FILOSOOFIA SOKRATES................................................................................................................... 2 PLATON........................................................................................................................2 ARISTOTELES............................................................................................................. 3 DESCARTES.................................................................................................................5 LOCKE...........................................................................................................................5 HUME............................................................................................................................6 KANT.............................................................................................................................7 WITTGENSTEIN JA ANALÜÜTILINE FILOSOOFIA........
monarhiat, geograafiline teooria René Descartes 1596-1650 ________ ,,Ma mõtlen, ratsionalismi rajaja, järelikult olen rõhutas vajadust kahelda usutõdedes olemas" Cogito, ergo sum François-Marie 1694-1778 ,,Filosoofilised ,,Kui harimatu pilkas katoliku kirikut, Voltaire kirjad" rahvahulk hakkab saadeti paaril korral vanglasse, tegutsema, riigikorraideaaliks oli valgustatud hukkub kõik" absolutism,
jumalikustanud rahvas või mõni muu subjekt seab end kõrgemale sotsiaalsest olemisest ja saab ainsaks ja kõrgeimaks ajaloolise protsessi kohtunikuks.Messianistlik liikumine (16601670) leidis aset pärast juutide rüüstamist ja tapmist hetman Bogdan Hmelnitski päevil b. - Nirvaana - Kui 8 voorust on olemas, jõutakse NIRVANA seisundisse (tõlkes kustumine). Tähendab kannatustest vabanemine. Nirvanasse jõudmine toimub tahtejõu abil buddha ainult õpetab, suunab ja näitab teed c. cogito ergo sum- - Ratsionalismi rajajaks oli prantsuse filosoof R. Descartes [dekart]. Ta on öelnud: COGITO ERGO SUM mõtlen, järelikult olen olemas. Kui inimene ei mõtle, järelikult pole teda olemas. Ratsionalismi peetakse prantsuse mõtlemistüübi filosoofiliseks aluseks. d. fatalism- on usk saatuse kõikemääravasse jõusse ning see on omane paljudele usunditele ja idealistlikele filosoofilistele vooludele. e
Maadeavastused Uue mõtteviisi teke hakati hindama inimmõistust, juurdlemisvõimet,vaatluste ja katsete tulemusel saadud teadmisi René Descartes (15961650) "Ma mõtlen, järelikult olen olemas" (Cogito, ergo sum.lad.k) Loodusteaduste edu: avastati uusi seaduspärasusi looduses,deism Tehnika areng Targad inimesed Inglismaa 18.saj kõige demokraatlikum riigikorraldus Euroopas sõna ja trükivabadus vaimne vabadus Üle Euroopa levis Prantsusmaa kaudu kogu kõrgem seltskond Euroopas valdas prantsuse keelt Usk vaatluste ja katsetega saadud teadmistesse Vaimse vabaduse hindamine Filosoofiline mõtlemine Mitmesuguste elunähtuste uurimine Kirjanduse väljaandmine CharlesLouis de Montesquieu (1689 1755) "Pärsia kirjad", 1748.a "Seaduste vaimus", Parim parlamentaarne monarhia, vajadus eraldada seadusandlik (parlament), täidesaatev (kuningas) ja kohtuvõim (sõltumatu kohus).T...
Sügis 2010 SISSEJUHATUS FILOSOOFIA AJALUKKU (lennukool) Kordamisküsimusi 1. Sokrates: sokraatiline meetod (loeng + ES lk 9-21) 2. Platoni ideedeõpetus (loeng + ES lk 22-37) 3. Platoni ühiskonnakäsitus (ES lk 37-43) 4. Aristoteles: ideedeõpetuse kriitika, metafüüsika, õpetus kategooriatest ja põhjustest (loeng + ES lk 44-67) 5. Aristotelese eetika: eudaimonism, kesktee, eluviisid (loeng + ES lk 67-74) 6. Descartes'i ratsionalism: kahtlus, tõsikindel tedmine, cogito ergo sum, keha ja hinge dualism (ES lk 103-118) 7. Kanti teoreetiline filosoofia: asi iseeneses, tunnetuse võimalikkuse aprioorsed tingimused, transtsendentaalne filosoofia, aru kategooriad, mõistuse ideed, traditsioonilise metafüüsika kriitika (ES lk 197-213) 8. Kanti eetika: kohus, kategooriline imperatiiv (ES lk 213- 220) 9. Nietzsche: platonismi ümberpööramine, nihilism, üliinimene (loeng + ES lk 307-331) Kirjandus - kohustuslik: ES = Esa Saarinen. Lää...
Inimene, kes usub, et ta ei tohi mitte kunagi meeli uskuda, langeb veel hullemasse eksitusse, kui mis tahes eksitus, millesse ta võib langeda meeli uskudes- (eelnevate tsitaatide allikas wikipedia vt. eelmist linki). Ja igaüks, kes kahtleb isegi selles, et kogu maailm on pettus ja illusioon, peab tunnistama tõde, et hetkel kui ta kahtleb, on ta olemas - sest seda, keda ei ole, ei saa ka petta! See mõttekäik on sarnane Descartesi cogito, ergo sum (mõtlen, järelikult olen olemas) filosoofilisele mõttekonstruktsioonile, kuid kui Descartes rajab sellele kogu oma filosoofilise süsteemi, siis Augustinuse puhul on see lihtsalt mõttekatke, millega ta pikemalt edasi ei tegele ja sestap jääb cogito, ergo sum ikkagi Descartesi filosoofia pärisosaks.
Rene Descartes sündis 1596 aastal. Ta oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane. Ta sündis parlamendinõuniku pojana. Ema suri siis, kui poiss oli veel väike ja ta kasvas üles vanaema juures. Saanud hariduse jesuiitide kollegiumist, läks Descartes õppima õigusteadust, kuid hiljem valis ta sõjalise karjääri. See viis ta Madalmaadesse ja Baierisse, kus ta leidis enda filosoofilise ülesande: mitte ainult lisada filosoofiale, vaid rajada see uuesti algprintsiipidest peale. Descartes oli vaga katoliiklane ja näitas suurimat aukartust vaimulike, eriti jesuiitide vastu. Kuid siingi ei saanud ta soovitud rahu. Ta peale kaevati protestant poolt, et tema filosoofia on ateistlik. Descartes oleks anted kohtu alla, kui Prantsuse saadik ei oleks vahele astunud. Ta veetis suure osa oma ülejäänud elust Madalmaades kus kirjutas ka suurema osa oma töödest. 53. aastaselt kutsuti ta Rootsi kuninganna Kristiina juurde, kellega oli olnud kirjavahet...
René Descartes 1596-1650 Prantsuse filosoof Uusaja filosoof, rajaja Matemaatik Füüsik Füsioloog Nooruses reisis palju, hiljem rohkem paigal Elu Õppis La Fléche'i jesuiitide kolleegiumis Katoliiklane Pärast sõjaväeteenistust asus ta elama Hollandisse Hollandi teoloogide tagakiusamise tõttu, suundus ta Rootsi (1649) Paar kuud pärast Rootsi saabumist suri kopsupõletikku Saavutused Suurteoses Geomeetria arendas välja analüütilise geomeetria ja rajas teed modernsele matemaatikale Tema kõige tundum teos on Metafüüsilised meditatsioonid Mehaanikas näitas liikumise ja paigalseisu suhtelisust Kosmogoonias arendas teadusele uut päikesesüsteemi loodusliku arengu ideed Sõltuvalt tema uurimustest matemaatika ja füüsika alal kujunes ka välja tema õpetus mateeriast ehk kehalisest substantsist Kaht...
Valgustusajastu Õ. §3 lk.22-27. Valgustuse mõiste • 18.sajand- valgustussajand. • Valgustust peetakse kõige olulisemaks vaimseks liikumiseks pärast reformatsiooni. • I.Kant „Valgustus on ajastu, kus inimene väljus tema omasüülisest alaealisusest.“ • Valgustus kritiseeris autoriteetidele, sh kirikule, tuginevat mõtteviisi ning innustas mõtlema iseseisvalt. • Usk mõistusesse kui maalilma tunnetamise peamisse allikasse- ratsionalism R.Descartes „Cogito, ergo sum.“ • Empirism- teadmiste allikaks on kogemus. F.Bacon • Deism- jumal küll lõi maailma, kuid ei sekku enam selle korraldamisse. Valgustusajale iseloomulikud jooned: • 1) hoogustub demokraatlike ideede levik (võitlus vanade poliitiliste ja religioossete dogmade vastu). Valgustajate ülim püüdlus oli juurutada ühiskonnas haridust ja teadmisi. Usuti kindlalt, et inimkonna hädades on süüdi vaimupimedus, harimatus ja keskajast pärit dogmad ja fanatism. Igasuguse progr...
Viigid - uue troonikandidaadi pooldajad(oranje Willem & Mary) Toorid - õigusjärgse troonipärija Jamesi pooldajad Õiguste bill - akt, millega reguleeriti parlamendi õigusi kuningavõimu piiramisel Õiguste Petitsioon - akt, mis kaitses isikuvabadusi ja omandiõigusi DESCARTES - prantsuse filosoof, kes rõhutas mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust. arvas, et teadmiste ainus allikas on mõistus ning kindla teadmiseni jõudmiseks on vaja kahelda kõiges. cogito, ergo sum VOLTAIRE - valgustajast ideoloog, mitmekülgne, võitles kat.k., loodusõiguse teooria, valgustatud absolutism(valitseja liit filosoofidega) MONTESQUIEU - valgustaja, kelle teosed mõjutasid paljude maade riigikorda, analüüsis 3 valitsemisvormi, konstituts.monarhia, võimude lahususe teooria, geogr. keskkonna teooria DIDEROT - filosoof, kes andis välja "Entsüklopeedia", peale selle esimeste köidete hävitamist jätkas illegaalselt väljaandmist SPENER - pietismi rajaja
Barokk ja klassitsism 17.sajand Barokk- Hispaania, Itaalia, Saksamaa kontrastid, vastandid ja äärmused Teatraalsus ja dramaatislised situatsioonid Fantaasia, mäng Metafoorsus ja sümbolid Erakordsed kangelased Tunded ja kirg Pessimism ja skeptilisus Segadus ehk reeglite eiramine Juhuslikkus Mitmemõtteline, mänglev Kirjanduses lemmikkujunditeks-elu kui unenägu, kui teater, kui vangla jne. Lope da Vega draama "Sevilla täht"(1623) Moto: Carpe diem!(kasuta päeva) Memento mori!(mäleta surma) Arhitektuur: Kadrioru loss Klassitsism-Prantsusmaa ja Inglismaa Mõistuspärasus, selgus ja loogika Range täpsus, reeglid ja kord Eeskujuks antiik Etikett ja moraal Kirjandus kui kasvatus vahend Teadmised ja haridus Välditi juhuslikkust, segadust ja tundeid Elu tõepärane kujutamine Lihtsus Elulised ja tõetruud kangelased Moliere komöödia "Tartuffe"(1664,1669) Moto: Cogito, ergo sum!(mõtlen, järelikult olen olemas) Artektuur: Tartu Ülikooli peahoone Põhi...
VALGUSTUSAJASTU 1670 – 1780.a. Valgustus on periood Euroopa kultuuriloos, mida iseloomustab usk mõistuse võimalikkusse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. Selle ajastu tekke eelduseks võib lugeda renessanssiajastut. Rene Descartes – Cogito, ergo sum (ma mõtlen, järelikult olen olemas) Usk mõistuse jõusse maailma ümber kujundamiseks ja paremaks muutmiseks. Alguse saanud Inglismaalt. Fr. Bacon – empirismi rajaja (isiklik kogemus), I. Newton (füüsika rajaja), Th. Hobbes – ühiskondlik leping – looduslik ja tsivilisatsiooni seisund – Bellum omnium contra omne – kõigi sõda, kõigi vastu. Enesesäilitamise instinkt.
Karismaatilised juhid Eesti juhtimismaastikul Raido Must V2E Andres Tarand Mina valisin Eesti karismaatilise juhi Andres Tarandi. Elulugu Sündinud 11. jaanuaril 1940 1963. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli Tallinnas. klimatoloogina ja töötas aastail 1965 Tema isa oli Helmut Tarand, kes oli 1968 ning 19701990 Eesti Teaduste eesti loodusteadlane, filoloog ja Akadeemia luuletaja. Tallinna botaanikaaias, aastail 1978 Tema naiseks on Mari Tarand ning ta 1982 oli ta botaanikaaia asedirektor ja on eesti raadioajakirjanik. 19881990 Tema poegadeks on Indrek ja Kaarel direktor. Tarand. Andres Tarand kirjutas 1980. aastal Kaarel Tarand on ajakirjanik ja Indrek nn Neljakümne kirjale. Laulva Tarand on Eesti ja Euroopa Liidu ...
doctus nemo nascitus - keegi ei sünni targana dum spiro, spero - kuni hingan, loodan errare humanum est - eksimine on inimlik historia est magistra vitae - ajalugu on elu õpetaja ira furor brevis est - viha on lühike hullumeelsus manus manum lavat - käsi peseb kätt o tempora, o mores - oh ajad, oh kombed exceptio confirmat regulam - erand kinnitab reeglit ars longa vita brevis - kunst on pikk, elu lühike citius, altius, fortius - kiiremini, kõrgemale, tugevamini femina mors anima - naine on hinge surm labor corpus firmat - töö tugevdab keha mens sana in corpore sano - terves kehas terve vaim omnia vincit amor - armastus võidab kõik sit tibi terra levis - olgu muld sulle kerge veni, vidi, vici - tulin, nägin, võitsin bibamus, moriendum est - joome, sest me peame surema per aspera ad astra - läbi raskuste tähtede Dies diem docet - päev õpetab päeva Honores mutant mores - amet muudab inimesi Tabula rasa - puhas tahvel audi, vide, sile - ku...
Näidendite kohta käivaist reegleist on tuntuim aja-, koha- ja tegevusühtsuse nõue. Peagi mandus klassitsism eelkäijate matkimiseks ehk epigoonluseks. Ainult Saksamaal suutsid 18. sajandi lõpus G. E. Lessing, J. W. von Goethe ja F. von Schiller antiikeeskujusid isikupäraselt mõtestades klassitsismi piiratusest vabaneda. Klassitsismi kui kunstisuuna fi losoofi line alusidee väljendub ilmekalt prantsuse teadlase René Descartes'i kuulsas tõdemuses Cogito, ergo sum (,,Mõtlen, järelikult olen olemas"), mis seab esiplaanile mõtte, mitte meelelise kogemuse. Klassitsism põhinebki ratsionalismil (lad ratio mõistus) Descartes'i rajatud fi losoofi lisel õpetusel. Suurima täiuse saavutas klassitsism 17. sajandil Prantsusmaal, kus temast sai lausa ametlik kultuuriideoloogia.Kui 1635. aastal asutati prantsuse keele arendamiseks ja ühtse kirjakeele puhtuse eest võitlemiseks Prantsuse
tegemine tegemine, vaatlus, eksperiment Kaasasündinud In hing ei ole sündides tabula In on sündides tabula rasa , alles ideed rasa, talle on mõistuse ideed elu jooksul kuj. Tänu kogemusele kaasasündinud, kuigi mitte valmis selleks, kes ta lõpuks on kujul, vaid soodumusena teatud (J.Locke) tõdedeni jõuda 7. R.Descartes ´i cogito. Selleks, et midagi väita tuleb enne kindlaks teha enda olemasolu. Ta alustas kõiges kahtlemises, ka selles, et ta on olemas. Kahtlus tulenes asjaolust, et meeled võivad meid petta. Ta jõudis järeldusele, et siis kui ta mõtleb on ta olemas. Cogito ergo sum. 9. Elea koolkond kui ratsionalismi eelkäija: · Miks võib koolkonda nimetada ratsionalismi eelkäijaks? · Parmenidese ja Zenoni arusaam maailmast.
16) veinis on tõde In vino veritas 17) nagu hüüdja hääl kõrbes Vox clamantis in deserto 18) raha ei haise Pecunia non olet 19) käsi peseb kätt Manus manam lavat 20) hunt hunti ei murra Lupus non mordet lupum 21) toitev ema Alma mater 22) häda võidetuile Vae victis 23) keelevääratus Lapsus linguae 24) niisis rõõmustage Gaudeamus igitur 25) mõtlen, järelikult olen olemas Cogito, ergo sum 26) maailma vastu Contra mundum 27) kiitusega Cum laude 28) päevast päeva Die die in diem 29) eksimine on inimlik Errare humanum est 30) minu arvates Ex mea sententia 31) kombe kohaselt Ex more 32) ära usalda ühtki inimest Ne humanus crede 33) ei midagi uut päikese all Nihil sub sole novum 34) ära puuduta mind Noli me tangere 35) mitte kes, vaid mis Non quis, sed quid 36) jumala töö Opus Dei 37) elulugu Curriculum vitae
Sündis La Haye külakeses, 1967.a kannab nime Descartes Prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane 17.sajandi ratsionalismi isa 1629. aastast elas Hollandis Kirjutas töid filosoofiast, optikast, geomeetriast ja hinge loomusest Lahkus Hollandist 1649. aastal 1650. aastal suri kopsupõletikku Descartes väitis, et kui inimene mõtleb, kas ta olemas on, siis ainuüksi mõtlemine tõendab seda, et ta on - Cogito ergo sum Elust Kõige produktiivsemal perioodil 1629-1649 elas vabameelses Hollandis. Muutis pidevalt oma aadressi ja pidas sõpradega ühendust kirja teel. Religioossetelt vaadetelt katoliiklane. Haridus ja elukäik Jesuiitide kolleegium La Fleche´is Keskkool Poitiers´s (õigusteadus) 1618.a Hollandi sõjavägi Alustas reisimist
Ladinakeelsed kõnekäänud Acta est fabula Lugu on lõppenud, kõik on läbi. Amat victoria curam Võit armastab hoolt, midagi ei saavuta ilma vaevata Ars longa, vita brevis est Kunst on pikk, elu lühike Audentes fortuna iuvat Julgeid aitab õnn Carpe diem qam minime eredula postero Kasuta tänast päeva, usalda vähe järgnevat (Horatius) Cogito, ergo sum Mõtlen, järelikult olen (R.Descartes) Concordia civium murus urbium Kodanike üksmeel on linnade müür Cras, cras, semper cras, sic evadit aetas Homme, homme, alati homme nii möödub elu Docendo dicimus õpetades õpime ka ise (Seneca) Dum spiro, spero Kuni hingan loodan (Ovidius) Dum vita est, spes est Kuni on elu, on lootust Errare humanum est Eksimine on inimlik Est modus in rebus Asjades on mõõt, kõigel on piir (Horatius) Exceptio probat regulam Erand kinnitab reeglit Fabula docet Lugu õpetab, et... Facta loquantur Kõnelegu teod ise enda eest Festin...
2. Tuleb kõiki olemasolevaid arvamusi ja seisukohti kriitiliselt analüüsida ning jätta alles ainult need, mille tõesuses ei saa olla vähimatki kahtlust. Oletame nüüd hetkeks, et ei ole ei Jumalat, ei taevast, maad, meil pole ei käsi, jalgu jne. Võib olla olid need kõik vaid illusioonid, mille lõi keegi kuri deemon. Kuid ühes asjas ma siiski ei saa kahelda selles, et ma kahtlen. Pole võimalik mõtlemine ilma mõtleva subjektita. Mõtlen, järelikult olen olemas (ld Cogito, ergo sum). See on kõige ilmselgem ja kõigele alustpanev tõde. Teine ilmselge tõde seostub ülimalt targa, võimsa ja täiusliku Jumala ideega, mille inimene oma mõistuses avastab. Jumala idee allikaks saab olla ainult Jumal ise, sest inimene, olles ebatäiuslik, ei suudaks luua ideed nii täiuslikust olevusest. Nii et teine ilmselge tõde kõlab: on olemas Jumal. Kolmas ilmselge tõde käib materiaalse maailma kohta. Aistingute põhjuseks on miski, mis
Puritaanid järgisid jumaliku ettemääratuse õpetust,pidasid oluliseks teha palju tööd ja elus edasi jõuda. Nõudsid riigikiriku täielikku puhastamist katoliiklusest ja muutusid äärmuslikeks. Puritaan-töökas, usklik, tagasihoidlik, kitsi, tõsine jne. Valgutus: oluliseks teerajajaks oli renessanss. Leviku tippaeg oli 18.saj. I valgustusfilosoofiks peetakse Rene Descartes'i: 1)teadmiste ainus allikas on mõistus; 2) teadmiseni jõudmiseks on vaja kahelda kõiges; 3)põhiidee on cogito, ergo sum e mõtlen, järelikult olen olemas. Voltaire. Tegelik nimi Francois Marie Arout, oli kirjanik, poeet,draamaturg, jurist ja ajaloolane. Voltaire kesksel kohal ühiskondlik-poliitilises tegevuses oli võitlus katoliku kirikuga. Poliitilise ideoloogia väljatöötlemisel lähtus ta loodusõiguse teooriast, mille kohaselt inimühiskond peab lähtuma loodusseadustest. Õiglane oli ühiskond, mille aluseks on vabadus ja omand. Poliitiline omand oli valgustatud
23) Qualis rex, talis grex milline on valitseja, selline on rahvas 24) Ab urbe condita linna asutamisest/algusest 25) Vae victis häda võidetuile 26) Memento mori mõtle surmale 27) Lapsus linguae keelevääratus 28) Audiatur et altera pars kuulake ka teist poolt 29) Gaudeamus igitur niisiis rõõmustage 30) Bis in die (bid) kaks korda päevas 31) Cum laude kiitustega 32) Canis meus id comedit mu koer sõi selle ära 33) Cogito, ergo sum ma mõtlen järelikult ma olen 34) Contra mundum maailma vastu 35) De die in diem päevast päeva 36) De nihilo nihil midagi ei tule millestki 37) Errare humanum est eksimine on inimlik 38) Et tu, Brute ka sina, Brutus 39) Ex mea sententia minu arvates 40) Ex more kombe kohaselt 41) Mens sana in corpore sano terve vaim terves kehas 42) Ne humanus crede ära usalda ühtki inimest 43) Nihil sub sole novum ei midagi uut päikese all 44) Noli me tangere
Descartes ja Locke René Descartes Elas aastatel 1596 1650 Prantsuse filosoof, matemaatik ja teadlane Peetakse esimeseks tänapäeva filosoofiks Ta oli 17. sajandi ratsionalismi isa Kuulus ütlus : "Cogito ergo sum,, - "Mõtlen, järelikult olen (olemas)" John Locke Elas aastatel 1632-1704 Inglise filosoof Empirismi peamine põhjendaja Moodsa tunnetusteooria kritiseerija Materialistliku sensualismi rajaja Suure pedagoogika teoreetik Kaine mõistusega, tagasihoidlik, tõsine ja kaalutlev inimene. Descartese teosed "Meditatsioonid esimesest filosoofiast" "Arutlus meetodist" "Hinge passioonid" Locke teosed "Epistola de tolerantia" "Essee inimmõistusest" Descartese filosoofia "Mu elu kulg võib olla jagatud lõpututeks osadeks, millest mitte ükski ei ole mitte mingil moel seotud teistega. Seega see, et olin olemas mõni aega tagasi, ei tähen...
21. Käsi peseb kätt manus manum lavat 22. Läbi raskuste tähtede poole per aspera ad astra 23. Ma ei õpi mitte kooli, vaid elu jaoks vitae, non scholae discimus 24. Maitse üle ei vaielda de gustibus non est disputandum 25. Me ei tea, ega saagi teada ignoramus et ignorabimus 26. Mis on lubatud Jupiterile, pole lubatud härjale quod licet jovi non licet bovi 27. Miski ei õitse igavesti nihil semper floret 28. Mõtlen, järgelikult olen olemas cogito, ergo sum 29. Naeruga kombeid parandama castigare ridendo mores 30. Naine on hinge surm femina mors amina 31. Olgu muld sulle kerge sit tibi terra levis 32. Pane tähele nota bene 33. Puhaku rahus requiescat in pace 34. Puhas tahvel tabula rasa 35. Raha ei haise pecuria non olet 36. Saatus on pime fortuna caesa est 37. Saladuskatte all sub rosa 38. Seal, kus on hea, on isamaa ubi bene, ibi patria 39
armastust joobnu ei varja tõtt 5. ars longa vita brevis – kunst on pikk, 29. labor omnia vincit – töö võidab kõik elu lühike 30. manus manum lavat – käsi peseb kätt 6. audi, vide, sile – kuula, vaata, vaiki 31. mente et manu – mõistuse ja käega 7. citius, altius, fortius – kiiremini, 32. omnia vincit amor – armastus võidab kõrgemale, tugevamini kõik 8. cogito, ergo sum – mõtlen, järelikult 33. ora et labora – palveta ja tööta 34. tempora, o mores! – oh ajad, oh olen olemas 9. credo, quia absurdum – usun, sest kombed! (Cicero) 35. otium reficit vires – puhkus kosutab see on mõttetu 10. cuius regio, eius religio – kelle maa, jõudu 36
Keskaeg Aurelius Augustinus – sündis Aafrikas, 19a jõudis religiooni juurde inspiratsioon piiblist, esimesena ühendas ristiusu ja Platoni Jumal lõi maailma – mis toimus varem? Varemat ei olnud, jumal on oma definatsioonis ajatu, enne jumala loomingut mingit aega ei olnudki. Aeg on alati subjektiivne (on vaja subjekti, kes seda aega tajuks). Jumal asub väljaspool aega, jumal ei ole subjekt. (EKSAMIL) ei ole tulevikku ega minevikku, vaid praegune hetk, sest aeg sünnib subjektis, tema tajus. Objektiivset aega ei ole. Keskaega tuli filosoofia läbi araablaste Aquino Thomas – skolastik (ratsionaalselt ära tõestada jumala olemasolu), põhilised teosed summa paganate vastu ja mingi summa veel, filosoofia ajalukku jumala tõestustega, ratsionaalselt mõistuse teel püüab ära tõestada jumala olemasolu. Ontoloogiline jumalatõestus. Tõestab jumalat aristotelese kaudu. Meil on põhjusteahelad, jumal on see, kes...
Siècle des lumières Siècle des lumières (prantsuse keeles "valgustamise aeg") Ajajärk Euroopa ajaloos, mida iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. Ajaline piirang: u 1680.aastad kuni 1780. aastad. Nimi pärineb saksa filosoof Immanuel Kantilt (kasutab seda ühes oma 1784. aastal ilmunud artiklis). vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse põhimõtetesse, vähenes usk kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse; Hakati eitama katoliku kiriku dogmasid (tuntumaid dogmasid on olnud Jeesuse neitsistsünni dogma ning paavsti ilmeksimatuse dogma) hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, hakati rohkem väärtustama demokraatiat, inimõigusi ja teadust. Maadeavastused Uue mõtteviisi teke Loodusteaduste edu Tehnika areng Kodanluse esiletõus Tekkeriik: Inglismaa Thomas Hobbes: 'kõikide sõda kõigi vastu'. Parimaks ...
Ladinakeelsed väljendid 1. tegelikult de facto 2. läbi raskuste tähtede poole per aspera ad astra 3. eluülikool alma mater 4. kiitusega lõpetama cum laude 5. tundmatu maa terra incognita 6. soovimatu isik persona non grata 7. puhas leht tabula rasa 8. CV e. elulugu curriculum vitae 9. karm seadus, aga (selline on) seadus dura lex, sed lex 10. olgu muld sulle kerge sit tibi terra levis 11. iseenesest per se 12. raha ei haise pecunia non olet 13. käsi peseb kätt manus manum lavat 14. puhkus taastab jõu otium reficit vires 15. mis on lubatud Jupiterile, pole lubatud härjale quad licet Jovi, non licet bovi 16. hunt jutus; kus hundist juttu lupus in fabula 17. inimene on inimesele hunt homo homini lupum est 18. hunt hunti ei murra lupus non mordet lupum 19. hüüdja hääl kõrbes vox clamantis in deserto 20. tulin nägin võitsin veni vidi vici 21. ei mill...
arvestuse A-rea küsimused. 1. Tunnetuse 3 võimalust A tunnetada meeleliselt ehk sensuaalselt (näen, kuulen, kompan B kogemusele rajanev tunnetamine ehk empiiriline tunnetus. Tunnetuse aluseks on kogemus. (Tean, olen kogenud). C .teaduslik ehk positiivne tunnetamine positivism, 2. selgita järgmised mõisted: - Cogito ergo sum - Ratsionalismi rajajaks oli prantsuse filosoof R. Descartes [dekart]. Ta on öelnud: COGITO ERGO SUM mõtlen, järelikult olen olemas. Kui inimene ei mõtle, järelikult pole teda olemas. Ratsionalismi peetakse prantsuse mõtlemistüübi filosoofiliseks aluseks. - Monism - (mono) monistid. Sellisel juhul räägitakse ühest algest. Thales leidis, et algeks on VESI. Vesi on kosmiline aine, maailma element, ja teda leidub palju. Anaximenes pakkus algeks ÕHKU. - Asi iseenses - tunnetusteoreetilisi vaateid. Asi iseeneses- ding an sich
Anaxagoras oli kosmopoliit määratles end maailmakodanikuna. b. - Nirvaana - Kui 8 voorust on olemas, jõutakse NIRVANA seisundisse (tõlkes Ütles lause kõikjal, kus on taevas peakohal, seal on minu kodumaa. kustumine). Tähendab kannatustest vabanemine. Nirvanasse jõudmine toimub tahtejõu C. III etapp abil buddha ainult õpetab, suunab ja näitab teed LEUKIPPOS ja DEMOKRITOS c. cogito ergo sum- - Ratsionalismi rajajaks oli prantsuse filosoof R. Descartes Esindavad aatomiõpetust. Maailm koosneb väikestest jagamatutest osakestest [dekart]. Ta on öelnud: COGITO ERGO SUM mõtlen, järelikult olen olemas. Kui ATOMOSTEST. Aatomite vahel on tühi ruum, mis võimaldab neil liikuda. Liikumise inimene ei mõtle, järelikult pole teda olemas. Ratsionalismi peetakse prantsuse põhjus ongi tühi ruum
Kool REFERAAT René Descartes Koostaja: Klass: Juhendaja: Üldine teave René Descartes (ladinapäraselt Renatus Cartesius ) sündis 31. märtsil 1596. aastal La Haye'i alevikus Lõuna-Prantsusmaal Bretagne parlamendinõuniku Joachim Descartes'i pojana. René Descartes oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane. Descartes suri 11. veebruaril 1650. aastal Stocholmis. Õpingud 1604. aastal alustas Descartes õpinguid La Fleche'is Jesuiitide kolleegiumis, kus ta õppis kirjandust, grammatikat, teadust ja matemaatikat. 1614. aastal lahkus ta Jesuiitide kolleegiumist ning asus õppima õigusteadust Poitieris. Diplomi õigusteaduses sai ta 1616. aastal. Lisaks õppis Descartes veel psühholoogiat, tehn...
omaduste algupära on vaimne, ka materiaalsuse oma. Tegelikult ongi kõikide asjade kõik omadused ilma eranditeta vaimsed ning nad pärinevad meist, mitte asjadest. Selle tõestuseks on see, et tajume erinevaid asju erinevalt ja seetõttu omistame neile erinevaid omadusi. Descartes on jõudnud järeldusele, et tema olemise olemus on olla puhtalt mõtlev asi. Ning Berkeley on kindel, et tema idealismis on võimalik säilitada fantaasia ja reaalsuse erinevust. Rene Descartes'i ütlus on: cogito, ergo sum (mõtlen järelikult olen olemas). George Berkeley ütlus: esse est percipi ( olemas olla tähendab olla tajutav).
Tema dualism lahutas vaimu ja mateeria kaheks eraldi seisvaks, kuid teineteisest mõjutatavaks substantsiks Inimesekäsituses arvas, et inimene on kui passiivse mehaanilise keha ja aktiivse mõtleva hinge ühendus ning loomadel teadvust ei olevat Meelepetteid ja arutluskäikude vildakust põhjendas inimest eksiteele juhtiva genius malignus`e (lad. "õel, salakaval vaim") kujundiga Soovitas alati kõiges kahelda Jõudis teesini cogito, ergo sum ("mõtlen, järelikult olen olemas") Jumalatõestuses püüdis rakendada ontoloogilist tõestusviisi Ta oli 17. sajandi ratsionalismi isa Hiljem kujunes tema mehhanitsistliku maailmapildi alusel välja filosoofiline õpetus kartesianism Kasutatud kirjandus Locke: Eesti Entsüklopeedia 5. köide Descartes: Tea entsüklopeedia 5. köide Tänan tähelepanu eest!
14) Homo homini lupus est inimene on inimesele hunt 15) Lupus non mordet lupum hunt hunti ei murra 16) Tabula rasa puhas tahvel 17) Alma mater toitev ema 18) Rara avis haruldane lind 19) Sic transit gloria mundi nii kaob selle ilma hiilgus 20) Vae victis häda võidetuile 21) Memento mori mõtle surmale 22) Lapsus linguae keelevääratus 23) Audiatur et altera pars kuulake ka teist poolt 24) Gaudeamus igitur niisiis rõõmustage 25) Cum laude kiitustega 26) Cogito, ergo sum ma mõtlen, järelikult ma olen 27) Contra mundum maailma vastu 28) De die in diem päevast päeva 29) Errare humanum est eksimine on inimlik 30) Et tu, Brute ka sina, Brutus 31) Ex more kombe kohaselt 32) Mens sana in corpore sano terve vaim terves kehas 33) Carpe diem haara päeva 34) Omnia vincit amor armastus võidab kõik 35) Opus Dei jumala töö 36) Vox populi vox dei rahva hääl on jumala hääl 37) Vivat, crescat, floreat
Klassitsism muusikas Ligikaudu sada aastat väldanud klassikaline stiil sai alguse 18.sajandi teisel poolel eelkõige Itaalias ja Prantsusmaal. Senised ektsentrilised barokivoolud asendusid klassitsismi ratsionalismiga. Kõige paremini iseloomustabki klassikalist stiili prantsuse teadlase René Descartes'i kuulus tõdemus Cogito, ergo sum (,,Mõtlen, järelikult olen olemas"). Samuti on tuntud selle ajastu tähtsamad filosoofid Jean-Jaques Rousseau ja Voltaire. Näiteid klassitsismist võiks tuua veelgi, kuid sellegipoolest tekib küsimus, milline oli klassitsism muusikas ja kuidas see väljendus? Sõna klassitsism tuleneb ladinakeelsest sõnast classicus, mis tähendab esmaklassilist ning just esmaklassiline see muusika ongi. Kõik 18.sajandi keskel sündinud uued vormid ja zanrid
kahelda? Jah! Midagi saab tõsikindlalt teada! D. on küps sõnastama läänemaise filosoofia kuulsaimat üksikut ideed. Sest ükskõik kui kaval jumalike võimetega varustatud paha vaim ka poleks, saab ta eksitada mind siis kui mina olemas olen. Jumal või paha vaim saab tekitada mulje, et istun, paber käes, kamina ääres, ainult siis kui on olemas midagi m i d a eksitada. Ekslike kujutisi saab tekitada mu meelde kui olen olemas mõtleva olendina. Cogito, ergo sum mõtlen, järelikult olen olemas. Ma saan kahelda, vaid siis kui ma ise olen olemas ja kui kõik muu ongi meelepett ja väär ja vale ja tekitab kahtlust, siis ühes asjas kahelda ei saa - iseenda olemasolus, sel hetkel kui sa kahtled. (on tõsi, et poolteist tuhat aastat enne D. väljendas Augustinus cogito argumendi formaalselt õigesti, kui tema puhul oli see möödaminev teema. D. puhul, aga kogu tema filosoofia lähtekoht.) Hing ja keha.
In vino veritas, in aqua sanitas. XXXVII. Öös on tõde. / Hommik on õhtust targem. In nocte consilium. XXXVIII. Enne võitu ära laula triumfeerides / Ära hõiska enne õhtut. Ante victoriam ne canas triumphans XXXIX. Maitse üle ei vaielda. De gustibus non est diputandum. XL. Kuni hingan, loodan. Dum spiru, spero. XLI. Elada tähendab mõelda. Vivire est cogitare XLII. Ma mõtlen, järelikult olen(olemas). Cogito, ergo sum. XLIII. Eksimine on inimlik. - Errare huminum est. XLIV. Nägu on hinge näitaja. / Silmad on hinge peegel. Vultus index anime est. XLV. Sügav vesi on vaikne. / Vaga vesi, sügav põhi. Aqua profunda est quieta. XLVI. Kui tahad olla armastatud, armasta (ise). Si vis amari, ama. XLVII. Armastus sünnitab armastust. Amor gignit amorem XLVIII. Haridus jätab jälje käitumisele. / Tegevus muutub harjumiseks. Abeunt studia in mores. XLIX
Pagulaskirjandus 1944.a Pagulus 1950.a kirjanike liidus puhastus, sotsialistlik realism 1956 sulaaeg 1962 kasseti põlvkond närbujad Proosas - Lähiminevik analüüs Dramaatikas realistlik elupilt Luules undergraund kirjandus. Kirjandus - metafoor ülekaalus, ridade vahele kirjutamine Sisepaguluses J. Semper, K.Merilass, B.Alver, M.Raud Siberisse H.Talvik, H.Raudsepp Undergraund kirjandus P.E.Rummo, J.Kross, J.Kaplinsk, H.Rummel Hävitati rahvuskultuuri, 1950.a saadeti irjanike liidust välja 48 isikut Eesti kultuuri nõukogustamine, kirjanduselu kiratses Ühisjooned: 1) sündunud Eestis, kuid looming välismaal 2) ühised teemad pagulase saatus, kodumaa austus Tähtsus: kirjandust ilmus rohkem kui Eestis, tervelt 780 teost. 1940-1950 säilitasid ja kandsid edasi pagulased. Suuremad kogukonnad USA, Rootsi, Kanada, jätkati kirjanduse väljaandmist, Hoida ja arendada traditsio...
Esimeseks teadmise nõudeks on, et inimene peab uskuma 3. Skeptitsism on mõtteviis, mis seab argumenteeritult kahtluse alla mingi valdkonna õpetused ja teooriad. 4. Ratsionalism, tunnetusteoreetiline suund, mille järgi kõik tõelised teadmised pärinevad mõistuse enese omadustest. Kogemus on seejuures vaid mõistuse tegevuse ajend ja vähem väärtuslike teadmiste allikas. Tõe kriteeriumiks peab ratsionalism teadmiste selgust ja loogilist korrektsust. Rene Descartes ,, Cogito ergo sum" (ma kahtlen, järelikult olen olemas). 5. Pragmatism on suund filosoofias, mis asetab rõhu praktikale ja tegutsemisele teadmise, väärtuse või tähenduse alusena. 6. Idealism on teoreetilises filosoofias mis tahes positsioon, mis peab vaimu, teadvust või ka keelt mateeria suhtes kas ontoloogiliselt või tunnetuse seisukohast primaarseks. Reaalsus on mitte materjaalne. 7. Fenomenoloogia on filosoofia suund, mis peab filosoofilise uurimise fundamentaalseks üksuseks fenomeni.
Kontrolltöö Nimi: ..................... §7.-9. 1. Seleta mõiste deism. 17.-18. sajandil levinud õpetus jumalast, kui maailma loojast, kes aga ei sega end looduse ja ühiskonna ellu 2. Seleta mõiste valgustus. Periood Euroopa kultuuriajaloos 1680. aastatest kuni 1780. aastateni. Seda iseloomustab uks mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine 3. Nimeta riik kus valgustus tekkis. Inglismaa. Nimeta riik kus valgustus peamiselt levis. Prantsusmaa 4. Kuidas levisid valgustusaja ideed? Nimeta kaks levimisviisi. 1) Raamatute kaudu 2) Läbi Inglismaa õpetlaste, kes rääkisid Valgustusajastu ideedest Prantslastele 5. Ühenda paarid. Francois-Marie Voltaire ,,Tagasi loodusesse!" Charles-Louis de Montesquieu ,,Cogito., ergo sum" ,,Ma mõtlen, järelikult olen olemas" J...
Valgustuse kujunemise eelduseks oli kahtlemata teaduse areng, mis pani paljud filosoofid kahtlema vanades tõdemustes ning kutsus esile kriitilise mõtlemise. Seega valgustuse ideoloogia rajajateks võib pidada filosoofe. Prantsuse mõtteteadlase Rene Descartes'i põhiteos ,,Arutlus meetodist'' väidab, et teadmiste ainsaks allikaks on inimese mõistus. Descartes kutsus kahtlema kõiges, sest just nii jõutakse tõsikindlate teadmisteni. Sellest tulenevalt sündis filosoofi põhiprintsiip cogito, ergo sum (ma mõtlen, järelikult olen olemas). Kuna mõttelend valgustusajastul oli kõrge mitmetel filosoofidel, siis leidub ka vaateid, mis eristuvad üksteisest. Seda võib täheldada arusaamadest ideaalsete poliitiliste vormide ja ühiskonna korralduse teemal. Voltaire lähtus poliitilise ideoloogia väljatöötamisel loodusõiguse teooriast, mille kohaselt peaks inimkond lähtuma loodusseadustest. Tema poliitiliseks ideaaliks oli valgustatud
15) Ex tempore* - Hetkest väljas (out of the time) 21) Corpus delicti – Õigusrikkumise keha (body of crime) Tekst 9 9) Omnis definitio in iure civili periculosa est (Iavol.) -Iga defineerimine tsiviilõiguses on riskantne (problemaatiline). 11) Libertas inaestimabilis res est - Vabadus on hindamatu asi. Tekst 14 8) Prima facie- esmapilgul, näiliselt 9) Primus inter pares- esimene võrdsete seas 10) Unum et idem- üks ja sama Tekst 16 17) Cogito, ergo sum (Rene Descartes) – mõtlen, järelikult olen olemas. 21) Ius naturale est, quod natura omnia animalia docuit – loomuõigus on see, mida loodus on õpetanud kõigile elusoenditele. 3 Tekst 17 10) Senator post sexagesimum et quintum annum in curiam venire non cogitur nec vetatur. (Sen.) – Alates 65. eluaastast ei pea senaator enam kohtusse ilmuma. Tekst 20
Valgustus- murrang inimkonna vaimuelus Valgustusajastuks nimetatakse perioodi 17. sajandi lõpust kuni 19. sajandi alguseni, mil vähenes usk religioossetesse teemadesse, kirikusse ja vaimueluga tegelevate inimestesse ning hakati mõtlema aina rohkem mõistuspärasustele, teadusele ja inimeste õigustele. Valgustusaja nimetusega taheti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedustest kus tavainimesi alahinnati ja ära kasutati. See kõik mõjutas väga tugevalt ka erinevaid valitsejaid, näiteks Preisi kuningat Friedrich II, Austria keisrit Joseph II ja Venemaa keisrinna Katariina II. Valgustusajastu enamik filosoofe elas Prantsusmaal. Rene Descartes rõhutas kõige rohkem mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust. Sellest lähtuvalt kirjutas ta 1637. aastal teose ,,Arutlus meetodist". Selles väitis Descartes, et teadmiste ainus allikas on mõistus ja kahelda tuleks kõiges mida kuulda ja lugeda, kuna alles siis on võimalik jõud...
William Shakespeare (1564-1616) playwright, actor, poet 37 plays, over 400 screen adaptions Lord Chamberlain's Men, King's Men, The Globe Early life: John Shakespeare, Mary Arden, 2 sis', 3 bros; married Anne Hathaway 3 children Life in London: 1599 built Globe, 1623 first compilation Forms: classical & history plays, comedies+tragedies, poetry Style: metaphors, rhetorical phrases, free flow of words, unrhymed iambic pentameter; deviations Renaissance (end of 14th century) Italy, reaches rest of Europe Elizabethan era (16th II h - 17th I h) Theatre: combined medieval theatre, morality plays & Roman drama to create Elizabethan tragedy Poetry: Italian influences, sonnet (English: cddc ee) Rulers of England: Henry VII (brings prosperity, repairs economic situation; made alliances); Henry VIII (beginning of English reformation; killed "traitors"; 6 marriages); Mary I (Catholic); Elizabeth I (The Virgin Queen restores order; Religiou...
Olen ma empirist või ratsionalist? Käesolevas essees käsitlen teemast empirism ja ratsionalism ning püüan jõuda järelduseni, kas mina ise olen pigem empirist või ratsionalist oma filosoofilistelt maailmavaadetelt. Nii empirism kui ka ratsionalism on valgustuse kaks suunda, mis vastanduvad üksteisele. Mõlemal on omad kombed ja uskumused, mis kattuvad väga vähe. Kuid mõlemad pühenduvad nii öelda iseendale, inimese mõttemaailmale ja olemusele, mitte niivõrd maailma asjadele. Ratsionalism tähendab mõistuspärasust, mõistlikkust. See on filosoofias suund, mis peab inimmõistust ainsaks õige teadmise allikaks ning ühtlasi teadmise õigsuse mõõdupuuks. Selle suuna järgi sünnib inimene kogu oma teadmiste ja tarkustega. Tal on kõik ideed kohe olemas, kuid ükshaaval hakkab neid välja tooma ja ellu viima. Ka kõik tema kogemused ning kombed on juba imikueas olemas. Ratsionalismi vastand empirism on aga mõttesuund, mis peab ainu...
Relatiivid on määratlused, mis sisaldavad suhet. Aristoteles õpetus keskteest. Aristoteles ei arva, et keskpaiga peab leidam äärmuste mingi aritmeetilise keskmisena. Ta ei arva, et äärmuslikke lahendusi peab alati välrima. Tähtis on üldine tasakaal, mitte üksikud teod. Mõnikord sobib jõuline emotsionaalne käitumine, teinekord jälle rõhutatud vaoshoitus. Kesktee on elu üldmääratlus, mis ei puuduta üksikuid tegusid. René Descartes kui ratsionalist cogito ergo sum. Descartes on küps sõnastama läänemaise filosoofia kuulsaimat üksikut ideed. Ükskõik kui kaval jumalike võimetega varustatud paha vaim ka poleks, ta saab mind eksitada vaid siis, kui mina olen olemas. Ekslikud kujutlused saab sünnitada ainult siis, kui ma olen olemas mõtleva olendina. Cogito ergo sum- mõtlen, järelikult olen olemas. René Descartes oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane.Ta oli 17. sajandi ratsionalismi isa
Pluralism- mitme lge käsitlus b) epistemoloogiline- tunnetamise probleem episteme- teadmine gnoseoloogia- tunnetuseõpetus TUNNETAMISE VÕIMALUSED 1) meeleline tunnetamine e sensuaalne tunnetamine Meelelisel tunnetamisel on piiratud iseloom. Meeleline tunnetamine võib olla moonutatud. 2) kogemuslik tunnetamine empeiria- kogemus tabula rasa-puhas leht 3) mõistuslik tunnetamine- ratsionaalne tunnetamine Rene Descartes- Prantsuse filosoof, kelle lause on Cogito ergo sum!- Mõtlen, järelikult olen olemas. 4) Irratsionaalne tunnetamine- mitte mõistuslik tunnetamine. Rajaneb alateadvusel. A. Schopenhauer- saksa filosoof. Tema arvates on tunnetamine aluseks tahe. Tahe on nagu tugev pime mees, kes kannab õlgadel jalutut nägijat meest. 5) religioosne tunnetamine- rajaneb ilmutusel. Ilmutus-inimesele avatakse midagi seni nähtamatut, mida me ise ei ole võimelised nägema (sündmus, unenägu). Religiooni parameetrid:
Ta sai nii ohtralt tellimustõid , et pidi kasutama abiliste abi. Kümnete kaupa valmis tal ajaloolise ja mütoloogilise või muu sisuga töid. Ka usuteemalised pildid lahendas Rubens enneolematu jõu ja kirega. Maiseid rõõme ja elu küllust ülistas Rubens oma suurtes mütoloogistes maalides.Heledanahalised naised, tõmmud mehed. TEADLASED Descartes- rõhutas mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust. "Arutlus meetodist" ilmus 1637a. Ta ütles, et on vaja kahelda kõiges. cogito, ergo sum (ma mõtlen, järelikult olen olemas) Voltaire(1694-1778)- "Purustage koletis!" katolikuku kiriku kohta. "kui Jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõelda!" Lähtus loodusõiguse teooriast. Tema poliitiline idaal oli valgustatud absolutism. Ta arvas , et tugev kuningas või keiser suudab filosoofide nõuannetest juhindudes ühiskonna ümber kujundada. Pidas kirjavahetust Katariina II ja Friedrich II- ga. Montesquieu: ühiskondlik-poliitiline teos : "Pärsia kirjad" (1721)
Helen Vaupere 123592IABB Kahtlus Oma esitluses Descartese kahtluse kohta põhinen tema kuuele meditatsioonile. Järeldan tema esimesest meditatsioonist, et mida noorem on inimene, seda vähem ta kahtleb. On olemas isa, ema, kodu selles ei saa kahelda. Ometi mida vanemaks sirgume seda rohkem tekib meie arus kahtlusi tänu meie kogetule. Nii leiab ka Descartesm, et on palju eksiarvamusi, mis ta on nooruses tõe pähe omaks võtnud ning kui kahtlane on kõik, mis ta on nende peale hiljem on ehitanud. Kui tahta mida kindlat ja püsivat paika saada, tuleb peale hakata alustest. See tähendab tuleb maatasa teha kõik senised eksiarvamused. Nii leiab autor, et kõik mida ta tõeseks on pidanud on ta saanud tänu oma meeltele. Ometi toodavad meeled kujutisi, mis meid petavad. Siinkohal võib t...
Jostein Gaarde "Sofie maailm" 12.b Jostein Gaarder · Sündinud 8. augustil 1952. aastal Oslos · Üles kasvanud pedagoogide peres · Lõpetanud Oslo Katedralikooli ja Oslo Ülikooli · Elukutselt õpetaja, erialaks on filosoofia Looming · Kirjutab sageli laste vaatenurgast, püüdes näha maailma läbi nende pilgu · Kirjutadb juttude sisse omakorda lugusid · Läheneb oma lugudes maailmale filosoofilise pilguga · Soovib oma teostega äratada tänapäeva pealiskaudses inimeses jumalikku olevust Teosed · Apelsinitüdruk (2004) · Sirkusdirektørens datter (2001) · Mängukaartide saladus (1990) · Sjakk Matt (2006) · Saladuslik jõulukalender (1992) · De gule dvergene (2006) · Sofie maailm (1991) · Slottet i Pyreneene (2008) · Vita brevis (1996) · Maya (1999) · Diagnosen og andre noveller (1986) · Froskeslottet (1988) · Bibbi Bokkens magiske bibliotek (1993) · I et speil, i en gåte (1...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
