Romaani stiil (10. -12.saj). Romaani kunsti iseloomulikuimad jooned on: Massiivsus, Ümarkaar, Rõhutatud horisontaaljoon. Romaani kirik oli massehitis. Kirik: Romaani kirikuid iseloomustab basiilika. Kirik Põikihoonet nimetatakse transeptiks, transepti ja apsiidi vahele tekkis nelinurkne ruum koor, koori all asus kabel krüpt ehk matmispaik. kiriku põhiplaan sarnaneb ladina ristile. Aknad väikesed, kitsad löövid hämarad ja sünged. Esines ka ühelöövilisi kirikuid ehk kodakirikuid kodakirik on 3-lööviline kuid aknad kesklöövi ülaosas puuduvad. Tähtsamad kirikud : Saint Sernini katedraal, Püha Markuse katedraal. Eestis : Valjala kirik Saaremaal. Sisearhitektuur: Kasutusel silindervõlv ja ristvõlv. Kasutatakse piilareid, need on kaunistatud pilastrite või poolsammastega. Kapiteeli lihtsaim vorm on kuupkapiteel. Ümarkaar on romaani stiili üks silmapaistvamaid ja tähtsamaid tunnuseid. Samuti on horis...
Hildesheimi toomkirik Saksamaal Saint-Sernin Lõuna-Pratsusmaal Notre-Dame-la-Grande kirik Citeaux Durhami katedraal Inglismaal Püha Markuse kirik Veneetsias Lundi toomkirik Rootsis Pisa toomkirik Ribe toomkirik Viborgi toomkirik 8. Milliseid võlve ja kaari kasutati romaani ajastul? Silindervõldid, ristvõlvid. Ümarkaared, vööndkaared, triumfikaared. 9. Gooti kiriku ehitus (raiddetailid) Konstruktsioon nagu mingi hiigellooma skelett. Ehitist kandsid piilarid, tugipiidad, tugikaared, vööndkaared ja võlviroided. Võlvisiilud ja seinad olid konstruktiivses mõttes teise-järgulise tähtsusega. 10. Kuulsamad gooti ajastu ehitised: Chartres'i katedraal Reimsi katedraal Amiens'imkatedraal Mont Saint-Micheli koolster Pariisi Jumalaema kirik e. Notre-Dame 11. Võrdle Romani ja Gooti ehitisi (kõrgused, võlvid, raiddetailid, ristlillik) Romaani Gooti Ümarkaared raskus Teravkaared raskus suunatud suunatud külgedele
16. Milline seos oli romaani arhitektuuri ja skulptuuri vahel? Arhitektuuri peale paigutati reljeefid.Nt tavaline oli reljeefide paigutamine portaalikülgedele, ümarkaarsele viiluväljale.Reljeefe leidus ka siseruumis. II GOOTI KUNST 1. Mis laadi ehitistes avalduvad kõige selgemalt gooti stiili erijooned? Millised need on? Kirkutes,kesklöövi võlvide kõrgus kasvas. Gooti kiriku konstruktsioon meenutas hiigellooma skeletti. Ehitist kandsid piilarid, tugipiidad,tugikaared,vööndkaares ja võlviroided. 2. Võrdle omavahel romaani ja gooti basiilikat. Millised on nende ühisjooned ja mille poolest nad on põhimõtteliselt erinevad? Gootis võeti kasutusele teravkaared ja roidvõlvid. 3. Millised ehitusosad moodustavad gooti basiilika ,,skeleti" ja on seega esmajärgulise tähtsusega? kaks diagonaalset, travee kohal ristuvat teravkaart e.roiet .Piilarid, tugipiidad,
Filosoofia ja teoloogia areng, kiriku reformipüüded, maailma nähtuste seadmine rangesse alluvussüsteemi gooti katedraal keskaegse mõtteviisi ja maailmapildi keha Gootika eelkõige sakraalne kunst. Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani arhitektuuri süsteemist. Põhiprobleemiks jäi kirikute katmine vastupidava laega. Gooti ehitussüsteem tekitab täieliku muutuse, võttes tarvitusele: - teravkaare - roidvõlvi (ristroidvõlvid) - tugipiidad ja tugikaared. Teravkaare raskus on suunatud ülevalt alla, mitte niipalju külgedele kui ümarkaarel. Teravkaarte kasutamine võimaldas ehitada kõrgemaid ja õhemaid müüre. Roidvõlvi iseärasus igas võlvikus on diagonaalselt asetatud 2 tugevat raidkivist vööd. Lõikuvad vööd moodustavad kindla raami võlvisiiludele. Võlvisiilud õhukesed ja kerged, kandev osa on peamiselt roietel. Võlvide kaal vähenes tunduvalt ja raskus koondus põhiliselt ainult võlviku nelja nurka
Stiilinimetusena võeti gootika kasutusele 19. sajandil AJALUGU Alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal pühitseti sisse Saint-Denis' kloostri kiriku koor Eestis ja Lätis levib alles umbes aastal 1300 Gootika põhialuseks võetud teravkaarmotiiv ETAPID Gooti stiili arengus eristatakse kolme etappi: § varagootikat (u 11401200) § kõrggootikat (u 12001350) § hilisgootikat (u 13501525) GOOTI STIILI PÕHITUNNUSED Teravkaared Roidvõlvid (ristroidvõlvid) Tugipiidad ja tugikaared GOOTI ARHITEKTUUR Teravkaare ja sammastele toetavate kiviribide kasutuselevõtt Ehitati romaani kirikutele kivikatuseid Hiljem võtsid kasutusele teravkaare, mis avaldas seintele ümarkaartest väiksemat külgsurvet Gooti stiilis kirik paistis kaugele üle teiste hoonete INGLISMAAL Salisbury katedraal ITAALIAS Pisa toomkirik HISPAANIAS Sevilla katedraal GOOTI SKULPTUUR Skulptuure kohtab gootikas peamiselt kirikute välisseinte, eriti lääneportaali kaunistusena
Tähtsaim oli gooti katedraal. Gooti stiil vihjab gootidele. Linna katedraale toetasid valitsejad.Gooti kirik on basiilika 3-5 lööviline. Kesklöövi müürid on kolmeosalised nagu romaani ajastulgi.Uued konstruktsioonid: ristvõlvid,tugipiilarid,-kaared, mis toetasid seina väljast, ümarad aknad,gooti teravkaar,palju torne, kaunistused. Välisarhitektuurile annab tüüpilise ilme toestik tugipiidad ja tugi- kaared. Tugipiitu võib olla kaks rida. Tugipiit aheneb astmetena ülespoole kerkides ja teda kroonib terav tornike või sammas fiaal. Tugikaare sees on renn, millesse jookseb vihmavesi katuselt; renn lõpeb tugipiida küljes oleva, kaugele eenduva veesülitiga, mille lõpp on kaunistatud loomapeade või mõne veidra olendi kujutisega. Väga iseloomulik gooti motiiv on akende ja portaalide kohal kerkiv kolmnurkne ehisviil ehk vimperg. Fiaalid,
GOOTI ARHITEKTUUR Gooti arhitektuur on insenertehnilise väljakutse tulemus, vastus küsimusele, kuidas ehitada kivilagesid, mis lähevad üha laiemaks ja kõrgemaks. Lahenduseks oli teravkaare ja sammastele toetavate kiviribide kasutuselevõtt. GOOTI SÜSTEEM Gootika eelkõige sakraalne kunst. Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani -arhitektuuri süsteemist. Gooti ehitussüsteem tekitab täieliku muutuse, võttes tarvitusele: - teravkaare - roidvõlvi (ristroidvõlvid) - tugipiidad ja tugikaared. Konstruktiivselt oluline detail on päiskivi - võlvi roiete ristumiskohal paiknev võlvipinnast eenduv, üldjuhul dekoreeritud kivi, mis pingestab roided. Võlvisiilud ja seinad olid konstruktiivses mõttes teisejärgulised gooti katedraal on skelettehitis. (Romaani kirik seevastu massehitis). Vertikaalne suunitlus pürgimine kõrgusesse. Tugikaarte ja tugipiitade raskust varjasid nende tippudelt üles pürgivad dekoratiivsed ehistornikesed ehk fiaalid ning paljud
aastal võeti kasutusele teravkaaremotiivid . (nt . Saint Denis ` klooster ). Gooti kirikute põhiplaaniks jäi juba ammu tuntud pikihoonest ja transeptist (põikhoone) moodustuv ladina rist. Roidvõlvi ehitamine - raidkivist või tellisest laoti valmis võlvikut raamivad tugevad vööndkaared. Teravkaared ongi gooti stiili kõige silmatorkavamad tunnused . "skeletiks" said kaks diagonaalset , travee kohal ristuvat teravkaart, mida nimetatakse roieteks. Ehitist kandsid piilarid, tugipiidad, tugikaared, vööndakaared ja võlviroided. Gooti skulptuur Gootika skulptuure kohtab peamiselt kirikute välisseinte , eriti lääneportaali kaunistusena . Kiviskulptuurid kujutasid enamasti pühakuid ning piibli stseene Gooti skulptuuridele on iseloomulik figuuride eraldatus teineteisest . Gooti maalikunst Gooti maalikunst jaguneb kaheks : Vitraazikunst Tahvelmaal Vitraazikunst Klaasikunst ehk vitraazikunst . Gooti kirikutel polnud palju vaba seinapinda
haritorn e. fiaal nelitise kohal. v Raidkivist aknaraamistikes korduvad õietaolised rosetid või ristikulehe moodi kujundid e. siirud. v Läänefassaad olid rikkalikult kaunistatud portaalidega, teravate ehisviiludega portaalide kohal, suure ümmarguse nn roosaknaga ning arvukate skulptuuridega. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tugipiidad ja tugikaared Notre Dame katedraali roosaken Varagootika v Selle perioodi ehitistele on iseloomulikud väikesed, ilma sisemise jaotuseta aknad v Võlvid on kuueosalised, lähenevad kvadraadile ja on võrdlemisi tugevasti kumerad v Võlvide toetamiseks püstitatakse tugipiidad vastu müüre ja külglöövide peale ehitatakse empoorid v Tugedena esinevad tihti veel ümmargused sambad v Enamikul varagootika ehitistest on kabelipärg, mõnedel on transeptid
Teravkaare ja ristroidvõlvi kasutuselevõtt võimaldas ehitada katedraale, mis olid romaani stiili kirikutest palju avaramad ja valgusküllasemad. Koos gootikaga tekkis Prantsusmaal ka gooti kiri, st. kirjalaad, mille tähed on kitsad ja nende ümarused murtud. Eestisse levis gootika Saksamaa ja Skandinaavia kaudu. Kõige rohkem ehitati kirikuid. 2. Kirikud keskajal- Kõige põhilisemaks sai teravkaar, võlvlagesid toetasid ehitise välisküljele jäävad tugipiidad. Võlvkaared rõhutasid vertikaalsust, selle kohta võib tuua näiteks järgmised kirikud: Tartu ja Tallinna toomkirikud, Oleviste, Niguliste, Tartu Jaani kirik. Suuremad linnakirikud olid basiilikad pealööv oli külglöövidest kõrgem, ehitati ka üksikuid kodakirikud, selle kohta võib näiteks tuua järgmised kirikud: Tallinna dominiiklaste ja Pirita kloostri kirik. Kodakirikud olid Eesti keskaegsed maakirikud. 3
Alumine on rikkalikuma ehisraamistikuga ning rohkem kaunistatud, ülemine on väiksem ning ümbritestud kolmest neliksiirist. Idafassaadi portaali kohal asetsevad ehisviilud ehk vimpergid ning Kuningate galerii. Vimbergide tipus asetseb ristlillik. Alumise roosakna all on rõdu, mida ümbritsevad kaunistades ehistornikesed. Katusel asub torn, mille alumist osa ümbritsevad skulpruutid ning mis on tornikiivriga. Kabelit ümbritsevad tugipiidad on kroonitud fiaalidega. Fiaalid on erinevad, näiteks mõnel on skulptuurid tipus. Portaale on kabelil üks. 5. kirjelda hoone sisekujundust Hoone sisemus on jaotatud kaheks: ülemine ja alumine kabel. Ülemine kabel oli mõeldud kuningale ning ta perele ja sõpradele. Alumine kabel oli mõeldud kuninga alluvatele ning vähemtähtsal kohal asuvatele inimestele. Ülemise kabeli sisemust täidab valdavalt viirukisuitsust tekkinud hämarus. Vitraaž täidab hoones umbes 600 ruutmeetrit
Romaani stiil: Esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil ;10. sajandi lõpust kuni 13. sajandini ;Tekkis pärast karolingide kunsti ja püsis kuni gooti stiili tekkimiseni ;Tugines Karolingide, Bütsantsi, varakristlikule, Rooma ja islami kunstile ;Avaldub peamiselt arhitektuuris Eestis: Jõudis enne gooti stiili lõplikku võitu 13. saj algul ;Eestis on säilinud vaid paar romaani stiili elemente kandvat ehitist, sest gooti stiil tuli asemele; Uuesti levis romaani stiil 19. sajandi teisel poolel neo- ehk pseudoromaani stiilina. Skulptuur: Avaldus põhiliselt ehitusplastikas, eriti lamereljeefina - skulptuurteose kujutis eendub pinnast vähe; Nii ornamendid kui ka figuraalsed kujutised on stiliseeritud; Kõige enam kaunistati portaale, samuti fassaadi ja sambakapiteele Maalikunst: Peamine oli miniatuurmaal; Aga tehti ka seina-, klaasi- ja tahvelmaale; Alguse sai ka vitraažikunst. Arhitektuur:Enamik meieni säilinud romaaniaegsetest ehitusmälestiste...
Kirikuhoone ühendati torniga (varem oli kellatorn eraldi). 7. Võrdle romaani ja gooti arhitektuuri! Too välja mõlema olulised tunnused ja tähtsamad ehitised. Romaani Pisa katedraal ja kellatorn (It), Maria Laachi klooster (saksa), Cluny klooster (pr), Toweri kindlus (London), Tornlinnus Donjon (pr). Tähtsaimad tunnused: paksud müürid (6-8m), ümarkaared (akendel, ustel), kitsad ning väikesed uksed ja aknad. Gooti teravkaar,roidvõlv, tugipiidad ja tugikaared. Püüeldi kõrgustesse, õhukesed seinad, palju aknaid, roosaken. Notre Dame (Pariis), Saint Denis, Chartes Cathedral, Sainte Chapelle, Doodzide palee (Veneetsia), Santa Maria Gloriosa 8. Võrdle romaani ja gooti skulptuuri! Too välja sarnasused ja erinevused. Sarnasused religioosne temaatika. Mis oli keskaja kujutava kunsti eesmärk? (Lisaks dekoratiivsusele) Usu ja moraaliõpetuse jagamine 9. Mis on Bayeux' vaip
Romaani ajastu silinder- ja ristserv joonvõlvide puuduseks oli see, et nad olid väga rasked. Et vältida müüride kokkuvarisemist, oldi sunnitud ehitama neid massiivsete ja paksudena. Et müüride vastupidavust mitte vähendada, ehitati vähe aknaid, mistõttu hoone sisemus oli tihti väga pime. Ristserv joonvõlvi ehitamine oli pealegi kaunis tülikas ja raske. Gooti ehitussüsteem tekitab täieliku muudatuse, võttes tarvitusele: 1) teravkaared, 2) roidvõlvid (ristroidvõlvid), 3) tugipiidad ja tugikaared. Gooti perioodil eristati põhitüüpidena järgmisi linnuseid: 1) vabaplaanilised linnused järgisid maastikulisi kaitse-eeldusi ning olid väga levinud ka eelneval ajastul, 2) tornlinnused olid kindlustatud elutornid, 3) kastell-linnused kujutasid endast Vana- Rooma eeskujul ehitatud ringmüürlinnuseid, mille keskel või ringmüüri siseküljele olid elu- ja majandushooned, 4) konvendihooned koosnesid tugevasti kindlustatud
Stiili nimetus on tinglik ja tekkis hiljem, kui stiil ise. Nimelt 16.-18. sajandil, siis sõnal ''gootika'' oli halvustav tähendus sünonüümiks sõnadele ''metsik'', ''kultuuritu'', ''barbaarne''. ARHIDEKTUUR Gootika oli eelkõige sakraalne ehk kiriklik kunst, nagu ka romaani stiil. Viimasest kujunes välja ka gooti arhidektuuri süsteem. Üks kõige olulisemaks teguriks ja iseloomuks gooti süsteemi väljatöötamisel oli teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt, tugikaared ja tugipiidad. Teravkaar on gooti stiili kõige silmatorkavam tunnus. Nende raskus on suunatud rohkem ülevalt, mitte külgedele nagu ümarkaarel. Teravkaared võimaldasid ehitada rohkem 2 kõrgemaid ja õhemaid müüre. Ehitiste müürid ei pidanud olema enam nii massiivsed ning see lubas lisada palju aknaid. Roidvõlvideks nimetati ristvõlve, mis ei olnud kõikjalt ühepaksune, kaks diagonaali, mis ristuvad travee kohal
loeti. Ehitismälestistest võib välja tuua näiteks Prantsusmaal asuva Mont-Saint-Micheli kloostri ning Püha Markuse kiriku Veneetsias. Siiamaani oli romaani ehituskunstistis silinder- ja ristservjoonvõlvide puuduseks see, et nad olid väga rasked, seega ehitati nad väga paksudena ning selletõttu oldi sunnitud avama selles vähe ja väikesi aknaid; hoone sisemus oli pime. Gooti ehitussüsteem võtab tarvitusele teravkaare, roidvõlvid, tugipiidad ja tugikaared. Teravkaare rakendamine võimaldas ehitada kõrgemaid ja õhemaid müüre. Gooti ajastul oldi ehituskunstis targemad, areneti edasi, kuid gooti ja romaani arhidektuuris leidub väga sarnaseid jooni. Üks väga märkimisväärne gooti ajastu ehitis on näiteks Doodzide palee Veneetsias, samuti ka Milano toomkirik Romaani ja gooti kunsti skulptuur Varakristlikust ajastust alates kaotas skulptuur ikka rohkem ja rohkem oma tähtususest. Kadunud oli inimfiguuri
Neis esineb tavaliselt kaks või kolm võlvikut. Pikihoonele liituv koor on veidi kitsam ja madalam, mõnikord puudub eraldi kooriehitis ja selle ülesandeid täidab idapoolne travee. Ehitatud kindluskirikutena. Eesti kirikutes ei esine Lääne-Euroopa basiilikate tüüpilist osa - transepti. Samuti puudub kabelitepärg. Koor liitub hoone idapoolse osaga. Konstruktsiooni põhielemendiks jäi massiivne müür. Tugikaared esinesid erandlikult ainult Tallinna dominiiklaste kloostrikirikul. Tugipiidad on tavaliselt ainult suurtel linnakirikutel. Müüridesse rajati treppe, mis viisid torni või võlvidele. Aknad olid vormilt kitsad ja kõrged ning raidkivist raamiga. Vahel on idaseinas ka kolmikaken, mille keskosa on kõrgem. Vanemates kirikutes asusid sissekäigud sageli külgedel: lõunas meestele ja põhjas naistele. Hiljem rajati peaportaal lääneküljele ja peale selle veel kas lõuna või põhjaportaal, tavaliselt perspektiivportaal. Väljast tõuseb kirikute üldilmes esile torn
Itaalia stiil oli kergem ja dekoratiivsem ja sambad olid saledad. Kasutati värvilist marmorit. Ilmalikud ehitised jäid üsnagi tagaplaanile. Gooti stiil - see tekkis tänu järgmistele uuendustele: teravkaar, roidvõlv, tugikaar ja tugipiit. Teravkaar sai gooti kiriku põhitunnuseks. See suutis kanda suuremat raskust muudab avauste kuju mitmekesisemaks. Roidvõlv leiutati lagede raskuse vähendamiseks. Tugikaar ja tugipiit kergendasid sammastele ja seintele langevat lagede raskust. Tugipiidad ehitati seinast väljapoole ja gooti kiriku külgfassaadid olid nagu skeletid. Tähtis oli kiriku kõrgus. Mida kõrgem seda parem. Sammastele liideti poolsambaid ja nii tekkisid kimppiilarid. Gooti kirikutel olid laiad aknad, mida tihti katsid vitraazid. Gooti kirikul on vähem torne kui romaani kirikul, aga dekoor on rikkalikum, sest on palju skulptuure ja ehistornikesi. Aja jooksul hakati kirikuid aina rohkem kaunistama. Välisilme detailid olid väga rikkalikud ja
õhukesed. Sellega vähenes tunduvalt võlvide kaal ja raskus koondus põhiliselt ainult võlviku nelja nurka. Sinna ehitati võimsad piilarid, mis võtsid vastu võlviroiete vertikaalse surve. Võlvide külgsurve tasakaalustamiseks ehitati vastu kiriku välisseina traveede nurkade kohale tugikaared, mis andsid surve edasi massiivsetele tugipiitadele. Kokkuvõttes meenutas gooti kiriku konstruktsioon nagu mingi hiigelloma skeletti. Ehitist kandsid piilarid, tugipiidad, tugikaared, vööndakaared ja võlviroided. Gooti maalikunsti kõige silmapaistvamaks osaks tuleb lugeda klaasimaali, vitraazikunsti. Seda tunti juba ammu, kuid nüüd omandas see erilise tähtsuse. Gooti kirikute konstruktsioon oli ju selline, et vaba seinapinda õieti ei kujunenudki - seda asendasid hiiglaslikud aknad. Seetõttu jäi seinamaalikunst tagaplaanile. Siiski viljeleti seinamaalikunsti väiksemates kirikutes, kus tugisüsteem polnud täielikult välja arendatud
maadeavastused. Arhitektuur: ehitussüsteemi muudatus, kirik: skeletehitis, kaitsemotiivi langus, võeti kasutusele terav kaar. Roidvõlv. II korruse trifoorium, ülemiste korruste valgmik, aknad põhiline osa seinast, seinamaal puudus, piilarid ja kimppiilarid (sambad) Välisarhidekt.: vimperg ja ristlilik andsid kirikule pitsilise mulje, uste kohal roosaken, nelitistorn nelitiste kohal, vitraazid. Prantsusmaa: gootika sünnimaa, kunsti kõrghetk. 1) vara-gootika: tugipiidad väljaspool vastu müüri, aknad väiksed. Nt: Saint Denis abtkonna kirik, hakati ehitama Notre Dame kirkut (150 a ehitust) 2) kõrg-gootika: aknad suuremad, mitmekesisem raamistik, gootika pärlid: Charte, Soissons, Preims katedraalid. 3) hilis-gootika: akendel keeruline raamistik, teravkaare kõrvale tuli tundorkaarm, oluline osa ka kloostritel: Mont-Saint-Micheli klooster. Lõpetuseks: omaette mälestusmärgid on linnused, säilinud ka profaan arhitektuur- linnakodanike elamud.
kivikatuseid; kirikute seinad olid piisavat paksud, et vastata ümarvõlvide poolt väljaspoole suunatud survele. Alates 1100. aastast hakkasid ehitusmeistrid välja tulema lahendustega, mis võimaldasid katuse raskust paremini jaotada. Nad võtsid kasutusele teravkaare, mis avaldas seintele ümarkaartest väiksemat külgsurvet. Gooti ehitussüsteem tekitab täieliku muudatuse, võttes tarvitusele: 1. teravkaared, 2. roidvõlvid (ristroidvõlvid), 3. tugipiidad ja tugikaared. Gooti ehitised on enamasti basiilikad. Põhiplaan on umbes selline, nagu see kujunes välja romaani ajastul – selle peaosad on pikihoone, transept ja koor. Nii liituvad gooti ehitistes juba mitmed romaani arhitektuurist tuntud konstruktiivsed võtted. Kuid ruumi kogumõju on täiesti uus. Tugipiitade vahele, kiriku lõuna- ja põhjaküljele ehitatakse sageli rida kabeleid. Kui gooti kiriku välisarhitektuuri kaunistamisel rakendati väga suurel määral skulptuuri, siis
Kus näed sa ehistornikesi fiaale, ristlillikuid, krabisid, kolmik- ja neliksiiruse kujulisi kaunistusmotiive? 7. Mida tähendavad mõisted ,, krutsifiks" ja ,,pieta`"? Krutsifiks-ristilöödud Jeesuse kuju. Pieta- motiiv kristlikus kunstis 8. Too näiteid igast kirikutüübist Eesti kirikute hulgast! a) ühelööviline kirik b)kahelööviline kirik c)kolmelööviline kirik 9. Märgi Chartres´i katedraali ristläbilõikel kesk ja külglöövid, valgmik, akende kohad, tugipiidad, tugikaared. (joonis etteantud) 10. Londoni tuntuim gooti stiilis kirik on Westminster Abbey Seal toimuvad kroonimistseremooniad 12. Nimeta Tallinna keskaegseid kloostreid *Püha Miikaeli nunnaklooster *Püha Brigitta nunnaklooster ehk Pirita klooster *Püha Katariina klooster 13. Vaata üle Eesti keskaegsed linnused. Näit. Tallinna Toompea, Kuressaare linnus, Narva linnus, Haapsalu linnus, Rakvere linnus. Kuidas nende linnuste hoone tüüpi nimetatakse? 14
Pariisi gootika uhkuseks on väikene Sainte-Chapelle - kuningate lossikabel. Inglismaal hakati kirikuid peagi üha rikkalikumalt kaunistama. Üheks uuenduseks oli võlvidele dekoratiivsete roiete lisamine, mille ainus eesmärk oli kaunistamine. Selline dekoreeritud stiil levis hilisgootika ajaks ka Prantsusmaale. Gooti ehitussüsteem tekitab täieliku muutuse, võttes tarvitusele: - teravkaare - roidvõlvi (ristroidvõlvid) - tugipiidad ja tugikaared. Teravkaare raskus on suunatud ülevalt alla, mitte niipalju külgedele kui ümarkaarel. Teravkaarte kasutamine võimaldas ehitada kõrgemaid ja õhemaid müüre. Roidvõlvi iseärasus igas võlvikus on diagonaalselt asetatud 2 tugevat raidkivist vööd. Lõikuvad vööd moodustavad kindla raami võlvisiiludele. Võlvisiilud õhukesed ja kerged, kandev osa on peamiselt roietel. Võlvide kaal vähenes tunduvalt ja raskus koondus põhiliselt ainult võlviku nelja nurka
vahel. Neis esineb tavaliselt kaks või kolm võlvikut. Pikihoonele liituv koor on veidi kitsam ja madalam, mõnikord puudub eraldi kooriehitis ja selle ülesandeid täidab idapoolne travee. Ehitatud kindluskirikutena. Eesti kirikutes ei esine Lääne-Euroopa basiilikate tüüpilist osa - transepti. Samuti puudub kabelitepärg. Koor liitub hoone idapoolse osaga. Konstruktsiooni põhielemendiks jäi massiivne müür. Tugikaared esinesid erandlikult ainult Tallinna dominiiklaste kloostrikirikul. Tugipiidad on tavaliselt ainult suurtel linnakirikutel. Müüridesse rajati treppe, mis viisid torni või võlvidele. Aknad olid vormilt kitsad ja kõrged ning raidkivist raamiga. Vahel on idaseinas ka kolmikaken, mille keskosa on kõrgem. Vanemates kirikutes asusid sissekäigud sageli külgedel: lõunas meestele ja põhjas naistele. Hiljem rajati peaportaal lääneküljele ja peale selle veel kas lõuna või põhjaportaal, tavaliselt perspektiivportaal. Väljast tõuseb kirikute üldilmes esile torn
kuidas ehitada kivilagesid, mis lähevad üha laiemaks ja kõrgemaks. Lahenduseks oli teravkaare ja sammastele toetavate kiviribide kasutuselevõtt. Teravkaare raskus suunati rohkem ülalt alla, mitte niipalju külgedele kui ümarkaarele. Travee kohal ristusid diagonaalselt kaks teravkaart, mida nimetati roieteks. Nendevahelised osad võis laduda hoopis õhukesed. Kokkuvõttes meenutas gooti kiriku konstruktsioon nagu hiigellooma skeletti. Ehitist kandsid piilarid, tugipiidad, tugikaared, vööndkaared ja võlviroided. Saint- Denis` uus koor vaimustas kõiki külalisi. Pariisis ja selle ümbruse linnades hakati ehitama suuri kirikuid uues stiilis. Varagootikasse kuulub Pariisi Jumalaema katedraal ( Notre Dame), mille ehitamist alustati 1163. aastal. Kõrggootika ( 1200-1400) esimene suurteos oli Chartres`i katedraal, järgnesid Reimsi ja Amiens. Gooti katedraalide põhiplaaniks jäi juba ammu tuntud pikihoonest ja transeptist moodustuv ladina rist
Et vältida müüride kokkuvarisemist, oldi sunnitud ehitama neid massiivsete ja paksudena. Et 5 müüride vastupidavust mitte vähendada, ehitati vähe aknaid, mistõttu hoone sisemus oli tihti väga pime. Ristservjoonvõlvi ehitamine oli pealegi kaunis tülikas ja raske. Gooti ehitussüsteem tekitab täieliku muudatuse, võttes tarvitusele: 1) teravkaared, 2) roidvõlvid 3) tugipiidad ja tugikaared. ( http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/gooti.htm ) Teravkaart esines osaliselt juba romaani arhitektuuris, peamiselt Burgundias. Teravkaare rakendamise üks eeliseid oli see, et oli võimalik ehitada kaari, mille kandekaugus oli erinev, kõrgus aga sama. Väga tähtis on ka asjaolu, et teravkaare surve on tema väiksema pinge tõttu suunatud rohkem allapoole ja vähem külgedele. Teravkaare rakendamine võimaldas niisiis ehitada kõrgemaid ja õhemaid müüre
kehastus. Gooti stiili arengus 3 etappi: 1. VARAGOOTIKA 12. saj. II pool 2. KÕRGGOOTIKA 13. ja 14. saj. 3. HILISAGOOTIKA 15. saj. ja 16. saj. algus GOOTI SÜSTEEM Gootika eelkõige tähendab sakraalset kunsti. Gooti arhitektuuri süsteem arenes välja romaani arhitektuuri süsteemist. Kuid põhiprobleemiks jäi kirikute katmine vastupidava laega. Gooti ehitussüsteem tekitab täieliku muutuse, võttes tarvitusele: - teravkaare - roidvõlvi (ristroidvõlvid) - tugipiidad ja tugikaared. Teravkaare raskus on suunatud ülevalt alla, mitte niipalju külgedele kui ümarkaarel. Teravkaarte kasutamine võimaldas ehitada kõrgemaid ja õhemaid müüre. Roidvõlvi iseärasus on, et igas võlvikus on diagonaalselt asetatud 2 tugevat raidkivist vööd. Lõikuvad vööd moodustavad kindla raami võlvisiiludele. Võlvisiilud on õhukesed ja kerged ning kandev osa on peamiselt roietel. Võlvide kaal vähenes tunduvalt ja raskus koondus põhiliselt ainult võlviku nelja nurka
KUNST KU2 ITAALIA SKULPTUUR 15. SAJANDIL 41-46lk Lorenzo Ghiberti (1378-1455 [gi’berti lo’rentso] 1401 võitis ta parima kunstniku tiitli Firenzeses valimistel väikese ristimiskiriku (baptisteeriumi) põhjapoolse pronksukse valmistajaks. Ta on valmistanud paarikümne aastaga 28 kullatud pronksist reljeefi- need kujutasid Vana Testamendi sündmusi, reljeefe ümbritseb neliksiiru meenutav ehisraam , inimfiguurid realistlikumad kui gootikas, vararenessanss ikkagi ju. Idapoolne kahe poolega uks- 10 suuremat reljeefi- nelinurksed raamid, tsentraalperspektiiv- koonduvad risti jooned ühte tuumpunkti vaataja silmade kõrgusel, ,see pronksuks samuti kullatud. Hiljem Michelangelo nimetas selle Pariisi väravaks. DONATELLO (1386- 1466)- 1)Püha Jüri (Püha Georgios)1417. aastal – marmor üle 2 m, vabafiguur- s.o. praktiliselt sõltumata arhitektuurist, rakendatud kontraposti pärast 1000 aastast vaheaega- eeliseks-> muu...
Väärtuslikum osa arhitektuurist koondus linnadesse. Linnad olid piiratud müüridega. Linna keskuseks oli ristkülikukujuline turuväljak, kust hargnesid tänavad. Turuväljaku ääres paiknesid linna tähtsamad hooned - kirik, raekoda, tsunfti- ja gildihooned. Majad olid suhteliselt kõrged ja kitsad ning asetsesid tihedalt üksteise kõrval tänava ääres. Gootikat iseloomus-tabvertikaalsus ja püüd kõrgusesse. Tähtsamad gooti uuendused olid teravkaar, tugikaared ja tugipiidad. Mood - Riietusele pandi suurt rõhku. Ideaaliks oli saledus ja pikkus. Kiriklikumoraali vastaselt toonitati nüüd naise rõivastuse juures taljet ja dekolteed. Pikkust aitas tõsta kõrge torukübar. Meeste rõivastuses tuli moodi lühike vöötatud vammus, mille juurde kuulusid kitsad riidest sukkpüksid. Kingad olid pika terava ninaga. Õitsengu saavutasid romantiline naisekultus ja peenutsev rüütlikultuur. Renessanss
Sellest kirikust on säilinud koori ümbriskäik ja kabelite pärg. Nendes on näha peamisi Gooti tunnuseid-kergena mõjuv teravkaartele tuginevaid võlve, saledaid sambaid ja suuri aknaid. Kõige olulisemaks oli teravkaarte ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Teravkaarte raskus oli suunatud ülevalt alla. Lagesid kaeti ristvõlvidega, kuid võlv ei olnud kõikjal ühepaksune. Gooti kiriku konstruktsioon meenutas hiigellooma skeletti. Kirikut kandsid sambad, tugipiidad, tugikaared, vööndkaared ja võlviroided. Esimene täielikult Gooti stiili kuuluv kirik on Jumalaema katedraal Pariisis(1163.a). Kesklöövi võlvide pikkus oli 32m. Kõrggootika esimene suurteos oli Chartresi katedraal. Sellele järgnesid Reimsi (37.5m) ja Amiensi (42.5m) katedraalid. Kõige kõrgemad võlvid on Beauvaisi katedraalil (47.5m), need varisesid kokku. Gooti kiriku põhiplaaniks oli ladina rist. Kirikud olid kolme või viie
Müüri ja tornide ülemises osas asetses kaitsekäik, mille ees oli sakmetega rinnatis. Tuntuim Inglise kuninga Richard Lõvisüdame poolt XII saj lõpul ehitatud Andelys` linnus ja kuulus Mont-Saint-Micheli klooster. 1. Varagootika (u 1140-1200)Selle perioodile on iseloomulikud väikesed, ilma sisemiste jaotusteta (ilma postide ja raamistikuta) aknad ; võlvid on kuueosalised, lähenevad kvadraadile ja on võrdlemisi kumerad; võlvide toetamiseks püstitatakse tugipiidad vastu müüre (ilma tugikaarteta) ja külglöövide peale ehitatakse empoorid; tugedena esinevad tihti ümmargused sambad. Saint-Denis`abtkonna kirik(meister Pierre de Montereau) Pariisi lähikonnas, Prantsuse kuningate matusepaik. Pariisi Notre-Dame (Jumalaema kirik) 1163- 1320 on viielööviline, millele lisaks nii põhja- kui lõunaküljel kabelite rida (meister Pierre de Montereau).Hoone pikkus 127m. 2. Gootika õitseaeg (u XIII ja XIV saj) Akendel oli nüüd juba lihtne
GOOTI KUNST. TEOORIA. Uus ehitussüsteem, võimaldab hakata ehitama kergelt ja õhuliselt, ei vajata enam pakse müüre. Põhilised uuendused: 1) terav kaar 2) roidvõlv 3) tugipiidad ja tugikaared Romaani ehitistel olid kandvaks elemendiks seinad, seda nim.massehitis. Gooti katedraal on skelettehitis, püsiks ka ilma seinteta see konstruktsioon püsti. teravkaar--üks peamisi gooti arhitektuuri tunnusjooni, võimaldas ehitada kõrgemaid ja õhemaid müüre, kandesurve on suunatud rohkem allapoole mitte külgedele. roidvõlv--ühine termin kõigi võlvi tüüpide kohta, millel on võlviroideist skelett, mis kanab võlvisiile
Itaalia stiil oli kergem ja dekoratiivsem ja sambad olid saledad. Kasutati värvilist marmorit. Ilmalikud ehitised jäid üsnagi tagaplaanile. Gooti stiil - see tekkis tänu järgmistele uuendustele: teravkaar, roidvõlv, tugikaar ja tugipiit. Teravkaar sai gooti kiriku põhitunnuseks. See suutis kanda suuremat raskust muudab avauste kuju mitmekesisemaks. Roidvõlv leiutati lagede raskuse vähendamiseks. Tugikaar ja tugipiit kergendasid sammastele ja seintele langevat lagede raskust. Tugipiidad ehitati seinast väljapoole ja gooti kiriku külgfassaadid olid nagu skeletid. Tähtis oli kiriku kõrgus. Mida kõrgem seda parem. Sammastele liideti poolsambaid ja nii tekkisid kimppiilarid. Gooti kirikutel olid laiad aknad, mida tihti katsid vitraazid. Gooti kirikul on vähem torne kui romaani kirikul, aga dekoor on rikkalikum, sest on palju skulptuure ja ehistornikesi. Aja jooksul hakati kirikuid aina rohkem kaunistama
II SLAIDITÖÖ 1. Romaanikas- kloosterkirikute planeering: kapiitlisaal, refektoorium; majandusblokk, erinevad aiaosad; romaani stiili tunnused: ümarkaar, kuupkapiteel Üldised iseloomulikud tunnused olid: paksud müürid (6...8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad. MASSIIVSUS ÜMARKAAR RÕHUTATUD HORISONTAALJOON Eeskujuks basiilika. Oli lihtne pikergune hoone, mille 2 rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks ehk lööviks. Oli orienteeritud ilmakaarte suhtes. Põhiplaan meenutas risti. Aknad olid külglöövide välisseintes. Kesklööv oli laiem ja kõrgem. Uks oli läänepoolses otsaseinas. Pikihoone idapoolse otsa vastas võis olla transept- kiriku pikiteljega risti asetsev lööv. Transeptist idapoole avanes poolringikujuline võlvitud ruum ehk apsiid. Kirikud ilma tornita. Mõnikord seisis kiriku kõrval kellatorn. Läänefassaadi ees sammaskäikudega 4-nurkne õu. Suuremates basiilikates 5 l...
jne. Ehitistüüpidest eelistati basiilikat, põhjapoolsetel aladel kodakirikuid (viimaseid esineb tihti ka Prantsusmaa lõunaosas). Ehitustehniliselt on gooti katedraalid suur samm edasi võrreldes eelnenud ajajärguga. Vastandina romaani horisontaalsusele ja massiivsusele iseloomustab gootikat vertikaalsus ja kergus. See saavutati gooti tugisüsteemiga, mille abil juhitakse raskus kindlatesse punktidesse. Peamisteks ehitustehnilisteks uuendusteks said teravkaar, roidvõlv, tugikaared ja tugipiidad. Teravkaare kasutuselevõtmine tõi kaasa suured aknad ja saledad tornid. Akende ja portaalide kohal oli kolmnurkne ehisviil e. vimperg. Fiaalid, tugikaarte ja vimpergide ülemine serv oli kaunistatud mugulataoliste ehisvormide e. krabidega, tipus aga oli lilleõit meenutav ristlillik. Aknad olid kõrged, liigendatud kivisambakeste e. postidega, mida ühendasid teravkaared. Akende ülemise osa raamistiku moodustasid kolmveerandringidest koosnevad kolmik-, nelik- jne
Suur katku epideemia, ägedaim 1348-1349. Alustati raharendi kasutusele võttu ja see kiirendas majanduse arengut. Ristisõdadest toodi kaasa idamaade luksuslik eluviis 1445 trükikunst. Hakkasid tekkima tsentraliseeritud riigid. Arhitektuur: Kunsti tehti kindlate reeglite järgi ja meistreid hinnati reeglite täitmise järgi. Domineeris sakraalarhitektuur ja kiriku põhitüübiks basiilika. Kirik kaotas oma kaitsefunktsiooni. Ehitussüsteem võttis kasutusele teravkaare, roidvõlvid, tugipiidad ja tugikaared. Tugikaar oli võimalik ehitada kaari, mille kandekaugus oli erinev, kõrgus sama. Surve oli selle tõttu suunatud rohkem alla poole, mitte külgedele. Võimaldas teha kõrgemaid ja õhemaid müüre. Roidvõlv ogas võlvikus oli diagonaalis asetatud kaks raidkivist vööd, mis võtsid osa kandvast funktsioonist. Surve oli koondatud 4 punkti. Võlvide külgsurve langes tugipiitadele, mis olid ühendatud kirikuga tugikaarte abil
KOOL Nimi GOOTI STIIL Referaat Juhendaja: Nimi Koht 2010 SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS............................................................................................................................. 3 1. GOOTI ARHITEKTUUR............................................................................................................4 1.1Kirikud........................................................................................................................................5 1. 3 Gooti arhitektuur Itaalias.......................................................................................................... 8 1.4 Gooti arhitektuur Eestis............................................................................................................. ...
Trifoorium galeriitaoline Empoor külglöövide peal olev galerii Arkaadid - ehk kaaristu on sammastele või piilaritele toetuvate kaarte rida. GOOTI KIRIK ROMAANI KIRIK Ehitist kandsid piilarid, tugipiidad, Ehitist kandsid piilarid või tugikaared, vööndakaared ja võlviroided. sambad. Romaani kiriku pealtvaade Ladina risti kujuga. Pikihoonet pikendati teiselepoole transepti, nii et transepti ja apsiidi vahele tekkis kooriruum. Koori all asus krüpt(matmispaik). Apsiid altari asupaik.
Gooti arhitektuur on insenertehnilise väljakutse tulemus, vastus küsimusele, kuidas ehitada kivilagesid, mis lähevad üha laiemaks ja kõrgemaks. Lahenduseks oli teravkaare ja sammastele toetavate kiviribide kasutuselevõtt. Ehitustüübid: basiilika, kodakirik, saalkirik, tsentraalehitised, kloostrid, lossid, linnaelamud. Ehitusmaterjalid: looduslik kivi, põletatud tellis, marmor. Ehitustehnika: uus konstruktiivne süsteem, teravkaar, gooti ristroidvõlv, tugipiidad, tugikaared. Ajastu ehitusmälestisi: Notre Dame De Pari Kölni katedraal Saksamaal Duomo di Milano Esimese laialt levinud kunstistiilina puudutas gootika ulatuslikult ka Eestit. 13. sajandil maa anastanud saksa ja skandinaavia vallutajad ehitasid siia üle 60 linnuse. Veel enam kerkis kirikuid, sest ristiusu abil loodeti kiirendada eestlaste alistamist. Suur osa nendest gooti stiilis
1. Kunstiliigid, kirjeldus,näited Arhitektuur/ehituskunst sakraal (kirikud,kabelid,kloostrid,moseed,templid-jumalaga seotud); profaan ( ilmalikud ehitised - lossid, paleed, linnused, reakojad, elamud, kindlus- tused, müürid) Skulptuur (kõvast materjalist loodud mahulised kujundid) reljeefid(vaadeldavad ainult ühest küljest) kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef Ümarplastika, vabaplastika(asukohast sõltumatu), monumentaalplastika(otstarbe järgi esineb ansamblina), ehitusplastika(seotud ehitise osaga). Maalikunst värviline kujund tasapinnal seinamaal (monumentaalmaal fresko- ja sekotehnikas), tahvelmaal(puidust plaatidel), miniatuurmaal ( raamatu illustratsioonid keskajal) . Mosaiikmaal (kuigi pole loodud pintsli ja värvide abil), klaasimaal ehk vitraazikunst. Graafika tasapinnaline kunstiline kujund,mis luuakse trükkimise abil. Kõrgtrükk Sügavtrükk Lametrükk Tarbekunst (tegemist ...
Teravkaar, roidvõlv, tugikaar ja tugipiit. · Teravkaar suudab kanda suuremat raskust, muudab avauste kuju mitmekesisemaks. Võlvid, dekoor, jne. Gooti kiriku põhitunnus. · Roidvõlv lagede raskuse vähendamiseks, ehitati kõigepealt tugevad roided, mis võtsid nende vahele laotud võlvisiilude raskuse enda peale · Tugikaar ja tugipiit kergendasid sammastele ja seintele langevat lagede raskust. Tugipiidad ehitati seinast väljapoole ja selle koha juurde, kuhu suundusid roided ning ühendati tugikaarte abil seintega. · Jumalakoda pidi olema võimalikult kõrge. Sammastele liideti poolsambad kimppiilar. Vitraazid tinaribadega eraldatud värvilistest klaasitükkidest maalid (Sainte-Chapelle) · Väljastpoolt on gooti kirikutel vähem torne. Dekoor on rikkalikum vitraaziga suur roosaken ja portaalide ehisviilud.
Sellega vähenes tunduvalt võlvide kaal ja raskus koondus põhiliselt ainult võlviku nelja nurka. Sinna ehitati võimsad piilarid, mis võtsid vastu võlviroiete vertikaalse surve. Võlvide külgsurve tasakaalustamiseks ehitati vastu kiriku välisseina traveede nurkade kohale tugikaared, mis andsid surve edasi massiivsetele tugipiitadele. Kokkuvõttes meenutas gooti kiriku konstruktsioon nagu mingi hiigellooma skeletti. Ehitist kandsid piilarid, tugipiidad, tugikaared, vööndkaared ja võlviroided. Gooti kirikute põhiplaaniks jäi juba ammu tuntud pikihoonest ja transeptist (põikhoone) moodustuv ladina rist. Vahel jäi transept aga nii lühikeseks, et ei eendunud peaaegu üldse pikihoonest (näiteks Notre-Dame Pariisis). Pikihoone oli 3- või 5- lööviline ja basilikaalse ülesehitusega. Ka transept oli tavaliselt mitmelööviline. Kesklöövi tähtsus tõusis, ta oli
hoopis õhukesed. Sellega vähenes tunduvalt võlvide kaal ja raskus koondus põhiliselt ainult võlviku nelja nurka. Sinna ehitati võimsad piilarid, mis võtsid vastu võlviroiete vertikaalse surve. Võlvide külgsurve tasakaalustamiseks ehitati vastu kiriku välisseina traveede nurkade kohale tugikaared, mis andsid surve edasi massiivsetele tugipiitadele. Kokkuvõttes meenutas gooti kiriku konstruktsioon nagu mingi hiigelloma skeletti. Ehitist kandsid piilarid, tugipiidad, tugikaared, vööndakaared ja võlviroided. Gooti kirikute põhiplaaniks jäi juba ammu tuntud pikihoonest ja transeptist (põikhoone) moodustuv ladina rist. Vahel jäi transept aga nii lühikeseks, et ei eendunud peaaegu üldse pikihoonest (näiteks Notre-Dame Pariisis). Pikihoone oli 3- või 5- lööviline ja basilikaalse ülesehitusega. Ka transept oli tavaliselt mitmelööviline. Kesklöövi tähtsus tõusis, ta oli
Stiil väljendus eelkõige arhitektuuris ning traditsiooni kohaselt jaotub üldjoontes järgmisteks perioodideks: varagooti 1140.–1200. a kõrggooti 1200.–1350. a hilisgooti 1350. –1525. a Ehitustüübid: basiilika, kodakirik, saalkirik, tsentraalehitised, kloostrid, lossid, linnaelamud. Ehitusmaterjalid: looduslik kivi, põletatud tellis, marmor. Ehitustehnika: uus konstruktiivne süsteem, teravkaar, gooti ristroidvõlv, tugipiidad, tugikaared. Gooti kultuuri keskuseks olnud linn kujutas endast tugevasti kindlustatud üksust, mis oli ümbritsetud mitmete kaitsemüüride ja -tornidega. Linna üheks peamiseks ehitiseks kujunes katedraal (e peakirik, toomkirik, münster). Religioossete teenistuste läbiviimise kõrval tähistati seal ka riiklikke tähtsündmusi, toimusid loengud, teatrietendused jne. Ehitustüüpidest eelistati basiilikat, põhjapoolsetel aladel kodakirikuid
tellised, neljas Päikesele - õhukesed kuldplaadid, viies Veenusele - kollased tellised, kuues Merkuurile - sinised glasuurplaadid, seitsmes Kuule - õhukesed hõbeplaadid ).Tsikuraadi välisküljel olid hiiglaslikud kivitrepid, neist keskmine viis kõige kõrgemal asuva pühamuni. ( Oleta - takse,et Paabeli torni kasutati ka astronoomilisteks vaatlusteks ). Astmike seinad olid liigendatud nisside ja eenditega, kolmanda astmiku seinu toetasid kaldu ehitatud tugipiidad. Protsessiooniteedest oli tuntuim u. 2. km pikkune tänav, mis sai alguse linna eelkindlustustest ning oli sillutatud valgest lubjakivist plaatidega. Tänava laius oli 7,5 ( sõidetav, sillutatud osa) kuni 16 m, kahel pool kõrguvad müürid ( kuningapaleede jm. komplekside välismüürid ) olid kaetud helesiniste glasuurtellistega ning neil kulges kogu tänava ulatuses kollase ja punaselakaliste lõvide ( lõvi oli Istari tunnusloom ) ja muude
vööndkaared. Vööndkaartele toetatakse diagonaalselt roided, nende ristumiskoht "lukustatakse" päiskiviga. Roiete vahele ehitatakse õhukesed ja kerged võlvisiilud. Kandvad osad on seega vööndkaared ja roided. Teravkaare raskus on suunatud rohkem ülalt alla, aga mitte niipalju külgedele kui ümarkaarel. Teravkaar ongi gooti stiili kõige silmatorkavam tunnus. Kokkuvõttes meenutas gooti kiriku konstruktsioon nagu mingi hiigelloma skeletti. Ehitist kandsid piilarid, tugipiidad, tugikaared, vööndakaared ja võlviroided. EHITISMÄLESTISED Esimene gooti süsteemiga kloostrikirik ehitati 1144. aastal ja see kandis nime Saint- Denis. Peale selle kuulub varagootika kauneimate kirikute hulka veel Pariisi Notre- Dame (Jumalaemakirik). Siin on kõik gooti uuendused juba rakendatud. Prantsuse kõrggootika kauneimad hooneid on Amiens`i (valmis 48 aastaga), Chartres`i ja Reimsi katedraalid. Need valmisid põhiosas 13. sajandil. Reimsi
Kunstiajaloo eksami kordamisküsimused 1. Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkuso...
Saint-Denis' kirikus on abt Suger' ajast säilinud kooriümbriskäik ja kabelitepärg. Nendes on näha gooti stiili peamiseid tunnuseid- kergena mõjuvad teravkaartele tuginevaid võlve, saledaid piilareid ja hiiglaslikke aknaid. Kõige olulisemaks oli teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt! Teravkaare raskus on suunatud rohkem ülalt alla, mitte niipalju külgedele kui ümarkaarel. Gooti kiriku konstruktsioon meenutas justkui mingi hiigellooma skeletti. Ehitist kandsid piilarid, tugipiidad, tugikaared, vööndkaared ja võlviroided. Võlvisiilud ja seinad olid konstruktiivses mõttes teisejärgulise tähtsusega. Pariisi Jumalaema katedraali loetakse varagootikasse kuuluvaks. Kõrggootika esimene suurteos oli Chartres'i katedraal, järgnesid Reimsi ja Amiens'i katedraalid. Gooti katedraalide põhiplaaniks jäi pikihoonest ja transeptist moodustuv ladina rist. Kesklöövi tähtsus tõusis. Külglöövid olid kitsad ja madalad. Võrreldes romaani kirikuga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
