuusika esimese ilminguna. Itaalia kultuuri 14. sajandit nimetatakse ka Trecentoks. Sel ajal tõuseb esile elegantne, ilmalik seltskonna kunst, tagaplaanile jääb vaimulik muusika. Nimeta olulisemad muusikazanrid, mida viljeldi Madalmaade koolkonnas 15. 16. Sajandil. Missa, motett, ilmalik polüfooniline laul. Seleta mõiste cantus firmus. Kuidas on see seotud 15. sajandi missaga ? Keskaegset polüfooniliselt helitööd läbiv pe...
Sansoon-pr keelne ilmalik polüfooniline laul, Frottola-lihtsas vormis salmilaul, millel on tihti ka refrään, Villanella-laul, mis matkib lihtsat rahvamuusikastiili, Balleta, Motett, Madrigal-tõsine armastusluule. 6. Kirjelda luteri koraali Saksa protestantlik kirikulaul. Igas salmis korduv viis ja stroofiline värsstekst. 7. Nimeta renessansiajastu pille Orel, klavessiin, klavikord, plokkflööt, pommer, dulcian, krummhorn, trompet, tsink, viola. 8. Mis iseloomustab barokiajastu vokaalmuusikat? - (oli töös 1. Real) 9. Seleta mõistet monoodia? Ühehäälne meloodia, millega käib tavaliselt kaasas ka harmooniasaade. 10. Seleta mõistet basso continuo? Barokkmuusikas iseloomulik improvisatsiooniline harmooniasaade, mis lähtus üleskirjutatud bassihäälest. (oli töös 1. Real) 11. Seleta mõistet kantaat? Mitmeosaline teos vokaalsolistidele ja/või koorile, harilikult
teosed näiteks Alexander Knaifelilt, Arvo Pärdilt, Galina Grigorjevalt, Lepo Sumeralt ja teistelt. ● Andres Mustonen koos Hortus Musicusega on jõudnud salvestada üle 30 heliplaadi firmadele Warner Classic, Melodija, Antes jt. Kollektiiv Andres Mustonen – ansambli kunstiline juht, viiul Olev Ainomäe – pommerid, šalmei, plokkflöödid Imre Eenma – violone Valter Jürgenson – tromboonid Tõnis Kaumann – bariton, löökpillid Tõnis Kuurme – dulcian, rauschpfeiff, plokkflöödid Riho Ridbeck – bass, löökpillid Ivo Sillamaa – klavessiin, orel Anto Õnnis – tenor, löökpillid Taavo Remmel – kontrabass Robert Staak – vanemtoimetaja Laine Lillepruun – vanemadministraator Allikas Andres Mustonen ● Andres Mustonen oli Nõukogude Liidus varajase muusika pioneere, olles eeskujuks paljude vanamuusikaansamblite loomisele.
klavessiini. Puhkpillidest pommereid, nendest arenesid välja oboe, fagott, hornid ja metsasarv. Sellest ajast pärineb ka trompet. Heliloojad hakkasid rohkem kirjutama tantsu- ja meelelahutusmuusikat. 17.sajandil kujunes välja praktiline noodikiri tabulatuur, mis ei märkinud helikõrgusi, vaid mänguvõtteid. Tavalisemad pillid olid orel, klavessiin, klavikord, lauto, viola da gamba, plokkflöödid, pommer ( millest arenes oboe ), dulcian ( millest arenes fagott ), krummhorn, trompet, tromboon. ( pommer ) ( dulcian )
Samuti esitati lugusid E. Widmanni ja M. Praetoriuse loomingutest. Erasmus Widmann sündis 15.septembril 1572 Schwäbisch Hallis ja suri 31.oktoobril Rothenburg ob der Tauberis. Tema oli Saksmaa orelimängija ja helilooja. Hortus Musicus koosneb 10 liikmest: Andres Mustonen - ansambli juht, viiul, plokkflöödid, viiola; Olev Ainomäe – pommerid, šalmei, plokkföödid, oboe, krummhornid; Imre Eenma – violone, gamba, kontrabass; Valter Jürgenson – tromboonid; Tõnis Kuurme– dulcian, rauschpfeiff, plokkflöödid; Tõnis Kaumann – bariton, löökpillid; Riho Ridbeck – bass, löökpillid, trummid; Ivo Sillamaa – klavessiin, orel, klaver; Anto Õnnis – tenor, löökpillid; Taavo Remmel – kontrabass. Solistideks on Tõnis Kaumann – bariton ja Riho Ridbeck – bass. Kõige rohkem meeldis mulle Erasmus Wildmanni teos Musicalischer Tugendspiegel. See kuulub renessans muusika hulka. Lugu on kirjutatud jazz ja rock/pop stiilis. Esitus oli üldiselt
4-häälsed) *näiteks Clement Janequin ''Lindude laul'' Itaalias valitses erakordne zanriterohkus vokaalpolüfoonias: 1) frottolla- õukondlik laulutüüp 2) vilanella- laul, mis matkib ravamuusika stiili 3) balletto- tantsulaul 4) madrigal- eriti peen kõrgharitlaste koosmuitseerimise vorm *madrigal-soolomadrigal-ooper-madrigalikomöödia *14-16 sajandil mängiti pillidega vokaalmuusika seadeid- canzon, sonata, ricercar *klahvpillid: klavessiiin, klavikord, orel *puhkpillid: dulcian, pommer, plokkföödid, trompet, tromboon, krummhornid, tsink *keelpillid: lauto, vioola da gamba, viola da braccio *ansamblimuusikas olid levinud tantsud, neid mängiti selstkonnamuusikana: branle, pavaan, galliard
sajandil, võrdlus varasema ajaga. Kuni 16. Saj oli kunstmuusika enamjaolt seotud tekstiga Eraldi instrumentalmuusikat veel ei kurjutatud Toccata oli al 16. Saj II poolest Itaalias klahvpillifantaasiate nimetus 16. Pillid: Trompetid: (signaalpillidena), Tromboonid, Löökpillid, Portatiiv, Rebekk, Flöödid Klahvpillid: Portatiivorel, Klavessiin, Klavikord (pmst nagu süntesaator, paigutati lauale) Puupuhkpillid:Plokkflööt, Pommer (oboe eelkäija), Dulcian (fagoti eelkäija), Krummhornid (sarved, sirge, alt üleskeeratud, meenutab jalutuskeppi) Vaskpuhkpillid: Trompet, tromboon, tsink (kõverad) Keelpillid: viola de gamba (tšello eelkäia), Viola da braccio (viiuli eelkäija) Portatiivorel Dulcian Krummhorn viola de gamba Viola da braccio Pommer 17. Ansamblimuusika – tantsud
veel Olev Ainomäe, Imre Eenma, Valter Jürgenson, Tõnis Kaumann, Tõnis Kuurme, Riho Ridbeck, Ivo Sillamaa, Anto Õnnis ja Taavo Remmel. Ansamblit on aitamas ka vanemtoimetaja Robert Staak ning vanemadministraator Laine Lillepruun. Kõik mehed valdavad mitut instrumenti ja ka kontserdil toimus neil omavahel pidev pillide vahetus, mis muutis selle veelgi huvitavamaks ja teistsuguseks. Pillidest tundsin ära mitmeid renessansiajastu instrumente. Näiteks nagu plokkflöödid, pommer, dulcian, krummhornid, tromboonid ja viola da gamba, kuid need on kontserdil mängitud instrumentidest vaid vähesed. Kontsert toimus väikeses kiviseintega ruumis, millel rippusid suured piltidega seinavaibad. Muusikud ise kandsid aga keskaegset stiili värvilisi riideid, mis oleks justkui mõnest ajaloolisest filmist pärit. Kontsert toimus publikule väga lähedal, mis tundus küll algul kummaline, kuid muutis kontserdi tegelikult veelgi hubasemaks. Mulle meeldisid samuti
Renessanss Mõisted: Ars nova – muusikastiil 14. sajandi Prantsusmaal Balletio – tantsulaul, villanella üks alaliik 16. sajandi teisel poolel Canzon – renessansiaegne heliteos pilliansamblile, algselt prantsuse šansooni instrumentaaltöötlus; polüfooniline instrumentaalpala dulcian – kahekordse roohuulikuga puupuhkpill (fagoti eelkäija) frottola – homofoonia tunnustega, korduva refrääniga laul fuuga – polüfoonilise muusika üks põhilisi vorme, arenes ricercarist gregooriuse laul – roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul homofoonia – mitmehäälsus, kus üks hääl kannab iseseisvat meloodiat ja teised hääled moodustavad harmoonilise saate imitatsioon – meloodiaosa matkimine erinevate häälte poolt kapell – instrumentalansambel koraal – kirikulaul, roomakatolikus ühehäälne liturgiline laul liturgia – kristlik jumalateenistus, selle rituaalid ja korraldus madrigal – klassikaline itaalia luulevorm; 16. saj. kõrgstiilis teksti ja muusikaga ...
kapellid ning õukonna kutselised lauljad. Avati muusika koole ka väljaspool kirikut. Esimene konservatoorium avati 1537 a. Naoplis. Tänu nooditrüki tehnika loomisele 15. Ja 16. Saj vahetusel hakkas levima mitmehäälne laulukultuur. Kiriku kõrval tellisid ja rahastasid muusikat rikkad linnakodanikud ja kaupmehed. Uued pillid: · Rüütlite pill Lauto · Viola da braccio vioola · Viola da gamba tsello · Dulcian fagot · Krummhorn kõversarv · Trompet · Tromboon Renessanns jaguneb kolmeks: 1. Vanarenessanss (14.saj) 2. Kõrgrenessanss ( 15.saj) 3. Hilisrenessanss (16.saj)
Orel oli koraalilaulude saateks. Lutherlikud koraaliraamatud ilmusid 1524. aastal. Neid laule, mida ta ise on teinud, on ka tänapäeval tuntud nt ,,Ma tulen taevast ülevalt" ning ,,Üks kindel linn ja varjupaik". Pillimuusika renessanssis Väga palju näiteid on säilinud tänapäevani (lautole ja klavessiinile). Keelpillidest olid kasutusel kõik viola tüübid, harf. Klahvpillidest kasutati klavessiini, klavekordi ja orelit. Puhkpillidest flöödid, pommer (tänapäeva oboe), dulcian (tänapäeva fagott). Arenes ansamblimuusika (16. sajandi lõpp), mida kirjutati tantsude näol. Tantsud: galliard, paviaan, saltarello ja Branl. Kuulsamad heliloojad: Sakslane Susato (16. saj.) ja prantslane Frank.
Renessanss-taassünniajastu-ühiskondlik-poliitiline ja kultuuriline liikumine Euroopas 14.-16.saj. a-capella-ei tähenda saateta esitust,vaid kapelliga koos,kuhu võisid kuuluda ja eelistatult ka kuulusid pillid. Prantsuse sansoon-valdavalt oli sansoon 4-häälne,komponeeritud üsna sarnaselt motetile,eristatakse kaht laulutüüpi:a)meloodilised ja sentimentaalsed,b)kiiretempolised ja lõbusad,enamasti on need armastuslaulud,kiire tempo Missa- katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm ja sellele vastav mitmeosaline muusikateos.Oli missa ordinaariumiosade tsükkel, mis olid tüüpiliselt ühendatud muus.liseks tervikuks ühe põhimeloodia,cantus firmus'e abil.Tavaliselt on see meloodia vana motetitehnika eeskujul tenorihääles,renessanssiajastul laenati see meloodia harva gregooriuse laulust,enamasti oli selleks hoopis mõni tunutd ilmalik viis. Reekviem- on leinamissa,katoliku kiriku jumalateenistus,mida peetakse surnute mälestamiseks.Nii nagu missa,kuj...
ühehäälne ja Inglismaal võeti eeskujuks itaalia madrigal. 15. Pillimuusika iseloomustus 16.sajandil Intensiivne pillide areng. Kasutati trompeteid (signaalpillidena) ja tromboone, ansamblite koosseisu kuulusid ka löökpillid. Jätkuvalt kasutati mitmeid juba keskajast tuttavaid pille: portatiiv, rebekk, flöödid jt. 16. Pillid (õpikus ka mingid nunnud pildid) Klahvpillid - orel, klavessiin, klavikord Puupuhkpillid - plokkflööt, pommer (oboe), dulcian (fagott), krummhornid (sarved) Vaskpuhkpillid trompet, tromboon, tsink Keelpillid - viola da gamba (tello eelkäija), viola da braccio (viiuli eelkäija) 17. Ansamblimuusika tantsud ja instrumentaalmuusika vormid canzon, sonata, ricercar Ansamblimuusikast olid enam levinud tantsud, kuid neid ei mängitud ainult tantsuks, vaid ka lihtsalt kui seltskonnamuusikat. Traditsioonide kohaselt esitati tantse paaridena: 2-osalises taktimõõdus
RENESANSS 14.SAJ II POOL - 16.SAJ LÕPP Tekkisid eeldused uue poliitilise, vaimse ja kultuurilise olukorra tekkeks Euroopas (14.saj) Kirikus olid rasked ajad: SUUR SKISMA (1378 - 1417) e suur kirikulõhe (rooma- katoliku kiriku ja kreeka katoliku/õigeusu kiriku lõplik lahknemine) oli toimunud juba keskajal 1054. aastal. - Korraga valitses 2 paavsti: Roomas ja Avignonis Prantsusmaal - Kirik lakkas olemast inimeste maailmapildi kesktelg Poliitilise pildi muutus: - Inglismaa ja Prantsusmaa vaheline SAJA-AASTANE SÕDA - Tegi lõpu rüütlikultuurile - Prantsusmaa lakkas olemast keskne positsioon Euroopas Põhja-Itaaliast kujunes eeskujuks VARAKAPITALISTLIK ÜHISKOND: - Tekkis humanistlik ühiskond e väärtushinnangute andmisel hakati lähtuma inimestest Suur katk 1349 Filosoofia/kirjandus toetusid antiikkultuuri pärandile. Maadeavastuste/teaduste kiire arengu tõttu hakkas muutuma inimese maailmapilt. TRÜKIKUNSTI ...
kõrgetele nõuetele. o Ayr laulusaatega soololaul 8.INSTRUMENTAALMUUSIKA 16. SAJANDIL 16. sajandil hakati kirjutama seadeid pillidele tabulatuur noodikiri, mis tähistab mite helikõrgusi, vaid mänguvõtteid pillid: orel(positiivorel, kirikuorel, portatiivorel), klavessiin, klavikord plokkflööt, põikflööt, pommer, dulcian, fagott, krummhornid, trompetid, tromboonid, tsink(soolo) lauto, viola da gamba(soolo), viola da braccio, rebekk sonare kõlama tantsud: branle, aeglane pidulik pavaan, kiire galliard ansamblimuusika vormid: canzon sonata ricercar
Renessanssi muusika Keskaja ja renessansi muusika võrdlus KESKAEG RENESSANSS ·muusika seletamine matemaatika abil, ·arutlused selle üle, mis on ilus kunstis ja sest see, mis on õige, on ka ilus. muusikas lähtuvad meeleliselt tajust ·anonüümne looming ·teost saab seostada kindla autoriga ·kirikumuusika ·ilmalikud zanrid määravad kunstmuusika stiili ·kooskõladeks on kvindid, kvardid, ·kooskõladeks tertsid ja sekstid (al. XV oktavid saj.) ·partiid komponeeritakse ükshaaval ·partiid komponeeritakse korraga ·partiid on iseseisvad ·hääled jäljendavad teineteist, sellest sünnib imitatsiooniline polüfoonia ·hääled ristuvad, meloodiat ei kuule ·ideaaliks saab lihtne ja laulev meloodia, ...
(National Academy of St Cecilia). Esimene ooper “Daphne” kirjutati tellimusena 1597. a. Firenzes, muusika autor Jacopo Peri (1561-1633), tekst- Ottavio Rinuccini.Esimene ooperiteater ehitati 1637 a. Veneetsias, (San Cassiano). I) pillid- Klahvpillide sünd ja areng - orel, klavessiin (klavikord). Keelpillid - lauto, viola da gamba (põlvede vahel hoituna), viola da braccio (õlal nagu tänapäeva viiul). Puupuhkpillid - pommer, dulcian, krummhorn, rankett, plokkflööt. Vaskpuhkpillid – trompet, tromboon. K)metseen- kes tarbib, tellib ja rahastab kunsti ja muusikat. Humanistid- mõtlejate ühendus, kes oma väärtushinnangutes lähtuvad nn ilu kategooriatest. Impressario- teatri tegevuse organiseerija, muusikatrupi majanduslik ja muusikute administraator), solistid, orkester. 7. A)Barokiaegne muusika jagunes stiililiselt 3ks: 1) Vana ehk kiriklik stiil – peamiselt Sksm.-l- muusika oli polüfooniline,
(klaviatuuri) (tiivakujuline) - klavikord (ristkülikukujuline) · Keelpillid: - Viola da gamba mängitakse põlvel või põlvede vahel - Viola da braccio õlavarrele toetuv - Lautod - Vioolad - Ka rebekk ja fiidel · Puhkpillid: - Flöödid (plokk- ja põik-) - Pommer arenes salmeist, oboe eelkäija, topeltroohuulikuga - Dulcian basspill, mille tuulekanal teeb 2-3 käändu, fagoti eelkäija, roohuulikuga - Krummhornid kõveraks painutatud korpusega pill, mille roohuulik on eraldi kapslis - Trompetid vaskpuhkpillid - Tromboonid - Tsink korpuse järgi puupill, huuliku ja mänguviisi järgi vaskpill Ansamblimuusikast mängiti enamasti tantse. Tantsud olid kogumikes tavaliselt paaridena.
ooperistseeniga) INSTRUMENDID Kirikus orel; ilmalikus muusikas palju Orel, klavessiini erinevad tüübid, klavikord, lauto, erinevad Viiuli esilekerkimine ansambli- ja soolopillina; klaver; klavessiin keelpille. fiidel (vioolaviiul), rebekk, vioolad; puhkpillid: flööt, pommer ( oboe); dulcian (fagott); lauto (araabia päritolu, ümarapõhjaline), krummhorn, trompet (signaalpillina); tromboon, tsink (välja psalteerium ( klavessiinilaadsed pillid), surnud) harf, organistrum, flööt, salmei (2kordne roohuulik) HELILOOJAD Anonüümsed; Leonius (muusika sarnaneb Palestrina (Ta oli üks suurimatest keskaja heliloojatest
muusikas fiidel, rebekk, lauto, viola da gamba, bass, tähtsaimaks soolo- sümfooniaorkestri harf, põikflööt, trompet, viola da braccio; pilliks sai viiul. koosseis, populaarseks pillid käsitrumm, tamburiin. plokkflööt, pommer, Konstrueeriti põikflööt soolopilliks sai klaver dulcian, krummhorn; ja fagott, populaarsed ka trompet, tromboon, plokkflööt ja fagott. tsink; täiuslikemaks Esimesed katsed teha instrumendiks peeti vaskpuhkpille kromaati- inimhäält liseks. Haamerklaver.
MUUSIKAAJALUGU 5. SAJAND 16. SAJAND Keskaeg 5 13 sajand. Gregorius ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu aluseks. 7-8 sajandi jooksul kujunenud kirikulaulu nimetatakse gregoriuse lauluks. Väga oluline on benediktaste panus rooma katoliku kiriku liturgilise laulu kujunemisse ja säilitamisse. Kloostrikantoritest said muusikahariduse juhid., kloostrites kirjutati ja säilitati liturgilisi tekste ja laule. Kristlik kirikulaul on seotud kaht liiki liturgiaga: tunnipalvus ja missa. Kontsert muusika aluseks on missa. Muutumatuid, igal päeval korduvaid osi nimetatakse ordinaariumiks. Muutuvaid osi nimetatakse propiumiks. Gregoriuse laul on roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul. Olemuselt on see laul ühehäälne ja saateta. Laulda võib üksik vaimulik, koorisolist, lauljate grupp või terve koor. Tekstid on tavaliselt ladina keelsed. Kõige lihtsam teksti esitamise viis on retsi...
h) kus ja millal: esimene ooper ja ooperiteater; esimene konservatoorium; - Esimeseks ooperiks peetakse itaalia helilooja Jacopo Peri ja libretisti Ottavio Rinuccini "Daphnet" 1637. aastal rajati Veneetsias esimene ooperiteater. Keiserlikul Venemaal aga asutati esimene konservatoorium 1862. aastal i) pillid - orel, klavessiin, klavikord, lauto, viola da gamba, plokkflöödid, pommer (millest arenes oboe), dulcian (millest arenes fagott), krummhorn, trompet, tromboon. j) kus, kes ja millal: esimene ooperietendus - Helilooja ja laulja Jakopo Peri kirjutas tolle aja tuntud poeedi Ottavio Rinuccini tekstile esimese uues stiilis ooperi "Daphne", mis lavastati 1597-1598. aastal ühe jõuka firenzelase majas 3
kus ja millal: esimene ooper ja ooperiteater; esimene konservatoorium; - 16 saj. lõpul . Esimene ooper “Daphne” kirjutati tellimusena 1597. a. Firenzes, muusika autor Jacopo Peri (1561-1633), tekst- Ottavio Rinuccini. Esimene ooperiteater ehitati 1637 a. Veneetsias, (San Cassiano) pillid - Klahvpillide sünd ja areng - orel, klavessiin (klavikord) Keelpillid - lauto, viola da gamba (põlvede vahel hoituna), viola da braccio (õlal nagu tänapäeva viiul) Puupuhkpillid - pommer, dulcian, krummhorn, rankett, plokkflööt Vaskpuhkpillid – trompet, tromboon kus, kes ja millal: esimene ooperietendus - Esimene ooper “Daphne” kirjutati tellimusena 1597. a. Firenzes, muusika autor Jacopo Peri (1561-1633), tekst- Ottavio Rinuccini. kes oli: metseen; humanistid; impressario - metseen - teaduse, kunsti ja kirjanduse hedonistlik toetamine rikaste üksikisikute, kuningakodade, aristokraatia ning hiljem suurkodanluse poolt
Enne 16. sajandit ei kirjutatud instrumentaalmuusikat spetsiaalselt pillidele. Pillimuusika oli algul peamiselt improvisatsioon. Varaseimad pillimuusika näited on vokaalmuusika seaded (klahvpillidele, lautole, vioolale). 17. sajandil kujunes välja praktiline noodikiri tabulatuur, mis ei märkinud helikõrgusi, vaid mänguvõtteid. Tavalisemad pillid olid orel, klavessiin, klavikord, lauto, viola da gamba, plokkflöödid, pommer, dulcian, krummhorn, trompet ning tromboon. Instrumentaalmuusika zanriteks olid prelüüd, fantaasia, toccata ja kantsoon. Ansamblimuusikast olid levinud tantsud braanl, pavaan, galliard. Pille hakati ehitama perekonniti sopranist bassini. Tähtsaimad heliloojad renessanssi ajastul olid: Leonel Power, John Dunstable, Gilles Binchois, Guillaume Dufay, Johannes Ockeghern, Antoine Busnois, Alexandes Agricola,
KESKAJA MUUSIKAAJALUGU mõisted Gregoriuse laulRooma katoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul.Lähtub loomuliku kõne rütmist,peamine tekst ja sõnum.Tavaliselt lad.keelne. Missakatoliku kiriku igapäevane tähtsaim liturgia,toiminguid hakati 45.saj lauludega saatma.Lauldavad liturgilised laulud jagunevad:1.laulud,kõlavad kõikidel teenistustel nn.missa ordinaariumi laulud.2.laulud,vahelduvad igapäev vastavalt kirikukalendri pühadele ja tähtpäevadele. Neumatähistavad kindla helikõrgusega helisid vaid 4 helist koosnevaid meloodia elemente. Vagant e.Goljaarlad.keelsed,pilkavad kirikulaule,võisid olla siivutud,13.saj algul pandi kokku I suurim vagandi luule kogu ,,Carmina Burana". Menestrel e.zonglöörkeskaegne alamast seisusest rändmuusik.esit.enamasti teiste loodud rahvakeelseid laule,täiendasid neid omalt poolt.fenomenaalse mäluga. Rüütlilaulenamasti kõrgest seisusest,ise lõid ja esitasid laule.Võisid olla ka naised.nim.trubaduurideks,...
Keskmine - matt, kahvatu Kõrge Clarino (tõlkes trompet) register, hele, särav Klarnet on universaalsete kõlaomadustega instrument. Lai dünaamiline skaala. Tehniliselt kiire. Klarnetil on duodeetsimiklapp mitte oktaviklapp. Klarnet saab sisse imbuda ei kusagilt, mida näiteks oboega teha ei saa. ,,Klarnet on nagu Jack Nicolson, palju eriilmelisi karaktereid" Ivan Müller (pärit Eestist) arendas välja diatoonilise süsteemi. FAGOTT Fagotti eelkäijaks oli DULCIAN Albonesi leiutas pilli, nim PHAOGOTUS, pigem sarveline, torupill. 17.-18. saj vahetusel leiutati esimesed fagotid, mis käisid neljaks osaks lahti. Viimase 150 aasta jooksul on pilliarendus minimaalne. Fagotti osad: 1. S mille külge käib lesthuulik 2. väike toru 3. saabas 4. suur toru 5. lehter Fagotti perekond: Fagott in C Kontrafagott in C ( kõlab oktav madalamalt) Ulatus: (Suure oktavi) B1 a1(orkestri kõrgeim) e2 Fagotti registrid:
Sooloesituste jaoks kujunes välja noodikiri, milline ei pane kirja mitte helikõrgusi, vaid mänguvõtteid (sõrmestus, klahvide tähed jne.). Pillid. Intensiivne pillide areng. Kasutati trompeteid (pms signaalpillidena) ja tromboone, ansamblite koosseisu kuulusid ka löökpillid. Jätkuvalt kasutati mitmeid juba keskajast tuttavaid pille: portatiiv, rebekk, flöödid jt. (lk. 151-155) Klahvpillid - orel, klavessiin, klavikord Puupuhkpillid - plokkflööt, pommer (oboe), dulcian (fagott), krummhornid (sarved) Vaskpuhkpillid trompet, tromboon, tsink Keelpillid - viola da gamba (tsello eelkäija), viola da braccio (viiuli eelkäija) 21. Ansamblimuusika enamlevinud tantsud, mida esitati paarikaupa Ansamblimuusikast olid enam levinud tantsud, kuid neid ei mängitud ainult tantsuks, vaid ka lihtsalt kui seltskonnamuusikat. 16.sajandil anti välja mitu kogumikke tantse, mille tohutu müügiedu annab teada seltskondliku musitseerimise levikust
muusika. Kiriku kõval tellisid ja rahastasid muusikat rikkad linnakodanikud ja kaupmehed. Renessanss oli polüfoonilise muusika ajastu. Renessanssi ajastul toimus vokaal ja instrumentaal muusika eraldumine. Tuntumad pillid: 1. Lauto (kitarri eelkäia) 2. Klavessiin (klaveri eelkäia) 3. Klavikord (sünteka eelkäja) 4. Viola da braccio (viola eelkäija) 5. Viola da gamba (tsello eelkäja) 6. Dulcian (fagoti eelkäja) 7. Krummhorn (kõversarved) Muusikazanrid 1. Missa - Hakati komponeerima missa ordinaariumi osi ühe helilooja poolt. 2. Reekviem Leina missa (Katoliku kiriku leinajumala teenistus). 3. Protestantlik koraal Emakeelne kiriku laul. Suur muutus Euroopa kiriku ajaloos toimus aastal 1517 mil Martin Luther (Saksa usuteadlane ja kirikutegelane) vallandas protestantliku reformatsiooni (uue usu liikumise), mille eesmärgiks oli saavutada
Sooloesituste jaoks kujunes välja noodikiri, milline ei pane kirja mitte helikõrgusi, vaid mänguvõtteid (sõrmestus, klahvide tähed jne.). Pillid. Intensiivne pillide areng. Kasutati trompeteid (pms signaalpillidena) ja tromboone, ansamblite koosseisu kuulusid ka löökpillid. Jätkuvalt kasutati mitmeid juba keskajast tuttavaid pille: portatiiv, rebekk, flöödid jt. Klahvpillid - orel, klavessiin, klavikord Puupuhkpillid - plokkflööt, pommer (oboe), dulcian (fagott), krummhornid (sarved) Vaskpuhkpillid trompet, tromboon, tsink Keelpillid - viola da gamba (tsello eelkäija), viola da braccio (viiuli eelkäija) 21. Ansamblimuusika enamlevinud tantsud, mida esitati paarikaupa Ansamblimuusikast olid enam levinud tantsud, kuid neid ei mängitud ainult tantsuks, vaid ka lihtsalt kui seltskonnamuusikat. 16.sajandil anti välja mitu kogumikke tantse, mille tohutu müügiedu annab teada seltskondliku musitseerimise levikust
Pierluigi da Palestrina. Instrumentaalmuusika Enne 16. sajandit ei kirjutatud muusikat spetsiaalselt pillidele. Pillimuusika oli algul peamiselt improvisatsioon. Varaseimad pillimuusika näited on vokaalmuusika seaded (klahvpillidele, lautole, vioolale). 17. sajandil kujunes välja praktiline noodikiri tabulatuur, mis ei helikõrgusi, vaid mänguvõtteid. Tavalisemad pillid olid orel, klavessiin, klavikord, lauto, viola da gamba, plokkflöödid, pommer (millest arenes oboe), dulcian (millest arenes fagott), krummhorn, trompet, tromboon. Instrumentaalmuusika zanriteks olid prelüüd, fantaasia, toccata, kantsoon. Ansamblimuusikast olid levinud tantsud braanl, pavaan, galliard. Pille hakati ehitama perekonniti sopranist bassini. Giovanni Boccaccio Giovanni Boccaccio [dzov'anni bok'atso] (16. juuni 1313 21. detsember 1375) oli Itaalia kirjanik. Teda peetakse novelli kui kirjanduszanri rajajaks. Biograafia
Palestrina. Instrumentaalmuusika Enne 16. sajandit ei kirjutatud muusikat spetsiaalselt pillidele. Pillimuusika oli algul peamiselt improvisatsioon. Varaseimad pillimuusika näited on vokaalmuusika seaded (klahvpillidele, lautole, vioolale). 17. sajandil kujunes välja praktiline noodikiri tabulatuur, mis ei helikõrgusi, vaid mänguvõtteid. Tavalisemad pillid olid orel, klavessiin, klavikord, lauto, viola da gamba, plokkflöödid, pommer (millest arenes oboe), dulcian (millest arenes fagott), krummhorn, trompet, tromboon. Instrumentaalmuusika žanriteks olid prelüüd, fantaasia, toccata, kantsoon. Ansamblimuusikast olid levinud tantsud – braanl, pavaan, galliard. Pille hakati ehitama perekonniti – sopranist bassini. Renessansifilosoofia Renessansi filosoofia oli periood Euroopa filosoofia ajaloost, mis jäi umbes keskaja ja valgustusaja vahele. Renessansiajastu oli alguseks uusaja filosoofilise mõtlemisele. 15
pikkusega bambusvilet, igaüks sõrmeavaga ja bambusest lõigatud lestkeelekesega, mis võngub, kui sõrmeava suletakse. Viled seatakse osalise ringi kujuliselt, mis kujutab legendi järgi müütilise fööniksi kokkupandud tiibu. Tänapäeva põigiti hoidva suupilli põhimõtte leiutas Chritian Friedrich Buschmann berliinist, kes taipas 1821. a., et meloodiaid saab mängida vilekeste abil, mis ta oli valmistanud oreli häälestamiseks. Fagoti eelkäija 16. sajandil curtal ehk dulcian Oboe 17. sajand Klarnet 18 sajand Ventiili leiutamine 19. sajandi algul Saksofon 19. sajand Tuuba 19. sajand Esimesed keelpillid tekkisid siis, kui kaardus kepi külge kinnitati soolikas, mille vibreerimine pani õhu võnkuma ning sellest tekkis heli. Harf Varaseim harfitüüp arvatakse olevat kujunenud küti vibust. Kaarharfid ilmusid Lääne-Aasias ligikaudu 3000 eKr, neid mängiti protsessioonidel ja pidusöökidel. Neil oli all kõlakast, kust keeled ühendati kaarja kaarega
Tapa Gümnaasium Renessanss Lisbeth Vinter 10b Tapa 2011 1 Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') (itaalia keeles Rinascita ,,taassünd") oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemalduminereligioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgneskeskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri jaFrancesco Petrarca tekstidest. 14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningat...
16.saj lõpus jõudis sinna ka lautosaatega soololaul, mille meistriks oli John Dowland. Instrumentaalmuusika 16.sajandil Varaseimad pillimuusika näited on enamasti vokaalmuusika seaded. Soolorepertuaari jaoks kujunes välja omapärane praktiline noodikiri tabulatuur, mis paneb kirja mänguvõtted. Pillimuusika oli alguses peamisel improvisatsioon. Klahvpillidest olid kasutusel orel, klavessiin ja klavikord. Lisaks olid pillidest kasutusel viola da gamba, viola da braccio, pommer, dulcian, krummhornid, trompetid, tromboonid, tsink. Ansamblimuusikast olid enam levinud tantsud. Üks levinum tants on branle, pavaan, galiard, saltarello. BAROKK 16. sajandil sai muusikas püüdluseks looduse, tundemaailma ja inimmaailma immiteerimine looduses. Ratsionaalne õpetus inimeste tundeseisundeist-afektiõpetus, millele pani aluse Descartes. Muusika eesmärgiks sai rõõmu valmistamine. Barokk on päris portugali keelsest sõnast barrocco, kus see tähistas ebakorrapärast pärlit. Barokki
) Kaja Eco; tenor Orpheus Orfeo; tenor Eurydike Euridice; sopran Sõnumitooja Messaggiera; (metso)sopran või kastraat Charon Caronte, allmaailma paadimees; bass Pluton Plutone; bass Proserpina Proserpine; (metso)sopran Apollon Apollo kr. ja rooma valguse (Päikese-)jumal, kunstide soosija; tenor Nümfid Karjused Koor: nümfid, karjused, vaimud Orkestri koosseis (René Jacobsi järgi): 4 viiulit, 4 vioolat, 2 tellot, 2 kontrabassi, 2 plokkflööti, 2 zinki, dulcian, 5 trombooni, 2 trompetit, löökpillid Basso continuo: cembalo, orel, regaal, 2 lautot, 2 barokk-kitarri, chitarrone, psalteerium, harf, 2 tellot, 2 viola da gambat, lirone Tegevustik: Proloog Muusika palub kõrgeaulisel publikul kuulata lugu Orpheusest, kes oma lauluga taltsutas isegi metsloomi ja pani allmaailma endale kuuletuma. Esimene vaatus Karjused ja nümfid tähistavad Orpheuse ja Eurydike pulma. Nad paluvad. et Orpheus laulaks kiidulaulu oma õnnele.
Instrumentaalmuusika Enne 16. sajandit ei kirjutatud muusikat spetsiaalselt pillidele. Pillimuusika oli algul peamiselt improvisatsioon. Varaseimad pillimuusika näited on vokaalmuusika seaded (klahvpillidele, lautole, vioolale). 17. sajandil kujunes välja praktiline noodikiri tabulatuur, mis ei helikõrgusi, vaid mänguvõtteid. Tavalisemad pillid olid orel, klavessiin, klavikord, lauto, viola da gamba, plokkflöödid, pommer (millest arenes oboe), dulcian (millest arenes fagott), krummhorn, trompet, tromboon. Itaalia lauluvormid Itaalia rahvalikud laulutüübid olid frottola (rütmikas tantsulaul, domineeris ülemise hääle meloodia) ja villanella (rõhutatud algelise kõlaga ja tekstita refrääniga, nt. fa-fa-fa) Itaalias domineeris õukondlik elegantne ilmalik seltskonnamuusika, tähtsaim lauluvorm oli madrigal 2- või 3-häälne laul karjuseidüllist või armastusest polüfooniatehnikas. Teine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
