laotud laevakujuliselt. Põhja-Estis leviseid need alates neoliitikumist. Kõige arvukamalt rajati neid nooremal pronksiajal ja viikingiajal. Eesti alalt on leitud kolm laevkalmet. 2 Sõrvest ja 1 Tallinna lähedal Väost. Eesti laevkalmete versiooni päritolumaaks peetakse Ojamaad. KIVIKALME On kalme , mis on ehitatud põhiliselt kivist. Hakati ehitama neoliitikumis. Kivikalmete hulka võib arvata ka Egiptuse püramiid. KIVIKALMED EESTIS 1. aastatuhande teisel poolel levisid Eesti mandriosas korrapäratu ehitusega kivikalmed. Kivikalmed jäid Eestis kasutusele 12.-13. sajandini. Asub Salu , Karula külas, Vihula vallas, Harju maakonnas Kasutatud materjal http://annaabi.ee/EESTLASTE-MATMISKOMMETE-TEKE-JA-MUINASUSUND-m82392.html http://annaabi.ee/Muinasaja-matmiskombed-m79361.html http://et.wikipedia.org/wiki/Kivikalme https://www.google.ee/search
lapiti kuivmüüritisena. Väliskülg on sirge. Tarandi pikkus on 2...10 m, laius 1...6 m. Tarand on täidetud kivi ja mullaga. Ühte tarandisse on tavaliselt maetud mitu inimest koos ehetega, enamasti põletusmatusena. Kivikalme on kalme, mis on ehitatud põhiliselt kividest. Eestis on materjalina kasutatud peamiselt raudkivi, Põhja-Eestis ja Saaremaal ka paasi. Kivikalmeid hakati ehitama neoliitikumis (megaliitehitised). Kivikalmete hulka võib arvata ka Egiptuse püramiidid. Kivikalmed olid alates pronksiajast valdavad Skandinaavias, Soomes, Eestis ja Põhja-Lätis. Pronksiajal ja vanemal rauaajal oli Eestis ja Põhja-Lätis kasutusel kõigepealt kivikirstkalme, mille eeskuju arvatakse olevat Skandinaavias või Soomes. Sõrve poolsaarelt ja Kuramaalt on teada ka laevkalmeid, mille eeskuju oli Skandinaavias. 1. aastatuhande esimesel poolel ilmusid Eestis ja Põhja- Lätis tarandkalmed. 1. aastatuhande teisel poolel levisid Eesti mandriosas korrapäratu
2 Uugla küla iseloomustus Uugla küla asub Lääne maakonnas Oru vallas. Asub Tallinna Reaalkoolist 75 km kaugusel, kordinaatidel 58°60' N 23°46' E. Küla ristkordinaadid on X=486672 Y=6539513. Küla ümbermõõt on 11665 m ja pindala 5749846 m2. 2000. aasta rahvaloenduse andmeil oli külas 40 elanikku. Siin on mitmeid arheoloogilisi mälestisi: väikeste lohkudega kultusekivi, ohvrikivi, muistne rauasulatuskoht ja kivikalmed. Joonis 1. Uugla küla asukoht Ümbruskonna üht vanimat, Uugla mõisat (saksa k Udenküll) on esmamainitud 1323. aastal - tollal asus seal Läänemaa ühe mõjukaima aadliperekonna Farensbachide (Varnsbekede) maavalduste keskus. 18. sajandi algul kuulus mõis von Knorringitele, hiljem oli ta 19. sajandi keskpaigani von Schulmannide valduses ja veelgi hiljem taas von Knorringite käes. Mõisa viimane omanik enne 1919. aasta võõrandamist oli Ludwig von Knorring.
Eelrooma rauaaeg 500eKr - 50pKr Rauda oli vähe. Kallis, õpiti ise tegema Rooma rauaaeg 50pKr-450pKr Palju rauavalmistamist jm. Käsitööd Tööriistad Oskused ja elatusalad Matmiskombed, uskumused Oda, kivikirves Küttimine, kalapüük Maeti maja alla ja -lähedale Sama, aga paremini töödeldud Lisandus karjakasvatus Majast kaugemale Sirp, oda. PRONKS, kirved Hakati kindlustama elamuid Kivikalmed Endiselt sama Põlluharimine ~-~ Raud ei suutnud vanu tõrjuda Karjakasvatus, paiksemad Kivikirstkalmed Palju rauast esemeid Põlluharimine ja ~-~ Levisid Tarandkalmed Etniline Päriltolu Märkused Uuralid, Venemaa Keskmine kiviaeg Ei olda kindlad Noorem kiviaeg Lääne- ja Põhja Eesti. Saared ~-~ Soorauamaak, levis aletamine ja söödivljeus
tähendab keldi keeles `pikk kivi'. Vahel asuvad nad rühmiti või teist tüüpi megaliitehitiste juures. Kilomeetripikkuste ridadena katavad menhirid lagedat välja Prantsusmaal Carnacis. Menhireid leidus nii LääneEuroopas, Saksamaal, Skandinaavias kui ka mitmel poole väljaspool Euroopat. Dolmenid Suurtest kiviplaatidest kamber, mida matab rõhtne kiviplaat, kannab nime dolmen (keldi keeles `kivilaud'). Dolmenid olid kivikalmed, kuhu maeti pika aja jooksul korduvalt. Peale Euroopa leidus neid ka PõhjaAafrikas ja Aasias. Stonehenge'i ehitamine http://www.youtube.com/watch?v=6oxmxPKoSE Küsimused ja vastused 1. Millal valmistati esimesed kujutised, mida võiks pidada kunstiks? Umbes 40000 aastat tagasi. 2. Millisest ajastust on küsimus? Mille järgi see on saanud nimetuse? Vanemast kiviajast ehk paleoliitikumist
3. Noorem kiviaeg e neoliitikum(algas savinõude ja lõppes metallide kastusele võtuga) Euroopa kuulsamad koopamaalingud on Lascaux' koopamaalingud Prantsusmaal. Megaliitilised ehitised on usulised monumendid. Nende liigid: 1. Kromlehh- ringikujuliselt paigutatud püstised kiviplokid, mille peale on kolmas plokk tõstetud.(Stonehenge's Inglismaal) 2. Menhir- kõrge püstine kivirahn(Carnacis Prantsusmaal) 3. Dolmen- kivikalmed, kuhu maeti pika aja jooksul korduvalt. Mesopotaamia ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid, linakindlustused. Ehitusmaterjaliks olid savitellised. Osa olid põletatud, kuid enamik ainult päikese käes kuivatatud. Ehitised ei pidanud ilmastiku mõjudele vastu ja nüüd on enamikest alles savikuhilad. Istari värav värava ja rongkäigutänava seinad olid värvilistest glasuuriga tellistest. Eelistati sinist ja kollast
Stackelbergi hakati härrastemajast välja tõstma, polnud keegi kohalikest nõus kohtupritstavile appi minema.Võõrandamisjärgselt kolis mõisahoonesse gümnaasium ja 1930. aastal kodumajanduskool, Teise maailmasõja järel aga lastekodu. Lastekodu tarbeks ehitati hoone vanem osa 1950. aastatel kahekorruseliseks. 1990. aastatel tegutses hoones piirivalvekordon. Peahoone vastas paiknev kaunis kaaristuga ait on säilinud, selle paariliseks olnud tall-tõllakuur on aga hävinud. Abjaku küla kivikalmed Pärnu maantee ja Sarja tee vahel asetseb üks vana kalmekoht, mis pärineb 1211.aastast. Esimene eesti arheoloog Jaan Jung uuris seda kalmet, ning tema arvates oli see Läti Henriku aegne matusekoht, kui lätlased tungisid eestlaste aladele ja siin hulgaliselt eestlase maha tapsid.Kui lätlased olid läinud, siis need eestlased, kes olid ellu jäänud, põletasid langenute surnukehad oma esivanemate kombe kohaselt.Ennevanasti oli
7. Ringvalli linnused- üksikud madalate vallidega, rajati juba vanemal rauaajal Külad ja põllud 1. Elati tavalistes avaasulates 2. Need koosnesid mitmest talust ja seepärast võime rääkida ka külade kujunemisest 3. Külade kujunemisel muutus ühtlasi põllusüsteem. Sellest ajas on tuntud esimesed ribapõllud. Kalmed 1. Sageli maeti tarandkalmetesse mis olid vanad, uusi enam juurde ei ehitatud 2. Uued kivikalmed kujutasid endast aga ilma selge sisekonstruktsioonita kivivaresid 3. Esmajoones Kagu-Eesti idaosas levisid aga hoopis liivast kuhjatud kääpad, mille all või sees on põletusmatused suhteliselt väheste panustega Aarded ja ohvriannid 1. Peideti väga palju ehteid ja tööriistu k.a ka hõbeaarded 2. Arvatakse et peitis põhjuseks oli sõjaoht Suhted idanaabritega 1. Vene kroonikates nimetatid eestlasi tsuuditeks Suhted naabritega 1
Avaasulad Mäepealsed asulad Varased ringvallid: a) ringvallid või pühapaigad? (Kaali, Võhma, Pidula) b) ringvallid kui linnused? (Massu, Päälda, Lipa) c) poolringvallid – neemiklinnused? (Keava Võnnumägi, Jägala, Muuksi) Keskmise rauaaja muistised Läänemeremaades. Keskmine rauaaeg Eestis: 450 – 800 pKr Rahvasterännuaeg ja eelviikingiaeg) Otepää linnamägi, Neemiklinnus ~ Rõuge linnus, Alatskivi „Kalevipoja säng“, Pöide maalinn. Kivikalmed, laevkalmed, maahaudadega põletusmatused, kääpad. Proosa kalme, Lepna kalmistu, Salme leiud (Salme laev, Viikingite kultuur ja selle mõju väljaspool Skandinaaviat. Birka linn (Rootsi), Arhus (Taani), Kuningate kääpad Ruunikivi, ruuni tähestik berserker – viikingi sõjamees Eestis: Esimese aastatuhande viimasel veerandil linnused Iru linnamägi, Kiviringid Käku kivikalmes (saaremaa), Lila kivikalme, Essu aare. Hilisrauaaegne kultuur Eestis ja naaberaladel.
Pronksiaeg ja vanem rauaaeg: 1. Vanem pronksiaeg ( u 1800- 1100 eKr ) 2. Metallist tööriistad olid tunduvalt paremad 3. Esemeid tehti endiselt kivist, luust ja sarvest Noorem pronksiaeg ( u 1100- 500 eKr) 1. See eristub uut tüüpi kinnismuististega, nagu kindlustatud asulad, kivikalmed ja lohukivid 2. Ehitati mõned kindlustatud asulad Saaremaal ja Põhja-Eesti rannikuvööndis 3. Hakati rajama erilisi maapealseid kalmeehitisi kivikirstkalmeid 4. Kivikalmetesse ei maetud sugugi kõiki surnuid, eelkõige sellist meetodid peetakse maaomanike perede matmispaikadeks Asustus, majandus ja ühiskond: 1. Nooremal pronksiajal oli Eesti jagunenud kaheks regiooniks: rannikupiirkonnaks ja sisemaaks 2
9. Mõisted: megaliitilised ehitised ehk monumendid: menhir, dolmen, kromlehh Megaliitilised ehitised suured ehitised, nt. Stonehenge Inglismaal. Stonehenge'i kivid on ringikujuliselt paigutatud(kromlehh). Arvatakse, et see on vaid usuline ehitis, samas võib olla ka päikesesüsteemiga seotud. See on u. 4000 a vana. Menhirnid püstised kivimürakad, keldi keeles: pikk kivi. Prantsusmaal on neid reas terve kilomeeter. Dolmen keldi keeles: kivilaud. Teatakse, et need on kivikalmed e. matmispaigad, kuhu maeti pika aja jooksul korduvalt. Need on suurtest kiviplaatidest kambrid, mida katab rõhtne kiviplaat. Neid on palju Põhja-Aafrikas ja Aasias. Kromlehh- koosneb mitmest või ühest suurte püstkivide ringist, millele võib olla paarikaupa kolmas plokk peale tõstetud ja mille keskel asub mõnikord dolmen või menhir.
TARTU ÜLIKOOLI AVATUD ÜLIKOOLI ÕPE eriala nimi EESTLASTE MATMISKOMMETE TEKE JA MUINASUSUND Uurimustöö Juhendaja: Tartu 2012 Sisukord 2 Matmiskommete teke Eesti muistsed matusepaigad jagunevad kolme erinevasse rühma: kivikalmed, maahaudadega kalmistud(neid on nimetatud ka maa-alusteks kalmistuteks) ja kääpad. Muinasajal oli levinud kahesugune matmisviis surnute matmine põletamata ehk laibamatus ja hilisem surnute matmine põletatult ehk põletusmatus. Põletusmatust seostatakse enamarenenud kujutlustega hauatagusest elust. Põletusmatus ei tõrjunud kunagi laibamatust täielikult välja ja laibamatus esines põletusmatuse kõrval kogu ajaloo vältel.
Neoliitiline kunst Tehti fantaasiaküllaseid maske – hingede ja vaimude esindamiseks Erinevaid esemeid ja ehitisi kaunistatii ornamentidega Eesmärk kaitsta esemeid ja nende omanikke Arhitektuur Esimesed ehitised pärit ~5000-3000 a. eKr. Polnud hooned vaid usulised monumendid. Megaliitehitised (kr.k. megalithos “suur kivi”) -Menhir – 1 suur kivi püstises asendis. Prantsusmaal kilomeetripikkune alle. -dolmen – kivikalmed, püstiste kividele asetatud üks rõthne kiviplaat. Leidub Euroopas, Põhja-Aafrikas, Aasias. Arhitektuur -kromlehh – ringikujuline menhrite ja dolmenite ansambel, selliseid ehitisi püstitati pühapaikadesse. Tuntuim ehitis Stonehenge asub Inglismaal. Tegemist juba sihiteadliku planeeringu ja ilutaotlusega. Stonehenge – arvatakse, et seal austati päikest ning toodi ohvreid.
Uskumused Andmed Surnud maeti endale Luust inimfiguurid, puuduvad lähedale, usuti elu jätku hingestamine, usk peale surma esivanematesse, hirm surma ees 3) Pronksiaeg ja rauaaja algus; Pronksiaeg (~1800a eKr - ~500a eKr.) oli Eestis vähetähtis periood, sest Eestis ei leidu vase ega tinamaaki, oli kallis ja pidi sisse ostma. Kivikalmed, kindlustatud asulad, kivikirstkalmed, uued ehte- ja savinõutüübid, mehed hakkasid habet ajama, võeti kasutusele ader, Rauaaeg (~500 eKr – 13. saj.) Uued ehted, tarandkalmed, kolmeviljasüsteem (kesa, talivili, suvivili), tähtsad olid ka karjaloomad (sõõnnik), rukis 4) Kirjutamata ajalugu. Eesti ajaloost Euroopa keskajal jutustavad meile peaaegu ainuüksi arheoloogilised allikad. Põhja poole hakkasid tungima balti hõimud, hõivates tänapäeva Põhja-Läti alasid. Oma asuala
3. Muinasaja perioodid: mesoliitikum, neoliitikum, pronksiaeg, rauaaja algus. Teada iga algusaega, osata iseloomustada ja võrrelda muinasaja perioode omavahel (tabeli alusel nt matmiskombed, asustuse paiknemine, elatusalad jne). mesoliitikum Neoliitikum pronksiaeg Rauaaja algus algusaeg 8000 ek 4000 ek 1100 ek 500 ek matmiskombed Hauapanusega Maeti asula kivikalmed tarandkalmed laibamatus alale Asustuse Veekogude Veekogude Rannikupiirkonnas avaasulates paiknemine kaldal kaldal ja sisemaal elatuslaad Küttimine, Küttimine, Küttimine, korilus, põllumajandus kalastus, korilus korilus, kalastus käsitöö, alepõllundus 4
jne). 3. Muinasaja perioodid: mesoliitikum, neoliitikum, pronksiaeg, rauaaja algus. Teada iga algusaega, osata iseloomustada ja võrrelda muinasaja perioode omavahel (tabeli alusel nt matmiskombed, asustuse paiknemine, elatusalad jne). mesoliitikum Neoliitikum pronksiaeg Rauaaja algus algusaeg 9700 ek 4000 ek 1100 ek 450 ek matmiskombed Hauapanusega Maeti asula kivikalmed tarandkalmed laibamatus alale Asustuse Veekogude Veekogude Rannikupiirkonnas avaasulates paiknemine kaldal kaldal ja sisemaal elatuslaad Küttimine, Küttimine, Küttimine, korilus, põllumajandus kalastus, korilus korilus, kalastus käsitöö, alepõllundus
3000- 500 e.m.a. nimetatakse pronksiajaks kui tasapisi õpiti pronksi valama ja sellest tarbeesemeid valmistama. Arenes kaubitsemine. Tollest ajast on pärit ka (kr.k. mega+lithos = "suur kivi") Kuulsaim nendest asub Stonehenge`is Inglismaal. (ornament) (stonehenge) Tohutusuured püstised kivirahnud on paigutatud ringikujuliselt ja neile on paarikaupa kolmas kiviplokk peale tõstetud. Sellist "kivilaua" moodi ehitist nim. dolmeniks. Dolmenid ( paremal) olid kivikalmed kuhu maeti pika aja jooksul korduvalt. Lihtsalt püstipidi maasse paigutatud kivirahnu nim. menhiriks. Menhirid ja dolmenid koos moodustavad kromlehhi. Kromlehhid ja menhirid olid kultusliku tähendusega. (dolmen) (menhir) Ürgaja viimane periood oli rauaaeg(500- 1200pKr), mil tähtsamaks tööriista- ja relvamaterjaliks sai raud.
1945. aastal loodi külanõukogud ja vallad kaotati 1950. aasta sügisel. Sellest ajast on Toila külanõukogu olnud praegustes piirides. Alates 1993. aastast on eeltoodud külanõukogu ümber nimetatud Toila vallaks. Esimene asula Toila vallast, mis kanti 1241. aastal Eestimaa vanimasse külade loendisse "Liber Census Daniae" (Taani hindamisraamat), on Pühajõe küla suurusega 6 adramaad (tol ajal tähendas see 6 talu). Varasematele asulate olemasolule viitavad aga mitmed ohvrikivid, kivikalmed, rauasulatuskoht Päites, tarbeesemete juhuleiud jm. Pühajõe külale järgmistena on esmakordselt nimetatud Mägara küla 1354. aastal ja enamuse külasid 16. sajandi l poolel. Esmaselt on nimetatud Päite mõisa 1534. aastal, teisena Kollota (hiljem Voka) mõisa aastal 1586. Talude päriseksostmine algas aastal 1858, kui Päite talupoeg Mart Otto sai Toilas Nisumaa ja Rukkimaa talude omanikuks. Sellega algas siin teoorjuslikult mõisamajanduselt üleminek kapitalistlikule tootmisele.
Tegemist on teadlikult planeeritud objektidega ning neid on Eestist leida juba sadu. Rauaajal tulevad kasutusele tarandkalmed, mis meenutavad kiviplaatidest maa peale ehitatud ristkülikukujulisi kaste. Sellistesse kalmudesse on surnuid või nende jäänuseid võimalik matta mitu korda. Tegemist on niisiis otsekui ühishaudadega, kuigi mitte kaasaegses mõttes. Vististi on ka neisse maetud ennekõike erilisemaid surnuid (M. Arukask, 2010). Tänapäeval säilinud kivikalmed Tammealuse Jabara kalmed Kunda Hiiemäel Kuidas kaasaeg on mõjtanud minevikku? Päris palju elemente pärandkultuurist on üritatud hävitada, sest kardetakse, et nad toovad halva õnne inimestele või muutuvad kuidagi moodi ohtlikeks. Näiteks kunagi toodi ohvriteks inimesi, sest usuti, et see aitab neid. Need kohad olid Eestlaste jaoks pühad kohad, kus käidi ohverdamas. Hävitamisega alustati tegelikult juba üsnagi varakult, kuskilt 12. saj. alguses. Ristiusustamisega
silmaaukudega sõjakirveid. Antud hõimule oli iseloomulik nöörijäljenditega savinõud ja omapärased matmiskombed. Venekirveste kultuuriga saab seostada ka maaviljeluse algust Eestis. Kivikirstkalme- Varasel metalliajal rajama hakatud erilised maapealsed kalmeeehitused, konstruktsiooniks olid suurematest kividest ring ja selle keskel põhja-lõuna suunaline kirst, kuhu sängitati surnu. Tarandkalme- Vanemal rauaajal rajatud kivikalmed, mille sisekonstruktsioon moodustus suurematest kivist laotud müüridest, mis asetsesid ristkülikukujuliselt. Surnuid maeti tarandkalmetesse põletatult. Aeistid- 98 p.Kr esmakordselt Tacituse poolt kirja pandud rahvas, mille all mõeldi põhiliselt balti hõimusid, võimalik et ka eestlaste esivanemaid Fennid- üks võimalikust versioonist eestlaste esmamainimisest, kus eestlasi arvati rooma allikates põhiliselt soomlasi tähistanud rahva hulka
Paganamaa nimetus on tulnud sellest, et nalja armastav rahva seletas silmapaistvate pinnavormide teket Vanapagana seiklustega. Siiski on kurjad keeled omal ajal väitnud, et seal elanud ka salapiirituse vedajad hobusevargad, kes oma paganlike ettevõtmistega piirkonna ristinud. Paganamaa maastikukaitseala, https://et.wikipedia.org/wiki/Paganamaa Inimene on sealkandis elanud juba õige muistsetel aegadel. Selle kinnituseks on 1-2 aastatuhande vahetuse kivikalmed Kalmul ja Vorotka mäel. Varem oli Paganamaa tänapäevaga võrreldes tihedamini asustatud väiketalude maa. Sealsed liivased maad on põlluharimiseks kehvad, seetõttu elasid inimesed üldiselt vaeselt. Rasked põllumajanduslikud olud ja ääremaaks olemine tingis Paganamaa inimasustuse vähenemise juba nõukogude võimu ajal. Mahajäetud põllulapid, heina- ja karjamaad metsastusid, kunagised vaated on kadumas. Puudega kaetud maastikul on ammuseid
1. Mesoliitikum, püügimajanduslik kiviaeg aeg, asulakohad, majandus, töö- ja tarberiistad, Pulli asulakoht. - Mesopoliitikum e. keskmine kiviaeg. Kestis viimase jääaja lõpust kuni viljelusmajanduse alguseni( u 9700 eKr- 4000 eKr). Elupaikadeks valiti veekogude kaldad ja rannikualad (Võrtsjärve vesikond, Emajõe ja Jägala jõgikond jne). Seda seepärast, et seal olid soodsad võimalused jahiks ja kalapüügiks. Peale jääaega hakati kasutama rohkem maad, rahvaarv kasvas. Elatati ennast jahist, karilusest ja kalapüügist. Peamised jahiloomad põder ja kobras, hiljem metssiga ja tarvas. Keskmise kiviaja teisel poolel hakati ka hülgeid jahtima. Töö- ja tarberiistu tehti kivist, luust, sarvest. Kokkuvõttes looduslikud materjalid. Umbes 5500 eKr hakati valmistama keraamikat(põletatud savinõud). Kivist valmistati nugasid, kõõvitsaid, kirveid jne. Luust tehti pistodasid, samut...
MUINASAEG- KAS SÜNGE VÕI SÄRAV? Essee Juhendaja: Tallinn 2010 Muinasaega uuritakse peamiselt inimeste endi poolt rajatu või mahajäetu põhjal, kasutades maapõues või maapinnal leiduvat. Nendeks on eelkõige kivikalmed, asulakohad, kalmistud, linnused, ohverdamispaigad, töö- ja tarberiistad, relvad ja ehted. Muinasaega võib minu arvates nimetada eelkõige süngeks. Kuid kuna see on niivõrd kauge ajastu, siis pean ma seda praegu väga huvitavaks. Muinasaja algul hakkasid inimesed valmistama töö- ja tarberiistu loomade luudest ja sarvedest, samuti ka kividest ja puudest. Tegeleti veel kammkeraamika ning kunstiga. Sellel ajal oli erinevaid matmiskombeid
............................................ ................................... . Kõige kuulsam kromlehh ehk kiviring (koosneb ringikujuliselt asetatud hiigelsuurtest) kiviplokkiK dest asub Suurbritannias, Stonehengei nimeline.(mis nimeline?). Kõige kuulsamad Menhirid (keldi keeles pikk kivi) asuvad Lõuna-Prantsusmaal. Suurtest k i v i p l a a t i d e s t kamber, mida katab rõhtne kiviplaat on D o l m e n (kelti keeles kivilaud). Need on kivikalmed ehk matmispaigad, kuhu m a e t i inimesi korduvalt. V. 1. Kus asub Mesopotaamia? (jõed jne) Vastus: Mesopotaamia asub Pärsia suubuva Tigrise ja Eufrati jõe kesk- ja alamjooksualal. Tänapäeval asub Mesopotaamia alal Iraak. 2. Kes olid Mesopotaamia kõrgkultuuri loojad? Vastus: Mesopotaamia kõrgkultuuri loojad olid sumerid. 3. Millised olid nende suurimad saavutused ehituskunstis (ehitised,
KORDAMISKÜSIMUSED ,,EESTI ASUSTUSE KUJUNEMINE I" NB! Need küsimused on üldised, hõlmavad tegelikult kogu loengukursust laiemalt. Eksamil tulevad konkreetsemad ja lühemad küsimused. 1. Allikad asustusajaloos, nimeta tähtsamad (ja kirjelda nende olemust ka). 1) Esemeline kultuur (arheoloogid, etnograafid). Saab teada linnadest, maastikest (kivikalmed, linnused, maalinnad, leitud on ka vanu muinaspõlde). 2) Kunstiteosed (joonistused, maalid jt), kus on kujutatud kunagist miljööd ja tegevusi-töid. Gravüürid Eesti mõisate kohta. 3) Kirjalikud ja suulised allikad kõige tähtsamad. Suulise info puhul peab asjasse suhtuma väga kriitiliselt. Kohapärimus -> kõik, mis puudutab konkreetset paika (mäed, künkad, kivid, veekogud jne). Muistendid -> hiiu- ja vägilasmuistendid,
8. Surnud asetati maasse kaevatud haudadesse külili kägarasendis ja sageli üks või mõlemad käed pea all ( surnuid hakati kartma ) Pronksiaeg ja vanem rauaaeg: 1. Vanem pronksiaeg ( u 1800- 1100 eKr ) 2. Metallist tööriistad olid tunduvalt paremad 3. Esemeid tehti endiselt kivist, luust ja sarvest Noorem pronksiaeg ( u 1100- 500 eKr) 1. See eristub uut tüüpi kinnismuististega, nagu kindlustatud asulad, kivikalmed ja lohukivid 2. Ehitati mõned kindlustatud asulad Saaremaal ja Põhja-Eesti rannikuvööndis 3. Hakati rajama erilisi maapealseid kalmeehitisi kivikirstkalmeid 4. Kivikalmetesse ei maetud sugugi kõiki surnuid, eelkõige sellist meetodid peetakse maaomanike perede matmispaikadeks Asustus, majandus ja ühiskond: 1. Nooremal pronksiajal oli Eesti jagunenud kaheks regiooniks: rannikupiirkonnaks ja sisemaaks 2
Metallist tööriistad olid tõhusamad, ometigi jõudis Eestisse neid suhteliselt vähe Eestis jätkus kivikirveste valmistamine Paljud teisedki esemed tehti kivist, sarvest ja luust Sarvest ja luust esemete puhul püüti jäljendada pronksesemete välimust Vanemasse pronksiaega kuuluvaid kinnismuistiseid on vähe uuritud. Noorem pronksiaeg (u 1100 500 eKr) Noorem pronksiaeg erineb vanemas uut tüüpi kinnismuististega : kindlustaud asulad, põldude jäänused, kivikalmed ja lohukivid Valdav osa neist on Lääne- ja Põhja-Eestis ning saartel Kindlustatud asulad Saaremaal : Asvas, Ridalas, Kaalis Põhja-Eestis: Irus ja Narvas Kindlustatud asulad polnud vaid pelgupaigad vaid neid elati püsivalt Suurm osa Eesti elanikest elas pronksiajal ilmselt avaasulates Matmiseks rajati erilisi maapealseid kalmeehitisi kivikirstkalmed Need kujutasid endast 5-8-meetrise läbimõõduga ringi ja selle keskele laotatud kirstu
kui tänapäeval. Veised andsid vähe piima ja sedagi üksnes soojadel aastaaegadel. Hobuseid peeti lihaloomadena, kuid kasutati ka juba ratsudena. Elatuslisa andsid küttimine ja kalapüük. Teiseks tähtsamaks elatusalaks sai põlluharimine. Kuid põllulapid olid üsna väikesed ja maad hariti peamiselt kõblastega. Uut põldu saadi alepõletamisega. Pronkskirvestega oli parem raiuda metsa ja meisterdada elamuid. Hooned tehti ristkülikukujulised ja laoti palkidest. Matusekommetes, kivikalmed. Rauaaeg Varane rauaaeg Tegeleti kalapüügi, küttimise, koriluse, käsitöö, alepõllunduse ja kaubandusega. Asulad olid kindlustatud. Vanem rauaaeg Kindlustatud asulad ja linnused. Kvaliteetsed kirved, noad, vikatid, sirbid. Lisakse Varase rauaaja tegevusaladele tegeleti ka põlispõllundusega. Keskmine rauaaeg Oli sõjaohu kasv, millest annavad tunnistust linnuste rajamine, relvad hauapanustena, peiteleidude sagenemine. Inimesed tegelesid põlluharimisega(alepõllundus, söödiviljelus),
rõuge), kalevipoja säng (ida-eesti voortel külgedel looduslikud nõlvad, otstel vallid kraaviga; alatskivi), ringvall-linnus (lääne-eesti tasasel maal kunstliku valliga; valjala, varbola) b) Põlluharimine esimesed ribapõllud talude vahel jagati põld pikkadeks ribadeks, tagamaks kõigile võrdne osa head ja halvemat maad. Põldu künti raudotsaga puuadraga. Kaheväljasüsteem põllumaa & kesa karjamaana + sõnnik väetiseks. c) Kivikalmed vanad tarandkalmed (uudseks oli relvade panustamine), uued kivikalmed (korrapäratud kivivaremed, panuste hulk vähenes, üksikud rikkalike panustega kalmed (hõbeehted, relvad), ülikute rikkuse kasv ja süvenev kihistumine ühiskonnas). d) Liivakääpad põletusmatused väheste panustega. e) Aarde- ja peiteleiud ehted, relvad, tööriistad. Põllumaadel, asulates, kalmetes, soistel aladel. Peideti: sõjaohukorral, ohverdamisel, skandinaaviast
Ilmselt olid need seotud pronksikaubandusega, kuna asusid mereranniku lähedal. Sisuliselt olid selle aja kindlustatud asulad väikesed kindlustatud külad, ümbritsetud puit- või kivitaraga. Põhiliselt valitses üksiktaluline asustus. Talude majanduslik võimsus oli siiski veidi erinev, alapiirkondades võib rääkida nö domineerivast talust. Seda iseloomustasid suuremad ning viljakamadel muldadel põllud ning silmatorkavamad kivikalmed. Põllumajandus Vaatlusalusel perioodil tunti kahte põhitüüpi põllusüsteeme: põllukivihunnikute väljad ja kamberpõllud, millest viimaste hulgas võib omakorda eristada kahte varianti: nn balti põlde ja nn kelti põlde. Pärast esialgset maaharimist ja õhukeste kivirohkete muldade väljakurnamist jäeti alad sööti, ning kasutati hiljem karja- ja heinamaadena. Mullaviljakuse taastamiseks võeti kasutusele kunstlik abivahend sõnnikuga väetamine.
Määravaks on tööriista materjal Kiviaeg: (4 milj aastat tagasi) vanem kiviaeg e paleoliitikum- Eestis puudub inimasustus keskmine mesoliitikum u 9000-5000 eKr noorem kiviaeg e neoliitikum u 5000-1800eKr) Pronksiaeg vanem pronksiaeg u 1800-1100 eKr noorem pronksiaeg u 1800-500 eKr Pronksiga on kergem tööd teha ja saadi rohkem tööd teha kiiremini pronksi sai üles sulatada ja tööriista uuesti valmistada Pronksiaja uuendused: 1) kindlustatud asulad 2) põldude jäänused 3) kivikalmed 4) lohukivid Muutused, mis toimusid pronksiajal Eestis: Hakkab valitsema üksiktaluline asusutus, tekib põllumaa ja eraomandus, varandusliku ebaühtsuse teke, tihenes läbikäimine naaberrahvaga. Uuendused, mis tõi kaasa pronksiaeg elatusalades: Peamiseks elatusalaks kujunesid karjakasvatus ja maaviljelus Miks on raud parem kui pronks: tugevam, teravam, vastupidavam Puudused vase ja pronksiga võrreldes: kallis ja raskem sulatada Rauaajal toimusid Eesti ühiskonna arengus:
Linnused Mägilinnused (üksikud igast küljest kaetud künkad), Neemiklinnused (mäeseljakutel, kuhjatud vall kaitseks), Kalevipoja sänglinnused (Ida-Eestis, vallid ja kraavid otstel, linnus ise voorte peal), Ringvall-linnused (Lääne-Eestis võimsate laotud vallidega, mille ümber kraav). Arvukus ligi 50. Põhjus kohalikud võitlesid võimu pärast, esimese aastatuhande teisel poolel rahvarändamine Ida- poolel. Matmine kivikalmed, ilma sisekonstruktsioonita kivivared, kaasa pandi relvi, hõbedat ja kulda. Aarded maasse peidetud (hõbe, pronks, natuke kulda) ehteid. SUHTED IDANAABRITEGA 9-10 saj rahumeelsed suhted, idaga suur kaubavahetus jõgede kaudu, palju idamaist kaupa ja raha. 10 saj lõpul suhted teravnesid. 1030 korraldasid venelased Eestisse vallutusretke, aga said lüüa. SUHTED VIIKINGITEGA said palju idamais kaupa (eestlased), palju relvi. Hiljem korraldati
Savinõud nöörijäljendiga. Venet meenutavad silmaauguga kirved(vene kirves). Esimne viljeluskultuur. Ulatus Volgast Reini jõeni ja kuni Alpideni. Eluviis- elukohtadeks kohad kus sai karjatada loomi ja sai harida põldu(nisu, kaer). Alepõllundus. Kõplad olid kivist ja puust. Kitsed ja lambad. Matmine- kägaras nagu magakisd, väljaspool asulat. Vanem pronksiaeg- 1800-500 e.Kr. leiuvaene (sirp, odad, kivikirved). Metallist tööriistad esialgu defitsiitsed . Noorem pronksiaeg- kivikalmed, lohukivid, enamus rahvast elas avaasulates, kivikirstkalmed, laevakalmed, maahauad. Asustus- rannikul(kerge harida maad, maaviljelus, karjakasvatus, küttimine, kalastamine, üksiktahuline asustus, kihistumine, valitsemine, pronksi saadi skandinaaviast). -sisemaal - arengust maas, tihedad metsad(raske harida), karjandus, alepõllundus, jahindus. Rauaaeg(500e.Kr.-50p.Kr.) Eelrooma rauaaeg- alguses vähe rauda, sest see oli kallis. Kindlustatud asulad jäeti maha. Uued põlluharimis süsteemid
Hiljem jäeti need põllud sageli maha või kurnati välja ning kasutati edaspidi karja- ja heinamaana. Kõige sagedamini elati looduslikult hästi kaitstud siseveekogude kallastel. Arvatavasti just selle perioodi jooksul hääbusid lõplikult püügimajandusega seotud asulakohad. Noorema pronksiaja asulad on juba selgelt põllumaadega seotud. NOOREM PRONKSIAEG (1000/1100500 ema) Alles nüüd ilmnevad murrangulised muutused. Ilmuvad kivikalmed, varaseimad põllusüsteemid ja kindlustatud asulad. Põllumajandus saab domineerivaks majandusharuks ning pronksi hakatakse ka kohapeal valama. Põhiliselt on selle perioodi muististega Eestis tegelenud Vello Lõugas ja Valter Lang. Valter Lang on dateerinud noorema pronksiaja alguse hiljaaegu veidi varasemaks, s o 1100 ema. Ta jagab noorema pronksiaja vahel veel kahte järku: 1) 1100-800 ema. Siis olid kasutusel kindlustatud asulad ning rajati suurem osa
paepealsetel. Nagu varasemalgi ajal, kasvatati peamise põllukultuurina otra, olulisemaks koduloomaks olid veised. Asulakohtadest on vaid väheseid jälgi elati väikestes eraldiasuvates taludes. Eelrooma rauaaja algupoolel maeti veel enamikku nooremal pronksiajal rajatud kivikirstkalmetest. Teisalt hakati eelrooma rauaajal Põhja-Eesti rannikualal, Lääne-Eesti mandriosas ja Saaremaal ehitama ka uut tüüpi kalmeid varaseid tarandkalmeid. Need olid kivikalmed milles matmisala piiriks on nelinurkne kivirida või -müür, mille moodustatud tarand täideti kividega. Vanimad tarandid olid enamasti paari meetri pikkused ja laiused, kujult ebakorrapärased ja lohakalt laotud ning paiknesid kärjetaoliselt üksteise kõrval. Lisaks kivikirstkalmetele ja varastele tarandkalmetele maeti surnuid ka 515 m läbimõõduga kivihunnikutesse ehk kangurkalmetesse. Erinevalt Kesk- ja Põhja-Euroopast, ning sarnaselt idapoolse metsavöötmega, on aga
hall- ja viigerhüljes. (Leito, Kimmel, & Ader, 2007) (Timm & Kiristaja, 2006) (Keskkonnaamet) LAHEMAA RAHVUSPARK Ajalugu Lahemaa rahvuspark asub Harjumaal Loksa ja Kuusalu vallas, Lääne-Virumaal Kadrina ja Vihula vallas. Loodi 1972. aastal, et kaitsta Põhja-Eestile iseloomulikke metsi, sood, randa ja kultuuripärandit. Rahvuspargi pindala on 72 510 ha. Lahemaal on elatud juba 4000 aastat. Ajaloomälestustest asuvad rahvuspargis Muuksi ja Vihula linnamäed, Muuksi ja Võha kivikalmed, Käsmu kaptenite küla ja Altja kaluriküla (Lisa 5 pilt 10). Maastikku vääristavad vanad mõisasüdamed. Lahemaa rahvusparki peetakse ühe kaunimaks rahvuspargiks Eestis ja ka Euroopas. Tema loodus paneb külastajaid imestama. (Timm & Kiristaja, 2006) (Leito, Kimmel, & Ader, 2007) Loodus Lahemaa rannajoon on erakordselt liigestunud. Rahvuspargi poolsaared hakkasid tekkima umbes 4000 aastat tagasi. Tänu nendele tekkisid rannavallid ja luited, nende taha lohkudesse
Vanem pronksiaeg. Metallist tööriistad olid tunduvalt paremad, töö sai ära tehtud kolm korda kiiremini. Ometi jõudis neid sel ajal Eestisse vähe , sest siin puudus nende valmistamiseks vajalikud vase ja tinamaagid, mujal olid pronksesemed liiga kallid, et neid arvukamalt hankida. Seetõttu jätkus vanemal pronksiajal kivikirveste valmistamine. Noorem pronksiaeg. Uut tüüpi kinnismuistised: kindlustatud asulad, põldude jäänused, kivikalmed ja lohukivid. Ehitati kindlustatud asulaid Saaremaal ja P.Eesti rannikuvööndis. Kombestik: matmiskommetes leidis aset suur muutus: nüüd hakati ehitama erilisi maapealseid kalmeehitisi kivikirstkalmeid. Sel ajal jagunes Eesti kaheks regiooniks: rannikupiirkonnaks ja sisemaaks. Paepealsetel rannikualadel on mullakiht õhuke ja viljakas ning kergesti haritav. Peamisteks elatusaladeks kujunesid karjakasvatus(kitsed, lambad, veised) ja maaviljelus(nisu, oder, ka hirss, hernes,uba,lina)
· Noorem kiviaeg algas savinõude ja lõppes metallide kasutuselevõtuga Noorem kiviaeg · Põllumajanduse ja loomakasvatuse areng · Kaovad koopa maalingud · Areneb ornament · Kasutatakse rituaalseid maske · Põletatud savist esemed. Willendorfi Veenus 13000-18000 e.m.a Ehitised, kivid kultus kohtadel ( Megaliitilised ehitised) Stonehange`i kromlehh Inglismaal u. 3000 e.m.a. Menhir Bretagne`i poolsaarel Prantsusmaal Kivikalmed- dolmenid MESOPOTAAMIA (Kahejõemaa) · 5000 aastat tagasi elasid Lõuna-Mesopotaamias sumerid · Kiilkiri, niisutuspõllundus, keraamika, metallurgia. · Ratas ja vanker · Kõrgel tasemel matemaatika ja astronoomia. 18. saj. e.Kr. ühendab valitseja Hammurapi Lõuna- ja Põhja- Mesopotaamia ühtseks Babüloonia riigiks. · Linnad mida ümbritsesid tugevate tornidega müürid. 9.saj. e. Kr. saavutavad ülemvõimu assüürlased. · Võimas armee, teedevõrk.
* Tacituse poolt nimetati aestid Keskmine 450 * puuadrale rauast otsad *põllumajandussüsteem * avaasulad, koosnesid * linnused (kaitseks) rauaaeg 800 * relvad ribapõllud mitmest talust, kujunesid * vanad tarandkalmed, kivikalmed *hõbe ja kuld esemed *kaheväljasüsteem (üks osa külad * kaasa panek vähenes * mõõgad, võitlusnoad põllu all, teine puhkas * ühiskonna kihistumine * liivast kuhjatud kääpad (Kagu- (kesa), kasutati karjamaana) Eesti), põletusmatused, väheste
Iseloomulikuks on ka venet meenutavad kivikirved, mis olid hoolikalt lihvitud ja mille oli puuritud augud. Selle kultuuri rahvastik tegeles loomakasvatusega ja maaviljelusega, millel oli nüüd suurem tähtsus. Kasvatati otra, nisu ja kaera. Asulad paiknesid piirkondades kus leidus rohumaid loomadele ja kus olid viljakad mullad maaviljeluseks. 3) noorem pronksiaeg. Selles eristuvad uut tüüpi kinnismuististega, nagu kindlustatud asulad, põldude jäänused, kivikalmed ja lohukivid. Enamiks neist paiknevad lääne ja põhja eestis ning saartel. Kindlustatud asulad ei olnud ainult pelgupaigaks vaid neis ka elati püsivalt. Suurem osa elanikest elas ikka avaasulates. Matmiskombed oli erinevad varasemast, kasutati kiviristkalmeid, mis olid maapealsed. Kasutati ka laevkalmeid. Eesti oli jag 2- ks: 1. rannikupiirkond ja sisemaa. Paepealsetel rannikualadel tegeldi karjakasvatus ja maaviljelus- viljakad mullad ja kerge harida. Küttimine ja kalapüük
arvamisele, ete tegemist oli mingisuguste eriliste sõjakirvestega või kultusesemetega. Vanem pronksiaeg( u 1800-1100 eKr)-Metallist tööriistad olid tunduvalt paremad.Siin aga kahjuks puudusid nende valmistamiseks vajalikud vase- ja tinamaagid, mujal olid aga pronksesemed kallid, et neid suuremates kogustes osta. Paljudsi tööriistu tehti sellepärast endiselt kivist, luust ja sarvest. Noorem pronksiaeg(u 1100-500 eKr)-Kiindlustatud asulad, põldude jäänused, kivikalmed ja lohukivid. Sellel ajal ehitati mõned kinlustatud asulad Saaremaal ja Narvas näiteks.. Hakati rajama erilisi kivikirstkalmeid. See oli enamjaolt 5-8 meetrise läbimööduga suur ring ja selle keskele laotud kirst, kuhu sängitati surnu.Tavaliselt maeti keskele mees, ilmselt perekonnapea. Laevkalmed-laevakujuline kivikirst, kuhu puistati põletatud surnute jäänused.Peamiseks elatusaladeks kujunesid karjakasvatus ja maaviljelus. Kasvatati lambaid, kitsi, veiseid, vähem hobuseid ja sigu.
ja rannas. Tuntuimad rändrahnud on Juminda majakivi, Jaani-Tooma Suurkivi ja ka Võsu Ojakivi. Liivarandu leidub Lahemaa rahvuspargis vähe. http://et.wikipedia.org/wiki/Lahemaa_rahvuspark http://lemill.net/lemill-server/content/pieces/viru-raba Ajaloo-, kultuuri- ja arhitektuuriobjektid Lisaks kaunitele loodusmaastikele on Lahemaal rohkesti ajaloo-, kultuuri- ja arhitektuuriobjekte. Tähelepanuväärsemad neist on Muuksi linnamägi; Muuksi, Uuri, Võhma ja Vihula kivikalmed ning kaluriküla Altjal. Mõisadest Palmse, Kolga, Sagadi ja Vihula. http://www.palmse.ee/meelelahutuslikud-programmid http://www.estonica.org/et/pildid/Muuksi_Hundikangrud/ Veekogud Lahemaa rahvuspargis on mitu lahte, need on Kolga, Hara, Eru ja Käsmu. Pangalt laskuvatel jõgedel on neli juga: Joaveski, Nõmmeveski, Turjekeldri ja Vasaristi. Rahvuspargis on 14 järve. Tuntumad neist on Kahala, Viitna, Käsmu ja Lohja
Kõige kuulsam kromlehh ehk kiviring (koosneb ringikujuliselt asetatud hiigelsuurtest) kiviplokki- dest asub Suurbritannias, Stonehenge.(mis nimeline?). Kõige kuulsamad menhirid (keldi keeles pikk kivi) asuvad Carnacis Prantsusmaal. Suurtest kiviplaatidest kamber, mida katab kiviplaat on dolmen (kelti keeles kivilaud). Need on Kivikalmed kuhu maeti inimesi korduvalt. V. 1. Kus asub Mesopotaamia? (jõed jne) Lähis-Idas kujunesid riigid Niiluse orus Egiptuses ning Tigrise ja Eufrati vahelisel alal, nn Mesopotaamias (tänapäeva Süüria ja Iraagi territoorium). 2. Kes olid Mesopotaamia kõrgkultuuri loojad? Mesopotaamia kõrgkultuuri loojad olid sumerid. 3. Millised olid nende suurimad saavutused ehituskunstis (ehitised, millist materjali
näidata, et suuremad kogukonnad olid jaganenud omaette elavateks üksikperedeks, kes ei jätnud eriti palju arheoloogiliselt avastavaid jälgi. 8. Miks on leitud vanemast pronksiajast suhteliselt vähe pronksesemeid? 1p Eestis puudusid vask ja tina pronksi valmistamiseks, aga mujal olid pronksiesemed liiga kallid 9. Kas nooremal pronksiajastul elati enamasti paikselt või rändavat eluviisi? 1p Elati paikselt, et leitud kindlustatud asulad, põlde, kivikalmed, ohvrikive, eelkõige saartel ja rannikul. Arenes karjakasvatus ja maavilsus. 10. Võrdle noorema pronksiajastu sisemaad ja rannikualasid? 2p Rannikualalt on teada mitut tüüpi kinnismuistiseid, sisemaalt teatakse neid suhteliselt vähe. Rannikualadel on viljakad, seetõttu kujunesid karjakasvatus ja maaviljelus, sisemaadel tegeldi peamiselt alepõllundusega. 11. Seleta: kivikirstkalme, tarandkalme 4p
a) Kuulsaim on Stonehenge´is Inglismaal. Koosneb ringikujuliselt paigutatud ja kõrgematest püstistest kiviplokkidest, millele on paarikaupa kolmas plokk peale tõstetud. (Kromlehh nn.) b) Menhirid. Vahel asuvad nad rühmiti või teist tüüpi megaliitehitiste juures, võivad olla kilomeetritepikkused. Prantsusmaal Carnacis. c) Dolmen. Suurtest kiviplaatidest kamber, mida katab rõhtne kiviplaat- kivikalmed. Euroopas, Põhja-Aafrikas ja Aasias. 5. Kus asus Mesopotaamia , kes olid esimesed asukad, mida nad leiutasid(2)? Süüria ja Iraagi aladel. Esimesed asukad olid sumerid. Võtsid kasutusele kiilkirja ja ratta. 6. Mõisted: tsikuraat, Istari värav, Marduki tempel. a) Tsikuraat-kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutega ülespoole. Ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas temepl jumalakujuga. Igal astangul oli trepp torni erineval küljel. (Uris)
II. karjakasvatus (veised, lambad, kitsed), lisaks kütiti ja kalastati, III. kaubavahetus (skandinaaviaga pronks vilja vastu) Tööriistad: I. Pronksi meil ei valmistatud, esemed osteti sisse ja vajadusel sulatati uueks II. Enamus tööriistu veel kivist, sest see odav ja kättsaadav Asustus: I. Kindlustatud asulad II. Üksiktalud III. Sise-Eesti hõredalt asustatud Matmiskombed: I. Kivikalmed (maale laoti kirst) II. laevamatus 2)Eelrooma rauaaeg Raud on tugevam, odavam ja vastupidavam kui pronks. Tegevusalad: I. Maaviljelus (alepõllundus, söödiviljelus-kujunevad põlispõllud) II. Karjakasvatus III. Kaubavahetus IV. Raua tootmine (rauamaagist u 2000 a tagasi) Tööriistad I. Üksikud raudesemed (kivi odavam) Asustus: I. Inimesed muutuvad lõplikult paikseks (tänu söödiviljelusele) II. Üksiktalud Matmiskombed I. Algul jätkus kiikirstkalmed II
kurnati välja ning kasutati edaspidi karja- ja heinamaana. Kõige sagedamini elati looduslikult hästi kaitstud siseveekogude kallastel. Arvatavasti just selle perioodi jooksul hääbusid lõplikult püügimajandusega seotud asulakohad. Noorema pronksiaja asulad on juba selgelt põllumaadega seotud. 3.Noorem pronksiaeg Noorem pronksiaeg eristub uut tüüpi kinnismuististega, nagu kindlustatud asulad, põldude jäänused, kivikalmed ja lohukivid. Valdav osa neist paikneb Lääne- ja Põhja-Eestis ning saartel, sisemaal tuntakse selliseid muistiseid suhteliselt vähe. Nooremal pronksiajal ehitati mõned kindlustatud asulad Saaremaal (Asvas, Ridalas, Kaalis) ja Põhja-Eesti rannikuvööndis (Irus ja Narvas). Need rajati juba looduslikult kaitstud paikadesse. Kindlustusena püstitati üksnes paekividest tara või palkidest kaitsesein. Kindlustatud asulad polnud vaid pelgupaigad, neis elati püsivalt
Saha Loo 40-50 ha põllusüsteem kuulus ilmselt ühele talule Arvatakse, et tekkis maaomand Hakati rajama kiviristkalmeid, mis näita võimusuhete arengut Neoliitikumi hilisemas järgus ja/või pronksiajal tekkisid kultuurmaastikud, mis rauaajal omandasid mõnes piirkonnas juba tänapäevasele põllumajandusmaastikele sarnase ilme Pronksiajast pärinevad esimesed otseselt visuaalselt jälgitavad kultuurmaastike elemendid meie maastikele: põllusüsteemid, kivikalmed ja linnamäed RAUAAEG Viljelusmajandus muutus valdavaks, seetõttu on loetud kultuurmaastike tekke alguseks on loetud ka varase rauaaja algust (600 eKr). Sisemaal toimus ümberorienteerumine põlispõllundusele nn Rooma rauaajal I a.t esimesel poolel Noorem eelrooma rauaaeg 200 eKr toimus tegelik üleminek raua kasutusele, sest rauda hakati sulatama kohalikust maagist MUINASAEG Tekkisid esimesed tõelised linnused: ringvalllinnused (tuntuim Päädla Muhumaal). Ka
EESTI TURISMIGEOGRAAFIA Muhu ja Vormsi saar Pärnu 2009 Koostas: TÜ Pärnu kolledzi I kursuse üliõpilane Agni Liiva, [email protected] Muhu saar Muhu on Eesti saartest suuruselt kolmas saar, esimesed inimesed asustasid saare ligikaudu 2500 a. eKr. mille tunnistuseks on teise aastatuhande algusest säilinud kivikalmed ning Päelda ja Linnuse maalinnad, mille varemeid võib praegugi näha Linnuse külast mööduvalt Kuressaare-Kuivastu maanteelt1. Muhus olid tuntud lisaks meresõitjatele ka oma rändavate käsitööliste ja ehitajate poolest. Just nende inimeste oskused on spetsiifilise Muhu arhitektuuristiili tekke taga. Tänapäeval on selle stiili ilmekaks näiteks Pädaste mõisa välisehitised. Pädaste mõis on saartel säilinud mõisaansamblitest noorim ja ainus säilinud Muhus
Pronksiaeg ja vanem rauaaeg Vanem pronksiaeg (1800-1100eKr). Metallist tööriistad olid tunduvalt paremad, puu sai maha raiuda 3korda kiiremini. Algul olid pronksesemed liiga kallid ja jätkus kivi kasutamine. Noorem pronksiaeg (1100-500eKr). Kindlustatud asulad(Saaremaal, Asvas, Ridalas; rajati looduslikult kaitstud paikadesse) põldude jäänused(Saha-Lool, kivikoristuse käigus kuhjatud ümmargused kivihunnikud ja piklikud kivipeenrad), kivikalmed(maapealsed kalmeehitised, ümmargune ring ja keskele laotud kirst), lohukivid(ohverdamine, täistaeva vaatlus, esivanemate austamine,viljakusmaak) Asustus, majandus, ühiskond Eesti oli jagunenud rannikupiirkonnaks ja sisemaaks. Paepealsetel rannikualadel on küllalt õhukesed aga viljakad mullad, mida oli kergem harida. Peamiseks elatusalaks kujunesid karjakasvatus ja maaviljelus. Kasvatati lambaid, kitsi, veiseid, sigu, hobuseid. Peamised põlluviljad olid nisu, oder, hirss, hernes, uba,
annaabi.ee 
