elurõõmsas loomuses. Kuna ta oli ka reformatsiooniaegne helilooja, siis vaheldusid kiriklikud teosed madrigalide, villanellade, prantsuse sansoonide(140) ja saksa lauludega(90). Lasso on kirjutanud üle 2000 teose, sealhulgas 1200 motetti, 70 missat, 100 magnifikaati, 4 passiooni, litaaniaid. Tema kuulsamate teoste seast peab märkima hertsog Alberti tellimusel kirjutatud seitset psalmi, mis oma mitmekülgsuse, sügavuse, tõepärasuse ja liikuvuse poolest on ületamatud. Giovanni Pierluigi da Palestrina(1525-1594) Ta oli üks suurimatest keskaja heliloojatest. Sündis Rooma lähedal Palestrinas, mille järgi ta on oma nime saanud. Erinevalt Lasso (Orlando di Lasso - ka üks suurimatest keskaja heliloojatest) käekäigust möödus kogu ta elu kodukohas ja hiljem Roomas. Lapsepõlves laulis ta kirikukooris. 19-aastaselt sai temast sama kiriku organist ja koorijuht. 1551. aastast tegutses Palestrina Roomas kirikukomponistina, lauljana ja
Giovanni Pierluigi da Orlandus Lassus Palestrina 1532 (võimalik 1530) 14. juuni 3. veebruar 1525 või 2. veebruar Eluaastad 1594 1526 2. veebruar 1594 · Tema muusikaanne avaldus · alates 1537. aastast laulis ta juba lapsepõlves Roomas Santa Maria
(kool) Orlando di Lasso ja Giovanni Pierluigi da Palestrina Referaat Koostaja: (10.klassi õpilane) 2008 Orlando di Lasso Orlando di Lasso (tuntud ka kui Orlandus Lassus;1532-1594) oli prantsuse-flaami päritolu renessansiajastu helilooja. Ta oli Madalmaade koolkonna viimane suur meister. Lasso alustas kirikus kooripoisina. Alates 12. eluaastast töötas ta erinevates õukondades muusikuna
Seal on väljendatud väga erinevaid meeleolusid: karjalauludest religioonini. Orlandus Lassus [ Orlando di Lasso 1532-1594 ] oli omaaegse Euroopa imetletuim muusik. Tema teoseid loetakse kokku üle 2000. Ta ühendas oma loomingus kõik parima oma ajastu itaalia, prantsuse ja saksa muusikast. Ta looming oli impulsiivne, jõuline ja värvirohke. Tema eluajal oli ta looming väga kuulus ja enim trükitud, järgnevatel sajanditel sai temast muusikaloo suur legend. Giovanni Pierluigi da Palestrina [1526/7 - 1594] oli üks väljapaistvamaid muusikuid, kuid kes oma eluajal polnud sugugi imetletud ning kelle kuulsus järgnevate sajanditega aina kasvas. Ta stiil kujunes heliloomingu akadeemiliseks eeskjuks juba tema eluajal. Peaaegu kogu ta looming on vaimulik. Teda tuntakse eelkõige ta missatsüklite põhjal. Madalmaade muusikastiili alusepanija - Guillaume Dufay 15. sajandi II poole tähtsaim Madalmaade helilooja - Johannes Ockeghem
Hilisrenessanss (Reformatsioon Vastureformatsioon Giovanni Pierluigi da Palestrina) · Reformatsioon · 1517 Martin Luther 95 teesi · Kiriku lõhenemine · Muutused jumalateenistuse põhialustes ja liturgias · Muusikal suur kasvatuslik tähtsus · Koguduse kaasamine jumalateenistusel läbi koguduselaulu · Luteri koraal saksa protestantlik kirikulaul (salmid, igas salmis sama viis) · Luther ise lõi üle 30 lauluteksti ja umbes 20 viisi.
Johannes Ockeghem Josquin des Prez ~1440-1510 Teda nimetatakse esimeseks kõrgrenessansi vokaalpolüfoonia meistriks 16. sajandi jooksul tõusis ta ajastu suurima helilooja staatusesse Kasutas järjestikustes teostes väga erinevaid kompositsioonivõtteid Kasutas lühikesi äratuntavaid motiive ja meloodiakäike, mis liikusid kontrapunktilises tekstuuris häälest häälde Ta andis oma panuse ka uue zanri motett-sansooni loomisesse Josquin des Prez Giovanni Pierluigi da Palestrina 1525-1594 Itaalia renessansshelilooja Rooma koolkonna kõige silmapaistvam esindaja Tema loomingut peetakse renessansi polüfoonilise muusika kulminatsiooniks Kogu tema kirjutatud muusika on vaimulik Kirjutas ligi 100 missat ja hulganisti motette Looming oli kõrge, ülev, väärikas, tõsine `'Missa Papae Marcelli'' Giovanni Pierluigi da Palestrina Orlando 1532-1594 di Lasso Reformatsiooniaegne Renessansshelilooja Madalmaade koolkonna viimane suur meister
eeskuju sõnast renaissance juba 14. sajandil, Lääne antiigist. ja see tähendab Euroopas 15. ja 16. saj. taassündi. Renessansi kunstnikud: Leonardo da Vinci Raffael Michelangelo Heliloojad: Kirjanikud: Giovanni Pierluigi da Palestrina (15251594) William Shakespeare Orlando di Lasso (15321594 Giovanni Boccaccio Miguel de Cervantes Leiutajad: Renessanss Eestis: Galileo Galilei valmistas esimese 15581583.a. toimunud Liivi sõja tagajärjel teleskoobi
polüfooniline laul. Itaalias domineeris õukondlik ilmalik seltskonnamuusika, tähtsamaiks lauluvormiks kujunes madrigal. Kõrgrenessanss(15.saj) – Madalmaade vokaalpolüfoonia kõrgaeg. Muusikale on iseloomulik: uus kõlaideaal, meloodia (tundeline, loomulik liigendus), muusika oli rohkem tekstiga seotud, helilooja loob kõik hääled korraga. Hilisrenessanss(16.saj) – Tekkis palju ilmaliku laulu eritüüpe. Kuulsamad heliloojad olid Orlando di Lasso ja Giovanni Pierluigi da Palestrina. Kirikumuusika muutus lihtsamaks ja emakeelsemaks. 16.saj peetakse inglise muusika kuldajaks. • Heliloojad O. di Lasso ja G. P. da Palestrina O. di Lasso: (Orlando di Lasso) „muusikute vürst“ helikeel impulsiivne, värvirohke, piltlik rikub tihti nö reegleid, et muusika oleks üllatavam: ootamatud dissonantsid, helistikud, dünaamika kontrastid jne homofoonia ja polüfoonia on osavalt nö kokku sulatatud
ja kujutlusvõime ulatuses Muusika • Uus kõlaideaal • Muusika oli enam seotud tekstiga • Rütmipilt hakkas lihtsustuma • Ideaaliks saab lihtne väljenduslik laulev meloodia • Protestantlik kirikulaul • Instrumentaalmuusika • Vokaalmuusika Klavikord Lauto Heliloojad • Kindel autor • Koolkonnad • Orlando di Lassus • Giovanni Pierluigi da Palestrino Arhitektuur • Iseloomulikud jooned: kaared, kuppel, • horisontaalsus, roosaken, sümmeetria, • proportsioon ja elementide reeglipärasus • Eeskujuks võeti Vana-Rooma arhitektuur • Keskaegsed keerukad konstruktsioonid asendati korrapäraste sammaste, pilastrite, poolkaarte, kuplite ja niššidega Firenze katedraal Kirjandus ja kunst • Petrarca „Laulude raamat“
uue tekstiga. Koraalidele tehti ka mitmehäälseid kooriseadeid. Igale uuele leidub alati vastaseid, nii ka Lutheri ideedele. Keiser Karl V kutsus ühes Põhja-Itaalia linnakeses Trentos kokku kirikukogu, mis püüdis lepitada protestante ja katoliiklasi. Katsed jooksid liiva, peale jäi reformatsioonivastane suund, mis nõudis gregoriuse laulu uuendamist ja selle tähtsus ennistamist liturgias. 12. Giovanni Pierluigi da Palestrina Sajandi keskel kujunes Roomas võrdlemisi akadeemilise ja konservatiivse hoiakuga heliloojate koolkond, mis järgis ka kirikukogu juhiseid. Kirikukogu poolt kehtestatud rangeid reegleid arvestas ka Rooma koolkonna esinimi Giovanni Pierluigi da PALESTRINA (1525- 1594). 13. Ilmaliku laulu iseloomustus, märge ,,laulmiseks või mängimiseks" Ilmalik muusika määras Euroopa kunstmuusika väljenduslaadi. Laieneb ka selle tarbijate ring, sest
(kaanon) Milline muusikavõte oli selle aluseks- hääled tuletatakse teistest ja hääli on kirjas vähem kui tglt Intervall-kahe heli vaheline kaugus kesk-kvart kvint, renesanss-terts sekts Orlandus Lassus: röövimine Stsiilia kuninga poolt, nooditehnika areng/Giovanni:Kirikud,vastureformatsioon Väljenduslaad- impulsiivne, värvirohke, jõuline/Giovanni:tasakaalustatus, vaoshoid, korrastatud madrigal- tõsise filosoofilise tekstiga ilmalik laul Orl-2000 helitööd Giovanni pierluigi da palestina-500 helitööd Orl- tähtsamad teosed:Matona Mia Cara, Chi Chilichi/// Giovanni:Missa Papae Marcelli (rooma koolkond) Maalikunstnikud: Tintonetto/////Raffael Mõju:imitatsi. Polüfoonia areng, /////aluseks klassikalisele harmooniale --------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 15.saj-tekkisid väiksed orkestrid, mis koosnesid puhkpillidest/kooriteosed 16 saj-tantsusajand lisandusid keelpillid, klavessiinid,orel
vasta polüfooniareeglitele. Ta oli teinud vägapalju erinevaid teoseid(missa, motett, ilmalikud laulud). Seitse kahetsuspsalmi. Maalikunstnik tintoretto. Lutheri koraaliks nim. Saksa protestantlikku kirikulaulu, mille aluseks on stroofiline värsstekst, mille igas salmis on korduv viis. Nendest on tehtud ka mitmehäälseid kooriseadeid. Guillaume de Machaut, Jesquin Desprez, Orlando di Lasso, Clement Janequin, Giovanni Pierluigi da Palestrina Itaalia madrigal erinevus inglise madrigalist Inglise madrigal oli rahvalikum ning ta tektsid ei vastanud üldiselt itaalia madrigali kõrgetele nõuetele Renessanss, prantsuskeelne renaisance, kasutusele 16. Saj, tähistamaks tagasipöördumist antiikkultuuri poole. Hõlmab vahemikku 14-16 saj. Ülesanded muusikaajaloo töövihikust renessansi osast
Josquin Desprez 05.02.13 Josquin Desprez oli Guillaume Dufay ja Giovanni Pierluigi da Palestrina vahel kuulsaim euroopa helilooja ja teda peetakse tavaliselt franko-flaami koolkonna keskseks figuuriks. Josquini nimetatakse esimeseks kõrgrenessansi vokaalpolüfoonia meistriks. 16. sajandi jooksul tõusis ta ajastu suurima helilooja staatusesse, tema tehnilist ja väljenduslikku meisterlikkust imetleti ja imiteeriti. Käsikirjade ümberkirjutajad omistasid paljud anonüümsed heliteosed talle, et suurendada oma müügiedu.Talle on kokku omistatud vähemalt 374 teost.Alles
Renessanssi heliloojad : giovanni Pierluigi da Palestrina (1526-1594) , Orlandi di Lasso ( 1532-1594) 1517.a. naelutas Martin Luther Wittenbergi lossikiriku uksele oma kuulsad 95 teesi. Protestantism on reformatsiooni tulemusena katoliku kirikust eraldunud kirikute ja usulahkuda ühine nimetus. Luteri koraaliks kutsutakse Saksa protestantlikku kirikulaulu. Iseloomustus: Vaimulik laul, Rahvuskeelne,Stroofilise värsstekstiga,Salmides korduv viis . ,,Ma tulen taevast ülevalt","Üks kindel linn ja varjupaik", ,,üks roosike on tõusnud". Vastureformatsioon- Trento kirikukogu kutsuti kokku,kuna suured alad lõid rooma-katoliku kirikust lahku. Mõjutatuna ühehäälse kirikulaulu edust protestantlikus kirikus nõuti gregoriuse laulu reformimist ja taastamist liiturgias.Tulemuseks oli gregoriuse laulu tunduv lihtsustamine.Arutati koguni polüfoonilisest muusikast loobumist.Trento kirikukogu otsustas,et laulu tekst peab olema selgelt mõistetav. Ning missa...
aasta tuhandel, aasta tuhat võeti kasutusele üks kuni kolm erivärvilist noodijoont (F noot oli punane ja Cnoot roheline või kollane), 11.sajandil võttis Kuido Arretso kasutusele neli noodijoont ja samuti võttis ta kasutusele nootide silpnimetused, 100 aastat hiljem võeti kasutusele viis noodijoont. 4. Noodinimetused. Vastus: Tulevad püha Johannese vaimusilpidest. 5. Heliloojad. Vastus: 1) Francesco Landini- 14.sajandi välja paistvamaid heliloojaid. Pime orelimängija. 2) Giovanni Pierluigi da Palestina- 16.sajandi kogu Euroopas tuntuimaid heliloojaid. Ta kirjutas ka 500 vaimulikku teost ja 105 missat ning 100 madrigari. 6. Ooper. Vastus: Milano da Scala- kuulsamaid ooperiteatreid, kus kõik käivad ennast koolitamas. 16.sajandil tekkis ooper Firenzes. 1637.aastal Veneetsias avati esimene ooperiteater nimeks oli tal San Cassiano. Kokku oli 17 ooperiteatrit. 7. Instrumentaalmuusika. Vastus: Kuulsaimad viiulimeistrid on Stradivarid, Amatid ja Guarnerid.
Seleta mõiste cantus firmus. Kuidas on see seotud 15. sajandi missaga ? Keskaegset polüfooniliselt helitööd läbiv peameloodia. See oli seotud selles mõttes missaga, et mõlemad on loodud 15. sajandil. Mis on polüfoonia ? Mitmehäälne muusikastiil, kus kõik hääled on meloodiliselt ja rütmiliselt iseseisvad. Mida tähendab mõiste a capella ? Renesansiajastul: saatega vokaalmuusika Tänapäeval: mitmehäälne saateta vokaalmuusika · Orlandus Lassus ,,Kaja" · Giovanni Pierluigi da Palestina ,,Missa papae Marcelli" Milline oli M.Lutheri osa protestantismi ja protestantliku kirikumuusika tekkimises ? a) Naelutas Wittenbergi kiriku uksele 95 teesi b) Säilitas katoliku missa põhiosad c) Kasutas ladinakeelset liturgilist muusikat d) Imetles polüfoonia kunsti ja oli ose valmis komponeerima Lutheri koraal saksa protestantlik kirikulaul Iseloomusta Prantsuse ilmalikku laulu 16. Sajandil. See levis kogu Lääne-Euroopas
raamat", ,,Kantsoon". Giovanni Boccaccio (1313-1375) Novelli looja, alustas luulega, kuid läks üle proosale. Tuntuimad teosed: ,,Dekameron" (teemad: usumeeste liiderlikkus, kohtunike äraostetavus, armastus-petmine, patud-nõrkused, looduse ja inimese austamine, tegelased on erinevatest ühiskonnakihtidest. Teisi kuulsaid renessansiaja suurkujusid: Leonard da Vinci (1451-1519); William Shakerpeare (15641616); Josquin Desprez (u 1440 1521); Michelangelo (14751564); Giovanni Pierluigi da Palestrina (15251594); Mikolaj Kopernik (14731543).
motette ja gregoriuse laulu Luteri koraaliks kutsutakse Saksa protestantlikku kirikulaulu Humanism on inimese ja inimlikkuse väärtustamine, mis sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ja levis varauusajal ka mujal Euroopas. Ars nova- lad. k. "uus kunst"muusikastiil Prantsusmaal 1320-1380 Trecento- nii nimetati Itaalia kultuuri 14. saj. Sel ajal tõuseb esile elegantne, ilmalik seltskonnakunts tagaplaanile jääb vaimulik muusika. Renessansi heliloojad Giovanni Pierluigi da Palestrina, Jacob Arcadelt ,Carlo Gesualdo, Orlando di Lasso Ilmalik muusika Rahvalikud laulutüübid Frottola – üldnimi paljudele erinevatele lauluvormidele, puhtalt õukondlik laulutüüp Villanella – matkis rahvamuusikat, tihti rõhutatult algelise kõlaga Balletto – tantsulaul, millele on iseloomulikud rütmikad tekstita refräänid (fa-la-la vms.) Madrigal on enamasti tõsine armastuslaul, filosoofilise, erootilise, tihti ka religioosse alltekstiga
Kaanon. A capella renessansiajastul- saatega vokaalmuusika a capella tänapäeval - saateta koorilaul III põlvkond. Jacob Obrecht ja Josquin Desprez. Häälte kooskõla mängib üha suuremat rolli. Tekst selgelt kuuldav. Zanriteks motett, missa ja ilmalik laul. V põlvkond. Philipp de Monte ja Orlandius Lassus. Muusikas ekspressiivsus, damafirm. Zanriteks motett, missa, madrigal ja saussoon. Orlandus Lassus tegi 70 missat, passioone ja motette. Giovanni Pierluigi da Palestrina tegi 100 missat ja 400 madrigali. Martin Lutheri osa protestantismi ja protestantliku kirikumuusika tekkimises: a) uued usuliikumised b) põhiosad jumalateenistuses muutusid c) liturgiline muusika d) naelutas kirikuuksele 75 teesi Lutheri koraal: Zanri üldnimetus: protestantlik kirikulaul, vaimulik laul Iseloomulikuf tunnused: värsstekst, salmides korduv viis, mitmehäälsed kooriseaded, rahvuskeel
Napolis, Milanos ja Roomas ning juba 1553.aastal sai temast Rooma Lateraani basiilika kapellmeister. Võttes vastu Baieri hertsogi Albrecht V kutse Münchenisse, kus ta alustas tenorilauljana ja sai 1564.aastal kapellmeistriks. Lassuse väljenduslaad oli palju impulsiivsem, dünaamilisem ja värvirohkem. Lassus oli helilooja, kelle loomingus leidis oma viimase kõrgpunkti juba kaduma hakkav muusikastiili(Madalmaade vokaalpolüfoonia). Giovanni Pierluigi da PalestrinoUmbes 15251594, Ta oli renessansi esindaja ja üks kuulsamaid katoliku muusika helilooja. Palestrina oli tohutu mõju arengule katoliku kiriku muusika ja tema töid võib tõlgendada ka kui kokkuvõte polüfoonia renessansiajal. Palestrina stiil kujunes aga juba siis klassikaliseks ja hiljem sai sellest ,,puhta ja väärika " kirjaviisi akadeemiline eeskuju. 1551.aastal sai noorest ja veel vähe tuntud Palestrinast Rooma Peetri kiriku kapelli juht. 1554
hakati esitama kontsertmuusikana. Nii tekkisid esimesed mitmeosalised muusikateosed - missad, reekviemid ja passioonid. Ilmusid ka esimesed ooperid ning balletid. Esimene ooper, "Daphne", mis etendus Firenzes 1598. a. pole säilinud. Esimene säilinud ooper on mõni aasta hiljem loodud "Eurydike". Esimeste ooperite loomisel olid eeskujuks Vana-Kreeka tragöödiad. Renessansiajastu tuntuimateks heliloojateks peetakse Orlando di Lassot, Pierluigi da Palestrinat ja Claudio Monteverdit. Olulised olid ka madalmaade koolkonda kuulunud Guillaume Dufay, Johannes Ockeghem ja Josquin Desprez ning veneetsia koolkonna esindajad Adrian Willaert ning Andrea ja Giovanni Gabrieli. Renessanssi ajastu muusikakeskuseks sai Itaalias, Veneetsias Püha Markuse kirik. Selles kirikus oli 2 suurt orelit, koor ja orkester. Pidulikel jumalateenistustel kõlas nii vokaal- kui instrumentaalmuusika.
) Prantsuse šansoon • Valdavalt oli šansoon 4-häälne • komponeeritud üsna sarnaselt motetile • Eristatakse kaht laulutüüpi: a) meloodilised ja sentimentaalsed b) kiiretempolised ja lõbusad Enamasti on need armastuslaulud Madrigal on enamasti tõsine armastuslaul, filosoofilise, erootilise, tihti ka religioosse alltekstiga Luteri koraaliks kutsutakse Saksa protestantlikku kirikulaulu Renessansi heliloojad Giovanni Pierluigi da Palestrina (1526 - 1594) Orlando di Lasso (1532-1594) Protestantism 1517. a. naelutas Martin Luther Wittenbergi lossikiriku uksele oma kuulsad 95 teesi Protestantism on reformatsiooni tulemusena katoliku kirikust eraldunud kirikute ja usulahkude ühine nimetus Reekviem ... … on leinamissa … on katoliku kiriku leinajumalateenistus … esitajaks on koor (võivad osaleda ka solistid, orkester ja orel) … ära jäävad missa osad Gloria ja Credo … Nende asemel võivad olla:
Renessanss (14.-16.saj) Renessanssi ajal tekkis professionaalne kunst. Renessanss tekkis, sest Rooma katoliku kiriku tähtsus vähenes. Kaupmehed panustasid kultuuri ja hariduse edendamisse. Tunti huvi Antiigi ja inimese vastu. Tekkis ilmalik muusika. Tekkinud pillid: vioola, viiul, tšello, lauto, aulos Tekkinud žanrid: madrigal, missa, reekviem Heliloojad: Giovanni Pierluigi da Palestrina – Itaalia Orlando di Lasso – Madalmaad Kuulamine: Rahvaviisid, Vaimulik muusika Barokk(17.saj) Barokk sai alguse arhitektuurist. Barokk on pilkenimi, mis tähendab lopergust pärli. Barokk õitses õukondades ja katolikus kirikus. Baroki ajal omistati muusikalekunstiline väärtus. Muusika pidi kajastama äärmuslikke emotsioone ja kutsuma esile tundeelamusi. Tekkinud pillid: flööt, oboe, fagott, klavessiin
häältes ajaliselt nihutatud. Millist muusikat mängiti renessansiajastul pillidega? Nimeta renessansiaegseid pille (min 3-4)! Improvisatsioonilist muusikat (prelüüd, fantaasia, tokaata). -Orel -Klavessiin -Lauto -Plokkflööt -Tsink Mida uut tõi Martin Luther kirikumuusikasse? Rahvakeelne koguduselaul – luteri koraal; Et rahvas saaks laulu kaudu jumalateenistusest aktiivsemalt osa võtta Kes oli 16. sajandi väljapaistvaim muusik, Rooma koolkonna tuntuim esindaja? Giovanni Pierluigi da Palestrina Mis mõjutas tema stiili kujunemist? Muudeti liturgiat ning tehti ettekirjutusi kirikumuusikale: nõuti gregooriuse laulu lihtsustamist ja selle tähtsuse taastamist liturgias, samuti teksti selget mõistetavust. Millised žanrid on esindatud Palestrina loomingus? Iseloomusta mõne märksõnaga tema muusikat! -Motett -Hümn -Missa -Magnificat Palestrina muusikat iseloomustab kõigi vahendite äärmine tasakaalustatus ja korrastatus.
põlvkond; üks isikupärasemaid heliloojaid; tema loomingus leidis oma viimase kõrgpunkti Madalmaade vokaalpolüfoonia, suur tähendus saksa muusika edasisele arengule; muusika on jõuline, värvirohke, julge, impulsiivne; zanrid: ilmalik laul, missa, motett, villanella, sansonett Veneetsia koolkond: Andrea Gabrieli(1520-1586) missa, psalm, motett, oreli- ja ansamblimuusika Giovanni Gabrieli(1555-1612) (A. Gabrieli vennapoeg) tseremoniaalmuusika (mitme koori) Giovanni Pierluigi da Palestrina(1525-1594) looming tasakaalukas ja konservatiivne; zanrid: missa, motett, hümn, magnificat, ilmalik ja vaimulik madrigal. Clement Janequin sansoonizanri kuulsaim esindaja Hans Sachs kuulsaim meistersinger John Taverner(1490-1545) 16. sajandi 1. poole väljapaistvaim inglise helilooja; 8 missat ja 28 motetti John Dowland Inglise ilmaliku laulu üks autoreist, näiteks ,,Flow my tears" ja ,,What if I never speede"
Ka kõik renessansiaja noodid olid alati koos laulutekstidega. Esimesed kirjapandud pillilood olid tantsud, neid mängiti ka seltskonnamuusikaks.Väga levinud oli ansamblimuusika. Tavalisemad pillid olid: orel, klavessiin,lauto,viiul, vioola,tromboon. 8) Nimeta kaks kuulsamat heliloojate koolkonda ja kaks heliloojat! Vastus: Madalmaade koolkond ja Rooma koolkond. Orlandus Lassus oli madalmaade koolkonna viimane suur meister ja omaaegse Euroopa imetletuim muusik. Giovanni Pierluigi da PalestrinoRooma koolkond. U.15251594, oli renessansi esindaja ja üks kuulsamaid kataoliku muusika helilooja.
Viisist on kadunud kaunistused, seda on kohandatud uue tekstiga. · Kalvinistid sallivad vaid ühehäälset rahvakeelset koguduselaulu. Ei lubata laulda laule, mille teksti pole Piiblis. · Vastureformatsioon - Trento kirikukogu üritas tervendada kirikut. Nõuti gregooriuse laulu reformimist ja tähtsuse taastamist, vaoshoitud stiili (,,mitte midagi pühitsematut"), teksti selget mõistetavust. Trentos oli nõuandjaks Giovanni Pierluigi da Palestrina. Rooma koolkond. Tähtsaim esindaja oli Giovanni Pierluigi da Palestrina. Tal oli klassikaline ja puhas stiil, järgis reegleid. Peaaegu ainult vaimulik muusika, ka mõned madrigalid ja armastuslaulud nooruses. Tuntud missatsüklite põhjal. Ilmalik laul ja seltskonnamuusika 16. sajandil · 16. saj muusika levik tänu humanistliku hariduse levikule, see sisaldas muusika · 15-16. saj nooditrüki leiutamine 4
Ka zanrid muutusid. Missatsükkel asendus tavamissaga ja lisandus kaanon. III põlvkonda sümboliseerib meister Josquin Despres, kes lihtsustas rütme ja akordikat. Kuna IV põlvkonna heliloojate zanrid jäid samaks, ei kerki sealt ka märkimisväärseid teoseid esile. Samas aga V generatsiooni vaieldamatu suurkuju oli Orlando di Lasso (1532-1595) kes tõi zanritesse uuendusi ja kaotas muusikast rangete reeglite tähtsuse. Lassot võrreldakse Itaalia muusikameistri Giovanni Pierluigi de Palestrinaga, kes küll oma eluajal polnud nii kuulus, kuid oma loominguga avaldas mõju tervele Euroopale. Kui 16. sajandil tekkis protestantism, tekkis ka uus koraali liik Luteri koraal. Kuid koos uue usuvoolu ja reformidega tekkis sellele ka takistusi, nimelt vastureformatsioon. Katolik kirik tahtis taastada vanad komber kirikulaulus. Nagu enne öeldud, renessansi ajal oli suurem osa muusikast ilmalik. Prantsusmaal kutsuti ilmalikku laulu sansooniks
Josquin Desprez - Frottola 'El Grillo' (Ritsikas) Orlando di Lasso - Madrigal 'Matona mia cara' (Minu armas daam) Renessanssiaegne tantsumuusika Itaaliast - 'Saltarella' Hilisrenessansi kirikumuusika Reformatsioon Martin Luther - Koraal 'Ein Feste Burg ist unser Gott' (Üks kindel linn ja varjupaik), ingliskeelne versioon 'A Mighty Fortress is our God' Rooma koolkond Giovanni Pierluigi da Palestrina - 'Missa Papae Marcelli' (Paavst Marcelluse missa), I osa 'Kyrie' Veneetsia koolkond Giovanni Gabrieli - 15-häälne kontsert 'Salvator noster' (Meie päästja) BAROKK Barokkooperi algusaastad Claudio Monteverdi - ooper 'Orpheus', avamäng Claudio Monteverdi - ooper 'Orpheus', Orpheuse aaria 'Possente spirto' (Oo jumalad, allilma valitsejad) Barokkajastu instrumentaalmuusika Antonio Vivaldi - Viiulikontsertide tsükkel 'Aastaajad', Kontsert nr
Millised muutused toimusid inimeste Milline oli Itaalia helilooja Goivanni maailmavaates 14.saj? Pierluigi da Palestrina elu ja looming? Keskpunktiks ei olnud enam Jumal, vaid Paestrina muusikat iseloomustab kõigi inimkeskne elutunnetus. Tekkis humanism. vahendite äärmine tasakaalustatus ja Kunstis ilmnesid ilmalikkuse süvenemise korrastatus, ent oma ajastu taustal mõjus tentensid. Irooniline hoiak kirikusse. looming võrdlemisi konservatiivselt. Kunstmuusika arenes seni kirikusfääris, Peaaegu kogu looming on vaimulik.
7.astmega. Uued vormid muusikas: 1. missa (vokaalinstrumentaalne suurvorm, jumalateenistustel kanti ette) 2. reekviem (vok.inst. suurteos, mille kaudu mälestati surnuid) 3. passion (vok.inst. suurteos, Kristuse kannatused) 4. ooper (muusikaline lavateos, kus ainult lauldakse) 5. ballett (muusikaline lavateos, kus ainult tantsitakse) Tähtsmad heliloojad: ORALDUS LASSUS ~2000 teost, rõõmsameelne muusika, julged kõlavärvid. GIOVANNI PIERLUIGI DA PALESTRINA 100madrigali, 200motetti, ülevus, sügavus Barokk ebakorrapärane pärl *kohtusid vana ja uus ühiskond, väimulik ja ilmalik koorilaul, vokaal ja instrum.muusika, polüfoonilise muusika kõrgpunkt. *ülistati kangelaslikkust, liikumishoogu ja esinduslikkust. *arhitektuur: kuplid ornamentidega, reljeefide ja väänlevate sammastega, uhkeldav toredus ja rahutu voogamine. Inimene: maine, lopsakad kehavormid, mehed näitasid pingul muskleid, väljendati tegutsemis iha,
Sellest ajast teame me heliloojat nimega Jacobus non Papa. Orlando di Lasso-Peetakse madalmaade viimaseks esindajaks. Tema rahvus on tekitanud palju küsimusi, sest ta sündis Prantsusmaa ja Belgia piirialal. Oma loomingus ühendas parimad jooned saksa, itaalia ning prantsuse muusikast. On kirjutanud vaimulikku muusikat (missad,passioonid). Noorusajast on pärit ka umbes 450 ilmalikku laulu, hiljem pöördus vaimuliku muusika poole.Hilisrenessanss-Giovanni Pierluigi Da Palestrina sündis väikeses Itaalia asulas nagu Palestrina. Sündis 1525 või 1526. Paljud tema perekonnaliikmed surid ja pärast seda astus kiriku rüppe. Ta oli valmis oma elu kirikule pühendama. Hiljem abiellus siiski uuesti. Pidevalt olid tal intriigid kirikuga. Kõige kummalisem oli see, et kirik oli tema tööandjaks. Enamik oma elust veetis Roomas, kus ta ka suri 1594 aastal. Kogu tema looming on seotud kirikuga. Isegi madrigalid olid tal vaimuliku sisuga
pillid olid klavessiin, orel, klavikord, lauto, plokkflöödid, pommer, trompet ja tromboon. Instrumentaalmuusika zanriteks olid prelüüd, fantaasia, toccata, kantsoon. Ansamblimuusikast olid levinud tantsud- braanl, pavaan, galliard. 2 3.1 TUNTUMAD HELILOOJAD Leonel Power, John Dunstable, Gilles Binchois, Guillaume Dufay, Johannes Ockeghern,Jacob Obrecht, Heinrich Isaac, Nicolas Gombert, Adrian Willaert, Thomas Tallis, Giovanni Pierluigi da Palestrina, Andrea Gabrileli, William Byrd, Giovanni Gabrieli Renessanss oli muusikamaalimas väga hea aeg. Tol ajal elas palju heliloojaid ning arendati kõvasti muusikamaalima, alates instrumentaalmuusikast kuni laulude ning tantsudeni välja. Leiutati ka mitmeid tänapäevani kasutusel olevaid esemeid. Inimesed hakkasid rohkem väärtustama oma elu ning üritasid seda paremale järjele viia. 3 KASUTATUD KIRJANDUS : http://et
kunstiline väärtus. Muusika keel on itaalia keel Nootide kirja panek algas 8-9 sajand Guido Arezzost pani 11 saj alguses 4 noodijoont. Neuma- märgiti üles noote Ooper sai alguse 16 sajandi lõpus Frienze linnast. Viiuli meistrid- Niccolo Amati, Antonio Stradivari, Andrea Guarneri (17saj) Klaver- 1711 aasta Bartolomeo Cristofori ITAALIA HELILOOJAD Giovanni Pierluigi da Polestrina- Renesanssi ajastu (16saj) üks kuulsamaid vaimuliku muusika kirjutajaid. Claudio Monteverdi- Barokiajastu (17saj), ooperihelilooja Antonio Vivaldi- Barokiajastu kuulsaim viiulimängija ja muusika autor Gioacchino Rossini- 19 saj (romantismiajastu) ooperi helilooja Gaetano Donizetti- 19 saj 1 poole ooperi helilooja Vincenzo Bellino- ooperihelilooja, Romantismiajastu Giuseppe Verdi- ooperi helilooja, 19.saj
mis oli lihtne, emakeelne, et kõik saaksid kaasa laulda; need olid ka mitmehäälsed, taktimõõdu ja orelisaatega, erinevalt gregooriuse koraalist. Selle tekkel mängis rolli ka Lutheri musikaalsus, sest kuigi tal ei olnud plaanis teha kultuurirevolutsiooni, kasvas muusika tähtsus oluliselt. Sama sajandi keskpaiku tekkis Roomas uus koolkond akadeemilise ja tagasihoidliku suunaga heliloojaid, mis järgis kirikukogu juhiseid. Neist kõige kuulsam helilooja oli Giovanni Pierluigi da Palestrina, kellest võtsid eeskuju paljud järgnevad heliloojad. Ta muusikat iseloomustab tasakaal ja korrastatus. Väga vaimulik looming, üle 100 missa, kuulsaim Papae Marcelli. Veneetsias sai aluse mitmekoorimuusika, seda tänu mitmele orelile ning alusepanijale Willaert'ile, kes hakkas orelite juurde paigutama koore. Sajandi lõpuks levisid 3-4 koorilised koosseisud, palju kasutati ka pille (orel, vioola). Kuulsaim helilooja Giovanni Gabrieli, kes oli mh õppinud Lassuse juures.
Renessanss Mõisted: Ars nova – muusikastiil 14. sajandi Prantsusmaal Balletio – tantsulaul, villanella üks alaliik 16. sajandi teisel poolel Canzon – renessansiaegne heliteos pilliansamblile, algselt prantsuse šansooni instrumentaaltöötlus; polüfooniline instrumentaalpala dulcian – kahekordse roohuulikuga puupuhkpill (fagoti eelkäija) frottola – homofoonia tunnustega, korduva refrääniga laul fuuga – polüfoonilise muusika üks põhilisi vorme, arenes ricercarist gregooriuse laul – roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul homofoonia – mitmehäälsus, kus üks hääl kannab iseseisvat meloodiat ja teised hääled moodustavad harmoonilise saate imitatsioon – meloodiaosa matkimine erinevate häälte poolt kapell – instrumentalansambel koraal – kirikulaul, roomakatolikus ühehäälne liturgiline laul liturgia – kristlik jumalateenistus, selle rituaalid ja korraldus madrigal – klassikaline itaalia luulevorm; 16. saj. kõrgstiilis teksti ja muusikaga ...
Vincenzo Bellini Itaalia renessanss(14-17 saj) 14 saj trecento- kirjutaks madrigale- 2, 3 häälne laul, mille teemadeks: armastus: Francisco Landino 16-saj madrigal- 5,6 häälne laul, väga peen, teemadeks samuti armastus aga filosoofilise, religioose ning erootilise alltekstiga. Kasvab välja barokkaaria ja kammerkantaat 2 Kuulsat autorit Orlandus Lassus Giovanni pierluigi da palestrina 1532-1594 1525-1594 Looming: üle 70 missa, 3 reekunemi, 4 100 magiutiaati Looming: mimatsiiklid(104) hümnid, 4 passioni, motette u 400, magniflaate 35 Teos: Matona Mia Cara Teosed: Missa Papae Meralli Kuulus madalmoode koolkonna viiendasse põlvkond kuulus Rooma koolkonda Prantsusmaa
Omaaegse Euroopa imetletuim muusik.Viimane Madalmaade koolkonna suurmeister. Lustlikud ilmalikud laulud on pärit noorusajast, suurema osa elust pühendas kirikumuusikale - üle 70 missa, sellest 3 reekviemi, üle 500 moteti. Väga leidlik helikeel: dissonantsid, jõulised dünaamikakontrastid, et muuta teksti väljendusrikkamaks. K: motett Timor et tremor (hirm ja värin) Hilisrenessansi suurim helilooja oli itaallane, pikaajaline Rooma Peetri kiriku kapelli juht Giovanni Pierluigi da Palestrina (~1525-1594) Tema stiil kujunes juba ta elu ajal klassikaliseks, hiljem sai sellest puhta polüfoonia akadeemiline eeskuju. Kõrgemates muusikakooolides kirjutatakse siiani kompositsiooniharjutusi tema stiili eeskujul. Palestrina muusika on väga selgekõlalise kolmkõla- harmooniaga, rahulik, äärmiselt tasakaalustatud (võrreldakse Rafaeli maalidega), mõjub kaasajas väga konservatiivsena. Palestrinat tuntakse eelkõige tema missade põhjal
hakati esitama kontsertmuusikana. Nii sündisid esimesed mitmeosalised muusikateosed missad, reekviemid ja passioonid. Ilmusid ka esimesed ooperid ning balletid. Esimene ooper, "Daphne", mis etendus Firenzes 1598. a. pole säilinud. Esimene säilinud ooper on mõni aasta hiljem loodud "Eurydike". Esimeste ooperite loomisel olid eeskujuks Vana-Kreeka tragöödiad. Renessansiajastu tuntuimateks heliloojateks peetakse Orlando di Lassot, Pierluigi da Palestrinat ja Claudio Monteverdit. Olulised olid ka franko-flaami koolkonda kuulunud Guillaume Dufay, Johannes Ockeghem ja Josquin Desprez, franko-flaami ja Burgundia koolkonda kuulunud Gilles Binchois ning Venezia koolkonna esindajad Adrian Willaert ning Andrea ja Giovanni Gabrieli. Renessansiajastu muusikakeskuseks sai Püha Markuse kirik Venezias. Selles kirikus oli 2 suurt orelit, koor ja orkester. Pidulikel jumalateenistustel kõlas nii vokaal- kui ka
· alumine hääl: "laenatud" meloodia, tihti aeglases tempos gregooriuse laul 13saj lõpul keelati motetid kirikus sest: · neid peeti liiga keerulisteks · nad ei kandnud enam liturgilist teksti Dissonants "ebakõla"; kooskõla, mis mõjub pingestatult Konsonants - "heakõla", kooskõla, mis kõlab rahulikuna Klassikalises harmoonias peab dissonants lähenema konsonantsi. Kaks heliloojat: Orlandus Lassus (orlando di Lasso) Giovanni Pierluigi da Palestrina 1532-1593 U 1525-1594 "muusikute vürst" Akadeemiline eeskuju "kokkuvõte madalmaade vokaalpolüfooniast" Teosed: ilmalikku muusikat kirjutas noorusajal Teosed: Pea kogu looming on vaimulik. "Matona, mia cara", "Kaja" Säilinud 104 missatsüklit, muuhulgas Hiljem keskendus kirikumuusikale "Missa Papae Marcelli"
a märkimisväärne karjäär, kapelle meister. Looming impulsiivne, dünaamiline, väldib reegleid, kasutab kontraste, mängib kiirusega. Zanrid kirikulaulud. Teosed- 70 missat, 3 reekviemi, 100 magnifikaati, 4 passiooni, 500 motetti, 450 ilmalikku laulu, ,,matona mia cara". On võrreldud maalikunstnik Tintoretto'ga ,,püha markuse keha röövimine". Mõju euroopa muusikale mõju saksa muusikale läbi Lassuse õpilaste. Giovanni Pierluigi da Palestrina : (1525-1594) Pärit roomast, itaaliast. Organisti koht Palestria katedraalis, rooma peetri kiriku kapell-meister, rooma paavsti isiklik laulja. Looming kõik vaimulik, muusia tasakaalus, korrastatud, väldib ebakõlasid. Zanrid rida hümne, missa, motetid, menestrelid. Tähtsamad teosed ,,Super flumina babylonis", missa ,,papai marcelli II". Maalikunstnik- raffael. Rooma koolkonna liige, mis pooldas konservatiivset
*lad k liturgiline muusika * kogudus laulud * koraalide mitmehäälne kooriseade * kirj üle 20 teksti ja üle 30 lauluviisi Lutheri koraal: zanri üldnim: protestantlik kirikulaul isel tun: lihtsustatud meloodia, mitmehäälne kooriseade, igas salmis korduv viis, stroofiline värsstekst nt. ''üks kindel linn ja varjupaik'' 4. Tabel Oralndus lassus / orlando di Giovanni pierluigi da Palestina lasso Loomingu üldisel Reekviemid, passioonid, Vaimulik muusika magnifikaadid Maalikunstnik, kellega Tintoretto Raffael heliloojat on võrreldud 5. Tabel Heliloojad Zanrid D. desprez Uusi ei olnud.. missatsükkel, ühetekstiline ladinakeelne motett,
avastused; oluline on inimese päritolu + isiklikud omadused; eesmärkide saavutamine vahendeid valimata; harmoonia otsingud; mehed kannavad korsetti ja lõhnastavad; trükikunsti kasutuselevõtt MUUSIKA ISELOOMUSTUS: uus kõlaideaal, muusika seotus tekstiga ja lihtne, laulev, tundeliselt väljenduslik meloodia ZANRID: Ilmalikus: motett, madrigal, caccia, sansoon, frottola, villanella, balletto Vaimulikus reekviem, madrigal, motett. HELILOOJAD: Giovanni Pierluigi da Palestrina(Itaalia), Orlando di Lasso(sündinud Belgias) BAROKK 17 saj 18 saj I p AJASTU ÜLD- ISELOOMUSTUS: Kujundipeenus, ornamentaalsus, sümbolistlik väljendusviis; vastandite ühtsus; kirjanduses skeptilisus, pessimism; Väikestest detailidest moodustatakse suurejooneline tervik. On kontsertstiili ja generaalbassi ajastu; tunnete ülepaisutamine; tundeküllasus; lopsakus MUUSIKA ISELOOMUSTUS:
I Kyrie eleison - Issand, halasta; II Gloria in excelsis Deo-au olgu Jumalale kõrges; III Credo in unum Deum - Mina usun ühte Jumalat; IV Sanctus Benedictus - Kiidetud olgu; V Agnus Dei - Halasta meie peale. Renessanss (14.-16. saj) Taust Muusika: professionaalse kirikumuusika kõrvale asub ilmalik muusika. Juhtivad muusikamaad on Madalmaad, Põhja-Prantsusmaa, Itaalia. Uued muusikazanrid: missa, reekviem, madrigal. Heliljoojad: Guillaume Dufay, Johannes Ockeghem, Josquin des Prez, Giovanni Pierluigi da Palestrina (1525 -1594), Orlando di Lasso (1532 - 1594). Kunstnikud: Sandro Botticelli, Leonardo da Vinci, Michelangelo, Raffael, Alberecht Düren. Kirjanikud: Giovanni Boccaccio, Miguel de Cervantes, William Shakespeare. Eesti: 1558 -1583 -Venemaa algatatud Liivi sõda (Eesti läks Rootsi, Poola, Taani võimu alla). 1535 ilmus esimene eestikeelne trükitud raamat. 1578 ilmus Saksa Balthasar Russowi "Liivimaa kroonika". Teadus ja ajalugu: Mikolay Kopernik väitis, et Päikese ja
Miks? Josquin Desprez-ta avas niiöelda teiste muusikute silmad 36. Millist muusikat mängiti renessansiajastul pillidega? Milliseid pille kasutati? 37. Millised muutused tõi reformatsioon kirikumuusikasse? Muutused jumalateenistuse põhialustes ja liturgias. Muusikal suur kasvatuslik tähtsus. Koguduse kaasamine jumalateenistusel läbi koguduselaulu 38. Kes oli 16. sajandi väljapaistvaim muusik, Rooma koolkonna tuntuim esindaja? Giovanni Pierluigi da Palestrina 39. Millised zanrid on esindatud Palestrina loomingus? Iseloomusta mõne märksõnaga tema muusikat! Missa, motett, hümn. Muusika on lihtsa meloodiaga ja rahulik 40. Nimeta renessanssiajastu heliloojaid (min. 3-4)! Josquin Desprez, Guillaume Dufay, Guillaume de Machaut, Johannes Ockeghem 41. Nimeta vanamuusikaansambleid Eestis! Heinavanker, Linnamuusikud
RENESSANSS XVI sajandi II pool – XVI sajand Muusika Keskaegse professionaalse kirikumuusika kõrvale asub professionaalne ilmalik muusika. Juhtivad muusikamaad on Madalmaad, Põhja- Prantsusmaa, Itaalia. Uued muusikažanrid Missa Reekviem Madrigal Heliloojad Guillaume Dufay (1400- 1474) Johannes Ockeghem (1420- 1495) Josquin des Prez (1440- 1521) Giovanni Pierluigi da Palestrina (1525- 1594) Orlando di Lasso (1532- 1594) Kunstnikud Sandro Botticelli (1445- 1510) Leonardo da Vinci (1452- 1519) Michelangelo (1475- 1564) Raffael (1475- 1564) Raffael. Sixtuse Madonna Albrecht Dürer (1471- 1528) Kirjanikud Giovanni Boccaccio (1313- 1375) Miguel de Cervantes (1547- 1616) William Shakespeare (1564- 1616) Eesti 1558- 1583. a. – Venemaa algatatud Liivi sõda, mille tagajärjel Eesti läks
Viimaste aastate looming on raskemeelne Ilmalik: sansoonid, saksa liederid Vaimulik: missad ja motetid MADALMAADE MÕJU VEEL Hilisrenessanssi kirikumuusika o Lutheri protestantlik reform o Luteri koraalid, saatis orel, tehti mitmehäälseid kooriseadeid Värsstekst Korduv lihtne meloodia Uue tekstiga kohandatud Rooma koolkond o Järgis kirikukogu juhiseid o Giovanni Pierluigi da Palestrina Eluajal ei olnud imetletud Alguses rooma kriku kapelli juht 1555 sai temast paavsti isikliku kapelli laulja Lateraani basiilika kapellmeister lahkus konflikt Oli abielus igast jura Vaimulik looming Kuid ka ilmalik Missatsüklid ja paroodiamissad Veneetsia koolkond o Püha Markuse kirik o Kaks orelit, koos koori ja teiste pillidega tekitati mitmekoorimuusika kajaeffekt o Alusepanija Adrian Willaert
Selleks loobuti ladina keelsetest teksidest ja kasutati igal maal oma emakeelt. Saksamaa protestantliku kirikulaulu hakati nimetama luteri koraaliks. 4) Motett nii vaimulik kui ilmalik ja erinevalt keskaegsest motetist oli ühes keeles ja kõigis häältes sama tekstiga. 5) Madrigal Ilmalik polüfooniline laul 6) Sansoon prantsuse iilmalik laul Hilisrenessanss heliloojad : Orlando di lasso (1532 1594) [Orlandus Lassus] Giovanni Pierluigi da Palestrina (1525 1594) Thomas Morley John Dowland Barokk (17.saj 18.saj I pool) Barokk võrsus 16. Sajandi teisel poolel Itaalia hilisresessansis. Tuleneb Portugali keelsest sõnast "barrocco" (lopergune pärl, tavatu, ebakorrapärane, kummaline). Ebakorrapärane oli ka ühiskonnaelu, mis oli vastuoluline ja täis pingeid. Kõikuma löönud usk kirikusse, rohked sõjad ja ülestõusud tekitasid inimestes ohutunde ja ebakindluse. Ka muusikat iseloomustab rahutus,
- kirjutas 30 lauluteksti ja 20 originaalviisi Luteri koraal - emakeeles - stroofiline värsstekst - igas salmis korduv viis - taktimõõt ja rütm - oreli saatega - mitmehäälsed koorisaated Rooma koolkond - Vastureformatsioon - Reformid, mis pidid kirikut tervendama ja tugevdama - Oluliselt muudeti liturgiat ja ettekirjutusi tehti ka kunstmuusikale - Trento kirikukogu (1545-1563) Giovanni pierluigi de Palestina - Rooma koolkonna suurim meister - Tema stiil kujunes heliloomingu akadeemiliseks eeskujuks - Kõigi vahendite äärmine tasakaalustatus ja korrastus - Peaaegu kogu looming vaimulik Veneetsia koolkond - 2 orelit vastastikuti asuvatel rõdudel (stereo) - Järgis Madalmaade polüfooniastiili - Pillide rohke kasutamine - Mitmekoori-muusika e. koorikontsert - Veneetsia koolkonna alusepanijaks oli Adrian Willaert
Soovis laulmise kaudu ka kogudust jumalateenistusele haarata. Tema litrugial oli kindel koht saksakeelsete hümnidel. Luteri Koraal : vaimulik laul, rahvuskeelne, stroofilise värsstekstiga, salmides korduv viis, lihtne viis ja rütm. Katoliku kirik ja selle muusika. Rooma koolkond ( Vastureformatsiooni keskus) , Veneetsia koolkond (särava kontsertliku stiilirajaja). Rooma koolkonna muusika esindab vastureformatsiooni vaimu ehedaimal kujul, eriti Giovanni Pierluigi da Palestrina looming. Tema looming on keerukas ja kõrvale ülimalt ilus kuulata. Ülimalt viimistletud stiili looja, lähtub Madalmaade koolkonna helikeelest. Loomingust on säilinud 104 missat. Veneetsia koolkond Veneetsia koolkonna all mõeldakse täpsemalt 16 saj II poolel Püha Markuse kirkiku juurde koondunud heliloojate tegevust. Koolkonna rajajaid : Adrian Willaert. Tähtsamad heliloojad : Andrea Gabrieli, Giovanni Gabrieli, Claudio Monteverni. Veneetsia koolkonna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
