hakkas vajama kirjalikku abi. 8.-9. Sajandist n pärit vanim noodikiri. Noodikiri tekkis kloostrites, et vaimulikus saaksid kirja panna liturgilisi tekste ja laule. Noodimärkideks olid neumad, mis algselt tähistasid 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi. 10. Sajandil märgiti ülesse ka täpsemalt helikõrgusi, kasutati neumasid eri kõrgustel. Noodijoonte süsteemi ja silpnimetused leiutas 11. sajandil keskaja tähtsamaid muusikateoreetikuid Guido Arezzost. 12. Sajandil ilmusid neumadele noodipead- kvadraatneumad- ja see võimaldas kõiki helikõrgusi täpselt märkida. 13. Sajandil jäi kaunistusi vähemaks. 9.-12. Sajandini muutus kirikulaulu traditsioon suulisest kirjalikuks. Sel ajal võeti loomingumeetodina kasutusele troop. Traditsioonilisi tekste laiendati sel moel, et ühel häälikul kõlanud pikkade kaunistuste kohale pandi kommenteeriv või poeetiline tekst.
kujunesid kloostrid GREGORIUSE LAUL Paavst Gregorius I ajaks oli välja kujunenud suur hulk vaimulikke laule, mille liturgilisi tekste ta ühtlustas. Tema auks hakati neid laule nimetama Gregoriuse koraalideks. Sellest alates hakati jumalateenistustel kasutama üksnes neid viise. Gregoriuse laul levis sajandeid suulisel teel. 8. sajandiks suurenes meloodiate hulk ja tekkis vajadus noodikirja järele. Algul märgiti rütmi ja viisi liikumissuundi teksti kohale. 11. sajandil pani munk Guido Arezzost aluse tänapäevasele noodikirjale. Ta võttis kasutusele 4 noodijoont (üksteisest tertsi kaugusel) ja kasutas neumasid, mis olid veel küllaltki ebatäpsed. Guido Arezzost hakkas kasutama ka suhteliste helikõrguste silpnimetusi (ut, re, mi, na, sol, la). Helilaadidest kujunes 8 laadi süsteem (4 põhi- ja 4 kõrvallaadi). Põhi- ja kõrvallaadil oli põhiheli sama, kuid kõrvallaadi ulatus oli kvart madalam. KIRIK, USK KATOLIKU KIRIK ÕIGEUSUKIRIK
KESKAEG 10-14. sajand ÜHISKOND: Võim ühiskonnas kuulus kirikule. Kirikutegelaste otsustega pidid nõus olema ka kuningad ja muud valitsejad. Kiriku mõju ulatus ka kunsti ja muusika üle- ehitati uhkeid kirikuid ja kloostrihooneid, kunstnikelt telliti nendesse pühapilte ja pühakute skulptuure. MUUSIKA: kirikumuusika põhivormiks sai GREGORI KORAAL-see on ühehäälne laul, mida lauluvad mehed, ladinakeelne, rahuliku-voogava viisiga. Ilmalikus muusikas tekkis RÜÜTLILAUL- aadlikke, kes olid hea võitluskunsti väljaõppega,nimetati rüütliteks. Nad said kindlasti ka muusikalise hariduse. Rüütlid pidid oskama oma ,,südamedaamile" laule luua ja neid ette kanda. Nad saatsid oma laule lautoga (keelpill). Teine ilmalikku muusikat tegev seltskond oli RÄNDMUUSIKUD- nemad rändasid paigast paika ja laulsid rahvalaule, esitasid rahvamuusikat, andsid teatri- ja tsirkusetendusi. Prantsusmaal kutsuti neid ZONGLÖÖRIDEKS. HELILOOJAD: üks kuulsaim rüütlilaulik ol...
Varaseimad noodikirja näited on meieni jõudnud 8.- 9.sajandil. Noodimärkidena kasutati neumasid, mis ei tähista mitte üksikut heli, vaid 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi. Neumad tähistavad peamiselt esituse rütmilisi peensusi. 10.saj prooviti täpsemalt märkida ka helikõrgusi. Selleks kirjutati neidsamu neumasid eri kõrgustele, kasutades helikõrguse määramiseks noodijooni. Algul oli 2 noodijoont. Prooviti ka kuni 10 joone süsteemi. 11.saj. juurutas Guio Arezzost kompaktse joontesüsteemi - helikõrgusi tähistavad nii jooned kui ka nende vahed. Jooni oli 4-6. Guido Arezzost tõi helide kindlaid kõrgusi tähistavate tähtnimetuste (a, b, c, d, e, f, g) kõrvale suhtelist kõrgust märkivad silpnimed (sarnane JO-LE-MI-süsteemile). 12.saj. ilmusid neumadele kandilised noodipead. Troop traditsiooniliste tekstide vaba laiendamine. Väga paljudesse liturgiatekstidesse kiiluti
GREGORIUSE LAUL: iseloomulik lauluviis roomakatoliku jumalateenistusele. Peamiseks tekst ja snum. Muusikaline vljenduslaad vga erinev.kshlne ja saadeta ( hiljem oli saateks orel)esitajaks 1 laulja, lauljate grupp vi koor. Tekstid ladinakeelsed. esitajateks mungad.MISSA- katoliku kiriku jumalateenistus.NOODIKIRI: on prit 8-9 sajandist.Tekkis kloostrites. Algseteks noodimrkideks oli neumad.Noodijoonte ssteemi ja silpnimetused leiutas 11.saj keskaja thtsamad muusikateoreetikud munk Guido Arezzost. Esimeseks mitmehlse kirikulaulu tbiks sai organum- saatehlte koosalaulmine Gregoriuse koraalile.
Sel ajal tekkis ka vajadus ühtlustada liturgiline laul tohutu suurel territooriumil. Need tuli kirja panna. Muusika pandi kirja neumade, ehk märgetega, mis kirjutati sõnade kohale. Noodijooni sel ajal ei tuntud ja nii ei tähistatud erineva kõrgusega üksikhelisid, vaid 1-4 helist koosnevaid meloodiaelemente. X sajandil võeti ka kasutusele noodijooned, kuhu peale märgiti neumad. XI sajandil võeti kasutusele kompaktne joontesüsteem, mille loojaks oli Guido Arezzost. Joonte arv sõltus seal otstarbest. Ta võttis ka kasutusele absoluutseid kõrgusi tähistavad tähtnimetused (a,b,c,d,e,f,g). Muusikaõpetuseks võeti kasutusel nn Guido käsi, kus 20 erinevat sõrmeliigest seati vastavusse tollase helisüsteemi 20 heliga. 12. ilmusid neumadele ka noodipead ja noodimärgid. Suuline muusikakultuur muutus kirjalikuks. Vanemate säilinud rahvakeelsete laulude seas on kangelaslaulud pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest
Keskaeg Renessanss Barokk Klassitsism 3-14 sajand 14-17 sajand 1600-1750 1750-1825 Üldine Kristlus; Vokaalpolüfoonilise Generaalbassi ajastu; Funktsionaalharmoonia muusika anonüümne; muusika ajastu; ülikaunistatus; ajastu (T,S,D Rameau); vaimulik muusika; humanism; kontsertstiil õukonnas; lihtsus, rangus, muusikakeskusteks muusika ilmalikustus; ins muusika populaarsus; reeglipärane; ...
propriumiks. Milline on missa ülesehitus üldiselt (kaks suurt osa koos alguse ja lõpuga)? Mis on missa osad? Mida need osade pealkirjad tähendavad? eelmissa, kuhu kuuluvad sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia peamissa, mille keskpunktiks on altarirituaal ja armulaud Mis on gregooriuse koraal? gregooriuse laul Mis on neuma? Esimesed märgid meloodia kirjapanekuks olid neumad Millega on oma nime muusikalukku jäädvustanud Guido Arezzost? ''Kuido käega'' Mis on organum? mitmehäälse kirikulaulu tüüp Kes on need 2 esimest heliloojat, keda teame nimepidi ja kes kirjutasid organumeid? Millises kirikus nad tegutsesid? Leoninus ja Perotinus Kuidas nimetakse eri piirkondade rüütlilaulikuid ja millest nad peamiselt laulsid? · trubaduurid - Lõuna-Prantsusmaal · truväärid - Põhja-Prantsusmaal · minnesingerid - Saksamaal armastusest kangelastest Neitsi Maarjast
Sõna "muusika" veel ei eksisteerinud, oli lausumine, loitsmine, sõnumine. Jäljendati looduse hääli, saavutati võin loomade ja inimeste üle. Kes tundis sõnumise kunsti, võrdus jumalaga. Ajapikku lisandus meelelahutuslik pool, seltskondlik pool. Esimesed pillid olid löökpillid ja puhkpillid. Vanades kultuuririikides (Hiina, Egiptus) tekivad esimesed helisüsteemid ja ka keelpillid. Tõeliselt arenes aga muusika vanas kreekas, kus tuli ka sõna kasutusele MUSIKE (muusade kunst). Muusik oli kõrgem olemas, kes valdas mitmeid pille (lüüra, aulos, paani flööt), tegi sõnad ise, võis musitseerida tundide kaupa, peeti isegi muusikutele mängusid. Vanas kreekas jõudis muusika ka kooliharidusse. Muusikat seostati taevakehadega. Vanas kreekas tekkisid muusikalised etendused, tragöödiad, lauldi, mängiti pilli, tantsiti. Keskaeg (u. 5 saj) Rooma impeerium lagunud ning riigi valitsevaks filosoofiaks sai kristus. Muutus kõik, kaasaarvatud kunst ja ...
· Credo in unum Deum (Mina usun ainsasse Jumalasse) lauldakse pärast jutlsu sõnaliturgia lõpulauluna · Sanctus/ Benedisctus (Püha/ Kiidetud olgu) - lauldakse altarirituaali aja · Agnus Dei (Jumala Tall) - lauldakse enne armulaua jagamist · neumad kirjutati sõnade kohale, kuna noodijooni ei tuntud · · 10. saj võeti kasutusele noodijooned (2-10 joont) · Guido Arezzost võttis 11. sajandil kasutusele kompaktse joonte süsteemi, mis on püsinud tänaseni. · vagandid- rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud. Nende ladinakeelsed laulud parodeerisid sageli kiriklikke hümne ja võisid olla sisult üsna siivutud. · Kangelaslaulud - pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest, mida lauldi ilmselt väga lihtsate meloodiatega.( esitasid zonglöörid ehk menestrelid). · Rüütlilaul-Alguse sai see 11
5. Iseloomusta bel canto laulustiili! Lauldakse hästi kõrgelt, tundeküllane. 6. Millisele zanrile pani aluse Heinrich Schütz? Oratoorumile III 1. Kas võited on õiged? Paranda vead! *Gregooriuse lauluks nimetatakse teatud laulmisviisi roomakatoliku jumalateenistusel. Õige *Gregooriuse laul on alati kolmehäälne. Vale, ühehäälne *Gregooriuse laulul on kindel taktimõõt. Vale, taktimõõt puudub *Guido Arezzost oli tuntud helilooja. Vale, muusikateoreetik *Helikõrguste tabamise hõlbustamiseks võeti kasutusele nn Guido käsi. Õige 2. Tõmba maha missa osa, mis ei kuulu 5-osalisse igapäevasesse ordinaariumisse Kyrie, Credo, Introitus, Sanctus, Agnus Dei 3. Kes või mis oli Keskajal Trubaduur- rüütlilaulik (Lõuna-Prantsusmaal) Fiidel-keelpill Menestrel-rändmuusik Salmei-puhkpill 4. Selgita mõisteid või lisa tähendus:
dei Noodikiri Gregoriuse koraal on levinud sajandeid suuliselt, vajamata noodikirja. Frangi riigi tekkega tuli hakata muusikat kirja panema (8-9 saj). Noodimärkidena kasutati neumasid (kreeka keeles viibe) konksud, kriipsud ja punktid. Üks neuma tähistas 1-4 helist koosnevat meloodia elementi ja rütmilise ettekandenüansse. Neumad kirjutati teksti kohale, alguses ühekõrgusele. Et helikõrgusi täpsemalt määrata, võeti kasutusele 10saj. noodijoon (nende arv võis olla 2-10) Guido Arezzost võttis kasutusele kompaktse joonte süsteemi ja silpnimetuse. Tal oli 4 joont.
NOODIKIRJA TEKE Kõigis ajaloolistes kultuurmaades on olnud olemas märkide süsteem Helikõrguste ülesmärkimiseks, kas tähtede, piltmärkide vm. abil. Ühtegi neist tänapäeval desifreerida pole õnnestunud, seetõttu ei saa me kuulda, kuidas kõlas nende maade muusika. M.a.j. tekkinud kristlik kultuur, mis võttis paljugi üle Antiik-Kreeka kul- tuurist, ei võtnud millegipärast üle kreeklaste ülenoodikirja (ei olnud piisavalt täpne nende jaoks?). Keskajal tekkinud Gregori koraali õpetati suuliselt põlvest põlve edasi. Selleks, et laulu meloodiat meenutada, märgiti Gregori koraali teksti peale spetsiaalsed märgid NEUMAD. Need aitasid juba õpitud meloodiat meenutada., aga mitte ära õppida! Nii saadetigi lauljad-mungad aina uutesse kloostritesse, et nad Gregori koraali laulmist õpetaksid. Ristiusk aga levis Euroopas kiirelt edasi ja lauluõpetajaid ei jätkunud kõikjale , kus neid vajati. Lisaks sellele muutus kirikumuusika kahehäälseks- Gregori k...
*Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumalale kõrges) *Credo in unum Deum (Usun ainsasse Jumalasse) *Sanctus/Benedictus (Püha/Kiidetud olgu) *Agnus Dei (Jumala tall) *Vox Clamantis (dir: Jaan-Eik Tulve) (Tallinnas tegutsev ansambel) KESKAEGNE NOODIKIRI *Greogooriuse laul levis sajandeid suulisel teel *Tekkis vajadus ühlustada Frangi riigi piires gregooriuse laulu meloodiad *neuma- noodimärk, mis tähistas 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi. *Guido Arezzost (11.saj) võttis kasutusele: *noodijoonte süsteemi *silpnimetuste süsteemi (ut, re, mi, fa, sol, la) *Kvadraatkiri-võimalik üles märkida täpseid helikõrgusi * 13. Sajandil lõi Kölni Franco uue rütminotatsioonisüsteemi, mis on käibel tänaseni. MITMEHÄÄLSUSE KUJUNEMINE *ALGELISE MITMEHÄÄLSUSE LIIGID: *burdoon (väheliikuv saatehääl) *parafoonia (sama meloodia dubleerimine, mingi intervalli võrra kõrgemalt/madalamalt.
meloodiat ja teised hääled moodustavad talle harmoonilise saate polüfoonia - mitmehäälsus, mis koosneb võrdse tähtsusega häältest Gregoriuse laul - laulmisviis roomakatoliku jumalateenistusel : ühehäälne, saateta, vaba meetrumiga, lähtub loomuliku kõne rütmist, levis suuliselt Neima - Noodimärk, mis tähistas 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi. Neumasid märgiti punktikeste ja tingmärkidega teksti kohale. Tekstikirja abil võis vanu viise meelde tuletada. Guido Arezzost Muusikateoreetik 11.saj-l. Võttis kasutusele kompaktse joonte süsteemi, kus neumasid hakati kirjutama noodijoontele ja heli kõrgusi märkisid nii noodijooned kui nende joonte vahed. Joonte arv sõltus otstarbest. Muusikaline tsükkel MISSA - on üks lääne kirikumuusika põhivorme. Koosneb missa ordinaariumi osadest Missa proopriumi ja ordinaariumi (üldiselt,pole vaja nimetada) I Kyrie eleison - Issand, halasta II Gloria in excelsis Deo - au (Au olguJumalale kõrges)
kyrie eleison - issand halasta (sissejuh) Gloria in excelsis Deo - au olgu Jumalale kõrges (sissejuh) Credo in unum Deum - Mina usun ainsasse Jumalasse (sõnaliturgia lõpulauluna) Sanctius/Benedictus - Püha, kiidetud olgu(altarirituaali ajal) Agnus Dei - Jumala Tall (enne armulaua jagamist) Epistel - manitsuskõne Credo - usutunnistus pater noster- Meie isa palve Lõppeb alati sõnadega - Dona nobis pacem- anna meile rahu Al 8.saj hakati noote kirja panema. Guido Arezzost võttis kasutusele nootide silpnimed + noodijooned. UT RE MI FA SOL LA SI Vangandid- rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud - panid kirja laule väljaspoolt kirikuid Kangelaslaulud-pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest, mida lauldi väga lihtsate meloodiatega. Kuulsaim prantsuse rahvuseepois "Rolandi laul" (Karl Suure ajast). Esitajateks olid alamast seisusest rändmuusikud e zonglöörid e menestrelid.
luterlikus kirikus, jagunedes sõnaliturgiaks ja armulaualiturgiaks. Missa ordinaariumi laulud on Kyrie eleison, Gloria in exelsis Deo, Credo in unum Deum, Sanctus/Benedictus ja Agnus Dei. Alates 9. sajandist kujunes Lääne-Euroopas kiiresti noodikiri. Algul oli seda vaja peamiselt kirikliku laulutraditsiooni ühtlustamiseks hiigelsuurel territooriumil. Edaspidi lõi see eelduse mitmehäälse kunstmuusika kujunemiseks, esmalt kirikus ja õukonnas. Neuma oli keskaegse noodikirja märk. Guido Arezzost võttis 11. sajandil kasutusele kompaktse joonte süsteemi, mis on püsinud tänaseni. Muusika, mis kõlas, keskajal väljaspool kirikuid ja kloostreid, pole enamasti meieni jõudnud, kuna seda ei pandud kirja. Rändmuusikud zonglöörid ehk menestrelid sageli ühinesid vennaskondadesse, millest hiljem kujunesid muusikute gildid, kus anti head muusikalist haridust. Zonglööride ja menestrelide oskused ja tavad mängisid olulist rolli rüütlilaulu kujunemisel ja levikul
vaimulikke laule, mille liturgilisi tekste ta ühtlustas. Tema auks hakati neid laule nimetama Gregoriuse koraalideks. Tema käsul koostati ka koraaliviiside valikkogumik nn. Gregoriuse antifonaarium, mis valmis 604. aastal. Sellest alates hakati jumalateenistustel kasutama üksnes neid viise.Gregoriuse laul levis sajandeid suulisel teel. 8. sajandiks suurenes meloodiate hulk ja tekkis vajadus noodikirjaks. Algul märgiti teksti kohale rütmi ja viisi liikumissuundi. 11. sajandil pani munk Guido Arezzost aluse tänapäevasele noodikirjale. Ta võttis kasutusele 4 noodijoont ja kasutas neumasid, mis olid veel küllaltki ebatäpsed. Guido Arezzost hakkas kasutama ka suhteliste helikõrguste silpnimetusi. Umbes 12. sajandil vahetasid hääled oma kohad, nii et Gregoriuse koraalist sai alumine hääl. Sageli ei liikunud hääled ka enam ühes rütmis: ülemine hääl oli keerukam ning liikuvam. Gregoriuse koraali aga hakati laulma aeglasemalt, iga nooti pikaks venitades. 13
Keskaja muusika ( 5-13.sajand) 1. Millist ajaloosündmust peetakse keskaja alguseks? (lisa ka aastaarv) Keskaja alguseks peetakse Lääne-Rooma riigi lõplikku hävitamist barbarite poolt 476. aastal. 2. Kes oli Gregorius I Suur (540-604), millega ta tegeles ja kuidas seostub tema nimi muusikaajalooga? Gregorius I Suur oli Rooma paavst, kes viis läbi kirikureformi. Ta ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu ehk gregooriuse laulu aluseks. 3. Iseloomusta Gregoriuse koraali. Gregooriuse laul on ühehäälne, taktimõõduta, vabalt hõljuv rütm jälgib ladinakeelset proosateksti. 4. Loetle missa (katoliku kiriku igapäevane peamine jumalateenistus) ladinakeelsed osad koos eesti keelse tõlkega. Kyrie eleison – Issand halasta Gloria in excelsis Deo – Au olgu Jumalale kõrges Credo in unum Deum – Mina usun ühte jumalat Sanctus – Püha Benedictus – Kiidetud olgu Agnus Dei – Jumala tall 5. Kuidas nimet...
ladinakeelne, vaimulik laul. Tekkis 6. - 7. sajandil. Eriti omased on tekst ja sõnum, GK on ühehäälne ja ilma saateta, laulu rütm lähtub kõne rütmist. 9. Missa on igapäevane peamine kristliku kiriku jumalateenistus, millel on keeruline, mitmete rituaalidega seotud ülesehitus. Missa ordinaariumi osad: Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus/Benedictus, Agnus Dei. 10. Keskajal märgiti noodikirja üles neumade abil. Guido Arezzost võttis kasutusele noodijooned ja asetas neile neumad. Helikõrguste meelde jätmiseks valis ta Johannese hümni värsiridade algussilbid. 11. Esimesed ilmaliku muusika üleskirjutised on pärit 11. ja 12. sajandist. Tänaseni on säilunud rüütlilaulud ja kangelaslaulud (,,Rolandi laul"). 12. Saksamaal- minnesingerid; Lõuna-Prantsusmaal- trubaduurid; Põhja-Prantsusmaal- truväärid. 13. 2 murrangulist sündmust: tekkis noodikiri ja mitmehäälne laulmine. 14
Kyrie eleison - Issand halasta Gloria in excelsis Deo - au (au olgu jumal kõrgel) Credo in unum Deum - usun (mina usun ühte jumalat) Sanctus/Benedictus - püha/kiidetud olgu Agnus dei - Jumala tall 5.Kuidas nimetati noodimärke 8.-9.sajandil ning kes võttis kasutusele noodijoonestiku ja nootide silpnimetused? 8.-9. Sajandil nimetati noodimärke neumadeks. Noodijoonestiku ja nootide silpnimetused võttis kasutusele Guido Arezzost. 6. 6.Kes olid esimeste ilmalike laulude kirjapanijaiks? Esimesed nimepidi tuntud heliloojad lääne muusikaloos on Leonius ja Perotinus. 7.Milliste nimedega kutsuti rüütlilaulikuid eri piirkondades ja millest nad laulsid? trubaduurid - Lõuna-Prantsusmaal truväärid - Põhja-Prantsusmaal minnesingerid - Saksamaal 8.Kuidas nimetati alamast seisusest muusikuid, kes rüütlilaule levitas
terrakotast. "Arhailine naeratus" Riietatud justkui kore. Figuur ei seisa paigal, sammub. Terrakota tooteid tehti vormides, seejärel põletati. Nii tehti ka templite katteplaate. Maalitud kujud pühendati jumalale. Samuti pandi neid hauda kaasa. Metalli töötlemine oli kõrgel tasemel. · Sõjajumal Mars, pronks, 5. saj eKr · Kapitooliumi emahunt, pronks, ~500 eKr (Algselt oli ainult hunt, mis valmis 5. saj. eKr. lapsed lisati alles 15. saj.) · Kimäär Arezzost, pronks, 5. saj eKr 3 · Rooma ajast on tuntud Arringatore e Kõneleja figuur. Valmistati ka meisterlikke ja ilusaid väärismetallist ehteid. Mustad reljeefidega vaasid bucchero vaasid. 4
Figuur ei seisa paigal, sammub. Terrakota tooteid tehti vormides, seejärel põletati. Nii tehti ka templite katteplaate. Maalitud kujud pühendati jumalale. Samuti pandi neid hauda kaasa. Metalli töötlemine oli kõrgel tasemel. Sõjajumal Mars, pronks, 5. saj eKr Kapitooliumi emahunt, pronks, ~500 eKr (Algselt oli ainult hunt, mis valmis 5. saj. eKr. lapsed lisati alles 15. saj.) 3 Kimäär Arezzost, pronks, 5. saj eKr Rooma ajast on tuntud Arringatore e Kõneleja figuur. Valmistati ka meisterlikke ja ilusaid väärismetallist ehteid. Mustad reljeefidega vaasid – bucchero vaasid. 4
Sõnaliturgias lauldaks vaimulik laule ja loetakse pühakirja tekste ning kommentaare vaheldumisi. Armulaualiturgia puhul jagatakse kogudusele armulaualaulu saatel leib ja vein. Missal lauldavad laulud jagunevad kaheks: laulud mis vahelduvad igapäev, vastavalt kirikukalendri pühadele ja laulud mis kõlavad kõidel jumalateenistustel. Noodikirja kujunemine Muusika pandi kirja märkidena, mis kirjutati sõnade kohale. 11.sajandil võttis Guido Arezzost kasutusele joonte süsteemi, mida kasutatakse ka tänapäeval. Helikõrguste lihtsustamiseks võeti kasutusele nn Guido käsi, kus 20 erinevat sõrmeliigest näitasid vastavaid helisi. 12.sajandil sai laulda noodist, kuna siis hakkasid noodimärgid tähistama üksikhelide täpseid kõrguseid. Suuline muusikakultuur muutus kirjalikuk. Ilmalik muusika, mis kõlas väljaspool kirikuid ja kloostreid palju ei teata, sest seda ei pandud kirja. Esimesed üleskirjutused on pärit 11.-12. sajandist
mäest! Tänaseid toimetusi ära viska homse varna! Edukat põhikooli lõpetamise aastat! Heade soovidega - teie õpetajad Itaalia on mõjutanud kogu Euroopa muusikakultuuri. Tänaseni on üle maailma dünaamikaterminid (p, f, mf, crescendo, diminuendo jpt) ja tempoterminid (allegro, andante, moderato jpt) itaaliakeelsed Noodijoonestik ja nootide silpnimed 11. saj-l juurutas munk Guido Arezzost noodijoonestiku (algselt 4, hiljem 5 joont) ja nootide silpnimed mis on tuletatud lauljate kaitsepühaku Johannese auks loodud hümni esimesest salmist. Selle viisilõikude algusnoodid moodustavad 6-noodilise heliredeli ning helidele vastavad silbid said noodinimedeks. Kuula järgm. slaidilt! http://www.youtube.com/watch?v=E1AbgbtKIJg http://www.youtube.com/watch?v=SugtS3tqsoo 17. saj-l sündis Firenzes ooper Idee oli panna muusikaline deklamatsioon
Põhja itaalias ballaadid ja lõuna itaalias lüürilised laulud Rahvatantsud- Tarantella Rahvapillid- okordion, torupill, flöödid, tamburiin, kastanjetid, triangel Kunstmuusika teadlik algus on olnud itaalias. Kunstmuusikal peab olema kindel teadaolev autor, peab olema kirja pandud, iseseisev kunstiline väärtus. Muusika keel on itaalia keel Nootide kirja panek algas 8-9 sajand Guido Arezzost pani 11 saj alguses 4 noodijoont. Neuma- märgiti üles noote Ooper sai alguse 16 sajandi lõpus Frienze linnast. Viiuli meistrid- Niccolo Amati, Antonio Stradivari, Andrea Guarneri (17saj) Klaver- 1711 aasta Bartolomeo Cristofori ITAALIA HELILOOJAD Giovanni Pierluigi da Polestrina- Renesanssi ajastu (16saj) üks kuulsamaid vaimuliku muusika kirjutajaid. Claudio Monteverdi- Barokiajastu (17saj), ooperihelilooja
Võeti omaks alles 16 saj. NOODIKIRJA ARENG Gregoriuse koraale hakati üles kirjutama ... kuna tekste ja meloodiaid oli määratu hulk tekkis 8. saj.KARL SUUR'e ajal vajadus ühtlustada liturgilist laulu Frangi suurriigi territooriumil ... neumade abil 8. saj. neumad, NÄIDE 10.saj 10. saj. 1. noodijoon, see oli punane ja määras kindlaks FA- noodi Neumatüüpide näited Tänapäevane koraaliväljaanne koos algsete neumadega 11. Saj 4 noodijoont Guido Arezzost Ut queant laxis, Resonare fibris, Mira gestorum, Famuli tuorum, Solve polluti, Labii reatum, Sancte Joannes! 12. saj. - kandilised noodipead http://www.youtube.com/watch?v=ISs6BaJP4JE&feature=related 13. Sajand loobuti neumadest Helivältuste jagamine (Kölni Franco) 14.Sajand võeti kasutusele 2-osaline taktimõõt (P.de Vitry) esmakordselt 5-jooneline noodijoonestik
veel lõpusirgel. Hiljem hakati ka abijooni kasutama. 4) Tänapäevast noodikirja hakati kasutama 15. sajandil: taktijooned, noodid nii seest tühjad kui täis, noodisabad jne. 11. Neuma areng keskajal- 8-9.sajandil kirjutati sõnade kohale. Kuna noodijooni veel ei tuntud, ei täheistanud neumad kindla kõrgusega üksikhelisid, vaid 1-4 helist koosnevaid meloodiaelemente ja rütmilisi ettekandenüansse. 10.sajandil võeti kasutusele noodijooned. Guido Arezzost võttis 11.sajandil kasutusele kompaktse joontesüsteemi. 12. Vagandid- rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud. 13. Kangelaslaulud- Pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest, mida lauldi lihtsate meloodiatega. 14. Zonglöörid ehk menestrelid- Alamast seisusest rändmuusikud, kes esitasid kangelaslaule. 15. Rüütlilaul- Ainus keskaegse mittekirikliku luule ja laulu valdkond, millest meil on tänapäevaks võrdlemisi hea ülevaade. 16
Keskaja muusika Keskaja alguseks peetakse 476. aastat, mil barbarid hävitasid lõplikult Lääne-Rooma riigi. Pärast seda tekkisid sõdade tõttu, mille eet inimesed pagesid suured rahvaste rändamised. Keskajal oli tähtsaimal kohal kirik. Läänekiriku keskuseks sai Rooma ning ühistest palvustest ja laulmistest tekkisid liturgiad. Rooma paavst Gregorius Suur viis läbi kirikureformi, millega võeti kasutusele uus liturgia. See juurdus kogu Lääne-Euroopas. Gregorius Suur ühtlustas ning uuendas liturgiatekstid, mis said gregoriuse laulu ehk lääne kirikulaulu aluseks. Gregoriuse laul on ühehäälne, taktimõõduta, vabalt hõljuv rütm ja ladinakeelne proosatekst. Keskajal tekkis ka kiriku igapäevane tähtsaim liturgia, milleks on missa. See jaguneb ordinariumiks ja propriumiks. Ordinarium jaguneb omakorda viieks (Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus/Benedictus ja Agnus Dei). Kuna puudu...
, vabameetrum, hele silbile vastab mitu nooti, meloodia ulatus vike, suured hpped muusikas puuduvad) Liturgia jumalateenistuse lbiviimise kord(thtsaim liik... MISSA 1)katoliku kiriku jumalateenistus 2)vaimuliku muusika anr Missa ordinarium tekstid, mis kirikuaasta vltel ei muutu Missa proprium tekstid, mis sltuvad kirikuaasta thtpevadest Reekviem leinamissa Sekvents vaimuliku luule vorm NOODIKIRJA KUJUNEMINE *muusika pandi kirja neumadega(-mrk, viibe) *11.saj vttis Guido Arezzost kasutusele kompaktse joonte ssteemi, lihtsustas ka noodilugemist vttes krvuti helide kindlaid krgusi thistavate thtnimetustega(a,b,c,d,e,f,g) *joonte arv sltus otstarbest Guido ksi- 20 erinevat srmeliigest seati vastavusse tollase helissteemi 20 heliga *suuline muusikakultuur muutus kirjalikuks(al12.sajandist kujunes vlja) MITMEHLSUS *Esimesed teated mitmehlsusest prinevad 9. sajandist Organum mitmehlne liturgiline laul, mis koosneb gregoriuse koraalist ja 1 vi mitmest saatehlest.
- 13.saj tekkis organumist uus vorm – MOTETT - Motetis on aluseks varem tuntud viis(algselt kirikulaul, hiljem ka ilmalik meloodia, ülemised hääled on uute sõnad. - POLÜFOONIA – mitmehäälsus, kus kõik hääled on iseseisvad ja võrdse tähtsusega. Noodikiri - NEUMAD – erilised märgid, mistähistavad viisi liikumise suunda ja rütmi, kuid mitte helide täpset kõrgust. - Seoses mitm.häälsusega tekkis vajadus täpsema noodikirja järele - 11.saj võttis munk Buido Arezzost kasutusele noodijooned ja asetas sinna neumad. Aja jooksul arenesid neumadest noodid. - Muusika kulges sujuvalt teksti järgi, ei vajanud taktijooni - Helilaad:4 põhilaadi – dooria, früügia, lüüdia, miksdüüdia Ilmalik Laul - Keskaegsest ilmalikust muusikast tuntakse kõige enam rüütlilaulu - Tekkist 11.saj lõpus Lõuna-Prantsusmaal(seal nimetati Trubaduurideks), Põhja- prantsusmaal(Truväärideks) ja Saksamaal(Minnesingeriteks)
6. Millal ja miks tekkis vajadus noodikirja järele? 8.-9. sajandil, mil kujunes Euroopas Frangi suurriik, tekkis vajadus ühtlustada liturgiline (kiriklik) laul tohutu suurel territooriumil. Tekstid ja meloodiad tuli selleks kirja panna, muidu ei saanud neid levitada. 7. Seleta mõistet neuma Neumad on keskaegse noodikirja märgid, mis algselt kirjutati sõnade kohale, hiljem asetati noodijoonestikule 8. Mille poolest on muusikateoreetik Guido Arezzost muusikaloos tähtis? Ta võttis 11. sajandil kasutusele joonte süsteemi, millest kujunes välja tänapäevane noodijoonestik. Ta lihtsustas ka noodilugemist, kuna võttis kasutusele meie JO-LE-MI süsteemi sarnase suhteliste helikõrguste süsteemi. 9. Kes olid keskaegsed žonglöörid ehk menestrelid? Alamast seisusest rändmuusikud, kes esitasid kangelaslaule. Need mehed ja naised rändasid
Agnus Dei (jumala tall) Ilmalik laul Kõige tuntum rüütlilaul (tekkis 11 saj lõpul Lõuna-Prantsusmaal) Rüütlilaulikud tegutsesid õukondade juures- tegeledes luuletamise ning laulmisega (teemd: armastus ja sõjateenistus) Tuntuim rüütlilaulik 12 saj inglise kuningas Richard Lõvisüda Noodikirja kujunemine- kirjutati üles neumade abil Neumad- tähistasid viisi liikumist ning rütmi, aga mitte helide täpset kõrgust Mitmehäälsus nõudis täpsemat noodikirja. 11 saj võttis munk Guido Arezzost kasutusele noodijooned ning sinna neumad. Aja jooksul arenesid neumadest noodid. (jäeti kirjutamata taktijooned) Mitmehäälsuse kujunemine algas 11-12 saj Lääne-Euroopa kirikutest Algselt ainsaks mitmehäälsuse vormiks organum. 12-13 saj organumi õitsenguaeg ( 13 saj kujunes motett, kõige olulisem mitmehäälsuse vorm) Algselt kujutas kirikumuusika vormi, milles alumine hääl oli Gregooriuse laulust laenatud ning selle kohale lisati uute tekstidega uued hääled
Credo, Sanctus, Agnus Dei Issand halasta, Au olgu Jumalale kõrges, Mina usun ainsasse Jumalasse, Püha/Kiidetud olgu, Jumala tall. 16. Mis on gregooriuse koraal? V:roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta liturgiline laul 17. Mis tüüpi gregooriuse laul on ,,Veni Creator Spiritus"? V:Hümn 18. Mida tähendab 'halleluuja'? V: Kiitke Jumalat. 19. Mis on neuma? V: Noodimärk, mis tähistab 1-4 helielementi. 20. Miks on oma nime muusikalukku jäädvustanud Guido Arezzost? V: Võttis kasutusele joontesüsteemi, mis on kasutusel ka tänapäev. 21. Mis on organum? Kes on need 2 esimest heliloojat, keda teame nimepidi ja kes kirjutasi organumeid? Mis millises kirikus nad tegutsesid? V: Ainus mitmehäälsuse tüüp. Leonius, Perotinus. Pariisi Notre Dame'i kirikus. 22. Kuidas nimetakse eripiirkondade rüütlilaulikuid ja millest nad peamiselt laulsid? V: Turbatuurid, truväärid, minnesingerid nad laulsid enamasti armastusest ja
kunstimuusikale. Missa -Katolikiukiriku peajumalateenistus -igapäevane -seotud rituaalidega Jaguneb kaheks: -Missaordinaarium ehk kohustuslikud igal missal -Missaproprium ehk lisatakse vastavalt kirikukalendri päeval Ordinaariumi osad: Kyrie (palvelaul) Gloria (ülistuslaul) Credo (usutunnistus) Sanctus /Benedictus Agnus Dei (palvelaul) Noodikirja kujunemine -8.saj-9.saj Frangi riigi lõhenemise tõttu -Neuma ehk viibe -Noodijooned Guido Arezzost: -tegi joonte süsteemi -Algselt kasutati 4-ja noodijoont Ilmalik muusika ja rüütli poeesia -Vagandid ehk rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud -12.saj- esimesed üleskirjutised (kunstmuusika) -Kiriku hümnide periood -Kangelaslaulud, esitajad olid zonglöörid -Rändmuusikud ühinesid tihti vennaskondadeks Rüütlililaul -Alguse sai 11.saj -Araabi kultuuri mõjutused -Muusika ja luuletekst lahutamatu -Idealiseerisid vaprust ja teisi mehelikke ideaale ja armastuse teema
· Sanctus (Püha) · Benedictus (Kiidetud olgu) · Agnus Dei (Jumala tall) Gregooriuse laul levis sajandeid suulisel teel. Säilinud vanim noodikiri on pärit 8. 9. sajandist. Noodikiri tekkis kloostrites, et vaimulikud saaksid kirja panna liturgilisi tekste ja laule. Noodimärkideks olid neumad, mis algselt tähistasid 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi. Noodijoonte süsteemi ja silpnimetused leiutas 11. sajandil keskaja tähtsamaid muusikateoreetikuid Guide Arezzost. 12. sajandil ilmusid neumadele noodipead kvadraatneumad ja see võimaldas kõiki helikõrgusi täpselt märkida. 9. 12. sajandini muutus kirikulaulu traditsioon suulisest kirjalikuks. Sel ajal võeti loomingumeetodina kasutusele troop. Traditsioonilisi tekste laiendati sel moel, et ühel häälikul kõlanud pikkade kaunistuste kohale pandi kommenteeriv või poeetiline tekst. Troopide baasil tekkis 10. saj paiku keskaja kirikumuusikale väga iseloomulik zanr liturgiline draama.
8.-9. sajandil tekkis Frangi suurriik ja oli vaja ühtlustada liturgiline laul suurel territooriumil. Tekstid ja meloodiad tuli kirja panna. 5. Kirjelda noodikirja arengut. Muusikat pandi kirja neumadega (märk, viibe), mis kirjutati sõnade kohale. 10. sajandil prooviti märkida üles ka täpsemaid helikõrgusi, otstarbekaks osutus neumade kirjutamine eri kõrgustele. Selleks võeti kasutusele noodijooned, mida võis olla 2-10. Guido Arezzost võttis 11. sajandil kasutusele joonte süsteemi, mis on kehtivad ka tänapäeval. 6. Nimeta ja kirjelda mitmehäälsuse tüüpe keskajal. · Organum- gregooriuse ühehäälsele laulule lisati alguses üks, hiljem mitu saatehäält. Saavutas oma õitsengu 12.-13. sajandil Prantsusmaal, eriti Pariisis. Organum oli rikkalikult kaunistatud ülahäältega. Organumide meistrid olid Leoninus ja Perotinus. · Motett- kujunes 13. sajandil
.. Ingel - Jumala saadik ja taevane üleloomulik olend. Nad omasid tähtsat kohta nii juudausu traditsionis kui islami ning kristlikus deoloogias. Ristija Johannes - Uues Testamendis juudi preestri Sakaria ja Eliisabeti poeg. Kuulutas 1.saj. 20.a - il messia tulekut, ristis Jordaani jões Jeesuse Kristuse. Tapeti kuningas Herodes Antipase käsul. Ristija Johannes on Vana Testamendi prohvetlust Kristusega ühendav lüli ja tema eelkäija. Guido Arezzost - itaalia muusikateoreetik ja - pedagoog .ta võttis kasutusele helide silpnimed (ut, re, mi, fa, sol ja la. Si-d algul ei olnud). Keskaegne kool Kooliharidus oli keskajal suurel määral kiriku ja vaimulike hoole all. Õpetust jagati peamiselt kloostrikoolides ja kirikukoolides. Nende eesmärk oli ette valmistada haritud preestreid ja munki. Valdava enamiku keskaegsest haritlaskonnast moodustasid vaimuliku. Õpetus jagunes seitsmeks vabaks kunstiks: kirjutamine, kõnekunst,
Hiinas. Noodikirja eelkäija- Neuma. Neuma on noodikirja märk, mis ei tähista ühte nooti või heli vaid kolmest kuni neljast koosnevat nootide gruppi. Tulid 7. sajandil. Esimene noodijoon võeti kasutusele 10. sajandil ja see tähistas fa noodi asukohta. Viie realine tuleb kasutusele 14. sajandil. Noodikirja arengule andis tõuke trükipressi leiutamine (1404 Guttenberg). Noodijoonte süsteemi ja silpnimetused leiutas 11. sajandil keskaja tähtsamaid muusikateoreetikuid Guido Arezzost. 9. 12. sajandini muutus kirikulaulu traditsioon suulisest kirjalikuks. Sel ajal võeti loomingumeetodina kasutusele troop. Muusikud Kaks tähtsat inimest varakristlikus muusikas olid Milano piiskop Ambrosius ja paavst Gregorius Suur. Ambrosius oli suur laulumees. Ta kogus lauluviise ja pani neid kirja. Gregorius Suur jätkas pärast Ambrosiuse surma tema tööd, aga kohendas ja parandas leitud viise. Kui ta suri, siis jäi kirikumuusika tükiks ajaks algtasemele.
· Kaunistatud (melismaatiline) stiill melismid ehk pikad vokaliisid on sees. HELILAADID: · Finalis võrreldav toonikaga, lõpuheliks. Põhi- ja kõrvallaadil ühine. · Tenor domineeriv heli, selle ümber liigub meloodia, toimub retsiteerimine. Võrreldav dominandiga, põhi- ja kõrvallaadil erinev. Neumad 1-4 helist koosnev meloodiaelement, näitab rütmipeensusi. Guido Arezzost võttis kasutusele noodijooned. Troop traditsiooniliste tekstide vaba laienemine (Munk Tuotilo). Sekventsid alleluia-laulude pikkadele vokaliisidele loodud troobid. Liturgiline draama teatraalne stseen jumalateenistuses, kus kanti lauldes ette piiblilõike. Koraal ladina keelne ühehäälne kirikulaul. Melism kaunistus, ühe silbi juures lauldakse palju noote. Liturgia jumalateenistuse korrastatud ülesehitus. Keskaegne ilmalik laul:
Mida need osade nimetused tähendavad? Kyrie- Gloria- Credo- Sanctus- Agnus Dei-jumala tall 17. Iseloomusta gregooriuse koraali! Ladina keelne saateta laul 18. Mis tüüpi gregooriuse laul on ,,Veni Creator Spiritus"? Hümni tüüpi 19. Mida tähendab 'Halleluuja'? Kiitkem jumalat 20. Mis on neuma? Noodimärk, 1-4 helist koosneva noodielement. 21. Miks on oma nime muusikalukku jäädvustanud Guido Arezzost? Ta leiutas kompaktse joonesüsteemi, mida kasutatakse tänapäevani. 22. Mis on organum? Kes on need 2 esimest heliloojat, keda teame nimepidi ja kes kirjutasi organumeid? Mis millises kirikus nad tegutsesid? Organum on ainus mitmehäälsuse tüüp. Leoninus ja Perotinus. Note Dame'is 23. Kuidas nimetakse eripiirkondade rüütlilaulikuid ja millest nad peamiselt laulsid? trubaduurid (Lõuna-Prantsusmaa), truväärid (Põhja-Prantsusmaa), minnesingerid (Saksamaa)
KESKAEG · Arhidektuur - mõneks ajaks kadusid kiviehitised, põhiline oli sakraalarhidektuur · Maalikunst - allakäik, vähe kujutava kunsti näiteid, miniatuurmaalid, tarbekunst · Kirjandus - põhilised kirjaoskaja dolid vaimulikud, kes kirjutasid tekste ümber · Skulptuur - on säilinud vaid üksikuid madalreljeefe Keskaja inimese maailmavaade - Haridus oli alla käinud, kirja-ja lugemisoskus oli madal. Vaimulikel oli suur müju inimeste maailmavaate kujunemise üle. Inimesed olid sügavalt usklikud Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano peapiiskop Ambrosiusega. Esimeseks muusikat käsitlenud kristlikuks filosoofiks võib pidada püha Augustiniust.Kristlus legaliseeriti aastal 313. aastal. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid, nt. Tours, St. Gallen, Metz. Liturgia - jumalateenistuse korra...
4. Communio armulaua laul. Meloodias ebapüsiv tonaalsus (Sõltumine toonikast). Gregooriuse laul- Levis algselt sajandeid suuliselt. Pärineb 8. ja 9. Sajandi vahetuselt. Tekkis kloostrites. Oli ladinakeelne. Neumad- 1- kuni 4- heliline noodigrupp. Esialgselt näitasid meloodia liikumise suunda, mitte noote. Kompaktne noodijoonte süsteem võeti kasutusele 11.sajandil ( 4 noodijoont). Kasutusele võttis Guido Arezzost. Võttis kasutusele ka nootide täht- ja silpnimetused. Silpide aluseks kaitsepühaku Johannese auks loodud esimese salmi silbid. - 12. Sajandil neumad kandiliste noodipeadega. Gregooriuse koraal- oli ühehäälne, saateta kirikulaul. Laul põhimõtteliselt taktimõõduta, kuid esineda võivad juhuslikult 2- ja 3- osalised vormid. Rütm on vabalt hõljuv ning järgib ladinakeelset proosateksti. Ettekandmisviis- Ettekandmisviis retsitatiivselt (kõne ettelaulmine)
Kuna noodijooni veel ei tuntud, ei tähistanud neumad kindla kõrgusega üksikhelisid, vaid 1- 4 helist koosnevaid meloodiaelemente ja rptmilisi ettekandenüansse. 10. sajandist tehti rohkesti katseid märkida täpsemalt üles ka helikõrgusi. Kasutati mitmesuguseid vise, millest otstarbekamaiks osutus neumade kirjutamine eri kõrgustele. Selleks võeti kasutusele noodijooned. Joonte arv võis algul olla väga erinev (2- 10). Keskaja tähtsamaid muusikateoreetikuid Guido Arezzost võttis 11. sajandil kasutusele kompaktse joonte süsteemi, mis on püsinud tänaseni. Helikõrgusi reguleerivad siin nii jooned kui ka nende vahed. Joonte arv sõltub otstarbest: gregoriuse koraali tavaline ulatus (noon- üks toon üle oktaavi) mahtus ära neljale joonele, kui vaja, kasutati ka abijooni. Guido Arezzost lihtsustas ka noodilugemist, võttes kõrvuti helide kindlaid (absoluutseid) kõrgusi
- Missaordinaarium ehk kohustuslikud igal missal - Missaproprium ehk vahelduvad vastavalt kirikukalendri päevadele Ordinaariumi osad: Kyrie (palvelaul) - sissejuhatav osa Gloria (ülistuslaul) - sissejuhatav osa Credo (usutunnistus) - pärast jutlust Sanctus /Benedictus - altari rituali ajal Agnus Dei (palvelaul) - enne armulaua jagamist Noodikirja kujunemine - 8.saj - 9.saj Frangi riigi laienemise tõttu - Neuma ehk viibe/märk - Noodijooned Guido Arezzost: - Tegi joonte süsteemi - Algselt kasutati 4-ja noodijoont Ilmalik muusika ja rüütli poeesia - 11.-12.saj- esimesed üleskirjutised (kunstmuusika) - Vagandid ehk rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud (oskasid muusikat kirja panna, parodeerisid kirikulaule, kandsid ilmalikku muusikat edasi) - Kangelaslaulud ehk poeemid kangelaste vägitegudest (esitajad zonglöörid) - Kuulsaim “Rolandi laul”
Kuni IX sajandini oli kirikumuusika ühehäälne. Mitmehäälses laulus oli gregooriuse koraal kuni XII sajandini kohustuslik hääl, teised komponeeriti juurde. Kasutatakse diatoonilise helirea 2.5. astmelt üles ehitatud laade, neid nimetati VanaKreeka ja VäikeAasia maakondade järgi (dooria, früügia, lüüdia, miksolüüdia). Neid noodistatakse siiamaani neljale noodijoonele, nagu seda tegi XI sajandil Guido Arezzost. Ulatus ei ole suur, noodijooned tähistavad suhtelisi kõrgusi, võti määrab JO asukoha ja helide pikkused ei ole määratletud. Luteri koraal Ka Luterliku kiriku jumalteenistuse tähtis osa on koguduse laul. Luteri koraalide seas on ümberseatud tekstidega saksa rahvalaule, kohandatud gregooriuse koraale ja ka uusloomingut. Luther kirjutas ise 36 tükki. Laulu saadab orel, organist improviseerib eelja järelmänge.
Muusika Keskaeg (14.-16. sajand) Jäi Lääne-Rooma riigi lagunemise ja renessanssajastu vahele (6-14.15.sajad). Mõiste võtsid kasutusele humanistid. Muusika ja igapäevane elu olid väga tihedalt seotud kirikuga. Gregooriuse laul sai alguse 7.-8. saj On iseloomulik laulmisviis Rooma katolikus kirikus. Sai alguse paavst Gregorius Suurest, kes ühtlustas liturgilised tekstid ja need said ühtse lääne kirikulaulu ehk gregooriuse laulu aluseks. Selle alla mahub palju erinevaid esitusstiile. Peamised on tekst ja sõnum. Väljenduslaad võib olla erinev, ulatudes retsiteerimisest keerukate meloodiateni. Gregooriuse laul on Ühehäälne saateta(vahel tagasihoidlik orelisaade) ladinakeelne esitajaks on üks laulja/lauljate grupp/koor rütm lähtus kõne rütmist ja taktimõõt puudub Meloodia võtab ka eeskuju kõnest Missa Igapäevane jumalateenistus. Missa koosneb ordinaariumist ja proopriumist. Ordinaarium kõlab igal te...
· Jutusta muusika tähtsusest vanal ajal - Vanaajal omistati muusikale imepärast võlujõudu. Muusika näis jumalate keelena, sest ka jumalaid peeti muusikuiks või vähemalt muusikast mõjutatavaiks. Nende hääli võrreldi pillihäältega ja pille, eriti neid, millel arvati jumalaid mängivat, peeti pühadeks. · Nimeta ja kirjelda vähemalt kolme pilli vana aja perioodil 1. Aulos Vana-Kreeka puhkpill, läbilõikava, pealetükkiva, ja ärritava kõlaga. 2. Lüüra Keelpill, keeled on kinnitatud põikpuu külge, mis on kõlalauaga ühel tasandil. 3. Kitara See oli Vana- Kreekas levinud näppekeelpill, arenes välja forminxist, 5-7 keelega, lüüra tüüpi pill, mängisid põhiliselt mehed · Seleta mõiste Gregoriuse koraal. - Lauldi ladina keeles, tekst pärines piiblist (proosatekst), sõnad olid vaimuliku sisuga · Kuidas on Gregorius I seotud gregoriuse lauluga? Gregorius ühtlustas ja uue...
Musica mundana – universumi muusika, kõiksuse, ka sfääride harmoonia, inimkõrvale mittekuuldav Musica humana – inimmuusika, mis otsib kooskõla keha ja vaimu vahel Musica instrumentalis – kõlav muusika, mida toovad kuuldavale inimhääl ja pillid, järgides eelmiste tasandite harmooniareegleid Keskaegne muusikateooria ja noodikiri Algul tähistati greg k teksti kohal viisi liikumissuundi. See ei olnud täpne. Tänapäevasele noodikirjale pani aluse munk Guido Arezzost (11.saj). Võttis kasutusele noodijooned, üksteisest tertsi-kaugusel. Guido kasutas veel ebatäpseid neumasid (märk), mis tähistasid mitte üht heli, vaid helide gruppi. 12.saj võeti kasutusele kvadraatneumad, mis märkisid kõiki helikõrgusi üksikult, täpselt. Algul oli joonte arv erinev – enamasti 3-6, hiljem jäädi 4 joone juurde ning tänaseni kirjutatakse gregogriuse koraalid 4 joonele (kuna viisi ulatus ei ole suur) kvadraatkirjas.
● Gloria in excelsis Deo - ülistuslaul ● Credo in unum Deum - usutunnistus ● Sanctus/Benedictus ● Agnus Dei qui tollis peccata mundi - palvelaul Noodikirja kujunemine - 8.-9. sajandil, mil kujunes Frangi Suurriik, tekkis vajadus tekstid kirja panna - Muusika pandi kirja neumadega(märk,viibe), märgiti sõnade kohale - Alates 10. sajandist mindi täpsemaks - Noodijoonte arv oli algul erinev (1-10) - Guido Arezzost võttis kasutusele kompaktse/praeguse joonte süsteemi - Alguses oli jooni 4 Ilmalik muusika ja rüütli poeesia - 11.-12.saj- esimesed üleskirjutised (kunstmuusika) - Vagandid ehk rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud (oskasid muusikat kirja panna, parodeerisid kirikulaule, kandsid ilmalikku muusikat edasi) - Kangelaslaulud ehk poeemid kangelaste vägitegudest (esitajad zonglöörid) - Kuulsaim “Rolandi laul”
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
