tükke, mis on alla 25% originaalkivi suurusest, ei ole soovitav tühimike täitmiseks kasutada, sest need võivad kergesti kohalt ära nihkuda. Sellised tühikud tuleks täita betooniseguga. 7. Liivapadja tihendamine Peale sillutiskivide paigaldamist tuleb liivapadi korralikult tihendada. Enne vibreerimist on soovitav kõik vuugid peene, kuiva liivaga osaliselt täita, et vältida kivi servadest kildude väljalöömist. Vibreerivate plaattihendajatega tihendatakse pinda seni, kuni sillutis on saavutanud projektkõrguse ja piisavalt kompaktne. Kogu laotud sillutis tuleks vibraatoriga üle käia, kuni kõik kividevahelised ebatasasused on likvideeritud ja kivide vahel on ühtlased vuugid. Liivapatja saab tihendada ka käsitsi, kasutades tampi ja kummihaamrit, kuid parema tulemuse saavutamiseks on siiski soovitav kasutada spetsiaalset vibraatorit. Kui mõni kivi saab tihendamise käigus viga, tuleb see kohe kõrvaldada ja asendada uuega.
Linna südameks oli aga koosoleku- ja turuplats agoraa. Samuti oli polises kindlasti vähemalt üks tempel, tavaliselt rohkem. Linn ise koosnes valdavalt kivivundamendi le rajatud ühe- või kahekorruselis test põletamata tellistest elamutest. Tänavad olid enamasti väga kitsad, välja arvatud mõnedes kreeka kolooniates, kus tänavatevõrk oli algusest peale planeeritud. Tihti kattis tänavaid sillutis. Linna kaitsesid müürid. Kreeka ühiskond oli linnadekeskne, sellest hoolimata, et enamus inimesi elas maal. Linnad olid majanduslikud, poliitilised ja religioossed keskused. Kuna poliste äärealad ei ulatunud kunagi polistest väga kaugele, olid ka maaelanikud linnaga tihedalt seotud. 4. Sparta ja Ateena võrdlus. AteenaSparta Ateena riik asus Atika maakonnas. Kodanikkonda kuulusid kõik vabad meessoost põliselanikud.
3. Jumalate templid paiknesid all-linnas ja akropolis - mett (maitsestati kooke) 4. Agoraa koosoleku ja turuplats (linnasüda) * joodi kitse- ja lehmapiima 5. Tänavad kitsad (peamine jook veega tublisti lahjendatud vein) - kulgesid kiira-käära * valmistati juustu - osaline sillutis Aristokraatlik eluviis 6. Linnamajad 1 või 2 korruselised 1. Etendas poliitilises elus ja kultuuris kõige olulisemat osa. - kivivundamendile rajatud 2. Konkurentsivaim -> Igaüks proovis olla teistest parem. - põletamata tellistest (rahvakoosolekul, riigiasjades, lahinguväljal)
footpaths kõnniteed free standing blocks ilma aedadeta asuvad majad(paneelmajad) fundamentally the same enamjaolt ühesugused G granite setts graniit sillutis gravel kruus greenfield põld kuhu maju rajatakse H (southern)hemisphere (lõuna) poolkera high quality detached house kvaliteetne eramaja
märkimisväärne erinevus laava hangumise puhul on see, et praod ulatuvad kihis ülevalt alla põhjani välja. Tulemuseks on eriline kogum basaltsammastest, mis asetsevad imetillukeste vahedega tihedalt üksteise kõrval. Geoloogid kutsuvad neid pragusid "vuukideks" ja tervikus "sammasbasaldiks", Samba laius on tavaliselt ca 46 cm, kuid tuntakse ka suuremaid ja väiksemaid sambaid. Hiiglaste tee on selle unikaalse nähtuse suurepärane näide ning suur sillutis on tõepoolest hiiglasele vastav. Mõnedki sambad pole maapinnaga risti, vaid suuremal või vähemal määral kaldu: olenevalt sellest, kui palju pinnas järele andis või kui suur kivimimass peale surus. Samas on osa laavast jahtunud ebaühtlaselt ja sambad pole sirged, vaid väändunud. Muidugi on inimene lasknud fantaasial lennata ning andnud neile looduslikele skulptuuridele tabavaid nimesid. Mõnelgi juhul seostub nimega ka legend. Näiteks Orel
pääseb viilkatusega sammaskoja kaudu. ·Siseruum saab valgust läbi kuplis oleva ava. ·Alates 7. sajandist on panteon olnud kristlik Santa Maria Rotonda kirik. Appiuse tee ·Appiuse tee on vanim ja kõige kuulsaim tee, mis ehitati vanade roomlaste poolt. ·See ehitati aasatl 312 e.Kr. Rooma tsensori Appius Claudius Caesuse poolt. ·Tee läks Servise müürist Roomast Capuasse. ·Peamine tee Kreekasse oli rohkem kui 560 km pikk. ·Tee ehitati kuuetahulistest kividest ja sillutis pandi siledale pinnale ning tugevdati mördiga. ·Rooma lähedal oli tee ääristatud haudadega, millest mõned on tänaseni säilinud. ·Teatud osad sellest teest on siiani kasutusel. Akvedukt ·On sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut lahtist või kaetud veekanalit. ·Akvedukte rajati palju Vana- Rooma impeeriumis joogi- ja tarbevee juhtimiseks mägijõgedest linnadesse. ·Ta tõuseb Gardi jõest ja on 3 korrust kõrge. ·Ta on 49 m kõrge ja 275 m pikk.
Linn ja maa- Kuigi enamus inimesi elas maal, oli siiski Kreeka ühiskond linnaline, mis täitsid ühiskonna poliitilise, majandusliku ja suuresti ka usulise rolli, ning seega määrasid tsiv. Üldnime. Tavaliselt paiknes linn akropoli jalamil, nii all-linnas, kui akropolis paiknesid enamus jumalate templid. Linna süda oli koosoleku ja turuplats(agoraa). Tänavad tavaliselt üpris kitsad, kulgesid nii kuidas oli välja kujunend, mõnes koloonias planeeritud ja korrapärane. Enamasti sillutis, väljast kaitsesid müürid. Linnamaja- Enamasti kivivundamendile, 1-2 korrust, põletamata tellistest. Enamikel väike siseõu, mille läbi pääses ümbritsevatesse külalis- ja eluruumidesse(2 korruse puhul mööda treppi ülakorrusele). Esindlukeim ruum andreion(meeste ruum) täitis külaliste toa rolli. Tihti tänavale avanev koda v. Kauplus. Linnas väljaspool olid külad, talupoegade viljapõllud, oliivi-, viinamarjaistandused, ning aristrokaatide uhked maamajad
Eelistati värvikaid, elurõõmsaid ja mõnikord isegi pikantseid stseene. Seinamaalidel oli eeskätt dekoratiivne iseloom. Peale figuuride maaliti seinale ka arhitektuurielemente ja ornamente. Sageli maaliti seinale uks ja sellest avanev vaade aeda või ruumi. 19. Mida tead Appiuse teest? Appiuse tee on vanim ja kõige kuulsaim tee, mis ehitati vanade roomlaste poolt. See oli peamine tee Kreekasse ning selle pikkus oli rohkem kui 560 km pikk. Tee ehitati kuutahulistest kividest ja sillutis pandi siledale pinnale ning tugevdati mördiga. Rooma lähedal oli tee ääristatud haudadega, millest mõned on tänaseni säilinud. Nagu enamus Rooma teid on ka Appiuse tee rajatud kompaktsele mullast vundamendile koos väikese kihi kividega mördi sees. Mõlemale poole tee äärde rajati tugiseinad ja kaevati kraavid. 20. Mida tead Circus Maximumist? Circus Maximum oli antiikse Rooma tsirkus ja teatrilava. See oli peamiseks meelelahutuspaigaks.
376.Ornamental birdbaths- ilustus-, ehis-, linnubasseinid 377.Outskirt- äärelinn 378.Overestimate üle hindama 379.Overflow ületäitumine 380.Overgrown vegetation- umbekasvanud taimed 381.Overlapping- kattuv P 382.Pace- kiirus, sammupikkus 383.Pagoda- idamaade tempel, pagoda 384.Parent rock lähtekivim 385.Park- park 386.Path- rada 387.Pathway- jalgrada 388.Patio-siseõu 389.Paved surfaces sillutatud pinnad 390.Pavement sillutis, kõnnitee 391.Paving- sillutis 392.Paving slab- jalgraja paneelid 393.Peat- turvas 394.Perception- taju, märkamine 395.Perennials- püsiktaim 396.Performance tulemuslikkus 397.Perspectives- perspektiivid 398.Pesticide and herbicide run-off pestitsiidide ja herbitsiidide äravool 399.Picturesque accessories-maalilised lisandid 400.Pinetree- mänd 401.Plant disease taimehaigus 402.plant- taim 403.Plant's cycle of growth and decay- taime elutsükkel 404
praktilisus funktsionalismis. betoon, metall, elektrivalgus jne. Funktsionalism: aed on vaid katusel Igihaljad puud-põõsad, ja terrassidel (Le Corbusier), püsililled, kastid roheliste domineerivad seinad ja sillutis. taimedega. Postmodernism Väikeaiad põhiliselt. Üritatakse Tavalisi materjale kasutatakse Väga erinevad taimeliigid. al 1960ndatest taastada kadumaläinud side minevikuga ebatavalisel viisil, võõras liidetakse moodsa ajastu vormi ja kujunduse tuttavlikuga. Geomeetrilisi kaudu. kompositsioone, sümbolistlikke
need polnud enam sõltumatud nagu varem, vaid allusid suurriikide valitsejatele. Klassikalisel perioodil paiknes tavaliselt polis kõrgeimale kaljule rajatud kindluse ehk akropoli jalamil. Linna südameks oli aga koosoleku- ja turuplats agoraa. Samuti oli polises kindlasti vähemalt üks tempel. Tänavad olid enamasti väga kitsad, välja arvatud mõnedes kreeka kolooniates, kus tänavatevõrk oli algusest peale planeeritud. Tihti kattis tänavaid sillutis. Linna kaitsesid müürid.Kreeka ühiskond oli linnadekeskne, sellest hoolimata, et enamus inimesi elas maal. Linnad olid majanduslikud, poliitilised ja religioossed keskused. Kuna poliste äärealad ei ulatunud kunagi polistest väga kaugele, olid ka maaelanikud linnaga tihedalt seotud. Hellenistlikes linnades juurdus kreekapärane elu-ja valitsusviis, maapiirkondi valitsesid aga hellenistlikud monarhid enamvähem samamoodi, nagu nende idamaised eelkäijad seda teinud olid
Tavaliselt paiknes polis kõrgeimale kaljule rajatud kindluse ehk akropoli jalamil. Linna südameks oli aga koosoleku- ja turuplats agoraa. Samuti oli polises kindlasti vähemalt üks tempel, tavaliselt rohkem. Linn ise koosnes valdavalt kivivundamendile rajatud ühe- või kahekorruselistest põletamata tellistest elamutest. Tänavad olid enamasti väga kitsad, välja arvatud mõnedes kreeka kolooniates, kus tänavatevõrk oli algusest peale planeeritud. Tihti kattis tänavaid sillutis. Linna kaitsesid müürid. Kreeka ühiskond oli linnadekeskne, sellest hoolimata, et enamus inimesi elas maal. Linnad olid majanduslikud, poliitilised ja religioossed keskused. Kuna poliste äärealad ei ulatunud kunagi polistest väga kaugele, olid ka maaelanikud linnaga tihedalt seotud. Koos poliste tekkimisega tekkis ka kodakondsuse mõiste. Kodanikkonna moodustasid täiskasvanud (relvakandmisvõimelised) mehed, kellel oli õigus omada maad ja osa võtta rahvakoosolekutest
Peaasi, et varemed, mida ta linna häbiplekiks nimetas, kaoks (Otti 2006). Harju tänava haljastus teostatigi Ülle ja Urmas Grisakovi huvitava arhitektuurse idee järgi, mille põhielemendiks on kasutada pargi rajamiseks kinnistul varem asunud hoonete mahulist kubatuuri, mida on võimalik näidata tellingulaadsete konstruktsioonidega. Selleks ehitati tänavaäärseid maju tähistav pergola moodi sõrestik, mis haljastati ronitaimedega. Maapinnal markeerivad liigendatud terrassipinnad, sillutis, muru ja konteinerid haljastusega samuti kunagisi kinnistupiire. Muinsuskaitse seisukohalt on haljastuse rajamine Harju tänavale igati tervitatav otsus. Eriti seisukohalt, et ajalooline Nõiasilm taastatakse koos Niguliste kiriku endise kalmistu juurde kuulunud väravaga kui 9.märtsi pommitamist sümboliseeriv monument. Seda enam, et siiani vastav mälestusmärk Tallinnas puudub (Linn otsustas Harju tänava haljastada 2002).
1) Teekonstruktsiooni mõisted. Teekonstruktsioon – rajatis, mis koosneb muldkehast ja teekatendist koos kõigi lisakihtidega. Muldkeha – tee-ehituseks vajalik pinnasekonstruktsioon koos selle juurde kuuluvate veeviimaritega. Veeviimar – rajatis, mis kindlustab vee äravoolu teekonstruktsioonidest. Katend – mitmekihiline konstruktsioon, mis võtab vastu transpordivahendite koormuse ja jaotab selle pinnasele. See koosneb kattest, alusest, dreenkihist ja lisakihtidest. Kate – katendi ühe- või mitmekihiline ülaosa, mis paikneb alusel ja võtab vahetult vastu autodelt tuleva koormuse. (Elastne, jäik, pooljäik) Alus – katendi ühe- või mitmekihiline osa, mis asub katte all. (Killustik, stabi, immutatud kiht) Dreenkiht – aluse all asetsev filtreerivast materjalist või filtreerivast pinnasest kiht, mis juhib vee katendist välja. Toimib kevadel reservuaadina ning lõikab kapillaartõusu. Elastne katend – katend, mille kihtide tõmbetugevus puudu...
€ 6 4.2 Teed ja teeehitusmaterjalid Krundile sillutatakse unikivist sõidu- ja käiguteed. Sillutise ja äärekivide hinnakulud on pärit www.ikodor.ee hinnakirjast. Kõik alusmaterjalid pärinevad ettevõttest OÜ Ropka Liiv. Sõidutee krundipiirist majani: Pindala 55 m2 Sillutiskivi unikivi 80 mm hall, 1 m2- 10,80€ Pindalale 55 m2 maksab sillutis kokku- 594€ Äärekivid kokku 32 jm Betoonist kõnnitee äärekivi 500x200x50, 1 tk- 1,20€ Kokku äärekivide kulu: 76,8 € Aluspinna ettevalmistus sõiduteel: Pindala 55 m2 ja kihi paksus 0,15 m Kokku kulub graniitkillustikku fraktsiooniga 16/32 5 m3 ja 8 t graniitkillustikku hinnaga 37€/t Pindala 55 m2 ja kihi paksus on 0,1 m Peen graniitkillustik fraktsiooniga 8/11 kulub 3,2 m3 ja 5,3 t graniitkillustikku hinnaga 37€/t Pindala 55 m2 ja kihi paksus 0,04 m
227. Friction huvide vastuolu 228. Frightening- kardetud 229. From scratch- nullist 230. Fulfilment- täitumine, rahuldus 231. fundamentally the same - enamjaolt ühesugused 232. Further- täiendavalt G 233. Gadget- tööriist, väike asjandus 234. Gains- kasumid 235. Gap- lõhe 236. Genuine- algupärane, puhas, tõeline 237. Gesture- ennustama 238. Grades- klass, klasside 239. Grand- suur, tohutu, suursugune 240. granite setts - graniit sillutis 241. Granted- tagatud, eraldatud 242. Grasp- haare, arusaam 243. Gravel - kruus 244. Gravest human concerns tõsisemaid inimeste muresid 245. Greenfield - põld kuhu maju rajatakse H 246. Hand over- üle andma 247. Happening- sündmus 248. Hardware- riistvara, seadmestik 249. Harsh- karm, järsk 250. Headquarter- kontor 251. Healt tervis 252. Held- toimunud 253. Helpful abivalmis 254. Hemisphere poolkera 255. High quality detached house - kvaliteetne eramaja 256
Kile kaitseb vihma eest, mistõttu saab töötada ka vihmaga ja kile kaitseb poolvalminudseina mahapesemise eest. Külmal ajal on võimalik kilede alla paigaldada täiendav soojaallikas, mis lubab töödelda ka ebasoodsate välistemperatuuridega. Kõik avad(uksed, aknad) on vaia katta kaitsekiledega. Sobivaim selleks on vastav aknaliiteprofiil, millel on spetsiaalkeeleke kile kleepimiseks. Kaitset vajavad ka muud horisontaalpinnad(vahekatused, sillutis jm.), mis on segujääkida allakukkumisel ohustatud. Tööriistad. Süsteemi paigaldajad peaksid olema ka selleks otstarbeks mõelnud professionaali tööriistad. 3 · Saed polüstürooli lõikamiseks · Noad soojustusmaterjali lõikamiseks · Fassaadiharjad, -pintslid, -rullid · Roostevaba kellud · Roostevaba ja plasthõõrutid · Segudrell koos vispliga
c)Linna elanikud · Keskaegsed linnad olid väikesed (Tln 7000, Trt 4000, mujal alla 1000 elaniku), rahvastikust moodustas 8% · Suurem roll sakslastel kuid arvuline ülekaal eestlastel · Juurdekasvu tagasid talupoegadest põgenikud (,,Linnaõhk teeb vabaks!") 2. Linnade välisilme a) Kaitseks: · Kaitsemüür, kaitsetornid (Tln 11 m kõrge, 2,3km pikk, 46 torni) · Vallikraav tõstesildadega, sissepääs väravatest b) tänavad ja majad · Kitsad tänavad, sillutis Tln juba 14 saj keskel · Majad 2-3 kordsed, lähestikku kitsa fassaadiga-linnaruumi piiras kaitsemüür · Linnakeskuseks turuplats, mille lähedal kirikud, kloostrid, raekoda-linnavalitsuse hoone(Tln 1404 gootika stiilis, raeapteek 1422) c) Ohud · Nakkushaigused, kuna puudus kanalisatsioon (katk, pidalitõbi jne) · Tulekahjud-alles 15 saj alguses said Tln ja Trt valdavalt kivilinnaks d) agulid - ilma kaitseta eeslinnas, kus elas vaesem rahvas 3. Linnade valitsemine
Tavaliselt paiknes polis kõrgeimale kaljule rajatud kindluse ehk akropoli jalamil. Linna südameks oli aga koosoleku- ja turuplats agoraa. Samuti oli polises kindlasti vähemalt üks tempel, tavaliselt rohkem. Linn ise koosnes valdavalt kivivundamendile rajatud ühe- või kahekorruselistest põletamata tellistest elamutest. Tänavad olid enamasti väga kitsad, välja arvatud mõnedes kreeka kolooniates, kus tänavatevõrk oli algusest peale planeeritud. Tihti kattis tänavaid sillutis. Linna kaitsesid müürid. Kreeka ühiskond oli linnadekeskne, sellest hoolimata, et enamus inimesi elas maal. Linnad olid majanduslikud, poliitilised ja religioossed keskused. Kuna poliste äärealad ei ulatunud kunagi polistest väga kaugele, olid ka maaelanikud linnaga tihedalt seotud. 4. Sparta ja Ateena võrdlus. Ateena Sparta Ateena riik asus Atika maakonnas. Keskus Lakoonika maakonnas
Tallinna vanalinna - Tallinna all-linna ja Toompead ümbritsevate kindlustuste ehitamist joonele, kus see linnamüürina tänaseni säilinud on, alustati 1310. aastatel ning aja jooksul täiustudes moodustas linnamüür koos kaitseehitustega nn Orduaja lõpuks, 1561. aastal, 2,35 km pikkune ringmüüri, milles oli 27 müüri- ja 8 väravatorni ning kuni 21 eesväravatorni jm kivist kaitseehitist. Valli looduses näe, sest kahelt poolt on majad ja sillutis peale kasvanud. Selle olemasolu näitavad geoloogilised surfid. Varem arvati, et see pinnasekuhjatis on vallikraavist välja kaevatud ja samasse visatud muld. Senimaani ei seletatud, kuidas selle mulla kõige paksem kiht vahetult müüri alla sattus. Rein Zobel kinnitab oma viimastes uurimustes, et tegu saab olla vaid Margrete valliga, millega algupärase seina kõrgust tõsteti. See, mida praegu näeme, on Taani kuninga hilisema asehalduri Kanne kirja ettekirjutusel
Eranditel on olnud kalduvus reegliks saada ka möödunud sajanditel ja seda mitte üksnes linnaehituses. Käesoleva sajandi linnaehituse osas võiks märkida E. Saarise linna orgaanilise detsentraliseerimise ideed, mis oma põhiosas on Suur Helsingi puhul realiseeritud. Sarnased olid ka Le Corbussier linnaplaneerimise printsiibid. Linnakeskkond tekitab rea spetsiifilisi probleeme. Lisaks üldisele saastumisele muutub linna piirides oluliselt veeringlus. Sillutis takistab vee maasse imbumist ja see jõuab sadevee kollektorite kaudu liiga otse jõgedesse. Suured linnad on tavaliselt ehitatud küllalt suurte jõgede kallastele. Muidu ei õnnestu korraldada nende veevarustust. Linnaparkidel peab elujõulisena säilimiseks olema teatav minimaalne suurus, milleks üldiselt peetakse 5 ha. Ehkki tööstusettevõtete paigutuse suhtes on selged arusaamad (allatuult , allavett jne.) on vähe
Enamik rahvast elas maal, kuid linnad täitsid ühiskonna majandusliku, poliitilise ja suurelt jaolt ka usukeskuse rolli, määrates seega tsivilisatsiooni üldilme. Tavaliselt paiknes linn kaljunukile rajatud kindluse akropoli jalamil. Pea igal pool paiknes jumalate templeid, aga linnasüda oli koosoleku- ja turuplats - agoraa. Tänavad olid kitsad ja tavaliselt suvaliselt looklevad, mõnes koloonias oli aga algusest peale planeeritud ja korrapärane. Vähemalt osaliselt kattis tänavaid sillutis, väljaspoolt kaitsesid linna müürid. Majad olid ehitatud kivivundamendile, ühe- või kahekorruselised ja põletamata tellistest. Pea alati oli neil väike siseõu, kust pääses kõikidesse ruumidesse. Linnamüüridest väljapoole jäid külad, viljapõllud, istandused ja aristokraatide suured majad. Maa piirkond ei jäänud linnast kuigi kaugele ja seega võtsid ka maaelanikud aktiivselt linnaelust osa. Riietus ja toit Kanti ühte või kahte riidetükki, mida nimetati kitooniks
Tagasi konspekti juurde APPIUSE TEE (PEATEE KREEKASSE) Appiuse tee on vanim ja kõige kuulsaim tee, mis ehitati vanade roomlaste poolt. See ehitati aasatl 312 e.Kr. Rooma tsensori Appius Claudius Caesuse poolt. Tee läks Servise müürist Roomast Capuasse. See läbis Appise Foorumi ja Terracina ja lõpus laiendati see Brundisiumi, nüüd kutsutavasse Brindisisesse. Peamine tee (Appiuse tee) Kreekasse oli rohkem kui 560 km pikk. Tee ehitati kuuetahulistest kividest ja sillutis pandi siledale pinnale ning tugevdati mördiga. Roomast Terracinani on tee peaaegu otse ehitatud, hoolimata järskudest kallakutest Albani mäel ja soodest Pontinis. Rooma lähedal oli tee ääristatud haudadega, millest mõned on tänaseni säilinud. Teatud osad sellest teest on siiani kasutusel. Tee on kuulus ka Spartacuse tõttu, kes peale mässu koos teiste orjadega tee äärde risti löödi. Appiuse tee, nagu ka enamus teisi Rooma teesid, on rajatud
mandri mingisugune mõte. Esialgu kasutatakse mannert selleks, et inglased saatsid sinna vange/kurjategijaid. 26 Reisimise kiirus maitsi ja meritsi ning ööpäevas läbitavad vahemaad- Info liikumise kiirus võrdub inimese liikumise kiirusega. Alles 19. sajandil muudatused, kui tuleb auruvedur ja telegram. 100-150km päevas maksimaalne kiirus, vaid Inglismaal 18. sajandi lõpus võib kiirus tõusta 200km päevas, sest seal head munakivi sillutis teed. Maanteedega konkureerivad ka jõed, kanalid (Doonau, Rein jne), oluline üldiselt meresõit. Euroopas ei ole paika, kus mererannik jääks kaugemale kui 350km, purjelaev soodsa tuulega circa 200 km. Meritsi on ohutum, kuid maitsi ei pea arvestama mere oludega. (tuul jne). Riiast sai laevaga iga päev minema, kuid Tallinnas pidi ootama. Hollandlased peamised laevnikud
Tavaliselt paiknes polis kõrgeimale kaljule rajatud kindluse ehk akropoli jalamil. Linna südameks oli aga koosoleku- ja turuplats agoraa. Samuti oli polises kindlasti vähemalt üks tempel, tavaliselt rohkem.Linn ise koosnes valdavalt kivivundamendile rajatud ühe- või kahekorruselistest põletamata tellistest elamutest. Tänavad olid enamasti väga kitsad, välja arvatud mõnedes kreeka kolooniates, kus tänavatevõrk oli algusest peale planeeritud. Tihti kattis tänavaid sillutis. Linna kaitsesid müürid. Kreeka ühiskond oli linnadekeskne, sellest hoolimata, et enamus inimesi elas maal. Linnad olid majanduslikud, poliitilised ja religioossed keskused. Kuna poliste äärealad ei ulatunud kunagi polistest väga kaugele, olid ka maaelanikud linnaga tihedalt seotud. agoraa- koosoleku- ja turuplats Vana-Kreeka polises. Ateena akropol- polise kõrgeim osa, Ateena Akropol on loodud 5.saj e.m.a . Akropolile tõusmiseks tuli minna mööda Panatenaiade Püha teed
korrapärast tüüpi aedu. Meelsasti kasutati kõike stiile läbisegi (Hellström 1997). Readleaf, Penshurst, kujundatud William Wells'i poolt (amatöör-kunstnik) 19. saj esimesel veerandil. Eksootilised okaspuud, kiviktaimla - the rock garden, köögiviljaaed - the kitchen garden, puuviljaaed - orchard, inglise lilleaed, hollandi lilleaed... Rustikaalsed ehitised, "crazy paving" - korrapäratu kujuga kividest sillutis. Eeskujuks paljudele hilisematele halvamaitselistele aedadele... (Hellström 1997). Ka huvi eksootiliste taimede vastu püsis. Inglise impeeriumi kõige kaugematest nurkadest voolas neid lakkamatult sisse. Kew Gardens Londonis kujunes 18. saj lõpul üheks kõige liigirikkamaks botaanikaaiaks maailmas. Sealt levisid uued taimed ka eraaedadesse. Pool sajandit olid lilleaiad olnud hea maitsega vastuolus. Kui neid leiduski, siis olid nad müüride või puude taha peidetud,
ala.Tavaliselt paiknes polis kõrgeimale kaljule rajatud kindluse ehk akropoli jalamil. Linna südameks oli aga koosoleku- ja turuplats agoraa. Samuti oli polises kindlasti vähemalt üks tempel, tavaliselt rohkem.Linn ise koosnes valdavalt kivivundamendile rajatud ühe- või kahekorruselistest põletamata tellistest elamutest. Tänavad olid enamasti väga kitsad, välja arvatud mõnedes kreeka kolooniates, kus tänavatevõrk oli algusest peale planeeritud. Tihti kattis tänavaid sillutis. Linna kaitsesid müürid.Kreeka ühiskond oli linnadekeskne, sellest hoolimata, et enamus inimesi elas maal. Linnad olid majanduslikud, poliitilised ja religioossed keskused. Kuna poliste äärealad ei ulatunud kunagi polistest väga kaugele, olid ka maaelanikud linnaga tihedalt seotud. esimesed polised hakkasid tekkima 8. saj eKr.Polis oli sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev Kreeka linnriik, kus moodustati nõukogu ning poliitikaga tegeleti rahvakoosolekutel
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR....................................................
meister Guil-laume Doulx-Sire'ile, Pariisi loomamaksude rentnikule, oma kuue kuu üürivõla saab ära maksta, see tähendab kokku kaksteist Pariisi sol'i, mis tegi kaksteistkümmend korda rohkem välja, kui tal üldse varandust oli, kaasa arvatud püksid, särk ja müts. Sainte- Chapelle'i vangla väikese värava juures hetkeks varju leides ning järele mõeldes, kuhu ööbima minna -- kogu Pariisi tänavate sillutis oli tal tarvitada --, tuli talle meelde, et nädal tagasi oli ta Kingaturu tänaval ühe ülemkohtu nõuniku ukse ees näinud kiviastet hobueesli selga ronimiseks ja endamisi mõelnud, et säärane kivi kõlbab parajal ajal kas sandile või poeedile oivaliselt padjaks. Ta tänas saatust, et see tal säärase hea mõtte oli lasknud pähe tulla. Aga kui ta parajasti üle Palee platsi kavatses minna, et jõuda Vanalinna tänavate
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
