ÜLIKOOLID KESKAJAL 10.Klass ÜLIKOOLIDE TEKE Ülikoolide ja hariduse teket soodustasid: · Lääne- Euroopas kasvasid linnad kiiresti · Vajadus oli kaitsta linnaõigusi · Kirik vajas kirikuõigust · Kiire kultuuri ja majanduse areng · Huvi teaduse ja hariduse vastu · Nõutus haritud inimeste järgi ERINEVAD KOOLID · Kloostrikool- õppeasutus, mis kuulub kloostri juurde. · Linnakoolid · Toomkool ehk katedraalikool- õpetus oli vaimulik, kuid õpilasteks oli ka mittevaimulikke, õpetati peamiselt vaimulike järelkasvu · Ametikool- rõhk oli arvutamisel ja raamatupidamisel VANIMAD ÜLIKOOLID Ülikoolid kujunesid välja 11-12 sajandil · Bologna ülikool Põhja-Itaalias- arvatakse, et see asutati 1088 aastal. · Sorbonne ülikool Pariisis- rajati umbes 1160 aastal. See ülikool kujunes keskajal mõjukamaks ja skolastika keskuseks. ...
Mitmehäälne muusika keskajal · Burdoon liikumatu või lühikestes korduvates motiivides liikub saatehääl, tavaliselt meloodiast madalamal. Torupill, rataslüüra ehk organistrum ning ka vanad poogenpillid on ehitatu nii, et nad mängivadki ainult burdooniga. · Parafoonia sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt. Parafoonias on häälte vahe kvint või kvart. · Heterofoonia ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla. Mitmehäälsest kunstimuusikast saab rääkida vaid siis, kui ... 1. Mitme hääle kooskõlamine on teadvustatud erilise kunstilise võttena. 2. Kui see muusika on üles kirjutatud. Esimesed näited mitmehäälsest kirikulaulust on päris 10.sajandi muusikateoria traktaatidest. Saatehäälte kaasalaulmist gregooriuse koraalile nimetatakse organumiks. 11.sajandil toimus oluline muutus peameloodia ja kaunistav hääl vahetasid kohad, lisatud hä...
Keskaeg Tegi: Helerin traat · Seos kiriku ja teoloogiaga Jumal domineeris nii tugevalt kõige üle, et kõik otsused käisid läbi Jumala. · Dualism ehk vastandamine, kogu inimese mõttemaailma oli seotud vastandamisega(nt. hea ja halb). · Sümbolite süsteem rõhutati tohutult mingeid numbreid, näiteks 7, 3, 2 ja 4. · Koolisüsteemi väljakujunemine 7 vabakunsti (trivium, quadrivium). · Tekkisid Euroopa vanimad ülikoolid. · Kunstide areng. · Kultuur keskajal on suures osas anonüümne. Kirjandus 4 põhisuunda · Kiriklik piibel, religioon. · Rahvaeeposed kangelaslaulud, näiteks Nibelungide laul (Germaan), Rodrigo (Hispaania), Edda laul (Skandinaavia). · Rahvaluule. · Rüütlikirjandus. Trubaduuride ajastu. Trubaduurid ja truväärid Prantsusmaal. Minnessinger Saksamaal. Rüütliromaan, paralleelselt eepostega. Kultuur · Rooma laguneb. · 1. Frangi kuningriik 7.-8. sajand valitseja...
lugemist, kirjutamist, lakoonilist kõne) 3. Seisusliku hariduse olemus keskajal. Keskaegne haridussüsteem toetub hierarhia ideele, mis saab aluseks väga rangetele seisuslikele suhetele keskaegses ühiskonnas. Inimese kõrgeim eesmärk on jumaliku harmoonia tunnetamine. Hariduse sisuks teoloogiline kasvatus ja õpetus läbi "seitsme vaba kunsti" (TRIVIUM: Grammatika, Retoorika, Dialektika, QUADRIVIUM: Aritmeetika, Geomeetria, Astronoomia, Muusika). Rohked ja sügavad teadmised polnud olulised, jumalakartlikuks kasvatamine oli põhiline. Parimad vahendid distsipliin ja erakordne rangus - Seisuslikkus Talurahvas/linnarahvas peamiselt kodune kasvatus, esimesed koolid keskaja lõpul; lihtrahva õpetus gildides Rüütlikasvatus 7-14 paazid, 14-21 relvakandjad, 21 rüütlid. Ratsutamine, ujumine;
KOOLI AJALUGU JA TÄNAPÄEV 1. Kooli ja kasvatuse ajaloo allikad. Kooli ajalugu uurib · Pedagoogiliste ideede ja teooriate teket ning arengut · Kasvatuse ja hariduse korraldust eri ajastutel Kooli ajaloo allikad · pedagoogiline perioodika ...
Psühholoogia (kr., psychología `hingeteadus') on empiiriline teadus, mis uurib nii käitumist, kognitsiooni kui ka neuronaalseid protsesse. Umbes aastal 1900 rajas Sigmund Freud (1856-1939) uue teadussuuna, psühhoanalüüsi. Erinevalt tollasest tavast ei otsinud ta hingelistele häiretele mitte orgaanilisi põhjusi, vaid viis need tagasi teadvustamata psüühilistele konfliktidele. Freudi meetodi aluseks oli nn vabade assotsiatsioonide analüüsimine; Unenägude analüüsimisel tulid esile alateadlikud, eeskätt seksuaalsed soovid. Instantsid: teadvustamatus, eelteadvus, teadvus. Id (Miski), Ego (Mina), Superego (Ülimina) Unenägude tekkimisel toimivad tihendavad ja nihutavad protsessid. Eristatakse "naudinguprintsiipi" ja "reaalsusprintsiipi". Sublimatsioon - instinktiivsed psüühilised jõud (libido, agressiivsus vm) muudetakse ja suunatakse kultuuris aktsepteerivatesse tegevustesse. Näiteks agressiivsus suunatakse mängudesse, sporti, meelelahutusse ...
Koolihariduse ja kirjakeele areng keskajast uusajani vanal Eesti- ja Liivimaal Käesolevas kokkuvõtlikus referaadis uurime lähemalt keskaegset kultuuri ja vaimuelu, selle iseärasusi, arenguid ja ka keele arengu dünaamika aspekte. Saame teada, mismoodi omandati vanal hallil ajal haridust ja millele hariduse omandamisel keskenduti ning ka seda, kuivõrd aktiivne on kirjakeele areng keskajal ja missugused mõjutused uusajast on jõudnud tänapäeva. Keskaeg tähendas Euroopa rahvaste jaoks tegelikult märkimisväärset vaimset arengut. Tegutses terve hulk silmapaistvaid mõtlejaid, kes enamasti olid seotud ristiusu edendamise ja õpetamisega. Hakkas tekkima algelisemat sorti teaduslik mõtlemine. Kirjasõnagi areng polnud just tagasihoidlik. Esimesed Euroopa ülikoolid rajati juba 11. sajandil Põhja-Itaalias. Oluline on ära mainida ka Gutenberg kui trükikunsti leiutaja ja trükikunst, mis sai ...
Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium xxxxx 11b klass EESTIKEELSE KIRJASÕNA KUJUNEMINE Referaat Juhendaja: xxxx Viljandi 2012 Table of Contents Hariduse kujunemine............................................................................................................................3 Kolmest raamatust................................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................................7 Hariduse kujunemine Kuigi meie esivanematel polnud otsest vajadust koolihariduse kui sellise suhtes, toodi võõrad tavad sisse võõrvallutajate poolt. Esimeste koolide tekkimine Eestimaa p...
Poeetikast ja Aristotelesest Poeetika Õpetus luulekunstist, selle olemusest ja mõjust, tema vormidest, vormi ja kujunduse seaduspärasustest ja väljendusvahenditest. Poeesia teooriana kuulub ta kirjandusteaduse alla, meelisklusena kunstiteoste olemusest esteetikasse, kuna poeesia väljendusvahendite uurimises osas on tal puutepunkte stilistika ja retoorikaga. Normatiivne poeetika toob ära reeglid, millest selle poeetika arvates peaksid kirjanikud juhinduma Deskriptiivne poeetika kirjeldab olemasolevat kirjandust ja tuletab sellest kirjanduse seaduspärasused Immanentne poeetika Aristotelese Osaliselt säilinud käsitlus "Luulekunstist" on ilmselt esimene teos, mis süstemaatiliselt käsitleb poeesia probleeme. Teos on tõenäoliselt kirjutatud Aristotelese viljakaimal perioodil alates aastast 336. e.m.a. Ilmselt on tegemist teosega, mis oli mõeldud kitsamale ringile lugemiseks (esoteeriline), võib-olla midagi loengukonspektilaadset. Teoses o...
o Aristoteles (384-322 eKr) Loogika, poeetika, retoorika Lause põhikuju: X on Y (Sokrates kõnnib = Sokrates on kõnniv) tähed sõnad mõisted referendid Kuidas seotud? nomo physei Kuna keel järgib mõisteid, peab ta mingis mõttes olema universaalne. Keskaja skolastikute universalism b) keskaja Euroopas Ülikoolides eristus trivium (grammatika, loogika, retoorika) ja quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika) Keelekäsitluses universalism abstraktsete arutlustena. c) XIX sajandil (vennad Grimmid, von Humboldt, noorgrammatikud) Erinevate keelte kirjeldused (14.-16. saj) Võrdlev-ajaloolise keeleteaduse tekkimine o Grimmi(de) seadus 1822 gooti f t h fotus taihun ladina p d c(k) pedis decem kreeka p d k podos deka sanskrit p d s padas dasa
selle poolest, et üks kõneleb toimunust, teine aga sellest, mis Poeesia sõltub artes liberales’ alla koondatud võib toimuda. teadusvaldkondadest Seetõttu on luule filosoofilisem ja tõsisem kui ajalugu: Trivium – grammatika, dialektika, retoorika kõneleb ju luule rohkem üldisest, ajalugu aga üksikust. Quadrivium - geomeetria, aritmeetika, muusika, astronoomia Üldine on see, milliseid asju iseloomult mingisugune tegelane Renessanss Üleminek keskajalt uusaega vastavalt tõenäosusele või paratamatusele juhtub kõnelema Dante – tema teos on uue kirjanduse kõrgpunkt või tegema, mida taotlebki luule, kuigi tegelastele nimesid Kesksed teoreetikud:
haridus järjest religioossemaks ning antiikkool jäi minevikku. Keskaja koolide õpetus koosnes kõige elementaarsematest teadmistest, õpetaja andis edasi vaid seda, mida ise teadis. Karolingide kool on mõeldud enamasti tulevastele kleerikutele ja munkadele. Katedraalikooli eest vastutab skolastik. Ladinakeelsesse õppeprogrammi koosneb laulmine, psalmude tundmine ja seitse vaba kunsti: trivium (grammatika=ladina keel, dialektika=loogika ja retoorika=kõne- ja kirjutamise kunst) Quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika). Kooliteed alustatati tavaliselt 7-aastaselt ning see võis kesta 28 aasta vanuseni, mil sai spetsialiseeruda teoloogia või õiguse õpingutele. Karolingide ajal kujuneb katedraalikoolist välja hilisem lääne haridussüsteem. Kleerikute koolide kõrvale hakkasid tekkima ilmalikuma õpetusega linnakoolid, mis olid mõeldud linnakodanike lastele alghariduse andmiseks. Neis koolides oli õpe enamasti emakeelne
Aristoteles (384-322 eKr) loogika, poeetika, retoorika 1) tähed sõnad mõisted referendid nomo physei “Kuna keel järgib mõisteid, peab ta mingis mõttes olema universaalne.” à keskaja skolastikute universalism 2) Lause põhikuju: X on Y (Sokrates kõnnib = Sokrates on kõndiv) b keskaja Euroopas; Keskaeg • Ülikoolides eristus trivium (grammatika, loogika, retoorika) ja quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika) • Keelekäsitluses universalism abstraktsete arutlustena. Renessanss (14.-16. saj) Erinevate keelte kirjeldused b) XIX sajandil (võrdlev-ajalooline keeleteadus, von Humboldt, noorgrammatikud) Võrdlev-ajaloolise keeleteaduse tekkimine • Rasmus Rask (1816) 1818 (islandi algupära) • Franz Bopp 1816 (sanskrit, kreeka, ladina, pärsia, saksa) • Grimmi(de) seadus 1822
Tartu Ülikooli Õigusteaduskond Keskaegne õigusteadus ja ülikoolid Referaat Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................................3 Keskaegne haridus ...............................................................................................................4 Keskaegsete ülikoolide tekkimine........................................................................................4 Esimesed keskaegsed ülikoolid.............................................................................................6 Üliõpilased keskaegsetes ülikoolides....................................................................................7 Õpetajad keskaegses ülikoolis..............................................................................................8 ...
Tartu Ülikool Haridusteaduskond SEISUSLIK HARIDUS KESKAJAL Referaat Juhendaja Karmen Trasberg Tartu 2011 1 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Seisuslik ühikond..............................................................................................................................4 2. Vaimuliku seisus...............................................................................................................................5 2.1 Vaimuliku kasvatus...................................
öeldis). Lõi ammendava sõnastiku lauseliikmete kohta. Loogika, poeetika, retoorika. Lause põhikuju X=Y (Sokrates kõnnib = Sokrates on kõndiv). Aleksandria periood: Dionysios Thrax (2. saj eKr). Esimene säilinud kreeka keele täieliku grammatika autor. Antiikaja tähtsaim pärand on grammatika kirjeldamise süsteem. Sellest kasvas välja traditsiooniline grammatika. - keskaja Euroopas Ülikoolides eristus trivium (grammatika, loogika, retoorika) ja quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika). Keelekäsitluses universalism abstraktsete arutlustena. Õpetati keelt keeleteaduse mõttes. - XIX sajandil (võrdlev-ajalooline keeleteadus, von Humboldt, noorgrammatikud) 1822 lõid Grimmid omanimelise esimese häälikuseaduse ning näitasid seda teaduslikult. Wilhelm von Humboldt (1767-1835). Filosoof ja keeleteadlane, uuris eri keelte sturktuure ja tegi selle põhjal üldistavaid järeldusi
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Referaat Eesti hariduse ajalugu Juhendaja: Karmen Trasberg Koostaja: Taimi Samblik Tartu 2011 1 SISUKORD Sisukord..................................................................................................................................2 Sissejuhatus............................................................................................................................3 Esimesed koolid eestis............................................................................................................4 Reformatsiooni mõju Eesti haridusele....................................................................................5 Edasiviivad jõud...........................................................................
1. Keele mõiste. Keele mõiste all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub verbaalse suhtluse vormis. Kell on võimalik tänu inimese keelevõimele. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus- suhtlus, mis toetab keelelist ehk verbaalset suhtlust ning avaldub žestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: häälekasutusega kaasnevad paralingvistilised vahendid ning (muu) ekstraverbaalne (keeleväline kommunikatsioon ehk kehakeel. 3. Keel kui struktuur ,keele allsüsteemid , keelesüsteemi avatus . Keel on süsteem, millel on kindel struktuur. Loomulik keel on sümboliline, see koosneb sümbolitest ja nende ühenditest. Sümbol viitab referendile. Sümboli vormi suhe sõna potentsiaalsetesse referentidesse ja teiselt poolt tähendusse on arbitraarne ehk meelevaldne (suvaline, omavo...
konservatooriumid. Tähtis roll oli kloostritel, sest kloostrikantorid olid muusikahariduse juhid. Keskaegne koolisüsteem koosnes kahest õppeainete tsüklist, mis koondasid endasse nn. 7 vaba kunsti (artes liberales). · Esimene tsükkel e. trivium oli suunatud loogilisele mõtlemisele ja arutluskunstile. Esimese tsükli õppeained olid: grammatika, dialektika, retoorika · Teine tsükkel e. quadrivium oli suunatud loodusteaduste tundmisele. Siia tsüklisse kuulusid: aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika. Muusika oli selle tsükli kõige kõrgem ja olulisem, sest muusikas pidid leidma üldistuse kõik loodusteadused. Renassansi ajastu muusika 14-16 saj. Renasaansi ajastul toimus tagasipöördumine antiikaja iluideaalide poole nii kultuuris kui kuntstis.
Kooli ajalugu ja tänapäev Pedagoogika ajalugu Pedagoogika ajalugu uurib: Pedagoogiliste ideede ja teooriate teket ning arengut Kasvatuse ja hariduse korraldust eri ajastutel Pedagoogika ajaloo allikad: 1. Maailmapedagoogika klassika J.A. KOMENSKY (Comenius) (1592-1670) "Didactica Magna" (Suur didaktika) J.J.ROUSSEAU (1712-1778) "Emile e. kasvatusest" J.H.PESTALOZZI (1746-1827) Kuidas Gertrud oma lapsi õpetab? (eesti k. Elavad sõnad) J. DEWEY (1859-1952) Õppimine läbi tegevuse (Learning by doing) "Democracy and Education" R. STEINER (1861--1925) waldorfkoolide rajaja 1919 avas esimese Waldorfkooli Stuttgartis Täna tegutseb maailmas 850 kooli ja 2000 lasteaeda, Eestis 6 kooli "Lapse kasvatamine vaimuteaduse vaatekohast" "Kasvatuskunst" M. MONTESSORI (1870-1952) Lõi alus- ja alghariduse metoodika, mis levis Itaaliast kogu maailma. 2. Eesti pedagoogika klassika Peeter Põld (1878-1930) Üldine kasva...
Kõigi keelte grammatika ühesugune ning seetõttu on vajalik vaid ühe keele ladina keele grammatika analüüs. Keskaja Lääne-Euroopas tegeldi peamiselt ladina, araabia ja heebrea keelega. "Jõnks" ajaloos, ka keeleuurimise ajaloos "Pime" ja "valgustatud" keskaeg (piir u. 11. sajand) Aristotelese õpetused (loogika) ka keelekäsitlusse Ülikoolid - Artes liberales trivium (grammatika, loogika ja retoorika) ja quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika) Skolastika ja spekulatiivsed grammatikad; käsitletud probleeme - Universaalide küsimus (=tähenduse olemus) - Significatio ja suppositio - Primaarne signifikatsioon ja konsignifikatsioon - Kategoremaatililised ja sünkategoremaatilised tähendused - Modistid ("De modis significandi" tähistamisviisdest) - modi essendi - modi intelligendi - modi significandi
”; tähed + sõnad (nomo) = mõisted + referendid (physei); Lause põhikuju: X on Y nt. Sokrates kõnnib = Sokrates on kõndiv; sarnaneb keskaja skolastikute universalismile; - Dionysios Thrax (2. saj eKr), esimene säilinud täielik grammatika “Techne grammatike”: sõnaliigid (va adjektiiv), grammatilised kategooriad, lause mõiste; traditsiooniline grammatika; B) Keskaja Euroopas: - Ülikoolides eristus trivium (grammatika, loogika, retoorika) ja quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika) - Keelekäsitluses universalism abstraktsete arutlustena. C) XIX sajandil (võrdlev-ajalooline keeleteadus, von Humboldt, noorgrammatikud) - Rasmus Rask (1816) 1818 (islandi algupära) - Franz Bopp 1816 (sanskrit, kreeka, ladina, pärsia, saksa) - Grimmi(de) seadus 1822 - indoeuroopa algkeele b,d,g vanagerm. p,t,k - indoeuroopa algkeele p,t,k vanagerm. f,,h
mida meie oleme harjunud pidama kirjanduseks. Luule on õpitav ja õpetatav; luuletaja ei ole mitte niivõrd geenius kui pigem käsitööline, kellel on teatud eeldused ja kes loob kunsti vastavalt kindlatele reeglitele. Luule nagu ka kunst ei ole eesmärk omaette, vaid seotud teatud funktsiooniga, ta on millegi vahendiks. Poeesia sõltub artes liberales' alla koondatud teadusvaldkondadest. Trivium grammatika, dialektika, retoorika. Quadrivium - geomeetria, aritmeetika, muusika, astronoomia. - Renessanss. Üleminek keskajalt uusaega. (Vida, Robortello, Minturno, Scaliger, Castelvetro, Sidney, Du Bellay, Marco Gitolamo Vida, Julius Caesar Scaligeri ) Dante tema teos on uue kirjanduse kõrgpunkt Kesksed teoreetikud: · Itaalias Vida, Robortello, Minturno, Scaliger, Castelvetro · Inglismaal: Sidney · Prantsusmaal: Du Bellay 14.-15. sajand kirjandus peab meeldival viisil õpetama, pühitsema voorusi
Lõi ammendava sõnastiku lauseliikmete kohta. Loogika, poeetika, retoorika. Lause põhikuju X=Y (Sokrates kõnnib = Sokrates on kõndiv). Aleksandria periood: Dionysios Thrax (2. saj eKr). Esimene säilinud kreeka keele täieliku grammatika autor. Antiikaja tähtsaim pärand lingvistikasse on grammatika kirjeldamise süsteem. Sellest kasvas välja traditsiooniline grammatika. KESKAJA EUROOPAS-Ülikoolides eristus trivium (grammatika, loogika, retoorika) ja quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika). Keelekäsitluses universalism abstraktsete arutlustena. Õpetati keelt keeleteaduse mõttes. XIX SAJANDIL 1822 lõid Grimmid omanimelise esimese häälikuseaduse ning näitasid seda teaduslikult. Kokkuvõtlikult tõestas see, et paljud keeled on omavahel suguluses. Wilhelm von Humboldt (1767-1835). Filosoof ja keeleteadlane, uuris eri keelte sturktuure ja tegi selle põhjal üldistavaid järeldusi. Rõhutas keele
Ülikooli juht rektor, õppejõud määrasid dekaani (teaduskonna juht). Erinevates ülikoolides olid õpilaste ja õppejõudude vahelised õiguste ja kohustuste vahekorrad erinevad, Bolognas sõltusid alguses õppejõud täielikult üliõpilastest (palk), hiljem võttis linn ülikooli ülalpidamise üle ja juhtimine koondus õppejõudude kätte. Õppetöö: 7 vabakunsti alamaste e. trivium: grammatika (kirjutamine), retoorika (kõnekunst), dialektika (arutluskunst); ülemaste e. quadrivium: aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika. Õppetöö vormid olid loeng ja dispuut (loengutes omandatu rakendati läbi loogiliste arutluste). Aja jooksul kujundati 4 teaduskonda, kus õpetati kunste kõrgemal tasemel (arsti- , usu-, õigus- ja kunstiteaduskond) Skolastikaks nimetati ülikooliteadust, see tugines muistsetele autoriteetidele püüdes nende vaateid loogika abil seletada. Loogika õppimise tulemusena tekkis tahtmine seletada lahti ka pühakiri, mis
1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Märk on tervik, mis koosneb vormist ja tähendusest. Märgid on omavahel seotud ja korrastatud. Sõna tähistab midagi, mis olemas on. Ka lause on märk, sest sõnade summast tekib tähendus. Märkide liigid: Sümbolid puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel; Ikoonid seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel; Indeksid seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel. Kommunikatiivne situatsioon: KOOD (märgisüsteem) SIGNAAL (teade) ___________________ SAATJA____ _KANAL (õhk, mida mööda teade liigub) VASTUVÕTJA (kõneleja) (kuulaja) ...
Lõi ammendava sõnastiku lauseliikmete kohta. Loogika, poeetika, retoorika. Lause põhikuju X=Y (Sokrates kõnnib = Sokrates on kõndiv). Aleksandria periood: Dionysios Thrax (2. saj eKr). Esimene säilinud kreeka keele täieliku grammatika autor. Antiikaja tähtsaim pärand on grammatika kirjeldamise süsteem. Sellest kasvas välja traditsiooniline grammatika. KESKAJA EUROOPAS Ülikoolides eristus trivium (grammatika, loogika, retoorika) ja quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika). Keelekäsitluses universalism abstraktsete arutlustena. Õpetati keelt keeleteaduse mõttes. XIX SAJANDIL 1822 lõid Grimmid omanimelise esimese häälikuseaduse ning näitasid seda teaduslikult. Wilhelm von Humboldt (1767-1835). Filosoof ja keeleteadlane, uuris eri keelte sturktuure ja tegi selle põhjal üldistavaid järeldusi. Rõhutas keele funktisionaalsust ja kultuurilist aspekti. Pani aluse keeletüpoloogiale
(liikmete) kohta (alus, öeldis). Lõi ammendava sõnastiku lauseliikmete kohta. Loogika, poeetika, retoorika. Lause põhikuju X=Y (Sokrates kõnnib = Sokrates on kõndiv). Aleksandria periood: Dionysios Thrax (2. saj eKr). Esimene säilinud kreeka keele täieliku grammatika autor. Antiikaja tähtsaim pärand on grammatika kirjeldamise süsteem. Sellest kasvas välja traditsiooniline grammatika. KESKAJA EUROOPAS Ülikoolides eristus trivium (grammatika, loogika, retoorika) ja quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika). Keelekäsitluses universalism abstraktsete arutlustena. Õpetati keelt keeleteaduse mõttes. XIX SAJANDIL 1822 lõid Grimmid omanimelise esimese häälikuseaduse ning näitasid seda teaduslikult. Wilhelm von Humboldt (1767-1835). Filosoof ja keeleteadlane, uuris eri keelte sturktuure ja tegi selle põhjal üldistavaid järeldusi. Rõhutas keele funktisionaalsust ja kultuurilist aspekti. Pani aluse keeletüpoloogiale
Taoism (alates 4. saj. eKr) keel segab ühendust kõiksusega. ALEKSANDRIA PERIOOD: Aleksandri koolkonna esindaja Dionysios Traakiast (2. saj eKr) on esimese säilinud kreeka keele täieliku grammatika autor. Antiikaja tähtsaim pärand on grammatika kirjeldamise süsteem. Sellest kasvas välja traditsiooniline grammatika Keskaja Euroopas Ülikoolides eristusid trivium (grammatika, loogika, retoorika) ja quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika). Keelekäsitluses universalism abstraktsee arutlustena.. Õpetati keelt keeleteaduse mõttes. XIX sajandil (vennad Grimmid, von Humboldt, Schleicher, noorgrammatikud) Grimmid lõid 1822 omanimelise esimese häälikuseaduse ning näitasid seda teaduslikult. Germaani keeled. Humboldt (18-19 saj) oli filosoof ja keeleteadlane, uuris eri keelte struktuure ja tegi selle põhjal üldistavaid järeldusi
probleemide üle – sümboli teke, tähendused. Ta pani aluse sõnaliikide teooriale (substantiiv,verb). Kas keel on väljamõeldud või loomulik. Aristoteles arendas teooriat edasi ja kasvasid välja uued mõisted lauseehituse(liikmete) kohta (alus, öeldis). Ta lõi peagi ammendava sõnastiku lauseliikmete kohta. Loogika, retoorika, poeetika. Lause põhikuju X = Y (Sokrates kõnnib = sokrates on kõndiv) b)keskaja Euroopas *Ülikoolides eristusid trivium (grammatika, loogika, retoorika) ja quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika) *Renessanss (14.-16. saj): erinevate keelte kirjeldused. *Ratsionalism (17.-18. saj): nn Port Royali grammatika (1660): universalism vorminähtustes. *Võrdlev-ajaloolise keeleteaduse tekkimine: (püüab keeli võrreldes välja selgitada keelte sugulust) -astronoom Sajnovics 1770 (1768-69) – tõestas, et ungari ja lapi keel on suguluskeeled -Rasmus Rask (1816) 1818 (islandi algupära)
Nt. Sokrates kõnnib = Sokrates on kõndiv. · Aleksandria periood: o Dionysios Thrax (2. saj eKr) esimene säilinud täielik grammatika ,,Techne grammatike": kõik sõnaliigid (va adjektiiv), grammatilised kategooriad, lause mõiste traditsioonilise grammatika eelkäija b) Keskaja Euroopas · Keskaeg o Ülikoolides eristus trivium (grammatika, loogika, retoorika) ja quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika) o Keelekäsitluses universalism abstraktsete arutlustena. · Renessanss (14.-16. saj): erinevate keelte kirjeldused. · Ratsionalism (17.-18. saj): nn Port Royali grammatika (1660): universalism vorminähtustes. · Võrdlev-ajaloolise keeleteaduse tekkimine o astronoom Sajnovics 1770 (1768-69) tõestas, et ungari ja lapi keel on suguluskeeled
viisidest. Kõigi keelte grammatika ühesugune ning seetõttu on vajalik vaid ühe keele ladina keele grammatika analüüs. Keskaja Lääne-Euroopas tegeldi peamiselt ladina, araabia ja heebrea keelega. "Jõnks" ajaloos, ka keeleuurimise ajaloos "Pime" ja "valgustatud" keskaeg (piir u. 11. sajand) Aristotelese õpetused (loogika) ka keelekäsitlusse Ülikoolid - Artes liberales trivium (grammatika, loogika ja retoorika) ja quadrivium (aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika) Skolastika ja spekulatiivsed grammatikad; käsitletud probleeme - Universaalide küsimus (=tähenduse olemus) - Significatio ja suppositio - Primaarne signifikatsioon ja konsignifikatsioon - Kategoremaatililised ja sünkategoremaatilised tähendused - Modistid ("De modis significandi" tähistamisviisdest) - modi essendi - modi intelligendi - modi significandi
es ja Narvas. Varaseim kirjalikult tõendatud linnaõiguslik daatum Tallinna ajaloos on 15. mai 1248, mil Taani kuningas Erik Plovpenning (Adraraha) andis siinsetele kodanikele "kõik õigused, mis on Lübecki kodanikel". 23. Keskaegne õigusteadus ja ülikoolid. Ülikoolide tekkimine Sevilla Isidorus ca 600 “Etymologiae” hariduskaanon. Artistide fakulteedis seitse vaba kunsti Trivium: grammatika, retoorika, dialektika; Quadrivium: aritmeetika, muusika, geomeetria, astronoomia. 12. sajandil sellest enam ei piisanud. Bolognast sai juristide Meka (õigust saab ja tuleb käsitleda ratsionalistlikult) Pariis - filosoofid (Hispaaniast tulnud Aristotelese õpetus). 11.saj Monte Cassino klooster, renovatio imperii idee. Uut õigust vajasid peale linnade ka riigid Studium generale (vähemalt üks kõrgem teaduskond, magistrid) Doktor kui aadlik Juuraproletariaat 25
1. Iseloomustage 12. saj. renessansi lähenemist antiikkirjandusele. 12.sajandi renessansi ajal hakati Vana-Kreeka töid ladina keelde tõlkima, et saada uusi teadmisi. Keskenduti teaduslikele, filosoofilistele ja matemaatilistele tekstidele, eriti Aristotelese töödele. 2. Iseloomustage antiikkultuuri kajastamise viise ja võimalikke funktsioone filmis. Tooge näiteid. Antiikkultuuri on kajastatud Kreeka mütoloogia tegelaste kaudu. Püüd jäädvustada müütilist, rõhutatakse atraktiivset. Eelkõige kujutatakse kangelasi ja nende vägitegusid. Herakles – vägiteod, uskumatu tugevus „Hercules: The Animated Series“ Disney multifilm „Hercules: The Legendary Journeys“ teleseriaal „Hercules“ Pietro Francisci väga üldiselt seotud Herklese müüdi ja vanakreeka eepilise poeemi „Argonautikaga“ Theseus – Ateena kangelane Odysseus – eksirännakud „L’Odissea“, 1969, Franco Rossi - Odysseuse ja Penelope äratundmine „The Odys...
Toomkool ehk katedraalikool oli toomkiriku juures asuv või selle poolt ülavpeetav õppeasutus. Toomkoolid tegutsesid peamiselt reformatsioonini. Toomkapiitlite mainimine: Pärnus 1251, Tartus enne aastat 1250, Tallinnas 1266, toomkool Toompeal a 1319. Toomkooli lõpetanu pääses ülikooli. Toomkoolis oli kaks astet: 1)Trivium ehk alamaste, milles õpetati grammatikat (ladina keelt), retoorikat (ilukõne), dialektikat (vaidkluskunst, mõeldud usudogmade kaitsmiseks). 2) Quadrivium ehk ülemaste, nelja ainega ülemaste suuremates toomkoolides: need olid muusika, arvutamine (rooma numbritega), geomeetria (sisaldas arhitektuuri ja maateaduse algmeid), astronoomia (peamiselt ajaarvamine, liikuvate kirikupühade kalendri koostamine. Läänistamine 1315. a sõnastatakse kirjalikult Valdemar-Eriku lääniõigus, Harju-Virus Taani võimu ajal kehtinud õigusnormide kogum. Selle aluseks on Valdemar II aegsed normid, mida uuendab ja kinnitab kuningas Erik VII Menved
Pilet nr.1- Esiaja eluviis ja kunst Esiaegse kunsti ja koopamaalingute üldiseloomustus koos näidetega: Vanimad mälestised pärinevad vanimast kiviajast, vahemikus ligikaudu 30 000 aastat e.Kr kuni 8000 aastat e.Kr ning puudutavad luust, kivist, savist skulptuure (Willendorfi Venus) ning koopamaalinguid(Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalingutel esinevad loomad - näib et rituaalsel moel: kujutati endale tarvilikke loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne. Esimesed avastused kiviaja kunstist avastati 1879.a. Põhja-Hispaaniast koopaseinalt (Altamira koopast). Nad olid värvilised ja meisterlikult teostatud, seega ei usutud, et nadpärinevad nii vanast ajast. Koopaseintel kujutati enamasti loomi nagu mammutid, piisonid, veised ja hobuseid. Kuidas on kiviaegsete inimeste eluviis ja kunst seotud: Esimesena hakati joonistama koobaste seintele. Arvatakse, et ka loomi õpiti tundma läbi koopamaa...
Ajaloo põhiperioodid (16.10.07) Vara-Keskaeg pärast 6 sajandit Frangi riik tekkis 5 sajandi lõpul. Tema rajaja oli Chlodovech, Merovingide dünastiast. Frangid olid alguses pigem paganad kui kristlased. Kristluse vastuvõtmine toimus teistest germaani hõimudest erinevalt. Frangid olid ariaanlased ja seega rooma kirikust erinevad. Frangi riik lagunes, sest Frangi kuningatel oli kombeks jagada oma riik poegade vahel. Pärast 6saj kohalik võim eriti lõuna pool kippus jääma kiriku kätte. Selle arengu tulemuseks tekkis neli põhilist piirkonda. Nende valitsejad olid majordoomused. Majordoomus Pippin Haristal saavutas võimu terves riigis ja pani aluse majordoomuste Pippiniitide ja hilisemate Karolingide dünastiatele. Pärast teda valitsesid kolm suurt valitsejat: 1) Karl Martell Tema ajal tungisid Prantsusmaale sisse araablased ja ta saavutas nende üle võidu. Võitluses araablaste vastu oli Karl Martell sunnitud ümber korr...
1 (L1)FILOSOOFIA MÕISTEST f...loj (filos) armastusväärne, armas, kallis f...lî (fil) armastus, püüdlemine millegi poole filÒthj (filotes) armastus sof...a (sofia) tarkus; sofÒj (sofos) tark, asjatundja oma ala meister; filolog...a (filologia) arutlemisarmastus; filopon...a (filoponia) tööarmastus; filosof...a (filosofia) tarkusearmastus, püüdlemine tarkuse poole Filosoofia ei ole mõte mingist objektist või asjast, vaid teatud mõttekäikude analüüs, mõte mingist mõttest. Filosoofia peab analüüsima mõtteid ja väiteid, aitama ära tundma ja lahendama ka pseudoprobleeme. Gilbert Ryle (1900-1976): Oxfordi ülikooli tuleb külaline, soovib ülikooli hoonet näha, seda ka talle näidatakse, peaaegu 40 hoonet. Seepeale küsis too: "Milline neist on ülikool?" Filosoof peab märkama lisaeeldusi, mis tunduvad iseenesestmõistetavad, kuid tulenevad konteksti tundmisest, mitte aga väidetest enesest. David Hume (1711-1776): Kui John on Georgile...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
