Püha Vaimu kaudu haigele/surijale pakkuda leevendust, julgustust, vaimulikku tervenemist. · Õigeusu kirikus vastab sellele õlitamise sakrament. Erinevad sakramendid · Kristlik matus on samuti püha toiming ning sakrament. Matuse teeb kristlikuks pühitsetud mulda panek. Kristlik matus kuulutab elu võitu ja püüab inimese mõtted igavikku suunata. Matusel palvetatakse lahkunu eest, et ta võiks puhata Jumala rahus ülestõusmise päevani. Erinevad sakramendid · Konfirmatsioon on katoliku kirikus ja luteri kirikus ristimise kinnitamine. · Konfirmatsioon ehk leeriõnnistamine on eestpalve, millega kogudus püüab toetada täiskasvanut, kes alustab iseseisvat usuelu.
Senjööri kohustused vasalli ees Kaitsta teda Anda lään – Maatükk kasutamiseks, koos seal olevate talupoegadega Minu vasalli vasall, pole minu vasall. Etapid rüütliks saamisel Paaž: 7. aastaselt minnakse teise rüütli juurde Kannupoiss: 14. aastaselt. Harjutatakse nüride relvadega, teravatega vaid metsas Rüütel: 18.-20. aastaselt Ristiusk Sakramendid 1. Ristimine 2. Konfirmatsioon – Leer 3. Armulaud 4. Piht 5. Haigete salvimine 6. Ordinatsioon – Vaimuliku seisusesse pühitsemine 7. Abielu Katoliiklus ning õigeusk Katoliiklus Õigeusk Pühavaim: Isa ja poeg Pühavaim: Isa Armulaud: Vaid leib Armulaud: Leib JA vein Leib: Hapendamata Leib: Hapendatud Teenistus: Ladina keeles Teenistus: Kohalikes keeltes
2. Kuidas aitasid kloostrid kaasa ühiskonna arengule keskajal? a) Majandus: töötasid põldudel, aedades, töökodades b) Haridus: raamatute ümberkirjutamine; kloostrikoolid c) Hoolekanne: hoolitseti vaeste, orbude eest; öömaja teekäijatele 3. Islamiusu 5 sammast 1) usutunnistus; 2) palvus; 3) almus; 4) paast; 5) palverännak 4. Mis on sakrament? Mitu, nimeta? Sakrament on püha toiming, vanne. 7 sakramenti: 1) ristimine 2) usukinnitus ehk konfirmatsioon 3) armulaud 4) pihtimine 5) kiriklik laulatus 6) viimne võidmine 7) vaimulike ametisse pühitsemine 5. Nimeta Benedictuse kloostri elu reegleid. 1) Munk pidi loobuma kõigest isiklikust 2) Munk pidi alluma vastuvaidlematult abtile (abtsissile) 3) Mungad pidid töötama kloostri majapidamises ning end harima raamatuid lugedes 4) Munkade jaoks oli peamine alandlikkus ja distsipliin 6. Mis on klooster? Miks neid loodi?
· Katoliiklikud preestrid Eestis on praegu enamuses lõunamaadest (Tsiili, Itaalia, Hispaania, Honduras) või poolakad, kolm vaimulikku on Eesti päritolu, nunnad pärinevad enamikus Indiast. · Hinnanguliselt oli 2006. aastal Eestis ligi 6000 katoliiklast, moodustades nõnda 0,4% Eesti elanikkonnast. · SAKRAMENT kristlikus kirikus maagiline talitus, mille eesmärk on vahendada Jumala armu. · 7 SAKRAMENTI: 1. Ristimine 2. Konfirmatsioon (ristimise kinnitamine) 6-7 aastaselt piiskop teeb pühitsetud õliga krismaga otsaette ristimärgi ~ leer 3. Piht e. patutunnistus. Vähemalt kord aastas tuleb preestrile patud üles tunnistada. Koosneb kolmest osast südame kahetsus, suu tunnistus ja meeleparandus. 4. Armulaud e. euharistia 5. Ordinatsioon e. preestriks pühitsemine 6. Abielu 7. Viimne võidmine · PURGATOORIUM- puhastustuli lunastamata pattudega surnute hinged
Pärnu kesklinnas paiknev kaunis kirik kutsub sisse astuma ja uudistama 19. saj keskelt pärit neogooti stiilis kantslit ja altarit ning altarimaali “Ülestõusmine”. Eliisabeti kirikus asub üks Eesti paremaid oreleid ning muusikasõprade rõõmuks on kirik ka linna armastatud kontserdipaik. Praegu viiakse seal läbi erinevaid kirikutalitusi näiteks nagu: ristimine, meeleparandus ehk piht (regulaarne pihiaeg on pühapäeviti kell 16-17:30 pihitoolis), kinnitamine ehk konfirmatsioon, abielu ja laulatus, armulaud, haigete salvimine, matus, õnnistamis- ja pühitsemistalitused. Samuti toimub missade ette lugemine. Meie arvates kirik näeb välja väga tavaline. Väliseinu võiksid kaunistada reljeefid, värvilahendus tundub kiriku jaoks liiga sünge olevat. Allikad: http://www.eliisabet.ee, http://www.eelk.ee/~eelk96/tekstid/ajalugu.htm K.Grib R.Randväli
kus rahvahulk nõudis Jeesuse ristilöömist. Sõbrad palusid reedel luba teda matta (haua sulgesid kiviga). Pühapäeval, kui sabat oli möödas, oli Jeesus üles tõusnud. Temast sai messias. Kristlik õpetus on kirjas Vanas ja Uues Testamendis (4 evangeeliumi). Usutakse Püha Kolmainsust (isa, poeg, püha vaim). Tähtsaimad harud on katoliku kirik, õigeusk, metodistid, baptistid, anglikaanid ja luterlased. Sakramendid: ristimine, armulaud, patukahetsus, konfirmatsioon, abielu. Kloostrid ja palverännakud. Välja kasvanud rühmitused: Viimsepäeva Pühade Jeesuse Kristuse Kirik (mormoonid), Jehoova tunnistajad, Ühenduskirik, Kristlik Teadus.
Ainujumal Allah 5 islami usu alussammast: · Tunnistada Allahit ainujumalana ja Muhamedi tema prohvetina · Palvetada 5 korda päevas · Annetada vaestele · Paastuda ramadaani ajal · Teha vähemalt kord elus palverännak Mekasse 7. Katoliku kirik Hierarhia: koguduse liikmed -> preester -> piiskop -> paavst Sakramendid on rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikele edastama Jumala armu. 7 sakramenti: 1. ristimine 2. konfirmatsioon (leeritamine) 5. viimne võidmine 3. armulaud 6. abielu sõlmimine 4. pihtimine koos meeleparandusega 7. pühadesse seisustesse pühitsemine 8. Vana-Vene riik 882. a (?) Vana-Vene riik võttis vastu ristiusu vürst Vladimiri eestkostel 988. aastal (Bütsantsi õigeusk), kuna muinasusund ei olnud demokraatlike põhimõtete tõttu kõrgkihile vastuvõetav. Seotus Bütsantsi kultuuriga: · Kirjaoskuse levik suurenes
läbi õhukese vaheseina pihtida. Luteri ja õigeusu kirikud kasutavad enamasti silmsidet pihtijaga, omamata eraldatud kabiine. Enamasti lühikese pihtimise aja jooksul kuulatakse patukahetseja ära ning jagatakse talle õpetlikud sõnad ja patukahetsemise võimalused. Haigete salvimise või õlitamise sakramendiks peeti vanasti toimingut, mis teostati vaid surijatele. Hiljem aga võeti see kasutusele ka raskelt haigetele inimestele. Sellega pakutakse haigetele leevendust, usku ja lootust. Konfirmatsioon on katoliku kirikus ja luteri kirikus ristimise kinnitamine. Täisealine inimene tunnistab leerijumalateenistusel oma usku Jumalasse ja selle kiriku, kus ta konfirmeeritakse, oma kirikuks. Õigeusu kirikus on selle asemel salvimise sakrament, mis toimetatakse tavaliselt järgmisel hommikul pärast ristimist. Abielusakrament on enamasti kõikides kirikutes sakrament, milles mees ja naine lubavad truult täita abielukohustusi kuni surmani. Katolikus kirikus on abielu mehe ja
· Uues Testamendis on neli evageeliumi, mis jutustavad Kristluse elust, surmast ja ülestõusmisest. · Kirikuisadeks nimetatakse kristluse varasemal perioodil katoliku kiriku õpetust oluliselt arendanud teolooge. · Katoliikluses on oluline koht sakramentidel. · Sakramendid on rituaalsed toimungud, mida võib läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikele edasi andma Jumala armu. · Sakramente on seitse: ristimine, konfirmatsioon, armulaud, pihtimine koos meeleparandusega, viimne võidmine, abielu sõlmimine ja pühadesse seisustesse pühitsemine. · Armulaualeiva ja -veini pühitsemine Kristuse ihuks ja vereks toimus missa käigus. Paavstluse kujunemine · Paavstiamet lähtunud Rooma piiskopi ametist · 765. aastal moodustati Paavstiriik ehk Kirikuriik, kus paavstile kuulus ka ilmalik võim · Vaimuliku võimu märgiks kandis paavst mitrat kõrget kolmnurkset peakatet
keelatud. Seepeale aeti Eeva ja Aadam paradiisist välja. Sellest sai alguse pärispatt - kurjus, mille saatan oli sisendanud inimestesse. Armastusest inimkonna vastu saatis Jumal oma poja Jeesus Kristuse maailma kannatama, et see lunastaks kogu inimkonna patud. Jumal kui Isa, Kristus kui Poeg ja neid ühendav Püha Vaim moodustavad Püha Kolmainsuse. Sakramendid kiriku õnnistavad toimingud, millega sai osa jumala armust. Ristimine, usukinnitus(konfirmatsioon), armulaud, pihtimine, viimne võidmine, kiriklik laulatus ja vaimulike ametisse pühitsemine. Surmajärgse elu paradiisi väravas on püha Peetrus, tal olid taevariigi võtmed. Patused on pimedas, väävlisuitsuses, tulikuumas põrgus. Saatan sarviline, kabjaline, nahkhiire tiibadega. Usuti, et saabub Kristuse poolt tõotatud Jumala riik Maale ja enne seda viimne kohtupäev. Surnud tõusevad, et anda Kristusele oma tegudest aru. See päev tähistab ajaliku maailma lõppu
· Nimeta muslimi 5 põhikohustust! Usutunnistus (ei ole ühtki jumalat peale Allahi ja Muhamed on tema saadik), palve 5 korda päevas näoga Meka poole,paast ramadaani puhul, almuste jagamine, palverännak Mekasse · Mille poolest erinevad omavahel haridziidid, sunniidid ja siiidid? Haridziidid on vanim islamiusuliste rühmitus Sunniidid on ülekaalukalt suurim islami haru Siiidid moodustavad sunniitide järel islami suuruselt teise suuna · Nimeta kõik sakramendid. Ristimine, konfirmatsioon, armulaud, pihtimine koos meeleprandusega, viimne võidmine, abielu sõlmmine ja vaimulikuks pühitsemine. · Milles seisnes investituuritüli? Kuidas see lahenes? Investituuritüli oli Rooma paavstide ja Saksa-Rooma riigi keisrite vaheline võimuvõitlus Saksamaal tegutseva katoliku kiriku tegevuse üle kontrolli saamisel. Investituuritüli lõpetas Wormsi konkordaat st Rooma paavsti ja muu riiigi valitseja vaheline kokkulepe · Selgita!
jutlustajavendadena. Iseloomuliku musta kuue järgi nim neid ka mustadeks vendadeks. · Dominiiklased panid suurt rõhku haridusele. Nende kloostrikoolis olid kõrgelt hinnatud ja nende seast võrsus mitu keskaja silmapaistvat õpetlast. Mis on sakramendid? Sakrament ehk püha toiming oli toiming, mille täitmisel oli osa saada Jumala armust. Nende toimingute hulka kuulusid ristimine, usukinnitus ehk konfirmatsioon, armulaud, pihtimine, viimne võidmine enne surma, kiriklik laulatus ja vaimulike ametisse pühitsemine. Ilma tarvilike sakramentidega polnud surmajärgsed õndsust loota.
Selle perioodi jooksul kujunes kristlus tagakiusatud vähemuse usust riigiusuks. Olulised kirikuisad: * Athanasiousvõitles ariaanlastega,populariseeris munklust * Ambrosiuskehtestas koguduse iseseisvust,Põhimõtted: rõhutas,et kirik on keisrist kõrgem *HeronymosTõlkis Piibli ladina keelde. 12 saj arendas Petrus Lamborus välja õpetuse sakramentidest. Katoliku ja õigeusu kirik tunnistavad 7 sakramenti : ristimine,armulaud,pihtimine,abielu,leeritamine(konfirmatsioon),viimne võidmine,vaimulikuks pühitsemine(ordinatsioon). Püha Augustinus: mõtleja,,,Pihtimused" (maailma 1. autobiograafia) ,,jumala riigist"(suur mõju läänekiriku ülemvõimu põhjendamisel ilmaliku võimu üle) Varakeskaegsed kloostrid olid suletud,individuaalse oskusi ja patukahetsuse paigad,kuhu sai varjuda ühiskondlike segaduste eest. Rõhutati tööd ja majanduslikku sõltumatust. Gregoriuse koraal- 1häälne kirikulaul. 4.-5-saj kujunes paavstlus
okt. 26. Mis on kateeder ja toomkapiitel? Kateder piiskopi jutlustamistool. Toomakapiitel piiskopi juurde kuuluv nõuandev kogu. 27. Millised on piiskopi ja preestri ülesanded? Piiskopil ordineerimine, leeritamine, kõige pühitsemine, sisseõnnistamised, vaimulike kontrollimine. Preestril armulaua pühitsemine, sakramentide jagamine, jutluste pidamine. 28. Nimeta 7 sakramenti. Ristimine, leeritamine (konfirmatsioon), armulaud (leib + vein), pihtimine, viimne võidmine, abielu sõlmimine, pühadesse seisustesse pühitsemine. 29. Mille poolest erineb idakirik läänekirikust? Idakirikus patriarh, läänekirikus paavst. Idakirikus lähtub Püha vaim aint isast mitte isast ja pojast, Idakirikus armulaual vein ja hapendatud leib (Läänekirikus ainult hapendamata leib), Idakirikus ristimärk
okt. 26. Mis on kateeder ja toomkapiitel?Kateeder piiskopi jutustamistool, Toomkapiitel piiskopi juurde kuuluv nõuandev kogu. 27. Millised on piiskopi ja preestri ülesanded?Piiskopil ordineerimine, leeritamine, õli pühitsemine, altarite pühitsemine, õnnistamised, taaspühitsemised, vaimulike kontrollimine (visitatsioon) Preestril armulaua pühitsemine, sakramentide jagamine, jutluste pidamine. 28. Nimeta 7 sakramenti.Ristimine, konfirmatsioon(leeritamine), armulaud, pihtimine, viimne võidmine(kristlik ärasaatmine), abielu sõlmimine, pühadesse seisustesse pühitsemine. 29. Mille poolest erineb idakirik läänekirikust?Läänekirik Paavst, püha vaim lähtub isast ja pojast, armulaual said ilmalikud vaid leiba, hapendamata leib, ristimärk 5 sõrmega, teenistus ladina keeles, vaimulike tsölibaat.
Katoliiklus valitsevad elu üle. · Spiritism selgitab veel seda, kes me oleme, kust tuleme, kuhu läheme, mis on meie · Seitse sakramenti: ristimine, armulaud, piht, eksisteerimise eesmärk ja mis on valu ja abielu, konfirmatsioon, ordinatsioon, viimne kannatuse põhjus. võidmine. · Spiritism puudutab kõiki teadmiste valdkondi, · Kirik on tsentraliseeritud ja hierarhiline. inimeste käitumist ja tegevusi, avades uue ajastu inimkonna uuendamises · Need, kes pole puhtad, et saada otse taevasse, lähevad pärast surma puhastustulle
viibivad pärast surma. 9) Jeesuse õpetuse põhijooned: see, mida Jeesus on rääkinud eetikast, käitumisest, elamisest. Kuldreegel - "Armasta oma ligimest nagu iseennast"/ Ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks - üks küsimus tuleb ilmselt kindlasti: "Mis on kuldreegel" Kristlik elu - ristimine (mis on, mida tähendab), konfirmatsioon/leer, leerikool, abielu, surm, mungad, nunnad, jumalateenistus
antud eriline nimi jom Shabbat (Sabati päev), mis tähendab rohkem kui "päev seitse". Uus nädal hakkab pärast sabati laupäevaõhtu lõppemist (motzei Shabbat). Juudi aastas on 12 kuud, igas kuus on kas 29 päeva ("lühike kuu") või 30 päeva ("täis kuu"). Kuude nimed on sarnased aramea nimedele ja need võeti kasutusele 6. sajandil eKr Baabüloni vangipõlve ajal. 10 Pühad Kodus peetavad pühad on poisslapse ümberlõikamine kaheksapäeva vanuselt ning nimepanek, konfirmatsioon 13-ndal eluaastal, mil poisist saab usulises mõttes täisealine "seaduse poeg", ning samuti pulmad. Kümne iga-aastase püha hulgas on tähtsaimad paasad, nädalapüha, lehtimajade püha, uusaasta ning suur lepituspäev. Needki perekonnad, kes suhtuvad ükskõikselt esiisade seadustesse, ei jäta nimetatud pühi arvestamata.11 10 http://www.iisrael.ee/kalender.php3 11 http://lepo.it.da.ut.ee/~skairi/judaism.htm Kasutatud kirjandus · http://www.iisrael.ee/
Kaanon-teatud usundi normatiivne kindlaksmääratud allikas(TaNaK, Piibel, Koraan) Kaksikmoraal-käitumisviis, mille puhul tegutsetakse või peetakse lubatavaks käituda teisiti, kui ametlikult õpetatakse Kalendririitus-vastavalt aastaajale korduv usuline rituaal Kaliif- Muhamedi järeltulija, islami koguduse juht, kellel on nii ilmalik kui vaimulik võim Kantsel- kõnetool või poodium jutluse pidamiseks Karisma- vaimuand, armuand, tavatu võime, usutakse, et pärineb jumalalt Konfirmatsioon- kinnitamine, kiriklik talitus, milles noori kinnitatakse elama ristimises saadud Jumala armu kohaselt Koraan- moslemite püha raamat Krutsifiks-ristilöödud Kristuse kujutis Kõrgusund- kirjaoskusega kultuuri usund Kosmoloogia-õpetus universumi ehitusest, uskumus või müüt maailma tekkest Kosmos- korrastatud maailmakõiksus Kreatsionism- loomisõpetus, mõtteviis, mille järgi loomislood võetakse maailma tekkimise teaduslikuks seletuseks Kultus-usundi jumalateenistuse vormid
usuallikas on pühakiri. Katoliku kirikus on bullad piibliga võrdsed. Luteri kirikus peameest pole, igas riigis on peapiiskop. Suhtumine sakramentidesse. Katoliku kirikus on 7 püha sakramenti. Tavausklikel 6. 1.Ristimine säilinud ka luterluses. Inimeste hulka võtmine. Katoliikluses kastetakse ülepea vette, luterluses 3 tilka otsaette. 2. (igapäevane) armulaud toimub peale jumalateenistust. Antakse osa Kristuse verest ja ihust. Luterluses ja katoliikluses ühtemoodi. 3.Konfirmatsioon e. leer luteri kirikus pole see kohustuslik. Ainult siis on vajalik, kui tahetakse abielluda. 4.Kiriklik abielu, laulatus. 5.Ordinatsioon vaimulike ametisse pühitsemine. Ainult kirikutegelaste puhul. 6.Patukahetsus, pihtimine ainult katoliikluses. 7.Viimane võidmine enne surma tehakse surija ihule pühitsetud veega ristimärgid, et hing paremini vabaneks. Ususõjad Euroopas (16-17 saj). Saksamaa. 1525. a. talurahva sõda. 1530. a. Augsburgi usutunnistus. 1555. a
tulenesid ka asketismi, halastuse ideed ja kannatuse õilistamine siit. Mõtlemine ja kahtlemine oli siiralt usklikule vale tegevus. Teadmised, otsimine, avastamine ärgitasid uhkust ja upsakust, kehaline ilu ja kehaline nauding oli saatanast. Halastustegevus oli Jumalale meelepärane. Kultuur koondus kirikute ja kloostrite juurde, kogu professionaalne kunst pühendati Jumalale. Sakramendid olid 7 riruaalset toimingut nagu ristimine, leeritamine (konfirmatsioon), piht ja patukahetsus, abiellumine, viimne võidmine, armulaud, ordinatsioon (preestriks pühitsemine) mida võis läbi viia ainult preester ning mis pidid usklikutele edasi andma Jumala armu. Vaimulike vagadust rõhutati riietusega. Pea aeti paljaks (tonsuur), selle kaudu omandati pühitsemisvõim (ordinatsioon). Vaimulike juurdekasv ja kasvatus Kristluse järgi pidid kõik inimesed maapeal olema võrdsed, aga seda nad polnud. Seoses feodaalkorraga kujunesid seisused veel eriti välja
Kui 7 vaba kunsti olid selged, sai õppida teoloogiat. Õppetöö käis läbi loengute ja dispuutide. Seitse vaba kunsti. – aritmeetika, geomeetria, astronoomina, muusika, grammatika, retoorika, dialektika Ristisõdade põhjused. – Paavst soovis tugevdada oma mõju, soov levitada ristiusku, Talupojad soovisid saada maad ja vabaneda pärisorjusest, Feodaalid ihkasid vallutada maid Seitse sakramenti. – ristimine, konfirmatsioon, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, abiellumine, vaimulikuks astumine Rahvaste rändamine ja Lääne-Rooma lagunemine 375.aastal tungisid hunnid Aasiast Euroopasse. See sundis germaanlased liikuma ning tervete hõimude kaupa keisririigi territooriumile elama asuma. Lääne- Rooma keisrid kaotasid järjest võimu oma provintside üle 476.a. kukutas germaanlane Odoaker viimase L-Rooma keisri R. Augustuse ja kuulutas ennast Itaalia kuningaks.
Peetruse järglaseks. Paavsti ametlik seisukohavõtt usu- ja moraaliküsimustes on katoliiklaste jaoks ilmeksimatu ja kohustuslik. Kiriku kõrgeim võimuorgan on kirikukogu. Jumalateenistuse põhivorm on missa. II vatikani kirikukogu (1962-1965) avas tee muutustele, sealhulgas piiskoppide osatähtsuse suurenemisele, ja tihedamale koostööle mittekatoliiklike kirikutega ning liturgia lihtsustamisele. Roomakatoliku kirikul nagu õigeusukirikul on 7 sakramenti: ristimine, konfirmatsioon, abielu, vaimulikuks pühitsemine, piht, haigete võidmine ja sakramentaalse süsteemi keskmeks olev euharstia. Arengumaades toetavad katoliiklased tihti rõhutute õiglus- ja rahupüüdlusi. Ajalugu Roomakatoliku kiriku tõus Pärast Pius VI surma 1799. Aastal ei võidud konklaavi kokku kutsuda Roomas, mistõttu see siirdati Veneetsiasse, kus valiti paavstiks 58 aastane Luigi B. Chiaramonti, kes võttis endale nimeks Pius VII (1800-1823). Pius VII oli puhas trentoist ja papalist
Mittenõustudes Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni otsusega ründasid seitse moslemimaad koheselt Iisraeli ja algas Iseseisvussõda, kus hukkus umbes 8000 juuti. Sõda võideti ja äsja välja kuulutatud riik 5 jäi püsima. Iseseisvuspüha ajal korraldatakse kontserte ja avalikke üritusi. Juutide kodus peetavad pühad on poisslapse ümberlõikamine kaheksa päeva vanuselt ning nimepanek, konfirmatsioon 13-ndal eluaastel, mil poisist saab usulises mõttes täisealine "seaduse poeg" ning samuti pulmad (Mauranen, lk 102). Ümberlõikamine, brit mila, on suur püha, on ju see Jumala ja Iisraeli vahelise lepingu sümbol. Tütarlapse sünni puhul muidugi ei vajata ümberlõikamist, kuid üha üldisemalt peetakse tütre auks pidu, mida nimetatakse brita'ks. Idamaise kombe kohaselt nõtkusid lauad taldrikute all, mis täidetud hõrgutiste ja hapnemata leibadega
Kõikidest piiskoppidest kerkis esile Rooma piiskop, keda hakati nimetama paavstiks. Talle allusid peapiiskopid, kellele omakorda piiskopid ning kellele omakorda preestrid. Seal, kus viis teenistust läbi peapiiskop või piiskop, nimetati kirikut toomkirikuks. Toomkapiitel - nõuandev organ 12 toomhärrast. Skolastik vastutas hariduse eest. Ilmalikel oli võimalik osa saada jumala armust sakramentide kaudu. Sakramente oli kokku 7. Usukinnitamine (konfirmatsioon), ristimine, pihtimine, armulaud (kõige tähtsam), kiriklik laulatus, viimne võidmine, vaimulikuks pühitsemine. Keskajale on iseloomulik vaimuliku ja ilmaliku valitseja omavaheline võimuvõitlus. Keisritiitli päris Ida-Frangi riigi valitseja. 962. a Otto I lasi ennast kroonida keisriks. (Saksa rahvuse) Püha-Rooma keisririigiks. Eksisteeris kuni aastani 1806 (Napoleon likvideeris selle). Paavst soovis, et keiser kuuletuks talle ning vastupidi. Paavst arvas, et keiser saab jumala
leedukad. Katoliku kiriku õpetus Põhisisu: usub Kristuse ülestõusu,lunastust Põhisisu ei tulene ainult piiblist, vaid ka kirikuisade teostest (Athanasius põhjendas Kristuse jumalikku olemust. Hieronymus tõlkis piibli ladina keelde. Ambrosius. Augustinus põhjendas kiriku ülemvõimu.) Sakramendid: pühatoiming, mis toimub kirikus, neid on kokku 7: 1. ristimine (see tähendas kristlaseks tunnistamist) 2. leer e. konfirmatsioon e. kinnitamine kristlaseks tunnistamine 3. armulaud püha õhtu söömaaeg, sai osa jeesuse verest 4. meeleparandus ehk pihtimine lohutus 5. abielu sakrament 6. viimne võidmine surmasakrament 7. vaimulikuks pühitsemine Paavstlus Paavst: Rooma piiskop Paavstiriik: Põhja ja Kesk-Itaalia Paavstivõimu tunnused: Esimene paavst oli apostel Peetrus. Suurim ja tähtsaim
- Kantsel on kõrgem koht, kus peetakse jutlust ja väiksem lugemispult, mis on all. Seal loetakse ette piiblit - Kasutatakse orelit - Uutemates kirikutes on bassein, kus ristitakse uuemaid inimesi - Rikkalikult kaunistatud ja mälestusmärgid · Puhad toimingud ehk sakramentid - Üldlevinud toimingud ristimine ja armulaud. Veel kuulub hulka abiellu sakrament, surm, - Ristimine tähendab kristlaseks saamist (kokkupuude pühaveega). Ristimine tähendab kuulumist jumalale. - Konfirmatsioon on leeritamine, mis järgneb ristimisele. See toimub siis kui inimene on sirgunud noorikuks. Inimene võtab endale sellega kohustusi õppimaks piiblilugu, kirikulaule, kommete täitmist. Toimub see 10-16-aastani. - Viimase võimise käigus palutakse andeks kõikide elujooksul tehtud pattude eest · Surm ja elu pärast surma - Kristlased usuvad, et kui usud Jeesust, siis elad igavesti. Ehk usutakse ka surmajärgsesse ellu. - Matustel ulatakse surnu jumala hoolde
saj keskel Eestisse DOMINIIKLASED • 1216 ordureegel • Dominicus • Munkadel 3a õpinguid • Valge rüü, must mantel • Euroopa I ülikool Bologna — Pariis — Oxford • 1229 taanlastega Eestisse TSISTERTSLASED • 1098 Citeaux klooster Burgundias • Aadlikud • Maal kloostrid — mungad uut asukohta otsima • Paikne kloostrielu, üksinda mediteerimine • Kolonisatsioon Elbest itta • Põllumajandus, meditsiin, karjakasvatus USK JA HARIDUS SAKRAMENDID • Ristimine • Konfirmatsioon • Abiellumine • Armulaud • Pihtimine • Haigete salvimine • Viimne võidmine • (Preestriks pühitsemine) • Piirkondlikud ja seisuslikud eripärad • Õpetlaste usk ei kattunud kirjaoskamatute usuga • Linnarahvas - isikliku hingeõndsuse saavutamine • Talupojad - kiriku maagiliste vahendite tõttu • Pühakukultus (altarid, kabelid, kirikud) • Pühakutel hoolitsusvaldkonnad • Palverännakud (pühakute säilmete juures) - süütegude lunastamine
A påsksed on värvida mune, need munad on paljude traditsioonide sümbol, Kristuse ülestõusmine. For 300-ndate jõule oli tähistatakse kristlaste ja tähistatakse nii õigeusu, katoliku ja Protestants. See on selleks, et tähistada sündi Jeesus. Katoliku kirik on seitse sakramentide, mis hõlmab kogu elu sünnist kuni surmani. Need sakramentide on usk ja esitab märke ja käeliigutusi. Need on vajalik toetada reaalsus, mis muidu on täiesti arusaamatu.Seitse sakramentide on: ristimine, konfirmatsioon, abielu, preester koordineerimine, rahatrahvid, Püha õhtusöömaaeg ja Viimane on haige. Seespool õigeusu kristlus on läbi ristimise vees, sümboolse supelda, mis tõusevad üles nii uuesti.Pärast ristimist preester anoints kõige olulisem kehaosad pöörates erilist õli tähenda Püha Vaimu poolt kingitus. Pärast ristimist tuleb Püha isegi sel juhul, kui noored lapsed. "Püha õhtusöömaaeg oli viimane sööki, et Jeesus jagada oma jüngreid
Jumalaga. Varakiriku aegadest peale oli püha armulaud see, mida kristlased pühapäeviti pidasid Kristliku kiriku õpetus on kõige lühemalt kokku võetud apostellikku usutunnistusse. Maailmas palju erinevaid kristluse harusid, suurimaks on rooma-katoliku kirik. Kristluses on nn pühad toimingud sakramendid. Püha Augustinus: "sakrament on väline märk sisemisest armust." Katoliikluses ja õigeusus 7 sakramenti: ristimine, konfirmatsioon, piht, armulaud, abielu, ordinatsioon, viimne võidmine Protestantismis 2: ristimine ja armulaud Kristlikud pühad on peamiselt seotud Jeesuse Kristuse elu ja õpetusega Kristlusest on välja kasvanud ka liikumisi, mida ei peeta päris kristlikeks oma olemuselt: Jehoova tunnistajad, mormoonid jne Islam Araabia hõimud olid algselt polüteistlikud Muhamed oli edukas kaupmees, kes sai peaingel Gabrielilt läkituse ainujumala
Jumal saatis oma poja Jeesus Kristuse maale, et see lunastaks inimkonna patud. Püha Kolmainsus = Isa, Poeg, Püha Vaim (neid ühendav). Surmajärgne ilm oli kas põrgu või paradiis ning enne sinna jõudmist oli viimne kohtupäev e maailma lõpp, kus kõik pidid Kristuse ees aru andma. Alates 12. Saj arvati, et enne põrgut/taevast läheb hind puhastustulle, kus nad piinlevad viimse kohtupäevani. Sakramendid. Sakrament =pühatoiming. Ristimine, usukinnitus e leer e konfirmatsioon, armulaud (vein ainult vaimulikele), pihtimine (pattude ülestunnistamine), viimne võidmine (enne surma õnnistamine), kiriklik laulatus, vaimulike ametisse pühitsemine. Leer- pühakirja põhitõdede kordamine enne täiskasvanuks saamist. Kirik ja ilmalik võim. Kristus rajas kiriku ning määras apostel Peetruse oma asemikuks. Peetruse järeltulijad olid paavstid. Keisrid arvasid, et saavad võimu Jumalalt, kuid paavstid arvasid, et keisrid saavad võimu läbi paavstide Jumalalt
Jumalaga. Varakiriku aegadest peale oli püha armulaud see, mida kristlased pühapäeviti pidasid Kristliku kiriku õpetus on kõige lühemalt kokku võetud apostellikku usutunnistusse. Maailmas palju erinevaid kristluse harusid, suurimaks on rooma-katoliku kirik. Kristluses on nn pühad toimingud sakramendid. Püha Augustinus: "sakrament on väline märk sisemisest armust." Katoliikluses ja õigeusus 7 sakramenti: ristimine, konfirmatsioon, piht, armulaud, abielu, ordinatsioon, viimne võidmine Protestantismis 2: ristimine ja armulaud Kristlikud pühad on peamiselt seotud Jeesuse Kristuse elu ja õpetusega Kristlusest on välja kasvanud ka liikumisi, mida ei peeta päris kristlikeks oma olemuselt: Jehoova tunnistajad, mormoonid jne Islam Araabia hõimud olid algselt polüteistlikud Muhamed oli edukas kaupmees, kes sai peaingel Gabrielilt läkituse ainujumala
Suur (muutis mees) leht patukahetsus ja pattude 12 jüngrit mõeldud (osutab Katoliikl kristluse 3) ortodoks/ kolmainsuse andeksandmine juutidele, kajastab Jeruusale us, lubatavaks õigeusu kirik kirjeldamiseks konfirmatsioon (pärast ristimist, alguses oli Jumala tegevust mma protsest religiooniks) (aluseks mungad, Preester, rist noorukieas/täiskasvanuna) Jeesuse Iisraeli ajaloos, suunas, antlus Martin nunnad ja vitraa jõulud Jeesuse sünd Petlemmas õpetus algselt heebrea kus ta
Sinod piiskopkonna tähtsamate vaimulike koosolek piiskopi eesistumisel. Kristlaste hingehoiutööd tegi preester. Kiriku isade õpetus. - Põhiline õpetus rajanes Piiblil. Piibel ei sialda kaugeltki kõiki katoliku kiriku ettekirjutusi ega tõekspidamisi suur osa katoliku õpetusest tugineb kirikuisade ning teiste teoloogide töödele. Kirikuisadeks nimettakse kristluse varasemal perioodil katoliku kiriku õpetust oluliselt arendanud teolooga. 16. 7 sakramenti ristimine, konfirmatsioon(leeritamine), armulaud, pihtimine koos meeleparandusega, viimne võidmine, abielu sõlmimine, pühadesse seisustesse(vaimulikuks) pühitsemine need on selleks, et saavutada õndsust. Viimased kaks abiellumine, vaimulikuks astumine mitte. 17. Araabia ja Venemaa ajalugu ja kultuur ARAABIA pärimuse järgi sai Meka kaupmees Muhames 610. a paiku läkituse jumal Allahilt. Selle edastas talle kõrbekoopas keegi majesteelik olend. Muhamedist sai Allahi prohvet ja tema läkituse levitaja
Melanchton 37. Millised kaks olulist raamatut kirjutas Luther ja mis aastal? "Väikese katekismuse", mis oli määratud kodule ja koolile ning "Suure katekismuse", mis oli määratud vaimulikele. Aastal 1529. 38. Nimetada ladina keeles neli luterliku reformatsiooni põhiteesi. 39. Mitu sakramenti on katoliku kirkus ja mitu jättis alles Luther? Katoliku kirikus on kasutusel seitse sakramenti(kiriklik talitus Jumala lunastava armu vahendamiseks): ristimine, armulaud, piht, abielu, leer ehk konfirmatsioon, preestrikspühitsemine ehk ordinatsioon ja viimne võidmine. Luther jättis alles kaks: ristimise ja armulaua sakramendi. 40. Kuidas kutsuti täiskasvanute ristijaid ja kes oli selle liikumise algataja? Neid kutsuti anabaptistideks, liikumise algatajaks oli Thomas Müntzer 41. Kes olid Sveitsi reformaatorid ja kuidas nimetatakse nende rajatud kirikut? Ulrich Zwingli, Johann Calvin. Nende rajatud kirikut nim. Reformeeritud kirikuks. 42. Milline kuningas pani aluse anglikaani kirikule
hädavajalik. · integralism - kaitseb traditsioonilist katoliiklust, soovib endiselt sekkuda ühiskonnaellu. · avatud katoliiklus - püüab tasandada kiriku õpetuse ning teaduse ja ühiskonna arengu vastuolu Katoliiklus väidab, et Püha Vaim väljub Jumal-pojast (Jeesus Kristusest) Seitse sakramenti (mille läbi usutakse end lunastavat kõik eelnevad patud) - ristimine, armulaud, piht, abielu, konfirmatsioon, ordinatsioon, viimne võidmine. · (hussiidid) Jan Husi pooldajad, katoliku kiriku vastased. Katoliku kirikust hakati eemalduma 1410 a. paiku. Eristavaks nõudeks oli - anda ilmikuile armulaual veini (varem said seda vaid usuteenrid). Nõuti kiriku varade sekulariseerimist, rõhutati jõu kasutamise õigust usus silmakirjalike ülemuste vastu. 1X14 a. jagunes kaheks Mõõdukad = kariklased, radikaalsed = taboriidid.. · Böömi vennad e
Olulisemad kirikuisad on Athanasios (3 saj. lõpp – 373), Ambrosius (340-397), Hieronymus (345-420) ja Augustinus (354-430). Katoliku kiriku õpetus põhineb Kristuse ülestõusmisse, pattude lunastamisse ja igavesse ellu. Õpetus kujunes välja II-IV saj. Maa peale pidi kohe saabuma Jumalariik – et see ei saabunud, siis Augustinuse õpetuses samastatakse Jumalariik Katoliku kirikuga. Sakramendid (7 –ristimine, leeritamine (konfirmatsioon), piht ja patukahetsus, abiellumine, viimne võidmine, armulaud, ordinatsioon (preestriks pühitsemine)) on rituaalsed toimingud, mida võib 1 läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikule edasi andma Jumala armu. Sakramentide õpetuse arendas lõplikult välja Petrus Lombardus (surn. 1160)
Nii vana kui ka uus testament tervikuna. Vana testament-39 raamatut, heebrea keeles. Uus Testament-27 raamatut, kreeka keeles, 4 esimest on evangeeliumid, mis räägivad Jeesusest, sisaldab veel ka kirju adressaatide järgi ja apokalüpsiseid. Piibli tõlkimine on paljude rahvaste jaoks pannud aluse rahvuskeele kujunemisele. Sakramendid: 1. Armulaud 2. Ristimine 3. Konfirmatsioon ehk ristimise kinnitus 4. Laulatus 5. Vaimulikuks pühitsemine 6. Meeleparandus ehk pihtimine, karistus, heastamine, andeks andmine 7. Haigete salvimine 10 KÄSKU: 1. 1.Mina olen Issand, sinu Jumal. Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval! 2. Sa ei tohi teha kuju ega mingisugust pilti ega neid kummardada ega teenida! 3. Sa ei tohi Issanda, oma Jumala nime asjata suhu võtta! 4
joomine, viha, südamelaiskus), millega Saatan meelitab inimesi oma võrku. Patuseid ja Jumala salgajaid ootab ees põrgu koos sealsete piinadega. Pattudest saab inimesi päästa vaid katoliku kirik, sest kirik on vahendajaks inimeste ja Jumala vahel. Pattudest vabanemiseks jagas kirik sakramente (lad k sacramentum – püha toiming, vanne), millega vahendati inimestele Jumala lunastavat armu. Sakramente on katoliku kirikus seitse- ristimine, konfirmatsioon e usukinnitus (luteri kirikus leer), armulaud, pihtimine, viimne võidmine, kiriklik laulatus ja preestriks pühitsemine. Ilma sakramentidest osa saamata ei saanud ka surmajärgset õndsust loota. Kunagi saabub ajaliku maailma lõpp- viimne kohtupäev, kus kõik surnud tõusevad oma haudadest üles ja astuvad Kristuse kohtu ette. Õiged pääsevad taevariiki ja patused igaveseks ajaks põrgusse. Alates 12.saj
viin); risti märgi tegemine 5 sõrmega; ladina keele tarvitamine jumalateenistustel. Katoliikluse kanoonilised erinevused: keeld välja astuda vaimulikust seisusest; kardinalide institutsioon; paavstide eesõigus; 21 kirikukogu tunnustamine; abielu mittelahutamine. KATOLIIKLUS – Tekkis 1054 – rõhutatakse paavsti ülemvõimu, pühakirja peetakse autoriteediks, seitse sakramenti – ristimine, armulaud, piht, abielu, konfirmatsioon (usu kinnitamine). PROTESTANTLUS – on katoliikluse vastu, paavsti omavoli ja väljapressimise vastu.. Tunnistatakse pühakiri ainsaks autoriteediks usuasjades. On 2 sakramenti – ristimine ja armulaud. Protestantluse harud: luterlus, angligatsioon, kalvinism. Surmakultus Surma ended: ootamatud ended – seletamatud helid, nägemused (puu saagimine, lauakolin,
saj. 17. saj algul hakati õigeusklikke luteri usku pöörama. 19. sajandil rajati uued kogudused. 19. saj. teine pool oli õigeusu kirikus ärkamisaeg. Hakati kasutama soome keelt kirikuslaavi asemel. Pärast Teist maailmasõda sündis kogu maad haarav ortodoksne kirik. Soome õigeusu kiriku kesus Kuopios, kirikupea al 2001st peapiiskop Leo. Soomlased käivad kirikus harva, aga nende ellu kuulub palju kirikuga seotud tseremooniaid: ristimine, leerilaager, millele järgneb konfirmatsioon, abielutakse peaaegu alati kirikus. 2001. kuulus luteri kirikusse 84,9 %, õigeusu kirikusse 1,1% soomlastest. Muud usku 1,1% ning 12,9% ei kuulunud kirikukogudusse. 5. soomekeelse kirjasõna sünd Soome esimesed kirjalikud mälesisted pärinevad 15. sajst ladina- ja rootsikeelsed vaimulikud raamatud, milles leidub soomekeelseid tekstiosi. Esimene Soome jaoks trükitud raamat on Missale Aboense, mille trükkisid Kornad Bitz ja Maunu Särkilahti 1488. Lüübekis
jumalga lepitatud saada. Inimestel tekkis täna sellele, et me elame erakordselt ajastul. Üksikisiku tegevusel suur mõju ajaloole. Kristluse ainulaadsus Antiikkult linnriikides polistes, tundsid end ainulaadsena, varjatuna, turvaliselt kui need lagunesidja tekkisid maailmariigid, mida valitseti kaugemalt muutus see inimesele võõraks. Tekib keisrikultus. Nt pärsias mithrakultus. Egip isisekultus... mõnedel sarnasuseid jooni kr. Ristimine, armulaud, kolmainsus, konfirmatsioon, 25 dets valgusjumala sünnipäev. Kristluses oli õpetus enda ainuõigsusest, tundsid ennast väljavalituna. See hoidis kris segunemast ja kadumist, sulamist üldsegadusse. Sellega anti eeldused org kiriku 2. G.Bruno käsitlus maailmast ja universumist Armastab loodust. Loodusavastusi, pettub skolastilises arusaamas, astub välja. Rändur. Mõistetakse surma. Universum lõputu hul maailmadest. Pole olemas rohkem planeete. Uni tervikuna liikumatu. Igavene, maailmad kaovad. Uni kogu olemine
saj. 17. saj algul hakati õigeusklikke luteri usku pöörama. 19. sajandil rajati uued kogudused. 19. saj. teine pool oli õigeusu kirikus ärkamisaeg. Hakati kasutama soome keelt kirikuslaavi asemel. Pärast Teist maailmasõda sündis kogu maad haarav ortodoksne kirik. Soome õigeusu kiriku kesus Kuopios, kirikupea al 2001st peapiiskop Leo. Soomlased käivad kirikus harva, aga nende ellu kuulub palju kirikuga seotud tseremooniaid: ristimine, leerilaager, millele järgneb konfirmatsioon, abielutakse peaaegu alati kirikus. 2001. kuulus luteri kirikusse 84,9 %, õigeusu kirikusse 1,1% soomlastest. Muud usku 1,1% ning 12,9% ei kuulunud kirikukogudusse. 5. soomekeelse kirjasõna sünd Soome esimesed kirjalikud mälesisted pärinevad 15. sajst ladina- ja rootsikeelsed vaimulikud raamatud, milles leidub soomekeelseid tekstiosi. Esimene Soome jaoks trükitud raamat on Missale Aboense, mille trükkisid Kornad Bitz ja Maunu Särkilahti 1488. Lüübekis
· Ladinakeelne tõlge- vulgata · 1739 tõlgiti Eesti keelde · esimestel sajanditel pKr arendasid kirikuõpetust edasi kirikuisad. Tähtsamad Ambrosius, Augustinus ja Hieronymus. · Sajandite jooksul kujunes välja ka katoliku kiriku sakramendid-rituaalsed toimingud, millega antakse edasi jumala armu. · Nende õpetuse arendas lõplikult välja Peetrus Lombardus 12 saj. · Sakramendid: o Ristimine o Leeritamine ehk konfirmatsioon o Abielu o Viimne võidmine o Armulaual käimine- saada osa Kristuse ihust ja verest o Pihtimine koos meeleparandusega o Vaimulikuks pühitsemine · Vaimulike suhtes kehtib tsölibaadinõue- füüsilise suhte keeld naisterahvaga · Pidulikud jumalateenistused olid missad, kus pühitseti armulaua leiba ja veini. Seal toimus nn transsubstantsioon- Kristuse ihu ja vere muutmine armulaua leivaks ja veiniks
üles tõusnud surnuist, üles läinud taeva, istub Jumala, oma kõigeväelise Isa paremal käel, sealt Tema tuleb kohut mõistma elavate ja surnute üle. Mina usun Pühasse Vaimusse, üht püha kristlikku Kirikut, pühade osadust, pattude andeksandmist, ihu ülestõusmist ja igavest elu. (Apostellik usutunnistus 2. 3. saj) Tavad , rituaalid · Sakramendid, salasused: ristmine armulaud piht konfirmatsioon (teismeline)/salvimine (laps) abielu preestripühitsus viimne võidmine (surejale/haigele) · Ristimine Laste ristimine Usuristimine · Armulaud, euharistia, püha õhtusöömaaeg, altarisakrament Transsubstantsioon "Kes minu liha sööb ning minu verd joob, see jääb minusse ja mina temasse. " (Johannese 6:53,56) mälestussöömaaeg leivamurdmine
Vene Õigeusk); 4) Vabakirikud (nt. Nelipühad); 5) Satanistid; 6) Atheistid * Kultus Jumalateenistused toimuvad kas kirkutes või palvemajades. Traditsionaalselt on kirikud ehitatud risti põhiplaaniga, idast on sissepäes ja läänest väljapäes. * Jumalateenistuse komponendid: palvetamine (Meie isa palve); pühakirja jutlus; laul; sakramendid. -) Sakramendid toiming, millega vahendatakse jumala armu. Nt. Ristimine, armulaud, haiguste salvimine, abielu, vaimulik ordinatsioon, konfirmatsioon, patukahetsus. * Pühad Jõulud 25.12; 3'e kuninga päev, 12 päeva pärast jõule; Ülestõusmispüha 25. märts 24. aprill; taevaminemispüha 40 päeva pärast ülestõusmispüha; nelipüha 7. pühapäev pärast ülestõusmispüha; rukkimaarjapäev (neitsi Maarja taevaminemine) 15. august; üsupuhastuspüha 31. oktoober; kõikide pühakute püha 1. november; advendi ehk ootuseaeg 4 nädalat enne jõule.
kirikutes. Enamus kirikuid ristivad lapsi; osades traditsioonides ristitakse täiskasvanuid ( usuristimine teadlik otsus). Ühine on osa neis kõigis on vesi ja Jumala sõna. Armulaud - transsubstantsioon (veini ja leiva olemus muutub) vein muutub jeesuse vereks, leib jeesuse ihuks. Patukahetsus koos pattude andeksandmisega. Õigeusu kirikus piht: kus inimesed tunnistavad oma vigu ja need andeks antaks. Konfirmatsioon (teismeline) /salvimine(laps). Abielu (ei ole lahutatav, teatud tingimustel saab tühistada). Viimne võidmine (surejale/haigele). Vaimulikuks pühitsemine on sakramentideks vanades kirikutes. Roomakatoliku kirikus on sakramentideks kõik ülalloetletud. Luterliku kiriku sakramendid on ristimine ja armulaud. 17 Paast kuna ka Jeesus oli 40 päeva kõrbes. Palverännakud. KIRIKUPÜHAD Kristlik ajaarvamine tekkis 5
Sellele samale Constantinuse kinkekirjale tuginesid hilisemate paavstide võimutaotlused. Renessansiperioodil tõestati ära, et tegemist ei ole 4. sajandil koostatud kirjaga, vaid 8. sajandil ( seda tegi Lorenzo Valla 15. sajandil, tõestas ära, et selline sõnastus polnud omane 4.sajandile. ) Kirik sai oma sissetuleku annetustest ning Karl Suur seadustas selle, et igaüks peab andma kümnendiku oma sissetulekust kirikule. 7 SAKRAMENTI 1) ristimine, 2) usukinnitus ( e. leer e. konfirmatsioon ) 3) armulaud 4) pihtimine 5) viimne võidmine 6) kiriklik laulatus 7) vaimulike ametisse pühitsemine Talupoeg sai osa kuuest sakramendist. Vaimulik sai osa kuuest sakramendist ( ei saanud abielluda ) Kust talupoeg oma usulised vaated sai? Sai kirikust, aga ta ei saanud väga aru sellest keelest. Pildipiibel näidati piltide abil seda juttu. Usu sisu jõudis paremine inimesteni ka kerjusmunga ordude kaudu. VAIMULIKUD ORDUD JA KERJUSMUNGA ORDUD
Aamen." RITUAAL: · Sakrament = püha toiming - Ristimine Kristlaseks saamine Andestus pattude eest Andeksandmine Valged riided - Armulaud Leib ja vein Õhtusöömaaeg Surma ja ülestõusmise mälestuseks Leivamurdmine - Patukahetsus ja pattude andeksandmine - Konfirmatsioon Pärast ristimist Noorukieas / täiskasvanuna - Abielu - Surm Võidmine (keha määritakse õliga) Igavene elu KRISTLIK KALENDER: · Jeesuse sünniaasta · AD ,,Anno Domini" = Issanda aasta · Kristlik ajaarvamine 4.saj eKr - Enne 753 eKr Rooma linna tekkimine PÜHAD: · Palverännakud - Püha maa
??? 2. Ristiusk · Maine elu on ettevalmistus igaveseks eluks · Hing on igavene · Piibel- ristiusu püharaamt- VT+UT · VT- ülevaade judaismist · UT-käsitleb kristuse tegevust · Ristiusk on välja kasvanud judaismist · Ingel-angelos-saadik · Lucifer-taevast allatõugatud ingel- saatan · Pärispatt- Eeva ja Aadama üle astumine Jehhoova käsust paradiisis · Sakramendid- pühad toimingud- ristimine-laps antakse jumaliku kaitse alla, konfirmatsioon- leerimine-inimene on täisealine usulises mõttes, leerikool, inimesest saab koguduse liige; armulaud · Viimne kohtupäev · Suur kirikulõhe-lääne kirik karoliku kirik e Rooma katoliku kirik-ida kirik õigeusu e Kreeka katoliku kirik · 962 pandi alus põha Rooma keisririigile- keiser nimetas ametiise paavsti · Kestab aastani 1054 hakkasid paavsti ametisse nimetama kardinalid · 1077. Canossa teekond- Heinrich IV tunnistas paavsti ülimlikkust
annaabi.ee 
