? · Inimesi püüti mõjutada raadio ja filmikunsti kaudu. · Kasutati ka esinemisi rahvakoosolekutel , kirjutisi ajalehtedes, lendlehti ja plakateid. · Tähtsaks propagandavahendiks muutus ka sport. Filmikunst · Filmikunstiga võis mõjutada suuri inimhulkasid, sest seda oli lihtne levitada riigi kõige kaugematesse nurkadesse. · Filmikunstile pöörasid suurt tähelepanu Stalin, Hitler ja Mussolini. · Filmid pidid ülistama diktaatoreid ning veenduma vaatajaid, et nad elavad maailma parimas riigis. Kirjandus ja kujutav kunst · Autoritaarsetes riikides sunniti kirjanikke ja kunstnikke looma teoseid, mis pidid ülistama võimukandjaid ning valitsevat riigikorda. · Neid, kes ei olnud nõus võimureid teenima, ootas karistus või neil tuli lahkuda riigist. Sport · Diktaatorid mõistsid spordivõitude tähtsust. · Eriti see ilmnes 1936
Filmikunsti ajalugu. Mõned inimesed ei tahtnud helifimi tunnistada, pidades seda filmikunsti jaoks ebaloomulikuks. 1920. aastate algul esilinastus detektiiv- ja õudusfilmide suurmeistri Alfred Hitchcocki teos "Santaaz" Filmikunstiga võis mõjutada suuri inihulkasid, seda mõistsid ka hirmuvalitsejatest riigijuhid. Seepärast pöörasid sellele suurt tähelepanu Stalin, Hitler ja Mussolini. Dokumentaal- ja mängufilmid pidid ülistama diktaatoreid. Charlie Chaplin(1889 - 1977) Oli inglise komöödialavastaja, -stsenarist, -näitleja ja produtsent. Näitles 83 filmis. Osales iseendana kahes ja iseenda impersonaatorina ühes filmis "A Woman of the Sea" produtsent (1921) http://www.youtube.com/watch?v=zskO9O3h Alfred Hitchcock(1899 - 1980) Oli briti filmilavastaja. Alustas filmi alal 1920 Inglismaal, siirdus 1939 Hollywoodi Loonud rea
Chaplin ning joonisfilmi suurkujuks kujunes Walt Disney. · Järgmine aastakümme oli helifilmide kujunemiseaeg. Filmikunsti areng · Filmiloojate read täienesid uute suurmeitritega, kellest üks oli Alfred Hitchcock. Eriti menukaks osutus tema film "Santaaz". · Kuna filmikunst oli väga hea mõjutamisviis, pöörati sellele tähelepanu nii Stalini NSV Liidus, Hitleri Saksamaal ja Mussolini Itaalias. · Dokumentaal- ja mängufilmid pidid ülistama diktaatoreid ning veenma inimesi, et nad elavad parimas riigis, mida juhib parim riigijuht. Charles Chaplin · Charles Spencer Chaplin ehk Charlie Chaplin. · Elas aastail 1889-1977. · Inglise näitleja ning filmirezisöör. · Peetakse üheks tähtsaimaks ajaloo suurkujuks. · Chaplin alustas oma karjääri Inglismaal kohvikutes muusikuna esinedes, 1910. aastal kolis ta USA-sse. · Tema tuntuim tegelaskuju on lottis pükste, ülearu suurte kingade, jalutuskepi, kõvakübara
on rahvas iseseisev, mitme partei süsteem, valitsemine toimub rahva valitud saadikute kaudu kuid diktatuuris ei ole rahvas iseseisev, on ühe partei süsteem ning valitsemine toimub jõu abil võimu haaranud diktaatori kaudu. Demokraatia oli peale esimest maailmasõda kuulus sest suurriigid ning impeeriumid langesid ning rahval oli võimalus olla vaba mis põhjustas suure demokraatia leviku. Samuti oli üks põhjuseks see, et ei usaldatud diktaatoreid. Näiteks osad demokraatlikud riigid olid Eesti, Soome, Läti, Leedu, Poola. Diktatuuride tekkimise põhjuseks võis olla lüüasaamine Esimeses Maailmasõjas. Esile kerkisid mitmete parteide juhid, pakkudes oma võimalusi väljumiseks kriisist. Kuna tulevaste diktaatorite parteid said võimule 1920ndate keskel, kui majandustase hakkas tõusma, uskus rahvas siiralt, et heaolu tõus on tingitud uuest ja karmikäelisest poliitikast. Paraku aga saadi üsna pea aru, et
regulaarseid valimisi. Neljandaks tugevamaks küljeks on horisontaalne võimude lahusu, mis tähendab, et täidesaatev, kohtuvõim ning seadusandlik võim on üksteisest eraldatud. Nõrga küljena võib lugeda demokraatia juures, et majandus ei pruugi olla nii jõuline, kui diktatuuri puhul. Minu meelest see ongi üks nõrgemaid külgi demokraatia juures. Diktatuuri kujunemisel sellel ajal ja üleüldse oli üksikisiku roll. Näitena võin tuua mitmeid diktaatoreid-Hitler, Stalin, Mussolini- kõik nad olid karmikäelised ainuvalitsejad, kes tahtsid ning ka lõid riigi enda äranägemise järgi oma diktatuuriga. Hitleriga tuli Saksamaal kaasa natsid, Staliniga kommunistid ning Mussoliniga fasistid. See kuidas need diktaatorid ennast rahva silmis tegid heaks ning ainukeseks lahenduseks, et riik päästa nn hukatusest. See kultus mis valitses nende ajal neid riikides oli hullumeelne. Nad olid nagu Jumalad nende jaoks, kuid kui diktaatorid
3. Külm sõda kolmandas maailmas - kuidas avaldus? too näiteid. Üliriikide konkurents Kolmandas Maailmas tõi kohalikele rahvastale kaasa traagilisi tagajärgi. Püüdes erinevaid riike oma mõjule allutada,toetati vajaduse korral ka kõige verisemaid diktaatoreid ja õhutati vastupanuliikumisi teise üliriigi mõjualustes maades. Mis valdkondades lisaks sõjale käis võistlus USA ja NSVL vahel? Konkurents tugevnes alates teadusest ja tehnikast ning lõpetades spordi ja popmuusikaga.Kosmoses käimine. Nimeta 2 NSVL tugipunkti+miks need? Angola- Moskva-meelne rühmituse loomine. Etioopia- osutas majanduslikku ja sõjalist abi,mille toel Etioopia ründas oma naabrit Somaaliat. USA,HIINA SUHTED- USA üritas muuta kahepoolset maailma kolmepoolseks
a. kui rootisi lennukid hakkasid lendama tallina ja stockholmi vahel. 1930 a. lõpul ehitati esimene reaktiiv lennuk Filmikunst- 1920 a. lisati must-valgetele filmidele ka heli. 1920 oli aga tummfilmi õitseaeg , kuulsamaid selle aja lavastajaid- näitlejaid oli Charles Chaplin. Joonisfilmi suurkujuks sai Walt Disney. Filmikunstiga võis mõjutada suuri inimhulkasid, seda mõistsid ka hirmuvalitsejatest riigijuhid. Dokumentaal- ja mängufilmid pidid ülistama diktaatoreid ning veenma nende almaid et nad elavad maailma parimas riigis, mida juhib maailma parim riigi juht. Kirjandus ja kujutav kunst- populaarseks muutus uus kunsti- ja kirjandusvool- sürrealism, mis pidas loomingu lähte aluseks unenägu, nägemust ja vaistlikke tundeid ning eitas loogikat ja kunsti traditsiooni. 1930 a. sündmused(ülemaailmne majandukriis, diktatuuride pealetung, ühakasvav sõjaoht) jätsid oma jälje kõikidesse kunsti liikidesse. Neid kes ei olnud nõus
küsimuste lahendamisel ning kodanike vabadused ja õigused olid kehtestatud, siis nendes riikides säilis demokraatlik võim. Sõja ajal oli tulu toovam ja mõjuvam siiski karm ja vägivaldne võim, et ennast vastaste ees maksma panna. Sellise võimuga, aga harjusid paljud rahvad ära, sest neil puudus demokraatlik traditsioon ja peale sõda soosisid nad samasugust karmikäelist diktatuuri. Arvatavasti uskusid nad, et kui diktatuur aitas neid sõjas, siis aitab ka riigi parandamises. Diktaatoreid ülistati sellistes riikides ja iga väiksemgi õnnestumine tegi valitsejast kangelase. Näiteks Saksa keisririigis oli keiser Wilhelm II eelnevalt suur võim ning demokraatlik traditsioon puudus, seepärast pole ime, et Hitleri ja Natside populaarsus sõjajärgsel Saksamaal aina kasvas. Kokkuvõtvalt võin väita, et mitmetes Euroopa riikides kehtestati diktatuur peale Esimest maailmasõda järgmistel põhjustel: I maaimasõja ajal oli harjutud karmikäelise
maavaldused, palju reise teistesse maadesse. Võimu saavutamine. Võimu saab saavutada mitut moodi. Esiteks demokraatlikult valimiste kaudu, kuid et üldse valimisteni jõuda peab olema suuremat sorti võim, edu. Edu saavutamiseks on seepärast tingimata vaja valida just selline kärjäär, mis tagab üldse võimaluse võimuni jõuda. Alles seejärel tulevad valimised. Kuid demokraatlikus riigis ei valita eluaegseid diktaatoreid või presidente, vaid valitakse valitseja mingiks teatud perioodiks. Demokraatlikud valimised on massilised. Kodaniku ja valja määratlus peab olema nii lai, et see hõlmaks suuremat osa täiskasvanutest elanikest. Ning seejärel peale valimise ja häälte ülelugemist selgub uus riigipea. Teine võimalus võimule pääseda on olla kellegi pärijaks. See on kõigi monarhiate alustala, et iga kord kui valitseja sureb, on kindlustatud võimu kiire
Ajaloo kontrolltöö 1. Saksamaa tegevus vabanemaks Versailles’i rahulepingust Tühistab ühepoolselt rahulepingu Kehtestab üldise sõjaväe kohustuse Asus uuesti relvastuma 1933. aastal astub Rahvasteliidust välja 2. Lääneriikide rahustamispoliitika Usuti, et diktaatore on võimalik üksteise vastu välja mängida ning alguses paistis see õnnestuvat, kuid diktaatoreid ühendas ühine vastane, Lääne demokraatia. Ei õnnestunud, sest diktaatorid ihkasid aina suuremat võimu Euroopas. 3. Kominterni-vastane pakt Sõlmiti 1936. aastal Saksamaa ja Jaapani vahel, NSV Liidu vastu. 4. Hispaania kodusõda Algas 1936. aasta juulis ning lõppes 1939. aasta aprillis, mil Franco kuulutas kodusõja lõppenuks. Euroopa riigid said selles sõjas harjutada oma sõjalist taktikat ning oma relvastust. 5
1949 okt kuulutati Saksamaa idaosas välja sotsialistlik Saksa Demokraatlik Vabariik. Saksamaa oli lõhestatud kuni 1990-aastani. Hiina kodusõda- 1946-1949. 1911 kukutati Hiinas keisrivõim. Pääses võimule Guomindangi e Rahvuslik Rahvapartei. Lääne tüüpi demokraatlik erakond. Pärast keisri kukutamist võim selle kätte. 1920 kujuneb välja Kommunistlik Partei- juht Mao Zedong. Sündis 1893, suri 1976 aastal- 20.saj üks julmemaid diktaatoreid. Pärast II MS 1946 puhkes Hiinas kodusõda. Ühel pool Kommunistlik Partei (toetas NSVL), teisel pool Rahvuslik Rahvuspartei (toetab USA). Lõplik lahendus: Mandri Hiinas võitsid kommunistid, hakati kutsuma Suureks Hiinaks. 1. Okt 1949 kommunistid vallutasid Bekingu. Hiina mandriosa- Hiina Rahvavabariik. Taiwan- Hiina Vabariik. Hiina tänaseni lõhestunud kahte ossa. Uhe Hiina poliitika- kommunistliku Hiina poliitika. Taiwan ei ole riik, vaid Hiinast
1920. aastail lisati ka heli ,,elavatele piltidele", järgmisel aastakümnel loodi esimesed värvifilmid. Filmikunst muutus eraldi kunstiliigiks, kus tegid kaasa tuntud kirjanikud ja näitlejad. 1920 kuulsaim lavastaja-näitleja oli C.Chaplin. Joonisfilmi suurkujuks sai Walt Disney. Alferd Hitchcocki teos ,,Santaaz" ilmus 1920. aastate lõpul. Filmiga võis mõjutada suurt hulka inimesi, sest seda oli lihtne levitada. Diktatuuririikides pidid olema filmid diktaatoreid ülistavad ja sisendama inimestele, et nad elavad maailma parimas riigis, mida juhib parim juht. Tuntumad kirjanikud olid E. Hemingway ja E.M Remarque. Tuntumad kunstnikud olid Salvador Dali ja 20.Millised olid uued muusika ja tantsustiilid? Uued tantsustiilid, mis levisid olid: Fokstrott, Tsarlston, Tango. Levis ka uuesti moderntants, kus tantsija lähtus keha loomulikust liikumisest ega tunnistanud mingeid tantsureegleid. USAs
Muutke teksti laade (Veebruar 1939) Teine tase · I See poliitika viib rahu Kolmas tase tugevnemisele Neljas tase · II See hoiab meid sõjast eemal Viies tase kuni me taasrelvastume · III See toob diktaatoreid õhutades sõja lähemale · IV Ei oska midagi arvata Lepituspoliitika lõpp 15. märts 1939 Tsehhoslovakkia hõlmamine 23. märts Klaipeda ülevõtmine Märtsi lõpp nõudmised Poolale 23. aug MRP Hitleri-vastane koalitsioon 14. augustil 1941 Atlandi harta Roosevelt, Churchill sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted: lubati taastada kõigi riikide
sotsialismileeris ning suurenenud avatus ja läbikäimine läänemaailmaga lammutas NSVL seest poole.Pingelõdvendus tõi kaasa tihedama läbikäimise lääneriikide ning idabloki vahel. Majanduslik koostöö tähendas eeskätt lääneriikide investeeringuid Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse. Tihenes kultuuriline koostöö. Külm sõda Kolmandas Maailmas Üliriikide konkurents 3. Maailmas tõi kohalikele kaasa traagilisi tagajärgi. Püüdes erinevaid riike oma mõjule allutada, selleks toetati diktaatoreid ning õhutati vastupanuliikumisi teise üliriigi mõjualustes maades. Selline poliitika viis tihti pikaajalise laastava kodusõjani. Eriti agressiivselt tegeles selliste konfliktide loomisega NSVL, kasutades selleks Fidel Castro abi. Nii pandi Angolas võimule Moskva-meelse rühmitus. NSVL teiseks tugipunktiks kujunes Etioopia. NSVL osutas Etioopiale majanduslikku ja sõjaliit abi. Mille toel Etioopia ründas oma naabrit Somaaliat
2 Sissejuhatus Referaat tutvustab Jossif Vissarionovits Stalini poolt poliitilisel maastikul ja Nõukogude Liidu rahva vastu rakendatud repressioone ja terrorit. Töö keskendub suures osas perioodile alates Lenini surmast kuni Teise maailmasõjani. Stalini valitsemisaeg on paljude inimeste jaoks üks hirmsamaid ajaloos ja Stalin üks julmemaid diktaatoreid. Referaat toob lühidalt välja näiteid sellest, kuidas ja kelle vastu Stalin terrorit ja repressioone rakendas. Kindlasti on referaadist välja jäänud palju häid teemasid ja näiteid, sest keskendusin teemadele, mida pidasin enda jaoks olulisemaks ning mille kohta soovisin rohkem infot saada. Kuna referaat keskendub spetsiifilistele teemadele, on selle lugemisele kindlasti abiks mõned ajaloolised eelteadmised antud perioodi kohta. Loodan, et antud referaat suudab lühidalt, aga
tegijatega. 1920.aastate lõpul esilinastus dektektiiv- ja õudusfilmid suurmeistrid Alfred Hitchcocki teos "Santaaz".Filmikunstiga võis mõjutada suuri inimhulkasid, sest erinevalt teistest kunstiliikidest oli seda lihtne levitada riigi õige kaugematesse nurkadesse.Seda mõistsid ka hirmuvalitsejatest riigijuhid. Seepärast pöörati filmikunstile suurt tähelepanu nii Stalini NSV Liidus, Hitleri Saksamaal kui ka Mussolini Itaalias. Dokumentaal- ja mängufilmid pidid ülistama diktaatoreid ning veenma nende alamaid, et nood elavad maailma parimas riigis, mida juhib maailma parim riigijuht. Charles Chaplin 5 Naised Ühiskondlikus elus Mitte ei muutunud ainult naiste riietus ja soeng, vaid ka nende roll ühiskonnas. Naisteõiguslaste võitlus, mis algas juba 19. sajandi lõpukümneditel. Hakkas nüüd vilja kandma. Selle võitluse
vallutada. põhimõtteliselt Euroopat vallutada. 12. Kas Hispaanias toimus kodusõda või oli see II maailmasõja puhkemise peaproov? Põhjenda oma vastust! Toimus küll kodusõda, aga ülesehitus on küllaltki sarnane II MS omale, diktaatoreid ei huvita muu Euroopa ettepanekud rahu osas ja samal ajal vaatab Euroopa vagalt laastamist pealt. 13. Millised olid Teise maailmasõja puhkemise eeldused? · Sakslased oli vihased eelmise maailmasõja tagajärgede pärast (Versailles jne) · MRP sõlmimine · Sakslaste julm teiste riikide okupeerimine · Riigid ei suutnud eriarvamusi diplomaatiliselt lahendada, sõda oli vältimatu. Samas ka diktaatorite suured unelmad. 19
sealhulgas ka Charles Chaplinile ei meeldinud seda sorti filmid, kuigi hiljem olude sunnil pidi ta ka ise helifilme looma hakkama. Suured riigijuhid märkasid filmikunsti tulekuga seda, et filmiga on väga kerge mõjutada suuri inimhulkasid, sest film levib väga kiiresti ka riigi kõige kaugematele aladele. Sellepärast pöörasid ka hirmuvalitsejast riigijuhid filmikunstile suurt tähelepanu. Dokumentaal- ja mängufilmid pidid ülistama diktaatoreid ning veenma nende alamaid, et neil on just kõige parem riik ka kõige suurepärasem valitseja. 6 Kirjandus ja kujutav kunst 1920. aastatel mõjutasid kunstnike ja kirjanike loomingut kõige enam möödunud sündmused, ehk siis Esimese maailmasõja sündmused ja ka selle tagajärjed. Kunstnike ja kirjanike seas muutus väga populaarseks sürrealism, mis pidas loomingu lähtealuseks
*kommunismiorjuses vaevlevate rahvaste vabastamist, kuid tõmbusid tagasi kui NSVL Ungari 1956.rahvaülestõusu maha surusid, ,,Võimsa samaga tasumise ,,poliitika kohaselt oldi valmis tuumarelva kasutama kui rünnatakse riiki või kahjustatakse tema elulisi huve Ei rakendanud seda aga Indo-Hiinas 1954, Taiwani kaitsmisel ega Suessi 19 kriisi ajal.1956a Suessi kriisi järel kasvas USA roll Lähis Idas, Sekkuti jõhkralt Ladina -Ameerika riikide siseasjadesse toetades kõiki diktaatoreid, kes vaid end antikommunistiks kuulutas(1954 Guatemalas). USA algatusel loodi sõjalised blokid Lähis- ja Kesk-Idas- 1955.a CENTO ja 1955.a Kagu-Aasias SEATO, 1959. USA-sse kõrge NSVL valitsus-delegatsioon. Dialoogi algus. Asepresident Nixon 1959a Moskvas Hrustsov USA-s.Dialoog katkes seoses USA luurelennuki U-2 allatulistamisega NL kohal ja Kuuba pärast. D.E. ei tunnustanud Kuubal Castro võimuletulekut 1959.a. ja kehtestas majandusblokaadi. 1960-1970-ndad suurte muutuste aeg
Formaalselt nimetas diktaatori konsul, faktiliselt valiti ta senati poolt. Esimesed rooma diktaatorid seisid liitlasvägede eesotsas. ---Sõjalise hädaohu korral võidi aga nimetada erakorralist võimutäiust omav diktaator, kellele mõlemad konsulid pidid kuuletuma. Tema käes oli de jure absoluutne võim, kuid tavaliselt ta seda ei kuritarvitanud. Diktaatori ametiaeg oli piiratud 6 kuuga, aga tavaliselt astus diktaator ise tagasi, kui hädaoht möödus. Diktaatoreid nimetati vahel ka ilma sõjalise vajaduseta, puhtalt tseremooniate läbiviimiseks. Pärast Teist Puunia sõda ei tunginud vaenlased tükk aega Itaaliasse, mistõttu diktaatoreid ei nimetatud. Kuid Sulla lasi end pärast kodusõda diktaatoriks nimetada, seejuures ilma võimuaja piiranguta. Diktaator oli ka Caesar, algul 10 aastaks, aga hiljem lasi ta end eluks ajaks diktaatoriks nimetada. Pärast Caesari surma kaotas Marcus Antonius seadusega diktaatori ameti. Seda seadust pole
Välispoliitika Võimsa samaga tasumise poliitika kohaselt oldi valmis tuumarelva kasutama kui rünnatakse riiki või kahjustatakse tema elulisi huve. Koos riigisekretär J.F.Dullesega deklareerisid kommunismiorjuses vaevlevate rahvaste vabastamist. Ei rakendanud seda aga Indo-Hiinas 1954, Taiwani kaitsmisel ega Suessi 1956.a kriisi ajal. Suessi kriisi järel kasvas USA roll Lähis Idas mis andis USA-le võimaluse sekkuda jõhkralt Ladina Ameerika riikide siseasjadesse toetades kõiki diktaatoreid, kes vaid end antikommunistiks kuulutas (1954 Guatemalas). USA algatusel loodi sõjalised blokid Lähis- ja Kesk-Idas- 1955.a CENTO ja 1955.a Kagu-Aasias SEATO. Eisenhower. ei tunnustanud Kuubal Castro võimuletulekut 1959.a. ja kehtestas majandusblokaadi. Eisenhoweri doktriin ehk tagasitõrjumisdoktriin (roll back) Dwight Eisenhower, leidis, et pidurdamisdoktriin on liiga passiivne ja deklareeris, et
põimunud usulised, rahvuslikud, majanduslikud ja hõimuhuvid ning kõrvuti eksisteerivad tänapäevane tipptehnoloogia ja keskaegsed arusaamad moraalist ja ühiskondlikest suhetest. Inimelu ja inimväärikus on nendes konfliktides üpris väärtusetu peenraha. Lisaks on sisekonfliktid näiteks Malis – kus viibivad ka Eesti sõdurid – ja Nigeerias. Selle kõige kõrval tundub «nullindate» maailm, kus pidi kartma peamiselt paariariike ja diktaatoreid, nagu Saddam Hussein, lausa turvalisuse ja stabiilsuse võrdkujuna. Ei ole erilist põhjust oodata, et julgeolekuolukord põhilistes Euroopa pagulasvoo lähtekohtades, nagu Süüria, lähema paari-kolme aasta jooksul kardinaalselt paremaks muutuks. Samale seisukohale on jõudnud ka asja analüüsinud Eesti riigi teenistused. Seega tuleb arvestada, et praegune migratsioonisurve Euroopa lõunapiiril ei ole nähtus, mis korraks ilmub ning siis hajub.
Ameerika mõjutas Briti kultuuri... Ameerika ei ole klassiühiskond, sa võid rikkaks saada üleöö, aga Suur-Britannias ei ole see võimalik. Tarbimisvabadus. Kasumijahti ja kõiki kliseesid jne vaadati Euroopas viltuse pilguga natuke. Peale sõda oli Ameerika positsioon peale sõda hoopis teistsugune. Protsess hakkas 30datel aastatel kui ühendriikides oli selline mees, kes korraldas küsitlusi - Gallnp. Terve Euroopa oli diktaatoreid täis, spekulatsioon mis tehti, et Britannia hakkas liikuma tarbimisühiskonna suunas, Saksamaal ei olnud midagi, Britannias natuke oli. Noorte roll muutus eriti nähtavaks sell tarbija ühiskonna sees. !762 oli seotud Rousseauga, kirjeldab seda spetsiifilist vanust laps olemise ja täiskasvanuks saamise vahel väga olulise perioodina, vaimsed ja emotsionaalsed muutumised on sellele perioodile omased, suured kõikumised. Ta üks esimesi, kes selles läänemõtlemises selle
ja seaduslikult. Põder rääkis siis veel nii: "Tegelikult on ju kõik võimule pürgijad parasjagu ebanormaalsed ja hullumeelsed, kuna võim tähendab ka vastutust. Kuid inimene, kes pürib võimule, peab ise järelikult a r v a m a , et ta suudab riigi ja rahva eest vastutada". Lõpuks tegi ta aga ettepaneku kehtestada poliitikute jaoks mingi psühhiaatriline vmm. kontroll - just selleks, et potentsiaalseid diktaatoreid võimult eemal hoida. Too ideaalriigi mudel ise aga on kahtlemata üliidealistlik utoopia, nagu seda on kritiseeritud, kuna tavaliselt ei tea ju keegi, milline see õige otsus siiski on, samuti võivad eksida ka kõige targemad inimesed ning halvemal juhul kogu riigi isegi põhja lasta. Seega pole välistatud vead siiski ka riigijuhtimiseks ülipõhjaliku ettevalmistatuse korral. Kuna aga inimesed on erinevad, siis kipuvad nende vahel ikkagi konfliktid tekkima, nii et harmoonia saavutamine
ka protestantlik kool, mille klasside seinu kaunistasid suured haakristid. Katoliiklikul poolel neid ei olnud. Tõenäoliselt otsustas kooli valiku just see detail. Lapsepõlves puutus Lennart Meri kokku ka totalitarismiga. Mälestuspiltide hulka kuulub hetk Siegesalleelt, kus Adolf Hitler kohtus Saksamaal visiidil olnud Itaalia diktaatori Benito Mussoliniga. Meril on meeles, et inimestele müüdi periskoope, mis võimaldasid tihedas rahvahulgas diktaatoreid hästi näha. Lapse kõige tugevam mälestus Berliini-perioodist on seotud ühe pühapäevase jalutuskäiguga. Natside rongkäik "Sa marschiert mit ruhig festem Schritt" oli mõjus vaatepilt. Tänaval müüdi haakristilipukesi ja et need kõigil olid, pidi lipu loomulikult saama ka Lennart. Georg Meri keeldus alguses natsilippu ostmast, kuid andis siis "no olgu siis, aga ainult täna õhtuks" -põhimõttel pojale järele. Lk 2
Hambakuld tuli enne matust eemaldada. Kaks viimast tahvlit kujutasid endast hilisemaid täiendusi. Abielu patriitsi ja plebei vahel polnud lubatud. 3.IUS CIVILE Kunungate asemel astusid kaks konsulit, kes pidid valitsema riiki ja tagama selle, et diktatuuri ei tuleks tagasi. Ainuvalitsuse vahetas välja kahe konsuli kolleegium. Mõlemad konsulid said iga kord aasta ametis olla. Ametnikud pärinesid kõrgetest perekondadest. Roomlased tegid kõik, et konsulitest ei saaks diktaatoreid. Konsulid võisid teostada ainult 6 kuud, seejärel pidid alluma senati korraldustele. Olid ka plebeide rahvatribuunid – tribuni plebis. Rahvas valis 1.aastaks. Neile kuulus ius aexilii- oma vaheleastumisega kaitsesid nad rahva liikmeid magistraatide mitteõiguspäraste abinõude eest. Nad võisid kokku kutsuda rahvakoosolekuid –consilia plebis, mille otsused omandasid hiljem õigusliku kehtivuse kogu riigis Preetor-paretor, amet oli konsuli omast vanem, kuid madalamal astmel
eemaldada. Kaks viimast tahvlit kujutasid endast hilisemaid täiendusi. Abielu patriitsi ja plebei vahel polnud lubatud. 3.IUS CIVILE Kunungate asemel astusid kaks konsulit, kes pidid valitsema riiki ja tagama selle, et diktatuuri ei tuleks tagasi. Ainuvalitsuse vahetas välja kahe konsuli kolleegium. Mõlemad konsulid said iga kord aasta ametis olla. Ametnikud pärinesid kõrgetest perekondadest. Roomlased tegid kõik, et konsulitest ei saaks diktaatoreid. Konsulid võisid teostada ainult 6 kuud, seejärel pidid alluma senati korraldustele. Olid ka plebeide rahvatribuunid – tribuni plebis. Rahvas valis 1.aastaks. Neile kuulus ius aexilii- oma vaheleastumisega kaitsesid nad rahva liikmeid magistraatide mitteõiguspäraste abinõude eest. Nad võisid kokku kutsuda rahvakoosolekuid –consilia plebis, mille otsused omandasid hiljem õigusliku kehtivuse kogu riigis Preetor-paretor, amet oli konsuli omast vanem, kuid madalamal astmel
konsulit (üheks aastaks). Senat ja assembleed olid esialgu ikkagi praktiliselt võimuta, nagu nad olid olnud ka kuningate ajal. Vahepeal 2 tähtsat mõistet: Pleibed rooma kodanikud (mitte orjad ega patriitsid) Patriitsid vereliini pidi päritav staatus; vana-rooma ,,eliit"-perekondade liikmed; hoidsid kaua sisuliselt kogu võimu enda käes (aristokraatia) Diktaatorid aegajalt valiti poliitiselt (vms) keerulistes olukordades diktaatoreid, kes tugevate meetodite ja kindla käega, ainuvõimuga olukorda lahendada üritasid. Valiti kuueks kuuks. 496 ekr, kui Rooma oli sõjas kahe naaberhõimuga, keeldusid pleibed sõdimast ja nõudsid, et nad saaksid ka enda esindajaid võimuorganitesse valida. Patriitsid nõustusid. 4. Saj ekr tehti mitmeid reforme jms ning pleibeide võim suurenes veelgi. Jätan siinkohal välja toomata vahepeal toimunud poliitilised võimuvõitlused jms, mainin ainult mõned tähtsamad:
annaabi.ee 
