Teatritel polnud katuseid. Tavaline tempel oli ristkülikukujulise põhiplaaniga ja meenutast megaroni. Ehitusmaterjalideks olid puu ja savi, hiljem kivi, eriti marmor. Kivide sidumiseks kasutati metallist klambreid. Templi alust, millel tempel seisab nim. krepidomaks(3 astmeline). Krepidoma ülemist astet nim. stülobaadiks. Stülobaadilt kerkib sammastik ja sellele toetub talastik koos katusega. Talastiku alumine osa on arhitraav ja ülemine osa friis. #peripteer rida sambaid ümber templi #dipteer 2 rida sambaid ümber templi Sambad olid templite peamiseks kaunistuseks. Samba kolmeks põhiosaks on: baas, tüves ja kapiteel. Tüvese keskel on väike paisutus e entaas ja tüvest liigendavad kitsed püstvaod e kannelüürid. Kapiteel koosneb kahest osast: alumine on ehhiin ja ülemine abakus. Templite ehitamisel kehtis raage reeglistik e order, näiteks oli määratud sammaste arv ja kasutati
· templihoone kõrval asus altar o sinna viis kivitee antidega tempel amfiprostüül topeltantidega tempel peripteer sambad(6*13) prostüül Nike tempel (amfi prostüül) Partheon · 69,51 x 30,86 m · Iktinos ja Kallikrates Zeusi tempel Hera tempel Tolos Delfis Sambad Dooria a) stülobaat c) ehhiin d) abaktus e) arhitraav f) triglüüf g) veesüliti Joonia a) krepdidoma korintos b) baas d) kapiteel e) arhitraav f) (relieef) friis i) veesüliti NB: vaata vihikust ka se osa endal üle Jumalad · Apollon o päikesetõusu, -loojangu jumal o sümboliks kannel · Ares o sõjajumal o oda, kull, koer · Artemis
põhiplaaniga. Templi välisvaates võib eraldada 3 osa:krepidoma, sammastik, talastik. Krepidoma ülemine aste on stülobaat, sellele toetub sammastik. Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Samba osad: baas, tüves,kapiteel. Tüves on keskelt paisunud(entaas), kaetud kannelüüridega, kapiteel koosneb ehhiinist ja abakusest(ülemine). Sammaste arv allub kindlale reeglile. Pikiküljel on sambaid 2 korda rohkem, lisaks üks sammas(6x13) (8x17). Talastiku alumine osa on arhitraav, ülemine on friis, mis on kaunistatud reljeefidega. Templit kattis madal viilkatus. Templi otstes 3nurksed viiluväljad tümpanonid, millel skulptuurid, katuseserval liist(sima), otstes veesülitid. Sammasterea taga oli risttahukakujuline kivist seintega hämar ruum (naos), naosel oli kassettlagi. Hämaras ruumis jumalate kujud. Kreeka arhitektuuris 3stiili e. orderit: DOORIA oli vanim, lihtne ja range. Madalad, jässakad sambad, puudub baas, kapiteel on
Joonisel on kujutatud dooria orderis templi põhielemendid ja pildil Parthenon. Joonia order tekkis klassikalisel ajastul, 6. sajandil e. Kr Väike-Aasias Joonia piirkonnas, kust levis ka päris Kreekasse. Joonia stiili iseloomustab kergus ja elegants. Sammas toetub baasile ning on sihvakam, kõrgem ja tihedamate kannelüüridega, kui dooria sammas. Samba kapiteelil on stiilile iseloomulik abakus, mis kõverdub spiraalselt, moodustades voluudi, mis meenutab oinasarvi Arhitraav jaguneb pikuti kolmeks võrdseks talaks ja friis kulgeb ühtlase, tavaliselt reljeefidega kaunistatud lindina. Enamik joonia stiilis templeid on kahjuks hävinud. Joonisel joonia stiilis templi põhielemendid, neist h- frontoon (tümpanon), g- karniis, f- friis, e- arhitraav, d- voluudiga sambakapiteel, b- baas. Pildil joonia stiilis Nike tempel Ateena Akropolil. 4 Korintose order kujunes 5
jooned samba peal), kapiteel on kaunistusteta, friis on jagatud vertikaalsete vahelduvate plaatidega - metoopide ja triglüüfidega. Metoope kaunistavad värvitud reljeefid ja triglüüfidel on süvendid nagu sammastel. 2. JOONIA: pärit 5. saj. Väike-Aasiast ehk Iooniast, seda iseloomustab kergus ja elegants, sammas toetub baasile ning on sihvakam ja tihedamate kannelüüridega, kapiteelil on stiilile iseloomulik abakus, mis kõverdub spiraalselt, meenutades oinasarvi, arhitraav jaguneb pikuti kolmeks võrdseks talaks ja friis kulgeb ühtlase lindina, mida kaunistati ka reljeefiga. 3. KORINTOS: pärit 5. Saj. Korintoselt, seda iseloomustab dekoratiivsus, kannelüüritud sammas toetub baasile ja kapiteel on suurem, kui teistes stiilides. Kapiteeli katab hästi plastiliselt raiutud stiliseeritud akantuse lehe motiivistik, arhitraav jaguneb kolmeks nagu joonia stiiliski ja friis on sile ning kaunistuseta. 5. KREEKA SKULPTUUR
eKr. · Hellenistlik ajajärk 330-146. a. eKr. Kreeka arhitektuur 3 Põhi stiili DOORIA JOONIA KORINTOS stiil kujunes stiil kujunes stiil on omane välja arhailisel välja klassikalisel hellenistlikule ajastul ajastul perioodile · Stiilide vahel tehakse vahet eelkõige sambakapiteelide erinevuse kaudu. · 1. abakus 2. ehhiin} kapiteel 3. tüves 5. baas 7. arhitraav 4. kannelüürid 6. stüllobaad · Akropoli mägi oli Ateena kõige olulisem koht, seetõttu ehitas linn oma suurima võimsuse aastail (nn. Periklese kuldajastul) sinna oma võimsuse rõhutamiseks suurejoonelise usukeskuse. Akropolile ehitati ajavahemikus 450-330. a. eKr. kolm olulisemat templit: Parthenon, Erechteion ja Nike tempel, mis olid kõik pühendatud Ateena kaitsejumalannal Atheenale. Samal ajal ehitati ka Akropoli sissepääs Proylaia.
Sambaid oli templi pikemal küljel alati kaks korda enam kui lühemal ja üks veel lisaks (8x17 ; 6x13) Sambad ongi kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Sel on kolm osa: baas, tüves, kapiteel. Tüvesel on keskel väike paisutus entaas; tüvest liigendavad kitsad püstvaod kannellüürid. Kapiteel koosneb kahest osast: alumine on ehhiin, ülemine abakus. Kapiteel on üleminek ümaralt vormilt kandilisele. Talastiku alumist osa on arhitraav ja ülemine kannab nime friis. Templit kattis madal viilkatus., mõlemas otsas olid kolmnurksed viiluväljad, mis olid tavaliselt skulptuuridega kaunistatud. Sammasterea taga asus kivist seintega ruum naos. Selle ainsaks avaks ja valgusallikaks oli uks. Puust lage liigendasid nelinurksed süvendid kassetid. Seal asusid jumalakujud. Arhitektuuris eraldatakse kolme stiili (orderit) dooria, joonia ja korintose stiil. DOORIA STIIL See on vanim
reljeefide kõrval hieroglüüfid. Vana-Kreeka templid: Aluseks on templil megaron ehk elamu ristkülikukujuline hoone. Algul ehitati megarone savist ja kividest. Kuna algul sideaineid ei tuntud, siis sambad ühendati klambritega. Aja jooksul lisati sambaid ja tempel ehitati lõpuks alusele. Templi osad: baas, tüves, kannelüürid, kapiitel. Templisambaid oli kindel arv: pikem külg = lühema külje sammaste arv korrutada 2, liita 1. Sammaste peale toetus arhitraav, millele omakorda friis ja viilkatus. Dooria stiili näide Parthenoni ja Poseidoni tempel. Joonia stiili näide: Nike tempel. Korintose stiil: Olümpeioni tempel. Kõige täislikemaks ehitiseks on akropolil asuv templite kompleks akropolis. Ehitatud Ateenasse, Akropoli mäele. Amfiteater: Amfiteatrite ehitamisel kasutati ära looduslikke kaldaid ja orge. Mõeldud teatrietenduste jaoks. Enamasti asus orus ümmargune väljak ehk orkestra ning selle taga skeene ja nõlvadel
· lihtsus, rangus, tugevus. Kandvad osad: · Baas puudub · Entaas-tüvese paisutus. Tüves aheneb ülespoole. · Kannelüürid - tüvest katvad püstised vaod · Kapiteel koosneb: Ümmargusest Ehhiinist(ümar kiviplaat), sellele on asetatud nelinurkne plaat ehk abakus. · Krepidoma - Templi osa. Alus, mis koosnebühest kuni kolmest osast. · Stülobaat - Viimane aste, millel seisab sammas Kantavad osad: · Arhitraav - kapiteelidele toetuv talastiku alumine osa. Lihtne ilustusteta riba. · Friis - Ehisriba. Arhitraavi kohal. · Triglüüfid - plaadid 2 püstise vaoga. Friisi üks osa. · Metoobid - Friisi osa, mis on kaunistatud reljeefidega. · Tümpanon - viilväli. Templit katva murdkatuse kitsastel külgedel asuvad kolmnurksed viilud. · Sima - Liist, mis on murdkatuse viilu ülemine osa. Ei lase vihmaveel üle viilukülgede joosta.
Põhiplaanilt ristkülik (eeskujuks Mükeene losside peasaal megaron) Ümber kogu hoone kulges ühe-või kaherealine sammastik (Reegli järgi oli pikemal küljel sambaid kaks korda rohkem, kui otsaseinas ja pluss veel üks, tavaliselt 6x13 ja 8x17) Kõige tuntum templitüüp oli peripteer (kogu hoone ümbritsetud sammaste reaga) Sammas koosneb kolmest osast: baas, tüves, kapiteel Sammastele toetuva talastiku alumine osa on arhitraav, ülemine osa friis. Nii friisi kui ka viilkatuse otsa külge katsid reljeefid. Sammasterea taga asus kivist seintega siseruum (naos), seal asus jumalakuju. Valgus pääses templisse ainult uksest Naose puust lage liigendasid nelinurksed kassetid (kassettlagi) Vanasti templid värvilised Arhitektuuri stiilid (orderid) Dooria stiil – raskepärane, kapiteeliks kaks kivi (ketta ja ruudukujuline), puudus baas)
2. Joonia- hilisem, peenem ja elegantsem, kogumulje kerge ja rikkalik. Ehhiin kaunistatud motiividega. Friis kaetud üleni motiividega. Abakus koosneb nn rullpadjandist. 3. korintose- erineb ioonia stiilist ainult samba kapiteeli poolest. Selle kapiteeli alaosa-ehhiin on karika või vaasi kujuline. Seda katavad lopsakad taimevormid. Üleminek ümaralt ehhiinilt nelinurksele abakusele. Sambad on saledad ja kerged talastik: 1) friis ja 2)arhitraav sammastik 6*13 ja 8*17 enamlevinud katuseks on viilkatus viimane trepiaste e stülobaad trepiastmed e krepidoma 1)peripteer 2) dipteer 3)pseudodipteer Templeid 1) poseidoni tempel- Lõuna- itaalias, ligikaudu 450 eKr; üks paremini säilinud Vana-Kreeka ehitisi(peripteer) 2) Zeusi tempel Olümpias- ligikaudu 450 eKr ; 64 m pikk 6*13 sammast. Paljude skulptuuridega kaunistatud peripteer, praegu varemetes. 3) Artemise tempel- Asus Väike- Aasias Efoses
5. Millised kolm stiili valitsesid vanakreeka kunstis? Mille järgi nad olid nimetatud? Kreeka stiilis valitsesid kolm kunsti: Dooria kunst, Joonia stiil ja Korintose stiil. Stiilid on nimetatud nende piirkondade järgi. 6. Vaata templite põhiplaane. Millise ehitisetüüp on siin aluseks? Templite ehitiste aluseks oli Tirynist tuntud megaroni ehitustüüp. 7. Kirjuta üles kõik õpitud templi üksikosad alates ülevalt. Viilkatus, friis, arhitraav, kapiteel, tüves ning Korintose ja Joonia stiilil ka baas. 8. Miks on vanakreeka templid avaldanud nii suurt mõju hilisemate aegade arhitektuurile? Vanakreeka templid on avaldanud suurt mõju hilisemaste aegade arhitektuurile kuna seal on kõik väga täpne ja välja arvestatud. Peatükk 11: 1. Kus asuvad kõige paremini säilinud ja kõige vanemad dooria stiilis templid? Miks nad seal asuvad?
Poseidonile, Hephaistosele ja Butesele. Erechtheion on saanud nime Erechtheuse järgi. (et.wikipedia.org) Lisa 1: Ehitusstiilid dooria, joonia ja korintose joonised Joonised 1: Antud joonistel on kujutatud dooria (vasakul), joonia (keskel) ja korintose (paremal) sambaid. Kahel esimesel joonisel on viidatud tähtedega sammaste osadele. a krepidoma, b stülobaat, c ehhiin, d kapiteel (doorial abakus, joonial voluut), e arhitraav, f friis, g karniis, h frontoon. (http://www.miksike.ee/docs/elehed/6klass/5kreeka/6-5-16-1.htm.) Joonis 2: Antud joonisel näeme Perthanoni ristkülikukujulist ehk peripteeri põhiplaani. Kitsal küljel 8, pikal küljel 17 sammast. Lisa 2: Parthenon ja Erechtheion Joonis 3: Parthenon Ateena Akropolil. (http://en.wikipedia.org/wiki/Parthenon.) Joonis 4: Erechtheion Ateena Akropolil. (http://www.freemages.co.uk/browse/photo-1326-erechtheion- temple.html.)
kujutatud siksakke, kolmnurki, sõõre, lainelisi jooni jne. Mustrid asetatud ribadena, enamasti kaelapiirkonda, alumine osa on ilma kujunditeta. Abstraktsete ornamentide kõrval esineb ka lindude ja loomade ja ka inimfiguure. ARHITEKTUUR: Kreeka tempel seisab ühest või mitmest astmest koosneval alusehitusel ehk krepidomal. Astmetele toetuvad sambad ja nende peal asetseb talastik. Kapiteeli peal on arhitraav, dooria stiilis selle peal veel friis. Tempel oli kaetud murdkatusega ja kitsastel külgedel olid kolmnurksed viilud, mille väli oli tavaliselt kaunistatud skulptuuridega. Templil oli seespool puust lagi ja alati lame, seda liigendas sammastele toetuv talastik, mille ristumisel moodustuvad nelinurksed kassetid. Aknad puudusid, valgus pääses templiruumi läbi ukse. Sambad on: dooria (Parthenon), joonia (Atikas) ja korintose stiilis. TEMPLITÜÜBID KREEKA ARHITEKTUUR
kiviplokkidest, mis liideti kokku metallklambritega. Templid ehitati tavaliselt kõrgematesse kohtadesse, sest arvati, et nii on nad Olümpose jumalatele lähemal. Iga tempel oli pühendatud ühele kindlale jumalale. Kreeka tempel koosneb peamiselt kandvatest ja kantavatest osadest. Kandvad osad on: a) nelinurkne alus, mis koosnes tavaliselt 2-3- astmest b) sambad, mille jämedus ja kõrgus on iga templi puhul erinev. Kantavad osad on: a) talastik, kuhu kuuluvad arhitraav, friis ning geison (eenduv garniis) b) lame viilkatus Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest tiheda reana. Sambaid oli alati kindel arv: templi pikiküljel oli sambaid kaks korda enam kui kitsamal küljel ja lisaks veel üks sammas. Tavalisemad sammaste arvud on 6x13 ja 8x17. Sammas on ka kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Sammas jaguneb kolmeks osaks: baas, tüves ja kapiteel. Sambe stiile on nimetatud ka orderiteks. Sammas seisis
Materjalideks puu ja savi, hiljem kivi (marmor) ja kividi sidumiseks kasutati metallist klambreid Templi välisilme: 3 põhiosa, tempel paikneb alusel e krepitoom'al, krepitooma ülemiselt plaadilt stülobaad'ilt algas sammastik. Sammastiku peale toetub talastik, selle peale katus. Sammaste arv oli määratud, nt ees 6 sammast ja küljel 13 (2 x 6 + 1) Sammas - 3 põhiosa: baas, tüves ja kapiteel - talastiku alumine osa on arhitraav, ülemine friis - templit kattis skulptuuridega viilkatus ja oli ka vihmavee ärajuhtimisesüsteem Naos: risttahukakujuline kivist seintega ruum, millel oli1 uks, kasettlagi. Ruumi hämaruses paiknesid jumalakujud 3 põhilist stiili: 1.DOORIA - kõige vanem madalad ja jässkad sambad
metallklambritega. Templid ehitati tavaliselt kõrgematesse kohtadesse, sest arvati, et nii on nad Olümpose jumalatele lähemal. Iga tempel oli pühendatud ühele kindlale jumalale. Kreeka tempel koosneb peamiselt kandvatest ja kantavatest osadest. Kandvad osad on: a) nelinurkne alus, mis koosnes tavaliselt 2-3- astmest b) sambad, mille jämedus ja kõrgus on iga templi puhul erinev. Kantavad osad on: a) talastik, kuhu kuuluvad arhitraav, friis ning geison (eenduv garniis) b) lame viilkatus Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest tiheda reana. Sambaid oli alati kindel arv: templi pikiküljel oli sambaid kaks korda enam kui kitsamal küljel ja lisaks veel üks sammas. Sammas on ka kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Sammas jaguneb kolmeks osaks: baas, tüves ja kapiteel. Sambe stiile on nimetatud ka orderiteks. Talastiku alumine osa on arhitraav ja ülemine friis
Laokoon`i grupp. Dünaamilisemat laadi sellest ajast esindab Zeusi altar Pergamonis. Altarit ümbritses 130 m pikkune friis kõrgreljeefidega. Vana Kreeka samba osad: Sammas koosneb: baas, tüves ja kapiteel. Tüvesel on keskel väike paisutus. Tüvest liigendavad kitsad püstvaod. Kapiteel koosneb kahest osast alumine on ehhiin ja ülemine abakus. Kapiteel on üleminek samba ümaralt vormilt kandilisele talastikule. Talastiku alumine osa on arhitraav ja ülemine on friis. Sammasterea taga asus risttahukakujuline kivist seintega ruum. Kassettlaega. Vana-Kreeka arhitektuuristiilid: Dooria - pärit 7. saj., seda iseloomustab raskepärasus ja kohmakus. Sambal pole baasi ja tüves on kaetud kannelüüridega, kapiteel on kaunistusteta. Joonia- pärit 5. saj. Väike-Aasiast ehk Iooniast, seda iseloomustab kergus ja elegants, sammas on sihvakam ja tihedamate kannelüüridega, kapiteelil meenutab oinasarvi. Korintos - pärit 5. Saj
korintose kapiteel General Post Office New Yorkis. 14) Dooria stiil vanim klassikaline arhitektuuristiil. Kujunes u 7. Saj lõpul e.m.a. Kreeka mandri templiehituses ja väljendub peamiselt samba ja talastiku kujunduses. Sammas on baasita, tüseda ülespoole aheneva kujuga ja 16-20 kannelüüriga. Lihtne kapiteel koosneb allapoole ahenevast ümmargusest padjandist (ehhiin) ja nelinurksest plaadist (abakus). Talastikku iseloomustab sile arhitraav ja triglüüfide ning metoopidega liigendatud friis. Üldmuljelt on dooria stiili ehitised ranged ja monumentaalsed. Tuntuimad on Poseidoni tempel Paestumis, Zeusi tempel Olümpias, Parthenon Ateena akropolil. 15) Joonia stiil klassikaline vanakreeka templiehitiste stiil. Esines Väike- Aasia ja Atika teisendina. Joonia sambal on baas, mis Väike-Aasias koosneb nelinurksest alusplaadist, kahest sellel asetsevast süvarihvast ja mõikast, Atikas kahest mõikast, mille vahel on süvarihv.
a)templid - ristkülikukujulise põhiplaaniga - ehitusmaterjaliks algul puu ja savi, hiljem kivi (eriti marmor) - alt ülespoole osad: ALUS(krepidoma,mille ülemine aste on stülobaat), SAMBAD, KAPITEELID(samba ,,pead"), TALASTIK, VIILKATUS, TEMPLI SISEMUS(nn naos;cella ruum, kus paiknes jumalakuju) b)sambad - tavalisemad arvud 6x13, 8x17 - põhiosad: baas, tüves ja kapiteel c)talastik - alumine osa on arhitraav, ülemine friis d) Eristatakse kolme stiili: dooria, joonia ja korintos orderid - Dooria madalad jässakad sambad, väga lihtne, tagasihoidlik ja range, sammastel puudub baas - Joonia peenemad ja elegantsemad sambad, kogumulje kergem ja rikkalikum, ümmargune mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel, abakus koosneb nn rullispadjandist, mis lõpeb nurkadel teokarpi meenutavate voluutidega, friis on kogu ulatuses kaetud reljeefidega
levinuks. Templite juures on oluline templite lõige, mis hakkavad mõjutama arhitektuuri ajalugu pikalt ja põhjalikult kuidas trepiastmestik jaguneb. TEMPLI OLULISED KONSTRUKTSIOONI OSAD: PEAB TEADMA!!! STÜLOBAAT JA KREPIDOMA - trepiastmestiks TÜVES - sambad KAPITEEL - iluotstarbeline samba või pilastri ülaosa, samba tüvese ja kantava osa ehk antablemaani vaheline detail. Kapiteelile toetub talastik, kaar ja võlv. ARHITRAAV - friisi alla jääv palgivöö. Tegemist on kasett laega, kus on palgid üksteise peale risti laes pandud.TRIGLÜÜF on palgi ots, mis laest paistab friisi all. METOOP on palgi vahe mis friisi alt paistab. FRIIS on katuse alune TÜMPANON on katus On siis 3 eshitusstiili, ehtiussüsteemi: DOORIA, JOONIA ja KRONTOSE ORDER. Dooria order tunnuseks on, et sambal puudub alumine baas, see toetub lihtsalt, katuse konstruktsioon on lihtne
Sambad ümbritsesid templid tavaliselt igast küljest ja sammaste arv allub kindlale reeglile: 6 x13 või 8x17 · Sammas koosneb: baas, tüves ja kapiteel. · Tüvesel on keskel väike paisutus. Tüvest liigendavad kitsad püstvaod. · Kapiteel koosneb kahest osast alumine on ehhiin ja ülemine abakus. Kapiteel on üleminek samba ümaralt vormilt kandilisele talastikule · Talastiku alumine osa on arhitraav ja ülemine on friis. · Sammasterea taga asus risttahukakujuline kivist seintega ruum. Kassettlaega. · Naoses paiknesid jumalakujud · Kreeka arhidektuuris eristatakse kolme stiili diiroa, joonia ja korintose. · Kõige vanem neist oli dooria: madalad ja jässakad sambad. Lihtne ja range stiil. · Joonia sammas on peenem ja elegantsem. Kogumulje ehitisest on kergem ja rikkalikum. Selle ehhiin on kaunistatud dekoratiivsete motiividega. Abakus koosneb
reeglile:: templi pikemal küljel on 2 korda enam sambaid kui lühemal küljel ja lisaks veel üks. Levinuimad samba arvud olid 6x13 ja 8x17. Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail, mille järgi eristatakse ka 3 ehitusstiili. Sammas koosnes kolmest osast: baas, tüves, kapiteel. Tüvest kaunistasid püstised kitsad süvendid nn. kannelüürid Kapiteel koosnes kahest osast: alumine- ehhiin ja ülemine-abakus. Talastiku alumist osa on arhitraav ja ülemine on friis. Friis koosneb vaheldumisi asetatud plaatidest, milledest ühtedel on püstised vaod ja teistel reljeefid. Friis oli värviline. Domineeris punane ja sinine värv. Templit kattis madal viilkatus, mille mõlemal kitsamal küljel moodustusid kolmnurksed viiluväljad, mida nimetatakse tümpanoniks. Tümpanon oli kaunistatud reljeefidega. Kreeka arhitektuuris on kolm stiili: dooria, joonia ja korintose stiil
Lagi oli puust, kassettlagi. Antiikaja näide: Pseidoni tempel Paestumis, Lõuna-Itaalias, 450eKr, varane dooria stiil. Tarastiku peal kolmnurk viilkatus. Siduainet ei kasutatud. Sambad on paigutatud sissepoole kaldu, et kaugelt tunduks otse. Ehituskunstistiilid ehk orderid: 1. Dooria- kõige vanem, levib Penoponnosel (Partelon). Sambal ainult tüves ja kapiteel. Samba vagusi nim. panelüürideks, samba keskel on väike paisutus. Kapiteeli alumine osa on ketta kujuline ja üleval ristkülik. Arhitraav kaunistamata. Friis on lihtsalt kaunistatud. Sammas on mehelik. 2. Joonia- Väike-Aasia poolsaarel (Nike tempel). Sambad on sihvakamad, kõrgemad ja naiselikumad. 3. Korintose- kõige uuem, vähim levinud. (Olümpiavaremed Ateenas). Sammas on kui noortütarlaps, veelgi sihvakam ja kuni 18meetri kõrgune. Kapiteel on väga looduslähedane. Klassikaline näide: Ateena akropol Akropol- linna keskel asuv kindlustatud koht. 1
Korintose stiili juures on sambad eriti saledad ja kõrged. TEMPLI OSAD ALUS KREPDIOMA (koosneb kolmest astmest) STÜLOBAAT (ülemine aste) SAMBAD BAAS (joonia samba alus) tüves ENTAAS (dooria samba paisutus) KANNELÜÜRID (tüvese püstvaod) KAPITEELID (SAMBA ´´PEA´´) Dooria sambal: 1) ehhiin - ümar kiviplaat 2)abakus - nelinurkne kiviplaat Joonia sambal: 1) rullispadjand 2) voluudid (keerukujuline kaunistus) Korintose sambal: karikakujuline, akantuselehemotiividega. TALASTIK 1)ARHITRAAV (sammastele toetuv rõhttala) 2) FRIIS (ehisriba) a) dooria stiilil vaheldumisi triglüüfid (püstvagudega plaadid) ja metoopid ( reljeefidega plaadid) b) joonia stiilil katkematu reljeefriba, mida ümbritsevad erinevad ehisliistud (helmisnöör, munavööt jne.) KARNIIS (eenduv ehisliist talastiku ülaosas) VIILKATUS katuse servades ehisliist veesülititega nurkades skulptuurkaunistused hoone otstesse kujunevatel viiluväljadel reljeefid TEMPLI SISEMUS nn. naos;
kuppelhauad. Kõige kuulsam kuppelhaud on Atreuse varakamber, läbimõõt 14.2m ja kõrgus 13.6m • Lossi seinad olid kaetud maalidega. Kuldsed maskid ja lõvide värav oli leitud Atreuse varakambrist KREEKA KULTUUR Arhitektuur Kreeka tempel seisis ühest või mitmest astmest koosneval alaehitisel krepidoma, ülemine aste oli stülobbaat. Seejärel tuli sammas, tüvi ja ülemine osa kapiteel, mis omakorda koosnes echinosest ja abakusest. Seejärel tuli arhitraav, mille peal oli friis, mis omakorda jagunes metoopideks(plaat millel on relieef) ja triglüüfideks. Samba jooned on kannelüürid. Katuse alumine äär on geison. Ülemine osa on sima. Akroteerid( katuse kaunistused). Väga olulisel kohal oli ka põhiplaan(missugune see tempel oli) Keskne ruum- naos e cella Eeskoda- pronaos Tagumine ruum- poistodomos VT VIHIK 23.09.14 Skulptuur II õitseajajärgul: Seda perioodi iseloomustas: Poolitilise killustatuse süvenemine
Kandvad osad on: a) nelinurkne alus, mis koosnes tavaliselt 2-3- astmest b) sambad, mille jämedus ja kõrgus on iga templi puhul erinev. Kantavad osad on: a) talastik, kuhu kuuluvad arhitraav, friis ning geison(eenduv garniis) b) lame viilkatus Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest tiheda reana. Sambaid oli alati kindel arv: sammaste arvud on 6x13 ja 8x17. Põhiplaan: Sammaste taga asus templi pearuum naos. Paljudel templitel asetses enne naost veel pronaos. Vastavalt sammaste asetsusele ja hulgale eristatakse kuus erinevat templite põhitüüpe(pildil).
antiik — Kreeka ja Rooma vanaaeg koos oma kunsti, kultuuri ja muude elunähtustega. Ka mõiste kõige vanaaegse ja väärtusliku kohta. apsiid — poolringikujulise põhiplaaniga juurdeehitis ristiusu kiriku idapoolses otsas, mõeldud altari paigutamiseks. arabesk - keerukalt põimitud lehe- ja väänlamotiividega ornament. arhailine - vanaaegne, ka vanamoeline. arhitekt — ehituskunsti eriteadlane, hoonete kavandaja, ehituskunstnik. arhitektuur — ehituskunst. arhitraav- ematala, taladesüsteemi alumine tala, kreeka ehitistel sammaste ja friisi vaheline kaunistusteta osa. arkaad — sammastele või piilaritele toetuv kaarkäik, kaarestik. astmikpüramiid — vanem egiptuse püramiidivorm, astmeliselt tõusvate külgedega. Esines ka Vana-Ameerika kunstis. atlant - mehekujuline tugisammas. Nimetus tuleneb vanakreeka mütoloogilise titaani Atlase nimest, kes olevat taevavõlvi oma õlgadel kandnud. autoportree — kunstniku tehtud portree iseendast.
Nimetused on saadud samba ülemise osa järgi. Tempel koosneb kolmest osast, alus, sambastki ja tala Poseidoni tempel Paestumis-varase dooria stiili näide. Kõige paremini säilinud. Sambad Dooria order-kõige vanem stiil. Sammas koosneb kolmest osast aga dooria orderil puudub alumine osa. Tüve toetub otse alusele. Tüvese peal on vaod mida nimetatakse… Kapiteel- samba ülemine osa, kaks osa- ümmargune plaat, mille peal on kandiline plaat. Sammas on keskelt natuke paisutatud. Arhitraav on lehtne, tühi tala. Friisi peal on kujutatud reljeefid. Katus on madal kolmnurk viil. Joonia order- alus (kolm trepiastet), sellele toetub sammastik. Baas, tüves, kapiteel. Saledam ja sihvakam, kui dooria order, peetakse naiselikuks. Kapiteeli alumine osa on rullpadjanditega/voluut ja ülemine osa on neljakandile plaat. Erinevalt dooria orderist on friis üleni reljeefiga kaetud. Korintose order-kõige hilisem ja kõige sihvakam. Sambal on baas, tüves ja kapiteel
Ehitada templeid 5. Millised kolm stiili valitsesid vanakreeka kunstis? Dooria, Joonia, Kornitos. 6. Vaata templite põhiplaane. Milline ehitisetüüp on siin aluseks? Megaron 7. Kirjuta üles kõik õpitud templi üksikosad alates ülevalt. Viilkatus katuse servades ehisliist veesülititega, nurkades skulptuurkaunistused, hoone otstesse kujunevatel viiluväljadel reljeefid. Talastik 1) arhitraav (sammastele toetuv rõhtala) 2) friis (ehisriba) 3) karniis (eenduv ehisliist talastiku ülaosas) Kapiteelid (samba ,,pea") Sambad baas (joonia samba alus) tüves entaas (tüvese paisutus) kannelüürid (tüvese püstvaod) Alus krepidoma (koosneb kolmest astmest) stülobaat (ülemine aste) 8
Kroon või Troon (2909m). Tessaalias udude müstika. 19. Herodotos Elas u. 484425 e.Kr. Pärit Halikarnassosest. Kreeka ajaloo isa. 455. ja 444 a. vahel tegi ta pikki reise. Tutvus Periklese ja Sophoklesega. Kirjutas "Historia". See on muusade arvu järgi jaotatud 9 raamakuks. Tänapäeva ajaloouurijad peavad Herodotost kreeka historiograafia tegelikuks alustajaks. 20. Kreeka templi rekonstruktsioon sima-katuse renn karniis triglüüfid metoobid arhitraav kapiteel mutillid e mutulid gutad e gutid frontoon tümpanon antefiksid akroteerid antamblemaan kannelüürid abakus ehhiin 21. Ateena Dionysose teater Ehitis, mis on järele jäänud, pärineb 4. sajandist. Teater oli varasem. Mahtuvus 17000 inimest. skenee telk riietumise jaoks, hiljem muutub lavaauguks proskeenion sissejuhatav ala, muutub hiljem lavaks teatron istmestik, pingid
Templi sisemust nimetatakse naoseks (cella). Templite ehitamisel järgiti orderit, templi mõõdud on väga kindlates seostes. Stiil lähtub sammastest, mida on kasutatud. Tempel ehitati mäetippu, tempel oli väljastpoolt ilus. Sambad ehitati 3-4 aluse peale. Kokku kasutati 3 tüüpi sambaid: dooria, joonia ja korintos. Dooria sambal puudus baad. Ta koosnes kahest plaadist, üks ruudu-, teine ringikujuline. Dooria on teistest jämedam. Kinnistusribad kannelüürid. Arhitraav kaunistusteta osa Friis kaunistustega osa Doorial jagati friis pooleks. Kõige lihtsam on korintose friis, seal on kasutatud mingit geomeetrilist lõiget. Sammastel kõige enam erinevad kapiteelid. Joonia kapiteelil oli voluut, korintose kapiteeliks on karikas. Templid ehitati kivist, liivakivist ja marmorist. Aga talastik oli puidust. Vana-Kreeka tuntuimad ehitised arhailisel ja klassikalisel ajastul Dooria order kujunes Mandri-Kreekas
Sammas on ka kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Sammas jaguneb kolmeks osaks: baas, tüves ja kapiteel. Sammas seisis tavaliselt viimasel astmel, mida nimetatakse stülobaadiks. Samba kapiteel koosneb kahest osast - alumisest, kaldservadega, mida kutsutakse ehhiin ja ülemisest nelinurksest osast, mille nimi on abakus. Tüvese keskmist osa nimetatakse entaasiks ja see on keskelt justkui pisut paisunud. Talastiku alumine osa on arhitraav ja ülemine friis. Templit kattis madal kolmnurkne viilkatus. Katuse viilu alla jäi kolmnurkne ala e tümpanon, mis tavaliselt kaunistati figuuride ja reljeefidega. Sammaste taga asus templi pearuum naos. Paljudel templitel asetses enne naost veel pronaos. Vastavalt sammaste asetsusele ja hulgale eristatakse järgmisi templite põhitüüpe: antide tempel, topeltantide tempel, prostüül, amfiprostüül, peripteer, dipteer ja pseudoperipteer.
Välisvaates 3 osa: · Alus: mis koosnes krepidomast(3 astmest) ja stülopaadist(ülemine aste) o Sambad: baas, entaas(tüvesse paisutus), kannelüürid(tüvese püstvaod) o Kapiteelid: Dooria sambal-ümar kiviplaat, nelinurkne kiviplaat Joonia sambal-rullispadjand ja voluudid(keerukujuline kaunistus) Korintose sambal-karikkakujuline, akantuslehemotiividega · Talastik: o Arhitraav, rõhtne püsttala o Friis, ehisriba o Karniis-ehisliist · Viilkatus: o Veesülitid o Skulptuurikaunistused o Reljeefid Templis sisemus: Naos- jumalakuju jaoks Dooria stiil: · Vanim · Madalad jässakad sambad · Lihtne range · Puudub baas, kapiteelid tagasihoidlikud Joonia stiil: · Sammas peenem ja elegantsem · Ümmargune mitmeosaline baas · Friis kogu ulatuses kaetud reljeefidega Korintose stiil:
ARHITEKTUUR: Kõige tähtsam ala oli templiehitus. Kreeka tempel seisab ühest või mitmest astmest koosneval alusehitusel ehk krepidomal. Viimasel astmel ehk stülobaadil seisab sammas. Põhiplaanis on tempel piklik nelinurk, jaguneb kolmeks: naos ehk kesmine ja pearuum; eeskoda ehk pronaos idaküljel; tagaruum opisthodomos lääneküljel. Templitüübid, mille kohta KT oli! Astmetele toetuvad sambad ja nende peal asetseb talastik. Kapiteeli peal on arhitraav, dooria stiilis selle peal veel friis. Tempel oli kaetud murdkatusega ja kitsastel külgedel olid kolmnurksed viilud, mille väli oli tavaliselt kaunistatud skulptuuridega.templil oli sees pool puust lagi ja alati lame, seda liigendas sammastele toetuv talastik, mille ristumisel moodustuvad nelinurksed kassetid. Aknad puudusid, valgus pääses templiruumi läbi ukse. Sambad on: dooria (Parthenon), joonia (Atikas) ja korintose stiilis.
peal), kapiteel on kaunistusteta, friis on jagatud vertikaalsete vahelduvate plaatidega - metoopide ja triglüüfidega. Metoope kaunistavad värvitud reljeefid ja triglüüfidel on süvendid nagu sammastel. 2) joonia NT. ATHENA NIKE pärit 5. saj. Väike-Aasiast ehk Iooniast, seda iseloomustab kergus ja elegants, sammas toetub baasile ning on sihvakam ja tihedamate kannelüüridega, kapiteelil on stiilile iseloomulik abakus, mis kõverdub spiraalselt, meenutades oinasarvi, arhitraav jaguneb pikuti kolmeks võrdseks talaks ja friis kulgeb ühtlase lindina, mida kaunistati ka reljeefiga. 3) korintos NT. OLÜMPIEIONI TEMPEL ATEENAS. pärit 5. Saj. Korintoselt, seda iseloomustab dekoratiivsus, kannelüüritud sammas toetub baasile ja kapiteel on suurem, kui teistes stiilides. Kapiteeli katab hästi plastiliselt raiutud stiliseeritud akantuse lehe motiivistik, arhitraav jaguneb kolmeks nagu joonia stiiliski ja friis on sile ning kaunistuseta. Samba põhiosad: 1) vundament e
Alus: *tempel seisab alusel mis kannab nimetust KREPIDOMA. *Krepidoma ülemist astet nimetatakse STÜLOBAADIKS. Sammas: *kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail *kolm põhiosa on BAAS, TÜVES JA KAPITEEL *baas joonia samba alus *tüvesel keskel väike paisutus (e. ENTAAS) *tüvest liigendavad kitsad püstvaod (e. KANNELÜÜRID.) *kapiteel (samba ,,pea") koosneb kahest osast: ülemine ehhiin ja alumine abakus Talastik: *alumine osa on arhitraav (sammastele toetuv rõhttala) ja ülemine on friis (ehisriba) Viilkatus: *katuse servades ehisliist veesülititega *nurkades skulptuurkaunistused hoone otstesse kujunevatel viiluväljadel reljeefid Templi sisemus: *naos *cella ruum, kus paiknes jumala kuju Kreeka arhodektuuris eristatakse kolme stiili dooria, joonia ja korintose stiil. Neid nimetatud ka orderiteks. Dooria: *vanim stiil *stiil on lihtne ja range
Sammaste arvul on kindel reegel: templi pikiküljel on sambaid 2 korda rohkem kui kitsamal küljel ja lisaks veel üks sammas. Tavalisemad arvud on 6*13 ja 8*17. Sammas on kreeka arhitektuuri iseloomulikuim detail. Kolmeks põhioskas on baas, tüves ja kapiteel. Tüvesel on keskel painutus entaas, tüvest liigenduvad vaod kannelüürid. Kapiteel koosneb 2 osast ehhiin ja abakus. Kapiteel on ülemineks samba ümaralt vormilt kandilisele talastikule. Talastiku alumine osa on arhitraav ja ülemine on friis. Templit katab madal viilkatus, mille mõlemal kitsal küljel on viiluväljad, mis on kaunistatud skulptuuridega. Katuse serva ääres seesülititega avad vihmavee jaoks. Sammasterea taga asus risttahukakujuline kivist seintega ruum naos, mille ainsaks valgusallikaks oli uks. Naose puust lage liigendasid nelikurksed süvendid kassetid. Naoses jumalakujud. Eristatakse 3 stiili: dooria, joonia ja korintos. Nimetatakse ka orderiteks, sest neil on rangem reeglistik.
jumalanna Athenale), Erechtheion (mitme vanema jumala pühapaik) 7.Kellele oli pühendatud Parthenon? Mis see sõna tähendab? Parthenon oli pühendatud Ateena kaitsejumalannale Athenale. Parthenon () tähendab vanakreeka keeles "neitsi elukohta", mis viitab jumalanna Athenale. 8.Vaata Parthenoni fotot leheküljel 56. Mis stiilis orderit näed? Nimeta sulle teada olevad ehitiseosad. Parthenon on ehitatud dooria stiilis: krepidoma, stülobaat, baas, kapiteel, abakus, arhitraav, triglüüf, metoop, viilkatus. 9.Mis on Erechtheioni suurim iseärasus? Miks see tempel on nii keerulise ülesehitusega? Erechtheion ühendab mitut vanemat pühapaika ja on seetõttu ebatavaliselt keeruka põhiplaani ja ülesehitusega. Templi sambad on joonia stiilis, aga ühe eeskoja talastikku kannavad sammaste asemel naiste kujud karüatiidid. Vanakreeka skulptuur 1.Millised materjale kasutasid vanakreeka kujurid? Vanakreeka kujurid kasutasid peamiselt marmorit ja pronksi. 2
stülobaadiks. Stülobaadilt kerkib sammastik ja sellele toetub talastik koos katusega. Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest tiheda reana ja olid templi välisilmes määravad. Sammas ongi kreeka arhitektuuri kõige iseloomulik detail. Ta 3-meks põhiosaks on : baas, tüves ja kapiteel. Kapiteel koosenb 2-est osast- alumine, ehhiin ja ülemine, abakus. Kapiteel on üleminek samba ümaralt vormilt kandilisele talastikule.Talastiku alumine osa on arhitraav ja ülemine kannab nime friis. Sammasterea taga asus risttahukakujuline kivist seintega ruum, mille ainsaks avaks ja ka valgusallikaks oli uks. Kreeka arhitektuuris eristataks kolem stiili- dooria, joonia ja korintose stiili. Dooria stiil on vanim. T eda iseloomustavad suhteliselt madalad ja jässakad sambad, mistõttu ehitis mõjub raskepärasena. Dooria stiil on väga lihtne ja range. Sammastel puudub baas ja ka kapiteel on taagsihoidlik. Joonia stiil on hilisem
kui kitsamal küljel pluss veel üks sammas (nt 6x13). Sammas on Kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Tal on kolm põhiosa baas, tüves ja kapiteel. Tüvesel oleks keskel nagu väike paisutus (entaas); teda liigendavad kitsad püstvaod (kannelüürid). Kapiteel koosneb kahest osast alumine on ehhiin ja ülemine abakus. Kapiteel on üleminek samba ümaralt vormilt kandilisele talastikule. Talastiku alumine osa on arhitraav ja ülemine kannab nime friis. Templit kattis madal viilkatus, mille mõlemal kitsal küljel moodustusid kolmnurksed viiluväljad, mis olid tavaliselt kaunistatud skulptuuridega. Piki katuse serva kulges liist, milles asetsesid veesülititega avad. Sammasrea taga asus risttahukakujuline kivist seintega ruum (naos), mille ainsaks avaks ja valgusallikaks oli uks. Naose puust lage liigendasid nelinurksed süvendid, kassetid (kassettlagi). Naose hämaruses paiknesid jumalakujud.
annaabi.ee 
