Prints kujutles ette kurba ahastavat Odette`i ja tema ettekujutus muutus nii väljakannatamatuks, et ta ei suutnud sellest vabaneda ja pöördus taas Odette`i juurde. Mõistes ja tunnetades noorte suurt armastust tundis von Rothbart abitust ja tema jõud hääbus. Prints Siegfried aga vabastas ennast lõplikult rõhuvatest sundkohustustest ja ületas märkamatult reaalse maailma piiri. Nüüd jõudis prints oma muinasjuturiiki millest ta enam ei otsinudki tagasiteed. Lavakujundus Selle etenduse lavakujundus oli väga lihtsalt ja originaalselt teostatud. Lava oli kujutatud lossina või siis lossisaalina, see oli saavutatud lihtsate kardinatega. Kardinad rippusid laest alla ja tänu valgusefektile paistsid kardinad läbi ja oli näha selle taga olevat muinasjutu maailma. Balleti külastajatel tekkis ettekujutus, et nad on sattunud imeilusasse muinasjuttu. Kardinate abil tekkis kujutlus nii lossimüürist või siis jällegi mägedest kus taamal võis
Teatriteaduse alused Tarkust jagas Anneli Saro Draama on verbaalne dialogiseeritud tekst, mis on sobiv etendamiseks teatris. "Draama" kasutamisel "dramaatika" sünonüümina tuleb siiski tähele panna, et esimene käibib ka kitsamas tähenduses, märkides üht näitekirjanduse kolmest klassikalisest anrist (tragöödia - komöödia - draama). Dramatiseering eepilise teose ümbertöötlus näidendiks. Dramaturgiline tekst teistele tekstidele tuginev, teatris esitamiseks mõeldud draamateos (nt luulekava). Alustekstide suhtes on see tõlgendus. Kuuldemäng lugemiseks/kuulamiseks raadios esitamiseks mõeldud draamateos. Liberto muusikalise lavateose lühike sisukirjeldus Stsenaarium filmi või saate kirjanduslik alustekst Lavastus kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike jmt loodud teos. Lavastus on füüsilisel kujul olemas vaid selle ette kandmise ajal. Etendus lavastuse 1x esitus. Retsitatiiv lauldes kõnelemine Parateatraalne eksperiment l...
Taga istusid kõik näitlejad aga kahes reas ning ilmusid sujuvalt oma hetke sisse. Neid ei olnud muul ajal isegi õieti märgata, mis oli minu arust kõige parem. Näidendi juures võis häirivaks osutuda halb teksti väljendus, mille tõttu mõned laused jäid arusaamatuks nii mõnelegi vaatajale. Kuid kui positiivsest vaatevinklist näidendit hinnata jäi silma osatäitjate kaasahaarav kehasse sisse mängimine mis tegi näidendi hoopis elavamaks ning huvitavamaks. Minule meeldis ka lavakujundus ning asjade paigutus, inimeste liikumine mis aitas nii näitleja tööle kaasa kui ka näidendi arusaadavamaks minule. Teatrikogemus minule oli lausa nii põnev, et ilmselt naudin varsti jälle uusi elamusi publiku seas.
Teatrietenduse analüüs. Mis teeb lavastusest geniaalse komöödiatüki? Arvustuses võetakse etenduse maailm koost lahti, et seda lähemalt uurida, samas analüüsitakse ka kui tervikut. Kirjutatud on nii lavastuse tähendusest, tuues nt paralleele teise näidendiga, kui ka kunstilisest poolest (lavakujundus, värvilahendus, kostüümid, näitlejatöö jne).
Loewe' muusikal ,,Minu veetlev leedi". Etendus toimus 20. jaanuaril Tallinnas, Estonia kontserdimajas. Peaosatäitjateks muusikalis olid Hele Kõre (Eliza Doolittle), Rene Soom (professor Henry Higgins), Madis Milling (Alfred P. Doolittle, Eliza Doolittle isa) ja Priit Volmer (kolonel Pickering, Higginsi sõber). Etenduses tegid kaasa ka rahvusooper ,,Estonia" koor ja orkester ning dirigendiks oli Jüri Alperten. Lavastaja: Ago-Endrik Kerge Lavakujundus: Liina Keevallik Kostüümid: Liina Pihlak Tantsuseaded: Eduard Korotin Muusikal oli üles ehitatud Alan Jay Lerneri libreto Bernard Shaw näidendi "Pygmalion" ainetel (Etenduse originaalproduktsiooni lavastaja on Moss Hart), kus vanapoisist foneetikaprofessor Henry Higgins sõlmib kihlveo lingvistist sõbra kolonel Pickeringiga, et suudab oma foneetikaalaste teadmiste abil panna Londoni alamklassi aktsenti rääkiva lilleneiu kõnelema kui hertsoginna
Sülfiid Kontserdi arvustus Käisin vaatamas August Bournonuille'i romantilist balletti ,,Sülfiid" 05.11.2008. Balletti muusika oli loonud Severin Lovenskioldi. Dirigent:Mikk Murdvee Osatäitjad: Sülfiid:Marika Muiste Anna:Svetlana Firsina James:Artjom Maksakov Madge:Vitali Nikolajev Effy:Ingrid Gilden Nancy:Anna Zadoroznjuk Gurn:Aleksande Prigorovski Veel:sotlased,teenrid,nõiad,sülfiidid,talumehed,Anna sõbrannad. Rahvusooper Estonia balletitrupp, Tallinna balletikooli õpilased, Rahvusooper Estonia orkester. Orkestri solistid:Viiul:Andrus Haav Tsello:Mart Laas Tropmet:Priit Aimla Interjöör Kuna See ballet toimus Estonia teatris on see maja ja teatrisaalide kujundus ja interjöör tuttav.Interjöörist õhkub ajaloolisust ja omapärast kvaliteeti ja elegantsi.Teatrisaal ei ole ka liiga suur,isegi kui viimastes ridades istudes...
printsi õnnetu, võimatu armastus ning tema soov saada kaunis metshaldjas enda valdusesse. Prints ei suutnud otsustada, kas abielluda oma kihlatu Effy või sülfiidiga. Tema ja Effy pulmapeo ajal viib haldjas ta metsa, kus nad koos armunult ringi kõnnivad. Haldjad tantsivad. Metshaldjale aga saab armastus saatuslikuks, sest prints tapab ta, kuigi kogemata, nõiutud salliga. Effy abiellub printsi sõbraga. Kunstniku töö oli professionaalselt tehtud. Lavakujundus oli ideaalne, kostüümid imekaunid. Lavakujunduse juures meeldis mulle eriti suurest aknast paistev maastik. Sealt sisenes korra sülfiid. Esimese vaatuse lavakujundus oli ääretult tõetruu koos oma kamina ja tugitooliga. Trepp paistis tõeline. Kostüümid olid kenad, aga mulle ei meeldinud kostüümide poole pealt üks asi. Nimelt see, et peaaegu kõikides kostüümides oli kasutatud Soti ruudulist mustrit. Minu meelest oleks võinud olla ilusad kleidid, mitte Soti seelikud
8B Suur sära Arvustus ooperile "La Traviata" Valisin vaatamiseks ooperi "La Traviata" lootes kuulata G.Verdi imelist muusikat ja ma ei pidanud pettuma. Lisaks sain ma nautida ka kõike muud. Kõige kustumatuma elamuse sellest ooperist jätsid mulle säravad kostüümid ja efektne lavakujundus. Mulle kohutavalt meeldisid lava kaunistavad suured maast laeni peeglid, kust vahetevahel võis dirigendi nägu ja saalis istuvat rahvast näha. Need muutsid lava suuremaks ja veel pidulikumaks. Kõige huvitavam oli kostüüme ja soenguid jälgida ballidel. Korraga oli laval mitukümmend vapustavat kleiti, mida silm ei suutnud korraga haarata. Teine vaatus oli minu jaoks natuke liiga veniv ja üksluine. Seal oli vahepeal liiga palju aariaid järjest ja see tõmbas tempo maha
Eesti dirigent: Neeme Järvi Eri Klas Arvo Volmer Eesti ooperilauljad: Georg Ots Vello Jürna Marta Rungi Esimene ooper Jacopo Peri ,,Daphne" 1597/98 1637. rajati Veneetsias esimene ooperiteater RENESSANSS (14. SAJ. II POOL 17. SAJ. ALGUS) Heliloojad Orlando di Lasso Kunstnikud Leonardo da Vinci Michelangelo Kirjanikud William Shakespare Eestis toimus Liivi sõda, ilmus esimene eestikeelne raamat BAROKK (17. SAJ. 18. SAJ. I POOL) Ooperile oli iseloomulik rikkalik ja toretsev lavakujundus ning suured esinejate kooseisud. Heliloojad Claudio Monteverdi Jean-Baptiste Lully Alessandro Scarlatti Jean-Philippe Rameau Kunstnikud Peter Paul Rubens KLASSITSISM (18. SAJ. II POOL 19. SAJ. I VEERAND) Heliloojad Wolfgang Amadeus Mozart Ludwig van Beethoven Kirjanikud Voltaire ROMANTISM (19. SAJAND) Heliloojad Giuseppe Verdi Richard Wagner Pjotr Tsaikovski Fryderyk Chopin Robert Schumann Kunstnikud Francisco Goya Kirjanikud ja luuletajad Alexandre Dumas Victor Hugo
Ivanov Kohe esimesena haaras mind lavakujundus. Tühi ring tekitas minus kõhedust nagu sellega proovitakse midagi öelda. Juba see lavakujundus andis märku, et midagi tõelist ja sünget ilmub. Tagaplaanil asuvad näitlejad ei jäetud sinna niisama, need paistid ikka väga hästi välja, nagu näiteks Peeter Oja ja üks tundmatu, keda ma pole enne näinud. Ivanovi depressiooni oli kaugelt tunda, nagu oleks haaratud ta tunnetega. Istusin nii öelda 3. reas ja tundsin inimese ''aurat''. Indrek mängis oma osa väga hästi, oleks pidanud talle lilli viima. Ta kannatas elus nii palju, mis viis teda piirini
armasta, arvasin mina, et Violetta räägib Alfredole, kuidas pidi nende armastusest loobuma, kõik laheneb ja ta läheb Alfredoga kaasa. Kuid seda ei juhtunud. See asjade käik kujuneski minu jaoks kõige köitvamaks. Lavakujundus, dekoratsioonid, valgustus, kostüümid ning rekvisiidid lavastuses olid fenomenaalsed. Ma ei väsinud etenduse jooksul neid imetlemast. Kõik oli detailideni läbi mõeldud ja paigas. Iga vaatuse ja pildi lavakujundus oli väga meisterlikult kavandatud ja teostatud. Rekvisiidid lõid kujutluspildi, kuid ruumi jäi ka enda fantaasia jaoks. Eriti meeldis mulle viimase vaatuse lavakujundus, kus Violetta lamas oma toas voodis, mille kohal laiusid suured, pikad valged laest maani rippuvad kardinad baldahhiinina ja voodi ümber olid paigutatud ringi kujuliselt maast laeni ulatuvad peeglid, mis lõid ja kujundasid hästi viimase vaatuse meeleolu
lavamuusika Hendrik Tamp 8.klass Rakke Gümnaasium Ooper Ooper on muusikaline lavateos, mis ühendab endas paljusid kuntstiliike: kirjandust, näitekunsti, kujutavat kunsti (lavakujundus, dekoratsioon, kostüümid), tantsu ja muusikat. Ooperi esitamisel kasutatakse teatri vahendeid, sealhulgas lavakujundust, kostüüme ja näitlemist. Laulu saadab instrumentaalmuusika, mille koosseis ulatub kammeransamblist sümfooniaorkestrini. Traditsioonilises ooperis kasutatakse kaht laulmisviisi: retsitatiivi ja aariaid. Retsitatiivi kasutatakse tavaliselt dialoogides ja süzee arendamisel. Aariate laulmise ajal süzee sageli peatub ning lauljad keskenduvad ühele teemale, laules täie häälega. Lühemaid vahepalasid retsitatiivide vahel või lõpul nimetatakse arioosodeks. Laulul on alati instrumentaalsaade. ...
Oli näha, et kõik oli hoolikalt ja põhjalikult läbi mõeldud ning oma lihtsuses väga ilus. Samuti arvan, et Ingrid Proosi kunstnikutöö oli väga hästi välja tulnud. Eriti meeldisid mulle õukonnadaamide parukaid ehtinud ,,oinalikud" sarved. Jäin väga rahule selle külastusega, oli kvaliteetselt kulutatud aeg. Nagu juba varem mainisin, siis see ooper oli väga arusaadav erinevalt osadest teistest, kus käinud olen. Sain selle võrra uue kogemuse, et lavakujundus ei peagi olema nii eriline, et silma paista. Olin kõigega väga rahul ja ei oska millegi üle kurta.
lauljana osales. Kokku anti üle Eesti vaid kolm etendust: Tallinnas, Pärnus ja Tartus. Mina käisin Tallinnas aset leidnud esietendusel. Esitasid: Üle-eestiline neidudekoor "Leelo" ja tantsugrupp "Tee kuubis" Muusika autor Karl Jenkins, Koreograaf Karmen Ong, dirigent Raul Talmar, Muusikud Urmas Lattikas ja Elina Seegel, Eneli Hiiemaa(flörist) ning löökpilliansambel Paukenfest. Helindaja Tanel Klesment, Häälestaja Leelo Talvik. Lavakujundus oli lihtne: väike lava, taustaks valge lina, millel kujutati loodusvideosid. Kostüümid olid samuti kenad ja tagsihoidlikud: lauljatel olid kollase-valgetriibulised vöödega ehitud kleidid, tantsijatel aga rohelised köstüümid. Kõik esinejad olid laval paljajalu. Algus oli väga salapärane. Saal oli kottpime ning lauljad tulid märkamatult lavale. Järsku hakkas kostma ilusat neidudekoori kõla. Sõnadest küll polnud võimalik aru saada, aga kõlas väga kaunilt
tülli ning duellil sai Lenski haavata ja suri. Lõpus Onegin armub Tatjanasse ja on armastusest tulvil kuid külmaks muutunud Tatjana jääb oma abikaasale truuks. Kasutati orkestri poolt mängitud Tsaikovski sümfoonilisi teoseid. Muusika andis edasi tegevuse olemust ja ka tegelaste emotsioone. Kui tegevus oli rahulik oli ka muusika rahulik ning kui tegevus läks karmimaks, näiteks tulistamise ajal, siis muutus ka muusika. Laval oli kujutatud mõisahoonet, kogu lava ja lavakujundus oli valge. Lava külgedel rippusid valged kardinad. Vahepeal lava kujundust muudeti. Mõisaesisest sai tantsusaal tumedate seinte, peeglite ja kuldsete lühtrite ning küünlajalgadega. Valge lavakujundus oleks igavalt ja tühjalt mõjunud kui poleks kasutatud valgustust. Huvitavama meeleolu lõi tantsusaal erinevate toonidega ja pindadega. Kostüümid näitlejatel olid vastavalt teose ajastule. Peategelastel olid rõivad erinevad, teistel sarnased värvi ja stiili poolest
Lavastuses näitlevad Argo Aadli, Epp Eespäev, Piret Kalda, Tõnn Lamp, Allan Noormets, Indrek Ojari, Andres Raag, Anne Reemann, Margus Tabor, Külli Teetamm, Mart Toome ja Andrus Vaarik. Kõik need näitlejad suudavad suurepäraselt oma tegelaskujude kaudu viia publiku ajas tagasi 1880. aastatesse. Kogu etenduse vältel suhtlevad näitlejad publikuga. Nad mõtisklevad koos vaatajatega ning tulevad ka lavalt maha publikule lähemale, et tekitada rohkem huvi tegelaskuju probleemi vastu. Lavakujundus on väga napp, kui välja arvata kergesti lagunevad toolid. Siiski sobib see napp lavakujundus väga hästi, kuna see jätab tähelepanu keskpunkti näitlejad. Lavastus hõlmab lühijutte „Paks ja peenike“, „Missugune kolmest“, „Diplomaat“, „Albioni tütar“, „Õnnepojuke“, „Koomik“ ja „Maailmale nähtamatud pisarad“ ning lühinäidendeid „Abieluettepanek“ ja „Karu“. Läbivaks teemaks on viin ning meeste ja naiste vahelised suhted. Seega suunas 1880
kui see ka ei tunduks, kuid „Ooperifantoomi” etendatakse Londonis igal õhtul. Andrew Llloyd Webber on kirjutanud lisakas „Ooperifantoomile” veel mitmeid muusikale, millest tuntumad on „Cats” ja „Evita”. Andrew Lloyd Webber on hetkel seitsme teatri omanik ning teda on pärjatud mitmete tiitlitega – rüütlitiitel ning aadlitiitel. Nähtud muusikal jättis mulle väga hea mulje. Lauljate hääleulatused olid võimsad ning lavakujundus oli väga suurejooneline. Kõige uhkem lavakujundus, mis ma siiani näinud olen. Algul suhtusin skpetiliselt, kuidas Koit Toome oma osaga toime tuleb, sest muidu lauljana ta pole mulle mingit muljet jätnud, kuid arvan, et ta sobis väga hästi Raouli mängima. Norralase Stephen Hansen’i pingutused, õppida ära eesti keele hääldus, olid märgata. Stephen Hanseni depüütroll oli muusikalis „Jesus Christ Superstar” ning on mänginud seda rolli lausa üle 776 korra
Retsensioon 1. Lavastuse üldised omadused Üldmulje on hea. Mulle väga meeldis. Ei meeldinud ainult, et lõpp veidi pikaks venis. Niimoodi muutun kannatamatuks ja võib juhtuda, et inimene kaotab huvi. Varasematest teatrikogemustest on see kõige parem. Minu arvates sidus tervikuks selle etenduse peategelane. 2. Lavakujundus Laval kujutati Jannseni trükikoda või kabinetti ja ka tsaar Aleksander II korterit, Kreutzwaldi kodu, Lydia Koidula mehe kodu, Liivi kodu ja hullumaja tuba. Lavakujundus mõjus üsna realistlikult. See oli väga lihtne ja laval oli vähe mööblit ning aksessuaare. Ei saaks öelda, et see väga ilus oleks olnud, sest see polnud peenutsev ega midagi, aga see meeldis mulle just oma konkreetsusega. 3. Valguskujundus Valgus oli mahe, rahustav. Kõik oli väga hästi paika pandud
Laura Jürisson 11C Retsensioon „Otsides varandust“ Ma käisin 28. november vaatamas Aarne Mägi etendust „Otsides varandust“. See toimus Kuressaare Linnateatri suures saalis. Näitemäng on mõeldud lastele, kuid isegi minu vanusele oli see lugu väga õpetlik. Etendus oli nukuetendus, kuid vahepeal näitlesid ka päris näitlejad. Näidendi põhiprobleem seisneb selles, et inimesed ei suuda väärtustada seda, mis on neile päriselt tähtis ja vajalik ning üldjuhul saadakse sellest aru alles siis, kui neil on tõeline väärtus käest läinud. Etendust iseloomustab lause- Kõik hea on kuskil olemas, leia see üles. Lavastaja on oma tööd uskumatult hästi teinud. Juba see, et tulla idee peale a...
See jättis mulje nagu oleks tegu esimese läbimänguga ning seetõttu oli ooperit väga raske nautida. Samuti ei meeldinud mulle see, et osad näitlejad olid tavariietes, mis peaks muidugi olema mõistetav, kuna tegemist on peaprooviga. Tegelikult ma ei saanud üldse aru, miks need mitmed neiud seal vajalikud olid. Erilist näitlemist või üldpildile juurde andvat efekti nad minus, ebakultuurses ja ooperikogemusteta inimeses, ei tekitanud. Järgmisteks häirivateks faktoriteks olid lavakujundus ja valgustus. Lavakujundus oli väga geniaalne, ilus ning ajakohane, kuid mulle tundus, nagu jäi midagi laval kasutamata. Minu arvates oleks saanud laval olevaid ehitisi veelgi suurepärasemalt ära kasutada- see oleks lisanud tähelepanu püüdvat effekti ning dramaatilisust. Sama probleem oli ka valgustusega. Estonia ei ole väike ega vaene koht, mis ei saaks lubada endale mitmekülgseid valguseefekte. Vaadates lava, tundus et valgusega ei mängitud kordagi
Mart Sander on öelnud, et tema eesmärgiks oli muuta operett „Savoy ball“ 1930.aastate Holliwoody muusikafilmi stiilis lavastuseks, kuid minu meelest ei suutnud ta oma lubadust lavale tuua. Minu meelest oli Mart Sanderi uusversiooni süžee ebaõnnestunud, kuna vaatused ei olnud hästi paigas ning viimane vaatus venis väga pikaks, kuid osatäitjaid oli ta küll osanud valida. Osatäitjad elasid väga hästi oma osadesse sisse. Tema lavakujundus oli väga huvitav, 1930.aastate Prantsuse Riviera stiilis interjöör. Väga luksuslik ja elegantne ning sobis väga hästi kokku näitlejate kostüümidega. Lavakujundus ja näitlejate kostüümid jätsidki 1930. aasta mulje. Minumeelest oleks võinud olla rohkem tantsimist. Need tantsijad, kes laval tantsisid, ei olnud eriti hästi valitud. Neil tuli päris mitu korda apse sisse ning rütm läks vahepeal sassi. Mulle on alati meeldinud orkestrid, nii ka sellel korral.
Lavamuusika Kätrin Varik 11.d zanrid Ooper Operett Muusikal Ballett Ooper Tekst lauldes Lavakujundus, kostüümid, näitlemine Instrumentaalmuusika (kammeransamblist sümfooniaorkestrini) https://www.youtube.com/watch?v=C2 ODfuMMyss Operett Lõbusa sisuga muusikaline lavateos Laul, kõne, tants Mitmekülgus Mängulust https://www.youtube.com/watch?v=a5C YaQuR4f4 Muusikal Muusikat ja tantsu sisaldav lavateos Võrdsed tähtsused Sarnasus operettiga https://www.youtube.com/watch?v=wU_ 4Y64DaFo Ballett Euroopa tantsukunsti klassikaline vorm Põhineb koreograafial
sisustas selle aja, kui muudeti lavakujundust. Enim aga meeldis mulle teine vaatus, sest see pidu ja maskeerunud tegelased olid väga huvitav. See oli väga lõbus ja naljakas, mis seal peol kõik toimus. Ning eriti meeldisid mulle peol kõlanud Johann Straussi tantsumuusikad valsid, polkad, tsaardasid, neid kuulates ning teisi laval tantsimas nähes tekkis omal ka tahtmine tantsukingad jalga panna ning tantsida nende lugude saatel. Huvitav oli ka lavakujundus ning lava, sest lava oli igatpidi kaldu ning esemed sinna külge pidi kinni kruvima, et need kohalt ei liiguks. Kuid lavakujundus oli algul nagu tavaline tuba, kus suur lühter laes, teises vaatuses oli see samune lava teistpidi keeratud nii, et uks oli laes ning lambist oli saanud keset ruumi asuv suur laud või midagi sellist. Huvitav oli ka vaadata topiseid, mis olid lakke kinnitatud jalgadega ning rippusid seal teise vaatuse ajal. Esimese
4. Ettekande analüüs (tase, korrektsus, kõla jne) 5. Mis paremini ja mis halvemini õnnestus 6. Üldine õnnestumine 7. Publiku suhtumine ja enda arvamus 8. Soovid, soovitused ja ettepanekud Ei pea kasutama kõiki punkte, võib toetuda mõnedele neist. Pikkus 1-2 A4 ...etendusest? 1. Kus? Millal? Mida vaatasin? (teater, lavastaja, näitlejad) 2. Hinnang lavastaja tööle 3. Hinnang näitlejate tööle, 3-4 täpsemalt, miks just selline? 4. Hinnang kunstniku tööle, lavakujundus, kas ja miks sobib? 5. Hinnang muusikalisele kujundusele, ka vaikus *6. Kui on erilised tehnilised võtted, kas on hea või halb? Miks? 7. Üldmulje asjast, enda arvamus Pikkus käsikirjaliselt ~1,5 A4, arvutil vähem Parempoolne äärejoon peab olema laiem Kõige peale Retsensioon, selle alla pealkiri ...näitusest? 1. Info - kes? Kus? Millal? 2. Mis näitus (maal, graafika jne)? Materjal, tehnika. 3. Kuidas? Stiil, mis hästi, mis halvasti, meeleolu, teema 4. Head tööd - miks just need? 5
Mary Poppins Muusikajuht ja dirigent Tarmo Leinatamm Sündinud 2. septembril 1957 Keilas on eesti dirigent, koomik ja poliitik. Aastail 19811991 oli ta Vanemuise peakoormeister. Aastatel 19911994 Rahvusooper Estonia dirigent, 19941999 Tallinna Filharmoonia direktor. Lavastaja Georg Malvius Koreograaf Cedric Lee Bradley Peaosades HannaLiina Võsa või NeleLiis Vaiksoo Andres Mähar või Karol Kuntsel Merle Jalakas või Eve Kivisaar Hannes Kaljujärv või Veikko Täär Külliki Saldre või Merle Jääger Lauri Liiv või Simo Breede. Sisukokkuvõte Idatuul toob Bankside perekonda Kirsipuude alleel uue lapsehoidja, ülimalt edeva, Muutke teksti laade eneseteadliku ja maagiliste võimetega Mary Teine tase Poppinsi. Bankside võsud Michael ja Jane ...
Retsentsioon „Pea vahetus“ Vaatasin ERR arhiivist etendust „Pea vahetus“. Tegevus toimub raudtee jaamas, kus kohtuvad kas kunagist toakaaslast. Etendus koosnebki nende kahe tegelase dialoogist. Vahepeal segab nende vestlust orkestri vanem peeter ja raudtee jaama teataja Ets. Lavastaja on Uku Uusberg, kes on ka ühtlasi ka lavastuse autor. Lavastus oli hästi läbi mõeldud. Tunduski nagu oleks kas vana tuttavad saanud jaamas kokku ja omavahel vestlema hakanud. Kuigi mind hakkas häirima see, et jaam, kus tegevus toimub, väljusid rongid, vähemalt lavastuse algul, üsna tihti ei olnud seal, peale kahe peategelase ja orkestri, mitte kedagi. Märt Avandi mängitud osa õnnelik pianist oli väga hästi välja tulnud. Ta suutis mängida üleolevat pianisti, kes laseb teha oma orkestril seda mida ta ise tahab. Ta suutis väga hästi näidata oma tegelase arvamust tolmusest pianistist, ilma sõnu...
ANALÜÜS „Raha uputus“ Lavastuse autor – Michael Cooney Näidendi esmalavastus toimus 1996. aastal Londoni Whitehall Theatre’s. Lavastajaks oli sel ajal, tema isa, Ray Cooney. Eestis etendati etendust esimest korda aastal 2002. Lavastajaks oli ning on Andrus Vaarik Tegevus toimub Eric Swan´i majas. Ning see kõik toimus ainult ühel päeval, hommiku poolikul. Kõik oli nii kiire ja pettus tuli kiirest välja, seega ei toimunud see ei nädal, ega kuu aega. Laval toimuva ja lavavälise ruumi suhe oli hea. Vaadates lavale oli näha ka teisi ruume, mis olid seal majas: magamistuba, söögituba ning köök, oli ka näha treppi, mis viis teisele korrusele. Kogu teksti esitamine ei käinud ainult ühes toas, üks koht oli näiteks selline, kus Tiit Sukk ehk Norman Bassett pani Ain Lutseppa ehk härra Jenkinsi söögituppa lukutaha ning siis nad pidasid kahekõne, Tiit ühel pool ust...
Etendust käisin vaatamas 15.01.2016 Vanemuise teatris. Teatrisse jõudsin pool tundi enne etenduse algust. Rahvamass oli suur ning seetõttu kulus see aeg täpselt riiete ära andmisele ja saalis istekohtade leidmiseks. Etendus algas imelike helide kombinatsiooniga, mis ajas algul segadusse, kuid kui see lõppes, kõlas juba tuttav "Prelüüd" ning avanes eesriie. Tegevus toimus Hispaania linna vabrikus, Sevillas. Esimene asi, mis mulle etenduse juures tohutult meeldis oli lavakujundus. Kohe kui eesriie avanes, oli lavale paigutatud peaaegu terve lava pikkune n-ö kivisein, mille sisse olid tehtud trepiastmed ning istekohad justkui püramiidi ühe küljena. Valgustus oli väga hubane ning lava tundus tänu püramiidiseinale, mis ulatusid praktiliselt lakke, veel ruumikam. Tänu targale ruumikasutusele oli vaatajal lihtsam lavategevust jälgida. Teises vaatuses oli lavakujundus jällegi üllatus. Terve lava oli sinistes toonides
Itaalia ooperit iseloomustas bel canto, milles lisandusid virtuoosed koloratuurid Valitses klassikaline numbriooper Tõusis esile uus peategelanna tüüp, lisandus rohkem peategelasi keskklassist Itaalia romantismiajastu väljapaistvamad olid: Gioacchino Rossini ning Giuseppe Verdi, kuid ka Gaetano Donizetti ning žanriks oli nn suur ooper, mille keskuseks oli Pariisi Ooper Seda iseloomustasid koori ja balletistseenide rohkus, võimas lavakujundus, pilkupüüdvad kostüümid Põhikonflikt seisnes isiklike tunnete ja ühiskondlike kohustuste vastandamisel Väljapaistvaim helilooja oli Giacomo Meyerbeer Pariisis tegutses ka Koomiline Ooper, kuulsaim lavastatud ooper oli Georges Bizet’ “Carmen” Saksa ooperi keskuseks oli Dresden Silmapaistvaim helilooja oli Carl Maria von Weber – “Nõidkütt” Gioacchino Rossini Itaalia ooperi suurkuju
palju mõtteid see edasi andis. Mehe hääl rääkis, et see lugu kestab tänaseni. Minu arvates on see tõsi. Ka tänapäeval on sellised olukorrad. Esinejate kostüümid olid hästi tehtud. Need olid tehtud kaasaegseks ning sobisid etenduse sündmustiku ja lauludega kokku. Ma arvan, et kõik detailid olid täpselt paigas. Igal tegelaskujul oli talle omane riietus. Samuti ka soengud sobisid riietuse ja sündmustikuga kokku. Lavakujundus oli hästi läbi mõeldud. Alguses ma ei saanud aru, et seal keskel hundilõuad olid, kuid hiljem jõudis mulle see kohale. Mulle meeldis ka lava vasak nurk, kust tantsjad lavale tulid. Minu arvates olid näitlejad väga hästi valitud. Koreograafia oli väga hea. Mõndadest lauludest ma ei saanud kohe aru, kuid kirjanduse tunnis sai kõik selgeks. Muusika oli liiga vali, oleks võinud vaiksem olla. Seetõttu ei saanud vahepeal sõnadest aru. Laulusõnade ja
3. Barokktrio-Oli ansamblikoosseis barokkajastul,millesse kuulus kaks meloodiapilli(tavaliselt viiulid). 4. Ooper- vokaalsümfooniline suurteos, solistidele, koorile ja orkestrile. Sellega seotud mitmed kunstiliigid : Näitekunst, muusikakunst, tantsukunst, kujutavkunst, kirjanduskunst. 5. Oratoorium- ulatuslik vokaal sümfooniline teos, koosneb kooridest, retsitatiividest ja aariatest. Orkestri saatel. Sünnipaigaks Rooma, puudub lavakujundus, nagu lavastamata ooper, Koor olulisem kui ooperis, jutlustaja. Võib olla nii ilmalik kui vaimulik. 6. Kantaat- 17. sajandil mis tahes vokaal teos, võis olla ühe või mitme osaline, vokaal või vokaalsümfooniline. Koorile ja/või orkestrile ja/või solistile. 7. Opera seria- tõsine ooper 8. Opera buffa- koomiline ooper 9. Fuuga-Polüfooniline heliteos, mis on kirjutatud fuugavormis. 10.Süit-Mitmeosaline muusikateos,mis koosneb sisuliselt ühendatud,kuid
OOPER Üleüldist Ooper on muusikaline lavateos, milles on ühendatud laulmine, instrumentaalmuusika, näite-, tantsu- ja kujutav kunst Kõige iseloomulikum 17. sajandi muusikaesteetikale Tähtsaimaks osaks on ülevat lugu jutustav poeetiline tekst Peale muusika on olulised ka näitekunst, tants ja lavakujundus Ajalugu Kaugeim eeskuju ooperile oli vanakreeka tragöödia, milles osa monolooge esitati lauldes ja see oli suurejooneline Ooperi idee sündis 16. sajandi lõpul Firenzes Esimesi oopereid nimetati muusikalisteks draamadeks Esimene teadaolev ooper "Daphne" etendati 1597. aastal, autoriks oli Jacopo Peri Esimene säilinud ooper on "Eurydike", mis etendati 1600. aastal Esimene tõeline ooperihelilooja oli Claudio Monteverdi (1567-1643)
SAAREMAA ÜHISGÜMNAASIUM SÜDAMELE SÜDAMEST Retsensioon Liina Lepik 10 B klass Mari Ausmees Kuressaare 2008 Käisin vaatamas kaunist jõulukontserti Südamele südamest. Kontsert toimus Kuressaare Laurentiuse kirikus 2. detsembril 2008. aastal. Heategevusliku kontsertiga toetatakse südamehaigeid lapsi ning nende vanemaid läbi Eesti Laste Südameliidu. Lauljateks olid Anna-Liisa Supp, kes on tegelenud ka varem heategevuslikkude jõulukontsertidega ning oli saate Superstaar finalist. Teine laulja oli Sofia Rubina, kes on Eesti üks kuulsamaid dzäss muusikuid ja on ka varem osalneud heategevus programmides. Saksofoni mängis Siim Aimla. Löökpille mängis Hele-Riin Uib ja klahvpille mängis Raun Juurikas. Peateemaks oli dzäss, kuid kontserdil esitati lisaks jõululauludele ka eesti rahvalaulu, gospelit ning artistide omaloomingut Kava oli ...
Näitlejad olid enamasti asjaarmastajad. Näidendid kirjutati üheks korraks või kindlal tähtpäeval mängimiseks ning etendused olid tasuta. Renessansiteater Püüti elustada antiikaja teatritraditsioone. Hakati ehitama teatreid hobuserauakujulise saali ja eesriidega. Palju kasutati maalitud dekoratsioone. Klassitsistlik teater Väga tähtsad olid mõistuspärasus, selgus, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtus. Teatris muutus klassitsismi ajal üldiseks tänini püsiv karplava. Lavakujundus pigem lihtsustus. Näitlemisstiil põhines deklameerimisel, liikumine ja zestid allusid värsirütmile. Pearõhk pandi ansamblimängule. Modernistlik teater Näidendites hakati tegelastena kasutama pühakute ja imetegijate asemel tavalisi igapäevaseid isiksusi. Selle tõid omaga kaasa Voltaire' mõju ning suurenev vabadusesoov rahva seas.
kuulsaks. Teises vaatuses oli teismelistest saanud täiskasvanud ja nende bänd (The Sounduniversums) oli saanud maailmakuulsaks. See vaatus rääkis bändi proovidest ning mõnest armuafäärist bändiliikmete vahel. Ning ka sellest, kuidas ühe pere täiskasvanud vabanesid oma isa mõjuvõimust. Lõpus toimus kontsert, milleks olid kõik palju vaeva näinud ning pärast seda kahe bändiliikme pulmad. Mulle meeldis see kontsert väga, sest lavakujundus oli hästi huvitav, seepärast et kogu ruum kasutatti ära. Mulle meeldis ka etendust, sest seal sai palju nalja. Hans Christian Ende 7B
ning seetõttu oli vahepeal keeruline tegevust jälgida. Oleks võinud natuke rohkem erinevaid varundeid olla. Samas olid kõik palad tehniliselt väga puhtalt ja korralikult esitatud ja näitlejad sobisid väga hästi oma tegelaskujudesse. Kahjuks puudus teosel mingi sügavam mõte. Kõik oli küll väga hästi mängitud, aga mingit sügavamat sõnumit ma kahjuks ei leidnud. Muusika sobis stseenidega väga hästi. Üldiselt oli etendus rõõmus ja lustakas ning ega huumor ka ei puudunud. Lavakujundus oli väga hea ja hästi organiseeritud. Üldkokkuvõttes oli etendus meeldiv ning nauditav hoolimata tema pikast kestusest peaaegu kolm ja pool tundi. Muusika oli väga hea ja rõõmsameelne ning esinejad mängisid oma rolle suurepäraselt. Kostüümid olid samuti ajastule vastavad ja sobisid nagu valatult. Mina soovitaksin muusikali ,,Minu veetlev leedi" ka teistele, kuna see on tõesti muusikaliselt värskendav kogemus ja teeb tuju rõõmsamaks.
olid kohal Austria ja Venemaa keisrid, Preisimaa, Taani, Baieri ja Württenbergi kuningad ning paljud Saksa printsid. Vaatamata sellele, et riigid nuhkisid üksteise järele ja kord liitusid ühed, kord teised, oli Viinis väga lbus. Kogu Euroopa avastas Viinis uue tantsu - valsi, mida mujal veel ei tuntud ja hiilgav seltskond sai ikka ja jälle kokku selleks, et tantsida. Sellest ajast on pärit tänaseni tuttav snapaar "kongress tantsib!". Haaravad operetimeloodiad, vapustavad kostüümid ja lavakujundus, vahuvein, segadused abikaasade ning armukestega ja ehtne Viini elulaad "tantsiva kongressi" aegu - seda pakub "Viini veri". Opereti lavastaja ja koreograaf Monika Wiesler on sündinud Viinis. Ta on esimene naislavastaja Viini Volksoper'is, kes lisaks Austriale on tegutsenud kõikjal Euroopas ja ka Ameerikas. Tema meelisalaks on ikka ja alati viini operett. Lisaks operetile "Viini veri" on Monika Wiesler "Estonias" välja toonud sellised menukad lavastused nagu "Nahkhiir", "Öö
Peaosalise, Isa silme läbi on seal peres toimuv paras õudus. Karjuvad lapsed, titetoitu ja jooke täis kallatud riietega lapsevanemad, kelle kurnatuse astet on keeruline mõõtagi. Isa üllatuseks sattub tema kallis naine nähtust aga sellisesse vaimustusse, et viib nende õnneliku, vaba ja noore pere järgmisele tasandile. Naine otsustab, et nad saavad lapse! Näidendi esietendus toimus 16.03.2010. Minu etendus toimus 27.märtsil Vene kultuurimajas. Lavakujundus oli kesine, nagu Ürgmeheski. Laval seisis vaid mugavustega tool. Näidendi alguses landes ka valge kinolina, kus peal näidati filmi. Jan Uuspõllu näitlemine oli minu jaoks väga hea. Ta ise uskus sellesse, mida ta rääkis, ta oli selle nagu ise läbi elanud ning Jan suhtus publikusse nagu ühte inimesse, ta rääkis seda meile kõigile mitte iseendale. Naljaka sisuga näidend meeldis kogu publikule, nii vanuritele kui ka noorukitele.
. Minu lemmiknäitleja selles etenduses oli Jan Uuspõld, kes mängis kaupmees Antonio rolli. Mulle tundus, et ta oskas kõige paremini rolli sisse elada ning tema emotsioonid tundusid kõige tõetruumad. Samuti meeldis mulle pankur Shylocki osas Mait Malmsten, kuna temagi roll oli paeluv ja huvitav. Etendusele andis positiivse efekti suur ekraan, mille pealt näidati lavakujundust erinevaid ruume ja maju. Mulle tundus, et lavakujundus oli saanud hea lahenduse ning andis etendusel positiivse efekti. Etendus on Draamateatri mängukavas olnud peaaegu aasta, kuid publiku huvi on siiani suur. Olen sellest etendusest väga vaimustatud ja loodan, et taolisi teatrikogemusi ja emotsioone saan nautida ka tulevikus. Minu arvates oli see väga õpetlik lugu ning soovitan soojalt ka teistele seda lavastust vaatama minna. Karli Jaanson 10 B klass
Lavastaja oli oma tööd teinud nauditavalt, kõik oli omal kohal ja midagi polnud ülepakutud ega puudu. Näitlejad olid ka väga hästi valitud, kõige rohkem meeldis mulle Hanna-Liina Võsa, kes mängis Christine Daeet’i. Tema näitlemine oli väga hea ja samuti super lauluhääl. Taustmuusika sulandus hästi konteksti sisse ja orkester tegi head tööd. Juba avamäng oli omaette elamus. Koori roll oli ka väga suur, minu arvates andis see muusikalile väga palju juurde. Ülejäänud lavakujundus ja valgustus olid ka väga tasemel. Suur pluss oli see, et dekoratsioonid olid ehtsad (ehtne tuli ja ilutulestik). Lauludest mulle meeldis „Võiksid olla nüüdki lähedal” mida esitas Hanna-Liisa Võsa ja „Ei muud Sult soovi ma” Koit Toome ja Hanna-Liisa Võsa esituses. Hind oli küll natukene krõbe, kuid oleksin nõus teist korda veel minema. Muusikali lõppedes tõusid kõik püsti ning plaksusid pikalt. Etendus oli tõesti väga vägev ja huvitav.
o Etendus – lavastuse ühekordne esitamine o Näitleja – mängib etenduses tegelast o Lavastus – teatrikunsti teos, mis realiseerub etendustes o Näidend – draamavormis kirjalik tekst o Tegelane – fiktsionaalne olend 8. Autori kommentaar näidendi tekstis on remark. 9. Kahekõne ehk tegelaskõne on dialoog. 10. Sünonüümsed mõisted: o Režissöör – lavastaja o Koreograaf – tantsuteatri lavastaja o Dekoratsioon – lavakujundus o Grimm – jumestus o Stsenograaf – lavastuskunstnik Teatriteaduse alused SISSEJUHATUS o Žest – keha- või käeliigutus
Koostaja: Gendra Rõuk 13AT Muusika Kontserdi arvustus Rammstein Kontsert toimus 11.06.2017 ja Lauluväljakul. Peale Rammsteini enda esines ka Eesti metal/punk ansambel Winny Puhh. Rammsteini poolt esitati lugusid nagu ,,Du Hast", ,,Hallelujah", ,,Sonne", ,,Ich Tu Dir Weh". Kontserdil oli üle 10-ne tuhande inimese, nendest enamus laulsid ja elasid kaasa Rammsteinile. Esimesena esinesid Eesti bänd Winny Puhh ja siis Rammstein. Lavakujundus oli selline tavaline aga leidus ka omapäraseid asju nagu näiteks süntesaator oli õhku riputatud. Trummar oli teistest bändi liikmetest kõrgemale asetatud. Elektrikitarri külge oli leegiheitja kinnitatud ja trummari pulkatest lendas nagu säraküünlal sädemeid igale poole. Kostüümid olid väga omamoodi. Süntesaatori mängjal oli üleni punan...
mängisid pilli, mõned heliefektid lisatakse ka tehnika abiga. Ansambli moodustavad Sandra Vabarna, kes valdab torupilli, parmupilli ja vilesid, Jalmar Vabarna, kelle valduses on kitarr ning Tõnu Tubli, kes tegeleb löökpillidega, kõik kolm täidavad ka solisti rolli. Kontserdi tegid eelkõige eriliseks külalaulikutest pärit rahvaviisid ja esinejate vaba suhtlemine publikuga. Väga muljetavaldav oli ka lavakujundus, mis tekitas hubase tunde. Esinejate kohal ja seljataga olid suured lambid, mille valgusshow tegi kontserdi mängulisemaks ja kuna tegemist on kaasaaegse ansambliga ei puudunud lavalt ka diskokera. Selle esinemise muutis eriti nauditavaks see, et saalis puudusid istekohad ja keskkond oli piisavalt hämar ka tantsimiseks. Kuna nende lood on väga tempokad ja kaasahaaravad oli pea võimatu paigal seista. Enamus
Wagner) · Peegeldusid ühiskondlikud suundumused. · Ooperipealinnaks kujunes Pariis, kuid ooper sündis Itaalias. Itaalia ooper · Iseloomustas bel canto nüansirikas toon, kaunistuste improviseerimine ning esituse väljendusrikkus. · Koloratuurid meloodias kiiretempolised ilustused. · Valitsevaks oli klassikaline numbriooper. Prantsuse ooper e. nn suur ooper · Keskuseks Pariisi Ooper. · Iseloomustasid koori ja balletistseenide rohkus, võimas lavakujundus, pilkupüüdvad kostüümid. Saksa ooper · Keskuseks Dresden. Heliloojad: Johannes Brahms · Üks kolmest klassikalise muusika B'st (Bachi ja Beethoveni kõrval). · Mitteprogrammilise ehk puhta muusika pooldaja. Ferenc Liszt · Üks suurimaid klaverivirtuoose (klaverietüüdid). · Rajas uue interpretatsioonisuuna (klaverile orkestraalne kõlajõud, mängutehniline täiuslikkus). Richard Wagner · Hitleri lemmikhelilooja. · Reformeerija (ooperireform).
maailm O. eelkäijaks- tragöödiad, mitmesugused müsteeriumid, madrigalkomöödiad. Maailma 1. ooperiks peetakse Jacopo Peri,,Daphne't", mis lavastati Itaalias Firenzes, teos lähtus v-kreeka tragöödiast. 17 . saj-l hakati ehitama avalikke ooperiteatreid, esimene taoline rajati Veneetsias 1637 aastal. Seni oli ooper esinduslikuks sündmuseks vaid õukonnas, nüüd võis osa võtta igaüks, kellel oli raha. Barokkooperile (17.saj.-18.saj.I pool) oli iseloomulik rikkalik ja toretsev lavakujundus ning suured esinejate koosseisud. Kunstivooluna avaldus B muusikas kõige eredamlt lavateostes. Sel perioodil kujunesid välja ooperi avamängu tempod ja muusikaline vorm.Hilisbaroki nimekamaks ooperimeistriks on Jean-Philippe Rameau (1683-1764), kes on kirjutanud üle 20 ooperi.Opera seira-tõsise, heroilise süzeega ooper Satiir-koomilise Sisuga ooper Klassitsismiajastul (18.saj.II pool) kandus juhtpositsioon ooperi arengus Itaaliast Austriasse.
kassid, olav ehala nukitsamees, sabata krokodill, buratino, muusikalid praegu: keskkooli muusikal, evita, ämblik naise suudlus, nukitsamees, sugar, ( impressionism: claude debussy fauni pärastlõuna ). BALLETT prantsusmaa 17. saj, eelkäijad: prantsuse kuningate ( louis XIV ) peod, keskaja rändmuusikute ja zonglööride tantsuvormid, renessansiajastu õukonnaetendused, ühendab: tants, muusika, kirjandus, kujutav kunst lavakujundus, helioojad: eduard tubin kratt, pjotr tsaikovski luikede järv, adolphe adam giselle, bela bartok võlumandariin, sergei prokofjev romeo ja julia. ITAALIA laululiigid ballaadid ja lüürilised laulud, napoli laul, lõuna itaalia rahvatants tarantella, euroopa kunstmuusika ( kirja pandud muusika ) areng, viiuli meistrid antonio stradivari, andrea guarner, niccolo amati, viiuli virtoos niccolo paganini, haamerklaver bartolomeo cristofor
hirmutab teda eriliselt: ämbliknaine, kes tapab suudlusega. Ühel päeval tuuakse kongi uus vang: Valentin Arregui Paz( Koit Toome), marksistist revolutsionäär. See muusikal haaras kohe alguses endasse. Kõik need laulud ja tantsud olid väga hästi kombineeritud ja lavaline show oli minu jaoks võimas. Kõige enam meeldis kui Tanja esitas oma laule koos huvitavate tantsudega. Kostüümid olid väga reaalsed(vangla riided) ja näo maalingud ja veri oli ka küllaltki ehtne. Lavakujundus oli ka väga hea ja said täiesti aimu milline vanglas elu on. Tantsud olid ka väga omanäolised ja kogu selle muusikali üldmulje oli väga positiivne. Alguses oli natuke hirmutav, et muusikal räägib homoseksuaalist ja vägistajast. Mõtlesin, et äkki on kogu muusikal negatiivne ja halvas valguses. Kuid tegelikult oli ka positiivsust ja nalja sai ka omajagu. Muusikal meeldis väga ja andis positiivse elamuse. See oli üks parimaid muusikale mida näinud olen
vahel. ✗ Pealtvaatajad ostsid ringiliikujatelt moonamüüjatelt vorsti, õlut, õuna ja pählit. ✗ Söödi ja räusati näitlemise vahel. ✗ Pilluti rahuolematuse puhul näitlejaid söögijäätmetega. Etendustest teatamine rahvale ✗ Etenduste päevi teatati lipuga teatri katusel. ✗ Kleebiti linnas müüridele kuulutusi. ✗ Etendused algasid kell kolm, sellest anti märku pasunapuhumisega. Teatri lavakujundus ✗ Dekoratsioonid puudusid. ✗ Näitlejatel oli varikatus peakohal. ✗ Näitlejate asukoha muutust või nõidade ja vaimude lendamist polnud vaja lavastada. ✗ Erinevate efekte ja dekoratsioone pidid pealtvaatajad ise ette kujutama. ✗ Ööd kujutas laes olev must vaip, päeva aga laes olev sinine vaip. Näitlejad ✗ Ainuke laval olev materiaalne kulutus oli näitlejate kostüümid. ✗ Naised näitelaval ei esinenud.
Esitati Puccini teoseid. Etendust esitati neljas vaatuses, kahe vahepausiga. Ooperi üldmeeleolu oli kirglik. Esimese kolme vaatuse kostüümid on inspireeritud 60. aastatest naistel piha juurest kokku tõmmatud, alt laienevad, erinevad ning värvirikkad põlvini kleidid ning meestel pintsakud või teksatagid tavaliste pükstega. Neljandas ja viimases vaatuses on kostüümideks aga räbaldunud rõivatükid. Lavakujundus on igas vaatuses erinev. Esimeses vaatuses on lavakujunduseks klassikaline kuuekümnendate tänavapilt, kust ei puudu ka kohvik ja hotell. Interjöör on lihtne ja lõbus. Teises vaatuses kujutatakse luksuslikku ning moodsat kuuekümnendate stiilis tuba. Ruumis on peeglinurk, baarilett ning suur punane diivan. Interjöör on pompoosne. Kolmandas vaatuses on loodud pilt politseijaoskonna majatagusest ning viimases vaatuses on lavakujunduseks kõrb, allakukkunud lennuk paremal nurgas.
Mariliis Tisler 10.B Suur juubelikontsert : 100 aastat looduse kaitsel (Retsensioon) Külastasin 13.augustil Suurt juubelikontserdit,mis toimus Kuressaare Lossihoovis.Kontsert algas kell 19.00 ja kestis ligikaudu 2 tundi .Kontsert oli täiesti tasuta. Kontserdil esinesid paljud tuntud artistid : Ott Lepland, Jaan Tätte, Tõnis Mägi ja Marko Matvere.Kõik artistid esitasid kaks-kolm laulu .Minu lemmikumaks lauluks kontserdil oli Tõnis Mägi ja Ott Leplandi laul Ilus oled isamaa , see laul tekitas sellise hästi sooja ja turvalise tunde,et Eestis on hea elada ja see on meie kõikide isamaa. Veel meeldis mulle Jaan Tätte ja Marko Matvere laul Ilus hetk,see laul rääkis elust ,et mõni hetk on elus ilus kuid samas mõni valus.Ilus on see kui ütled et Armastan sind ,aga valus see kui minna andeks paluma , aga ei ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
