DESCARTES 1.Tema filosofeerimise põhiprobleem: 2.Metoodiline kahtlemine: Teaduste süsteemi kaheldamatu aluse leidmiseks tuleb rakendada metoodilist kahtlemist vähemalt kord elus tuleb kahelda kõiges, milles on loogiliselt võimalik kahelda. Ehk kõiges peab kahtlema, milles saab kahelda. Kui mõni väide on kaheldav, kui väiksemgi eksimisevõimalus on olemas, oletagem väide valeks ja vaadakem, kas pärast äärmiselt ranget sõelumist üleüldse mõni tõde alles jääb. 3.Cogito ergo sum! Mõtlen, järelikult olen olemas! Metoodilise kahtlemise järgi peaksime kahtlema kõiges, milles loogiliselt on võimalik kahelda. Milles aga ei saa kahelda, on see, et kui ma ka kahtlen kõiges, siis ma pean ise subjektina olemas olema ehk saan kahelda vaid olemas olles. 4.Kaasasündinud ideed ja ratsionalism: Descartes on uusaja ratsionalismi aluse panija. Ratsionalismi alusveendumus: 1.) usk, et kaheldamatu teadmise allikas on mõistus, 2
monarhiat, geograafiline teooria René Descartes 1596-1650 ________ ,,Ma mõtlen, ratsionalismi rajaja, järelikult olen rõhutas vajadust kahelda usutõdedes olemas" Cogito, ergo sum François-Marie 1694-1778 ,,Filosoofilised ,,Kui harimatu pilkas katoliku kirikut, Voltaire kirjad" rahvahulk hakkab saadeti paaril korral vanglasse, tegutsema, riigikorraideaaliks oli valgustatud hukkub kõik" absolutism,
jumalikustanud rahvas või mõni muu subjekt seab end kõrgemale sotsiaalsest olemisest ja saab ainsaks ja kõrgeimaks ajaloolise protsessi kohtunikuks.Messianistlik liikumine (16601670) leidis aset pärast juutide rüüstamist ja tapmist hetman Bogdan Hmelnitski päevil b. - Nirvaana - Kui 8 voorust on olemas, jõutakse NIRVANA seisundisse (tõlkes kustumine). Tähendab kannatustest vabanemine. Nirvanasse jõudmine toimub tahtejõu abil buddha ainult õpetab, suunab ja näitab teed c. cogito ergo sum- - Ratsionalismi rajajaks oli prantsuse filosoof R. Descartes [dekart]. Ta on öelnud: COGITO ERGO SUM mõtlen, järelikult olen olemas. Kui inimene ei mõtle, järelikult pole teda olemas. Ratsionalismi peetakse prantsuse mõtlemistüübi filosoofiliseks aluseks. d. fatalism- on usk saatuse kõikemääravasse jõusse ning see on omane paljudele usunditele ja idealistlikele filosoofilistele vooludele. e
Maadeavastused Uue mõtteviisi teke hakati hindama inimmõistust, juurdlemisvõimet,vaatluste ja katsete tulemusel saadud teadmisi René Descartes (15961650) "Ma mõtlen, järelikult olen olemas" (Cogito, ergo sum.lad.k) Loodusteaduste edu: avastati uusi seaduspärasusi looduses,deism Tehnika areng Targad inimesed Inglismaa 18.saj kõige demokraatlikum riigikorraldus Euroopas sõna ja trükivabadus vaimne vabadus Üle Euroopa levis Prantsusmaa kaudu kogu kõrgem seltskond Euroopas valdas prantsuse keelt Usk vaatluste ja katsetega saadud teadmistesse Vaimse vabaduse hindamine Filosoofiline mõtlemine Mitmesuguste elunähtuste uurimine
Sügis 2010 SISSEJUHATUS FILOSOOFIA AJALUKKU (lennukool) Kordamisküsimusi 1. Sokrates: sokraatiline meetod (loeng + ES lk 9-21) 2. Platoni ideedeõpetus (loeng + ES lk 22-37) 3. Platoni ühiskonnakäsitus (ES lk 37-43) 4. Aristoteles: ideedeõpetuse kriitika, metafüüsika, õpetus kategooriatest ja põhjustest (loeng + ES lk 44-67) 5. Aristotelese eetika: eudaimonism, kesktee, eluviisid (loeng + ES lk 67-74) 6. Descartes'i ratsionalism: kahtlus, tõsikindel tedmine, cogito ergo sum, keha ja hinge dualism (ES lk 103-118) 7. Kanti teoreetiline filosoofia: asi iseeneses, tunnetuse võimalikkuse aprioorsed tingimused, transtsendentaalne filosoofia, aru kategooriad, mõistuse ideed, traditsioonilise metafüüsika kriitika (ES lk 197-213) 8. Kanti eetika: kohus, kategooriline imperatiiv (ES lk 213- 220) 9. Nietzsche: platonismi ümberpööramine, nihilism, üliinimene (loeng + ES lk 307-331) Kirjandus - kohustuslik: ES = Esa Saarinen
Inimene, kes usub, et ta ei tohi mitte kunagi meeli uskuda, langeb veel hullemasse eksitusse, kui mis tahes eksitus, millesse ta võib langeda meeli uskudes- (eelnevate tsitaatide allikas wikipedia vt. eelmist linki). Ja igaüks, kes kahtleb isegi selles, et kogu maailm on pettus ja illusioon, peab tunnistama tõde, et hetkel kui ta kahtleb, on ta olemas - sest seda, keda ei ole, ei saa ka petta! See mõttekäik on sarnane Descartesi cogito, ergo sum (mõtlen, järelikult olen olemas) filosoofilisele mõttekonstruktsioonile, kuid kui Descartes rajab sellele kogu oma filosoofilise süsteemi, siis Augustinuse puhul on see lihtsalt mõttekatke, millega ta pikemalt edasi ei tegele ja sestap jääb cogito, ergo sum ikkagi Descartesi filosoofia pärisosaks.
Descartes oleks anted kohtu alla, kui Prantsuse saadik ei oleks vahele astunud. Ta veetis suure osa oma ülejäänud elust Madalmaades kus kirjutas ka suurema osa oma töödest. 53. aastaselt kutsuti ta Rootsi kuninganna Kristiina juurde, kellega oli olnud kirjavahetuses. Paraku põhjustasid karm kliima ja pidevane varajane tõusmine hommikusteks kohtumisteks Descartesi haigestumise ja ta suri 1650. aastal. Descartesilt pärineb kuulus ütlus “Mõtlen, järelikult olen olemas (Cogito ergo sum)”. Sellega püüdis Descartes väita, et kui inimene mõtleb, kas ta on olemas, siis ainuüksi mõtlemine tõendab seda. “Meditatsioonides” sõnas ta nii:”Et ma olen, ma eksisteerin, on paratamatult tõsi, mil iganes ma seda lausun või mu mõistus seda mõtleb.” Enne keskpäeva ata ei tõusnud ja oli pigem laisemapoolne. Vanemas eas luges vähe ja ka varasemates teostes puudusid suuresti viited eelnevalt loetule. Oli pigem kirjanik-filosoof nagu Platon
tõsikindel teadmine ehk teadmine milles saab täiesti kindel olla Inimtunnetuse mõõtmise kriteeriumiks on kahtluse puudumine. Seega tõsikindel teadmine on teadmine, milles ei saa enam kahelda Sellise teadmise leidmiseks, hakkas ta kõiges kahtlema Leidis, et taju ei saa usaldada (meeled ei täida kindluse nõuet), sest võimalikud on erinevad illusioonid ja tajuvead. Ta jõudis ühe filosoofia ajaloo kuulsaima üksikideeni: COGITO ERGO SUM ( mõtlen, järelikult olen olemas) Kui tajuvead, illusioonid ja kahtlused esinevad, siis saab kindel olla tajuva subjekti ehk MINU olemasolus. Tänu sellele võib nimetada Uusaja filosoofiat Teadvus-filosoofiaks Jumala olemasolu Tähtis koht tema filosoofias Talle ei paku huvi Jumala olemasolu teoloogilistel põhjustel, vaid tema lähenemisviis on pigem mõistuspärane Descartes'i arvates peab seda olemasolu
Valgustusajastu Õ. §3 lk.22-27. Valgustuse mõiste • 18.sajand- valgustussajand. • Valgustust peetakse kõige olulisemaks vaimseks liikumiseks pärast reformatsiooni. • I.Kant „Valgustus on ajastu, kus inimene väljus tema omasüülisest alaealisusest.“ • Valgustus kritiseeris autoriteetidele, sh kirikule, tuginevat mõtteviisi ning innustas mõtlema iseseisvalt. • Usk mõistusesse kui maalilma tunnetamise peamisse allikasse- ratsionalism R.Descartes „Cogito, ergo sum.“ • Empirism- teadmiste allikaks on kogemus. F.Bacon • Deism- jumal küll lõi maailma, kuid ei sekku enam selle korraldamisse. Valgustusajale iseloomulikud jooned: • 1) hoogustub demokraatlike ideede levik (võitlus vanade poliitiliste ja religioossete dogmade vastu). Valgustajate ülim püüdlus oli juurutada ühiskonnas haridust ja teadmisi. Usuti kindlalt, et inimkonna hädades on süüdi vaimupimedus, harimatus ja keskajast pärit dogmad ja fanatism
Viigid - uue troonikandidaadi pooldajad(oranje Willem & Mary) Toorid - õigusjärgse troonipärija Jamesi pooldajad Õiguste bill - akt, millega reguleeriti parlamendi õigusi kuningavõimu piiramisel Õiguste Petitsioon - akt, mis kaitses isikuvabadusi ja omandiõigusi DESCARTES - prantsuse filosoof, kes rõhutas mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust. arvas, et teadmiste ainus allikas on mõistus ning kindla teadmiseni jõudmiseks on vaja kahelda kõiges. cogito, ergo sum VOLTAIRE - valgustajast ideoloog, mitmekülgne, võitles kat.k., loodusõiguse teooria, valgustatud absolutism(valitseja liit filosoofidega) MONTESQUIEU - valgustaja, kelle teosed mõjutasid paljude maade riigikorda, analüüsis 3 valitsemisvormi, konstituts.monarhia, võimude lahususe teooria, geogr. keskkonna teooria DIDEROT - filosoof, kes andis välja "Entsüklopeedia", peale selle esimeste köidete hävitamist jätkas illegaalselt väljaandmist SPENER - pietismi rajaja
Lope da Vega draama "Sevilla täht"(1623) Moto: Carpe diem!(kasuta päeva) Memento mori!(mäleta surma) Arhitektuur: Kadrioru loss Klassitsism-Prantsusmaa ja Inglismaa Mõistuspärasus, selgus ja loogika Range täpsus, reeglid ja kord Eeskujuks antiik Etikett ja moraal Kirjandus kui kasvatus vahend Teadmised ja haridus Välditi juhuslikkust, segadust ja tundeid Elu tõepärane kujutamine Lihtsus Elulised ja tõetruud kangelased Moliere komöödia "Tartuffe"(1664,1669) Moto: Cogito, ergo sum!(mõtlen, järelikult olen olemas) Artektuur: Tartu Ülikooli peahoone Põhimõtted ja reeglid võtab kokku prantsuse luuletaja Nicolas Boileau- Despereaux vars teos nimega "luulekunst"(1644): Kunst on looduse jäljendamine Ilu kriteeriumiks on tõde mida saab saavutada mõistuse abil Ainsaks kuntsikeeleks rangelt riimitud kõne Eristati madalaid(komöödia ja satiir) ja kõrgemaid(tragöödia, ood, epigram, eepos) zanre . Kõrged zanrid pidid järgima neid reegleid:
VALGUSTUSAJASTU 1670 – 1780.a. Valgustus on periood Euroopa kultuuriloos, mida iseloomustab usk mõistuse võimalikkusse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. Selle ajastu tekke eelduseks võib lugeda renessanssiajastut. Rene Descartes – Cogito, ergo sum (ma mõtlen, järelikult olen olemas) Usk mõistuse jõusse maailma ümber kujundamiseks ja paremaks muutmiseks. Alguse saanud Inglismaalt. Fr. Bacon – empirismi rajaja (isiklik kogemus), I. Newton (füüsika rajaja), Th. Hobbes – ühiskondlik leping – looduslik ja tsivilisatsiooni seisund – Bellum omnium contra omne – kõigi sõda, kõigi vastu. Enesesäilitamise instinkt.
Karismaatilised juhid Eesti juhtimismaastikul Raido Must V2E Andres Tarand Mina valisin Eesti karismaatilise juhi Andres Tarandi. Elulugu Sündinud 11. jaanuaril 1940 1963. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli Tallinnas. klimatoloogina ja töötas aastail 1965 Tema isa oli Helmut Tarand, kes oli 1968 ning 19701990 Eesti Teaduste eesti loodusteadlane, filoloog ja Akadeemia luuletaja. Tallinna botaanikaaias, aastail 1978 Tema naiseks on Mari Tarand ning ta 1982 oli ta botaanikaaia asedirektor ja on eesti raadioajakirjanik. 19881990 Tema poegadeks on Indrek ja Kaarel direktor. Tarand. Andres Tarand kirjutas 1980. aastal Kaarel Tarand on ajakirjanik ja Indrek nn Neljakümne kirjale. Laulva Tarand on Eesti ja Euroopa Liidu ...
homo additus naturae - inimene on looduse täiendus inter canem et lupum - koera ja hundi vahel in vino veritas - joobnu ei varja tõtt mutatis mutandis - muutes seda, mida on vaja muuta sit tibi terra levis - olgu muld sulle kerge vitae, non scholae discimus - me ei õpi mitte kooli, vaid elu jaoks Pecunia non olet – raha ei haise Lupus in fabula – kus hundist räägid Homo homini lupus est – inimene on inimesele hunt Vae victis – häda võidetuile Memento mori – mõtle surmale Cogito, ergo sum – ma mõtlen, järelikult ma olen Ex nihilo nihil - Mitte millestki mitte midagi Ex unuge leonum - Lõvi tuntakse küüntest Nolens Volens - Tahes-tahtmata Non multa, sed multum - Mitte paljusid vaid palju Panem et circensis - Leiba ja tsirkust experientia docet – kogemus õpetab naturalia non sunt turpia – loomulikud asjad pole häbiväärsed finis coronat opus – lõpp kroonib tööd sapere aude – söanda olla arukas licentia poetica – luuleline vabadus
monarhia tekkega. Võimul oli kuningas Louis XII. Tema mõjuvõimas kardinal Richelieu asutas 1635.a 40 liikmest koosneva Prantsuse Akadeemia (PA) . PA võitles nii poliitilise kui ka kultuurilise individualismi vastu, nad püüdsid maksma panna ühtsed ja üldised riigi huvidele vastavad põhimõtted. . Emotsioonide asemel on oluline mõistus ja mõistuspärasus ratsionalism . Ratsionalism avaldus ka tollase filosoofia arengus René Descartes ,,Cogito, ergo sum" mõtlen, järelikult olen. . Kui barokis valitses kaos, siis klassitsismis on selgus ja korrapära; välditakse juhuslikkust ja segast . Toetudes antiigile töötati välja ranged reeglid, mida kunstiteos pidi järgima . Tõmmati selge piir kõrge ja madala vahele, nt. tragöödia kui kõrge zanr pidi puhastama ja õilistama, selles ei tohtinud olla midagi labast. Komöödia kui madalam zanr pidi olema õpetlik ja sisaldama labasusi .
tegemine tegemine, vaatlus, eksperiment Kaasasündinud In hing ei ole sündides tabula In on sündides tabula rasa , alles ideed rasa, talle on mõistuse ideed elu jooksul kuj. Tänu kogemusele kaasasündinud, kuigi mitte valmis selleks, kes ta lõpuks on kujul, vaid soodumusena teatud (J.Locke) tõdedeni jõuda 7. R.Descartes ´i cogito. Selleks, et midagi väita tuleb enne kindlaks teha enda olemasolu. Ta alustas kõiges kahtlemises, ka selles, et ta on olemas. Kahtlus tulenes asjaolust, et meeled võivad meid petta. Ta jõudis järeldusele, et siis kui ta mõtleb on ta olemas. Cogito ergo sum. 9. Elea koolkond kui ratsionalismi eelkäija: · Miks võib koolkonda nimetada ratsionalismi eelkäijaks? · Parmenidese ja Zenoni arusaam maailmast.
16) veinis on tõde In vino veritas 17) nagu hüüdja hääl kõrbes Vox clamantis in deserto 18) raha ei haise Pecunia non olet 19) käsi peseb kätt Manus manam lavat 20) hunt hunti ei murra Lupus non mordet lupum 21) toitev ema Alma mater 22) häda võidetuile Vae victis 23) keelevääratus Lapsus linguae 24) niisis rõõmustage Gaudeamus igitur 25) mõtlen, järelikult olen olemas Cogito, ergo sum 26) maailma vastu Contra mundum 27) kiitusega Cum laude 28) päevast päeva Die die in diem 29) eksimine on inimlik Errare humanum est 30) minu arvates Ex mea sententia 31) kombe kohaselt Ex more 32) ära usalda ühtki inimest Ne humanus crede 33) ei midagi uut päikese all Nihil sub sole novum 34) ära puuduta mind Noli me tangere 35) mitte kes, vaid mis Non quis, sed quid 36) jumala töö Opus Dei 37) elulugu Curriculum vitae
Sündis La Haye külakeses, 1967.a kannab nime Descartes Prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane 17.sajandi ratsionalismi isa 1629. aastast elas Hollandis Kirjutas töid filosoofiast, optikast, geomeetriast ja hinge loomusest Lahkus Hollandist 1649. aastal 1650. aastal suri kopsupõletikku Descartes väitis, et kui inimene mõtleb, kas ta olemas on, siis ainuüksi mõtlemine tõendab seda, et ta on - Cogito ergo sum Elust Kõige produktiivsemal perioodil 1629-1649 elas vabameelses Hollandis. Muutis pidevalt oma aadressi ja pidas sõpradega ühendust kirja teel. Religioossetelt vaadetelt katoliiklane. Haridus ja elukäik Jesuiitide kolleegium La Fleche´is Keskkool Poitiers´s (õigusteadus) 1618.a Hollandi sõjavägi Alustas reisimist
Ladinakeelsed kõnekäänud Acta est fabula Lugu on lõppenud, kõik on läbi. Amat victoria curam Võit armastab hoolt, midagi ei saavuta ilma vaevata Ars longa, vita brevis est Kunst on pikk, elu lühike Audentes fortuna iuvat Julgeid aitab õnn Carpe diem qam minime eredula postero Kasuta tänast päeva, usalda vähe järgnevat (Horatius) Cogito, ergo sum Mõtlen, järelikult olen (R.Descartes) Concordia civium murus urbium Kodanike üksmeel on linnade müür Cras, cras, semper cras, sic evadit aetas Homme, homme, alati homme nii möödub elu Docendo dicimus õpetades õpime ka ise (Seneca) Dum spiro, spero Kuni hingan loodan (Ovidius) Dum vita est, spes est Kuni on elu, on lootust Errare humanum est Eksimine on inimlik Est modus in rebus Asjades on mõõt, kõigel on piir (Horatius)
2. Tuleb kõiki olemasolevaid arvamusi ja seisukohti kriitiliselt analüüsida ning jätta alles ainult need, mille tõesuses ei saa olla vähimatki kahtlust. Oletame nüüd hetkeks, et ei ole ei Jumalat, ei taevast, maad, meil pole ei käsi, jalgu jne. Võib olla olid need kõik vaid illusioonid, mille lõi keegi kuri deemon. Kuid ühes asjas ma siiski ei saa kahelda selles, et ma kahtlen. Pole võimalik mõtlemine ilma mõtleva subjektita. Mõtlen, järelikult olen olemas (ld Cogito, ergo sum). See on kõige ilmselgem ja kõigele alustpanev tõde. Teine ilmselge tõde seostub ülimalt targa, võimsa ja täiusliku Jumala ideega, mille inimene oma mõistuses avastab. Jumala idee allikaks saab olla ainult Jumal ise, sest inimene, olles ebatäiuslik, ei suudaks luua ideed nii täiuslikust olevusest. Nii et teine ilmselge tõde kõlab: on olemas Jumal. Kolmas ilmselge tõde käib materiaalse maailma kohta. Aistingute põhjuseks on miski, mis
Puritaanid järgisid jumaliku ettemääratuse õpetust,pidasid oluliseks teha palju tööd ja elus edasi jõuda. Nõudsid riigikiriku täielikku puhastamist katoliiklusest ja muutusid äärmuslikeks. Puritaan-töökas, usklik, tagasihoidlik, kitsi, tõsine jne. Valgutus: oluliseks teerajajaks oli renessanss. Leviku tippaeg oli 18.saj. I valgustusfilosoofiks peetakse Rene Descartes'i: 1)teadmiste ainus allikas on mõistus; 2) teadmiseni jõudmiseks on vaja kahelda kõiges; 3)põhiidee on cogito, ergo sum e mõtlen, järelikult olen olemas. Voltaire. Tegelik nimi Francois Marie Arout, oli kirjanik, poeet,draamaturg, jurist ja ajaloolane. Voltaire kesksel kohal ühiskondlik-poliitilises tegevuses oli võitlus katoliku kirikuga. Poliitilise ideoloogia väljatöötlemisel lähtus ta loodusõiguse teooriast, mille kohaselt inimühiskond peab lähtuma loodusseadustest. Õiglane oli ühiskond, mille aluseks on vabadus ja omand. Poliitiline omand oli valgustatud
23) Qualis rex, talis grex milline on valitseja, selline on rahvas 24) Ab urbe condita linna asutamisest/algusest 25) Vae victis häda võidetuile 26) Memento mori mõtle surmale 27) Lapsus linguae keelevääratus 28) Audiatur et altera pars kuulake ka teist poolt 29) Gaudeamus igitur niisiis rõõmustage 30) Bis in die (bid) kaks korda päevas 31) Cum laude kiitustega 32) Canis meus id comedit mu koer sõi selle ära 33) Cogito, ergo sum ma mõtlen järelikult ma olen 34) Contra mundum maailma vastu 35) De die in diem päevast päeva 36) De nihilo nihil midagi ei tule millestki 37) Errare humanum est eksimine on inimlik 38) Et tu, Brute ka sina, Brutus 39) Ex mea sententia minu arvates 40) Ex more kombe kohaselt 41) Mens sana in corpore sano terve vaim terves kehas 42) Ne humanus crede ära usalda ühtki inimest 43) Nihil sub sole novum ei midagi uut päikese all 44) Noli me tangere
Descartes ja Locke René Descartes Elas aastatel 1596 1650 Prantsuse filosoof, matemaatik ja teadlane Peetakse esimeseks tänapäeva filosoofiks Ta oli 17. sajandi ratsionalismi isa Kuulus ütlus : "Cogito ergo sum,, - "Mõtlen, järelikult olen (olemas)" John Locke Elas aastatel 1632-1704 Inglise filosoof Empirismi peamine põhjendaja Moodsa tunnetusteooria kritiseerija Materialistliku sensualismi rajaja Suure pedagoogika teoreetik Kaine mõistusega, tagasihoidlik, tõsine ja kaalutlev inimene. Descartese teosed "Meditatsioonid esimesest filosoofiast" "Arutlus meetodist" "Hinge passioonid" Locke teosed
21. Käsi peseb kätt manus manum lavat 22. Läbi raskuste tähtede poole per aspera ad astra 23. Ma ei õpi mitte kooli, vaid elu jaoks vitae, non scholae discimus 24. Maitse üle ei vaielda de gustibus non est disputandum 25. Me ei tea, ega saagi teada ignoramus et ignorabimus 26. Mis on lubatud Jupiterile, pole lubatud härjale quod licet jovi non licet bovi 27. Miski ei õitse igavesti nihil semper floret 28. Mõtlen, järgelikult olen olemas cogito, ergo sum 29. Naeruga kombeid parandama castigare ridendo mores 30. Naine on hinge surm femina mors amina 31. Olgu muld sulle kerge sit tibi terra levis 32. Pane tähele nota bene 33. Puhaku rahus requiescat in pace 34. Puhas tahvel tabula rasa 35. Raha ei haise pecuria non olet 36. Saatus on pime fortuna caesa est 37. Saladuskatte all sub rosa 38. Seal, kus on hea, on isamaa ubi bene, ibi patria 39
armastust joobnu ei varja tõtt 5. ars longa vita brevis – kunst on pikk, 29. labor omnia vincit – töö võidab kõik elu lühike 30. manus manum lavat – käsi peseb kätt 6. audi, vide, sile – kuula, vaata, vaiki 31. mente et manu – mõistuse ja käega 7. citius, altius, fortius – kiiremini, 32. omnia vincit amor – armastus võidab kõrgemale, tugevamini kõik 8. cogito, ergo sum – mõtlen, järelikult 33. ora et labora – palveta ja tööta 34. tempora, o mores! – oh ajad, oh olen olemas 9. credo, quia absurdum – usun, sest kombed! (Cicero) 35. otium reficit vires – puhkus kosutab see on mõttetu 10. cuius regio, eius religio – kelle maa, jõudu 36
aktsioonidel põhinev, loogiline, selge. Rändas palju ringi, elas enamus aja Hollandis. 1649 kutsuti rootsi õpetama kuningannat. Külm talv sai talle saatuslikuks. Meditatsioon esimesest filosoofiast. Mediteeris 6 päeva jutti, nende käigus ta tahab puhastada oma pea ja meeled eelarvamustest ja tõdedest, jõuab välja sinnani, ku kahtleb oma kehas ja ümbritsevas maailmas. Esimene filosoofia on metafüüsika, teine filosoofia on füüsika. Cogito ergo sum – mõtlen, järelikult olen. Selle lausega läks Decarte filsoofia ajalukku (EKSAM) Ebatäiuslik ei saa mõelda täiuslikkusest. Jumal pani selle idee meile pähe – idee jumalast. EKSAM – ratsionalismi ja empirilismi (empiirikud) mõisted
ühiskonnas haridust ja teadmisi. Usuti kindlalt, et inimkonna hädades on süüdi vaimupimedus, harimatus ning keskajast pärit dogmad ja fanatism. Mõistuse ja teaduste arendamises loodeti leida universaalset ravimit ühiskonna paljude hädade vastu. 31.03 1596 11.02 1650 Prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane. Descartes'ilt pärineb kuulus ütlus "Mõtlen, järelikult olen (olemas)". Ladinakeelne originaal kõlab "Cogito ergo sum", sellega püüdis Descartes väita, et kui inimene mõtleb, kas ta olemas on, siis ainuüksi mõtlemine tõendab seda, et ta on. 18.01 1689 10.02 1755 Valgustusajastu prantsuse poliitiline mõtleja. Tuntud oma võimude lahususe käsitluse poolest. Ideaalne riigikord: parlamentaarne monarhia 28.06 1712 2.07 1778 Prantsuse filosoof ja kirjanik Poliitiline ideaal oli rahvavõim Idealiseeris looduslähedast eluviisi
Ladinakeelsed väljendid 1. tegelikult de facto 2. läbi raskuste tähtede poole per aspera ad astra 3. eluülikool alma mater 4. kiitusega lõpetama cum laude 5. tundmatu maa terra incognita 6. soovimatu isik persona non grata 7. puhas leht tabula rasa 8. CV e. elulugu curriculum vitae 9. karm seadus, aga (selline on) seadus dura lex, sed lex 10. olgu muld sulle kerge sit tibi terra levis 11. iseenesest per se 12. raha ei haise pecunia non olet 13. käsi peseb kätt manus manum lavat 14. puhkus taastab jõu otium reficit vires 15. mis on lubatud Jupiterile, pole lubatud härjale quad licet Jovi, non licet bovi 16. hunt jutus; kus hundist juttu lupus in fabula 17. inimene on inimesele hunt homo homini lupum est 18. hunt hunti ei murra lupus non mordet lupum 19. hüüdja hääl kõrbes vox clamantis in deserto 20. tulin nägin võitsin veni vidi vici 21. ei mill...
arvestuse A-rea küsimused. 1. Tunnetuse 3 võimalust A tunnetada meeleliselt ehk sensuaalselt (näen, kuulen, kompan B kogemusele rajanev tunnetamine ehk empiiriline tunnetus. Tunnetuse aluseks on kogemus. (Tean, olen kogenud). C .teaduslik ehk positiivne tunnetamine positivism, 2. selgita järgmised mõisted: - Cogito ergo sum - Ratsionalismi rajajaks oli prantsuse filosoof R. Descartes [dekart]. Ta on öelnud: COGITO ERGO SUM mõtlen, järelikult olen olemas. Kui inimene ei mõtle, järelikult pole teda olemas. Ratsionalismi peetakse prantsuse mõtlemistüübi filosoofiliseks aluseks. - Monism - (mono) monistid. Sellisel juhul räägitakse ühest algest. Thales leidis, et algeks on VESI. Vesi on kosmiline aine, maailma element, ja teda leidub palju. Anaximenes pakkus algeks ÕHKU. - Asi iseenses - tunnetusteoreetilisi vaateid. Asi iseeneses- ding an sich
Anaxagoras oli kosmopoliit määratles end maailmakodanikuna. b. - Nirvaana - Kui 8 voorust on olemas, jõutakse NIRVANA seisundisse (tõlkes Ütles lause kõikjal, kus on taevas peakohal, seal on minu kodumaa. kustumine). Tähendab kannatustest vabanemine. Nirvanasse jõudmine toimub tahtejõu C. III etapp abil buddha ainult õpetab, suunab ja näitab teed LEUKIPPOS ja DEMOKRITOS c. cogito ergo sum- - Ratsionalismi rajajaks oli prantsuse filosoof R. Descartes Esindavad aatomiõpetust. Maailm koosneb väikestest jagamatutest osakestest [dekart]. Ta on öelnud: COGITO ERGO SUM mõtlen, järelikult olen olemas. Kui ATOMOSTEST. Aatomite vahel on tühi ruum, mis võimaldab neil liikuda. Liikumise inimene ei mõtle, järelikult pole teda olemas. Ratsionalismi peetakse prantsuse põhjus ongi tühi ruum
seaduse ning liikumishulga jäävuse seaduse. Optikas tuletas ta valguse murdumise seaduse. Füsioloogiakatsete tulemusena avastas Descartes käitumise reflektoorse olemuse ja laiendas determinismiprintsiibi elavale loodusele, kuid mitte psüühikale. Descartes'i rajatud filosoofiline õpetus, mille järgi saab tõe allikaks olla ainuüksi mõistus, nõudis igas asjas selgust ja loogilisust. Descartes'ilt pärineb ka kuulus tõdemus ,,Mõtlen, järelikult olen olemas" (ladina keeles ,,Cogito ergo sum), sellega püüdis Descartes väita, et kui inimene mõtleb, kas ta on olemas, siis ainuüksi mõtlemine tõendab seda. Tema õpetuse alusel kujunes hiljem loodusteaduslik ja filosoofiline õpetus kartesianism. Valiku tegemisel lähtusin eelkõige sellest, kelle kohta leidsin ma kõige hõlpsamini materjali. Lisaks rääkisime tunnis temast üsna vähe ning ma soovisin tema kohta rohkem teada saada. Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Ren%C3%A9_Descartes
omaduste algupära on vaimne, ka materiaalsuse oma. Tegelikult ongi kõikide asjade kõik omadused ilma eranditeta vaimsed ning nad pärinevad meist, mitte asjadest. Selle tõestuseks on see, et tajume erinevaid asju erinevalt ja seetõttu omistame neile erinevaid omadusi. Descartes on jõudnud järeldusele, et tema olemise olemus on olla puhtalt mõtlev asi. Ning Berkeley on kindel, et tema idealismis on võimalik säilitada fantaasia ja reaalsuse erinevust. Rene Descartes'i ütlus on: cogito, ergo sum (mõtlen järelikult olen olemas). George Berkeley ütlus: esse est percipi ( olemas olla tähendab olla tajutav).
Tema dualism lahutas vaimu ja mateeria kaheks eraldi seisvaks, kuid teineteisest mõjutatavaks substantsiks Inimesekäsituses arvas, et inimene on kui passiivse mehaanilise keha ja aktiivse mõtleva hinge ühendus ning loomadel teadvust ei olevat Meelepetteid ja arutluskäikude vildakust põhjendas inimest eksiteele juhtiva genius malignus`e (lad. "õel, salakaval vaim") kujundiga Soovitas alati kõiges kahelda Jõudis teesini cogito, ergo sum ("mõtlen, järelikult olen olemas") Jumalatõestuses püüdis rakendada ontoloogilist tõestusviisi Ta oli 17. sajandi ratsionalismi isa Hiljem kujunes tema mehhanitsistliku maailmapildi alusel välja filosoofiline õpetus kartesianism Kasutatud kirjandus Locke: Eesti Entsüklopeedia 5. köide Descartes: Tea entsüklopeedia 5. köide Tänan tähelepanu eest!
14) Homo homini lupus est inimene on inimesele hunt 15) Lupus non mordet lupum hunt hunti ei murra 16) Tabula rasa puhas tahvel 17) Alma mater toitev ema 18) Rara avis haruldane lind 19) Sic transit gloria mundi nii kaob selle ilma hiilgus 20) Vae victis häda võidetuile 21) Memento mori mõtle surmale 22) Lapsus linguae keelevääratus 23) Audiatur et altera pars kuulake ka teist poolt 24) Gaudeamus igitur niisiis rõõmustage 25) Cum laude kiitustega 26) Cogito, ergo sum ma mõtlen, järelikult ma olen 27) Contra mundum maailma vastu 28) De die in diem päevast päeva 29) Errare humanum est eksimine on inimlik 30) Et tu, Brute ka sina, Brutus 31) Ex more kombe kohaselt 32) Mens sana in corpore sano terve vaim terves kehas 33) Carpe diem haara päeva 34) Omnia vincit amor armastus võidab kõik 35) Opus Dei jumala töö 36) Vox populi vox dei rahva hääl on jumala hääl 37) Vivat, crescat, floreat
Klassitsism muusikas Ligikaudu sada aastat väldanud klassikaline stiil sai alguse 18.sajandi teisel poolel eelkõige Itaalias ja Prantsusmaal. Senised ektsentrilised barokivoolud asendusid klassitsismi ratsionalismiga. Kõige paremini iseloomustabki klassikalist stiili prantsuse teadlase René Descartes'i kuulus tõdemus Cogito, ergo sum (,,Mõtlen, järelikult olen olemas"). Samuti on tuntud selle ajastu tähtsamad filosoofid Jean-Jaques Rousseau ja Voltaire. Näiteid klassitsismist võiks tuua veelgi, kuid sellegipoolest tekib küsimus, milline oli klassitsism muusikas ja kuidas see väljendus? Sõna klassitsism tuleneb ladinakeelsest sõnast classicus, mis tähendab esmaklassilist ning just esmaklassiline see muusika ongi. Kõik 18.sajandi keskel sündinud uued vormid ja zanrid
kahelda? Jah! Midagi saab tõsikindlalt teada! D. on küps sõnastama läänemaise filosoofia kuulsaimat üksikut ideed. Sest ükskõik kui kaval jumalike võimetega varustatud paha vaim ka poleks, saab ta eksitada mind siis kui mina olemas olen. Jumal või paha vaim saab tekitada mulje, et istun, paber käes, kamina ääres, ainult siis kui on olemas midagi m i d a eksitada. Ekslike kujutisi saab tekitada mu meelde kui olen olemas mõtleva olendina. Cogito, ergo sum mõtlen, järelikult olen olemas. Ma saan kahelda, vaid siis kui ma ise olen olemas ja kui kõik muu ongi meelepett ja väär ja vale ja tekitab kahtlust, siis ühes asjas kahelda ei saa - iseenda olemasolus, sel hetkel kui sa kahtled. (on tõsi, et poolteist tuhat aastat enne D. väljendas Augustinus cogito argumendi formaalselt õigesti, kui tema puhul oli see möödaminev teema. D. puhul, aga kogu tema filosoofia lähtekoht.) Hing ja keha.
In vino veritas, in aqua sanitas. XXXVII. Öös on tõde. / Hommik on õhtust targem. In nocte consilium. XXXVIII. Enne võitu ära laula triumfeerides / Ära hõiska enne õhtut. Ante victoriam ne canas triumphans XXXIX. Maitse üle ei vaielda. De gustibus non est diputandum. XL. Kuni hingan, loodan. Dum spiru, spero. XLI. Elada tähendab mõelda. Vivire est cogitare XLII. Ma mõtlen, järelikult olen(olemas). Cogito, ergo sum. XLIII. Eksimine on inimlik. - Errare huminum est. XLIV. Nägu on hinge näitaja. / Silmad on hinge peegel. Vultus index anime est. XLV. Sügav vesi on vaikne. / Vaga vesi, sügav põhi. Aqua profunda est quieta. XLVI. Kui tahad olla armastatud, armasta (ise). Si vis amari, ama. XLVII. Armastus sünnitab armastust. Amor gignit amorem XLVIII. Haridus jätab jälje käitumisele. / Tegevus muutub harjumiseks. Abeunt studia in mores. XLIX
Luuletaja, prosaist, pärit võrumaalt, kasutas kõvasti murret, kuulus tuulisuisse ,,uutmine", ,,üksik täht" Ilmar Laaban (1921-2000) Sürrealistliku luule viljeleja, publitsist, tõlkija, kirjanduskriitik On avanud keele rikkusi uudsest küljest. Looming on andnud loometõukeid mitmetele kodueesti luuletajatele nt A.Ehmile, J.Üdile. Tegi koostööd moodsate Rootsi noorluuletajatega. Arno Vihalemm(1911-1991) Luuletaja, kuntsnik graafik 5 kogu Teosed: ,,klaasmäel", ,,cogito Ergo Sum" Prosaistid Karl Ristikivi (1912 -1977) Algul kirjutas luulet, hiljem kirjanik Varbla kihelkonnas sündinud. Elas Rootsis, eesti kirjanike kooperatiivi esimees Looming: Tallinna triloogia: ,,tuli ja raud" ,,Hingede Öö" Ajaloofilosoofiline sari: ,,Põlev Lipp", ,,Lohe Hambad", ,,imede saar", ,,Mõrsjalinik Suurim romaanikirjanik. Arved Viirlaid Arved Viirlaid alustas luuletajana. Tema esimestes luulekogudes on olulisel kohal sõja-
Esimeseks teadmise nõudeks on, et inimene peab uskuma 3. Skeptitsism on mõtteviis, mis seab argumenteeritult kahtluse alla mingi valdkonna õpetused ja teooriad. 4. Ratsionalism, tunnetusteoreetiline suund, mille järgi kõik tõelised teadmised pärinevad mõistuse enese omadustest. Kogemus on seejuures vaid mõistuse tegevuse ajend ja vähem väärtuslike teadmiste allikas. Tõe kriteeriumiks peab ratsionalism teadmiste selgust ja loogilist korrektsust. Rene Descartes ,, Cogito ergo sum" (ma kahtlen, järelikult olen olemas). 5. Pragmatism on suund filosoofias, mis asetab rõhu praktikale ja tegutsemisele teadmise, väärtuse või tähenduse alusena. 6. Idealism on teoreetilises filosoofias mis tahes positsioon, mis peab vaimu, teadvust või ka keelt mateeria suhtes kas ontoloogiliselt või tunnetuse seisukohast primaarseks. Reaalsus on mitte materjaalne. 7. Fenomenoloogia on filosoofia suund, mis peab filosoofilise uurimise fundamentaalseks üksuseks fenomeni.
Seda iseloomustab uks mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine 3. Nimeta riik kus valgustus tekkis. Inglismaa. Nimeta riik kus valgustus peamiselt levis. Prantsusmaa 4. Kuidas levisid valgustusaja ideed? Nimeta kaks levimisviisi. 1) Raamatute kaudu 2) Läbi Inglismaa õpetlaste, kes rääkisid Valgustusajastu ideedest Prantslastele 5. Ühenda paarid. Francois-Marie Voltaire ,,Tagasi loodusesse!" Charles-Louis de Montesquieu ,,Cogito., ergo sum" ,,Ma mõtlen, järelikult olen olemas" Jacques Rousseau ,,Kui harimatu rahvahulk hakkab valitsema hukkub kõik" Daniel Defoe ,,Pärsia kirjad", ,,Seaduste vaimust" Rene Descartes ,,Robinson Crusoe" 6. Nimeta riigikord, mida pooldas... Voltaire: Pilkas kirikut. Ei uskunud demokraatiasse. Pooldas valgustatud absolutismi( riigikord, kus valitseb
Valgustuse kujunemise eelduseks oli kahtlemata teaduse areng, mis pani paljud filosoofid kahtlema vanades tõdemustes ning kutsus esile kriitilise mõtlemise. Seega valgustuse ideoloogia rajajateks võib pidada filosoofe. Prantsuse mõtteteadlase Rene Descartes'i põhiteos ,,Arutlus meetodist'' väidab, et teadmiste ainsaks allikaks on inimese mõistus. Descartes kutsus kahtlema kõiges, sest just nii jõutakse tõsikindlate teadmisteni. Sellest tulenevalt sündis filosoofi põhiprintsiip cogito, ergo sum (ma mõtlen, järelikult olen olemas). Kuna mõttelend valgustusajastul oli kõrge mitmetel filosoofidel, siis leidub ka vaateid, mis eristuvad üksteisest. Seda võib täheldada arusaamadest ideaalsete poliitiliste vormide ja ühiskonna korralduse teemal. Voltaire lähtus poliitilise ideoloogia väljatöötamisel loodusõiguse teooriast, mille kohaselt peaks inimkond lähtuma loodusseadustest. Tema poliitiliseks ideaaliks oli valgustatud
15) Ex tempore* - Hetkest väljas (out of the time) 21) Corpus delicti – Õigusrikkumise keha (body of crime) Tekst 9 9) Omnis definitio in iure civili periculosa est (Iavol.) -Iga defineerimine tsiviilõiguses on riskantne (problemaatiline). 11) Libertas inaestimabilis res est - Vabadus on hindamatu asi. Tekst 14 8) Prima facie- esmapilgul, näiliselt 9) Primus inter pares- esimene võrdsete seas 10) Unum et idem- üks ja sama Tekst 16 17) Cogito, ergo sum (Rene Descartes) – mõtlen, järelikult olen olemas. 21) Ius naturale est, quod natura omnia animalia docuit – loomuõigus on see, mida loodus on õpetanud kõigile elusoenditele. 3 Tekst 17 10) Senator post sexagesimum et quintum annum in curiam venire non cogitur nec vetatur. (Sen.) – Alates 65. eluaastast ei pea senaator enam kohtusse ilmuma. Tekst 20
Preisi kuningat Friedrich II, Austria keisrit Joseph II ja Venemaa keisrinna Katariina II. Valgustusajastu enamik filosoofe elas Prantsusmaal. Rene Descartes rõhutas kõige rohkem mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust. Sellest lähtuvalt kirjutas ta 1637. aastal teose ,,Arutlus meetodist". Selles väitis Descartes, et teadmiste ainus allikas on mõistus ja kahelda tuleks kõiges mida kuulda ja lugeda, kuna alles siis on võimalik jõuda teadmiseni. Tema põhiprintsiip oli ,,Cogito, ergo sum", mis tähendab ,,Ma mõtlen, järelikult olen olemas". François Marie Arouet keda teatakse Voltaire nime all, sai tuntuks vanema valgustajate põlvkonna suurima ideoloogina. Ta huvitus paljudest erinevatest teadustest ja nähtustest. Voltaire meelest oli ühiskondlik- poliitilises tegevuses peavaenlaseks katolikukirik. Tema üheks tuntumaks lauseks on ,,Kui Jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda", millest on aru saada, et eksisteerib usk kõrgema olemasolusse
time during Civil War; "Eikonoklaste"); John Dryden (heroic couplet as new standard in poetry, satiric verses; influenced many 18th century writers; "Absalom & Achitophel") Augustan Age (early 18th century) admired and emulated the original Augustan Age Aftermath of the Glorious Revolution: Bill of Rights (constitutional monarchy), Act of Toleration (except Catholics); Treaty of Union (now Great Britain); growing empire, influenced situations in NA Age of Enlightenment: Descartes: "cogito ergo sum"; Thomas Hobbes "Leviathan" (liberal thought); Isaac Newton (new scientific views); John Locke (father of political liberalism) The British Empire: first expeditions (1496 Cabot); breaking into the Atlantic (1562); colonies (1584) Literature: rise in education standards and availability; high time for metaphors; Ancient Rome's traditions of direct polished and political writing; Oliver Goldsmith defining your own cultural moment; journalism
imikueas olemas. Ratsionalismi vastand empirism on aga mõttesuund, mis peab ainutähtsaks meelte kaudu saadud andmeid - kogemust. Tõelised on vaid üksikud objektid ja fenomenid. Empirism väidab, et inimene sünnib nii öelda puhta lehena ehk tabula rasa ning kõik oma teadmised ja kombed saab ümbritsevast ühiskonnast ja elu jooksul kogunenud kogemustest. Üks tuntuimaid ratsionaliste Rene Descartes on öelnud väite "Mõtlen, järelikult olen" ("Cogito ergo sum"), mis viitab sellele, et ainus, mida kahtluse alla panna ei saa on eneseteadvus ehk iseenda olemasolu. Decartes'i arvates tuleb kõiges muus kahelda. Mina usun, et selles väites on tõetera sees, sest loomulikult ma võin kahelda ümbritsevate esemete, kaasinimeste ja enda keha olemasolu üle. Ent kui ma kahtlen, siis olen ma igatahes enda kahtlusest ja enda kahtlevast minast teadlik, seega kahtluse suhtes ei saa ma enam kahelda. Kui ma kahtlen, et ma kahtlen, siis see kahtlus ju
Relatiivid on määratlused, mis sisaldavad suhet. Aristoteles õpetus keskteest. Aristoteles ei arva, et keskpaiga peab leidam äärmuste mingi aritmeetilise keskmisena. Ta ei arva, et äärmuslikke lahendusi peab alati välrima. Tähtis on üldine tasakaal, mitte üksikud teod. Mõnikord sobib jõuline emotsionaalne käitumine, teinekord jälle rõhutatud vaoshoitus. Kesktee on elu üldmääratlus, mis ei puuduta üksikuid tegusid. René Descartes kui ratsionalist cogito ergo sum. Descartes on küps sõnastama läänemaise filosoofia kuulsaimat üksikut ideed. Ükskõik kui kaval jumalike võimetega varustatud paha vaim ka poleks, ta saab mind eksitada vaid siis, kui mina olen olemas. Ekslikud kujutlused saab sünnitada ainult siis, kui ma olen olemas mõtleva olendina. Cogito ergo sum- mõtlen, järelikult olen olemas. René Descartes oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane.Ta oli 17. sajandi ratsionalismi isa
Pluralism- mitme lge käsitlus b) epistemoloogiline- tunnetamise probleem episteme- teadmine gnoseoloogia- tunnetuseõpetus TUNNETAMISE VÕIMALUSED 1) meeleline tunnetamine e sensuaalne tunnetamine Meelelisel tunnetamisel on piiratud iseloom. Meeleline tunnetamine võib olla moonutatud. 2) kogemuslik tunnetamine empeiria- kogemus tabula rasa-puhas leht 3) mõistuslik tunnetamine- ratsionaalne tunnetamine Rene Descartes- Prantsuse filosoof, kelle lause on Cogito ergo sum!- Mõtlen, järelikult olen olemas. 4) Irratsionaalne tunnetamine- mitte mõistuslik tunnetamine. Rajaneb alateadvusel. A. Schopenhauer- saksa filosoof. Tema arvates on tunnetamine aluseks tahe. Tahe on nagu tugev pime mees, kes kannab õlgadel jalutut nägijat meest. 5) religioosne tunnetamine- rajaneb ilmutusel. Ilmutus-inimesele avatakse midagi seni nähtamatut, mida me ise ei ole võimelised nägema (sündmus, unenägu). Religiooni parameetrid:
Ta sai nii ohtralt tellimustõid , et pidi kasutama abiliste abi. Kümnete kaupa valmis tal ajaloolise ja mütoloogilise või muu sisuga töid. Ka usuteemalised pildid lahendas Rubens enneolematu jõu ja kirega. Maiseid rõõme ja elu küllust ülistas Rubens oma suurtes mütoloogistes maalides.Heledanahalised naised, tõmmud mehed. TEADLASED Descartes- rõhutas mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust. "Arutlus meetodist" ilmus 1637a. Ta ütles, et on vaja kahelda kõiges. cogito, ergo sum (ma mõtlen, järelikult olen olemas) Voltaire(1694-1778)- "Purustage koletis!" katolikuku kiriku kohta. "kui Jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda!" Lähtus loodusõiguse teooriast. Tema poliitiline idaal oli valgustatud absolutism. Ta arvas , et tugev kuningas või keiser suudab filosoofide nõuannetest juhindudes ühiskonna ümber kujundada. Pidas kirjavahetust Katariina II ja Friedrich II- ga. Montesquieu: ühiskondlik-poliitiline teos : "Pärsia kirjad" (1721)
Et kaks pluss kaks ei pruugi olla neli. Kuid öeldakse, et Jumal on hea ja see pole tema loomuses meid eksitada ja petta. See tähendab, et tema loomuses poleks meid petta isegi mõnikord, seda viimast me aga väita ei saa. Mis järelduseni jõuame aga, on see, et kõik kahtlused tulenevad meist endist. Me ise oleme loojad nendele kahtlustele, oleme loonud, et kaks pluss kaks on neli ja see on ka põhjus neis kahelda. Seetõttu on põhjust kahelda kõiges. Kui kas mida, milles me ei kahtle? ,,Cogito ergo sum" - mõtlen, järelikult olen. Siit järeldub, et ainus asi, milles me ei saa kahelda on see, et me mõtleme ja eksisteerime. Juba hakates kahtlema selles, samal ajal me hakkame ka mõtlema. Järelikult selles, et me mõtleme, ei saa kahelda. Raskusaste 5 Kulunud aeg 5h Üheksas õppenädal, paaritu
mõistuse abil? Augustinus · Kogu olemine on loomult jumalik Renessanss · Jumalale ei saa läheneda mõistusega · Ideaaliks sai renessansinimene · Uus jumalatunnetus Barokk · Seda ajastut iseloomustas lepitamatute kontrastide vaheline pinge · Juhtlauseks oli "nopi päeva" · Idealism · Materialism Thomas Hobbes · Kõik nähtused koosnevad aineosakestest Descartes · Tõsikindla tunnetuse võib anda üksnes mõistus · "Cogito ergo sum" ehk "Ma mõtlen, järelikult olen olemas." Locke · Kõik meie mõtted ja ettekujutused on vaid meie poolt nähtu ja kuuldu peegeldus · Me võtame meelega vastu ainult lihtmuljeid · Meelte primaarsed ja sekundaarsed omadused Hume · "Kui hoiame käes mõnd raamatut, siis küsigem, kas see sisadab abstraktseid arutlusi suurustest ja hulkadest. Ei. Kas see sisaldab kogemustel põhinevat arutlust tõsiasjadest ja
annaabi.ee 
