Maalingud varakristlikes katakombides Kokku korjanud: Egle Vändre 2007 Hea karjane St. Callisto katakomb Taaniel lõukoerte augus, Via Latina katakomb Kolm meest ulises ahjus Priscilla katakomb Jeesus  Alfa ja oomega Commodilla katakomb St. Sebastiani katakomb Hea karjane Domitilla katakomb Hea karjane, palvetavad figuurid, Joona lugu Priscilla katakomb Herakles Hesperidese aias Via Latina katakomb Samson ja lõukoer Via Latina katakomb Püha Paulus Praetextatuse katakomb Priscilla katakomb Kasutatud raamat ja viited: John Lowden ,,Early Christian and Byzantine Art" 1997 Phaidon Press Limited http://campus.belmont.edu/honors/catacombs/catacombs.htm http://www.jesuswalk.com/christian-symbols/
sõnade ja tegude ühtsust ning Jeesuse eeskujuks ja ideaaliks pidamist. Roomlastele oli vastuoluline ka kristlaste alandlikkuse nõue, käsk armastada mitte ainult oma ligimest vaid ka vaenlast, eriti aga mõte, et jumala ees on kõik võrdsed. Seepärast võtsid Rooma valitsejad aeg-ajalt ette kristlaste tagakiusamisi. Piinamised ja hukkamised aga ei suutnud usu levikut pidurdada. Tagakiusamise tõttu pidid kristlased koos käima katakombides - maa-alustes labürintides, kuhu nad ka oma surnud matsid. Rooma linna all ulatus käikude kogupikkus peaaegu 900 kilomeetrile. Käigud ei olnud ühesuguse laiuse ja kõrgusega, vaid avardusid saalideks, kus sai koosolekuid pidada. Seintesse olid uuristatud suured tühemikud, kuhu asetati surnu. Tühemik kaeti kinni marmorplaadiga. Aastal 313 kuulutas uus keiser Constantinus ristiusu lubatuks. Aastal 380 aga kuulutati kristlus riigi ametlikuks usundiks.
KUJUTAV KUNST OLI KEELATUD. Pühakiri e. Piibel oli kõige tähtsam, sellega arenes ka raamatukunst ja illustratsioonid.Piiblilehed olid pärgamendist ja piibel oli raamatuks köidetud. Kuna aga paljud lugeda ei osanud, sai alguse miniatuurmaal ja tekst pandi ka piltidesse. Et mitte vahele jääda(kui kristlus oli rooma riigis keelatud ja taga kiusatud), toimusid jutlused vabas looduses, jõukamate liikmete aedades jne. Neist on leitud infot ka katakombides( seinamaalid). Katakombides olid kujutatud kristliku kultuuri pilte. See meenutas rooma seinamaali, kuid oli kristliku teemaga. Seintel kujutati vana testamendi lugusid, moosese lugusid või palvetaja motiive. Katakombides olid seintes nisid , kuhu maeti kirstud. Seal peeti ka jumalateenistusi. Katakombides on palju inimeste luid , sest hauad said täis. Siis hakati luudest erinevaid kujundeid moodustama, enamasti riste. sümboolika oli kristlikus maailmas oluline, sest ei osatud lugeda. Kristluse sümbolid- karjane,
Sajandist. Sarkofaagid maeti maa-alustesse koobastesse ehk katakombidesse. Sarkofaagi matmine sai siiski osakd vaid jõukamatele kristlastele *Katakombid on maa-alused koopad, mille seintesse maeti surnuid. Osalt olid need looduslikud, osalt inimeste kätetöö. Katakombe on leitud mitmel pool Lähis-Idas, Itaalias jm. Need koosnevad käikudest ja hauakambritest. Näiteks Rooma linna all ulatus käikude kogupikkus ligi 900 kilomeetrini, moodustades hiiglasliku mitmekorruselise labürindi. Katakombides on poolringikujulised seinahauad ehk arkosooliumid. Katakombides leiduvad ka esimesed varakristlikud kunstiteosed, peamiselt seina- ja laemaalid. Seintel olid enamasti freskod, millel kujutati stseene Uuest ja Vanast Testamendist. Näiteks Vanast Testamendist Aadam ja Eeva õunaga, Mooses saamas jumalalt kümmet käsku, Uuest Testamendist Kristus hällis, Kristuse imetegudestseenid, Kristuse saabumine Jeruusalemma jne. *Kirikud: Esimestel sajanditel kristlikke kirikuid praktiliselt ei ehitatud
EesAasias tekkinud ristiusk hakkas Rooma riigi aladel levima pärast Jeesus Kristuse surma. Ristiusku levitasid Peetrus ja Paulus. Jeesuse vanim õpilane. Suri Roomas märtrisurma umbes aastatel 6467. Maetud sinna, kus tänapäeval kerkib Vatikanis maailma suurim kristlik pühavaimu Peetri kirik. Olid kasutusel 1.4. sajand. Looduslikud koopad või pehmesse pinnasesse kaevatud käigud, mis mõnikord kilomeetrite pikkuselt kulgesid linnade all. Katakombides leiduvad esimesed varakristlikud kunstiteosed, peamiselt seina ja laemaalid. Meenutavad rooma seinamaale. Temaatikas pole enam erootilisi motiive ja kõike, mida võiks seostada paganlike jumaluste kummardamisega. Kujutati sageli stseene, mis kujutasid surma. Maaliti kergeid ja lendlevaid figuure. Lähedased hellenistlikule seinamaalile. Vabalt seisev skulptuur ei leidnud varakristluse päevil peaaegu üldse viljelemist.
M. Mussorgski 1839-1881. Vene helilooja. Modest Mussorgski andis olulise panuse vene rahvusliku muusika arengusse. Tema veendumus oli, et kunst peab kajastama tegelikku elu. Nii pärinebki sageli tema teoste ainestik ajaloost. Tema helikeel oli oma aja kohta uudne ja julge, eirates rangeid harmoonia reegleid. Tema varajase surma nädal pärast 42. sünnipäeva põhjustas alkoholism. Sündis Pihkva kubermangus. Temast pidi saama sõjaväelane, kuid huvi muusika vastu osutus tugevamaks. Ta õppis kompositsiooni M. Balakirevi juures, kuid suures osas oli ta iseõppija. Pärast sõjaväest lahkumist töötas ametnikuna. Mussorgski helikeel oli oma ajastu kohta julge ja uudne  eiras rangeid harmoonia reegleid. Paljude teoste ainestik pärineb ajaloost, keskne on õigusteta talupoja saatus. Tema enimtuntumad teosed on ooper ,,Boriss Godunov"(1869) ja klaveripalade tsükkel ,,Pildid näituselt"(1874). Oli ,,Võimsa Rühma" l...
Santa Priscilla katakomb Roomas. Maalingud pärinevad 3. sajandist. Apostel 3. saj. keskpaik. Kolm meest tulises ahjus. u. 3. sajandi keskpaik. Santa Priscilla katakombid. Hea karjane. 3. saj. keskpaik. Santa Priscilla katakombid. Püha Peetruse basiilika Vatkanis. Alustatud 333, asendatud 15.17. saj. praegu Peetri kirikuga. Püha Peetruse kirik Santa Maria Maggiore Santa Sabina Maalikunst Kiriku seintel ja katakombides  Seinamaalid  Mosaiigid (kivid ja klaas)  Raamatukunst (pärgament)  miniatuurmaal  Triptühhon 3me osaline altaripilt (avatav altar) Temaatika  Pühakirja lood (eelkõige Vana Testament)  Inimesed on pikkades rõivastes, tõsised, pühalikud  Värvid: heleroheline, kuld, helesinine, lillakas ooker Katkend Kuningate raamatust, folio 1 r, Quedlinburg Itala, c. 42550. Kasutatud materjal INTERNET
Rooma riigi idaosas, Palestiina aladel, tekkis uus usund  ristiusk, mis levis kiiresti kogu Rooma riigis. Koos kristlusega tekkis ka varakristlik kunst. Varakristlus arenes Rooma aladel ja Vana-Rooma kunstiga paralleelselt. Ristiusk kuulutas, et Jumala ees on võrdsed kõik inimesed, nii orjad kui vabad, nii rikkad kui vaesed. Kristlus on radikaalne (konkreetne, ühesuunaline), nõudes sõnade ja tegude ühtsust, usu ja igapäevaelu ühendamist, Jeesuse elukäigu eeskujuks pidamist, alandlikkust, armastust nii ligimese kui vaenlase vastu, väites, et igapäevaelu väärtused ja kohustused on tühised Messia uue tuleku ees. Kuigi Rooma riik suhtus teistesse usunditesse sallivalt, sattus ristiusk sellega vastuollu. Kristlasi heideti amfiteatris metsikute kiskjate ette, piinati ja löödi risti. See avaldas aga vastupidist mõju, usk mille nimel surma mindi tekitas aukartust. 3. saj. peale Kristust sattus Rooma riik kriisi. 313-ndal aastal kuulutati risti...
Tsentraalehitised olid enamasti kaetud kupliga. Lihtsaim tüüp on kupliga varustatud sõõrümar ehitis- näiteks Panteon. Ristiusu ehitistest võiks mainida Püha Georgi kirikut Salonikis. Varakristlik maalikunst jaguneb kaheks. Raamatumaal e. miniatuurmaal. Põhiliselt pärgamendile maalitud värvilised pildid, mis selgitasid teksti. Vanimad käsikirjad pole paraku säilinud. 5.-6. sajandist pärinevad käsikirjad on kõrgetasemelised. Seina- ja laemaalid. Neid leidub katakombides. Meenutavad Rooma seinamaale, suured erinevused temaatikas. Sisse on viidud keeruline kristlik sümboolika. Igapäevastes motiivides on vihjeid ristiusu õpetusele ja piiblitegelastele. Vähe seinamaale on säilinud. Reljeefkunst. Ehiti sarkofaage. Temaatika võetud Piiblist. Reljeefikunst hakka levima, kui ristiusk lubatuks sai. Rõhutavad Kristuse jumalikkust ja valitsejalikkust. Monumentaalsust ei peetud oluliseks. Jutustus tehakse arusaadavaks tingmärkidega.
tekstide säilitamiseks) · Raamatumaal ehk miniatuurmaal · Diptühhon Âkaheosalised kokkuklapitavad kirjutustahvlid, mille sisekülg kaetud vahakihiga. Tahvlid olid kas puust, elevandiluust või muust väärismetallist. (NT: diptühhon peaingel miikaeli kujutisega) · Katakombid  maa-alused koopad, mille seintesse maeti surnuid. · Esimesed varakristlikud kunstiteosed, seina  ja laemaalid leiduvad katakombides. Ãœldilmelt meenutavad need tavalisi rooma seinamaale, kuid erinevused temaatikas. Kõrvale on jäänud erootilised motiivid, kõik paganlik. · Kristlik sümboolika. NT: lambatalle õlul kandev mees tähistas Head Karjast (Kristust). Kristust sümboliseeris ka kala, lootust-ankur, surematust  paabulind, Püha Vaimu  tuvi jne. · Pildid, mis illustreerivad otseselt mõnda kohta piiblist ( Vana Testamendi lugusid)
kasutuselvõtuga, pühakiri ei tohtinud olla halvastisäilival materjalil) Usukommete täitmiseks oli tarvishooneid. Tagakiusamise tõttu pidid kristlased esialgu varjatult kogunema. Seetõttu on 1.-2. sajandi kristliku kunsti ainsateks allikateks katakombid  maa-alused koopad, mille seintesse maeti surnuid (laipmatus). Kataombe on leitud mitme pool Lähis-Ida, Itaalias jm. Kuulsaimad on Calixtuse katakombid, kuhu on maetud esimesed paavstid. Katakombides leiduvad ka esimesed seina- ja laemaalid. Üldilmelt on need tavaliste rooma seinamaalide sarnased, aga oluline vahe on temaatikas. Ära on jäetud kõik erootiline, samuti kõik, mis võib seostuda paganlike jumalatega. Kristlikus kunstis kasutati palju usule viitavaid sümboleid. Näiteks kristlust sümboliseeris rist, kala, karjane. Jumala kujutamine oli raskendatud, kuna jumalal oli kolm aspekti (Isa, poeg, pühavaim). Pühavaimu sümbol oli valge tuvi. Paabulind sümbolisseris surematus
17. Ristiusk oli roomlaste senise usuga võrreldes radikaalne, nõudes usu ja igapäevase elu ühendamist, sõnade ja tegude ühtsust, Jeesuse kannatusterohke elukäigu eeskujuks ja ideaaliks pidamist. Roomlaste eetikaga olid vastuolus ka kristlaste alandlikkuse nõue, käks armastada mitte ainult oma ligimesi, vaid ka vaenlasi, eriti aga mõte, et Jumala ees on kõik võrdsed. 18. 19. Katakombikunst tähendab lae- ja seinamaale maa-alustes käikudes ehk katakombides. ,,Kunsti tehti" just katakombides, sest tol ajal oli kristlus keelatud ja seega kristlastel jäi üle tegeleda ,,põrandaaluse kunstiga". 20. Varakristlik skulptuur koones ainult reljeefidest, millega ehiti sarkofaage. Reljeefide teemad olid võetud Piiblist. Vabaskulptuure ei loodud, sest püüdi vältida sarnasust paganlike religioonidega ja neile omase kujude kummardamisega. 21. Kirikuna võeti kasutusele ehitustüüp basiilika, sest vajati hoonet, mis
1.Romantism (millal oli, isel. jooned muusikas, uued ja armastatumad zanrid) · 1820-80 · lüüriline, psühholoogiline, emotsionaalne, tormiline · Tekkisid vokaal- ja instrumentaaltsükkel. Suurt tähelepanu osutati programmilisele muusikale, rohkesti viljeldi ballaadi, variatsiooni, fantaasiat ja parafraasi. 2. Griegi loomingu üldiseloomustus · Griegi looming on läbipõimunud Norra loodusest ja rahvalikest elementidest: julge karakter, südamlik huumor. Sageli kajastavad tema helitööd muinasjutulisi karaktereid, üleküllates neid soojate rütmide ja fantaasiaga. Melanhoolsed viisid Griegi loomingus praktiliselt puuduvad. 3. Griegi loomingu loetelu · K 4. Sibeliuse loomingu üldiseloomustus · Muusika sügavalt soomepärane, kuid puudub rahvaviisi tsiteerimine. Toetub soome loodusele, muistenditele, saagadele, Kalevalale. Muusikas unistavaid rahvaviisilaadseid teemasid ja...
Varakristlikke basiilikaid on väga vähe säilinud. Nad on kas hävinud või ümber ehitatud. Roomas praeguse Peetri kiriku kohal oli vana Peetri basiilika, ehitati ümber 16. sajandil. Roomas on säilinud veel Santa Maria Maggiore kirik, kuid seegi on ümber ehitatud. II Maalikunst (Skulptuur oli varakristlikul ajajärgul vähetähtis, kuna taheti end vastandada paganausule, mitte teha kujusid). Seinamaalide (freskod) parimad näited on Rooma katakombides. Vorm sarnaneb rooma kunstile, kuid sisu on kristlik. Kasutati kristlikke sümboleid. Näiteks: Kristus  kala Ristija Johannes  lambatall Püha Vaim (ka puhtus, hingerahu)  tuvi paabulind  surematus Algul kasutati rohkem Vana Testamendi tegelasi ja motiive (Mooses, Noa, Aabrahami ohver), hiljem tuli Uus Testament, lõpuks ka Kristus ise. Kunstilises mõttes on katakombide maalid veidi abitud ja kohmakad, kuid nende tähtsus seisnebki nende uudses, kristlikus temaatikas.
Varakristlik kunst Meie ajaarvamise alguses tekkis uus usund nimega ristiusk ehk kristlus. Koos ristiusuga tekkinud nn. varakristlik kunst arenes Rooma riigi aladel ja samaaegselt vanarooma kunstiga. Kuna ristiusk oli keelatud pidasid usklikud jumalateenistusi maa-alustes matmispaikades  katakombides. Need olid kas looduslikud koopad või siis pehmesse pinnasesse kaevatud käigud, mis mõni kord kilomeetritepikkuselt kulgesid linnade all. Eriti tuntud on Rooma katakombid. Käikude seintesse uuristati hauad, seinad ja laed kaeti maalingutega. Viimased meenutavad tolleaegseid seinamaale jõukate roomlaste kodudes, kuid igale kujutisele on siin antud uus mõte, millest said aru vaid usklikud. Nii näiteks tähendas
Varakristlik kunst Valitsevaks usundiks saab 4. Sajandil  313 Milano edikt. Avalikud jumalateenistused. Tuntuimad ehitised  maa-alused haudehitised e. katakombid. Kasutati ka palve- ja varjupaikadena, 300-400 km pikad, isegi 900 km Rooma linna alused katakombid. Pehmesse vulkaanilisse kivimisse tuffi oli kerge käikusid uuristada. Katakombides leiduvad ka esimesed varakiristlikud kunstiteosed: seina- ja laemalid. Meenutavad rooma seinamaale, kuid kõrvale on jäetud erootilised motiivid ja kõik, mida võiks seostada paganlikusega. Alates 4. Sajandist oli ümarskulptuur keelatud, lubatud olid vaid reljeefid. Reljeefidega ehiti näiteks sarkofaage. Temaatika on võetud Piiblist. Kristlik reljeefkunst hakkas levima siis, kui ristiusk lubatuks sai ja sellega liitus rohkem rikkaid inimesi.
Vana Tallinna likööri hakati tootma 1960.aasta septembris Tallinna likööri- ja viinatehases, praeguse nimega Liviko.Tehas sai endale nime tol ajal tootmises olnud likööri-viinakokteili esimeste silpide järgi. Liköör Vana Tallinn koosneb Jamaica rummist, vanillist,erinevate tsitrusviljade eeterlikest õlidest ja muudest lisanditest.Täpset retsepti hoiab Liviko saladuses. Kuulub likööride hulka, ehk siis kangema alkoholi rühma. Liviko tehas Tallinnas.Legend Linna all asuvates katakombides elas Alkeemik.Oma salajases laboratooriumis üritas ta leida igavese elu eliksiiri.Ta leidis valemi mis oli täiusele ülimalt lähedane,kuid just siis,kui ta oli lisamas viimast komponenti toimus hiiglaslik plahvatus, kogu linn värises ja jõgi tulvas laboratooriumisse, see muutis igaveseks jõevee värvi ja maitset. Tänaval mis asub laboratooriumi kohal põleb jõgi ereda leegiga tänase päevani. Räägitakse et Alkeemik ei surnud selles
Professionaalne muusika Venemaal saab alguse kirikumuusikast, kui tekkisid vaimuliku koorimuusikud. Romanss tekkis tänu kodus musitseerimisele, algallikaks olid vanad rahvalaulud. 3 meistrit: A. Aljabev, A. Varlamov, A. Guriljov. Võimas rühm : M. Balakirev, C. Cui, M. Mussorgski, A. Borodin, N. RimskiKorsakov. *Eesmärk: kujutada reaalset vene rahva elu ja olu. Muusikaline materjal oli seotud folklooriga, programmiline instrumentaalmuusika. Mihhail Glinka  klassikalise koolkonna rajaja vene muusikas. Taotles rahvuslikkust, kajastab rahva elu ja folkloori. Esimene, kes lõi ajaloolise ooperi, selleks oli ,,Ivan Sussanin" 1836. Muinasjutulisus ja fantasika ooperis ,,Ruslan ja Ludmilla" 1842. Peale Hispaania reisi 184547: avamängud ,,Öö Madriidis" ja ,,Aragoonia jota". 1848 ,,Kamarinskaja" < kaks originaalset vene rahvaviisi. A. Borodin o oper ...
Modest Mussorgski (1839-1881) sündis Pihkva kubermangus. Temast pidi saama sõjaväelane, kuid huvi muusika vastu osutus tugevamaks. Ta õppis kompositsiooni M. Balakirevi juures, kuid suures osas oli ta iseõppija. Pärast sõjaväest lahkumist töötas ametnikuna. Mussorgski helikeel oli oma ajastu kohta julge ja uudne  eiras rangeid harmoonia reegleid. Paljude teoste ainestik pärineb ajaloost, keskne on õigusteta talupoja saatus. Tema enimtuntumad teosed on ooper ,,Boriss Godunov"(1869) ja klaveripalade tsükkel ,,Pildid näituselt"(1874). Oli ,,Võimsa Rühma" liige. Mussorgski loomingu tippteoseks on ooper "Boriss Godunov", mis lahkab vene elu ja vene inimesi, nende karaktereid, omavahelisi suhteid ja eluraskusi. Mussorgski on ise öelnud: "Tahan elu kujutada kassikullata." Sellise mõtte esitas ta oma kaasaegsele kunstnikule Reekvinile. Suhetes Stassoviga püüab ta viimasele selgeks teha edasiliikumist helikeele uuendamisel. Mussorgski: "Krobeli...
Usukommete täitmiseks oli tarvis hooneid, kuid tagakiusamise tõttu saame arhitektuurist rääkida alles alates 4. saj. Alguses olid kokkutulekud jõukamate inimeste juures või vabas looduses. Seetõttu 1.-2. saj kristliku kunsti peaaegu ainsateks allikateks olid maa-alused koopad (katakombid), mille seintesse mateti surnuid. Katakombid olid osaliselt looduslikud koopad, osalt inimeste kätetöö. Rooma linna all ulatus käikude kogupikkus ligi 900 kilomeetrini. Katakombides leiduvadki esimesed varakristlikud kunstiteosed, peamiselt seina- ja laemaalid. Mõnda antiikkunsti motiivi käsitlesid kristlased kui tingmärki ja nii saigi alguse keeruline kristlik sümboolika. Lambatalle õlul kandev mees – Kristust, kala – Kristust, ankur – lootust, paabulind – surematust, tuvi – Püha Vaimu jne. Kohtame ka pilte, mis illustreerivad kohti piiblist. Väga sagedasteks motiivideks on rist ja palvetaja.
MÕISTED, TERMINID. Varakristlus katakombid - maa-alused käigud ja ruumid surnute matmiseks ja palvekoosolekute pidamiseks varakristlikul ajal arkosoolium - haud katakombi seinas kaarekujulise orvaga selle kohal, sageli kaunistatud figuraalsete ja ornamentaalsete motiividega orant - varakristlikus kunstis paluva inimese kujutus ülestõstetud käte ja ülespoole suunatud näoga, adorant grotesk - vanarooma arhitektuuris, varakristlikes katakombides ja itaalia renessanssis esinev lehtmuster sissepõimitud fantastiliste loomade ja inimeste kujutustega jumala käsi - vanim jumala kujutamise vorm, algselt katakombides kala - Kristuse sümbol varakristlikus kunstis, risrimise element paabulind - varakristlik sümbol; surematus ja igavik: liha ei mädane, jumala kõikenägevus , hiilgus tuvi - kristlik sümbol - hinerahu hea karjane - varakristliku kunsti Kristuse sümbol; kepiga karjane tallega õlal
Miks tekkis kristlik sümboolika? Mõnda tavalist antiikkunsti motiivi käsitlesid kristlased kui tingmärki, mille tähendust teadsid ainult nemad. Neil päevil saigi alguse keeruline kristlik sümboolika, kus igapäevastes motiivides tuleb leida vihjeid ristiusu õpetusele ja piiblitegelastele. Kristust sümboliseeris kala ja ka lambatalle õlul kandev mees. 3. Milliseid kunstiteoseid võib leida katakombidest? Katakombides olid kujutatud seinamaalidena kristliku kultuuri pilte. See meenutas rooma seinamaali, kuid oli kristliku teemaga. Seintel kujutati vana testamendi lugusid, moosese lugusid või palvetaja motiive. 4. Mile poolest erinevad kristlikud mosaiigid, freskod või skulptuurid (reljeefid) samaaegsete rooma kunsti töödest? Roomas oli inimene kujutatud alasti, kristlikus kultuuris mitte kunagi. 5. Missuguse rooma ehitise võtsid kristlased kiriku ehitamisel eeskujuks? MIKS
pikkus on läbimõõdust suurem). ristvõlv - ​võlvitüüp, mis saadakse nelinurkse ruumi kohale asetatud kahe silindervõlvi täisnurksel lõikumisel. koor - ​ ​kiriku​ idaosas asetsev ruum, kus paikneb peaaltar. apsiid - ​ poolringikujulise või hulknurkse põhiplaaniga eendehitis. kooriümbriskäik - ​ ​deambulatoorium, kiriku külglöövide pikendus ümber koori. krüpt - ​algselt märtri koobas katakombides. torn - ​kõrge iseseisev ehitis või ehitise osa, mille kõrgus on enamasti laiusest suurem ja mis on ehitatud kõrguse ärakasutamise eesmärgil. 5. Mis on romaanika põhitunnusteks ehituskunstis? Kujunes välja 10. sajandi lõpuks. Palju mõjutusi oli antiik-, varakeskaja, bütsantsi ja armeenia kunstist. Iseloomulikud tunnused olid: paksud müürid (6–8 m), ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad
6  loomise ja täiuslikkuse arv 7 halastuse, armu ja Püha Vaimu arv. Ka lõpetatus ja täiuslikkus 8  ülestõusmise arv( Kristus tõusis üles kaheksandal päeval pärast Jeruusalemma saabumist 9  ingellik arv (üheksa inglikoori) Katakombid Katakombid Katakombid Katakombi sisevaade Katakombimaal. Laatsaruse surnuist üles äratamine Katakombimaal. Püha õhtusöömaaeg Seinamaalid katakombides Katakombimaalid Katakombimaal. Hea karjane Varakristlik arhitektuur. Tsentraalehitised Põhiplaanilt ring, ruut, võrdkülgne hulknurk, võrdhaarne kreeka rist Põhiplaani äärmised punktid keskmest ühekaugusel Mausoleumid e. haudehitised Baptisteeriumid e. ristimiskabelid Sta Constanza Sta Constanza Sta Constanza Galla Placidia mausoleum. Plaan ja interjöör Galla Placidia mausoleum
vahel Mosaiikides kasutati enamasti siledaid värvilise marmori tükikesi, mis polnud eriti kirkad, kuid võimaldasid peente värvivarjundite edasiandmist. Varakristliku mosaiigi lemmikmaterjaliks olid väikesed ja erksavärvilised klaasikuubikud, mis peegeldasid valgust. Moodustunud pind ei mõju seinana, vaid loob sädeleva, erakordselt intensiivse, aga mittematerjaansena tajutava värvielamuse. Heleroheline, kuld, külm helesinine, lillakas ooker. o Kujutati juba katakombides kasutatud sümboolseid stseene + piiblilugusid illustreerivad stseenid + juhtumised pühakute elust o Pühakuid kujutati tardunult, range ja pühaliku ilmega o Tähtis oli isikute äratunavaks tegemine. Tegelasi võib äratunda mitmesuguste tingmärkide järgi. o Lihtsustati o Rikkalikult rõivastatud figuurid o Mosaiikidel kujutatud inimeste näod väljendavad uut tüüpi, antiikajale võõrast hingelaadi.
TAEBLA GÜMNAASIUM XI Klass Rauno Suurkivi Võrdlev referaat Modest Mussorgski Ja Aleksandr Borodin Juhendaja: Kaja Avila 7. Mai 2010 Sissejuhatus Minu üleminekuarvestuse teemaks on kaks toredat heliloojat  Modest Mussorgski ja Aleksandr Borodin. Nimelt minu ülesandeks on koostada võrdlev referaat nende kahe helilooja kohta. Enne seda võrdlevat referaati ma ei teadnud eriti palju neist kahest heliloojast, aga täiesti võõrad need nimed ka mulle ei olnud. Oleme tunnis läbi sirvinud teemasid, mis kajastavad neid kaht heliloojat ja muidugi on juba enne seda nende nimed kusagilt meelde jäänud. Loodan, et suutsin koostada põneva ja sisuka võrdleva uurimustöö. Modest Mussorgski (21. märts 1839  28. märts 1881) Modest Mussorgski oli võimsa rühma liige ja ta oli nendest kõige an...
Marekit ning detektiiv Kwassi. Järgmisel päeval sai Mareki pere kirja Hippollit Kwassilt. Teodor, aga aimas, et tegu on Sifreeritud kirjaga. Juurdlemine viis neid püha Basiliuse kiriku juurde. Luurates nägid nad kolme imelikku meest, kes järsku kadusid. Kiriku kõrval oli suur kivikuju, püha Jani bareljeef. Veidi hiljem Teodor taipas, kuhu nad kaduda võisid. Võis oletada, et suure kuju all on katakombid. Nad avastasid sissepääsu ja asusid teele. Igal pool katakombides olid sarkofaagid, aga peamiselt olid nad tühjad. Teodor arvas, et need olid Ariaanlaste sarkofaagid. Hiljem tuli ühel poisil mõte ehmatada teisi ning ta peitis ennast koos ühe teise poisiga sarkofaagi. Mõni hetk hiljem hüppas üks poiss välja, aga teine ei. Tuli välja, et ta oli sealt kadunud. Nii tulid poisid hiljem mõttele, et sarkofaagi põhi töötab nagu lift. Niisiis viis sealt tunnel edasi, kuhu nad ka läksid. Edasi minnes kuulsid nad hääli.
umbusaldust ja vaenu. Igas õnnetuses, mis tabas mõnda piirkonda, süüdistati kristlasi. Ka levisid ilmselt alusetud kuulujutud kristlaste kogunemistel toimepandud kuritegude, sealhulgas inimeste ohverdamiste kohta. Seepärast tuli aeg-ajalt ette kristlastevastaseid rünnakuid. Kuna kristlased ei võinud tuua ohvreid ka Rooma keisrite altaritele, siis keelasid Rooma võimud nende kokkutulekud. Selles keeldumises nähti mässuõhutamist. Seepärast tulid kogudused kokku salaja, tavaliselt katakombides. Seda aega nimetatakse seepärast katakombikirikuks. Eriti tuntud mitme kilomeetri pikkused Rooma taasavastati katakombid 15. sajandil, kuid neid oli ka teistes suuremates linnades. Käikude seintesse uuristati hauad, seinad ja laed kaeti maalingutega. Kristlaste tagakiusamise algatas Nero, süüdistades neid Rooma hiigeltulekahjus. Kristlasi poodi risti, heideti amfiteatris kiskjate ette ja põletati tuleriitadel. Vahetevahel korraldati kristlaste üle kohtupidamisi, püüdes neid
I varakristlik kunst  arenes jätkuna rooma kunstile. Rooma riigi Kultuurilooliselt võid keskaega periodiseerida järgmiselt: alades säilinud muistsed katakombid  matmispaigad, kuhu varjusid usulisteks talitusteks ristiusulised orjad (ristiusk oli algselt Rooma mõõtmetega ning nende ehitamine võis kesta sajandeid). Nii kirikute impeeriumis keelatud). Nendes katakombides seina-ja laemaalingud, välisilme kui sisemine kaunistus tähtis  tahvelmaali. Gooti stiil lõi millistes kasutatud palju kristlikku sümboolikat. Ei tehtud õitsele Prantsusmaal ja Saksamaal (viimases eriti stiilipuhta näitena skulptuure. Hiljem, kui ristiusk riigistati, hakati ehitama kirikuid, Kölni katedraal). Itaalias seda stiili eriti ei kasutatud. mis meenutasid rooma basiilikaid (äri-ja kohtuhooned). Need olid KESKAJA KULTUURI ISELOOMULIKKE JOONI:
Minu galerii Hardy Suits 10.klass ÜRGAJA KUNST q Koobaste või kaljude seintele kraabitud või kujutatud loomad. q Tähtsaid tööriistamaterjal oli kivi q Värve saadi peeneks hõõrutud mineraalidest, eritoonidega , mis saadi veega või rasvas segades.Põhilisteks toonideks oli punane, must, valge, kollane. q Joonistustel ja maalingutel peamine aine on loomad.(Mammutid, piisonid, metshobused, põdrad, hirved) q Joonistused ja maalingud tehti sügavatesse koobastesse Koopamaaling Lascaux koopamaaling Prantsusmaal ~15 00010 000 a. e.Kr Koopamaaling Piison Altamira koopas Hispaanias ~14 00010 000 a. e.Kr Skulptuur Willendorfi Venus Vanem kiviaeg 30 00025 000 a. e.Kr Ta ebaloomulikult paks , kuna see kuju tähendas viljakuse jumalat Skulptuur Vogelherdi hobune Vanem kiviaeg ~28 000 a. e.Kr Mammu...
§19. RISTIUSU MÕJU KUNSTILE. KATAKOMBID. SARKOFAAGID. Vahemere idarannikul Palestiinas tärganud ristiusk e kristlus levis kiiresti kogu Rooma riigis. Lisaks suulisele usukuulutamisele sai tähtsaks kristlik kirjasõna, mis ühendas üksteisest kaugel asuvaid ja esialgu väikesi kogudusi. Rooma riigi usuelu oli kirev ja salliv, sest roomlastel oli tavaks üle võtta alistatud maade ja rahvaste jumalad ja usukombed. Ometi sattus ristiusk varsti Rooma võimudega vastuollu, sest erines põhimõtteliselt teistest usunditest. Roomlaste seniste usunditega võrreldes oli ristiusk väga radikaalne, nõudes usu ja igapäevase elu ühendamisst, sõnade ja tegude ühtsust, Jeesuse kannatusterohke elukäigu eeskujuks ja ideaaliks pidamist. Roomlaste eetikaga oli vastuolus ka kristlaste alandlikkuse nõue, käsk armastada mitte ainult oma ligimesi, vaid ka vaenlasi, eriti aga mõte, et Jumala ees on kõik võrdsed. Varastes ristikogudustes valitses tugev messianistlik mee...
Uut usku levitasid Rooma linnas Jeesuse vanim õpilane Peetrus ja tema sõber Paulus. Pärismue järgi peavadki katoliiklased esimeseks Rooma piiskopiks Peetrust, kes suri märtrisurma umbes aastatel 64-67 ning kes on maetud sinna, kus tänapäeval kõrgub Vatikanis suurim kristlik pühamu Peetri kirik. Et ristiusk oli algul keelatud, ei olnud usklikel võimalik ehitada hooneid jumalateenistuste läbiviimiseks ning neid tuli korraldada maa-alustes matmispaikades või siis katakombides. Eriti on tuntud Rooma katakombid. Matmispaikade käikude seintesse uuristati hauad, seinad ja laed olid kaetud maalingutega sh ka freskodega, mis kujutasid erinevaid sümboolseid kujutisi, näiteks lambatalle õlal kandvat Head Karjust - Jeesus Kristust - sümboliseerib turvalisust, kala - ristimise element, paabulind - surematuse ja igaviku sümbol ning tuvi - hingerahu sümbol. Kui ristiusk Roomas 313. aastal keiser Constantinuse poolt riigiusuks kuulutati,
-Töödeldud loomanahast pärgoment. 11)Räägi raamatumaali e. Miniatuurimaali tekkest. -Hakkati jumalasõna levitama. Hakkati raamatuid tegema. Hakkati tegema raamatutesse miniatuurmaale, et seletada piltidega. 12)Milleks kasutati katakombe? Milliseid kunstiteoseid neid leidus? -Katotombe kastusaid kristlased, et seal kokku saada ja teha seal usutalitusi, selleks, et mitte jääda võimudele vahele ja oma tegevusi varjata. Katakombides leidus lae ja seinamaale. 13)Milliseid esemeid kaunistati reljeefidega? -Sarkofaage 14)Miks välditi varakristlikus kunstis skulptuure? -Et eristuda teistest paganlikest religioonidest. Kirikuehituse algus 1)Milline usukuulutaja lõi ristikoguduse Rooma linnas? Milline oli tema saatus? -Peetrus. Ta löödi pea alspidi risti. 2)Miks ei sobinud antiikaegne tempel ristiusu kirikuks? -Sest see oli loodud jumalakujude jaoks ja inimesed ei pääsenud sinna sisse.
Sellega köideti raamatuid ja maaliti värvilisi pilte- nii sündiski raamatumaal e miniatuurmaal · kristlased kogunesid esialgu jõukamate koguduseliikmete elamutes, aedades või vabas õhus. Ainsateks allikateks 1-2 saj maaalused koopad (katakombid), mille seintesse maeti surnuid · katakombide leiukohad: Lähis-Idas, itaalias, osalt looduslikud koopad, osalt inimeste kätetöö (Rooma linna all 900 km- moodustades hiiglasliku, mitmekorruselise labürindi) · katakombides esimesed varakristlikud kunstiteosed (seina- ja laemaalid). Temaatika väga tagasihoidlik · motiivides olid peidus kristlikud sümbolid, mida teadsid vaid kristlased. Kristus- lamba talle õlul hoidev karjane, kala. Surematus-paabulind. Lootus- ankur. Püha Vaim-tuvi. Maaliti pilte joonasest ja vaalaskalast, taaniel lõvide keskel, Moosest, riste, üles tõstetud kätega inimesi · katakombimaalid olid kohmakavõitu. Sai alguse uus kunst, uus ellu suhtumine
Millise materjali kasutuselevõtt pani aluse raamatukunstile juba meie aja mõistes? Töödeldud loomanahast pärgamendi kasutuselevõtt pani aluse raamatukunstile juba meie aja mõistes. Räägi raamatumaali e. miniatuurmaali tekkest. Pärgamendile sai maalida värvilisi pilte, mis selgitasid teksti. Nii tärkas kristlik raamatumaal e. miniatuurmaal. Milleks kasutati katakombe? Milliseid kunstiteoseid neis leidus? Katakombe kasutati kristlaste kokkutulekukohtadena. Katakombides leiduvadki esimesed varakristlikud kunstiteosed, peamiselt seina- ja laemaalid. Milliseid esemeid kaunistati reljeefidega? Reljeefikunstiga ehiti näiteks sarkofaage. Miks välditi varakristlikus kunstis skulptuure? Varakristlikus kunstis välditi skulptuure, sest püüti vältida sarnasust paganlike religioonidega ja neile omase kujude kummardamisega. Milline usukuulutaja lõi ristikoguduse Rooma linnas? Milline oli tema saatus? Peetrus tuli legendi järgi Rooma ja rajas seal ristikoguduse
Kaunistustega püüti luua kerguse ja avaruse muljet,et korvata maa-aluse ruumi süngust.Laepind jaotati kontuuridega ringideks, poolringideks ja nelinurkadeks, kuhu maaliti kergeid lendlevaid figuure, linde, lehevanikuid, vääte jm. Nii kompositsioonilt kui ka teostuselt olid need maalid lähedased hellenistlikule seinamaalile. Laemaalidest tuntuim on Santa Lucina katakombi kaunistus (umbes a. 220) Roomas. Dekoori üksikosad ei ole seotud tervikuks, vaid kajastavad konkreetseid sündmusi. Katakombides kujutati sageli stseene, mis meenutasid surma. Ümarskulptuur oli ristiusu poolt algul üldiselt taunitud.Kasutamist leidis mõnevõrra reljeef sarkofaagide kaunistamiseks. Vabaplastika teostena veidi hilisemast ajast on tuntud üksikud portreed ja Hea Karjase figuurid.Käsitlusdlaadilt on need väga lähedased rooma skulptuurile, ainult kohmakate proportsioonide ja primitiivsema töötlusega. Aastal 313 tunnistati ristiusk riigiusuks
figuur. Teist tüüpi monumendid olid kõrged sambad (Trajanuse sammas). Üks esimesi monumente oli Marcus Aureliuse ratsamonument. Varakristlik kunst Varakristlik kunst oli esialgu põlu all. Kristlased pidid end nt. roomlaste eest varjama. Roomlased ei sallinud kristlasi, sest nood olid orjadega võrdsed. Kristlased peitsid end katakombides, kus andsid üksteisele sümbolitega märku, et on kristlased. Katakombides tehti esimesed varakristlikud kunstiteosed seina- ja laemaalid, mosaiik. Õigepea muutus see avalikuks. Kristlus kuulutati riigi ametlikuks usundiks. Hakati otsima ruume, kus saaks kohtuda. Nii võetigi esimeste kirikute ehitamisel eeskujuks rooma arhitektuuris levinud kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp, nn. basiilika. Varakristlik kirik oli lihtne pikergune hoone, millel kaks rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks, nn. lööviks. Kirik oli ilmakaarte suhtes orienteeritud, lääne-idasuunaline
populaarsust ja nende põhjal võib saada ettekujutuse antiikaja maalikunstist. Pompeji seinamaalidele on enamasti iseloomulik suur illusionism, looduse jäljendamise meisterlikkus. Maalimisega on jäljendatud erinevaid materjale, näiteks marmorit. Seintele on maalitud aknaid ja uksi, millest paistavad fantastilised ehitised või maastikud. Pompeji seinamaalid on valminud mitme sajandi jooksul. Eristatakse nelja stiili. 23. Millised olulisemad kristlikud sümbolid võeti kasutusele Rooma katakombides? Mida need tähendasid ja miks neid vaja oli? Maa alused koopad ehk katakombid. Osalt olid need looduslikud koopad, osalt inimeste kätetöö. Katakombides leiduvadki esimesed varakristlikud kunstiteosed, peamiselt seina-ja laemaalid. Need meenutavad tavalisi rooma seinamaale, kuid temaatikas on olulisi erinevusi. Kõrvale on jäänud erootilised motiivid, samuti kõik, mida võiks seostada paganlike jumaluste kummardamisega. 24. Millal hakati Rooma riigis ehitama kristlikke kirikuid
aastal, ja tema raamatu lühikirjeldus ütleb nii: ,,Nendel lehekülgedel saavad taas kokku Firenze kuldaja maalikunstnik, hull, kes jälitas oma armastuse viirastust, ja vana mees, kes kirjutab mälestusi  oma palvet ja pihtimust. Ta on maganud kerjusena rentslis ja olnud Itaalia esikunstnik, virelnud vangikongis ja olnud Medicite palees omainimene, lebanud Paradiisi sulgmadratsil ja oodanud Põrgu katakombides surma. Ning ta on sellel ilu ja julmuse ajastul ikka ja jälle maalinud. Nüüd on ta maailma ja iseendaga rahu teinud. Nüüd võib ta kirjutada. See ei ole Sandro Botticelli elulugu, vaid tema armastuse lugu imelise Simonetta Vespucci vastu. Põgus viiv elus on saanud igavikuks tema maalidel. Sellest on küll." Firenzlaste saavutusi kunsti vallas tunnustati kogu Itaalias lõplikult siis, kui 1480.aastate
Etruskid ja Kreeklased olid põhilised kellelt võeti kultuuri üle Lubimördi kasutuselevõtt Betooni leiutamine Suur osa Rooma teesid on alles jäänud Kujusid tehti valitsejatest ja sportlastest Realistlik kujutuslaad Ees Aasias tekkis uus usund, mida nimetatakse Ristiusuks Aastal 0 tekkis Kristlasi hakati tagakiusama, et vältida uue usu levikut Roomlased nägis ristiusus riski, kuna see väitis, et valitseja ja ori on võrdsed, ohustades niiviisi orjade ülestõusu Koosviibimised toimusid katakombides Seinu hakati kaunistama Kristlike motiividega Karjade kaitsja Hermes Akti kunst kadus ära 15. Sajandiks Pikihoone ja põikihoone Basiilika stiilis kirikud Lääne osas on uks Altar asub alati Lääne suunas Varakristlikes kirikudes alati lage ei olnud Pühakud Aastal 395 Rooma riik lagunes Jaguned lääne ja Ida Roomaks Bütsants Ida-Rooma Minaretid Ehitatud türklaste poolt Hävitati kunstiteosed ära Religioone või poliitiline põhjus
Enamikule inimestele on identiteediga seonduv väga tähtis. Inimestele meeldib tunda, et nad pole üksi. Kuuluvus- ja tunnustusvajadus on üks inimese põhivajadusi. Suur osa inimestest on lojaalne väikese grupi, oma pere suhtes. Mõned on lojaalsed suurematele grupidele nagu näiteks kool või firma. Mõni aga tunneb tugevat seotust oma elupaiga, sünnimaa või mõne religiooniga. Esimesed varakristlikud kunstiteosed on leitud katakombides sest seal peeti algselt jumalateenistusi. Paljusi antiikkunsti motiive käsitlseid kristlased kui tingmärke, mille tähendust teadsid ainult kristalsed ning mis viitasid jumalale või jumalikule tegevusele. Sealt sai alguse keerukas kritliku sümbolite süteem. See aga tähendab seda. et igapäevastes motiivides saab leida vihjeid ristiusu õpetusele, jumalikkusele ja piiblitegelastele. Samas pole ristiusk ainuke religioon, millel on omad sümbolid kindlate tähendustega. Sümbolid on seotud
linnusest; väga vana poliitiline- ja kultuurikeskus kastell, castellum  (lad.k. 'linnus') - väiksemamõõduline Rooma sõjaväe eelpost või kindlus, algselt korrapäraselt nelinurkne, kus kaks ristuvat teed, jaotades kastelli neljaks kvartaliks kleristoorium  ehk valgmik, basiilika kesklöövi kõrgeim akendega osa kolymbethra  orkestra, mida oli võimalik kasutada vesietenduste andmiseks krüpt  antiigis maa-alune koobaskäik, võlvruum, varakristlikes katakombides hauakamber lacus  avalik veevõtukoht lapis niger  (lad.k. 'must kivi')  must marmorplaat Forum Romanum'il, millega oli kaetud muistne rajatis (arvat. haud) lararium  kodualtar latifundia  suurfarm vilja, veini või oliiviõli tootmiseks lectus  voodi või kõrge kusett, selle ees jalapink (scabellum) ludi  (lad. k 'mängud'), igasugune rahvale pakutud meelelahutus, ka gladiaatorite võitlus
Mis on kunst? Kunst on osa kultuurist, kuigi sõnal kunast on mitu tähendust. Kultuur-laiemas mõttes tähendab inimtegevust(mõtted,inimestevahelised suhted). Inimeste poolt loodud objektid sisaldavad kultuuriteabet-tegemist on selle aja tooliga näide. Kunsti erinevaid tähendusi. Kunst-meisterlikkus Kunst-võlts,mitteehtne (mustkunst) Kunst-inimeste tegevus teatavas valdkonnas(pildid,kujud,muusika) Piir lihtsate esemete ja visuaalse kunsti vahel on ajaloo jooksul muutunud (nt riidepuu ei olnud kunagi mingi kunst tänapäev on) Näiteks arvati 17-18 saj., et kunst peab ilus olema,hiljem on selline suhtumine muutunud(sest ei teate täpselt mis on on ilus-ilu vaataja silmades) Levinud ilusreegleid 1.ilusad on suurt reeglipära ja korastust omavad objektid. 2.ilus on ootamatu ja erandlik. Kes kujundavad iluhinnanguid?Kriitikud,kunstnikud,galleristid Mis on veel kunsti eesmärk? Eneseväljendus Religioossete,poliitiliste,eetiliste ideede väljend...
................................................................................................................................................ . 2. Miks muutusid väikesearvulised kristlased ühiskonnas väga mõjukaks? ...................... ...................................................................................................................................................... Seepärast tulid kogudused kokku salaja, tavaliselt maa-alustes käikudes - katakombides. Seda aega nimetatakse seepärast katakombikirikuks. Eriti tuntud mitme kilomeetri pikkused Rooma taasavastati katakombid 15. sajandil, kuid neid oli ka teistes suuremates linnades. Käikude seintesse uuristati hauad, seinad ja laed kaeti maalingutega. Kristlaste tagakiusamise algatas Nero, süüdistades neid Rooma hiigeltulekahjus. Kristlasi poodi risti, heideti amfiteatris kiskjate ette ja põletati tuleriitadel.
põhjal võib saada ettekujutuse antiikaja maalikunstist. Pompeji seinamaalidele on enamasti iseloomulik suur illusionism, looduse jäljendamise meisterlikkus. Maalimisega on jäljendatud erinevaid materjale, näiteks marmorit. Seintele on maalitud aknaid ja uksi, millest paistavad fantastilised ehitised või maastikud. Pompeji seinamaalid on valminud mitme sajandi jooksul. Eristatakse nelja stiili. 23. Millised olulisemad kristlikud sümbolid võeti kasutusele Rooma katakombides? Mida need tähendasid ja miks neid vaja oli? Maa alused koopad ehk katakombid. Osalt olid need looduslikud koopad, osalt inimeste kätetöö. Katakombides leiduvadki esimesed varakristlikud kunstiteosed, peamiselt seina-ja laemaalid. Need meenutavad tavalisi rooma seinamaale, kuid temaatikas on olulisi erinevusi. Kõrvale on jäänud erootilised motiivid, samuti kõik, mida võiks seostada paganlike jumaluste kummardamisega. 24. Millal hakati Rooma riigis ehitama kristlikke kirikuid
Varakristlik kunst Meie ajaarvamise alguses tekkis uus usund nimega ristiusk ehk kristlus. Koos ristiusuga tekkinud nn. varakristlik kunst arenes Rooma riigi aladel ja samaaegselt vanarooma kunstiga. Kuna ristiusk oli keelatud pidasid usklikud jumalateenistusi maa-alustes matmispaikades  katakombides. Need olid kas looduslikud koopad või siis pehmesse pinnasesse kaevatud käigud, mis mõni kord kilomeetritepikkuselt kulgesid linnade all. Eriti tuntud on Rooma katakombid. Käikude seintesse uuristati hauad, seinad ja laed kaeti maalingutega. Viimased meenutavad tolleaegseid seinamaale jõukate roomlaste kodudes, kuid igale kujutisele on siin antud uus mõte, millest said aru vaid usklikud. Nii näiteks tähendas
SISSEJUHATUS Mihhail Glinka ja Modest Mussorgski olid mõlemad 19.sajandi suured vene heliloojad. Glinka sündis 35 aastat varem(01.06.1804). Ta püüdis murda domineerivat prantsuse ja saksa romantilist stiili. Välismaal õppides hakkas ta huvi tundma oma kodumaa rahvamuusika vastu. Esimene tõeline vene rahvuslik teos oli tema orkestrifantaasia´Kamarinskaja´´ ja ooper ´´Ruslan ja Ludmilla´´. Tema ideed võttis omaks rühmitus, kes nimetas end ´´Võimsaks rühmaks´´ Üks mõjukamaid selles rühmas oli Modest Mussorgski, kelle sünnist möödus selle aasta 21.märtsil 170 aastat. Minu referaadi eesmärgiks on rohkem teada saada nende kahe suure vene helilooja elust ja loomingust ning seeläbi rohkem mõista nn. ´´vene hinge´´. 1. MIHHAIL GLINKA 1.1Elulugu Mihhail Ivanovits Glinka (vene keeles ; 1. juuni (vana kalendri järgi 20. mai) 1804 Novospasskoje küla, Smolenski kubermang  15. veebruar (vana kalendri järgi 3. veebruar) 1857 Berliin) oli vene he...
Kuidas avaldas kristlus mõju kunstile? Vahemere idarannikul tärganud ristiusk e. kristlus levis kiiresti kogu Rooma riigis. Roomlaste seniste usunditega võrreldes oli ristiusk radikaalne, nõudes usu ja igapäevase elu ühendamist, sõnade ja tegude ühtsust, Jeesuse kannatusterohke elukäigu eeskujuks ja ideaaliks pidamist. Tärkas kristlik raamatumaal e. miniatuurmaal. Kristliku kunsti ainsateks allikateks on maa-alused koopad-katakombid, mille seintesse maeti surnuid. Katakombides leiduvadki esimesed varakristlikud kunstiteosed, peamiselt seina-ja laemaalid. Üldilmelt meenutavad need tavalisi rooma seinamaale, kuid temaatikas on olulisi erinevusi. Kõrvale on jäänud erootilised motiivid, samuti kõik, mida võiks seostada paganlike jumaluste kummardamisega. Mõnda tavalist antiikkunsti motiivi käsitlesid kristlased kui tingmärki, mille tähendust teadsid ainult nemad. Sai alguse keeruline kristlik sümboolika. 10
Abja Gümnaasium MODEST MUSSORGSKI Referaat Koostaja: Sigrite Laidmets XI klass Juhendaja: Kadi Kask Ülemõisa 2010 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS ....................................................................................................................... 3 1. ROMANTISM........................................................................................................................ 4 1.1. Romantism muusikas.......................................................................................................... 4 2. MODEST MUSSORGSKI.................................................................................................... 6 2.2. Looming...................................
tehti. Triumfikaared – Suured sambad või kaared sõjavõitude mälestamiseks. 21. Iseloomustage rooma I sajandi maalikunst (Pompeji ja Herculaneumi näitedetel)? Mosaiik on väga oluline. Armastati kasutada erinevaid toone, kujutati loodust, tihti maaliti seintele uksi ja aknaid, millest välja vaadates avanes imeline pilt, küllaltki palju kasutati freskot. 22. Millised olulisemad kristlikud sümbolid võeti kasutusele Rooma katakombides? Mida need tähendasid ja miks neid vaja oli? Kasutusele võeti sümboleid, nendest sai aru ainult kristlikus usuga inimene. Need joonistati seintele. Ristiusk oli keelatud ja inimesed pidid ennast varjama ja salajasi kokkusaamisi tegema. Mõned näited: lambatalle õlul kandev mees kehastas Head Karjast – Kristust, Püha Vaim- tuvi, lootus- ankur, surematus- paabulind. 23. Millal hakati Rooma riigis ehitama kristlikke kirikuid? Miks just siis? Milline
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
